Bürootehnika alane esitlus sülearvutid Sülearvuti, kõnekeeles ka läpakas on mobiilne arvuti, mis töötab Mis on erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. sülearvuti? Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või Sülearvuti 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem kujundus sülearvuti võib olla raskemgi. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas,USB pesad, kuvar,
1)internet - arvutite vaheline ühendus(ülemaailmne arvutivõrk) .
2) server - arvuti , mis asub selle internetivõrgu sõlmes .
3) www - world wide web - interneti teenus , mis võimaldab navigeerida veebilehelt
veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
mp3-laiendiga helifailid. Viirus paljundas ennast, saates kirja edasi kõigil Ms Outlooki aadressiraamatusse sisestatud aadressidel. CIH (Tsernobõli viirus) CIH paljuneb ja aktiveerub ainult arvutites, kus operatsioonisüsteemiks on Windows 95 või Windows 98. Viirus võib üle kirjutada kõvaketta alguse, kus asuvad olulised andmed kõigi failide paiknemise kohta (FAT). Lisaks üritab CIH üle kirjutada BIOS-kiibi sisu, see õnnestub viirusel vaid teatud tüüpi BIOS-ide korral. Arvuti, kus CIH on BIOSI üle kirjutanud, ei käivitu enam, vaid jääb täiesti tummaks, halvemal juhul ootab, siis ees kulukas emaplaadi vahetus. MIDA KUJUTAB ENDAST VIIRUS ,,TROOJA HOBUNE" ? Inglise keeles- Trojan Horse on pealtnäha väga huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid tegelikult see nii ei ole. IT mõistes on see pahavara, mis tuleb tavaliselt kaasa mõne teise programmi või rakendusega. Ehk siis nagu klassikalises Kreeka legendis on tegemist tarkvaraga,
..................................... 8 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................ 11 2. LISA: KÜSITLUSE ANKEEDI NÄIDIS............................................................................................. 12 Sissejuhatus Tehnika areng on muutnud arvuti ning interneti meie jaoks üsna tavaliseks vahendiks, mille kaudu saab suhelda ja informatsiooni otsida peaaegu ilma piiranguteta. Internet on saanud meie elu suureks kontrollijaks, mida tõestab ka Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis 5.-8. klassides läbiviidud uuring, milles õpilased vastasid küsimusele, mis juhtub elus siis, kui internet kaob, järgmiselt: Mina suren siis lihtsalt ära! Appi, ma ei saa enam oma sõpradega suhelda! Mu telefoniarve oleks hiiglasuur, sest ma vajan sõpru
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * ...
docstxt/122630175316089.txt
Valgusünteesi konspekt. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule, mille koostises kõik need samaaegselt oleksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Molkulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkue sedasupärasusi molekulaarsel tasemel, Selle teadusharu saavutused võimaldavad mõista, kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi asemel. Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuudades peamisel kolmele univesaalsele protsessile : 1. dna sünteesile ehk replikatsioonile, 2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja 3. valgu sünteesile ehk translatsiooni...
Süsteemne ja rakenduslik tarkvara. Tarkvara võib jagada kahte suurde rühma: 1. Süsteemne tarkvara: 1.2 Operatsioonisüsteem see on programm, mis piltlikult öeldes tõlgib meie soovid protsessorile arusaadavasse keelde ning protsessori vastused omakorda kasutajale arusaadavasse (tavaliselt inglise) keelde. 1.2 Utiliidid siia kuuluvad mitmesugused programmid, mis võimaldavad arvutit paremini töös hoida. 1.3 Draiverid programmikesed, mis vahendavad arvuti ja selle lisaseadmete omavahelist suhtlemist. 2. Rakenduslik tarkvara: 2.1 Tekstitöötluspaketid pakett on programmide kogum, need programmid on pandud mingi ühise ülesande täitmiseks koos tööle 2.2 Tabelarvutuspaketid 2.3 Andmebaasipaketid 2.4 Graafikaprogrammid 2.5 Arvutimängud 2.6 Töökeskkonnad, jne. Arvutimälu 1. Põhimälu: 1.1 Püsimälu (ROM Read Only Memory) seal säilitatakse arvuti käivitamiseks vajalikku informatsiooni
1 Arvutite komponendid ja arhitektuur Selle teema materjale läbi töötades saad teadmised arvuti riistvarakomponentidest, arvutite arhitektuurist ja protsessori tööpõhimõtetest. 1.1 Arvuti riistvarakomponendid Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid: Määratlema arvutisüsteemi põhilised komponendid ja kirjeldada nende koostööd Tooma välja lihtsa arvutisüsteemi peamised perifeeriaseadmed ja nende parameetrid Eristama põhilisi mälutehnoloogiaid. 1.1.1 Arvutisüsteemi põhikomponendid Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid
Tänavaküsitlus Sissejuhatus Koostasin Karjääriõpetuse tunni raames tänavaküsitluse teemal ,,Arvuti kasutamine". Küsitluse viisin läbi Järvamaal. Vanusegruppi, keda küsitlema hakkasin ei määratlenud. Küsimustiku läbis 20 inimest, ning küsimusi oli kokku 6. Analüüs/küsimustik ,,Kas teil on kodus arvuti ning internet?" 3 Jah on mõlemad Ainult arvuti 17 Analüüs/küsimustik ,,Mis tüüpi arvutit kasutate?" 7 Lauaarvuti 15 Sülearvuti
Turvalisus arvutis Triin Samra JA12 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool SISUKORD Ø Turvalisus Ø Arvutiviiruse programmid Ø Autorikaitse Ø Ohud arvutile Ø Kuidas kaitsta oma arvutit? Turvalisus Ø Turvaline arvuti selleks võime nimetada seadet, kuhu täna salvestatud andmed on loetavad ka nädala pärast ning neid saavad lugeda vaid selleks õigusi omavad isikud. Ø Arvuti on turvaline, kui tema peale võib kindel olla ning arvutis olev tarkvara käitub ja töötab nii, nagu seda temalt oodatakse. Ø Iga arvutivõrk nõuab hoolikat kaitset pahatahtliku või juhusliku rikkumise eest. Ø Interneti kasutamisel tuleb alati arvestada ohuga, et keegi võib teile mingil moel kahju teha ning seetõttu on otstarbekas kasutada mitmeid erinevaid vastuabinõusid. ARVUTIVIIRUSE PROGRAMMID Ø
Küsimused tunnitööks 9. klassidele. 1. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on üks põhilisemaid suhtlemis ja töö tegemis vahendeid . Arvuti salvestab ja edastab infot. 2. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? I põlvkond elektronlamp ja perfokaart , II põlvkond-transistor ja leiutati , kuidas arvuti suurust oluliselt vähendada (1947a) , III põlvkond-1958a loodi esimene mikrokiip mis pandi arvutitesse alates 1963.-st aastast , IV põlvkond- kogu arvutustöö tehakse ühel kiibil,1974a. loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Me kõik teame, mis on arvuti, kuna see on peaegu kõigis kodudes praeguseks juba olemas. Arvuti on väga detailselt koostatud masin, mis on seitsmekümnendate paiku leiutatud ning kuni tänaseni üritavad erinevad teadlased üle maailma täiendada seda tehnoloogiaavastust, lisades sellele üha võimsamaid ning keerukamaid lisafunktsioone, mis nende arvates igal inimesel, kes vähegi kasutab arvutit, võiks teha ta elu kergemaks. Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd, nii kodus kui ka kontoris, mis on vägagi mugav
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Iga inimene teab mis on arvuti, sest väga paljudel on see kodus olemas. Üha enam kasutatakse erinevatel töökohtadel ja meelelahutuses arvutit ning selle üle, kas see on hea või halb on kaua vaieldud. Kas arvuti on siis meie abiline või ajaraiskaja? Arvutil on väga palju plusse. Sa saad sellega teha tööd kodus, kui ka kontoris, mis on väga mugav ja hea.Arvuti võimaldab teha erinevaid esitlusi, arvutada ja otsida internetist infot, sest seal leidub sama palju teavet kui entsüklopeedias, kui isegi mitte rohkem.Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt ja operatiivselt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis
dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Vaata hiire alla, kui sa seda viimase paari kuu jooksul teinud pole . Kuidas tundub? Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem , kui arvata oskame, sest tööpäeva jooksul teed hiirega kokku tuhandeid liigutusi. Hoolitse selle eest, et hiir ja hiirematt oleksid puhtad ja hiir liiguks sujuvalt. Vajadusel vaheta hiirt. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta.
.................................................5 2.1.2 lauaarvuti............................................................................................................................5 2.1.3 Sülearvuti...........................................................................................................................5 2.1.4 Suurarvuti...........................................................................................................................5 2.2 Arvuti osad.................................................................................................................................6 2.2.1 Monitor...............................................................................................................................6 2.2.2 Korpus................................................................................................................................6 2.2.3 Kõlarid.................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS SISUKORD.............................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS’...................................................................................................... 2 Referaadi eesmärgiks on anda endale ja teistele vajalikud teadmised arvuti füüsilistest komponentidest. Ma püüan aruanda erinevatest arvuti osadest, et lugejad teaksid ja saaksid aru, mida üks või teine asi arvuti korpuse all teeb ja milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama............................................................................................................... 2 1 Arvuti füüsilised komponendid............................................................................ 3 a. Bios..............
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Iga inimene teab mis on arvuti, sest väga paljudel on see kodus olemas. Üha enam kasutatakse erinevatel töökohtadel ja meelelahutuses arvutit ning selle üle, kas see on hea või halb on kaua vaieldud. Kas arvuti on siis meie abiline või ajaraiskaja? Arvutil on väga palju plusse. Sa saad sellega teha tööd kodus, kui ka kontoris, mis on väga mugav ja hea.Arvuti võimaldab teha erinevaid esitlusi, arvutada ja otsida internetist infot, sest seal leidub sama palju teavet kui entsüklopeedias, kui isegi mitte rohkem.Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt ja operatiivselt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis
et kõik, kes on omandanud selle tarkvara koopia ja ei aktsepteeri sellist litsentsilepingu tingimusi, peab selle mõistliku aja jooksul kasutamatult ja avamatult tagastama hankekohta, kusjuures kulud hüvitatakse. Kangesti meenub siinkohal vanarahva ütlemine põrsa kotis ostmise kohta... BSA (Business Software Alliance, ülemaailmne tarkvarapiraatluse vastu võitlemise organisatsioon) määratleb tarkvara kasutamist kui "tarkvara laadimist arvuti operatiivmällu". Enamasti lubab ka litsents kodus teise komplekti installeerimist, tingimuseks on, et kasutuses oleks neist korraga ainult üks. Selle jälgimine on juba kliendi kohus. On üks ja kindel ühine joon igas litsentsis - klient ei osta tarkvara, vaid selle kasutamise õiguse. Tarkvara jääb ikka autori omandiks. Loomulikult on ka kogu tarkvara ja kõiki õigusi sellele võimalik osta, see eeldab aga harilikult üksikkasutajale selgelt üle jõu käivaid summasid. Eri litsentside
Arvuti - igapäevaelu lahutamatu osa Mõtlesin, kas tõesti on arvuti igapäevaelu lahutamatu osa, tegin ka oma järeldusi. Arvuti on märkamatult muutunud meie igapäevaelu osaks. Iga arvutikasutaja saab oma elu kergemaks teha. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd nii kodus kui ka kontoris. Igaüks saab teha esitlusi, muusikat kuulata, keeli õppida, filmi vaadata ja otsida internetist infot. Arvutit on lihtne kasutada, võrgus on huvitav suhelda inimestega, kes kaugel elavad, kerge leida infot. Aga sada aastat tagasi oli võimatu kodus näha tuntud vaatamisväärsusi, linnasid,
Arvuti komplekteerimine 1. Arvuti komplekteerimiseks vaja minevad tarvikud : Kruvikeeraja, ja kruvide karp. 2. Arvuti komponendid : · Arvuti kast · Emaplaat · Mälud · Videokaart · Kõvaketas · Esipaneel Audio- IEE · CD/DVD ROM · Esipaneel 2- 2 USB porti · Toiteplokk · Protsessor 3. Tööle asumiseks : Enne tööle asumist tuleks ennast maandada staatilisest elektrist, et ei kahjustaks arvuti riistvara. 4. Arvutit ei tohiks lahti võtta klaaslaual, sest see tekitab staatilist elektrit. 5. Kõigepealt on vaja arvutikasti. 6
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna ..
docstxt/123895676954597.txt
VIDEO GAMES Video games, nowadays, are a new form of entertainment that has replaced traditional games. As everything in life, it has advantages, if they are used with coherence, but also disadvantages. On the one hand, you can have a good time alone. Besides, there are many logical games where it is possible to learn. Apart from being entertaining, they test your logic and skills. Video games can also improve your reflex actions and develop your imagination. On the other hand, video games can cause addiction and make you lose communication with your family and friends. People sometimes spend too much time in front of the screen, so they are not in the street with their friends. Furthermore, some video games are very aggressive and can influence our behaviour negatively. I believe that if video games are used properly and in the correct measure, they can be fun, but, in my opinion, it is much more interesting to be out with friends ...
Lilija Ljasenko PK-13PE ARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE RISKID Referaat Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU TERVISELE...................................... 4 MÕJU SILMADELE......................................................................................................... 5 ARVUTISÕLTUVUS........................................................................................................6 SÕLTUVUSSÜMPTOMID...............................................................................................7 KOKKUVÕTE............................................
AV 13 Haapsalu 2013 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jaanika Rumjantseva AV 13 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jaanika Rumjantseva AV 13 Sissejuhatus Gamepad ehk eesti keeli mängupult on arvuti või mängukonsooli sisendseade. Mängupult on mõeldud enamasti mängudes kasutamiseks. Mängupulte on väga palju erinevaid, erinevate lisadega ja erinevate kujudega. Osadel on ka tagasiside andev vibratsioon mis annab kasutajale tagasisidet mängus toimuva kohta. Tänapäeval on loomulikult rohkem levinud mängupuldid mida kasutatakse mängukonsoolide peal. Kuid on olemas arvutimängureid kes samuti kasutavad mängupulte.
lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi
on masinaehituses mingi seadme või mehhanismi massiivne kate EMAPLAAT on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. MÄLU on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Laienduskaardid
Küsimused : 1. Mis on URL ? 2. Def . mõiste ISP. 3. Otsingmootori ning veebibrauseri kasutamine. 4. Mida tähendab termin RSS-materjalid? 5. Nimeta turvalise veebisaidi tunnuseid 6. Kuidas kasutada digitaalsertifikaati 7. Mida tähendab termin trükkimine 8. Nimeta 5 turvaohtu veebisaitidel 9. Mille poolest erinevad üksteisest järgmised asjad : trooja hobune ; arvuti viirus, uss, nuhkvara ja õelvara 10. Mis on tulemüüri ülesanne ? 11. Kui kellegi arvutist leitaks temapoolt sinna mitte paigaldatud tarkvara siis millised 2 turva sammu on ta jätnud tegemata? 12. Nimetage 5 võrgu tegevusega seotud ohtu (aktiivne võrgu tegevus) 13. Veebilehe kuvamine vahekaardil 14. Veebilehe värskendamine ja allalaadimesi peatamine 15. Peate oskama kasutada kõiki spikri funktsioone mida pakub veebibrauser või
1.1. Emaplaat · Mis protsessorit sa kavatsed kasutada? Sellest sõltub ka emaplaadi valik, sest CPU ja emaplaat peaksid omavahel ka ühilduma. · Mälud - tee kindlaks, et su emaplaat toetab piisavalt mälu. · Valida tuleks ka selle järgi, et mis pesad emaplaadil on (DDR2 või DDR3 jne) ja ka seda, et neid oleks piisavalt 1.2. Protsessor Vali protsessor vastavalt sellele, mida sa arvutiga tegema hakkad. Kui arvuti läheb n.ö. kontoriarvutiks ja peamiselt tegeletakse sellega kirjutamisega siis kärab ka Intel'i Celeron'i seeria, aga kui sa kavatsed tegeleda ka mängimisega tuleks valida midagi võimsamat. Üldiselt tuleks lugeda arvustusi ja siis selle põhjal valida endale jõukohane protsessor. (PS! Tähele tuleb panna ka seda, et mis socket'isse protsessor läheb!) 1.3. Graafikaart Graafikakaarti ei tuleks kindlasti valida mälumahu järgi. Nt. mõni 256mb kaart võib
avutis ja ärgu segagu. Ning vanemad õhutavad lapsi olema pigem arvutis kui lugema raamatut, sest ka nemad ju omal ajal ei viitsinud raamatuid lugeda. - Kas nõustute sellega või mitte? Miks? Ma nõustun sellega, et pahatihti see nii kipub olema, kuid ei nõustu sellega, et nii tehakse. Nagu ka loo autor lõpus ütleb, siis vanemad peaksid ise tegelema enda lastega rohkem- käima muuseumis, kunstinäitusel, tegema sporti, mitte ei tohiks jätta lapsi arvuti ,,hoolde". Tuleks näha arvutist kaugemale ning seda õpetada ka lapsi tegema. 2. EELKOOL --Milline on teie seisukoht kas eelkooli on vaja? Eelkooli on eelkõige vaja neile lastele, kes ei ole lasteaias käinud, et nad saaksid mingigi kujutuse teiste lastega koos õppimisest. Kuid ka lasteaialapsed võiksid käia eelkoolis, kui lapsevanem näeb seda vajalikuks. Ma ei ütleks, et see peaks kohustuslik olema. --Millised on plussid?
Arvuti ajaraiskaja või abivahend? Personaalarvuteid kasutatakse tänapäeval aina rohkem. Muutudes pidevalt väiksemaks ja odavamaks, on see jõudnud arenenud riikides pea igasse kodusse. See on küll väga hea vahend informatsiooni kogumiseks, kuid enam ja enam noori muutub arvutist sõltuvaks ning kaotavad selle taga väärtusliku aega. Kas arvuti on siis ajaraiskaja või abivahend? Interneti avarustest leitav informatsioon on lõpmatult paisuv ning selle hämarustest võib pea kõike leida, kui osata otsida. Sada aastat tagasi oleks olnud võimatu näha igat tuntud vaatamisväärsust, linna, maali, ilma ühe koha pealt liikumata, kuid tänapäeval on see vägagi võimalik. Saab kuulata muusikat, lugeda religioonidest, õppida keeli, mida internetita ei oleks võimalik ettegi kujutada.
Kas arvuti on sõber või vaenlane? Kas arvuti on sõber või vaenlane... sellele küsimusele just mina ei saa anda täpne vastus, kuna ma ei kujuta ette oma elu ilma selleta, kuid ma proovin praegu seda selgitada endale ja teile. Meie elu oleks väga teistsugune, kui ei oleks arvuteid. Meie loeksime rohkem. Meie sõnavara oleks rikkalikum. Noortel oleks rohkem aega selleks, et oma sõpradega reaalses elus suhelda, jalutada. Meie vanemad näeksid meid sagedamini. Meil oleks normaalne elu reaalses maailmas.
KUIDAS MÕJUTAB ARVUTI MEIE TERVIST? Arvuti kuulub paljude inimeste igapäevaellu. Noored kasutavad nutitelefone, milles on olemas internet ja see on koguaeg kaasas kantav. Suure osa inimeste jaoks on arvuti meelalahutuseks. Aga on ka neid, kelle töö koosnebki arvuti kasutamisest. Arvuti on õppevahend ning sellega saab väga kiiresti ja kergelt suhelda inimestega. Paljud tervisehädad on tänapäeval saanud alguse liigsest nutiseadmete kasutamisest. Võrreldes eelmise sajandi lõpuga, on oluliselt suurenenud prillikandjate hulk ning palju on ka seljaprobleemide käes kannatajaid. Need, kellel on arvuti 8 tundi päevas töövahendiks, peavad kindlasti tegema päeva jooksul mitmeid puhkepause, et vältida sundasendit ja ülekoormust silmadele
Arvutite kasutamise turvalisus Juhendaja: Sisukord 1. Ohutu ja turvalise kasutusviisi mõistmine.......................................................................3 2. Arvuti kaitsmine...........................................................................................................3 3. Tulemüüri kasutamine.......................................................................................................3 4. Viirusetõrje kasutamine.................................................................................................4 4.1. Hoiatus...............................................................................................................
8. pilet 1) Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. (müü). 2) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 3) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. , impulsi muut tekib kahe erineva impulsi liitumisel. 4) Nihe ehk nihkevektor ehk siire ehk nihutus on keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav vektor. V=V0+at (lõppkiirus) 5) elektrivoolu töö- Selleks et elek...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Arvutite kasutamise turvalisus Kristiina Kirves KNT1 Juhendaja: Olev Räisa Tallinn 2014 Sisukord 1. Ohutu ja turvalise kasutusviisi mõistmine.......................................................................3 2. Arvuti kaitsmine...........................................................................................................3 3. Tulemüüri kasutamine.......................................................................................................3 4. Viirusetõrje kasutamine.................................................................................................4 4.1. Hoiatus...............................................................................................................
neuroloogilised. Staatiline isteasend kutsub esile õlavöötme pinge, mistõttu ebaõige reziim võib põhjustada rühihäireid. Üldtunnustatud on järeldused: püsivate häirete tekkimise tõenäosus on väike, kuid monotoonsed liigutused võivad põhjustada kroonilisi haigusi ei ole piisavalt tõestust, et luulihasekomfort põhjustab möödapääsmatult luu- ja lihasesüsteemi häireid või on nende kindlaks tunnuseks. BBC News-i arvates on arvuti kasutamise riskiks jäävad kahjustused. Nende andmetel on Inglismaal juba tuhanded lapsed kahjustunud. Arvuti kasutamine kurnab kaela, selga ja sedamoodi tekivadki kahjustused. Paljude arstide arvates kahjustuvad ka lihased, luud. Uuringutest on selgunud, et tulevik on üsna tume ja hullemaks läheb, kui midagi ei parane globaalne õudus. Laste lihased ja luud nõrgenevad. Kui inimesed seda ohtu ei teadvusta, on ühel hetkel palju haigeid lapsi
.......................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste
Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. transistori värava suurus lithography c. võimsustarve TDP d. taktsagedus processor base frequency 5. Emaplaadid ja protsessorite sokeldus 6. Siinid 7. Mälud 8. Optilised andmekandjad a. Milline on standardse DVDplaadi diameeter (millimeetrites)? b. Mida tähendab lühend CDR?
arvutusmasin · Jean Falcon- 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine ; leiutas perfokaardi juhtimise põhimõtte · Joseph-Marie Jacquard - 1805 konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed · Blaise Pascal- 1642 leiutas mehaanilise arvutusmasina paskaliini, mis oskas + - · Gottfried Wilhem Leibniz -1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + - / * ; · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse · Charles Babbage-1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine)mill (andmete töötlemine) · Hermann Hollerith-1884 leiutas perfokaartide sorteerimise · Konrad Zuse · Leiutas releedegadigitaalarvuti 1941-1947 · Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaaniline arvuti· esimene programmeeritav arvuti ameerikas · John Mauchly, Presper Eckert-1943 1945 loodi ENIAC · Puhtalt
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM Mathias Nöps Maitsetaimed referaat Tartu 2007 Sisukord: Maitsetaimed..................................................................................................3 Maitsetaimede liigitus.................................................................................3-5 Kasvatamine................................................................................................5-7 Sagedasemad kodus kasvatatavad maistetaimed..............................7-8 Kasutatud kirjandus.................................................................9 Lisa......................................................................................10 Lk 3 Maitsetaimed Värskete maitsetaimede lehed annavad toidule võrratu hõrgu varjundi. Kaunistades kas või kõige lihtsamat toitu ürtidega muutub see hetkega gurmeeroaks. Samuti saab maitsetaimi kasuta...
Mälu nimi kool aasta 1. Mäluseadmed Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja säilitada arvuti töö ajaks ja ka kauemaks. Selleks kasutatakse mäluseadmeid. Väliste mäluseadmete peamiseks ülesandeks on andmehulkade pikemaajaline "konserveerimine". Kõvaketas Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud programmid ja andmefailid. Andmeedastuskiirus on keskmiselt 70 MB/sek. Tänapäevaste kõvaketaste maht algab enamasti 20 GB-st. Hinnad ulatuvad 500-st kroonist paarituhandeni. Lindiseadmed Peamiselt suurte andmete varukoopiate tegemiseks kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek
Bill Gates arvuti äri, jutu või muidumees Bill Gates on üks tänapäeva jõukamaid inimesi, kelle vara ületab üle viie kümne miljardi dollari. Ta on rohkem tuntud firma Microsofti loojana. Bill Gates oli lapsepõlves küll üsnagi tark, ta lõpetas küll kooli ja sai Ameerika ühte tuntumasse ülikooli Harvardisse sisse kuid ta ka kukkus välja sealt sama lihtsalt. Põhjuseks võis olla tema äri algatamine, mis võttis tema aja ja kogu energia, et stardile saada. Sest siiski tema IQ (intelligentsuse test) oli 170, mis on üpriski kõrge näitaja. Arvatavalt on üle 150 IQ juba suhteliselt geenius ja umbes ainult 2% inimestest maailmas on kõrgem IQ. Kui Gates oma firma käiku sai kolleegidega, kellega ta tutvus ülikoolis olles, tegi ta algul ka suhteliselt palju häid otsuseid, mis võisid olla ta edule tähtis. Nagu näiteks Microsoft loomisel, kui löödi käed IBMiga. Ehk IBM tahtis, et Microsoft teeks nende arvutile operatsiooni süsteemi. Ja ka hiljem n...
SISUKORD 1. ARVUTI KASUTAMISEST TINGITUD SILMAVAEVUSED..................................3 2. KUIDAS VÄHENDADA KOORMUST SILMADELE................................................3 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................5 SISSEJUHATUS Tänapäeva elutempo juures on arvuti lahutamatu osa inimeste igapäevaelust. Tihtipeale räägitakse arvuti halvast mõjust inimese rühile ja silmadele. "Silmaarstid on seisukohal, et arvuti kuvar silma nägemisnärvi ei kahjusta, küll aga kahjustuvad silma lihased" (Vabamäe 2004). Arvutiga töötamisel on pilk väga suure osa tööajast suunatud ekraanile. Kuvari jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, see aga viib aja jooksul nende ülekoormuse tekkimisele. Silmade väsimise põhjuseks on enamasti nende ülepingutus. Käesolev referaat
10 asja, mis muutsid maailma 20. sajandil. Elly-Liis Kurg Ev112 Elektriline pardel • 1939 tutvustati esimest pardlit , mis kandis nime the Philishave nagu teada siis meestel oli raske habet ajada siis oli see meestele väga kasulik asi. Arvutihiir • 1963 leiutati arvuti hiir mille esialgne nimi oli inglise keeles X-Y Position Indicator for a Display System ehk X-Y asukoha ekraani näitamise süsteem. • Üks esimestest arvutihiirte prototüüpidest. Autoraadio • 1949 jõudis raadio autodesse armatuuri sisse • 1968 lisandus kasettimakk Käekell • 1920 leiutati käekell , tavaliselt kanti kella kas taskus või keti otsas • Esimene dikitaal kell leiutati 1970 Sukkpüksid
Kuidas teha arvuti kiiremaks: 6, kuidas kiirendada arvuti Pärast mõned lihtsad juhised, saate säilitada oma arvuti, aitab suurendada arvuti kiirust ja aitavad hoida seda sujuvalt. Selles artiklis käsitletakse, kuidas kasutada olevaid vahendeid, Windows 7, Windows Vista ja Windows XP Service Pack 3, mis aitab teha oma arvuti kiiremaks, hoida arvuti tõhusalt ja aidata kaitsta teie privaatsust, kui sa oled online. Märkus: Mõned vahendid käesolevas artiklis nimetatud vaja teil olema sisse logitud administraatorina. Kui sa ei ole sisse logitud administraatorina, saate ainult muuta sätteid, mis rakenduvad teie kasutajakontole. 1. Eemalda nuhkvara ja aitab kaitsta teie arvutit viiruste eest Nuhkvara kogub isikuandmeid ilma rendile sa tead ja küsimata luba. Alates veebisaite te külastate,
aastal enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas. Samuti kasutati hiljem laialt levinud hiirest teist tehnoloogilist lahendust esmalt PARC instituudis ja hiljem Sveitsi riikliku teadusuuringute instituudi rahastamisel väljaarendatud esimene tänapäevane arvutihiir sisaldas kuuli, mille puhastamise õppis ära mitu põlvkonda arvutihuvilisi. Muide, just sellest projektist kasvas peagi välja erafirma nimega Logitech (1981). 1982. aastal võis osta IBM-i arvuti koos optiliseIllustratsioon 1: Maailma esimene arvutihiir (1964) oli puidust, kahe ratta ja ühe nupuga. hiirega (leiutise autoriks Steve Kirsch), agaAutoriks Douglas C. Engelbart. need hiired töötasid vaid spetsiaalsel alusel. Alles aastaid hiljem said arvutiklasside administraatorid kergemalt hingata, kui mehaanilised hiired, millest õppurid sageli kuule pihta panid, hakkasid prügikasti rändama
1.Millistest komponentidest koosneb arvutisüsteem? * teeninduse juhtimisseadmed * tarkvara ehk programmid * andmesisestusseadmed * sisendseadmed * töötlusseadmed * väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...)
Computer im Kinderzimmer - ja oder nein? Ein Computer im Haushalt gehört für die meisten Menschen zur Grundausstattung. Es gibt sogar einen Computer im Kinderzimmer. Ist die Computerbenutzung völlig gefahrlos, oder gibt es auch Gefahren? Das wird im folgenden Text diskutiert. Einerseits können die Kinder mit seiner Hilfe schneller Lesen lernen. Wenn man den Computer benutzen möchte, dann muss man unbedingt lesen können. Zuerst buchstabieren die Kinder den Text auf dem Bildschirm und dadurch üben sie ihre Sprachkenntnisse. Übung macht den Meister und bald ersetzt man die Buchstabierung mit dem Lesen. Auch sollte an dieser Stelle nicht vergessen werden, dass der Computer in vielen Berufen notwendig ist. Die Kinder lernen, wie sie verschiedene Programme und das Internet benutzen können. Sie gewöhnen sich an den Computer und sie müssen in Zukunft nicht an den Computerkursen teilnehmen. Anderseits macht der Comput...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
