Näiteks kui töötajale on vaja keskmist töötasu arvutada augustis ja juulikuu eest on töötasu sissenõutavaks muutunud, võetakse arvutamise aluseks veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis ja juulis teenitud töötasud. Juhul kui juulikuu töötasu ei ole sissenõutavaks muutnud, võetakse arvutamise aluseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais ja juunis teenitud töötasud. Puhkuse tasu arvutamisel on võimalik ka olukord, kus keskmist töötasu arvutama ei pea. Kui töötajale on arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul makstud ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu. Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade arvuga. Tööpäevade arvu vähendatakse nende
5) Valem (3.5) kehtib juhul kui puutuja tõus p ehk tuletis f'(a) on määratud. Kui puutuja tõusunurk on /2 siis ei ole f'(a) määratud ja puutuja võrrand on x = a. Normaal: Joone normaalsirge ja tema võrrand. Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget n mis läbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Joonisel 3.4 on kujutatud joone y = f(x) puutuja s ja normaalsirge on koos oma tõusunurkadega alfa ja beta. Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan beta. Kuna beta = alfa + pi/2 ja tan alfa = f'(a) siis p = tan beta = tan (alfa + pi/2) = -1/tanalfa =-1/f'(a) (3.6) Valemite (3.6) ja (3.2) põhjal on punkti A = (a; f(a)) läbiva normaalsirge võrrand järgmine:y - f(a) = -1/f'(a)(x - a) : Muidugi kehtib selline võrrand juhul kui f'(a) 0. Kui f'(a) = 0 siis on normaalsirge y - telje sihiline ja tema võrrand on x = a. 16. Liitfunktsiooni tuletis: Liitfunktsioon. f[g(x)] tuletis {f[g(x)]}'= f '[g(x)]f `(x). Tõestus
(Seega 160 g Fe2O3 sisaldab 112 g rauda ja 48 g hapnikku.) Koostame võrded ja leiame protsendid: 160 g - 100% 112 g - Fe% Fe% = = 70% 160 g - 100% 48 g - O% O% = = 30% 7.1.3 Ülesanded aine massi, hulga, osakeste arvu ja gaasi ruumala seoste kohta Loe läbi ülesande tekst. Tee endale selgeks (ühikute abil), mis on antud ja mida otsitakse ning kirjuta need välja. Leia sobiv valem ja arvuta vastus. Kui antud ja otsitav suurus on erinevates valemites, siis pead arvutama kõigepealt n ja tema kaudu otsitava (vt. 7. ja 8. näide). Näited. Kui suur mass on 4 moolil veel? n = 4 mol m = n *M = 4 mol * 18 = 72 g m=? Mitu mooli sisaldub 24,5 grammis väävelhappes? m = 24,5 g n == = 0,25 mol n=? Kui suur ruumala on 3,5 moolil vesinikul (nt.)? n = 3,5 mol V = n *22,4 = 3,5 mol * 22,4 = 78,4 dm3 V=? Mitu mooli sisaldub 67,2 dm3 hapnikus (nt.)? V = 67,2 dm3 n = = = 3 mol n=?
10) ja (3.11) saamegi puutuja võrrandi Valem (3.12) kehtib juhul, kui puutuja tõus p ehk tuletis f(a) on määratud. Kui puutuja tõusunurk on /2 , siis ei ole f(a) määratud ja puutuja võrrand on x = a. Joone normaalsirge definitsioon: Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Tuletada joone y = f (x) normaalsirge võrrand punktis A = (a, f (a)) : Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan . Kuna = + /2 ja tan = f(a), siis Valemite (3.13) ja (3.9) põhjal on punkti A = (a, f(a)) läbiva normaalsirge võrrand järgmine: Muidugi kehtib selline võrrand juhul, kui f(a) = 0. Kui f(a) = 0, siis on normaalsirge y - telje sihiline ja tema võrrand on x = a. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu: argumendi väärtusel x = a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A =(a, f(a)) sile joon, mille puutuja tõusunurk ei ole /2.
olevaid lähteandme punkte tulemuste arvutamisel kasutatakse. Oht eksida, kui ei arvestata andmete iseloomu! Otsinguraadius peaks väljendama, kui kaugele ulatub põhjuslik seos. - Kasutusraadius näitab, kui kaugel võib võrgu silm lähteandmetest asuda selleks, et temale hakatakse üldse väärtust välja arvutama. Selle parameetriga määratakse, kuidas käitub algoritm andmehulga äärealadel ning piirkondades, kus on vähe infot. - Eksponent kirjeldab, kuidas väheneb lähteandemete mõjujõud vahekauguse suurenedes. - Tsoonide arv võimaldab vähendada lähteandmete liigse korrapära mõju · Stohhastiline · Modelleeritud · Splain
Kui puutuja tõusunurk on , siis ei ole f'(a) määratud ja puutuja võrrand on x=a. c. Joone normaalsirge definitsioon Joone y=f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone y=f(x) puutujatega selles punktis. d. Tuletada joone y = f (x) normaalsirge võrrand punktis A = (a, f (a)) JOONIS Joonisel on kujutatud joone y=f(x) puutuja s ja normaalsirge n koos oma tõusunurkadega ja . Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p=tan. Kuna =a+ ja tan=f'(a), siis Eelneva valemi ning valemi y-b=p(x-a) põhjal on punkti A=(a,f(a)) läbiva normaalsirge võrrand järgmine: e. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu JOONIS Punktides A ja A on joon sile, seal on tema puutujad üheselt määratud. Puutujate tõusunurgad erinevad -st, järelikult on funktsioonil f argumendi väärtustel x=a ja x=a olemas lõplikud tuletised. Seevastu punktis A joon murdub
Kui puutuja tõusunurk on , siis ei ole f ` (a) määratud ja puutuja võrrand on x = a. JOONE NORMAALSIRGE DEFINITSIOON Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse, sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Tuletada joone normaalsirge võrrand punktis A = (a,f(a)). Joonisel on kujutatud joone y = f(x) puutuja s ja normaalsirge n koos oma tõusunurkadega ja . Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu . Kuna ja , siis . Valemite põhjal on punkti A = (a,f(a)) läbiva normaalsirge võrrand järgmine: . Võrrand kehtib juhul, kui f `(a) 0. Kui f `(a) = 0, siis on normaalsirge y-telje sihiline ja tema võrrand on x = a. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu Kui funktsiooni graafik on punktis A = (a,f(a)) sile (mittemurduv), siis on lõikaja AP piirsirge punktis A üheselt määratud, sõltumata kummalt poolt punktiga P punktile A lähenetakse
- - õpetatud idioot Sõnaraamatud defi neerivad õpetatud idiooti (idiot savant) kui inimest, kelle võimekus avaldub ühes väga kitsas valdkonnas muidu üldiselt madala intelligentsuse taustal. g-faktori teooria ei välista, et inimesel võiksid olla väljapaistvad võimed ühes väga kitsas valdkonnas ja samal ajal keskmisest palju halvemad võimed paljudes teistes valdkondades. - Intelligentsuse areng - Võimekuse erinevusi näha vastsündinutel, enne arvutama õppimist on numbrilised võimed, (Jean Piaget) - Intelligentsuse muutumine täiskasvanueas – verbaalsed võimed kasvvad keskeas, induktiivsete järelduste tegemine halveneb alates 30st; kristalliseerunud intelligentsus on voolavast palju märgatavalt püsivam. Voolav 25eslt max - Inteligentsuse stabiilsus - Absoluutne stabiilsus - kui sama inimene täidab testi kahel korral ja saab täpselt sama summaarse skoori - Pärilike tegurite mõju intelligentsusele
Kuidas on omavahel võrrelda erinevaid naudinguid. .. Probleem tagajärgedega. Mis on tagajärjed? Kas on parem vahetud või pikemaajalised tagajärjed? Kus on nende piir? Tagajärgedest teab ainult olend, kes teab kõike (nt Jumal). .. Moraaliprintsiipide avalikkus. Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest, inimesed hakkaksid pidavalt oma kasu arvutama. .. Utilitarism õigustab ebamoraalseid tegusid, nt surnud inimeste siseorganite kasutamine teiste inimeste elu päästmiseks, süütu inimese poomine võib vähendada kuritegevust, narkootikumite tarbimine. 5. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat. .. Intuitsionism hea või õige tegu ei määra mitte abstraktne reegel vaid intuitsioon, moraalne taju, südametunnistus. .. Kristlik eetika 10 käsku on nimekiri kohustustest ja keelatud tegevusest. Need kohustused
Järelikult, tuletise definitsiooni põhjal (3.11) Valemitest (3.10) ja (3.11) saamegi puutuja võrrandi y - f(a) = f'(a)(x - a) Joone normaalsirge definitsioon Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Joone y f (x) normaalsirge võrrand punktis A (a, f (a)) Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan Kuna = + ja tan = f'(a), siis (3.13) Valemite (3.13) ja (3.9) põhjal on punkti A = (a, f(a)) läbiva normaalsirge võrrand järgmine: Diferentseeruvuse geomeetriline sisu Argumendi väärtusel x = a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A =(a, f(a)) sile joon, mille puutuja tõusunurk ei ole . (Joonis 3,5 lk 68(?))
veotelje vedrustuse tüübile ning autorongi registrimassile või täismassile, võttes aluseks veoauto näitajad, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi liiklusregistris. Maksumaksja: Eestis ajutiselt või alaliselt elav FI, Eestis registreeritud JI ning riigi- ja KOV asutus, kes omab maksuobjekti või liiklusregistrisse kantud kasutaja, valdaja. Maksustamisperiood on kvartal. Maksumaksja on kohustatud arvutama ja tasuma raskeveokimaksu. Maksustamiseks EMTAl andmed liiklusregistrilt. Maks laekub riigieelarvesse. Maks arvestatakse ja tasutakse hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu 15. kuupäevaks; kui liiklusregistris on tehtud maksustamisperioodil muudatus, siis 15 kalendripäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates. Raskeveoki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul endisele omanikule tasutud maksu ei tagastata, omaniku või kasutaja vahetusel maksab maksu uus omanik andmete muutmisele
Punktide numbreid plaanile ei kirjutata. 5)Konstrueeritakse horisontaalid etteantud lõike vahega. Horisontaalid konstrueeritakse analoogiliselt pinna nivelleerimisele ainult selle vahega, et lati punktide võrgust moodustatakse kolmnurgad mitte ruudud. Lisaks tuleb interpoleerida ka piki skeletijooni. Plaan vormistatakse analoogiliselt pinna nivelleerimise plaanile. Kaasajal tehakse tahhümeetrilist mõõdistamist elektrontahhümeetriga mis mõõdistamise käigus on võimelised välja arvutama kõigi sihtpunktide 3 koordinaati(x; y; h). Elektron tahhümeetrid mõõdavad kaugused väga täpselt ja seetõttu on kõrguskasvud täpsemad ning töö läheb kiiresti. Plaani valmistamine toimub automaatselt arvuti ja plotteri abil. 20.Kauguste mõõtmine. Krokii. Kõigepealt tuleb analüüsida reljeefi ja valida välja jaamadeks sobivad teodoliitkäigu punktid või siis tahhümeetria käigu punktid. Vajadusel valitakse ka lisajaamade asukohad. Olenevalt mõõtkavast on
Kommentaar. Kahe kuulikese absoluutselt elastne põrge. Eeltoodud kaks näidisülesannet iseloomustasid kahe kuulikese absoluutselt elastset põrget kui üks kuulike oli algul paigal. Need ülesanded olid näiteks, kus füüsikalise sisu poolest lihtsate ülesannete lahendamine nõudis suhteliselt pikki arvutusi. Üldiselt nii ongi, et iga ülesande korral peame kirja panema selle sisule vastavate füüsikanähtuste kohta käivad valemid ja nendest siis midagi arvutama. See viimane pool ülesandest on reeglina puhas matemaatika ja nõuab mingi võrrandi või võrrandisüsteemi lahendamist. Siin tuleb kasutada oma teadmisi matemaatikast, sest võrrandite või võrrandisüsteemide lahendamine käib matemaatikas õpitud reeglite järgi. Vahe on ainult selles, et matemaatikas tähistatakse otsitavaid suurusi tavaliselt x, y või z, füüsikavalemis võib aga otsitavaks suuruseks olla mistahes füüsikaline suurus (kiirus, kiirendus, jõud, jne). Seda
lahendus annab lahenduse ka A-le. DEF: Keel A on m-redutseeritav keelele B, mida tähistatakse A <=m B, kui leidub selline arvutatav funktsioon f : Σ* → Σ*, nii et iga w ∈ Σ* korral w ∈ A f (w) ∈ B. Teoreem: Kui A on redutseeritav B-le ja hulk B on lahenduv, siis hulk A on lahenduv. T: Kui M on B karakteristlikku funktsiooni realiseeriv TM (B on seega lahenduv) ja f: A → B redutseeriv f, siis hulga A karakteristliku funktsiooni leidmiseks peab etteantud sõne w jaoks arvutama f(w) ja panema selle M-i sisendiks. Siis M-i väljund on A karakteristlik funktsioon. Teoreem: KV grammatikate ühesuse probleem pole lahenduv. T: selle saab redutseerida Posti vastavuse probleemile. Oletame, et grammatika G on ühene. Keel L (G) on kahe ühese keele La (G) ja Lb (G) ühend. Kui L(G) pole ühene, siis sõnedel, mis kuuluvad La ja Lb ühisossa, on kaks erinevat tuletuspuud (vasaktuletust). Kas aga neil keeltel on ühisosa? See on Posti vastavuse probleem, mis pole lahenduv.
Järelikult, tuletise definitsiooni põhjal (3.11) Valemitest (3.10) ja (3.11) saamegi puutuja võrrandi y − f(a) = f’(a)(x − a) Joone normaalsirge definitsioon Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Joone y f (x) normaalsirge võrrand punktis A (a, f (a)) Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan φ Kuna φ = α + ja tan α = f’(a), siis (3.13) Valemite (3.13) ja (3.9) põhjal on punkti A = (a, f(a)) läbiva normaalsirge võrrand järgmine: Diferentseeruvuse geomeetriline sisu Argumendi väärtusel x = a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A =(a, f(a)) sile joon, mille puutuja tõusunurk ei ole . (Joonis 3,5 lk 68(?))
System.out.println ("SYT (" + m + ", " + n + ") = " + syt (m, n)); } // main public static int syt (int a, int b) { while (b != 0) { int j22k = a % b; a = b; b = j22k; } return a; } // syt } // Euclid Massiiv Kui muutujaid on vähe, siis pole ka probleemi neile nimede leidmisega. Näiteks ruutvõrrandi lahendamise programmis leidsime kaks lahendit ja võisime neid nimetada x1 ja x2. Kui peaksime aga arvutama 1000 väärtust mingi rutiinse reegli järgi, siis oleks väga ebamugav kirjeldada 1000 eraldi muutujat. Ka tavaelus oleks raske linnas orienteeruda, kui majad poleks tänavate kaupa nummerdatud, vaid igal neist oleks oma nimi (isegi Inglismaal hakatakse sellest aru saama). Seda nummerdamise ideed kannab programmeerimises massiivi mõiste. Massiiv on andmestruktuur, mis lubab samatüübilisi andmeid koondada ühise nime alla ning teha andmeelementidel vahet järjekorranumbri (indeksi) järgi
· Varad ja võlad on nõuetekohaselt hinnatud · Informatsioon on aruannetes rühmitatud ja esitatud nõuete kohaselt Tõendusmaterjalide hankimisel peab audiitor rakendama erinevaid meetodeid või neid omavahel kombineerida. Erinevaid meetodeid: 1. arvutused- eesmärk on veenduda, et majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti kajastatud. See tähendab, et audiitorettevõtja peab kogu raamatupidamise üle arvutama, vaid ta teeb seda valdkondades, kus hinnanguliselt on vigade tekkimiseks kõige suuremad võimalused. Valdkondade määratlemiseks tuleb tal teha pistelisi kontrolle. 2. inspekteerimine- seisneb arvestusregistrite, erinevate dokumentide ja materiaalsete varadega tutvumises. Dokumentide inspekteerimine annab võimaluse hinnata dokumentide olemust, nende korrektsust, säilitamist jne.
lõigatud). Tagumise klaasi peal on pandud resistiivne kate, mille nurkades on neli elektroodi (igas nurgas on üks elektrood). Alguses on kõik neli elektroodi maandatud, aga membraan on "tõmmatud" +5V pinge juurde resistoriga. Pinge suurust membraanil kontrollitakse pidevalt analoogdigitaalse konverteerijaga. Kui miski ekraani ei puutu, on pinge 5V. Kui ekraani peale vajutatakse, tuvastab mikroprotsessor membraani pinge muudatuse ja hakkab koordinaate välja arvutama. Tööpõhimõte on selline: Kahele paremale elektroodile antakse +5V pinge, vasakud maandatakse. Pinge ekraanil näitab Xkoordinaat. Kahele ülemisele elektroodile antakse +5V pinge, alumised maandatakse. Võetakse Y koordinaat. Maatriks puuteekraanid Konstruktsioon on resistiivsega sarnane, aga väga lihtsustatud. Klaasi peale on paigutatud horisontaalsed juhid, membraani peale aga vertikaalsed. Ekraani puutumise ajal puudutavad juhid kokku
155137 Elektriliinid 15510900 15511900 61100900 38112500 38112700 Kütusevarustusrajatised 15510900 15511900 61100900 38112500 38112700 155138 (trassid) Haljastus, heakorrastus ja 15510900 15511900 61100900 38112500 38112700 155139 heakorrastusrajatised 3 Konto 15500002 on loodud SAP tehnliseks kulumi kontoks. Põhjusel kui keegi peaks juhtumisi kogemata maale lisaamorti arvutama, siis süsteem laseb kande teha 19 Klass Nimetus Bilansi Bilansi Kulukonto Müügihind JV kulu soetuse- kulumi- konto konto Kap. rendil olevad muud 15510900 15511900 61100900 38112500 38112700 155149 rajatised² Masinad ja seadmed
Selle tõttu on metalli eritakistuse muut üldjuhul võrdeline temperatuuri muuduga: δ = δ0 (1 + αt) ,kus α on takistuse temp. tegur, δ0 on eritakistus 0 kraadi juures ja t on temperatuur. 8. Kõigepealt tahaksin mainida, et absoluutselt elastsel põrkel ei tule tingimata energia jäävuse seadust arvestada – oletame et meil on kaks keha, mille massid ja kiirused on teada. Kehad põrkuvad absoluutselt elastselt ning me mõõdame ühe keha kiiruse pärast põrget. Nüüd oleme võimelised arvutama teise keha kiiruse impulsi jäävuse seadusest ilma energia jäävuse seadust rakendamata, seega on küsimus valesti sõnastatud. See, kas meil tuleb või ei tule energia jäävuse seadust kasutada, sõltub olukorrast ja ülesandest. Meil on lihtsalt võimalik seda kasutada. 9. Üks suur valdkond on elektromehaanika, kus kasutatakse ära, et ferromagneetikute (püsimagnetite) ja vooluga juhtme vahel tekib vastasmõju, mis sõltub voolu suurusest juhtmes
4. Mõõdukas vaimupuue: Mõõduka vaimupuudega isikutele on intellektuaalses plaanis jõukohane nn toimetulekukooli õppekava. Mõõduka vaimupuudega isiku arukus vastab 5-8 aastasele lapsele. Tavaliselt ei hakka nad ladusalt rääkima, kuid saavad aru lihtsamast jutust. Kasutavad lihtsat kõnet, mõistavad argikeelt, mõistavad illustratsioone (nt fotosid), ei suuda endale mõttes tegevusi ette kujutada, peavad katsetama eksimuse hinnaga, ajataju mõneti arenenud. Ei õpi arvutama, üksikuid sõnu õpivad lugema täissõna-meetodil, võivad õppida kasutama lihtsustatud viipeid, piktogramme ja muid märke. 5. Raske ja sügav vaimupuue: Raske vaimupuude korral vastab arukus 2-4 aastase lapse arengule. tajudes maailma vaid käegakatsutavalt, arusaamine väga piiratud, teavitab endast žestide abil, kasutab ja mõistab helisignaale, tavaliselt ei räägi või kasutab üksikuid sõnu. Sügava vaimupuudega isikutel on häiritud sensomotoorne valdkond
75. Kui pikk on kogumispensionimakse maksustamisperiood? Makse tasumise periood on kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta. 76. Kui suur on kogumispensionimakse määr? Makse määr on 2%. 77. Millal tuleb kogumispensionimakset deklareerida ja tasuda? Kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva seaduse kohaselt kohustatud tasuma makset, on Maksu- ja Tolliamet kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohustuslaste registri andmete alusel makse summa sotsiaalmaksuseaduses nimetatud tulult kogumispensioniseaduses sätestatud määras ning väljastama füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate tasumisele kuuluva makse summa kohta hiljemalt sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembriks. Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud tasuma käesoleva paragrahvi lõikes 2
osakonnajuhataja palk kuulub kaudsete kulude hulka. Kui te kasvatate tomateid, lisatakse kasvuhoone kütmine otsestele kuludele, abihoone kütmine aga kaudsetele kuludele. Kaudsete kulude hulka arvatakse ka reklaam, hoonete remont, teisejärgulised materjalid, kindlustus jne. Äriga tegelejad peavad alati hoidma ärikulutused eraldi isiklikest kulutustest. Kui sissetulekute ja väljaminekute lahtrid on täidetud, võite hakata välja arvutama kogukasumit ja kogukasumi protsenti (kogukasumi ja sissetuleku suhe). Kogukasum on sissetuleku ja otseste kulude vahe. Viimane rida on puhaskasum. Puhaskasum on kogukasum miinus kaudsed kogukulud. Ettevõtte juht peaks alati teadma oma sissetuleku, kogukasumi ja puhaskasumi olukorda. 7.1.2 Bilansitabel Üks erinevusi kasumiaruande ja bilansitabeli vahel on aeg. Bilansitabeli kuupäevaks on kasumiaruandes äratoodud ajavahemiku viimane kuupäev. Kui
● parameetrite hinnangud; ● parameetrite standardvead; ● determinatsioonikordaja R2 ; ● valimi maht n (lugeja jaoks vajalik, kui soovib t-testi läbi viia) VARIANT 2: Mõnikord esitatakse parameetrite all sulgudes standardvigade asemel vastavad t-statistiku väärtused. See võimaldab lugejal neid kohe võrrelda vastava kriitilise väärtusega. VARIANT 3: Mõnikord esitatakse sulgudes vastavad olulisuse tõenäosused. Sellisel juhul ei pea lugeja arvutama kriitilist väärtust, võib kohe võrrelda olulisuse nivooga ja hinnata, kui võimsalt on mingi tunnuse mõju tõestatud. Variandid 2 ja 3 on vastuvõetavad vaid siis, kui huvi pakub vaid koefitsientide erinevus nullist. 27. Regressioon läbi nullpunkti. Mõnikord tuleb siiski hinnata lineaarset mudelit, kus teatud kaalutlustest lähtudes peab vabaliige puuduma. Seda nimetatakse regressiooniks läbi nullpunkti (Regression through the Origin, RTO)
enda maksukohustuslasena registreerimiseks. Selleks peab ta tõendama, et tegeleb ettevõtlusega või alustab ettevõtlust Eestis. Maksu- ja Tolliamet võib nõuda täiendavaid lisadokumente ettevõtluse alustamise või selle olemasolu tõendamiseks. Käibemaksukohustuslasena peab FIE täitma kõiki käibemaksukohustuslase kohustusi: lisama võõrandatavale kauba või osutatavale teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu; arvutama tasumisele kuuluva käibemaksu summa; esitama Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks ja samaks ajaks tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole käibemaksu; säilitama dokumente ja pidama arvestust; esitama käibemaksu seaduse nõuetele vastavaid arveid. Üldise korra alusel toimub käibemaksuarvestus ja sisendkäibemaksu mahaarvamine
eesmärk on vastupidine - teha panus ühele majandusharule või piirkonnale. e) Samasuguse tegevusstrateegiaga on riskifondid, mis kasutavad finantsvõimendust ning teisi riski ning tulusust suurendavaid võtteid. Ka riskifondi eesmärk ei ole riski hajutamine, vaid tegevuse kontsentreerimine kõige suuremat tulu tõotavasse sektorisse. 30. Börsiindeksi olemus. Selleks, et lihtsustada aktsiahindade käitumise analüüsimist ning luua arv, mis iseloomustaks kokkuvõtlikult kogu turgu, hakati arvutama keskmist aktsiahinda aktsiaturgu kõige paremini iseloomustavate aktsiate alusel. Investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel. Tallinna Börsi aktsiaturgu iseloomustab aktsiaindeks OMXT. 31. Arbitraazi mõiste
Olgu mittelineaarse süsteemi dünaamika on teadmata: Plant :{u(t), y(t), kus u(t) on süsteemi juhtimissisend ja y(t) on temale vastav süsteemi väljund. Juhtimise ülesandeks on saavutada nõutavat süsteemi dünaamikat, mida kirjeldab etalonmudel (reference model): Reference model: {r(t),d(t)}, kus r(t) on seadesuurus (juhtimissüsteemi sisend) ja d(t) on soovitav juhitava süsteemi väljund. Närvivõrk peab arvutama sellise juhtimissisendi u(t), et juhitav süsteem jälgiks etalonmudeli poolt määratud soovitava trajektoori: lim ( ) − ( ) = 0 →∞ d t y t t . Tehisnärvivõrkude teoreetilised alused – Üks tähtsamatest teoreemidest närvivõrkude teooriast on Stone-Weierstrassi teoreem, mis tõestab mitmekihiliste pertseptronide võimelisust aproksimeerida suvalist pidevat funktsiooni. Tänu sellele nad on rakendatavad
moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest. Inimesed hakkaksid pidevalt pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende oma “kasu” arvutama (ja mõned arvutaksid paremini kui teised!)); 5. Õigustab ebamoraalseid tegusid (Paljude väitel võib utilitarism kaasa tuua selliste tegude õigustamine, mis on ebamoraalsed: tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. Moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi
Teisel pool pannakse Ipv6 pakett taas kokku. Seda võib vaadelda kui Ipv6 tunnelit läbi Ipv4 võrgu. EHK Kasutatakse tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 37. Vigade avastamine ja parandamine, CRC Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Avastamine: paneme liiasusega infot juurde paketile, mida nimetame EDC. Selle põhjal on vastuvõtma võimeline välja arvutama kas pakett on korras või vigane Ei garanteeri 100% tõenäosust, sest kontrollkood saab rikenda Kõige lihtsam veaavastus on paarsuskontroll, mis toimub paarsusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või Paaris paarsuskontroll paaritu)
· Kas kahju on tekkinud?- pakrotihaldur ütleb, et 2 miljonit jäi võlausaldaja nõudeid rahuldamata- tegelt tuleb asi siinkohal seostada põhjusliku seosega. Ja siin on olemas ka ju kohtulahend 3-2-1-41- 05! Ühe halva tehingu ja nõuete vahel puudub selline põhjuslik seos. · Seega 2 miljonit ei saa lugeda kahjuks vaid ikkagi seda mis on otseselt mingi tegevuse tagajärjena tekkinud. Kui nüüd see avaldus on esitadud hilienult siis peaks arvutama et kui palju oli vara päeval kui avalduse oleks pidanud esitama ja palju on seda siis kui esitati ja siis see vähenemise vahe on see kahju! ( pm tegevusetuse eest peaks kõik juh liikmed vastutama olenemata sisepädevusest, aga tegevuse puhul on asi keerulisem et vastutab eelkõige see kes tegi aga siis ka veel küsimus et kes siis ikkagi tegi! · Weroli kaasus- küsimus seal selles et juh-s oli mitu liiget ja sõlmiti halbu lepinguid ja kõik seda
Oma lapsepõlvest mäletan, et lemmikmultifilmiks oli ,,Rähn Woody". Mind pani kaasa elama tema nutikus ja usinus. Ta suutis loovalt ja kiirelt midagi välja mõelda, et vaid oma tahtmist saada. Woodyt sai jälgida hommikuti enne lasteaeda minekut, seegi võis olla põhjus, miks saade mu lemmikuks osutus. Kui järele mõtlema hakata, siis oli mul teleri jaoks vähe aega, sest olin iseõppiv laps. Lugema hakkasin juba enne lasteaeda minekut, samal ajal õppisin ka arvutama. Mäletan hästi, kui sain oma esimese raamatu. See oli küll väike, aga olin selle üle väga õnnelik. See raamatu pealkiri on ,,Külahiir ja linnahiir" ning on siiamaani mulle eriline. Praegugi meeldib mulle raamatuid kingituseks saada. Lasteaiast on kõige paremini meeles, kui kasvatajal oli hääl ära, siis pandi mind teistele unejuttu lugema. Olin selline laps, kellele lõunauinakut teha ei meeldinud, ja siis lasti mul ka omaette vaikselt raamatuid lugeda. Ajalehed, mida loetakse
kui isik varjab ennast ja teeb tehinguid, on need tehingud siiski kehtivad. Kui nüüd isik ilmub välja, siis kohus lõpetab hoolduse ja hooldaja peab sellele isikule siis aru andma, kuidas ta on tema vara hooldanud. Kui hooldaja pole oma kohustust täitnud, võib isik nõuda kahjuhüvitamist. 2.5.2 Isiku surnuks tunnistamine Millal saab isiku surnuks tunnistada? Üldreegel on see, et kui 5 aasta jooksul puuduvad andmed, et inimene oleks elus. Tekib küsimus, mis ajast seda 5 aastat hakatakse arvutama. Kui nt isikut nähti viimati oktoobris, aga ei olda kindel, siis see 5 aastat hakkab jooksma järgmise aasta 1.jaanuarist. Sellel üldreeglil on erandeid, kui on alust arvata, et isik on juhtunud õnnetusjuhtumi tagajärjel, siis saab isiku surnuks tunnistada 6 kuu möödumisest teadmata kadunuks jäämise ajast ( TsÜS § 19 lg 3). Teine erand tuleneb TsÜSi § 19 lg 4, kui isikust ei 2 aasta jooksul andmeid
25) kus u (t ) on süsteemi juhtimissisend ja y (t ) on temale vastav süsteemi väljund. Juhtimise ülesandeks on saavutada nõutavat süsteemi dünaamikat, mida kirjeldab etalonmudel (reference model): Reference model : {r (t ), d (t )}, (1.26) kus r (t ) on seadesuurus (juhtimissüsteemi sisend) ja d (t ) on soovitav juhitava süsteemi väljund. Närvivõrk peab arvutama sellise juhtimissisendi u (t ) , et juhitav süsteem jälgiks etalonmudeli poolt määratud soovitava trajektoori: lim d (t ) - y (t ) = 0 . (1.27) t Juhtimissisendi arvutamiseks on võimalik õpetada närvivõrku. Detailsemalt juhtimine tehisnärvivõrkudega on kirjeldatud viiendas peatükis. Täiendav kirjandus: 1. Haykin, S
ämmaemanda Phainarethe pojana. Oma kodulinnast traagikute tekstide päheöppimist ja kommenteerimist lahkus ta vaid sõjakäikudest (kolm) osaledes, kus ta (Homeros, Hesiodos, Pindaros jt.) Alghariduse programmi olevat silmapaistnud vapruse ja vastupidavusega. kuulus ka arvutama öppimine (aritmeetika ja geomeetria Välimuse poolest, kui hinnata säilinud püstide järgi, ei algmed). Eriline koht oli aga gümnastikal. Siia kuulusid vastanud ta ei kreeklase ega filosoofi ideaalile. Võimas jooksmine, kettaheide, odavise, maadlus jms.) kuju, lai pea, ümmargune nägu lameda ninaga - kogu ta · Noorusaastail olevat Sokrates loodusteadustega lausa
tulumaks jne kõik need mida tuleb nt igakuiselt või kvartaalselt tasuda). 5) Sooritamise viisi alusel jaotatakse maksud: a. Sissenõutavad maksukohustus tekib, siis kui maksumaksjale laekub vastav teade maksu tasumise kohta (võib arvestada siia alla ka maamaksu, kuigi ei ole 100% täpne kuna saadetakse tasumise kohta on üksikisiku tulumaks kui on vähem makstud, siis nõutakse puuduolev osa sisse. b. Tähtajalised maksumaksja peab ise välja arvutama, deklareerima ja Maksu- ja Tolliametile üle kandma nt: käibemaks, sotsiaalmaks, erisoodustuste tulumaks. Meie seaduses on kõik maksud tähtajalised. c. Kinnipeetavad maksumaksja ei tasu maksu isiklikult, need arvutatakse maha maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt ning deklareeritakse ja kantakse üle maksu kinnipidaja poolt, kes peab maksumaksjale maksustamisperioodi lõpus
Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine. On kaks võtit - üks krüpteerimiseks(avalik võti), teine dekrüpteerimiseks (salajane võti). Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle turvalist teadet saata kuid salajast võtit ei tohiks teoreetiliselt avaldada teistele. See on põhimõtteliselt tagauksega krüpteerimine, kuna toore jõuga seda lahti murda on peaaegu võimatu, samas kui salajase võtmega (mis on võimeline välja arvutama tagaukse koodid) on see juba küllaltki lihtne. RSA algoritm on pööratav, st. võtmed on paarikaupa ja võivad olla mõlemad krüpteerivaks või vastavalt siis dekrüpteerivateks võtmeteks. Salajast võtit kasutatakse krüpteerimiseks digitaalse allkirja puhul, kui krüpteeritakse signatuur ja kui see avaneb ainult sinu avaliku võtmega, siis on allkiri kirjastatud. Avaliku võtme krüptograafia töötab funktsioonide peal, mis on küllaltki lihtsalt arvutatavad kuid "raskesti" pööratavad.
Allikas: 2019.aasta riigieelarve seletuskiri KÄIBEMAKS VALUE ADDED TAX - VAT LISANDUNUD VÄÄRTUSE MAKS Kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, tekib kohustus end maksukohustuslasena registreerida (registeerida saab ka vabatahtlikult) ning tekivad kohustused, sh: • lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu • arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma (KMS § 29) • tasuma käibemaksu (§ 38) • säilitama dokumente ja pidama arvestust (§ 36 ) • esitama nõuetele vastavaid arveid (§ 37) KÄIBEMAKSUMÄÄRAD (1) Käibemaksumäär on 20 % maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel. (2) Käibemaksumäär on 9 % järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
(Slaid 99) Et suurendada oma läbimüüki 100 ühiku võrra, on vaja 300 inimpäeva. Mitu inimest on vaja juurde, et suurendada müüki 100ühiku võrra? 14in juurde. Õppejõudude vajadus. Õppekava maht 180eap. Üks õppeaine 4-5eap. Õppekavas ~40 ainet. Ühe eap kohta 7- 8kontakttundi. Õppekava kohta ~1350kontakttundi. 50% kursuseid peab lugema PhD kraadiga õppejõud. 1350st 675 tundi. Kontakttundide arv peab jaotuma õppejõudude vahel. Enne kui hakkame inimesi kokku arvutama, peab mõtlema lahkujate asendamisele, pensile jääjatele. Kuidas saame tööd tehnoloogia abil täiustada, kas saab inimjõudu ümber paigutada. Ja et kõik oleks JOKK ja kollektiivlepingutega kooskõlas. Tark juht vaatab läbi nii mat kui hinnangulised meetodid. - Nüüd ma tean olemasoleva personali seisu ja seda, keda vaja on. KOLMAS SAMM: inimressurssidega varustatuse ja ennustatud vajaduse võrdlemine. Kuivõrd on olemas neid, keda vaja on, kui palju ülejääjaid
25) kus u (t ) on süsteemi juhtimissisend ja y (t ) on temale vastav süsteemi väljund. Juhtimise ülesandeks on saavutada nõutavat süsteemi dünaamikat, mida kirjeldab etalonmudel (reference model): Reference model : {r (t ), d (t )}, (1.26) kus r (t ) on seadesuurus (juhtimissüsteemi sisend) ja d (t ) on soovitav juhitava süsteemi väljund. Närvivõrk peab arvutama sellise juhtimissisendi u (t ) , et juhitav süsteem jälgiks etalonmudeli poolt määratud soovitava trajektoori: lim d (t ) - y (t ) = 0 . (1.27) t Juhtimissisendi arvutamiseks on võimalik õpetada närvivõrku. Detailsemalt juhtimine tehisnärvivõrkudega on kirjeldatud viiendas peatükis. Täiendav kirjandus: 1. Haykin, S
E=mv2/2+mgh. Täpsemalt öeldes väljendab see avaldis süs. Maa- Keha M koguenergiat; mgh on selle süs. pot., mv 2/2 keha M kin. en. Valemid E=E2-E1=A´ ja E=const väljendavad mehaanika ühte põ-hiseadust--- energia jäävuse seadust. Meh. sõnastatakse see järg-miselt: Isoleeritud süs. , mille kehade vahel mõjuvad ainult konser-vatiivsed jõud, on süs. mehaaniline koguenergia muutumatu. §24. Jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos. Et leida seos peame välja arvutama elementaartöö A, mille sooritavad välja jõud suvaliselt valitud suunas toimunud keha nihkel s. See töö A=fss, kus fs on jõu f projektsioon s sihil. A= -U. fss= -U, fs= - U/s. fs= - lims0U/s. fs= - U/s. fx= - U/x, fy= - U/y, } f= - (U/x i + U/y j + U/z k ). fz= - U/z. Vektorit a/x i + a/y j + a/z k, Kus a on x,y,z skalaarne funkt., nim. selle skalaari gradiendiks ning tähist. grad a. Järelikult on jõud võrdne vastandmärgiga võetud pot. en. gradiendiga: f= - grad U. §25
Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine. On kaks võtit - üks krüpteerimiseks(avalik võti), teine dekrüpteerimiseks (salajane võti). Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle turvalist teadet saata kuid salajast võtit ei tohiks teoreetiliselt avaldada teistele. See on põhimõtteliselt tagauksega krüpteerimine, kuna toore jõuga seda lahti murda on peaaegu võimatu, samas kui salajase võtmega (mis on võimeline välja arvutama tagaukse koodid) on see juba küllaltki lihtne. RSA algoritm on pööratav, st. võtmed on paarikaupa ja võivad olla mõlemad krüpteerivaks või vastavalt siis dekrüpteerivateks võtmeteks. Salajast võtit kasutatakse krüpteerimiseks digitaalse allkirja puhul, kui krüpteeritakse signatuur ja kui see avaneb ainult sinu avaliku võtmega, siis on allkiri kirjastatud. Avaliku võtme krüptograafia töötab funktsioonide peal, mis on küllaltki lihtsalt arvutatavad kuid "raskesti" pööratavad
Arvutigraafika I ÜLESANNE II Tihend Uued käsud CIRCLE lk. 23 COLOR lk. ID lk. 31 LAYER lk. 41 LAYERPMODE LK. 51 LINETYPE lk. 66 OSNAP lk. 33 TRIM lk. 75 WIEWRES lk. 31 A(235,185) L C A M D E J K H B G F .5 Tööülesanne Ülesanne II Tihend 1 Tööülesane: ...
näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu- suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada- protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna "tellimisega" kuvaadapterilt ning ise tähtsamate ülesannete kallal tööd jätkata. Kiirendi saab pikslite arvutamisega palju paremini hakkama, sest just selleks ta konstrueeritud ongi. Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam
Mida madalamaks IQ läheb, seda probleemsem lapse jaoks õppimine on. Alates 70st allapoole võime rääkida vaimupuudest. Inglismaal vaimupuudest kui sellisest ei räägita, räägitakse kõigi intellektiprobleemidega seoses ÕR-test. Lastel igasuguse uue info omandamisega on probleeme. Mida madalamaks IQ läheb, seda konkreetsemate oskuste omandamisega probleemid ilmnevad. IQ 70, alla selle, nendel lastel on keeruline õppida lugema ja arvutama, aga kui me läheme IQ veel allapoole, IQ 50 on raske lastel juba eneseteenindusoskusi omandada. Juba nende oskuste omandamine võtab oluliselt rohkem aega kui lastel, kelle IQ on kõrgem. Nii et mida madalam IQ, seda konkreetsemate, lihtsamate asjade õppimise omandamisega on probleemid. Mida IQ kõrgemaks läheb, seda lihtsam on konkreetsete asjade õppimine. Mida raskemaks info läheb, seda keerulisem on seda omandada. Edaspidi räägime üldistest ÕR nende laste puhul,
lõigatud). Tagumise klaasi peal on pandud resistiivne kate, mille nurkades on neli elektroodi (igas nurgas on üks elektrood). Alguses on kõik neli elektroodi maandatud, aga membraan on "tõmmatud" +5V pinge juurde resistoriga. Pinge suurust membraanil kontrollitakse pidevalt analoogdigitaalse konverteerijaga. Kui miski ekraani ei puutu, on pinge 5V. Kui ekraani peale vajutatakse, tuvastab mikroprotsessor membraani pinge muudatuse ja hakkab koordinaate välja arvutama. Tööpõhimõte on selline: 1. Kahele paremale elektroodile antakse +5V pinge, vasakud maandatakse. Pinge ekraanil näitab Xkoordinaat. 2. Kahele ülemisele elektroodile antakse +5V pinge, alumised maandatakse. Võetakse Ykoordinaat. Maatriks puuteekraanid Konstruktsioon on resistiivsega sarnane, aga väga lihtsustatud. Klaasi peale on paigutatud horisontaalsed juhid, membraani peale aga vertikaalsed. Ekraani puutumise ajal puudutavad juhid kokku
xa xa saamegi puutuja võrrandi y - f(a) = f (a)(x - a) , kui puutuja tõus p ehk tuletis f(a) on määratud, nt. Kui kui f(a) = /2 . Joone normaalsirge ja selle võrrand. Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan . Kuna = + /2 ja tan = f (a), siis p = tan = tan( +/2)= - 1/tan = - 1/f(a) Punkti A = (a, f(a)) läbiva normaalsirge võrrand on järgmine: y - f(a) = - 1/f(a)(x - a), kui f(a) = 0. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Argumendi väärtusel x = a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A=(a,f(a)) sile joon, mille puutuja tõusunurk ei ole /2 . 23. Funktsiooni muudu() esitus diferentsiaali ja jaakliikme summana. Kuidas kaituvad
Mida madalamaks aga IQ läheb, seda probleemsem lapse jaoks õppimine on. Alates 70st allapoole võime rääkida vaimupuudest. Inglismaal vaimupuudest kui sellisest ei räägita. Räägitakse kõigi intellektiprobleemidega seoses ÕR-test. Lastel igasuguse uue info omandamisega on probleeme. Mida madalamaks IQ läheb, seda konkreetsemate oskuste omandamisega probleemid ilmnevad. IQ alla 70’ga lastel on keeruline õppida lugema ja arvutama, aga kui minna veel allapoole, siis näiteks IQ 50 on raske lastel juba eneseteenindusoskusi omandada. Nii et mida madalam IQ seda konkreetsemate, lihtsamate asjade õppimise omandamisega probleemid tekivad. Mida kõrgem IQ, seda lihtsam on konkreetsete asjade õppimine. Mida raskemaks info läheb, seda keerulisem on seda omandada. Edaspidi räägime üldistest ÕR nende laste puhul, kelle IQ jääb 50 ja 70 vahele. Ehk kerge vaimse alaarenguga lapsed. Nad on kõik üldiste ÕR-tega
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
Punktide numbreid plaanile ei kirjutata. 5)Konstrueeritakse horisontaalid etteantud lõike vahega. Horisontaalid konstrueeritakse analoogiliselt pinna nivelleerimisele ainult selle vahega, et lati punktide võrgust moodustatakse kolmnurgad mitte ruudud. Lisaks tuleb interpoleerida ka piki skeletijooni. Plaan vormistatakse analoogiliselt pinna nivelleerimise plaanile. Kaasajal tehakse tahhümeetrilist mõõdistamist elektrontahhümeetriga mis mõõdistamise käigus on võimelised välja arvutama kõigi sihtpunktide 3 koordinaati(x; y; h). Elektron tahhümeetrid mõõdavad kaugused väga täpselt ja seetõttu on kõrguskasvud täpsemad ning töö läheb kiiresti. Plaani valmistamine toimub automaatselt arvuti ja plotteri abil. 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Joonte pikkuste vähendamise määranimetatakse mõõtkavaks ehk mastaabiks. Mõõtkavad võib tinglikult jaotada väikesteks, keskmisteks ja suurteks. Topograafiliste plaanide puhul loetakse
temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte õppimiseks,sest keele omandamine toimub selles eas keelesüsteemi suhtes vahetult, st ilma emakeele vahenduseta. Viiendaks eluaastaks on inimene formeerunud. 4) Koolieeliku- või varane kooliiga ( 6.-7.eluaastani) algab võimete sihipärane arendamine:teoreetiliselt turvatud lugema, kirjutama ja arvutama õppimine ning lihtsamate praktiliste töövõtete omandamine.Põhiliselt mängule toetuvalt õppimiselt minnakse üle valdavalt puhtale õppimistegevusele. Uus tegevusliik õppimine saabki domineerivaks. Hakkavad kujunema kõlbeliste kategooriate ja abstraktse mõtlemise alged. 5) Kooliiga jaguneb kaheks: noorem kooliiga( 7-11/12 a) ja vanem kooliiga (12/13-17/18 a). Esimeses perioodis tekib tarve tõsise tegevuse järele;paraku on tahteline tähelepanu nõrk,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
