Kordamine arvestustööks 1. Üldkogum (uurimisobjekt, populatsioon) on teatud nähtuste (objektide) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida. 2.. Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses. Esinduslik valim. 3. Valimi mõõtmisandmed moodustavad andmestiku. Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidev võib omada väärtusi mingil lõigul. Diskreetne arvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv 5. Mittearvuline tunnus järjestustunnus, nominaaltunnus. Järjestustunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Krafti klass, puistu Orlovi boniteet). Nominaaltunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused pole järjestatavad. 6. Juhuslik suurus ehk juhuslik muutuja suurus või muutuja, mille väärtus
Valitsus. 13 november tühistas Venemaa Bresti rahulepingu. I. Vabadussõda 28. november 1918 02. veebruar 1920 · 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt · Detsembri lõpuks oli Punaarmee hõivanud 2/3 Eestist (linandest Vlga, Võru, Tartu, Narva, Rakvere) ja jõudnud 35 km kaugusele Tallinnast. · Erest rahvaväe ebaedu põhjused: vastase arvuline ülekaal, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine, meeste madal võitlusmoraal. · Murrang 1919.a alguses: - rindele jõudsid soomusrongid, - suurenes sõdurite arv, - tõusis võitlusmoraal, - korraldati ümber vägede juhtimine 4 - sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner
80. Selgitada surve-ja energiajoone määramist reaalvedeliku voolamisel. Reaalvedeliku voolamise energiajoon saab ainult geodeetilislt alaneda voolusuunas. Reaalvedeliku voolamise määrab survekadu hᵼ voolutakistuse ületamiseks kuluva erienergia. Sõltuvalt voolutakistusest liigitatakse survekaod hõõrdesurvekaoks ja kohtsurvekaoks. Voolamise energiajoon alaneb hõõrdetakistuse toimel pidevalt, ning mida pikem on voolulõik, seda suurem on hüürdesurvekao arvuline väärtus. Kohttakistus põhjustab aga energiajoone astmelise languse voolusuunas. 82. Kuidas arvutada vajalik võimsus voolutakistuste ületamiseks? Survekadu ht iseloomustab erienergiat, mis kulub voolutakistuste ületamiseks. Kui Q vooluhulk on teada, siis vajalik võimsus [kW] voolutakistuste ületamiseks: ρ gQ ht Ph t= 1000 83. Kuidas liigitatakse survekadu erinevate voolutakistuste jaoks?
· Valim on ligikaudu normaaljaotusega, kui: o Histogramm on enam-vähem sümmeetriline, kellukesekuj. o Normaaljaotusegraafikul asuvad punktid ühel sirgel. 6. · Parameeter arv, mis kirjeldab üldkogumi teatud omadust nt üldkogumi keskväärtus, standardhälve, protsent. · Statistik on hinnanguks parameetrile. · Valimite juhuslik varieeruvus: o Iga uuringu konkreetne arvuline tulemus võib sõltuda: Uuritava nähtuse olemusest: nt otsitava efekti olemasolust või puudumisest Juhuslikust varieeruvusest Nihkest o Nihe statistiku süstemaatiline erinevus üldkogumi vastavast parameetrist. Tekib kirjeldavas uuringus kui uuringupop ei esinda populatsiooni, mida me tahame kirjeldada. o Juhuslik valim ja uuringu hoolikas korraldamine väldib nihet üldkogumi parameetri
Geograafiline isolatsioon: -Paljudel liikidel takistab ristumist ruumiline eraldatus. -Erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega(veekogud, mäed, kõrbed vms). Liigi tekke: Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma genofond erineb enamasti lähteliigi genofondist: (geenitriiv) -ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele -erineda võib ka geneetiline struktuur(geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe). Eraldusse sattunud organismirühma genofond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutauvad osutuvad edukamaks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Liigi tekke peamaisteks teguriteks on: -mutatsioonid -geenitriiv -looduslik valik Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: -arvukuse tõus -levila laienemine
*** 1.29. Mis on materjali tugevuspiir? Materjali katkemis piir 2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral suurimad nihkepinged? *** 1.30. Mis on materjali katkepinge? Pinge, mille korral materjal puruneb 2.33. Selgitage lubatavat pinget! = konkreetse ülesande (koormusseisundi) 1.31. Milles seisneb tugevusvaru? Tegelik tug./Nõutav tugevus puhul ohutuks loetud pinge: 1.32. Mis on varutegur? = tugevusvaru arvuline näitaja: 2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! pingete väärtused ei tohi ületada 1.33. Määratlege tegelik varutegur! S -näitab, mitu korda (detaili) tegelik lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust) 2.35. Kui mitut tugevustingimust peab detail rahuldama? *** 1.34. Määratlege nõutav varutegur! varutegur [S] - näitab, mitu korda (detaili) 2.36
nõutud väljundid. Töö kirjeldus: Süsteemi põhiosaks on generaator, mille väljundiks kahe sõltumatu siinusgeneraatori (,,Sine Wave", vt ka tabel 1) väljundite summa. Lisaks on väljund piiratud ära ülaltpoolt väärtusega 3,1 ja altpoolt väärtusega -0,2. Generaator käivitub koos simuleerimise algusega, kuid väljund on olemas (väljundi väärtus erineb nullist) vaid vastava juhtsignaali (nii loogiline kui ka arvuline väärtus ,,1") olemasolul, vastasel juhul (,,0") väljund puudub (on võrdne nulliga). Juhtsignaali moodustamiseks kasutatakse kirjeldatust eraldiseisvat osasüsteemi ,,A", seejuures muutub juhtsignaali väärtus ,,0" ,,1", kui xA(t) kasvades saavutab vähemalt 90% lõppväärtusest ning ,,1" ,,0", kui xA(t) langeb alla 0,15. Süsteemi ,,A" põhiosaks on ühikhüppele (algväärtus ,,0", lõppväärtus ,,1") reageeriv aperioodiline
Poolakad polnud teadlikud Molotov-Ribbentropi paktist, seega ka Vene ohust oma armeede tagalale. Hitleri arvestused olid teised. Ta uskus, et prantslased teda läänes ei ründa, mistõttu jättis läände saja Prantsuse diviisi vastu kõigest 44 diviisi. H. eelis oli, et ta väed oli mobiliseeritud, Suurbrit. ja 3 Prantsusmaal mitte.Veelgi suurem eelis oli vägede suur arvuline ülekaal ja parem relvastus võrreldes Poola vägedega. Saksa armeegruppides Nord ja Süd oli kokku 62 diviisi, selles 6 soomus- ja 10 mehhaniseeritud diviisi, mida toetasid 1300 moodsat lahingulennukit. Kokku oli Poolal 40 diviisi, sellest mitte ühtegi soomusdiviisi; vähesed vana kergetankid, millega oli võimalik varustada kõigest üks brigaad; pooled õhujõudude 935 lennukist olid vananenud.
Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid.
1) Raami skeem mõõtmete ja koormustega: g = 8 kN/m g a k I1 b I1 c 1,2 F = 30 kN m 3 I2 I2 I2 1,8 f e d 1 6 6 1 I1=3I2 2) Geom...
intervjueerija kaotaks omavahelise läheduse. Samuti on see kiirem, kui postküsitlus ja vastused ei saa kaduma minna. 31. Mis on nimitunnus? Palun tooge mõni näide! Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, nt rahvus, hobi. 32. Mis on järjestustunnus? Palun tooge mõni näide! Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, arvtunnusel on! Nt haridustase 33. Mis on arvtunnus? Palun tooge mõni näide! Arvtunnusel on arvuline väärtus nt pikkus, kaal, vanus 34. Mis on binaarne tunnus? Palun tooge mõni näide! Binaarsel tunnusel on ainult kaks väärtust ja seega järjestamise ja vahede võrdsuse probleemi ei teki! Nt sugu 35. Millal on otstarbekas esitada andmeanalüüsil saadud tulemused joonisena? Vali esitluseks diagramm, kui soovid eelkõige anda kiiret ülevaadet üldtendentsi(de)st ja suundumus(te)st. 36. Millal on otstarbekas esitada andmeanalüüsil saadud tulemused tabelis?
Parfüüm Kaupo Kiilaspää 12.klass Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Sõna “parfüüm” tuleb ladina keelsest per fumus ja tähendab tõlkes “läbi suitsu”. Iidsetel aegadel lõhnastati algselt mitte inimest ennast, vaid ümbritsevat (ruume)
b 1848 Teine võimalus kasutada „sik-sak” ikooni Ülariba kaardilt Annotation tööriistakastist Dimensions: Oletame, et joonisel on detail joonestaud 227 mm pkkusena ja mitteolulisele osale on tehtud katkestus (joonisel kriipsjoonega). Kuna on teada detaili tegelik pikkus 1848 mm, siis mõõtmestamisel on sisestatud ka vastav mõõtme arvuline suurus. Klõpsati „sik-sak” ikoonil ja arvuti vastas: _DIMJOGLINE Select dimension to add jog or [ Remove ]: {valida mõõde, millele paigutada „sik-sak”} ↵ Specify jog location ( or press ENTER ): {valikuruuduke mõõtjoonele sinna kohta, kuhu panna „sik-sak”} ↵ NB! Eelnevalt lülitada välja [ F3 ]-ga punkti asukoha täppismääramised, sest muidu paneb arvuti selle „sik-saki” mõne sisselülitatud valikuga
valimisjagajaga. Kui rühmade esindajate arvu kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult täisarvud, siis jäävad mõned kohad vabaks. Nende täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid mooduseid. Proportsionaalse valimissüsteemi rakendamisel on raskusi siis, kui seda tahetakse siduda üksikisiku valimise põhimõttega. Võib juhtuda, et mõnele kandidaadile antud häälte arv on mitu korda suurem valimisjagajast, mille tagajärjel valitud esindajate arvuline suhe ei vasta enam vastavaile rühmadele antud häälte arvulisele suhtele. Samasugune olukord võib korduda ka nimekirja valimistel, kui nimekirjas olevate kandidaatide arv on piiratud, olles seejuures väiksem kui rühm võiks temale antavate häälte järgi vastavas valimisringkonnas esindajaid saada. Selle vältimiseks kasutatakse häälte ülekandmist ühelt kandidaadilt teisele või ühelt kandidaatide grupilt ühes ringkonnas teisele sama rühma sees või teise ringkonda
Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- (hüdroksiidioon) hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi: pH=-log [H+] Mulla pH määratakse kas vesileotisest (pHH2O) või tavaliselt 1 N KCl leotisest (pHKCl). Samast mullast määratud pHKCl arvuline väärtus on madalam kui pHH2O väärtus. Kui pHKCl on 5,1, siis pHH2O on ca. 6. pHKCl ja mulla reaktsiooni vaheline jaotus: pHKCl Mulla reaktsioon kuni 4,5 -tugevalt happeline 4,6...5,5- mõõdukalt happeline 5,6...6,5 -nõrgalt happeline 6,6...7,2- neutraalne üle 7,2- leeliseline 25. Mulla asendushappesus. Tähistus on H5,6. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 26. Mulla hüdrolüütiline happesus. Tähistus on H8,2
päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja viljastamiseks ja pealegi saab isastelt kudemisaja vältel niiska mitu korda. Geneetiliselt pole see soovitatav, sest toob kaasa inbriidingu suurenemise SUGULINE KÜPSEMINE Forelli sugulist küpsemist ja kudemisaega mõjutavad mitmed tegurid: pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine jt. Forelli liinidel võib olla pärilik eelsoodumus kevadel
psühholoogias, arvutiteaduses (täpsemalt programmeerimises), filosoofias jms. 1. Funktsiooni mõiste avamine 7. klassi matemaatikakursuses Funktsiooni mõiste juurde jõudmiseks on otstarbekas eelnevalt käsitleda järgmisi teemasid: a) jäävad ja muutuvad suurused; b) võrdelised suurused ja nende omadused; c) pöördvõrdelised suurused; d) graafikute lugemine. 1.1. Jäävad ja muutuvad suurused Kui suuruse arvuline väärtus antud ülesande või nähtuse tingimustes ei muutu, siis nimetatakse seda suurust jäävaks suuruseks. Kui arvuline väärtus muutub, siis on tegemist muutuva suurusega ehk muutujaga. Selle teema juures on kõigepealt otstarbekas uurida elulisi näiteid, mille puhul õpilased saavad selgesti aru, missugune suurus on antud protsessis muutuv, missugune jääv. Näiteks telefonikõne maksumuse arvutamisel on minutihind konstantne, kõne pikkus aga muutuv suurus (võib uurida
z = z 0 + v0 z t + 2 . (1.14) v z = v0 z + a z t Oletame, et liikumine toimub maapinna vahetus läheduses. Sel juhul võime öelda, et keha liigub kiirendusega g , mida nimetatakse ka raskuskiirenduseks ehk vaba langemise kiirenduseks. m Maapinna vahetus läheduses on selle arvuline väärtus ligikaudu 9,8 . Tegelikult see väärtus s2 kahaneb kõrguse suurenedes, kuid maapinna läheduses võime selle väärtuse lugeda piisavalt suure täpsusega konstantseks. Seega vabalt langeva keha kiirenduse z-telje sihiline komponent on g, kiirenduse ülejäänud komponendid võrduvad alati nulliga. Miinusmärk tuleb sellest, et see kiirendus on suunatud allapoole: a z = -g
pudelikaelaefekt ja rajajaefekt). Evolutsioon toimub alati organisüsteemides, üksikindiviidid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismi rühm on populatsioon. (Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil). Genofond = geenifond populatsiooni kõik geenid ja alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe 14 R ja 6r EHK 14:6 MIKROEVOLUTSIOON: 1.) Mutatsiooniline muutlikkus - Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. 2.) Kombinatiivne muutlikkus - Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Meioosis - kromosoomide ristsiire; Viljastumisel - alleelide kombineerumine 3
Ameerika suhted Euroopa riikidega, eriti Prantsusmaaga. 1966. Prantsusmaa lahkus ajutiselt NATO-st 1975 lahkub viimane Ameerika väekoondis Vietnamist. Tulemus: Lõuna-Vietnam varises kiiresti kokku. Kogu Vietnam kommunistide kätte Tagajärg: Vietnami naaberriigid Kambodža ja Laos kommunistide mõju alla. Miks Ameeriklased kaotasid? USA-l puudusid puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist, Põhja-Vietnamil on suur arvuline ülekaal. 5. Kuuba raketikriis, 1962. aasta sügisel NSV Liidu ja USA vahel valitsenud pingeline vastasseis, mille põhjustas NSV Liidu tuumarakettide Kuubale paigutamine. Eesmärgiks vabastada Kuuba Ameerika eeskoste alt. Seda peetakse Külma sõja kõige ohtlikumaks, sest sellega kaasnes oht, et asi võib viia tuumasõjani. 1962 alustas NL raketitarneid. Keskmaaraketid tegevusraadiusega 2000- 5000km. nim ka eurorakettideks. Ühest Euroopa otsast teise. NL paigaldas
1.1. Poola, Leedu ja Eesti parlamentide üksikud saadikud on võrdselt aktiivsed järelvalvevahendite kasutamisel, kasutades oma õigust esitada valitsusele nii arupärimisi kui ka kirjalikke ja suulisi küsimusi aktuaalsete ja ühiskondlikult tähtsate teemade kohta. Poola Sejmis on läbivate aastate jooksul esitatud rohkem arupärimisi, kui küsimusi, mis on seletatav ehk asjaoluga, et suuliste küsimuste kohta kehtib arvuline piir. Seevastu Riigikogu on alates 1999. aastal jõustunud kodukorra seadusega järsult muutnud oma järelvalve eelistust ning saadikud kasutavad tunduvalt rohkem suuliste ja kirjalike küsimuste esitamist kui arupärimisi. Tabelitest ilmnenud fakt, et ajavahemikus 1999-2003 esitasid 460-liikmeline Sejm ja 101-liikmeline Riigikogu ligilähedaselt sama arvu küsimusi, tekitab omakorda küsimuse, kas mitte Eesti
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudluse ja pakkumise elastsus HINNAELASTSUS Kuidas nõudlus ja pakkumine reageerivad hinna muutustele? Tundlikkust hinna mõjule mõõdetakse hinnaelastsusega. Arvuline väljendus elastsuskoefitsient Kaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% 1 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava kaubakoguse reageeri- mistundlikkus kauba hinna muutusele. Näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub. Nõutavakaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% Negatiivse väärtusega; enamasti kasutatakse abs...
alguse kõrgus (HV). Mõõdetud ka puude kõrgus, kust hakkavad kuivad oksad (HKO), kahjustuse kood ja kahjustuse tugevus (nõrk, keskmine või tugev)(Kiviste K 2011b). Nominaaltunnus on mittearvuline tunnus, kus tunnuste väärtused ei ole sisemise loogika järgi järjestatavad (nt. veregrupp, rahvus, rass, puuliik, lehe kuju)(tabel 1)(Kiviste K 2011c). Tabel 1. Tunnuste liigid Pidev Diskreetne Arvuline Mittearvuline Järjestustunnus Nominaaltnnus Puuliik x x Rinne x x D1 x x D2 x x H x x HV x x HKO x x Rikke kood x x
kuluv energia H1, on lahustumine endotermiline protsess (H > 0). Gaaside lahustumisel on aga ülekaalus solvatatsioonil vabanev energia H2, seega on lahustumine eksotermiline (H < 0). Vastavalt Le Chatelier' printsiibile nihkub temperatuuri tõstmisel tasakaal endotermilise protsessi suunas. Seega enamiku kristalsete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab, gaaside lahustuvus aga väheneb. Seejuures sõltub lahustuvus temperatuurist seda enam, mida suurem on H arvuline väärtus. Lähedaste omadustega vedelikud lahustuvad teineteises tavaliselt piiramatult, st. segunevad teineteisega igas vahekorras (nt. vesietanool). Enamasti esineb aga vedelike korral piiratud lahustuvus saadakse kaks teineteisega mittesegunevat erineva koostisega lahusekihti, kusjuures kumbki lahus on teise komponendi suhtes küllastunud. Temperatuuri tõstmisel vastastikune lahustuvus tavaliselt kasvab, kuni muutub piiramatuks.
Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine. Eesti Töörahva Kommuun Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvust" Nõukogude Venemaa. Tegelikult allus ETK Moskvast lähtuvatele korraldustele
36.Esimene maailmasõda ja 1917 aasta Maailma sõda puhkes sellepärast ,et 1914 aasta juulis tappis serbia anarhist Gavrilo Princip Austria- Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petr...
Poola nihkub tervikuna läände ?Sõja algus. Miks olid teljeriigid edukamad. Kuidas põhjendad teljeriikide edu? Millised riigid alistati? ?Seati sisse uus kord peamine rahvas, kes orjastada jne. AARIA RASS ?Saksamaal olid välksõjaplaanid ?Konverentside osalejad ja otsused ?overload Normanida dessant 6.juuni 1944. ?Sinimägedes peetud lahingute tähtsus? ?Millistes IIMS sõdivate riikide väeüksustes eestlased sõdisid? Arvuline suurus? ?Jalaväerugement 200 e. Soomepoisid ?Eesti territoriaalne laskurkorpus Venemaa ?8.laskurkorpus jooksis laiali ?Punaarmees 30 000 meest ?Saksa väes ?15-20 000 meest ida- ja politseipataljonid vabatahtlikud ?sundmobilisatsioon ?Peale Uluotsa kõne 1944 oli mobilisatsioon edukas, sest kokkulepe oli, et eestlased lubatakse EESTIMAAD kaitsma Venemaa vastu ?loodeti, et saadakse luua Eesti Kaitsevägi ?mobilisatsiooniga liitus 38 000 meest ?60 000 meest
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: · parasiitide,...
Eristatakse ka arvulisi ja struktuurseid kromosoomianomaaliaid. Arvulised kromosoomianomaaliad on sellised, mille korral kromosoomide arv erineb normaalsest diploidsest arvust 46. Struktuursed kromosoomianomaaliad on anomaaliad, mille puhul üksikitel kromosoomidel esineb morfoloogilisi muutusi. Struktuursete anomaaliate puhul on kromosoomide arv reeglina normaalne. Harvadel juhtudel võivad koos esineda nii arvuline kui ka struktuurne kromosoomianomaalia. Kromosoomanomaaliate esinemissagedus sõltub raseduse kestusest: raseduse kestuse pikenedes väheneb kromosoomianomaaliate arv. Kõikidest viljastumistest umbes 20%-l esineb kromosoomianomaalia, millest 15-20% lõpevad spontaanse abordiga ja >20% lastest sureb sünnil või lühikese aja jooksul pärast sündi. Tekkepõhjused
domineerivad teatud jooned, mis on kõigile sündroomiga inimestel ühised. Need ühised jooned kujutavadki endast sündroomi tunnust. Sündroom on seisund, mille tunneb ära teatud üheaegselt esinevate tunnusjoonte järgi. Juhul kui inimesel esineb rida tunnuseid, mida seostatakse teatud sündroomiga, öeldakse, et tal esineb nimetatud sündroom. Kaasasündinud sündroom- nagu näiteks Downi sündroom- on olemas juba sünnihetkel. Selle põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle. 1.1 Ajalooline informatsioon On peaaegu kindel, et Downi sündroomiga inimesi on alati sündinud. Varaseim fikseeritud märk selle kohta on umbes 1505. aastal maalitud sündroomile iseloomulike tunnustega inimese kujutis aacheni altarimaalil Saksamaal. Siiski tundub, et Downi sündroomist kui kindlapiirilisest seisundist ei oldud teadlikud enne 1866. aastat, mil dr John Langdon down (1828-1886), Surrey's praktiseerinud inglise arst, sündroomile iseloomulikke tunnusjooni
K(k+1)/2 24. Millise eelise annab suguline palj. mittesugulise palj. ees ? Sugulisel pajunemisel on isendite geneetiline varieeruvus suurem, et uute liikide tekkeks ja keskkonnaga kohastumiseks 25. Oskad nim. mutatsioonilise muutlikkuse kolme peamist tüüpi, tead nende põhimõtet ja mida nad põhjustada võivad . Geenmutatsioon - muuutatused geeni molekulaar struktuuris Koromosoommutatsoon – kromosoomi struktuuri muutus Genoommutatsioon – kromosoomistiku arvuline muutus 26. 27. LIIGITEKE JA MAKROEVOLUTSIOON 28. Millised kaks võimalust on liigi defineerimisel ? Bioloogiline def. – võimeline saama viljakaid järglasi Morfoloogiline def. – anatooniliste tunnuste erinevus 29. Geograafilise isolatsiooni tüübid+näited. Geograafiline barjäär (mägi, ookean) 30. Bioloogilise isolatsiooni tüübid+näited. Ristumisbarjäär: ajaline, käitumuslik ja mehaaniline 31. Kes on endeemsed liigid ?
Geneetika arenguga lisandus põllumajandusloomade aretusse võimalus võtta arvesse loomade erinevusi DNA-tasandil - vastavat selektsioonimeetodit nimetatakse marker- selektsiooniks.(üksikud väljavalitud markerid, mille põhjal loomi valitakse) Genoomselektsioon erineb markerselektsioonist seeläbi, et loomi ei püüta genotüpiseerida ja selekteerida üksnes väikese hulga teadaolevalt märkimisväärset mõju omavate markerlookuste alusel vaid oma arvuline efekt, olgu see kuitahes väike, hinnatakse kõigile vaatluse alla võetud DNA- piirkondadele ning loomi selekteeritakse kõigi nende DNA-piirkondade summaarse efekti (nn genoomaretusväärtuse) alusel.( ei ole välja valitud kindlaid markereid ja kasutatakse kogu genoomi) Esimese, hinnangute usaldusväärsuse seisukohast oluliseima etapina võetakse vaatluse alla loomade populatsioon, kelle kohta on teada võimalikult täpsed aretusväärtuste
...................................................................5 1.4. Andmetabel..........................................................................................................................7 2. Valimit kirjeldav statistika ..................................................................................................... 7 2.1. Andmete graafiline kirjeldus................................................................................................7 2.2. Andmete arvuline kirjeldus..................................................................................................8 2.2.1. Paiknemiskarakteristikud..................................................................................................9 2.2.2. Hajuvuskarakteristikud...................................................................................................10 3. Kahe tunnuse ühine käitumine.......................................................................................
Hollandis elab kõige rohkem inimesi vanuses 35-50 (vt Joonis 8). Naiste ja meeste osakaal rahvastikus on üsna võrdne, kuid alates 65-st eluaastast hakkab naiste osakaaal suurenema (vt Tabel 1). Üle 80-ne aastaseid naisi on Hollandis üle 400 tuhande, kuid mehi alla 200 tuhande. Holland kuulub kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, sest lapsi ja noori on vähem, kui keskaealisi. Sündimus ja suremus on madalad ning laste osakaal rahvastikus väheneb (Ibid). Tabel 1. Meeste ja naiste arvuline osakaal rahvastikus Allikas: Maailma faktiraamat vanus mehed naised 0-14 1496348 1427297 15-64 5705003 5583787 üle 65 1040932 1391946 8 Joonis 8. Rahvastikupüramiid Allikas: Maailma faktiraamat, 1. detsember 2008 4.6 Linnastumine Hollandi rahvastikust elab linnades 81% (2007).1975. aastal elas 63,2% rahvastikust linnades, kuid 2005
Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 – väga tugevasti happeline 3,6-4,5 – tugevasti happeline 4,6-5,5 – mõõdukalt happeline 5,6-6,5 – nõrgalt happeline 6,6-7,2 – neutraalne 7,3-8,4 – leeliseline muld >8,5 – tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1)mulla asendushappesus – moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid ehk saab välja arvutada lubjatarvet
T0- normaal- või standardtingimustele vastav te-ur kelvinites P ja T- rõhk ja te-ur, mille juures maht V on antud või oli mõõdetud Ühe mooli gaasilise aine korral PV = const = R T n mooli gasi kohta kehtib seos PV = nRT ehk m PV = RT Clapeyroni võrrand M R- universaalne gaasikonstant Neid valemaid kasuatakse gaasi mahu leidmiseks temperatuuril T ja rõhul P, kui on teada gaasi moolide arv või mass. Gaasilise konstandi R arvuline väärtus sõltub valitud ühikutest ja omab järgmisi väärtusi: 760mmHg 22413,8 cm 3 mol mmHg cm 3 R= = 62400 273,15 K mol K 1atm 22,4138 dm 3 mol atm dm 3 R= = 0,082 273,15K mol K 101325 Pa 0,0224138 m 3 mol Pa m 3 R= = 8,314 273,15 K mol K 1
Kirjeldav statistika Uuritavad indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhulikku nähtus, mille kohta tahetakse otsuseid langetada, nimetatakse statistiliseks kogumiks (ka valimiks). Kogumit uuritakse tema objektide mingi omaduse järge, mida nimetatakse tunnuseks. Tunnused · Arvulised tunnused (pikkus, aeg, temperatuur jne) · Mittearvulised tunnused (silmade ja juuste värvus näiteks) Statistiline rida a1, a2, a3, ..., an - Statistilise rea liikmed N Kogumi maht (statistilise rea maht) 01) Ühe klassi kontrolltöö hinnete rida oli järgmine: 2, 2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5. (variatsioonirida) Kui kirjutatakse realiikmed kasvavas või kahanevad järjekorras (võrdsed liikmed kirjutatakse järjest), siis saadakse variatsioonirida. Sagedustabel Hinne x 2 3 4 5 Sagedus fa 3 7 10 8 fb 2 5 9 6 N: 2+5+9+6 = 22 Igale hindele vastab tema esinemise arv. N ...
mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti umbes 2/3 Eestist. c) Eestlaste ebaedu põhjused: · rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I maailmasõjast sõjatüdimus ja majanduslik kriis. · keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti. · vastase arvuline ülekaal. · relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus. · kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide kordineerimine. d) Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, kui Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Kangelaslikkuse näitena tuuakse tavaliselt esile 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel
Keha inertsuse mõõt on mass [1 kg]. (Inerts ≠ inertsus) 39.Sõnastada Newtoni II seadus. - Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m 40.Defineerida 1 N. - 1 N on jõud, mis annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2 41.Mis on jõud? Mida tähendab, et jõud on vektoriaalne suurus? - Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele. Jõud on vektoriaalne suurus, kuna tal on suund ja arvuline väärtus. 42.Mida nimetatakse deformatsiooniks? - Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist. On olemas plastne ja elastne deformatsioon. 43.Sõnastada Hooke’i seadus. - Väikestel deformatsioonidel on keha kuju muutumine võrdeline elastsusjõuga. Fe= -kΔll 44.Mida nimetatakse toereaktsiooniks? - Toereaktsiooniks nimetatakse aluse poolt kehale mõjuvat elastsusjõudu, mis tasakaalustab kehale mõjuva raskusjõu. 45.Mida nimetatakse niidi (riputusvahendi) pingeks
tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hakkasid saksa pastorid ka eesti kooride ühiskontserte organiseerima. Alguse tegi Anseküla pastor Martin Körberg, kes kutsus ümbruskonna lauljad 1863. aastal Anesekülla (Sõrve säärel Saaremaal)
päevadel lojalistide kätte. Lahinguid raskendas ka üks Hispaania kõigi aegade külmim talv. Mõlemal poolel külmus palju sõdureid surnuks. Franco saatis rindele lisajõude ja vabariiklasi ähvardas ümberpiiramine. Seepeale tekkisid nende leeris poliitilised arusaamatused ja nad asusid taganema. Olukorra muutis raskeks pidev pommitamine nii maalt kui õhust, tunda andis ka natsionalistide varustuslik ja arvuline ülekaal. (s11) Suvel ja sügisel 1938 olid lojalistid juba enamvähem kindlad oma lüüasaamises. Vaatamata sellele võeti ette pealetung Ida-Hispaanias Ebro jõe juures. Selle sammuga lootsid näidata head võitlusvõimet ja et ülejäänud demokraatlik maailm tuleb neile appi. Suve keskel ületatati Ebro ja tungiti edasi umbes 40 kilomeetrit. Gandesa juurde olid natsionalistid rajanud aga tugevad kaitsepositsioonid ja pealetung takerdus. Lojalistid alustasid otserünnakuid kaevikutele
See on võitlemine luulevestkitega. Kliima on muutunud ja on olnud drastilisemaid muutusi, enamik lihtsalt ei tea seda. Võitlemine on kallis, annab kellelegi võimaluse edasi minna. Vaatame asju suuremas plaanis kui kopenhaagenis seda tehakse. Üldiselt on selge, mille alusel väita kliimamuutust. Selle aluseks on reaalselt mõõdetavad näitajad. Paljud on mõõdetavad satelliitidelt. Mineviku globaalmuutuste mastaapi nii ei saa hinnata, kassutatakse biomitmekesisuse muutusi (selge arvuline mõõde), ei ole selge, kuidas neid interpreteerida. Lootusetu see ülesanne siiski pole. Analüütilised vahendid lubavad hinnata (dokumenteerida) ka geokeemilisi muutusi. Elementide isotoopkoostised. Kahjuks pole ühemõttelised tulemused ei oska muutuste põhjuseid õigesti hinnata. Kas kõrge biomimekesisu tingitud keskkonna stabiilsusest või ebastabiilsusest? Kuidas saada võrreldavaid andmeid biomitmekesisuse kohta tänapäeval ja minevikus. Maksimum tänapäeval biomitmekesisusel 10
Kokkuvõte Minu arvates rahvastikupoliitika saab olla edukas vaid siis, kui selles arvestatakse demograafilise käitumise hulgisõltuvust. See tähendab, et üksikmeetmed nagu sünnitoetused, abordivastased kampaaniad või suurperede tunnustamine võivad näida kuitahes olulised, kuid nad ei ole üksikult küllaldased rahvastikuprotsesside mõjutamiseks. Meie ühiskonnas on teadvustanud, et negatiivne iive, rahvastiku vananemine, halb terviseseisund, tööjõulise elanikkonna arvuline vähenemine mõjutavad juba täna, aga veelgi rohkem tulevikus Eesti sotsiaalmajanduslikku arengut. Rahvastiku demograafiline käitumine sõltub väga paljudest asjaoludest: vaimukultuur ja ühiskondlik moraal, perepoliitika ja koduhoid, tööhõive, rahva tervis, regionaalpoliitika, rahvuste integratsioon. Mitmeski nimetatud valdkonnas on Narva Linnavalitsusel viimastel aastatel märkimisväärseid algatusi.
Nimimõõde-arvutuste tulemusena saadud või ristlõike kuju järgi. …………… ++ kosntruktiivselt valitud mõõde Tegelik mõõde-valmise Lamerihmad(nahk, puuvill), mitmikrihmad, ümarrihmad eseme ülemõõtmise tulemusena saadud mõõde 29 Rihmülekande töötamise põhimõte. Euleri valem. 8 Mis on tolerants ja millest oleneb tema arvuline ……………………………. +++ suurus? …………………….. ++ Koormust kantakse üle hõõrdejõuga rihma ja ratta Tolerants-suurima ja vähima piirmõõtme vahe. Suurus kokkupuutepinnas.Rihm on ratastel pingutatult.Jõudude jaotust oleneb tolerantsi järgust ja nimimõõdu suurusest. Tähist rihma haardes iseloom Euleri seadust kasutades. Ee seadus kehtib
kummagi keha massi ning r nendevahelist kaugust. Tähega G tähistatud kordajat nimetatakse gravitatsioonikonstandiks. Tegemist on universaalse seadusega. Gravitatsioonijõud mõjub kõikidele kehadele ning ulatub valgusaastate kaugusele. Kui valemis võtta mõlema keha massiks 1 kg ja vahekauguseks 1 m, saame valemist Järelikult on gravitatsioonikonstant G arvuliselt võrdne jõuga, millega tõmbuvad kaks teineteisest 1 m kaugusel asuvat 1 kg massiga keha. Selle arvuline väärtus sõltub mõõtühikute valikust ning on määratav vaid eksperimentaalselt. Kooliülesannete lahendamisel võetakse G väärtuseks tavaliselt Looded: Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike ja Kuu paiknevad samal pool Maad viimasega ühel sirgel, st kuu loomise ajal. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Kuna vesi saab voolata, siis koguneb see rohkem Maa Kuu-poolsele küljele ja tõstab meretaset
Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt) Ühistegevus selle ajendiks oli piimakarjanduse levik talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann
· Mis on Downi sündroom ? · Downi sündroomiga lastel on erinevaid jooni tunduvalt rohkem kui sarnaseid. · Nii Downi sündroomiga lapsed kui ka täiskasvanud on väga erineva välimuse, temperamendi ja võimetega. Igaüks neist on ainulaadne isiksus. · Sündroom on seisund, mille tunneb ära teatud üheaegselt esinevate tunnusjoonte järgi. · Kunagi öeldi Downi sündroomiga inimeste kohta ,,mongoloidid". · Downi sündroomi põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle. · Iga 700 lapse kohta sünnib üks Downi südroomiga laps. · Poistel esineb Downi sündroom veidi sagedamini kui tüdrukutel. · Mitte ühelgil lapsel ei esine korraga kõiki iseloomilikke tunnuseid. · Kõigil esinevad mõned sündroomi tunnused. · Downi sündroomi tunnused: a) ümar nägu b) ülespoolse viltuse lõikega silmad c) pehmed ja sirged juuksed d) lühike ja jäme kael e) laiad käed, lühikesed sõrmed f) töntsakad jalad, ,,sandaalivahe" g) hüpotoonia
Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. 5 Teatrielu areng aastatel 1918-1940 Eesti iseseisvumine 1918. aastal kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Järgneva kahekümne aasta peamiseks vaieldamatuks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine, nii et umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis ühtlaselt kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena Viljandi ,,Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru ,,Kannel" (1927), Valga ,,Säde" (1933), Kuressaare Teater (1935) ja Rakvere Teater (1940). Kuid olulise panuse andsid ka lühikese tähelennu teinud Tallinna ,,Draamateater" (1917-1924)
1) hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Pass olgu igal reisijal kaasas! Tere tulemast! 2) hüüdsõna järele: Klirdi! purunes klaas. 3) rõhutatud ütte järele: Poisid! Olgu see töö poole tunniga lõpetatud! 4) hoiatuse või käsksõna järele: Stopp! Raudteeülesõit! Paronüümid on kõlalt sarnased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüüme kasutatakse kõnekeeles sageli ebaõiges tähenduses. Valik kriitilisi paronüüme: enamik - suurem osa enamus - arvuline ülekaal ennem - pigem enne - varem esindama - kellegi või millegi nimel esinema või tegutsema esitama - avaldama, millegagi esinema esitlema - tutvustama juhend - eeskiri, reeglite kogu juhis - reegel, juhtnöör juhtum - üksiksündmus, kord juhus - ettearvamatu sündmus või olukord järele - ajaliselt hiljem, ruumiliselt või järjestuses tagapool järgi - põhjal, alusel kaasama - kaasa kutsuma, kaasa võtma kaasnema - kaasas käima, koos esinema käsitama - aru saama
1 Gravitatsioonijõud Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. Kahe punktmassi vahel mõjuva gravitatsioonijõu moodul avaldub valemist Gm1 m2 Fg = . (4.1) r2 Siin m1 ja m 2 on vaadeldavate punktmasside massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant, mille arvuline väärtus on N m2 m3 G = 6,69 10 -11 = 6,69 10 -11 . kg 2 kg s 2 Gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad teineteise poole kaks teineteisest ühe meetri kaugusel paiknevat ühekilogrammilist punktmassi. Märkus. Kui kehad ei ole punktmassid, siis valemit (4.1) võib nende suhtes rakendada vaid siis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
