Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"arvuline" - 460 õppematerjali

thumbnail
48
doc

Lineaaralgebra täielik konspekt

M.Latõnina 1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): A = (aij ) = [aij ] = aij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon ­...

Kõrgem matemaatika
858 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti teater 1918-1940

Teatrielu areng aastatel 19181940 Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Kunstide üldine areng kulges institutsioonistumise suunas, kuid vähemalt esialgu püsis sajandi koidikul siginenud eksperimendialdis vaim. Järgneva kahekümne aasta peamiseks vaieldamatuks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine, nii et umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis ühtlaselt kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena Viljandi "Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru 4 "Kannel" (1927), Valga "Säde" (1933), Kuressaare Teater (1935) ja Rakvere Teater (1940). Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tugevusõpetus I

29. Mis on materjali tugevuspiir? Materjali katkemis piir 2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral suurimad nihkepinged? *** 1.30. Mis on materjali katkepinge? Pinge, mille korral materjal puruneb 2.33. Selgitage lubatavat pinget! = konkreetse ülesande (koormusseisundi) 1.31. Milles seisneb tugevusvaru? Tegelik tug./Nõutav tugevus puhul ohutuks loetud pinge: 1.32. Mis on varutegur? = tugevusvaru arvuline näitaja: 2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! pingete väärtused ei tohi ületada 1.33. Määratlege tegelik varutegur! S -näitab, mitu korda (detaili) tegelik lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust) 2.35. Kui mitut tugevustingimust peab detail rahuldama? *** 1.34. Määratlege nõutav varutegur! varutegur [S] - näitab, mitu korda (detaili) 2.36...

Tehniline mehaanika
542 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kontrolltöö nr. 2

3. Mis on pingekontsentraator? = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? =pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? K; K -pinge kontsentratsioonitegur; max; max -kohaliku (kontsentreerunud) pinge suurim väärtus, [Pa]; nom;nom -nominaalse (arvutusliku) pinge väärtus selles kohas (ilma pingete kontsentratsiooni arvestamata), [Pa]. 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur?...

Tugevusõpetus ii
465 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami abimees

Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik vooluk...

Pinnasemehaanika, geotehnika
425 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tunnitööde aruanne

Töö kirjeldus: Süsteemi põhiosaks on generaator, mille väljundiks kahe sõltumatu siinusgeneraatori (,,Sine Wave", vt ka tabel 1) väljundite summa. Lisaks on väljund piiratud ära ülaltpoolt väärtusega 3,1 ja altpoolt väärtusega -0,2. Generaator käivitub koos simuleerimise algusega, kuid väljund on olemas (väljundi väärtus erineb nullist) vaid vastava juhtsignaali (nii loogiline kui ka arvuline väärtus ,,1") olemasolul, vastasel juhul (,,0") väljund puudub (on võrdne nulliga). Juhtsignaali moodustamiseks kasutatakse kirjeldatust eraldiseisvat osasüsteemi ,,A", seejuures muutub juhtsignaali väärtus ,,0" ,,1", kui xA(t) kasvades saavutab vähemalt 90% lõppväärtusest ning ,,1" ,,0", kui xA(t) langeb alla 0,15. Süsteemi ,,A" põhiosaks on ühikhüppele (algväärtus ,,0", lõppväärtus ,,1") reageeriv aperioodiline...

Automaatjuhtimine
149 allalaadimist
thumbnail
273
pdf

Lembit Pallase materjalid

-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...

Matemaatiline analüüs
807 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

Mulla aktiivne happesus. Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus ja potentsiaalne hapesus. 1) Aktiivne happesus ­ põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi. pH=-log [H+] Mulla pH määratakse kas vesileotisest (pHH2O) või tavaliselt 1 N KCl leotisest (pHKCl). Samast mullast määratud pHKCl arvuline väärtus on 0,4...1 ühiku võrra madalam kui pHH2O.väärtus. Kui pHKCl on 5,1, siis pHH2O on ca. 6. Muldade liigset happesust on võimalik vähendada lupjamisega. Happeliste muldade lubjatarvet väljendatakse CaCO3-na t/ha kohta. 34. Mulla asendushappesus....

Mullateadus
645 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Äriplaani Koostamine

Üritage koguda mõningaid põhiandmeid oma klientide kohta, nagu näiteks: · kes on Teie toote ostja: kas üksikisik, edasimüüja või ettevõte; · kui see on ettevõte, siis mida see toodab, kes on nende kliendid, kes võtab vastu otsuseid ostude tegemise kohta; · kui see on eraisik, siis tema sugu, vanuserühm, asukoht ja sissetulek; · andke arvuline hinnang oma toote (teenuse) turu suurusele; · kas tulevikus on oodata turu kasvu või kahanemist, millisel määral; · teie tulevaste klientide vajadused ja võimalused: mille alusel nad langetavad ostuotsuseid-hind, kvaliteet vm; · kas toote turustamisel on sesoonsust või muid prognoositavaid tsükleid. 3.5.2 Konkurendid ja konkurents Igal tootel ja teenusel on maailmas olemas konkurendid. Konkurentideks ei saa pidada...

Majandus
513 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Punktmassi kinemaatika

(1.14) v z = v0 z + a z t Oletame, et liikumine toimub maapinna vahetus läheduses. Sel juhul võime öelda, et keha liigub kiirendusega g , mida nimetatakse ka raskuskiirenduseks ehk vaba langemise kiirenduseks. m Maapinna vahetus läheduses on selle arvuline väärtus ligikaudu 9,8 . Tegelikult see väärtus s2 kahaneb kõrguse suurenedes, kuid maapinna läheduses võime selle väärtuse lugeda piisavalt suure täpsusega konstantseks. Seega vabalt langeva keha kiirenduse z-telje sihiline komponent on ­g, kiirenduse ülejäänud komponendid võrduvad alati nulliga. Miinusmärk tuleb sellest, et see kiirendus on suunatud allapoole: a z = -g...

Füüsika
152 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Jõudude liigid

Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. Kahe punktmassi vahel mõjuva gravitatsioonijõu moodul avaldub valemist Gm1 m2 Fg = . (4.1) r2 Siin m1 ja m 2 on vaadeldavate punktmasside massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant, mille arvuline väärtus on N m2 m3 G = 6,69 10 -11 = 6,69 10 -11 . kg 2 kg s 2 Gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad teineteise poole kaks teineteisest ühe meetri kaugusel paiknevat ühekilogrammilist punktmassi. Märkus. Kui kehad ei ole punktmassid, siis valemit (4.1) võib nende suhtes rakendada vaid siis,...

Füüsika
171 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Tõenäosusteooria

Probleemülesanne ­ ülesanne, mille lahendamisele saab statistiline uuring kaasa aidata (sotsiaal-, poliitika- või majandusküsimised, jms). Statistiline ülesanne ­ ülesanne, mis lahendub statistiliste meetoditega, lähtub probleemülesandest. Statistiline ülesanne on konkreetne, isegi arvuline . Objekt ­ ese, nähtus, indiviid või muu sarnane, mida uuritakse. Üldkogum ­ kõik objektid, kelle kohta soovitakse saada infot. Loend ­ vahend (loend, nimekiri, register) üldkogumi objektide määramiseks. Valim ­ uuringusse kaasatud üldkogumi objektid. Järjestades objektide tunnuse x väärtused saame tunnuse x variatsioonrea Mediaan - variatsioonrea keskpunkt. Kui objektide arv on paaritu, siis on mediaaniks variatsioonrea liige...

Matemaatika ja statistika
410 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...

Mõõtmestamineja...
235 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Evolutsioon

-Erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega(veekogud, mäed, kõrbed vms). Liigi tekke: Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma genofond erineb enamasti lähteliigi genofondist: (geenitriiv) -ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele -erineda võib ka geneetiline struktuur(geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe). Eraldusse sattunud organismirühma genofond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutauvad osutuvad edukamaks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Liigi tekke peamaisteks teguriteks on: -mutatsioonid -geenitriiv -looduslik valik Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: -arvukuse tõus -levila laienemine...

Bioloogia
133 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

Teist liiki defineerimata muutujad on muutujad, mis on deklareeritud, kuid millele ei ole omistatud väärtust. var x; //Deklareeitakse muutuja, mille väärtus on määramata. 4. Avaldised ja operaatorid Avaldise mõiste selgitamiseks toome mõned näited. Lihtsamad avaldised on literaalid (mõni konkreetne väärtus, näiteks mõni sõne või arv) või muutuja nimi: 56 // arvuline literaal false // loogikaväärtuse literaal x // muutuja x Kahe esimese ehk konstantse avaldise väärtuseks on konstant ise. Muutuja väärtuseks on väärtus, mis on omistatud vastavale muutujale. Järgmine rida on samuti avaldis: x + 56 Selle avaldise väärtuseks on avaldiste x ja 56 väärtuste summa. Operaator on avaldises arvutuslikku tehet tähistav märk. JavaScript'i operaatorid on sarnased Java ja C keele operaatoritega. Aritmeetika operaatorid...

Informaatika
91 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Orgaanilise keemia sissejuhatus

Lineaarne süsinik(Sp)- nim, on sellest et süsinikuga seotud 2aatomit paiknevad C'ga samal sirgel(nurgad180c). Heterotsükkel- kui tsükklit moodustavate aatomite hulgas esineb ka 2'te keemiliste elementide aatomeid. Orgaaniliste ainete tähistamine- valemid jaotuvad 4'ks,valem täh. Ja näitab millistest keemilistest elementidest aine koosneb ja milline on koostis elementide arvuline vahekord aines. Summaarne valem- e.molekulvalem, näitab kui palju ja millised aatomid molekulis on. Struktuurvalem- kirjeldab molekuli ehitust. Lihtsustatud struktuurvalem- näitab millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Tasapinnaline struktuurvalem-näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Klassikaline struktuurvalem- näitab aatomite vahelisi sidemeid. Ruumilised struktuurvalemid- näitavad mida võib joonistada mitmel viisil,...

Keemia
71 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Digitaaltehnika konspekt

Arvusüsteemid 1.1. Kümnendsüsteem Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=10, sümbolid on:0,1,2,3,4,5,6,7,8,9 Iga number paikneb arvus kindlal positsioonil ehk järgus. Järkude kaalud vasakul pool koma on 100, 101, 102, jne, ning paremal pool koma 10-1, 10-2, jne. Näide: xg10n 543,71210=3 g100+4 g101+5 g102+7 g10-1+1 g10-2+2 g10-3 10n ­ järkude kaal x ­ kaalude arvuline kordaja 1.2. Kahendsüsteem Süsteemi alus ehk sümbolite arv p=2, sümbolid on 0 ja 1. Järkude kaalud vasakul pool koma on 20 ,21 ,22, jne ja paremal pool koma 2-1, 2-2, 2-3, jne. Näide: 10011,0012=1 g20+1 g21+0 g22+0 g23+1 g24+0 g2-1+0 g2-2+1 g2-3= =1+2+0+0+16+0+0+0,125=19,12510 1.3. Kaheksandsüsteem Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=8, sümbolid on 0,1,2,3,4,5,6,7. Järkude kaalud vasakul pool koma on 80 ,81 ,82, jne ja paremal pool koma 8-1, 8-2, 8-3, jne. Näide:...

Digitaaltehnika
145 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Päike, tähed

See mõjutab nähtusi Maal. Laikude arv suureneb, kusjuures laigud vahetuvad poolustena. Laigud pöörlevad koos Päikesega. Kõige rohkem on laike keskmistel laiuskraadidel, kõige vähem aga poolustel. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1. Mis on tähesuurus? Tähesuurus on arvuline näitaja, mis iseloomustab Päikese heledust. Tähesuuruste klasse oli algselt kuus: 1 2 3 4 5 6 (visuaalsed suurused, millest 1 on kõige heledam ja 6 kõige tuhmim). 2. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem on tähesuurus, seda heledam on täht. Iga tähesuuruse täht on järgmisest tähesuurusest 2,51 korda nõrgem. Esimese ja viimase tähesuuruse vahe 100 korda. Tähistaeva kõige heledam täht on Sirius (tähesuurus: m = -1,45)....

Füüsika
221 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun