Alljärgnevalt on toodud valik üldkeeles kasutatavaid lühendeid. a aasta aj ajutine ak arvelduskonto apr aprill AS aktsiaselts aug august aü ametiühing dets detsember dl dessertlusikatäis dots dotsent dr doktor e ehk E esmaspäev eKr enne Kristuse sündi EL Euroopa Liit e.m.a enne meie ajaarvamist end endine FIE füüsilisest isikust ettevõtja hr härra hrl harilikult ik isikukood ins insener IT infotehnoloogia j jõgi; jagu j.a juures asuv jaan jaanuar jj ja järgmine, -sed jm ja muu(d); ja mujal
ÜÜRILEPING Üürileping on sõlmitud Türil. Siim Uba, (edaspidi nimetatud üürileandja), ühelt poolt ja Luule Külm, (edaspidi nimetatud üürnik), teiselt poolt, keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, sõlmisid eluruumi üürilepingu (edaspidi leping) alljärgnevas 1. LEPINGU ÜLDSÄTTED 1.1 Pooled lähtuvad lepingu tõlgendamisel lepingu dokumentidest, võlaõigusseadusest ning vajadusel teistest õigusaktidest. 1.2 Lepingu dokumendid on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ning lisad, milles lepitakse kokku peale lepingu allkirjastamist. 2. LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 2.1 Üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandjale kuuluva ühetoalise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §389. Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine. 2.2 Leping jõustub ning on tähtajatu. Leping lõppeb 3. oktoobril 2015. Eelnevalt on öeldud, et tegemist on tähtajatu lepinguga. VÕS §274. El...
(pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval kantakse kindel summa inimese kontolt automaatselt saaja kontole · otsekorraldus arve koopia saadetakse panka, kus kindlaks määratud kuupäeval kannab pank summa arve esitajale Hoiused · nõudehoius e arvelduskonto raha koheselt kasutatav · tähtajaline e deposiithoius raha mitte kasutamise eest kokkulepitud perioodi jooksul saadakse intressi · säästuhoius klient kannab raha pidevalt juurde, teenib intressi · kombineeritud hoius tähtajalise ja säästuhoiuse kombinatsioon · fondisäästmine regulaarne säästude paigutamine investeerimisfondidesse (kiirem teenimine)
FLEE.02.042. Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus Majandusteaduskond, sügis 2013 Nimi: Tanel Rebane Rühm: B Kuupäev:13.10.2013 Meiliaadress: [email protected] I KONTROLLTÖÖ 1. Kust otsid keeleabi? Kui tead mitut allikat, esita kõik. Vastuseks ei sobi google.com,...
töötukassast. Kui ettevõte hakkab tööle Et elada üle olukordi kus ettevõtet on tabanud rahanappus tuleb kasutusele võtta mingid võimalused rahanappuse leevendamiseks. Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks. Arveduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinustesse. Arvelduskrediiti on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste perioodil. Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest. Suurettevõtetel on lühiajalise rahavajaduse katmiseks ka kolmas võimalus- müüa lühiajalisi võlakirju. Väikeettevõtete puhul on võlakirjadega sekeldamine kulukam kui pangalaenu võtmine. Sisuliselt on võlakiri samuti laen
põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Likviidsus Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Kuhu on võimalik oma Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja sääste paigutada tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) Firmade aktsiad Kohalike omavalitsuste võlakirjad Avatud investeerimisfondid (rahaturufondid ja võlakirjafondid) Elukindlustusreservid Ettevõtte võlakirjad
Tööleping Number: 789 Kuupäev:8.12.2014 LEPINGU POOLED Juhataja Maiu-Liis Mänd, edaspidi TÖÖANDJA, ja Hindrik Kemps, edaspidi TÖÖTAJA, sõlmisid käesoleva töölepingu järgmistel tingimustel: TÖÖLEPINGU TÄHTAEG JA TINGIMUSED TÖÖTAJA asub tööle 22.12.2014 TÖÖTAJA asub tööle katseajaga 7 kuud. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. TÖÖTAJA töökoht asub Rakveres. TÖÖ SISU TÖÖTAJA asub tööle klenditeenindajana. TÖÖTAJA töökohustused on kindlaks määratud ametikirjeldusega (lepingu lisa 1). TÖÖAEG TÖÖTAJA asub tööle täistööajaga, arvestuslikult 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Tööaja algus, lõpp ning lõunaaeg on määratud töösisekorrareeglitega. TÖÖTAJA põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Täiendavat lapsepuhkustei antakse TLS § 63 alusel. TÖÖT...
Modelleerimine 1 KT 1. Mis on mudel? Mõne reaalse elu sündmuse/nähtuse/objekti lihtsustatud kujutamine. Peidab detaile, keskendub olulisele, teeb kergemaks. Esitab vaate e. ühe võimaliku interpretatsiooni. Mudel esitab reaalse maailma vaate, e mingi valdkonna x interpretatsiooni. On lausete hulk uuritava valdkonna kohta kindlas modelleerimiskeeles. Lausetele annab tähenduse interpretatsioon, mis seob mudeli elemendid valdkonnaga. 2. Erinevaid mudelitüüpe? Midgetite BMW, gloobus, nukud, 3. (Mu lemmik kordamisküsimus, otse slaididelt) Miks on hea/kasulik osata modelleerida? 4.Valdkonna ja interpretatsiooni seos? Interpretatsioon seob elemendid valdkonnaga. 5. Mudeli ja konteksti seos? Tähtkuju suur vanker vs ostukäru näide. 6. UML trivia!!!! Loodi 90ndatel (1800) Booch, Jackobson, Rumbaugh poolt (valged mehed?), Rational Software firmast 97ndal Object Management Group (OMG) poolt standardiks võetud keel Praegun...
Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Intress- Intress on tasu(tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. 1. Lihtintress- Tasu ainult põhisummalt 2. Liitintress- Tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Kuhu on võimalik oma sääste paigutada: · Hoiukontod( nõudehoius ehk arvelduskonto ja tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) · Firmade aktsiad · Kohalike omavalitsuste võlakirjad · Avatud investeerimisfondid · Elukindlustusreservid · Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit- Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. N. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid.
eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 3. Pank. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata – internetipanga kaudu. Sularahata tehingud võivad toimuda: lihtmaksetena ja dokumendimaksetena.
Vasakpoolne plokk sisaldab registrikoodi ja saatja aadressi, mis märgitakse järjekorras tänav, maja, postiindeks ja sihtpunkt. Sihtpunkt (linn, maakond või riik) kujundatakse suurtähtedega. Keskmine plokk sisaldab telefoni- ja faksinumbrid, interneti- ja e-posti aadressi. 19 Lidia Feklistova Parempoolses plokis trükitakse panga rekvisiidid järjekorras: arvelduskonto number ja panga nimetus nimetavas käändes. Näide kontaktandmete välja kujundamise kohta. Raekoja plats 17 Telefon 7 123456 Arvelduskonto 123456790 12345 TARTU Faks 7 654321 Hansapank E-post: [email protected] Reg kood 123456 Internet: http://www.opetus.ee Dokumendiliigi plank (ametikiri, käskkiri jne) moodustatakse üldplangi alusel.
- K: TKM (2,8%) 1696.- K: TM 10482.- 3) D: sotsiaalkulu 19998.- K: SM võlg 19998.- 4) D: töötuskindlustuskulu 848.- K: TKM võlg 848.- 5) D: TKM 2544.- D: TM 10482.- D: SM 19998.- 10 K: arvelduskonto 33024.- 6) D: võlad töövõtjatele 48422.- K: arvelduskonto 48422.- 2.2 Ülesanne 2. Garantiieraldis Firma müüs maikuus 250 000.- eest kaupa, millega kaasnes 1-aastane garantiikohustus. Eelmistest kogemustest on teada, et garantiieraldis peaks moodustama 5,2 % müügitulust. Klient esitas 5. juunil pretensiooni mais ostetud toote kohta. Toote parandamine laks maksma 500.- Koostada lausendid [1] .
Likviidsus Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. Pank Panka mõistetakse kui rahaasutust, mis võib võtta vastu nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene. Panga tegutsemise põhieesmärk on kasumi saamine Pangateenused · Hoiustamisteenused nõudehoius ehk arvelduskonto tähtajaline ehk deposiithoius säästuhoius · Laenuteenused Tarbimislaen Hüpoteeklaen Arvelduslaen Sündikaatlaen Maksete teostamine Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab
· Kaks tuluallikat on tulu tööst ja tulu oma rikkusest. · Rikkus on kogu sinu varandus, pangaarved, säästud jne kokku. · Säästmine oleneb: tuludest, ootustest, intressimääraest, maksuseadustest. · Eelarve koostamisel: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine. · Tulumäär protsent aastasest hoiustatud summast · Likviidsus säästude kergus muutuda rahaks · Arvelduskonto, säästuhoius, tähtajaline hoius, võlakirjad, kinnisvara investeering · Aktsia väärtpaber, mis näitab omanikule tema õigusi ettevõttes · Intressimäär näitab mitu protsenti tuleb mingi aja jooksul maksta raha kasutamise eest · Dividend ettevõte maksab aktsionärile kasumist · Laen võimalik kasutada raha, mida sul endal pole. · Eluasemelaen, atoliising, õppelaen, järelmaks, krediitkaart.
· Pangalaen · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist Riskikapitalistid on inimesed, kes otsivad algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suurt tulu, et sinna raha paigutada Kui ettevõte hakkab tööle... Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks Arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Ettevõtte laienemise võimalused: · Suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil · Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi · Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri
Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi tarnevõlgnevusi kajastatakse bilansikirjel Muud pikaajalised kohustused. Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine. Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud
Tarbia on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks.Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulude ja Kulude kavandamiseks.tuletisväärtpaber e. derivaat - väärtpaber, mis tõestab väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kellektli osta v. kellegile müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga siis kui tulud on kuludest suuremad.eluasemelaen- pikaajaline, korteri v maja ostuks. annavad pangad. makstakse tagasi kuumaksudena.autoliisingud- spetsiaalsete ostude jaoks. tagasimaks võrdsete kuumaksete kaupa.järelmaks- võimaldab osta kindla piirini ilma sularaha maksmata. intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt.krediitkaart- järelmaksu liik, võimaldab osta omanikul mitmest erinevast koh...
kokkuvõtte summast 791 koondkonto deebet käibe, saame kasumi (kahjumi). NB! Koondkonto 791 kreeditlõppsaldo on puhaskasum, deebetlõppsaldo on kahjum. Lõpus suletakse koondkonto 791 aruandeaasta kasumile/ kahjumile lõplikult 282 ja tuuakse välja firma tulemus aasta lõpul. NB! PRINDI SEE PALUN ERALDI LEHELE KUI SUL SEDA VEEL EI OLE! ETTEVÕTTE KONTOPLAAN Bilansi aktivakirjete kontod: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, maj.kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused
kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. tähtajaline hoius hoius, mida ei kasutata kokkulepitud ajaperioodil ja saadakse intressi. investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajalik põhivara soetamine. nõudehoius on pangas arvelduskonto, millelt saab klient nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. raha mis tahes üldstunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. lihtinress on intress mida arvestatakse laenu põhisummalt. aktsiaväärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelegi teisel oma vara kasutada. defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise.
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 ... 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara....................................................................................................................................
isiklikuks kasutamiseks • Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutada • Küsimus, mis kujul on inimestel säästud ja missugused säästud on kõige mõttekamad/kasulikumad? Tarbijad ja säästjad Likviidsu Tulusu Kuluku Keeruku s s Risk s s Sularaha 5 0 2 4 0 Krüptoraha 5 5 5 1 5 Arvelduskonto 5 1 1 1 0 Säästuhoius 4 2 1 0 1 Tähtajaline hoius 3 2 1 0 1 Investeerimishoi us 3 2 2 1 1 Võlakirjad 4 4 4 1 4 Aktsiad 4 5 5 1 5 Tuletisväärtpaber id 4 4 5 1 2
soolal, teokarpidel või puhtast kullast müntidel) olid kõik need omadused? 10.1.4 Maksevahendid Kõige lihtsam on tehingute eest pakkuda sularaha. Summad mida oled investeerinud aktsiatesse või tähtajalistesse hoiustesse ei ole koheselt kasutatavad. Need tuleb eelnevalt rahaks vahetada. Rahaasendaja ehk näivraha - vara, mida saab kergesti rahaks vahetada. Mõõtes riigis ringlevat rahahulka, võetakse arvesse ka näivraha. Kõik mittesularahalised maksed eeldavad arvelduskonto ehk nõudehoiuse olemasolu. 1 Täienda järgnevat maksevahendite loetelu omapoolsete näidetega: 1. Sularaha (Eestis on käibel umbes 5 miljardit krooni sularaha) 1.1........................................................................................................................................... 1.2...............
pole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi, kohustusliku reservkapitali või muude reservide arvelt. Samuti võib ülekurssi kasutada aktsia või osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Lausendid omakapitali arvestusel: Märgiti aktsiaid D Nõuded aktsionäridele K Märgitud aktsiad Märgitud aktsiate eest laekus D Vara K Nõuded aktsionäridele Osaühingu asutamisel rahalise sissemakse tegemine osakapitali D Arvelduskonto K Osakapital Osaühingu asutamisel mitterahalise sissemakse tegemine osakapitali D Masinad ja seadmed K Osakapital Aktsiate müüki üle nimiväärtuse D Masinad ja seadmed K Aktsiakapital K Ülekurss Majandusaasta kasumi välja selgitamine D Tulude ja kulude koondkonto K Aruandeaasta kasum Majandusaasta kahjumi välja selgitamine D Aruandeaasta kasum K Tulude ja kulude koondkonto 3 Dividendide arvestus Dividende võib maksta puhaskasumi arvel
TURUNDUSE ALUSED UURIMUSTÖÖ K&H AJALUGU 1991 tegevust alustab ehituse ja geodeesia valdkonnas AS K&H . 1994 tegevust alustab teede ja tänavate ning kommunikatsioonide projekteerimisega AS K&H projektbüroo. 1996 tegevust alustab AS K&H Tallinna osakond. 1997 Tallinna osakonnast kasvab välja tütarettevõte AS K&H Tallinn (100 %). Samal aastal alustab AS-s K&H tegevust müügiosakond, mis hakkab tegelema firma Hauraton toodete müügiga. Tegevust alustab ka tütarettevõte AS Teleekspert (70 %). 1999 uue tegevusalana lisandub ruumiline planeerimine. 2001 tegevust alustab tütarettevõte Trevali OÜ (50 %). Samal aastal omistatakse AS-le K&H kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat. 2002 AS K&H kolib uude peakontorisse aadressil Turu 45d, Tartu. Samal aastal alustab tegevust tütarettevõte Läti Vabariigis SIA Vides Projekts (70 %). AS-le K&H omistatakse ka keskkonnajuhtimi...
.....................................................................................................9 Maksebilansi ajalugu...........................................................................................10 (http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-BALANCE-OF- PAYMENTS.html, 19.10.2010, 18:00)...............................................................11 Brasiilia maksebilanss......................................................................................... 12 Arvelduskonto ja kaubad.................................................................................13 Teenused (Transport).......................................................................................13 Reisimine.........................................................................................................13 Kindlustus........................................................................................................14 Hüvised töötajatele.............................
Arveldusarve | Arveldusarve | Summa kokku (....) | (1111) | Pank Sisetulek arveldusarvele Allsüsteem Pank on ette nähtud panga kaudu teostavate rahaliste arvelduste vormistamiseks ja registreerimiseks. Raha laekumise arveldusarvele registreerib operatsioon Laekus arveldusarvele. Dokumendi ülemise osasse kantakse järgmised andmed: Kuupäev laekumise kuupäev Dok.number dokumendi nr. Deebet konto - Arvelduskonto täidab programm Kreedit konto - vaikimisel - Ostjatelt laekumata arved. Vajadusel võib muuta. Pank panga nimetus, mille arveldusarvele vormistatakse laekumine. Valitakse ettevõtte arveldusarvete nimestikust. Maksja valitakse firmade teatmikust. Kui firmal on maksmata arveid või ettemakse siis pakutakse välja tabel kõikidest sulgemata sissekannetest Ostjatega arveldustezurnaalist. Kui
PALK: 7000 9250 16 250 Käibekapitali laen käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks Arveldamiskrediit arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse. Arvelduskrediit on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste vahelisel perioodil Faktooring selle puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Investeeringud ja finantsinvesteeringud investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara(masinate, seadmete, hoonete) soetamiseks eesmärgiga saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, lisad. Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse arvelduskonto väljavõtte vastavust raamatupidamises kajastatuga. Kassa inventeerimisel loetakse sularaha kassas ja kontrollitakse selle jäägi vastavust raamatupidamises kajastatuga. Varude arvestusmeetodid: 1.Tükimeetod- lähtub varude tegelikust füüsilisest liikumisest. 2.Kaalutud keskmise soetushinna meetod- peale igat kaubapartii sissetulekut arvutatakse uus kaalutud keskmine soetusmaksumus 3.FIFO meetod- lähtub põhimõttest, et esimesena soetatud kogus müüakse ka esimesena ära.
KLIENDI PROGRAMMID SEB kuldkliendi tingimused: http://www.seb.ee/files/tingimused/Kuldkliendiprogrammi_tingimused_est.pdf NORDEA kuldkliendi tingimused: Oled ise või koos perega liitunud Kliendiprogrammiga Vähemalt üks aktiivne arvelduskonto (3 kuu käive kokku vähemalt 7825 kr) Kasutad vähemalt viite erinevat panga-, liisingu-, või kindlustustoodet. Omad laene, hoiuseid ja/või investeeringuid kogusummas vähemalt 350 000 krooni Põhimõte seisneb selles, et mida rohkem sa selle panga tooteid tarbid seda suuremaid soodustusi on võimalik saada SWEDBANK kuldkliendi tingimused: https://www.swedbank.ee/static/pdf/private/home/useful/cond_gold_est.pdf
com ). Kirjutasite, et soovite ka giiditeenust, kuid peame kahjuks tunnistama, et meil selline teenus puudub. Meil on aga tuttav firma, kes selle teenuse pakkumisega tegeleb ning julgeme seda soojalt soovitada. Tallinna Giidide Ühing ning nende giiditeenuse hind algab 30-st. Täpsemat infot saate [email protected] või telefonil 5022770. Teenuse maksumus kokku 1271 (hinnale lisanduvad spaa- ja meelelahutusteenuste hinnad). Hind sisaldab majutust, toitlustust. Tasumine sularahas, kaardiga või meie arvelduskonto arvele SEB 100029227772 Meriton Grand Conference & Spa Hotel . Loodame, et meie poolne hinnapakkumine sobib Teile. Ootame vastust 16.aprilliks 2013. Täiendavate küsimuste korral oleme meeleldi nõus vastama! Lugupidamisega, Meriton Grand Conference & Spa Hotell Paldiski mnt 4, Tallinn 10149, Eesti Tel: (+372) 628 8100 Faks: (+372) 628 8101 E-post: [email protected] Hinnapakkumine Majutus 23.12- 26.06.2013
RAAMATUPIDAMISTEENUSE OSUTAMISE LEPING Käesolev raamatupidamisteenuse osutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Teenuse tellija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Teenuse osutaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse osutaja esindaja nimi] (edaspidi: Raamatupidaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Le...
Nagu näiteks materjali ja tooraine ostmiseks ja ka palkade maksmiseks. Tihti ei pruugi laekumised ja väljaminekud oma vahel ajaliselt ühtida. Ettevõttelaenu andmisel lähtub pank sellest, milleks ettevõte laenu vajab ja ettevõtte reputasoonist. Pank vaatab ka üldfinantsseisundit ja pangakonto keskmist käivet. Ettevõttelaenu tagastatavus ja tähtajalisus oleneb üldjuhul varade käibe kestusest. Arvelduslaen Lühiajalinelaen, mis on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse e. miinusesse. Üldjuhul ei piira pank arvelduslaenu kasutamist, klient võib võtta arvelduslaenu alati, kui tal tekib käibekapitali puudus. Arvelduslaen pakub kindla limiidi ulatuses vararaha, mida saab kasutada nagu muud pangakontol olevat raha. Saab raha välja võtta ja ka makseid teha. Et aga arvelduslaenu saada peab laenusaaja vastama mõnigatele tingimustele. Pangad ei anna piiramatult laenu. Klient saab laenu umbes 30-60% oma nelja kuu sissetuleku keskmisest
Laekumised ja maksed kajastatakse arvestatuna EUR-sse, tehingupäeval kehtiva EKP valuutakursiga. Valuutakursi muutused kantakse kasumiaruandesse muude ärikuludena või tuludena (vt euroveeb) Bilansi koostamisel hinnatakse välisvaluutakonto bilansipäeval kehtiva EKP valuutakursi alusel ja sellest kursivahest tekkivad muutused näidatakse kasumiaruandes kas muu ärituluna või kuluna. Välisvaluutaarveldused 2011 (2) · Välisvaluutaarveldused läbi EUR arvelduskonto Laekumised ja maksed konverteeritakse vastava kommerts-panga valuutakursi alusel EUR-sse ja kursivahest tekkinud muutused näidatakse muude ärtuludena või -kuludena kasumiaruandes. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga valuutakursiga. Bilanspäeva ümberhindamine toimub bilansipäeva EKP kursi alusel, kursimuutus näidatakse............... Arveldused aruandvate isikutega; lähetused · Aruandvad iskud on ettevõttega töösuhtes
D: puhkusetasude kulu K: võlad töövõtjatele K: puhkuse reserv (puhkuse tasude ulatuses) Palgapäev: vastavalt lepingule ehk siis järgmise kuu alguses D: võlad töövõtjatele (kirjutatakse kohustused lahti) K: sotsiaalmaksu võlga K: tulumaksu võlg K: töötuskindlustus võlga K: pensionikindlustusvõlg K: võlad töövõtjatele, väljamaksmata tasu (netopalk) Reaalne tasumine: D: võlad töövõtjatele (väljamaksmata tasud) K: arvelduskonto Maksude tasumine: (10. kuupäevaks) D: sotsiaalmaksuvõlg D: tulumaksuvõlg D: töötuskindlustusvõlg D: pensionikindlustusvõlg K: arvelduskonto Ettevõtte maksud: – maksud erisoodustustega: tööandja on kohustatud tasuma töötajale tehtud erisoodustust erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonus või muu rahaline tasu, või rahaliselt hinnatav soodustus mida antakse töötajale seoses töö või teenistus suhtega, juhtimis- või
a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Raamatupidamislausend hõlmab vähemalt: a) kahte kontot b) kolme kontot c) nelja kontot 6. Aktsiaseltsi aastaaruandele kirjutavad alla a) kõik nõukogu liikmed b) tegevdirektor ja kõik juhatuse liikmed c) tegevdirektor ja juhatuse esimees d) kõik nõukogu ja juhatuse liikmed 7. Kelle käes peab olema seifi varuvõtmete komplekt: a) pearaamatupidaja b) ettevõtte juht c)valvur-turvatöötaja d) kassapidaja 8. Loetle panga arvelduskonto avamiseks esitatavad dokumendid: vähemalt neli 1. arve avaldamise avaldus 2. äriregistri kaart ja kandeotsus 3. ettevõtte põhikiri ja selle koopia 4. asutamisleping ja selle koopia 5. otsus allkirjaõiguslike isikute volituste kohta 6. allkirjaõiguslike isikute passikoopiad 9. Millist vara ei amortiseerita: a) omavalmistatud põhivarad b) maa c) immateriaalne põhivara d) ehitised hooned 10
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
ja kontosid, mille vahel seos tekkis nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. Majandustehingute kirjendamiseks on vaja teada korrespondeeruvaid kontosid, mis vastaksid majandustehingu sisule. Eelpool nimetatud tegevust nimetatakse raamatupidamises lausendi moodustamiseks ja saadud tulemust lausendiks. Lausendi moodustamist kergendab kindlaksmääratud kaalutluste kasutamine. Näide 1: Konto Kassa algsaldo on 100.-, konto Arvelduskonto algsaldo 3500.-. Majandustehing: Toodi arvelduskontolt ettevõtte kassasse 1850.-. Majandustehingu tõlgendamine lausendiks Majandustehing Ettevõtte kassasse toodi arvelduskontolt sularaha 1 850 .- 1.Kaalutlus Missugused kontod on seotud Konto “Kassa” Konto”Arveldus- majandustehinguga? konto” 2
T-10.6 Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot. SEST... = 0,6 0,6 * 2 000 000 = 1 200 000 PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine ÜLESANNE 1 1) D: Masinad ja seadmed 1500 K: Võlg tarnijale 1500 2) D: Võlg tarnijale 1500 K: Arvelduskonto 1500 Korrigeerimiskanne 3) D: Amortisatsioonikulu 50 K: Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 50 KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD: = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% 40% * 1500 = 600 esimese aasta kulu Ühe kuu deplatsioonikulu on 600 / 12 = 50 krooni. ÜLESANNE 2 Aasta Läbisõi Lineaarne Tegevusmahupõhine Kahekordselt alaneva Kasutusaastate
Arvestuse alused Punktid 32/45 Hinne 70 maksimumist 100 Rahuldav Tagasiside Küsimus 1 Kas väide, et majandusarvestuse koostisosadeks on finantsarvestus, juhtimisarvestus, kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, audiitorkontroll, eelarvestus, maksuarvestus on: Õige Vale Tagasiside Õige vastus on: Õige. Küsimus 2 Mis tekib minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab tulevikus ressurssidest loobumist? Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvu...
asutuse ja tema struktuuriüksuse või töötaja ametinimetus ehk dokumendi väljaandja). Planke eristab neile trükitavate elementide koosseis. Dokumendiliigi plank, nt ametikirja, käskkirja jt plangid moodustatakse üldplangi alusel. Kirjaplangile kujundatakse lisaks kirjapeaväljale (autor, logo/vapp) ka kontaktandmete väli (organisatsiooni aadress, e-posti aadress, telefon, faks, registrikood jm, näiteks veebiaadress, arvelduskonto number, käibemaksukohuslase number jt. 5. Millised dokumendid kuuluvad registreerimisele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute dokumendiregistris? Registreerimisele kuuluvad: 1) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; 2) asutuses koostatud protokollid ja aktid; 3) lepingud; 4) saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm); 5) suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata;
Vahetusvahend · 3. Raha on väärtuse mõõt. · 4. Akumulatsioonifunktsioon- ehk siis raha saab koguda Pangateenused 1. Arveldused 2. Hoiused 3. Laenud 4. Muud teenused Arveldused: · Sularahata arveldused ehk kontooperatsioonid- konventeerimine, kus vahetatatakse üks valuuta teiseks. Otsekorraldus ja püsikorraldus, sularahaga tehingud, kupiirivahetus, raha välja võtmine, sularaha lisamine arvele Hoiused: · Nõudmiseni hoius ehk tavapärane arvelduskonto. Sinna pakutakse juurde teenuseid. On meeletult madal intress · Säästuhoius- eesmärk on raha koguda. Raha võib alati sisse maksta, teatud tingimustel välja võtta. Intress on kõrgem kui nõudmiseni hoiusel. · Tähtajaline intress- konktreetse summa, konktreetne tähtaeg, konkreetne intress. · Eespool mainitud hoiuste intressid on tulumaksuvabad. · Investeerimishoius- garanteeritud on ainult hoiusesse paigutatud raha, intress ei ole
Kõrgemad nõuded kommertspankadele andsid tõuke suuremate välisomanike kaasamisele Eesti pangandusturul. Eesti Ühispanga enamusomanik on Svenska Enskilda Panken ja Hansapanga enamusomanik Swedpank. Kommertspankade poolt pakutavad teenused: 1) hoiustamine (erinevate väärtpaberite tähtajalist või ajatut oma arvele võtmine) 2) laenamine (laen, järelmakse, liising) 3) maksete teostamine (raha ülekanded) Pangateenuste kasutamiseks on palju võimalusi: a) arvelduskonto avamine b) internetipank, telefonipank c)sularahaautomaadid d) krediitkaardid VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Majanduses tegutseb suur hulk ettevõtteid ja muid instutsioone ning üksikisikuid. Igaühel on oma eelarve.Ühtedel on raha rohkem kui nad kulutavad , neid kutsutakse säästjateks. Teistel on kulutused
Säästuhoiust iseloomustavad järgmised tegurid: · ei kasutada arveldusteks, vaid intressi teenimiseks; · fikseeritud hoiustamise tähtaeg; · hoiuse paindlik lõpetamine enne tähtaega; · fikseeritud minimaalne hoiustamise summa; · arvelduskontost kõrgem intressimäär; · hoiustatud summat võib suurendada lisasissemaksetega. Tähtajalist hoiust iseloomustavad järgmised tegurid: · ei kasutata arveldusteks, vaid intressi teenimiseks; · eelduseks arvelduskonto omamine; · fikseeritud hoiustamise tähtaeg; · hoiustest kõige kõrgem intressimäär. Alljärgnevalt käsitletakse hoiuintresside arvutamismetoodikaid. Enamasti kasutatakse kolme meetodit: progressiivmeetod, perioodi vähima ehk püsijäägi meetod ja saldomeetod. Progressiivmeetodi puhul arvutatakse intressid igalt algselt hoiustatud summalt ja igalt lisandunud või välja võetud summalt kuni intressiperioodi lõpuni.
Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega. Rahasummade arvestamiseks, mis ei jõua ühelt kontolt teisele samal arvestusperioodil, võib avada alakonto ,,raha teel"(ülekanded, kaardimaksed). Kingina saadud raha võetakse arvele vara ja muud äritulud. 3. Arveldused aruandekohustuslike isikutega. · Ettevõtte töötajad, kellele makstakse raha ettevõtte kulude katteks ettemaksena.
- ootused; - pankade intressimäärad; - maksuseadused. Säästmis- ja investeerimisvõimaluste puhul tuleb hinnata: - tulumäära kui suurt tulu on lootust saada - riski kui kindel on raha säilimine ja/või tulu saamine - likviidsust kui kiirelt kättesaadav on raha - kulukust kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud - keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi.
Kui riigi- või kohalikus eelarves napib raha, vähenevad paratamatult ka hüved, mida ühiskond pakub. Võib öelda, et seetõttu on tänavad auklikud ning rohkem tuleb maksta ühistranspordi, tervishoiuteenuste ja muu sellise eest. Samas kantakse kahju ka siis, kui õnnetusjuhtumi puhul ei jõua rahapuuduse tõttu kohale kiirabi, päästeteenistus või politsei. Ka laenu ja liisingut väljastavad pangad võtavad kliendi maksevõime hindamise aluseks viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtte või tööandja poolt väljastatud tõendi samal perioodil saadud sissetulekute kohta. Laenuintressiks on sellisel juhul kuni 8% tasumata laenusummast aastas. Mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud ei saa dokumentaalselt tõendada oma tegelikke sissetulekuid ja kliendi vähese maksevõime tõttu ei sõlmi pangad ilma piisavate lisatagatiste olemasoluta ka laenu või liisingutehinguid. Eeltoodust tulenevalt on mitteametlikke sissetulekuid omavad
Tegevuse eesmärkidest lähtuvalt võib äripanku jagada 3gruppi: 1) Universaalpangad, mis teostavad kõiki lubatud panga tehinguid. Tehingute loetelu on välja toodud vastavas seaduses. 2) Regionaalpangad (lokaal), teenivad eelkõige konkreetse piirkonna/regiooni eesmärke ja vajadusi. 3) Eriotstarbelised pangad tegutsevad mingis konkreetses tegevusvaldkonnas. Nt hoiu-, laenu-, investeerimispangad. Äripanga peamised funktsioonid: · Hoiustamistehingud- arvelduskonto, deposiidid, võõrkapitali kaasamine. · Laenutehingud- mis on kasumi teenimise allikas. Laenud, liisin ehk vara rentimine, faktoorik e. nõude õiguse omandamine. · Garantiitehingud · Arveldustehingud · Investeeringud · Rahavahetustehingud · Nõustamistehingud- personaalpangandus 3 · Vahendustehingud- teiste rahaasutuste toodete müük. Keskpank
PÄRNU RAEKÜLA KOOL Märt Laas Äriplaan OÜ KiirKuller Juhendaja: Kristi Suppi PÄRNU 2011 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................................ 2 1. KOKKUVÕTE................................................................................................................ 3 1.1 Ettevõtte nimi.............................................................................................................3 1.2 Tegevusala................................................................................................................. 3 1.3 Ettevõtlusvorm...........................................................................................................3 1.5 Töötajad..................................................................................................................... 3 ...
tagatud või tagamata/ garanteeritud või garanteerimata. Garanteeritud limiit tähendab seda, et limiidi piires võib klient vahendeid piiramatult kasutada ilma täiendavate kokkulepeteta. Garanteerimata limiit tähendab seda, et raha kasutamisele on seatud mingid tingimused, näiteks ette teatamine, kui pangal on vabu vahendeid. Üldjuhul ei tohi krediidilimiidi kasutusel pangakonto pidevalt miinusesse jääda vaid arvelduslaen antakse kokkulepitud ajaks, mille saabudes tuleb arvelduskonto saldo muuta positiivseks ja tasuda arvelduskrediidi intressid. Käibekapitalilaen Selle laenu arvelt finantseeritakse täiendavalt käibekapitali ehk käibesse suunatud kapitali. See on kapitali osa, mida kasutatakse reaalsel kujul ühes tootmistsüklis, näiteks tooraine, kütus, töötasu. Laen antakse kindlaks otstarbeks ja tähtajaks. Käibekapitalilaen on tavaliselt iselikvideeruv st et tagasimaksmine toimub valmistoodangumüügist laekuva raha arvelt.
Sellest kodulaenu taotlemiseks ei piisa. Kui osa palgast saadakse ümbrikus, mõjutab see laenutaotluse rahuldamise tõenäosust. Teiseks mõjutab ametlikult tõendatud sissetuleku suurus ka seda, millise intressimääraga on võimalik laenu võtta ja kui suur saab olla võimalik laenusumma. Ka sõltub sissetulekust osalt nõutava omafinantseeringu määr. (3). Laenu ja liisingut väljastavad pangad võtavad kliendi maksevõime hindamise aluseks viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtte või tööandja poolt väljastatud tõendi samal perioodil saadud sissetulekute kohta. Mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud ei saa dokumentaalselt tõendada oma tegelikke sissetulekuid ja kliendi vähese maksevõime tõttu ei sõlmi pangad ilma piisavate lisatagatiste olemasoluta ka laenu või liisingutehinguid. Eeltoodust tulenevalt on mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud sunnitud pöörduma laenuandjate poole, kes reeglina ei tunne tagatise olemasolu korral huvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
