mõlema kuu kohta, kuna toimingud on erinevad, näitamaks bilansis majandusaasta algusest toimuvaid muutusi bilansis. Bilansis on kasutatud lihtsustatud skeemi. Bilanss näitab perioodi alguse ja lõpu seisu. Vahepeal toimuvaid majandustehinguid ei kajastata. Need tuuakse kasumiaruandes ja rahavoogudes. Raamatupidamisbilanss jaanuaris KULUKIRJED Lõpuks Alguseks AKTIVA 1. Käibevara 1.1. Raha ja pangakontod 1.2. Arveldused aktsionäridega 1000 1.3. Varud 2. Põhivara 2.1. Materiaalne põhivara 30000 2.2. Akumuleeritud põhivara kulum(-) Põhivara kokku AKTIVAD KOKKU 40000 PASSIVA 3. Kohustused 3.1. Ostjate ettemaksed 3.2. Mitmesugused võlad 1948 4. Pikaajalised kohustused 5. Omakapital 5.1. Aktsiakapital 40000 5.2. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 5.3
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Kulusse kandmisel tehakse kanne: D kulu K ebatõenäolised arved 2. Reserveerimismeetod eeldab ebatõenäolise laekumise hindamist enne seda, kui on selgunud, kes ostjatest ei tasu saadud kauba eest. Hinnangud tehakse lähtudes eelnevate perioodide andme- test. Kasut. 2 meetodit: - osatähtsus krediidimüügist; - aegumisprotokoll. Mitmesugused nõuded esit. 4 kirjel: · nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · nõuded sidusettevõtetele, · arveldused aktsionäridega, · muud lühiajal. nõuded. 3 3. Kaubavarude hindamise meetodid. Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel: 1) tooraine ja materjal, 2) lõpetamata toodang, 3) valmistoodang, 4) ostetud kaubad müügiks, 5) ettemaksed hankijatele. Kaubavarud - kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teelolevad kaubad.
rakendamine,finantsaruandlus, maksualase arvestuse korraldamine. Tulude jamkulude arvestus, õigeaegne deklareerimine, aruandlus ja nende analüüs. Kodumaised ja rahvusvahelised üksused Kuna est on nüüd euroliidus, siis vähenes klassikaliste osakaal sest euroliidus in pankade arveldustegevus üldustatud. Euro arenduste korraldamine ja süsteemi arendamine. Väljaminevate ja sissetulevate ja panga siseste maksekorralduste töötlemine. Korrespontent kontod. Arveldused pangakaartidega.välispankade tsekkide ja reisitsekkide teenindus. Valuuta raha ja kapitaliturgude osakond. Pank vajab sellist üksust mis teenindab ja tegeleb panga varade ja kohustustega, ehk omatehingutega, sellise tegevuse eesmärgiks onvarade ja kohustuste juhtimine. Selliselt et aksepteeritavate riskidega saavutada parim tulemus.nim tegevused võivad olla koondatud ühte üksusesse või ka eraldi. Mõnikord käsitletakse treserit mitte tugiteenusena
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja kon...
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
rõhuasetustega. ITIL õhutab teenustele baseerumist – ServiceDesk – eristumaks mitte- teenusorienteeritud sünonüümist HelpDesk. Eesti keeles on tihti kasutusel maakeelne nimetus „Abiliin“, millel omakorda on mõningane semantiliselt erinev varjund kui nimetusel „Kõnekeskus“. IT organisatsiooni peavad ära mahtuma ka mitmed tugifunktsioonid. Nendeks võivad olla IT arhitektuur, IT (andme)turve, nõuetele vastavuse tagamine (compliance) ja sisekontroll, arveldused, kliendihaldurid ja müük, inventariseerimine, sisseost, testimine, kvaliteedijuhtimine, pesonalijuhtimine, koolitus jms. Ehk siis - näiteks arendus on vertikaalne, kõnekeskus on vertikaalne ja serverite haldus samuti vertikaalne. Ülslhoid, mis sisaldab neid kõiki on horisontaalne ehk laiub üle kõigi vertikaalsete. Loetle IT organisatsioonis vajalikke spetsialiseerumisi/rolle ja kirjelda nende töö sisu! Arendus
Kuluartiklid. Töökulude hulka loetakse otsesed ja kaudsed hüvitised, mida ehitaja maksab temaga töösuhtes olevatele ehitusplatsi tunni- ja käsitöö palgalistele töölistele. Materjalikuludeks loetakse ehitajate poolt hangitud mitu detailidele tehtud kulutused, milles ei sisaldu tarnijale tööplatsil tehtav tööpanust. Alltöövõtukulud võõrad teenused välistele ettevõtetele ehitusplatsil tehtud tööde eest makstavad kompensatsiooni. Omad teenused ettevõtte sisesed arveldused, mida nim. sisemiseks rendiks. Muud kulud kõik kulud, mis eelnevate alla ei kuulu nt. üürid, kuupalgaliste töötajate kulud. TALO-90 vt. edasi Lk 11 teine pool ELJ ehituskulude liigitamise juhend toodud 10.09.98 Sisaldab 1) ehitusekulude liigitus (tabel 1); 2) töövaldkondade liigitus (tabel 2); 3) jaotus kuluartikliteks (punktis 5) Ei kehti ehituse kohta, vaid üldehituse kohta näiteks teed. Kulud jaotatakse töötasu; def
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helip...
Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud Vaikiva seltsingu leping Võlakohustuse tekkimise alused Võlakohustus võib tekkida: lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest,
otstarvest mitmel viisil. Kuigi kulude kategoriseerimine on suurel määral mõjutatud raamatupidamistavadest lennufirma kodumaal, on see ka mõjutatud kulude jaotamise viisidest, mis on heaks kiidetud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ICAO poolt. Seda põhiliselt ka sel põhjusel, et iga ICAO liikmesriigi valitsused peavad edastama ICAO-le nende lennufirmade rahandusstatistilised andmed standardvormis. Tavapärase praktika järgi jaotatakse lennutegevusest tekkinud arveldused tegevus- ja tegevusvälise kategooria järgi. Selle tegevuse eesmärgiks on identifitseerida ning eraldada tegevusvälised kirjed, mis pole otseselt seotud lennufirma enda lennundustegevusega. Seega on ICAO välja pakkunud järgneva võimaluse lennundustegevusest tekkinud kulude klassifitseerimiseks. /4, lk 31-32/ 17 Tegevuskulud I. Otsesed tegevuskulud a
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
1. Algjääk e. algsaldo (deebet-algsaldo) vahendite jääk perioodi alguseks 2. Käive vahendite suurenemine (debiteerimine) 3. Käive vahendite vähenemine (krediteerimine) ehk kreeditkäive 4. Lõppsaldo vahendite jääk perioodi lõpuks (deebet-lõppsaldo) 17 PASSIVAKONTO Konto ARVELDUSED TARNIJATEGA Deebet Kreedit 1. Algjääk e. algsaldo (kreedit- algsaldo) vahendite jääk perioodi alguseks 2. Käive vahendite suurenemine (krediteerimine) 3. Käive vahendite vähenemine (debiteerimine) 4
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
Elukindlustus Õnnetusjuhtimikindlustus Ravikindlustus Lepingud teenuse Käsundusleping osutamiseks Töövõtuleping Maaklerileping Komisjonileping Maksekäsund ja arveldused Agendileping Tervishoiuteenuse osutamise leping Veoleping Ekspedeerimisleping Pakettreisileping Hoiuleping Laoleping Toetamislepingud Elurendiseleping
Materjalikulu kõik kulud hangitavatele materjalidele ja tarvikutele, mis sisaldavad kulusid nende veoks ehitusplatsile, kuid ei sisalda ehitusplatsil tehtavad tööpanust Alltöövõtukulu tasud alltöövõtjatele nende poolt tehtud tööde ja osutatud teenuste eest Omateenuste kulu ettevõtja erinevate allüksuste vahelised arveldused, mis sisaldavad kogu vastava ressursikulu (tööjõud, materjalid, masinad) Muud kulud eelloetletud kulude hulka mitte kuuluvad kulud (nt üürid, veod, mitmesugused kulud ehitusplatsil), mille nomenklatuur täpsustatakse lepingus Tabel 4.2. Eestis kasutused olevad kululiigid 4.2.5. Ressursinormide olemus ja allikad
järgi. Kelner viib lauda korrektse arve, mis peab olema kergesti arusaadav, puhas ja loetav. Arvetsekk on kliendile arve kontrollimiseks ning ka ettevõtte visiitkaardiks, kus võivad peal olla ettevõtte logo ja kontaktandmed. 181 Arveldusviise on mitu, kuid põhimõtteliselt on olemas kaks arveldusviisi. 1) sularahaga; 2) ilma sularahata. Sularahaga maksmise korral peab kelneril olema piisavalt vahetusraha. Lubamatu on küsida kliendilt täpset rahasummat. Ilma sularahata arveldused on: 1) maksekaardiga; 2) kupongiga; 3) voucher´iga; 4) hotellitoa arvele; 5) esinduskaardiga; 6) lõunasöögikaardiga; 7) kinkekaardiga; 8) mitmesuguste sooduskaartdega arveldamine. 218. Hinnakujundus toitlustuses Toiduportsioni hinna arvutamisel kasutatakse toiduaine ühiku kilogrammi, liitri, või tükihindasid. Ühikuhinnad on alati ilma käibemaksuta ning neid väljendatakse sendi täpsusega kaks kohta peale koma. Kui toiduainet mõõdetakse kilogrammides (sink, jahu jne
11. Ettemaksukonto tervikuna arestimise võimalikkus tuleneb kolleegiumi hinnangul veel järgmistest asjaoludest. Nimelt sätestab korra § 6, et isiku rahalisi toiminguid hallatakse ettemaksukontol. Igal isikul on kohustuste täitmiseks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber. Määruskaebuses leitakse iseenesest põhjendatult, et korra §-de 7, 11 ja 13 lg 1 kohaselt toimuvad ettemaksukontol n-ö kahesuunalised rahalised arveldused, s.o maksukohustuse täitmine ning tagastusnõudest tekkinud enammaksete tagastamine. Ettemaksukontol olevate summade arestimise võimalikkus ei sõltu samas otseselt sellest, kas need summad on sinna kantud maksukohustuse täitmise eesmärgil või tagastusnõude ettemaksukontole kandmise tulemusena. Tulenevalt korra §-st 6 on ettemaksukonto üksnes isiku rahaliste toimingute haldamise vahend. Ajani, mil maksukohustuse täitmiseks ettemaksukontole kantud summad ei ole veel Maksu- ja Tolliameti
Logistikatoiminguteks on näiteks maha- ja pealelaadimine, ümberlaadimine, transport, ladustamine, sorteerimine, konsolideerimine, pakendamine, jaotamine, markeerimine, koostamine jne. Logistikatoiminguteks, mis on seotud tihedalt informatsiooni- ja rahavoogudega, võivad olla teabe edastamine materjalivoogude liikumisest, arveldused tarnijate ja ostjatega, kauba kindlustamine, omanikuvahetus jne. Materjalivoogusid määratletakse kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse nagu toor- aine, pooltooted ja valmistoodang. Materjalivoog on toodang kauba kujul, millega kaasnevad eri-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
