Sularahatehingud Pangaülekanded Määratud maksed Püsikorraldus Otsekorraldus Siseriiklik makse: • Saab teha ülekande mis tahes panka Eestis • Maksed liiguvad kiiresti • Pangasisene makse ja tavamakse Välismakse: • Ei ole vaja välisvaluuta arvelduskontot • Alates 10 000 eurost pakub pank automaatselt soodsamaid kursse tööpäeviti kell 8.30–17.00 • Eelneva kokkuleppe alusel on kontol võimalik hoida välisvaluutat Otsekorraldus • Tasuta • Arveid saab tasuda ainult nendele saajatele, kellel on pangaga sõlmitud leping • Kindlaks määratud kuupäeval kannab pank summa makse saajale • Lepingu sõlmimisel määrata limiit • Ajakirjanduse tellimisel makstakse üks kuu ette Püsikorraldus: • Tasuta • Summa määramine lepingu sõlmimisel • Kui kontol pole piisavalt raha, jääb püsikorraldus täitmata. Pangasisene makse: • Maksjal ja makse ...
investeeringud, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kassaarveldused (1) · Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoitavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- ja sularahata arveldusteks. · Kassaarveldused e. Sularahaarveldused · Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularahatehingute tegemise õigus on materiaalselt vastutuavatel isikutel, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Kassas on materiaalselt vastutavaks isikuks kassapidaja. Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel Kassaarveldused (2) Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel (kassa
Kodutöö RAHANDUS JA PANGANDUS Sularahata arveldused (Swedpank, SEB pank ja Nordea pank põhjal) Faktooring Millega on tegu? oFaktooring on finantseerimise teenus, mis võimaldab ettevõttel lihtsalt ja kiiresti hankida vajalikku käibekapitali. Faktooring sobib ettevõttele, kelle käibevarast moodustavad olulise osa ostjatelt laekuvad arved. oFaktooring võimaldab Teil pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegu. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu.
muutustest muutuv 23. Lihtintressimeetodi valem. Lihtintressimeetod – intressi arvutatakse ainult põhivõlgnevusest FV=PV(1+n*i) FV=krediidi tulevane väärtus (tagasimaksmisele kuuluv võlgnevus + intress) PV-krediidi nüüdisväärtus (võlgnevus) i- aastane nominaalne intressimäär 24. Liitintressimeetodi valem. Liitintressimeetod-intressi arvutatakse nii põhivõlgnevuselt kui ka eelmise krediidiprioodi eest arvestatud intressilt N*m FVn=PV (1+i/m) 25. Kuidas jagunevad arveldused? Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangakontodel olevaks rahaks ning selle järgi jagunevad ka arveldused: sularaha arveldused ja sularahata arveldused 26. Selgitada akreditiivi mõistet. Akreditiiv on selle avanud panga (avajapanga) kohustus maksta müüjale (akreditiivisaajale) välja akreditiivisumma (või osa sellest), kui akreditiivisaaja täidab akreditiivis määratud tingimused (akreditiivitingimused).
...........14 6.6. Materiaalse põhivara inventeerimine.............................................................................15 6.7. Materiaalse põhivara hindamine....................................................................................15 7.LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE ARVESTUS...................................................................16 7.1. Lühiajalised laenukohustused........................................................................................16 7.2. Arveldused tarnijatega, ostureskontro........................................................................... 16 7.3. Muud lühiajalised kohustused ja ettemaksete arvestus..................................................17 8.TÖÖTASUDE ARVESTUS..................................................................................................18 8.1. Palgaarvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded.........................................18 8.2. Puhkusetasu arvestus.......................
Kliendi arve ehk külalisarve on dokument, mis kajastab kõiki tehinguid hotelli ja kliendi vahel. Mõnikord nimetatakse seda ka foolioks, kuigi see termin on kasutusel peaasjalikult ingliskeelsetes hotelliteooriates. Joonisel 6.1. on näidis külalisarvest. Arvel on näha arve esitaja ja maksja andmed, arve number ja kuupäev, teenuste maksumus eraldivõetuna ning tasumisele kuuluv koondsumma. Arveldused jagunevad kaheks: sularahaarveldused ja kreditoorsed arveldused. Enamik klientide arveid on debitoorsed arveldused, sest klient on hotellile kasutatud teenuste eest võlgu ja kulud kantakse tema arvele. Iga kliendi tarbitud, kuid tasumata teenus on debitoorne võlgnevus. Kreditoorne sissekanne eeldab sissemakseid kliendi arvele (ettemaks) või siis kliendi arve summa vähendamist. Sularahaarveldused on maksmisviisid, mida sooritatakse kohapeal ning nende tehingute jääk on null. Siia alla kuuluvad järgmised arveldused: kohalikus valuutas
Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks. Eraldis- on kohustus mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Juriidiline kohustus- on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Faktiline kohustus -on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus. Arveldused aruandvate isikutega ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kontodel: (Vara) nõuded aruandvate isikute vastu. (kohustus) võlad aruandvatele isikutele. Toimuvad arveldused(v.a töötasu): töölähetusega seotud kulude hüvitamine, majanduskulude hüvitamine, töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine, tööandja kulude hüvitamine. Erisoodustuse summa maksustatakse tulumaksuga(määr 21/79) ja sotsiaalmaksuga( 33%)
Kuna konkurentidel olid oma programmi nimed välja mõeldud, siis Raidi otsustas oma programmi nimeks panna PMen. PMen tähendab peamenüüd ning selle abil saab avada kõiki programmi osi. 5 2. Raamatupidamisprogramm Pmen PMen on integreeritud tarkvarapakett, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud programmid. Standardkomplekti kuuluvad: kassa/pank arveldused pearaamat tegelikud kulud/tulud palgaarvestus põhivahendid materjalid maksukorraldus arved tulumaksu korrigeerimine Pakett võimaldab pidada korraga mitut raamatupidamist (pearaamatut). Kasutaja saab ise valida, mitut raamatupidamist ja milliseid programme ta igas raamatupidamises soovib kasutada. Kuna pakett on universaalne, siis peab kasutaja ise kujundama ka kogu
Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised
..........6 3 Rahaliste vahendite arvestus....................................................................................................7 3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid.................................7 3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus....................................................7 3.3 Kassatehingud................................................................................................................... 8 4 Arveldused aruandvate isikutega............................................................................................. 8 5 Varude arvestus........................................................................................................................9 5.1 Varude arvestuses kasutatavad dokumendid.....................................................................9 5.2 Varude laoarvestus......................................................................................................
tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis 2. Kasutusala järgi tarbijakrediit krediitkaardid arvelduskrediit käibekapitali krediit investeerimislaen
vahetuskurss ja raha ostujõud. · Raha on õigus, mis annab õiguse omandada teisi õiguseid. · Valuuta- tähistab riigis käibelolevat raha, valuuta e. rahaühik · Raha puhul on oluline kvaliteet. Kvaliteetsel rahal on maksejõud. Rahal on neli funktsiooni. · 1. Maksefunktsioon · 2. Vahetusvahend · 3. Raha on väärtuse mõõt. · 4. Akumulatsioonifunktsioon- ehk siis raha saab koguda Pangateenused 1. Arveldused 2. Hoiused 3. Laenud 4. Muud teenused Arveldused: · Sularahata arveldused ehk kontooperatsioonid- konventeerimine, kus vahetatatakse üks valuuta teiseks. Otsekorraldus ja püsikorraldus, sularahaga tehingud, kupiirivahetus, raha välja võtmine, sularaha lisamine arvele Hoiused: · Nõudmiseni hoius ehk tavapärane arvelduskonto. Sinna pakutakse juurde teenuseid. On meeletult madal intress · Säästuhoius- eesmärk on raha koguda
hoolikalt lahendada, tagasiside teenuste kvaliteedile. Raamat arvete esitamiseks ja tagasiside saamiseks... Saab keerata broneeringu müügiks 41. Maksmisviisid majutusettevõttes kasutatud teenuste eest-eestis ainult eesti kroonidega. Sularahaarveldused- on maksmisviisid, mida sooritatakse kohapeal ning nende tehingute jääk on null. Arveldused-kohalikus valuutas, välisvaluutas, tsekkidega. Kreditoorsed arveldused- on sellised arveldused, kus hotell ei saa maksetest laekuvat summat kohe kätte, vaid see laekub hotellile mõnepäevase või nädalase viivitusega. Arveldused-krediit- ja deebetkaardi maksed, ettevõtetele esitatud arved, reisibüroodele vautserite põhjal esitatud arved. Vautser- piiratud krediidiga vautser-kindel summa Piiramatu krediidiga vautser-avatud summa reisitsekk 42. Külalistsükkel · Saabumiseelne · Saabumine · Viibimine · Lahkumine/ lahkumisjärgne
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku
Kindlustusleping osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kahjukindlustus Elukindlustus Õnnetusjuhtumikindlustus *Toetamislepingud Elurendis Ülalpidamisleping Kompromissileping Seltsinguleping isikuteühenuds, mis on asustatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. *Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping Maksekäsund ja arveldused Tervishoiuteenuse osutamise leping Veoleping Ekspedeerimisleping Pakettreisileping Hoiuleping 4 Kasutatud materjal http://www.eesti.ee/est/oigusabi/lepingutega/mis_on_leping?style=2 (13,12,2008 kell 19:48) http://et.wikipedia.org/wiki/Leping (13,12,2008 kell 19:53) http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BC%C3%BCgileping (13,12,2008 kell 19:55) http://et.wikipedia.org/wiki/Laenuleping
või muretseda endale transpordivahend) -kommunikatsioon (tarbija rahulolu sõltub suurelmääral kuivõrd effektiivselt seda toodet/teenust pakutakse) -toote komplekteerimine ja sorteerimine (oluline tähtsus) TURUSTUSKANAL on ettevõtte ja üksikisikute kogum, kes esinevad toote omanikena või omanikuvahetuse abistajatena, selle liikumisel tootjalt lõpptarbijani. -||- järgi toimub järgmine liikumine : info edastamine omandiõiguse üleandmine rahalised arveldused toode/teenuse üleandmine tarbijale Tootja->vahendaja->vahendaja->tarbija Vahendaja : edasimüüja tootja ja lõpptarbija vahel Agent : tootja seaduslik esindaja Tootja esindaja : müüb tootja kehtestatud tingimustel komisjoni tasu alusel Hulgimüüja: müüb teistele vahendajatele, enamasti jaemüüjatele. Jaemüüja : müüb lõpptarbijale Maakler: täidab piiratud müügifunktsioone, vahendab ostja ja müüja tehinguid.
arvestus, kasutajate süsteem, Profit MAXI aruandlus (Intellisoft OÜ) Pmen (AS San Revilo) 1992 omavalitsused ja lihtne ja mugav nii algajale kui Kassa/pank, arveldused, 720 riigiasutused edasijõudnule, pearaamat, eelarve, palk, võimalusterohke ja paindlik, põhivarad, materjalid, arved, seadistatav täpselt kliendi personal vajadustele Ülesanne nr
nõudmisel lõpetada. Välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode arvestust peetakse eurodes. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva ja välisvaluutas fikseeritud nõude laekumine laekumise päeva kommertspanga vahetuskursiga. Bilansipäeval hinnatakse valuuta jäägid kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse finantstulu või -kuluna. Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoiustatavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- või sularahata arveldusteks. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas ja muud raha pangakontol. Sularahatehingute tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule. Sularahata arveldused liigitatakse tavaliselt garanteerituse ja makse algataja järgi. Makse garanteerituse järgi jagunevad maksed lihtmakseteks ja dokumentimakseteks. Lihtmaksed tehakse kas tseki või maksekorraldusega. Dokumendimaksete puhul ei saa ostja
Käibemaks käibemaksu suurus Märkus Kreedit bilansi konto (Summa kauba kauba või teenuste omahind) Tarnijate arved Dokumendi pealdises järgmised andmed : Arvestuslik kuupäev arve sisestamise kuupäev Arve kuupäev ja Dok number Kreedit balansi konto, sisestatakse automaatselt Võlad hankijatele Tarnija Tarniv firma valitakse firmade teatmikust. Kui antud firma omab tasumata arveid või ettemaksu pakutakse välja tabel kõikide sulgemata sissekannetega zurnaalist Arveldused tarnijatega. Kui on vajalik dokument lisada juba enne sissekantud arvele või oli juba eelnevalt tasutud, on vajalik klikkimisega ära märkida vastav sissekanne tabelis ja vajutada nupule OK. Tabeli sulgemine ilma valikuta - nupp Katkesta. Maksetingimus arve tasumise kuupäev. Saaja pank , A/arve, Viitenumber Artikkel Summa kauba maksumus dokumendi järgi. Käibemaks käibemaks dokumendi järgi Deebet bilansi konto, Tootmise põhikulud Km konto käibemaksu konto, 2421
fikseerimine, intensiivne-kasutatakse kõiki väljapääse turule nt. Toiduained, esmatarbekaubad selektiivne e valiv- paljusid, kuid mitte kõiki väljapääse nt.hulgi ja jaekaubandus toodete turustamisel eksklusiivne-üks vahendaja toob toote turule nt info auto turustuskanal- ettevõtte ja üksikisikute kogum, liikumisel tootjalt lõpptarbijani turustuskanalite kaudu toimub:info edastamine, omandiõiguse üleandmine, rahalised arveldused, toote/teenuse üleandmine tarbijale 5printsiipi:õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õige hinnaga, õige kogus vahendajate tähtsus:tootjal puudub raha otsemüügiks, on otstarbekam investeerida põhialasse, vahemeestel rohkem kogemusi ja kontakte vormikasu-toote välimus ja koostis kasutajale külgetõmbavamaks ajakasu kohakasu-nt kütusetanklad asetsevad maantee ääres omandikasu- nt kinnisvarabüroode kasutus Turustuskanali funktsioonid: 1. tehinguline-1.riskivõtt 2. ostmine 3
kohustuse täitmata jätab või teatab, et pool keeldub kohustuse täitmisest Võlaõiguslikud lepingud: kasutuslepingud(üürileping,rendileping,liisinguleping,frantsiisileping,ehitise ajutise kasutamise leping,tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud), kindlustuslepingid(kahjukindlustus,elukindlustus,õnnetusjuhtumikindlustus,ravikindlustus), teenuste osutamise lepinugd(käendus,töövõtu,maakleri,anendi,komisjonileping, maksekäsund ja arveldused,tervishoiteenuste osutamise leping,veoleping,ekspedeerimisleping,pakettreisileping,hoiuleping), toetmislepingud(elurendis,ülalpidamisleping), väärtpaberid(veksel,tsekk), seltsinguleping(vaikiva seltsingu leping), kompromissileping, võõrandamislepinugd(müügileping,vahetusleping,faktoorileping,kinkeleping)
Majanduse kordamisküsimused Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval ka...
- intressimäära risk - valuutarisk e. kursirisk - tururisk - kasumirisk - tehingurisk - teenuste müügi risk - inflatsioonirisk - poliitiline risk - kuruitegevusest tulenevad riskid - muud riskid PANGANDUSE POSITIIVSED EFEKTID - vähendab laenu andmise riski - muudab laenud likviidsemaks - vähendab laenu andjate ja võtjate informatsiooni- ja tehingukulusid - muudab hõlpsaks üksikisikute, ettevõtete ja riigi vahelised arveldused - suur osa maksetest võimalik teha sularaha kasutamata odavam, kiirem - riigi maksude kogumine ja laekumine kiirem 19 - pangad vahendavad kapitali liikumist PANKADE RISKIDE JUHTIMINE Seadusandlus Regulatsioon Järelvalve Sanktsioonid RIIK Hea PANKADE Riik tagab
esitamine; aastaaruande koostamine; kogutud andmete analüüs; kontroll sidusettevõtte üle. kulude ja ostuarvete haldamine; väljastatud arvete tasumise arvestus, registrite pidamine; pangaülekannete teostamine ja kontroll; Raamatupidaja tööülesanded: materjalide, varude arvestus; saldokinnituste, meeldetuletuskirjade koostamine, väljastamine ja kontroll; väljastatud arvete kontroll; arveldused ostjatega; arvete ja välisarvete koostamise kontroll ja kinnitamine. Palgaarvestust teostab ettevõttes juhatuse assistent. 1.2 Raamatupidamise tarkvara Balsnack International Holding AS-is kasutatav raamatupidamise tarkvara on Hansaworld SBE ehk Standard Books. Kasutades Standard Books’i on kohe aru saada, mis põhjusel on see programm auhindadega pärjatud. Selle kasutamine on isegi algajale raamatupidajale, nagu mina ise, lihtne mõista. Liikumine moodulite vahel ja
Hoiupangag ja krediidiliidud. Hoiupangad on väiksemad kui kommertspangad, eraisikutele orienteeritud. 2.2. Lepingulised hoiustamisasutused siia kuuluvad kindlustusettevõtted ja pensionifondid. 2.3. Investeerimisfondid Panga tegutsemisvaldkonnad: · Krediittehingud tehakse klientide raha o aktiva o passiva · Panga omatehingud pank võib ka oma vahenditega tehinguid teha, investeerida, neid välja laenata · Teenindus o arveldused o tehingud väärtpaberitega Kindlustus "Nähtamatu toode" kindlustuslubadu Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi Kindlustuse liigid · kahjukindlustus · elukindlustus · edasikindlustus risk kindlustatakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur
kontaktandmed, allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist. XX aastaaruanded on kooskõlas Eesti Vabariigi Hea Raamatupidamistavaga, mis on vastavuses raamatupidamise seadustega. Vastavalt Raamatupidamise seadusele peab dokumentide arhiveerimisel raamatupidamiskohuslane säilitama algdokumente seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, millal algdokument raamatupidamises on kajastatud. Samuti säilitatakse ka raamatupidamises teisigi dokumente nagu arveldused hankijatega ja ostjatega, aruandvate isikutega, pank ja kassa ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehinkude arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus. 9 2.5. Tööohutus ja töötervishoid ettevõttes Kontoris vastutab töötaja ise enda eest, ta peab jälgima, et tema poolt töö tegemisel ei oleks tagajärgi, mis teda ja teisi samas ruumis viibijaid ohustaks.
RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi. Kindlasti peab kontoplaan kindlustama arvestuseks, aruandluseks ja tegevuse analüüsiks vajalikud andmed. Kontoplaanis peaks olema toodud: rahalised vahendid, tootmisvarud, valmisvarud, kaup ja realiseerimine, müük, põhivarad ettevõttes , nende kulum, arveldused ettevõtetega , pangalaenud ja kohustused, fondid ja reservid , finantstulemused (kasum, kahjum), bilansivälised kontod (renditud põhivarad, jne.) Kontoplaan peab olema ülevaatlik kuid samas piisavalt põhjalik, tegelik olukord RMP-s on tunduvalt keerulisem ning nõuab üha detailsemat info säilitamist. (analüütiliste kontode loetelu) Kontoplaani koostamine tugineb RM- pidaja teadmistele, ning kontoplaani tuleb pidevalt täiendada vastavalt vajadusele, mis sõltub mitmetest teguritest.
AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr
väärtpaberitehingud (emissioonivahendus, maaklerlus ja diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele. Spetsialiseeritud pangad: Kommertspangad (depositaarsed emiteerivad finantsvahendajad, rahaloome asutus) - teenindavad eraiskust kliente ja ettevõtteid ja pakuvad neile suunatud teenuseid (hoiused, laenud, arveldused, valuutavahetus-klassikalised pangateenused). Investeerimispangad (mitteemiteerivad finantsvahendajad)- hoiuseid ei kaasa ja arveldusi ei teosta, tegelevad investeerimispangale iseloomulike teenuste pakkumisega (VP emissioonide korraldamine, väärtpaberite maaklerlus ja diilerlus, konsultatsioonid ja klientide väärtpaberipositsioonide haldamine ja investeerimisfondide haldamine, ühinemised ja ülevõtmised). Investeerimispangandust vaatleme edaspidi lähemalt.
( ) 1,6% ( ) 0,8% 2% ( ) 33% 10 Anvol OÜ , , ( TSD) . Anvol OÜ , - . 5.2 Anvol OÜ , , , -. , . , . , , , . , . , , . , : D Palgakulu 25 K Palgavõlgnevus , : D Palgakulu D Sotsiaalmaks palgalt D Töötukindlustus palgalt K Palgavõlgnevus K Palga sotsiaalmaksu arveldused K Töötukindlustusnakse 26 6 , - , - , , . - . : : . : 0% , 9% , 20%. : ( ) , , ( ) , ( ) , . : ( - ) , ( 27 , , , , , - ( ,
Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kui konto algsaldo puudub siis leitakse lõppsaldo deebet ja kreeditkäibe vahena või vastupidi vastavalt kontodele. Kontodel tehakse kokkuvõtteid iga kuu, see on kuu viimase kuupäeva seisuga. Ning leitakse bilansikontodel uus algsaldo järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Kontosid millel saldo võib esineda nii deebetis, kui ka kreeditis nim. aktiva - passivakontodeks. Sellisteks kontodeks võivad olla arveldused ostjate ja tarnijatega jne. Kontraaktivakonto reguleerib ( mingi) aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Näiteks " Põhivara kulum". Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavaliselt passivakontol, kuid bilansis vähendab (reguleerib) ta aktivakonto põhivara jääki. Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse. Konto jääk asub konto kreeditis. Kontrapassivakonto- reguleerib mingit passivakonto jääki, kuid on aktiva konto iseloomuga.
Ostjatelt laekumata arved 0 0 Ostjate vekslid 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) 0 0 Mitmesugused nõuded 0 0 Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 0 0 Nõuded sidusettevõtete vastu 0 0 Arveldused aktsionäridega 0 0 Muud lühiajalised nõuded 0 0 Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) 0 0 Intressid 0 0 Dividendid 0 0 Muud viitlaekumised 0 0
Komitendi omand. Komisjonäril ei ole õigust sõlmida allkomisjonilepingut Kaupade realiseerimiseks ilma Komitendi eelneva kirjaliku nõusolekuta. 1.5. Komitent annab Komisjonärile müügitoena üle reklaammaterjalid (kataloogid, reklaamlehed, plakatid, kaubanäidised (stendid) tasuta. Stend on Komitendi omand ja kuulub Komisjonäri poolt tagastamisele peale käesoleva lepingu lõppemist. 2. Lepingu kehtivus 2.1. Käesolev Leping jõustub sõlmimise kuupäevast ja on tähtajatu. 3. Arveldused 3.1. Komisjonär on kohustatud igakuiselt jooksva kuu _______ kuupäevaks esitama Komitendile aruande, kus ta näitab ära kuu jooksul realiseeritud Kauba kogused. Aruande alusel väljastab Komitent Komisjonärile arve Kauba eest tasumisele kuuluvate summade ülekandmiseks. Komitendi poolt väljastatud arvel olev summa kuulub ülekandmisele 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates arvel olevast kuupäevast. Komisjonäri poolt tasumisega viivitamisel on Komitendil
Mis peatähtis, millised on selle mõjud olnud Eestile? Globaliseerumine on tegelikkuses juba väga vana nähtus, globaliseerumine riikide tasemel algas juba 15.-ndal sajandil, suurkorporatsioonide näol algas globaliseerumine 18-ndal sajandil ja praegu võime me rääkida juba indiviidi globaliseerumisest ja selle alguseks peetakse 19-ndat sajandit. IMF on aastal 2000 välja toonud järgmised globaliseerumist iseloomustavad aspektid: globaalne kaubandus ja globaalsed arveldused, kapitali vaba liikumine ja globaalne investeerimine, inimeste vaba liikumine ja teabe vaba liikumine. Eestile, kui arenevale riigile on globaliseerumine kapitali, teabe, investeeringute ja tööjõu liikumise poolest väga palju arenemisele kaasa aidanud. Üks väga suur põhjusi, mis pani inimesed suuremat sorti globaliseerumise poole liikuma on riikide suund ja ühislepped vabaturumajanduse poole. See andis
· nõuded ostjate vastu; · maksude ettemaksed ja tagasinõuded; · muud lühiajalised nõuded; · ettemaksed teenuste eest [13]. Nõuded teiste osapoolte vastu, mida ettevõte ei ole soetanud edasimüügiks tohib kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses [11]. 6.1.3.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostajtega arvestakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes. Nõudeid arvestatakse analüütiliselt, näiteks: · arveldused ostjatega ja tellijatega; · arveldused aktsionäridega; · arveldused aruandvate isikutega; · arveldused mitmesuguste deebitoridega [7 : 18]. Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised nõuded: · arvete väljastamise kord; · arvete laekumiste jälgimise ja informatsiooni liikumise kord; · arvete ja laekumiste kajastamie pearaamatus; · tasaarveldamiste kord; · nõuete liigitus; · nõuete võrdlemise kord tehigupartneritega;
00 195,000.00 - 48,000.00 70,000.00 165,110.75 35.00 530,568.00 579,960.00 579,960.00 697,995.00 165,110.75 530,568.00 579,960.00 - 634,884.25 145,608.00 10312 10331 10332 1032 tõenäoliselt laekuvad Arveldused aruandvate Laekumata arved isikutega intressid Ettemaksutud maksud Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet 450.00 - - 1,500.00 2,655.60 16,020.00 4,605.60 16,020.00 4,155.60 4,605
lisada juhtkonna otsus. 10 8. Rahaliste vahendite arvestus 8.1. Pangakontod ja nende arvestus Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, peamiselt elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid. Ülekanded sisestab, kinnitab ja teostab juhataja. Ettevõte kasutab kahes pangas arveldusarvet (Swedbank ning Nordea Pank). Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontol. Välisvaluutas laekumisi ei konverteerita eesti kroonidesse. Konverteerimised teostab vastavalt vajadusele juhataja, kasutades selleks panga teenuseid. Liikumisi arvelduskontodel jälgib iga päev nii juhataja kui ka raamatupidaja. Pangatehingute liikumised (klientide tasumised ja tarnijatele maksmised) kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Pangakontode kasutamisel on hetkel tehtud ettevõttele üks üldine kasutajatunnus, millega
K 2500 Ostjate ettemaksed K 1000 Kassa 6. Korrespondeeruva konto määramiseks, kui ei ole tegemist ostu-müüg tehinguga, tuleb kasutada kassakande akna alumist osa. Kui kanne tehtud trükitakse programmist välja vastavalt kas siis kassa sissetuleku või väljamineku order. Sularaha hoidmise eest vastutavaks isikuks on juhatus. 5 Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ning kurssi on võimalik sisestada kassakande aknas lahtris Kurss. Kursivahed kajastatakse kassakande akna alumises osas muudes ärituludes ( kontol 3520) või kuludes (kontol 4950). Inventeerimisel arvestatakse välisvaluutas sularaha inventeerimis- ja/või bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ümber ja valuutakursi muutused kajastatakse finantstulu (kontoö 6040) või kuluna (kontol 6041)
ülejääkide kindlakstegemiseks. Korralised inventuurid: 1) rahalised vahendid (üks kord aastas – majandusaasta lõpus). 2) materjalid ja kaup (üks kord aastas – majandusaasta lõpus). 3) ülejäänud varad ja bilansikirjed (iga majandusaasta lõpus). Erakorralised inventuurid: 1) varguste ja riisumiste juhtude avastamisel 2) tulekahju (viivitamata) 3) materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel Inventeerimise põhiobjektideks on: kassa, varud, arveldused, põhivara. 7 8
isikutele.Eesti Pank annab Vabariigi Valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes. Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. 12. Pankade teenused · Krediiditehingud tehakse klientide rahaga aktiva passiva · Panga omatehingud pank teeb oma vahenditega tehinguid: investeerib, laenab välja. · Teenindus arveldused tehingud väärtpaberitega Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. Säästja Pank Laenaja % % 13. Kindlustus Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuse lepingus ettenähtud korras. · ,,Nähtamatu toode" kindlustuslubadus. · Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus.
Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: · sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode
2) tarnijatele tagastatud kaubad Kaupade tagastamist tarnijatele ostjate poolt põhjustavad mitmed asjaolud, milleks on ka lepingutele mittevastavus (kaupade kogused, sortiment, värvus, kvaliteet jne.) Kaupade lähetamisel ostajale kirjutab kauba müüja välja (faktuur)arve, täites selles ettenähtud andmed. Kaup väljastatakse ostjale volituse alusel. (so. dokument, kellele on õigus kaupa väljastada. Väljastatud müüjale ostja ettevõtte poolt. Müüjatel on ükskõik kuidas arveldused toimuvad, kas sularahas või sularahata arvelduste korras kuid eelduseks on, et klient oleks maksevõimeline. Ettevõtete tuluallikaks on kaupadele tehtud juurdehindlused. Aruande perioodi tegelikuks tuluks on sellel samal perioodil müüdud kaupade juurdehindlused. Kaupade ettevõttesse tarnimist nimetatakse sisseveoks. Kui ettevõte ostab kaupa, võivad transpordikulud olla lülitatud kauba hinna sisse või maksab ettevõte nende eest täiendavalt.
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule
Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasin...
1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup,...
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
Kuidas toimib logistika? Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindus- tasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Kuna logistika peamine eesmärk lähtub vajadusest teenindada turul tarbijat ja pakkuda talle vajalikke tooteid ning teenuseid, on lo...
Eesti Pank ei tohi krediteerida valitsust. Keskpanga ülesanded: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimine, finants- ja pangandus järelvalve, arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine, sularaharingluse korraldamine Pankade liigid: emissioonipank, kommertspank, investeerimispangad Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega 3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused, arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising. Arvelduslaen. Sularahaga ja sularahata arvdeldamine. Nõudmiseni hoius ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada. Tähtajatu, võimalik on hoiuse negatiivne jääk. On võimalik teha pidevalt juurdemakseid. Tähtajaline hoius ettenähtud raha hoiustamiseks, ei ole ettenähtud arveldamiseks III
kontolt teise kliendi kontole(48 tundi); 2)rahasumma, mis ei ole enam kokkulepitud hinnaga. Ostjale vabatahtlikud ·puhas valuutafutuur- Spetsiifilised allüksused 1)Kodumaiste ja rahvusvah. arvel-duste maksja kontol, ega pole veel saaja kontol, on panga käsutuses. börsil kaubeldav, tähtajaline standartne leping. Üldjuhul sõlmitud osak: ·krooniarveldused ·pangasisesed arveldused Hulgiteenindus Hulgilientide teenindamise viisiks on kontserni-konto. ostulepingute peale ·valuutaswap- tähtajaline leping, fikseeritud ·korrespondentkonto haldamine Eesti Pangas ·arveldused Kontsernikonto- arvestuslik panga konto, kus kajastub kogu valuutakoguse vahetamise kohta oraegu ja selle tagasivahetamise pangakaartidega ·väärtpaberi arveldused ·välisarveldused ·korresp.
a ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud kui kasutut kõrvalnähtust, mis ei loo ühikonda täiendavat majaduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna- finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturud ja reaalmajanduse arengu vahel. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks laenud, hoiused, võlakirjad, arveldused, riskijuhtimise instrumendid, valuutavahetus, aktsiad jne. Finantsinstrumentide maht on kasvanud alates 80ndate algusest hüppeliselt maailmas. Kauplemiskäibed on kasvanud veelgi kiiremini, eriti kiirest on kasvanud sel perioodil valuutatehingute käibed 50 korda ja aktsia käibed 30 korda. Kuna Eestis ei ole seni välja kujunenud selgepiiriliselt ühte majandusmudelit, teatud jooned viitavad ameerikalikule anglo-saksi majandusmudelile, vaatame kuidas oli Ameerikas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
