abiellumine uue mehega pani Hamleti emast halvasti mõtlema. Hamletit piinas aga eriti see, et tema ema abiellus Claudiusega, kes võimalikult oli ka tema isa tapja. Lisaks sellele leidis Hamlet, et ka Ophelia allub oma isale liiga truult ja käitub liialt vastavalt isa soovidele, enda soove ja ambitsioone mitte arvestades. Need kaks olukorda äratasid Hamletis kahtluse naissoo isiksuse tugevuse vastu. Hamlet arvas samuti, et võim ühiskonnas oli ebaausates kätes. Eelmise kuninga tapnud Claudiuse troonil olemine tekitas ebameeldivust Hamletis. Tema jaoks kuningavõimu endine maine sai tema jaoks rikutud seoses Claudiuse võimuletulekuga. Lisaks kõigele muule, Hamlet enam ei tundnud enam ennast ära enda kõikide identiteetide keskelt. Ta ei teadnud, kas ta on näitleja, armastaja või kättemaksja. Võimalik, et sellepärast
Tema tegevuse peatas see, kui ta sattus koomasse. 2. Buliimik- see lugu räägib taaskord ühest naisest, kes oli nooruses kõhn aga võttis siiski peale 18. eluaastat kaalus juurde. Talle meeldis kõhn olla ja seega otsustas ta pärast ajalehes artikli lugemist, et hakkab söödud toitu välja oksendama, nii poleks tal paksuks saamise võimalustki. Esimene kord, kui ta seda tegi tundis ta end väga hästi. Ta tahtis isegi oma sõbrannat selleni vedada, aga õnneks viimane arvas, et asi ei ole normaalne. Järgnevalt olid tal peas ainult mõtted toitudest. Asja tegi veelgi raskemaks see, et ta töötas restoranis. Kuid asja tegi tal raskemaks see, et iga oksendamiskord muutus raskemaks. Lõpuks jõudis mõistus pähe tagasi ja ta hakkas paranemisvõimalusi otsima. Ta proovis kõiksugu tablette, kuid parim ravi oli siiski psühhiaater. Mis tehtud, see tehtud. Nüüd on tal eluaegsed piinavad jäljed sellest, mida ta nooruses lolli peaga tegi. 3
Mis sinuga juhtus, Ann? Aidi Vallik Ann pääses edasi oma gümnaasiumi 10.klassi. Koolis oli kõik teistmoodi, sest tema parim sõber ei pääsenud kooli, aga mõni hea sõber pääses ikka. Tema klassis käis üks tüdruk Maya kes oli teistsugune. Klassikaaslastele ei meeldinud Maya. Ühel hommikul ärkas Ann üles, kui tema ema hakkas sünnitama. Ann hakkas huvituma satanistide foorumitest, sest arvas et Maya käib sellistes kohtades. Ta kohtus seal poisiga, kelle nimi oli Seth. Seth rääkis talle tugevatest jõududest. Ann proovis deemoneid välja kutsuda ja soovis, et kõik oleks nagu enne, kui tema ema ja isa temast rohkem välja tegid. Järgmisel päeval sai ta teada, et tema sündinud vennal Andresel on kaasa sündinud südamerike. Operatsioon pidi toimuma Soomes. Ühel õhtul palus ema minna Annil isa töö juurde. Ann läks otseteed surnuaia äärest. Seal kohtas ta Mayat
*Taavet ja Koljat- Taavet võitles hiiglase Koljatiga ja võitis kuna surus koljatile kivi otsaette ja surmas ta oma mõõgaga. *Kain ja Aabel-Eeva ja Aadama pojad. Kain ohverdas jumalale vilja ja aabel looma oma karjast. Kaini ohvrit ei võetud vastu ning kain vihastas ja tappis oma venna. Jumal tegi kaini kodutuks. *Käsulauad-kivilauad,kuhu oli kirjutatud 10 käsku *egiptuse vangipõlv-iisraeli rahval oli raske orjus,kuna vaarao arvas et nad on ohtikud kui neid nii palju on. Jumal saatis vabastaja. *kuldvasikas-rahvale kummardamiseks,kui moosest pole.Rahvas hakkas ohverdama ja mooses hävitas selle. *taaniel lõvikoerte koopas-taaniel ei kuulanud kuningat ja visati koopasse, ta palvetas 3x päevas ja ta päästeti ning asemele visati need kes teda süüdistasid *messias-preesterliku salvimisega pühitsetud isik *variser-silmakirjateener,andis käsu jeesuse risti löömiseks
Ööbik ja roos Elas kord Üliõpilane. Ta armastas väga filosoofiat ja raamatuid lugeda. Üliõpilase arvates on kunstnikud isekad ja mõtlevad ainult stiilist. Tema arvates õpib vaid raamatutest õiget tarkust ja kunst on ajaraiskamine ja sellel puudub siirus. Samuti ta arvas, et ta teab milline on tõeline armastus. Talle meeldis väga professori tütar, kes ütles, et ta tantsib Printsi korraldatud ballil ainult siis kui too kingib talle punase roosi. Kahjuks Üliõpilasel ei olnud punast roosi kusagilt võtta ning ta oli õnnetu ja viskus rohule ja puhkes nutma. Seda märkas aga Ööbik, kes elas igihalja tamme otsas. Ta nägi Üliõpilast kui tõelist armastajat. Ta otsustas Üliõpilast aidata ja hankida talle punane roos.
a Firenzes, Itaalias. 1516. a võttis Leonardo maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas maali viimistlemist veel kolm aastat ning viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519 aastal. ● Kuningas François I ostis selle ära ja paigutas oma vannituppa. Pärast Prantsuse revolutsiooni kuulutati "Mona Lisa" nagu kõik teisedki Louvre'is olevad kunstiteosed riigi omandiks. ● 21. augustil 1911 varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Peruggia, kes arvas et maal kuulub Itaaliale. Ta üritas maali hiljem maha müüa, selle tõttu vahistati ta11.detsembril 1913. ● Sama aasta 31. detsembril jõudis maal Louvre'isse tagasi.Teos ei olnud vahepealse kahe aasta jooksul kahjustada saanud. ● 1956. aastal visati maalile hapet. Samal aastal visati maali kiviga. Kummalgi juhul ei saanud maal palju kannatada. ● 1962–1963 oli "Mona Lisa" näitusel New Yorgis ja Washingtonis. ● 1974. aastal oli maal
Filmianalüüs (500) Days of Summer/ (500) Päeva Armastust Film rääkis noorest mehest, kes arvas end oma eluarmastuse leidnud olevat. Tüdruk, kellesse poiss armus, polnud just kõige "lihtsam" ning tekitas poisi ellu suurt segadust. Filmis käsitletigi nende suhte kõnekamaid hetki segipaisatud järjekorras. Lugu rääkis leitud, kaotatud ja taasleitud armastusest väga kaasahaaraval ja erilisel moel. Peategelaste näol vastandati ühte, kes uskus, et on olemas saatus ja teist, kes oli veendunud, et kõik on juhuse küsimus.
Elasid kord kolm põrsakest.Nende nimed on Ottu,Musta ja Rein.Kolm põrsakest mõtlesid minna oma ema juurest eriladi elama ja nad läksid laja ilma omale elukohta otsima.Nad rändasid läbi metsade, aasade ja linnade kuni nad leitsid omale sobiva koha ja nad hakkasid seda kutsuma kolme põrsa külaks. Kõige vanem põrsas oli Rein kes hakkas omale kohe maja ehitama ja ta tegi selle kividest, keskmise põrssa nimi oli Musta ja tema ehitas omale maja puidust ja kõige noorem põrsas Ottu arvas, et kõige parem oleks õlgedest teha omale maja. Ottu ja Musta ei võtnud tööd nii tõsiselt kui Rein ja nemad mängisid tükk aega kuni jõudis kätte sügis.Sügisel hakkasid ehitama kõik põrssad omale maja. Seda kõiki oli jälginud hea hunt eemal ja tema tahtis ka omale maja.Hunt läks põrsaste juurde, aga põrsad põgenesid ära. Põrsad arvasid, et hunt on kuri. Kui hunt ei saand nendega sõpradeks siis ta mõtles et läheb linna ja hakkab linnapeaks
silmi llahti hoidma ja laskma fantaasial lennata ning poisid peavad uue töö kirjutama. Poisid ei saanud arvasid et fantaasia lendab kui ühe sabaga koera kjutletakse kahe sabaga.Nad vedasid kihla et teepeal ei tule ühtegi looma vastu kuid siiski peagi tuli hobune.Lapsed lasid koos ühe tõkekelgga mäest alla ning siis tekkis mõte kelk hobusele külge panna et nad kiiremini liiguksid.Hobune ja tema peremees ei teind sellest välljagi sest peremees oli une sisus. Kiilike arvas et hobsele tleks piitsa anda et ta kiiremini sõitma panna kuidnad ei saand mehe alt piitsa kätte ja siis meens neil et tuleb sarve puhda et hobune ehmataks ja hakkaks kiiremini sõitma.Kuna neil sarve polnd phusid nad b-bassi ning loom hakkas pertama nii ey kõik lendasi pikkali.Poisid tõusid lmehangest püsti ning kõndisid edasi ja leitsid palju b-bassi jppe ja saani juppe.
Vana-Kreeka muistend Veeuputus Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.
pärast on seal ka ulme elemente, mis minu jaoks tegi filmi liiga absurdseks ning ma ei saanud seda tõsiselt võtta. Film algab sellega, et inspektor Glebsky satub valehäire tõttu ,,Hukkunud Alpinisti" hotelli, kuid otsutab sinna ööseks jääda. Hiljem toimub laviin, mis eraldab hotelli välismaailmast. Seejärel avastatakse hotelli külalise Olafi surnukeha ja Glebsky asub otsima Olafi mõrvarit. Hiljem selgub, et hotellis on tegelikult tulnukad, keda Glebsky arvas inimesteks , sest nad saavad teiste inimeste kuju võtta. Tulnukate eksistents sõltub Olafi kohvris olevast energiaallikast, mis on Glebsky käes, kes peab tegema otsuse, kas tegutseda südametunnistuse järgi või seaduste ja eeskirjade järgi. Film algab tegelikult paljutõotavalt, fantastiline muusika Sven Grünbergi poolt ja kaadrid ümbritsevatest mägedest ning hotellist annavad filmile ainulaadse atmosfääri mida teistes filmides pole. Kuid minu
c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata.
tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga
33 vastanut pakkus, et abort on raseduse katkestamine. Vähem aga pakuti lapse tapmine, loote eemaldamine emakast, sündimata lapsest loobumine, tahtlik sünnitus, sündimata lapse surm, raseduse kõrvaldamine ning raseduse meditsiiniline peatamine. Põhimõtteliselt on vastused õiged, kuid igaüks vastas erinevas sõnastuses(Vt. Tabel nr.1) Tüdrukute suhtumine aborti oli väga erinev, 6 vastanut tõid põhjenduseks, et enda valik. 3 vastanut arvas ka, et lapse väärareng või kui naine on vägistatud ning samuti 5 vastanut, et on mõjuv põhjus abordi tegemiseks. Samuti on noorte arvates abort põhjendatud, kui alaealine on liiga noor, pole valmis emaks saama ega võimeline oma partneriga vanemakohustusi täitma. Meie küsitlusele vastanud noored arvasid, et halb elu lapsele pole parem valik. Milline see halb elu on, vastajad ei täpsustanud. Arvati ka, et abort on põhjendatud kui pole mingit
Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt ka naabermõisnik ja noor poeet Vladimir Lenski. Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga, kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud. Olgal on ka õde, Tatjana. Kui esimene õdedest oli jutukas ja üldse seltsiv, siis Tatjana oli vaikse iseloomuga, ja seda juba lapsepõlvest peale. Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed
4. A. A. Milne ,,Karupoeg Puhh” Teema: Raamat räägib seiklushimulisest poisist Christpher Robinist ja tema sõpradest Notsust, Jänkust, Tiigrist, Kängurust ja tillukesest Ruust, torisejast Iiahist, Öökullist ning karu Winnie Puhhist. Christpoheril oli alguses luik Puhh, kuid see kadus ära, niisiis pani ta selle oma karu nimeks. Puhh tuli sellest, et Londoni loomaaias karul oli sama nimi. Puhh läks Christpheri käest küsima õhupalli, et mett kätte saada mesilindude käest. Ta arvas, et rohleist puud võivad nad pidada puuks, kuid otsustati sinise pall võtta, kuna siis saab Puhh pilv olla. Puhh arvas, et see on hea mõte kui C tuleb vihma varjuga ja karjub Puhhile, et vist hakkab vihma sadama- kuna sellisel juhul läheksid mesilinnud ära. Puhh arvas, et need pole üldsegi õiged mesilased ning soovis alla tulla ning Robin üritas püssiga õhupallile auku sisse lasta, ning nii saigi Puhh alla. Puhh läks jänesele külla sööma, kuid Puhh jäi kinni
Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel ütleb ka mehele, kes on temasse armumise äärel, et tahab temaga koos olla ning teisel hetkel ta juba jookseb endalegi teadmata suunas ja ütleb mehele, et ei saa enam temaga koos olla. Kui mehega on kõik korras, käitub Carmen temaga ükskõikeselt, kuid kui mehega on midagi juhtunud, on ta väga hoolitsev ja teeb kõik, mis suudab, et mees kiiresti terveks saaks. Carmen oli küllaltki traagiline naine. Kui midagi juhtus, arvas ta kohe kõige hullemat. Näiteks kui Don Jose oli ära tapnud inimsese, oli Carmen kindel et ei saa ega taha Josed enam kunagi näha. Hiljem, kui ta enam Josed ei armastanud, oli ta valmis pigem surema, kui koos Josega elama hakkama. Don Jose on noor mees, keda tuntakse teoses kui suurt röövlit, keda kõik kardavad. Enne kuritegevusega seotud elu elamist oli Don Jose hea mees ning ega ta nüüdki tahtnud röövlielu
Kaitsekõne Prügikollile Tere kohus ja vandekohtunikud. Tervist pealtvaatajad. Mina kui kaitsja esindan Ivo Kaalikat kaitsekõnega. Ivo on ,,kerjus" ning tema kaitseks saab kohe öelda , et ta arvas, et tal pole midagi kaotada kui varastab poest endale eluks vajalikku söögikraami. Ivo ise muutus prügikolliks 5 aastat tagasi kui lõppes tema esimene abielu. Abielu ise oli väga rutakas ning sai tehtud mõningaid ennatlikke otsuseid. Ivo naine Leena oli viiendat kuud rase kui abielu toimus. Laps oli loomulikult Ivo oma. Kui laps lõpuks sündinud oli hakkaski kõik allamäge minema. Kuna Ivol ei olnud väga tasuv töökohta ja Leena ei saanud raseduse tõttu ültse
See raamat räägib Tsatsikist , kes elab koos oma mampsi ja nende üürniku Göraniga . Neil on suur korter . Tsatsiki ei tahtnud üldse kooli minna ta arvas , et tänu koolile on terve ta elu mokas .Aga siis lohutas mamps teda et sügisese koolivaheajani on 53 päeva jäänud . Tsatsiki ja Per Hammer arvasid et nende klassijuhata on ahvnaine kuna ta jalad olid karvased . Peale kooli otsustasidki Per Hammer ja Tsatsiki õpetaja järgi luurata . Aga selleks nad pidid pikkapäeva õpetajatele valetama . Kooli kõige ülbem poiss oli Märten . Ta kiusas endast väiksemaid alatihti .Ükskord nad Tsatsikiga isegi kaklesid
Saja-Aastane Sõda Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõja põhjuseks oligi Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Samuti ei tahtnud kumbki loobuda ka tulu toovast villast. Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda oli raske, sest seda
1. PRANTSUSE KANGELASLAUL ''ROLANDI LAUL'' ,,Rolandi laul" on prantsuse kangelaseepos. See on kirjutatud umbes 1100. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga.
ikkagi ära Lopahhini poolt. Novell ,,Suudlus" 1. Lugu räägib ohvitserist nimega Rjabovits, kes ei olnud oma eluga rahul kuni ühe õhtuni, mil koges oma elu esimest suudlust. Peategelasteks on Rjabovits ise ja salapärane naine. 2. Rjabovits oli võtnud osa seiklusest(peost), mille käigus toimusid ootamatud sündmused ning ühel hetkel leidis ta end tundmatu naisega, ta koges oma esimest suudlust ja armus. See andis ta elule hoogu, ta tundis jälle rõõmu. Rjabovits arvas, et peab seda naist tundma õppima ja temaga veel kohtuma. Kuid hiljem ta mõistis, et see oli kõigest ajutine tunne ja ta jätkas oma normaalset elu. 3.Vähe tegelasi: Rjabovits, salapärane naine, von Rabbeck, Lobytko. Ülaatuslik lõpp: Rjabovitsi armastus taandus ning ta jätkas oma tavapärast elu.
Raha eest õnne ei saa Elas kord kuningapoeg , kes oli väga rikas. Ta arvas, et tal on kõik olemas, et olla õnnelik. Ühel päeval kohtus ta vaesest perest päris tütarlapse Miiaga. Kuningapoeg armus koheselt. Mõned päevad hiljem tegi ta Miiale abieluettepaneku. Miia ütles printsile, et abiellub temaga vaid siis, kui prints võimaldab talle õnnelikku elu. Kuningapoeg vastas kohe, et tal on uhke loss, mitu teenijaid, raha ja veel palju muudki. Prints lubas Miiale osta kõik, mida neiu soovib. Miia vastas kuningapojale, et sellised asjad pole veel kedagi
prints minema ja Tom jäi täitma tema valitsejakohustusi. Vaene prints pidi üle elama kerjuste jubeda elu ja kuigi ta kogu aeg kuulutas, et on Inglismaa prints, ei uskunud teda keegi, ainult Miles Hendon käitus nii nagu see oleks tõsi. Miles päästis kuninga elu mitmeid kordi, samuti võttis ta omaks kanda häbi, mis pidi osaks saama hoopis printsile, kes näis olevat lihtsalt kerjuspoiss. Miles tegelikult arvas, et poiss on hull, kuid ta oli ikkagi sõbralik ja lootis ta terveks ravida. Just selle pärast sai ta endale krahviseisuse ja oli valitseja ustav sõber. Samal ajal proovis Tom Canty harjuda selle uudse uhke eluga, mida ta hakkas üha rohkem nautima. Alguses ta küll tundis süümepiinu ema ja õdede pärast, kelle ta oli maha jätnud, ning printsi pärast ja väitis, et ta ei ole Inglismaa prints, kuid aegamisi need mured ununesid ja ta valitses Inglismaad kindla käega.
Seal oli suurekübaraga mees,Priske naine kellel olid kingad jalast,salli kuduv naine ja nohisev mees.Emil ütles ilusti ,,Tere" ja läks istuma.Priske naine ütles :,,Selliseid viisakaid poisse annab leida".Rong hakkas sõitma.Rongis pakkus suure kübaraga mees Emile sokolaadi.Ühes peatuses läks maha nohisv mees,salli kuduv naine ja priske naine.Emil jäi kübaraga mehega kahekesi.Emil katsus oma jakki taskut , et kas raha on alles.Siis ta tundis kergendust.Ta kartis magama jääda ,sest ta arvas ,et kübaraga mees varastab raha ära.Ta istus maha .Kübaraga mees magas.Emili silmad vajusid kinni ja ta jäi ka magama.Ta nägi õudus unenägu.Nägi ,et politseinik ajab rongiga teda taga.Ta jookseb 200 korruselisse majja.Seal jookseb ta katusele.Siis hüppab ta alla ja teeb taskurätist langevaru.Rong tuli kaasa.Ta jooksis klaasist tuuleveskisse.Seal pesi ta ema naise juukseid.Emil jooksis sisse ja ütles emale ,et rong ajab teda taga.Daam kelle pead pestio ütles ,et vajuta nuppu
Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks
valmis mingeid same Kesk- ja Ida-Euroopa vabastamiseks astuma.3. Suessi kriis. Seal olid mitmete riikide huvid mängus- Sb ja Pr tahtsid taastada oma võimu selles piirkonnas, ässitades selleks Iisraeli Egiptusele kallale, NSVL toetas Nasserit relvadega lootuses seal hiljem kommunismi edendada.4. I-E sai aru, et Lääne jutt nende vabastamisest on mull (Berliin ja Ungar). Lääs kaotas oma autoriteeti maailmas (nt Suessi kriisi ajal). NSV aga arvas, et ähvardamisega (tuumasõja) õnnestub tal allutada kapitalistlik maailm. Osaliselt oli tal ka õigus.5. Ei tegutsenud kuidagi. Kardeti NSVL ja seetõttu ei hakatud isegi avalikult hukka mõistma. Kuigi I-E oli räägitud, et nende vabastamiseks on plaan, siis see oli muinasjutt.
kreeklstel vaja kuskil harjudada siis tekitati olmeruumid gumnasion, kus poisid ja noored veetsid oma aega ja tänu sellele hakkadi poisse õpetama seal ning sellest tekkiski gümnaasium. Olümpiamängud olid ainsad üritused mis olid tollel ajastul ülekreekalised. Neid peeti piksejumal Zeusi auks iga nelja aasta tagant. Kreeklased olid esimesed inimesed kes hakkasid mõtlema kuidas maailm tekkis. Üks tähtsamaid kreeklasest filosoof oli Demokritos kes arvas et maailm koosne tühjusest ja selles liikuvad ning põrkuvad jagamatutest osakestest. Pärast seda on inimesed mõelnud kõige üle mis võimalik. Keskajal hakkadi inimesi, kes mõtlesid, et maailma ei loonud jumal, tapma, sest kirik ei tahtnud seda ültse uskuda. Kreeka kultuur on mõjutanud igat valkonda (arhitektuurist õppinguteni) euroopa kultuuris, seega saab seda mõista kui euroopa kultuuri hällina.
Aastal 1922 jõudis ta järeldusele, et ei ole fundamentaalset erinevust elutu aine ning elusa organismi vahel. Tema seisukohad on ka olnud tihti lähtepunktiks mitmetele teistele teooriatele elu algse tekkimise kohta. Aastal 1924 põhjendas Alexander Oparin, et atmosfääris olev hapnik hoiab ära teatud kindlate orgaaniliste ühendite sünteesi. Ta väitis, et see kogu protsess on toimunud atmosfääris, kus ei olnud hapnikku. Seega ta arvas, et elu ,,spontaanne loomine" on toimunud üks kord ning tänapäeval ei ole see enam võimalik, sest Maal olevad tingimused on muutunud. Tänapäeval on kõikjal elusorganismid ning nad teeksid spontaanselt tekkinud organismidele lõpu peale. 1953. aastal testisid Oparini teooriat Stanley Miller ning Harold Urey Chicago Ülikoolis ning näitasid, et näiteks H20, NH3, H2 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu mõjul aminohappeid
väga kodus ning nii tõdes 16-aastane innukas keskkoolineiu ebalevalt, et tema kindlat seisukohta võtta ei oska, tema arvates tundub plaan veidi ebaõiglane, kuid siiski mõistlik. Mööda ei saanud ka minna hiljuti poleemikat tekitanud tulumaksuvaba määra tõstmisel 144 eurolt 500-le. Siin kostis üksmeelne poolthääl, sest praegused tingimused nii väikese rahaga ära elada ei võimalda. 46-aastane arstiametit pidav naine arvas, et oleks normaalne, kui tulumaksuvaba miinimum oleks võrdväärne miinimumpalgaga. Küsitluse tulemusena selgus, et nii olulisest ja elulisest teemast inimesed otse tänaval pikemalt mõtlemata väga põhjalikult rääkida ei oskagi, samas oldi arvamusel, et selle teemaga peaks rohkem tegelema ning avalikkuses arutlema. Meie oleme oma esimesed sammud siin seega juba astunud. Mariliis Kolk, 10.C
ei suuda keelt hammaste taga hoida. Tunneb Andrese ees aukartust ja peab tast lugu, sest Andres ei söö oma sõnu. Peale saunanaise keelelõksutamist ei meeldi talle enam ei Andres ega ka Mari. Sauna Madis oli ka omakasupüüdlik ja silmakirjalik. HUNDIPALU TIIT: Elas üksinda teisel pool jõge. Kasvult oli ta keskmine. Ta hooples rohkem vaimu kui rammuga. Teised kuulasid teda kui köstrit. Ta oli ainus mees ,kes luges ajalehte. Oli ärpleva jutuga. Tihti lisas lausele ,et too ütles. Ta arvas end kõigile eeskujuks olevat. JUSS: Juss oli alla 20 aasta vana, leeritatud, lühike ja tüse. Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest. Lõpuks poos end üles. Juss ei olnud eriti julge. Ta maeti surnuaia taha. KASSIARU JASKA: Oli suure talu omanik, hobuseparisnik ja mõisale härgade ostja. Ta oli üleolev, käitus kõigiga nagu oma alamatega.Naisega nad koos kirikus ei käinud
Jack ütles, et liha oli vaja. Ralph väitis, et kui tuli oleks põlenud, oleks lennuk seda märganud ja nad oleksid abi saanud. Jack vabandas ja taaskord võeti Põssalt prillid, et tuld saada. Poisid ehitasid endale onni, saadi hästi läbi, kuni Jack ja Ralphi vahel tekkis probleem. Poisid said endale hõimu. Jacki hõim oli metsik, Ralph jäi aga noortega ning nemad olid rahulikud. Ühel õhtul jäi Simon haigeks ning jooksis kogemata Jacki hõimu territooriumile. Jacki hõim arvas, et tegu on koletisega ning jooksid Simoni poole. Endatehtud odadega, torgati Simon surnuks. Seejärel, varastati Põssa prillid. Ralph läks järgmine päev Põssaga Jacki territooriumile prille tagasi küsima. Jack ei tahtnud talle neid anda, vaid läks kiskuma Ralphiga. Järsku üks Jacki hõimu poistest lükkas ühe suure kivi alla. See kukkus täpselt Põssale peale ja Põssa kukkus vette. Seejärel jooksis Ralph minema sealt. Jacki hõim tahtis Ralphi järgmisel päeval ära tappa.
Sellest algavad suuremad seiklused. Marja koos oma basset hound Tuksiga sõidavad Tartusse kalli vanaema juurde, kus ta otsustab viibida kaks nädalat. Paari päeva möödudes kaob Tuksi ära. Mööduvad päevad ning peagi leitakse Tuks üles. Põhjus, miks Marja vanaema juurde sõitis , oli see, et ta nägi Susannat koos Martiniga. Tüdruk oli paanikas ja suutis igasuguseid erinevad teooriaid välja mõelda. Õnnetuna ja murest murtuna arvas Marja, et ta on kaotanud oma armsama. Vahepeal sai Susanna oma peigmehelt peksa: silm sinine, nina verine, selg kukkumisest haige. Tegelik põhjus, miks Susanna ja Martin koos väljas olid, oli see, et nad plaanisid viimase peal sünnipäeva MarjaLiisile. Sellest tekkinud arusaamatus tegi need paar päeva väga keeruliseks. Martini ja Marja vahel sai kõik korda. Nad olid õnnelikumad kui kunagi varem. Susanna otsustas pidada pausi meestest ning Tuksi elas head elu edasi.
seda kusagil mujal Eestimaal juhtus. Timo vastuolu peegeldab ka selles, et ta on üdini aus ja väljendab ennast nii, nagu tegelikult mõtleb. Sakslane teadis, et saadetud kirjast keisrile midagi head ei tule, kuid tema mentaliteet ja suhtumine ei lubanud seda saatmata jätta. Tol ajal kui ka tänapäeval hoiavad inimesed oma tunded ja arvamused enda teada, kuna kardavad, et see võiks rikkuda nende karjääri või koguni terve elu. Timo oli aus. Ta rääkis seda, mida tegelikult asjast arvas, isegi, kui sellel olid halvad tagajärjed. Bock oli sihikindel mees. Pidas haridust oluliseks. Ei olnud allaandja. Seisis tavainimeste õiguste eest. Muretses riigi tuleviku pärast. Sakslane ei kartnud endast kõrgemal olevaid isikuid. Pidas oma sõna ega taganenud sellest. Oma pahateo tahtis ta alati heastada Timo vigastas kogemata oma kaasvõitlejat ja hiljem maksis talle nn auraha, kuigi kannatanu oli tavaline külamees.
50). "Mis tema ihust nähtaval, see on karvane, klutiselt karvane-rind, kael, lõug ja põsed, käsivarred ja käed. See rõhmane karvkate, pehme ja läikiv, nahka mööda roomav ja pugev, ainult käte peal hõredam, ei pikene ega tihene ka suurt, kui ta laiguliseks habemeks ja täkerdunud juukseks saab. Habe lõpeb alles põseluude umber, juuksed algavad juba puhk maad pealpool kulme. Ninast kasvavad tutikesed välja ja üksikud uidud kõrvadest." Ema arvas, et Tõnust saab rikkaliku karvkatte tõttu rikas mees (lk.51) · Oli Mari õe Leenuga koos, kuid Leenu suri ja Prillup võttis Mari naiseks, et too lapsi kasvataks. Pulmad olid nigulapäeval (lk.18) · Tahtis raha · Enesekeskne, egoistlik, ei näe enda mätta otsast kõrgemale
a) patarei b) püksinööbi c) viieöörise rahatähe 9. Emili ema oskas valmistada eriliselt head a) meekooki b) vorsti c) ahjupraadi 10. Mis värvi oli Ida kleit, kui Emili selle lipuvardasse tõmbas? a) punane ja valge b) sinine ja valge c) kollane ja sinine 11. Kuhu pani isa Emili kinni iga kord, kui ta mõne vembu viskas? a) sahvrisse b) pööningule c) tisleritöötuppa 12. Emilil oli viiskümmend viis väikest a) tinasõdurit b) puukuju c) pliiatsit 13. Kui Emil ära kadus, arvas tema õde, et Emil on muutunud a) kanaks b) tuviks c) haneks 14. Kust leiti suure peo ajal Emili ülesse? a) voodi alt b) kalatünnist c) kapist 15. Emili peitis proua Petrelli käekotti a) vorstijupi b) hiire c) Ida nuku 16. Mille meisterdas Alfred Emilile? a) puupüssi b) puuhobuse c) puuauto 17. Mis oli sundaja teenimine? a) lustielu elamine b) raha eest töö tegemine c) sõduriks õppimine 18. Kroosu-Maarja oli a) kass b) Emili vanaema c) vana eideke 19
teinud punase õlivärviga kokku. Kui linnud sisse läksid ei näinud leevike üle tuvi midagi ja trügis ette. Ta ei osanud niisugust pilti oodata ja poole jooksupealt jäi hirmust kangeks. Ta kukkus kõhuli ja minestas peale seda. Kõik linnud kes ruumis viibisid läksin selle peale hirmust halliks. Linnuhaiglas üles ärgates avastas leevike et ta kõht on punane ning see värv oli imeviisil ära kuivanud. Nähes seda lasid osad linnud endal mingi kindla osa ära värvida. Part arvas et ta värviks pea siniseks, tuvi mõtles et valgest nina ehtest piisab. Ka teised linnud leidsid et neile sobiks paar ilusat detaili. Seepärast ongi enamik lindudest kahe- või ühevärvilised. Need linnud kes ruumis ei viibinud on sama kirjud kui enne, kuid ka neil on kuulujuttudest värvid tumedaks läinud. Näiteks leevike on nüüd hall ja punase kõhuga, kuid papakoi on silmipimestavalt kirju. Muistendi pani kirja Sten Lipp
käi välismaal, saa uusi kogemusi, õpi ja tule tagasi kodumaale, raja oma elu ja kodu siia. Nii nagu seda tegi kalevipoeg. Ta läks küll pikale reisile, kuid pöördus tagasi kodumaale, mis oli ühtlasi mõistuse võit, sest edasi mines oleks teda oodanud surm. Talle kingiti justkui elu. Retkelt sai ta kogemusi, uusi tarkusi ja mõtlemist kogu eluks. Ma arvan, et me kõik peaksime õppima Kalevipojalt, kes küll läks, et leida õnn võõrsilt. Ta soovis minna maailma lõppu, kuna arvas, et seal on parem. Kuid ta ei jäänud igaveseks, ta pöördus tagasi oma kodumaale, kus teda oodati. Sügaval sisimas me kõik armastame ja ausatme oma kodumaad, seega ärme hülga seda, vaid jääme talle truuks ja rajame oma kodu isamaa pinnale.
August Kitzbergi teoses ''Libahunt'' räägitakse Tammarude perest. Ühel päeval põgeneb väljas oleva tormi ning huntide eest Tammaru perre hukatud nõia tütar, kes muutub perekonna ning külarahva silmis ühel hetkel libahundiks. Kas Tiina oli siis libahunt? Tiina armastas loomi ja oli nende vastu heatahtlik ning arvatavasti see aitaski tal pärast suurt riidu küla- ning pererahvaga metsas viis aastat elada. Lisaks oli metsas ka surnud emalt jäetud metsamaja. Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud ravimtaimedega teisi tohterdav nõid ning nõia laps peab olema ka saatanast, sest tema välimuski oli külarahvast erinev. Suures vihahoos tunnistas neiu kõikide külaelanike ees, et ta on (liba)hunt. Kui tüdruk oli libahunt, siis miks oli näitsik põgenenud huntide eest oma ema hukkamise päeval, selle asemel, et jääda nendega? Libahundid ja nõiad on kuradi loomad, kuid Tiina oli tänanud just jumalat pärast esimest söögikorda Tammarude juures
A-U esitas Serbiale omapoolsed 10 nõudmised, et tagada oma julgeolekut. Serbia otsustas selle tagasi lükata(sai teoks tänu Venemaa toetusele). A-U katkestas suhted ja kuulutas Serbiale 28.juulil 1914 sõja.(Saksamaa toetusel). Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni(29 juuli 1914, näidates toetust Serbiale). Saksamaa esitab Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mopi tühistamiseks.Peatselt on kuulutanud sõja 34 riiki(Prants, Maroko,Itaalia, a-u, Serbia, Bulgaaria, Sksm -kuna iga riik arvas, et on tugev, ning unustas, et teine tundis sama, igaüks tahtis veel enam ja igaüks tahtis midagi teiselt) SÕDIVATE POOLTE PLAANID Saksa sõjaplaan - ka Schlieffeni plaan: prantsusmaa kiire purustamine, see järel vägede koondamine venemaa vastu, sõja võit 3-4 kuuga Prantsusmaa plaan - plaan17 - plaan vältida uut kaotust Saksamaale, tugev kindlustustesüsteem prants-saksa piirile, v.a. Belgia piir ; Lotringi ja Elsassi
Seitsmepäevane nädal ja selle rituaalid Suvine ja talvine pööripäev Näiteid konversioonist Johann Haquinus Forselius Madisepäeval (24. veebruaril) ei jätnud vanad eestlased vokki majas nähtavale kohale, vaid peitsid selle hoolega ära. Selle läbi tahtsid nad ära hoida, et maod mingit viga ei teeks Reedel jällegi kardeti jalanõusid valmistada ning abielluda - halb õnn Kui õues kõu müristas, siis pistis esivanem kaks nuga akna ette ja arvas, et ta siis pikselöögi eest kaitstud on Surra ei tohi noorkuu ajal, muidu viid pere õnne endaga manalasse kaasa.
probleemid, mida tõstatas, ja selle tagajärjed. See manifest näitab, milliseid valitsusvorme maailmas olemas on olnud. Kui timo teenis veel Keisrit, andis ta vande, et räägib alati tõtt. See manifest oli selle vande tõestus. Timo kritiseeris nii Keisrit kui ka temale alluvaid ja juhtimisvormi. Timo oli teadlik, et kui ta selle kirjutab, siis karistused võivad tulla. See ei omanud Bockile tähtsust kuna ta pidi endale ausaks jääma ja kirjutama, mida ta tundis ja arvas. Peale selle lugemist tuli mulle pähe 20. Sajandi Hiina, kuna meil oli see parasjagu ajaloo teemaks. Mao Zedong oli Hiina juht alates 1935. aastast ja valitsusvorm oli tol ajal Diktatuur. Kui ta alguses sai juhiks, andis ta rahvale teada, et nad võivad avalikult kritiseerida teda ja valitsust. Zedongi ajal oli tsensuur ja kõik, kes kirjutasid, said karistada. Aru on saada, et riigis, kus juht ei mõtle inimeste heaolu üle, vaid muretseb oma võimu pärast ei ole rahva suhtes aus.
Ateenas aga äratas ta üles vastuolu, kus ühed nõustusid temaga ning teiste uhkus ning ,,tarkus" ei lubanud teda kuulda võtta. Tema mõtted tekitasid linnas suure diskussiooni, inimesed teadsid, kes on Sokrates. Inimesed nõustusid või ei nõustunud, kuid siiski teadsid tema põhimõtteid ning vaateid. Põgenemine oleks seevastu toonud kaasa endaga unustuste hõlma vajumise, mis tähendaks, et me ei teaks praegu mehest nimega Sokrates. Sokrates arvas, et surm muudab mitte millekski või laseb hinge vabaks, kuid ta ei kartnud kumbagi. Mürgi võtmisega tõestas Sokrates, et jääb lõpuni oma vaadetele kindlaks, isegi kui see tähendas surma. Ta võttis oma sõnade üle vastutuse ega taganenud nendest. Oma otsusega näitas Sokrates linlastele, et ei page peitu ja võtab väärikalt vastu praegu tunduva väära otsuse. Kokkuvõtteks võin öelda, et Sokrates toimis õigesti mürki võttes, kuna see näitas tema julgust jääda
Seda rühmitust hakati kutsuma fasistideks, nende eesotsas Benito Mussolini. Paari aasta pärast saavutas fasistlik partei võidu ja hakkas juhtima. 1922 valiti Mussolini peaministriks, juba 1925 aastal aga piiramatu võimuga juhiks. Saksamaal, kui kommunistlik partei korraldas mässe ja proovis riiki üle võtta üritas Hitler ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Kommunistlikule Parteile vastu hakata. Hitlerlased lõid kõik relvastatud rünnakrühmad. Hitler arvas, et Saksamaa peab saama jälle suureks aga, et seda saavutada on vaja lõpetada Versalies rahuleping ja teised Saksamaad alandavad lepingud. Sammuti tuli luua uus kord Saksamaal, seda kõrvaldades kõik segavad tegurid nagu näiteks demokraatia, kommunism ja juutlus, ning teised õõnestavad tegurid. Aastal 1933 toimus Riigipäevahoone põleng ja pärast seda valitsus korraldas ühepartei süsteemi. Kõik teised parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali.
kuskil tagaistmetel ja oma halva haisuga häirivad kaasreisijaid, siis tulevikus, kus saab talvel sõita soojas bussis ilma, et selle eest maksma peaks, siis läheb olukord väga halvaks. Olukord läheb selleks halvaks, et kui need eluheidikud seal mitmekesi istuvad, siis bussijuht vaevalt hakkab neid ükshaaval välja viskama ja liiklust kinni pidama. Teiseks küsisin ka ajalooõpetaja käest, mis tema sellest arvab, siis ta ütles, et see plaan on väga läbimõtlemata ja arvas, et bussid hakkavad vabagraafiku alusel sõitma. Ka ütles ta, et see on inimeste diskrimineerimine, sest miks peaks Tallinna elanikud saama tasuta sõita bussiga, kui Tartus või Pärnus peavad inimesed selle eest maksma. Ka arvad õpetaja, et bussid hakkavad vabagraafikualusel sõitma, mis oleks muidugi väga halb, sest näiteks käin ma trennis Laagris, kuhu saba bussiga nr. 27, mis sõidab niigi harva ja seda oodata on suhteliselt halb. Inimesed ei saa
Ta oli nii kahvatu, et inimesed panid seda imeks ja teda samastati alguses valge, kuid hiljem punase roosiga. Kolme päeva pärast peeti pulmapidu. Tseremoonia oli suurejooneline ja kuna Printsess polnud kunagi tulevärki näinud, siis korraldati ka see. Kui pürotehnik oli kõik paika seadnud, hakkasid tulevärgi osalised üksteisega rääkima (Tulikonn, Rooma Küünal, Tuliratas, Rakett, Paukkompvek, Bengali Tuli). Teistest esile kerkis Rakett, kes arvas, et tema on teistest parem ja kõige targem. Ta ootas, et kõik mõtleksid tema peale. Tema arvates luges elus ainult see tunne, et teised on sinust alaväärtuslikumad. Näitamaks enda üleolekut hakkas ta nutma(teised ütlesid, et sa ei tohi märjaks saada, aga ta tahtis nagu näidata, et who cares) ja tema püssirohi sai märjaks, nii, et kui teised raketid keskööl õhku söötsid, siis tema jäi maale. Lohutuseks korrutas ta, et teda hoitaks
Pille Vilba Lasnamäe Üldgümnaasium Lugemiskontroll Aino Pervik ,,Kunksmoor" 1.klass 7. Millise suure õnnetuse hoidis Kunksmoor linnas ära? a) Hoidis ära reaktiivlennuki startimise linnuparve b) Päästis linna tüütutest sääskedest c) Päästis linna hulkuvatest kassidest:Õige 8. Kuidas käitus Kunksmoor kaubamajas? a) Vaatas kauba üle ja lahkus b) Ostis arutul hulgal riideid, kotte, ehteid ja igasugu pudi-padi c) Lubas kapten Trummil endale osta vaid kübara:Õige 9. Mida arvas Kunksmoor, kui end teleris nägi? a) Veendus, et ta näeb päris hea välja b) Tal oli paha oma edevust vaadata:Õige c) Tal tekkis soov kunagi veel ennast televiisoris näha 10. Miks tuli kapten Trumm ühel tuisusel talvepäeval Kunksmoorile külla? a) Trumm tuli Kunksmoori linna tagasi kutsuma:Õige b) Trumm tahtis öelda, et ta läheb taas merele c) Trumm tuli Kunksmoori kätt ja südant paluma Pille Vilba Lasnamäe Üldgümnaasium Lugemiskontroll Aino Pervik ,,Kunksmoor" 1.klass
oma armastatuga. Pääsuke tüdines sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi. Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo juurest, hakates kaaslastele järgi lendama. Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab. Õnnelik Prints nuttis, sest nägi inimesi, kes piinlesid vaesuses. Prints palus Pääsukest, et too viiks rubiini haigele poisile, kalliskividest silmad vaesele üliõpilasele ning jaotaks ka kulla vaestele. Pääsuke oli samuti hea südamega nagu Prints ning ohverdas oma Egiptusesse sõidu Printsi ja vaeste abistamise nimel. Samuti oli ära mineku takistuseks Pääsukese armastus Printsi vastu.
Nagu mõeldud nõnda tehtud. Sinine kass sosistas Robinile:" Et tegelikult olen ma elus ja me võiksime kahekesi, noh näiteks hiiri püüdma minna või midagi muud vahvat teha. Me võiksime enne veel köögist läbi hüpata ja natuke koort või siis äärmisel juhul piima limpsida." Robinile väga meeldisid sinise kassi ideed. ,, Kuidagi oleks vaja ju siis siit lasteaiast ära põgeneda. Ema ilmselt jääks väga kurvaks kui ta õhtul mind siit eest ei leia", arvas Robin. ,,Hakkame siis parem peitust mängima". Sellega olid mõlemad päri. Kõigepealt peitis ennast Robin. Kassidel on ju hea nina ja Robin leiti kiiresti ukse tagant ülesse. Nüüd oli kassi kord peitu minna. Kass ronis oma vanasse kohta teiste taha kolmandale riiulile peitu. Ta oli seal hästi tasa. Kuid just siis kõlas kasvataja hääl: ,,Lähme kiiresti riidesse panema. Lapsed õueminek" Robin ei tulnudki enam kassi otsima. Kui lapsed pärast tuppa tulid oli
3.PÄEV KAHEKSAS NOVELL Kolmanda päeva kaheksandat novelli jutustab Lauretta. Tõenäoliselt jutustatakse lugu 14. sajandil Itaalias Firenze lähedal, maal. Novelli tegelasteks on Abt, Naine ja Ferondo. Abt on noor meesterahvas, kes on pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk.Ta on omakasupüüdlik, sest soovis vastutasu heateo eest ; endast heal arvamisel kuna arvas, et ta meeldib naisele; petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on ning leidlik, sest mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine on noor ja väga ilus naisterahvas. Ta on heatahtlik kuna otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest ning ka petlik, sest on nõus oma meest petma. Samuti on ta väga kergeusklik kuna usub ,,Puhastustuld". Naine on ka äraostetav abt pakkus kalleid ehteasjakesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
