kasutatavate mõistete täpse defineerimisega 2)rangete objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega 3)teadmiste usaldusvärsuse piiride määratlemisega. 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Füsiognoomika-teadus inimese näojoonte ja psühhiliste eripärade omavahelistest seostest.Zürich pastor Johann Kaspar Lavater arvas,et on olulised näosade tunnused. (nt nina väljendub tundeid,huuled viha,lõug sensuaalsust jne) Frenoloogia-teadus kolju väliskuju ja psühhiliste omaduste seostest. Franz Joseph Gall arvas,et kõik võimed ja isiksuse omadused on kaasasündinud ja lokaliseeruvad ajuprotsesside erinevate piirkondades. 6. C. Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast. 7. C. Lombroso kriitika. 8. Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine XIX saj. lõpul.
Vanemad üritasid endale sisestada, et see ,,koletis" pole nende poeg. Niimoodi oli neil kergem temast mitte hoolida. Mõne aja pärast ei lasknud Gregor ka oma õde enda juurde. Ta kustutas ka tuled ning lihtsalt oli liikumatult ja hääletult oma toas. Siin on olukord, kus ta turjal oli mädanenud õun, mis tekitas ta seljale põletiku. Õuna oli ta turjale visanud isa, kes teda ei märganud. Gregor suri ära ja teenija leidis ta järgmisel hommikul. Algul ta arvas, et Gregor on lihtsalt solvunud, aga kui ta teda luuaga toksas, mõistis ta tõelist olukorda. Teose lõpus sõitsid Samsad(ta pere) linnast välja. Eemale oma kodust, et unustada endine elu ja Gregor. Mina peaksin võõrandumise peamiseks põhjuseks pere hoolimatust, mis sai alguse peale Gregori töö kaotamist. T.Õ.
ei lasknud sellel juhtuda. Nad ootasid kuni taat saabus ja rääkisid, et nad ei taha kumbagi tüdrukut. Peremees läks vihaseks ja käskis härrasmeestel lahkuda, kuid nad läksid hoopis lauta magama lootes, et taat neid järgmine päev kuulab. Öösel aga mängisid Joosep ja Juhan kummitusi ja proovisid härrased ära ajada. Jaak kukkus kogemata ühe valge täku peale, kes sellest ehmus ja hakkas märatsema. Joosep jooksis tuppa ja äratas peremehe üles, kes arvas, et härrasmehed on hobusevargil ja saatis nad otsemaid kodu poole teele. Tüdrukud pandi lõppuks paari oma armukestega ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni
külmkapi kui ta sõbra. Ise lülitas ta end selleks hetkeks elektrivõrgust välja. Ja nii juhtuski külmkapp ja veekeetja visati köögist välja. Veekann lohutas niigi õnnetut külmkappi lootusega, et neid lennuvälja lähedale asuvasse prügimäele viidaks, kust külmkapp saaks iga päev lennukeid näha. Nende hämmastuseks viidi nad ümbertöötluskeskusesse, kus nad töödeldi lennukiosadeks ning külmkapist saigi lennuk. Mikrolaineahi arvas, et oli võitnud, kuid peremees oli otsustanud remondi käigus kogu köögimööbli välja vahetada ja mikrolaineahi viidi prügimäele, kus ta tuhandeks jupiks lammutati. Külmkapp ja veekeetja lendasid aga õnnelikult elu lõpuni.
ühiskondlikku problemaatikat Läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust Ühiskondlik satiir Gogolit peeti inimeseks, kel puudus patriotism Tema käsitletud teemad on aktuaalsed ka tänapäeval ,,Revident" Komöödia viies vaatuses Linn sai teate Peterburist saabuvast revidendist Kogu linna haaras segadus Arvati, et revident on linnas, aga ta pole endast märku andnud Linnapea läks trahterisse, kus arvas revident olevat. Linnapea otsustas arvatava revidenti enda poole elama kutsuda Tähtsad linnaisad arutasid kuidas revidendile altkäemaksu anda Revident võttis neilt kõigilt laenu Revident hakkas mõistma, et teda peetakse tähtsaks ametnikuks Revident palus linnapea tütre kätt Kartuses, et asjale jõutakse jälile, revident lahkus linnast Sandarm teatas õige revidendi saabumisest võõrastemajja ning nõudmisest kõiki revidendi juurde
TÕMBA UTTU! Helga Nõu Tegelased Joonas- Peategelane Evelin Liana Evelin Marko On ka teisi tüdrukuid ja poisse aga neist ei tule loos eriti juttu. Peategelane Joonas Karu. Viieteistkümne aastane koolipoiss. Ta on pubekas ja nolk, aga teab rohkem elust kui teised enda vanused. Ta elu käib ümber raha. lühikokkuvõte Joonasel pole koolis palju sõpru ja ta üritab neid juurde saada. Üks päev märkab ta Markot. Ta on pealt näha vaikne. Joonasel on tulemas klassiga Rootsi minek. Joonas harjutab selleks korraks rootsi keelt, et teistele tõlkida. Asja lähevad Joonase jaoks halvasti kuna tema asemel läheb Rootsi tõlgiks õpetaja Linda Peepre poeg, kellel oli leukeemia. Joonas tutvub ka Markoga kellel on oma jõuk mis koosneb huligaanidest. Joonas tahtis väga nende jõuku saada, aga tal oli vaja maksta Marko jõugule, kuna ta raha polnud andis ta oma vanaisa kingitud raadio jõugule, seda ta tagasi ei saanud. Joonas oli kuskilt teada saan...
SOLIPSISM Mis see on? Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina oma vaimuseisunditega. “Kui solipsist sureb, läheb kõik koos temaga” -David Foster Wallace “ SOLIPSISMI SEOS RELIGIOONIGA ◉Keha ja vaimu probleem ◉Monistlik teooria- tunnistatakse vaid ühte kehast või vaimust. ◉Dualistlik teooria- tunnistatakse mõlemat. SOLIPSISMI SARNASUSED IDAMAADE RELIGIOONIDEGA ◉Taoismis- erinevuste nägemine enda ja universumi vahel on omavoliline. ◉Hinduismis- meeled on ainuke jumal maailmas. ◉Budismis- reaalsus on objektiivne. SOLIPSISMI EESTVEDAJA LÄÄNE KULTUURIS Esimene solipsist võis olla vanakreeka sofist ja reetor Gorgias. Ta väitis: ◉ Midagi ei eksisteeri. ◉ Isegi kui olemine on, siis seda ei saa teada. ◉ Isegi kui seda saaks teada, siis seda ei saa väljendada. ◉ Isegi, kui seda saaks väljendada, siis seda ei saa mõista. VEEL SOLIPSISMI EESTVED...
Pythagorase õpetus oli salajane ja õppetöö ainult suuline. Alles hiljem avaldati mõned teosed. Maailma tervikuna hakkas Pythagoras esimesena nimetama kosmoseks. Pythagoras arvas, et Maa ei saa olla lame ta peab olema kerakujuline, sest kera on kõige täiuslikum ja ilusam kehade seas. Tema arvates on ka Maa alumine pool asustatud.
seda luuletust teadsid mõlemad. Põhimõtteliselt unistas Holden, kuidas ta valvaks lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. See oleks ainuke asi, mida ta tõesti teha tahaks. Sarkasm Holdenis. Ackely tuli Holdeni tuppa, Holden luges too hetk raamatut, Ackley oli Holdenil valguse ees ja Holden teadis, et kui Ackleyt paluda, poiss ei liigu, ajapikku ainult võibolla. Lõpuks Ackley küsis, mis raamatut Holden loeb ja Holden vastas See lause, mida ma praegu loen, on lihtsalt kohutav. Holden arvas, et ta võib olla väga sarkastiline, kui tal selleks vastav tuju on. Miks Holden teeb seda, mida ta teeb? Holden valetab väga palju, eelkõige sellepärast, et pääseda liigsest seletamisest. Samuti kui ta rongiga sõitis ja kohtas enda klassivenna ema, ta valetas ennast kellekski teiseks ja seejärel valetas tema poja kohta head. Nii oli Holdenile kergem. Miks talle ei meeldi täiskasvanud? Näiteks vanaema saatis palju raha, läks õpetajale külla headaega ütlema,
on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga
jumal", kus tegelased leiavad end korallisaarelt, kuid peagi tekkivad vaidlused ja arusaamatused on aluseks jõhkrale hõimusõjale. Ulatuslikke pingeid täis teos sisaldab sügavat filosoofilist sügavust, kus on selgelt tunda inimeste vaenulikkust ja egoistlikkust, mis võivad äärmuslikes tingimustes ilmsiks tulla juba varajases lapsepõlves. Kuna reegleid ei eksistreerinud, siis see tekitas sellise olukorra, et igaüks võis teha, mida ta heaks arvas, sellist käitumist võib võrdsustada metslastega. Arvan, et sellist käitumisviisi tuleb tõkestada, seega on vaja kasvõi põhireegleid, mida järgida, seega loodusseisundi võimalikkus on vägagi kaheldav, kuna see oleks hävitava ja kaose iseloomuga. Goldingu jutustuse poisid olid kindlasti teadlikud käitumisreeglitest, kuid vastavas olukorras need muutusid, ning mis põhjustasid suuri kannatusi teistele
Onu ei tahtnud teda enam kooli saata. Ta väitis, et see pole rahaliselt võimalik. Mõne päeva pärast põgenes Julius öösel kodust. Ta suundus mamma Neideri poole. Onu kirjutas, et ta ei taha enam Juliusega mingit tegemist teha. Mamma Neider aitas poisil kunstkärnerina härra Väärtnõu juures tööd leida. Kuues peatükk Ka pevarju sai Julius Väärtnõu juures. Lisaks tööle taimedega pidi Julius aitama ka kodutöid teha. Väärtnõu arvas, et raamatutest saadud tarkus ei ole kogemuste kõrval midagi väärt. Väga harva külastas Julius ka mamma Neiderit. Seal olid mamma Neideril juba uued hoolealused. Julius avaldas oma laule varjunime (J.Hallik) all. Ta oli Leonoore peaaegu unustanud ning ta ei käinud enam lootuses neiut näha jalutamas. Ühel detsebrikuu õhtul oli Julius üksi kodus kui talle tuli külla Sagrits Ta rääkis Juliusele klassikaaslastest, vanadest ja uutest õpilastest. Juliusel tekkis soov töö
mööduski Fredericki keldris, kust ta aeg-ajalt sai ka välja jalutama ning majas vannis käia. Kuni ta lõpuks suri haigusesse. Miranda suhtus kõikidesse enda ümber olnud inimestesse eelarvamusteta ega häbenenud enda sõpru teiste ees, olgu nad kui imelikud tahes. Ta armastas elu ja iseennast. Ta arvas enda vaateid ja arvamusi olevat väga palju kujundatud G.P poolt. Talle ei meeldinud kurjus ja see mis Frederick temaga tegi, polnud kindlasti tema arvates õige. Ta arvas, et kui inimene teist inimest armastab, siis ta ei tohi niimoodi teda kohelda. Ta ei olnud väga temperamente inimene, kuigi tujutses küll, see väljendus isegi tema söömisstreikides. Mõnikord olid tal emotsionaalsed puhangud, kohati ta isegi karjus ilma põhjuseta. Kuigi alati oli temas mingi kogus sõbralikkust, tema endagi sõnul oleks temas nagu tekkinud iga päev sõbralikkust, mis mingil hetkel pidi lihtsalt vallanduma. See tähendas ka, et
kangelannadeks pigem meeletult kaunid kui vaiksed üksimõtlejad. Onegin ja Tatjana Onegin mulle näis ta esmamuljel liiderlikuna ning kõrgustesse püüdleva inimesena, kes sisimas kartis eksida. Ta oli igasse seltskonda oodatud inimene. Mulle tundus ta huvitavamana peale seda, kui ta tüdines kõigist neist liigsetest pidustustest ja hakkas ennast otsima. Onegin näis alguses üleolevana, kuid see oli tingitud tema hirmust haiget saada. Onegin arvas et tõeline õnn on vabadus, sest talle tundus tüütu ning üksluine kogu see ümbritsev maailm. Oma vabaduse soovis ei suutnud ta ka alguses mõista Tatjana suurt armastust. Teda häiris ka Lenski ja Olga suhe, sest talle tundus liiga liialdav nende vaheline armastus. Ta ei mõistnud neid tunded enne ,kui oli duellil Lenki tapnud. Siis sai ta juba natuke aru, mis on tõeline armastus. See arusaam sundis ta oma kodumaalt mitmeks aastaks lahkuma
Üks vanemaid igiliikuri kavandeid mida tänapäevalgi tolle idee õnnetud fanaatikud realiseerida katsuvad, on järgmine. Ratta äärele, on kinnitatud pulgad mille otsas ripuvad rasked kuulikesed. Ratta iga asendi korral on parempoolsed kuulid keskpunktist kaugemal kui vasakpoolsed, järelikult peaks parem pool alati vasakut üles tõmbama ja seega ratta pöörlema panema. Niisiis peab ratas pöörlema iga-vesti või vähemalt seni, kuni telg ära kulub. Nii arvas ratta leiutaja. Kui aga selline masin ehitadagi, siis tööle ta ometi ei hakka. Põhjus on järgmine. Kui kuulid ratta paremal poolel jäävad alati teljest kaugemale, võtab ratas paratamatult lõpuks niisuguse asendi, milles kuule on paremal pool vähem kui vasakul. Loomulikult ei hakka ratas pöörlema, vaid kiigub veidi selles asendis ja jääb seisma. On tõestatud, et pole võimalik ehitada mehhanismi, mis liiguks iseenesest ja igavesti ning teeks tööd
Peale sööki läheb ta jalutama ning seejärel tuleb lõunasöök, peale seda jälle jalutuskäik ning kojujõudes loeb ta piiblid ning läheb magama. Teine peatükk Ühel päeval sattus Ulrich Kruusimäe vainule ning siis ta otsustaski teha teistmoodi jalutuskäigu. Kui ta Prillupi õuest mööda oli minemas, nägi ta naisterahvast maas pikutamas. Esimene mõte oli Kremeri, et siin peres magatakse äripäeval, aga siis nägi ta lähemalt naise nägu ning arvas, et too on külaline. Ulrich astus kolm sammu edasi, kuid seejärel pööras tagasi ja plaanis küsida, et kes too on. Kremer mõtles veel, et kus Leenu on. Kremer läks ligemale ning küsis kas sa oled siitpere inimesi? Kuid naine ei vastanud. Kremer läks koju tagasi ning jäi naisest mõtlema, et kes too selline on. Paari päeva pärast leidis ta Mari enda juurest aknaid pesemast. Nad vestlevad ning Mari räägib, et tema pidi Tõnu juurde tulema, kuna Liina oli leerimata ja Tiina ei läinud
Isegi maailmakuulus teadlane Isaac Newton, kelle järgi on nimetatud jõu mõõtühik njuuton ja kes oma elust ei raisanud ühtki sekundit selle peale, mida ta pidas mõttetuks ja mittevajalikuks, tegeles alkeemiaga mitmeid aastakümneid. Tuntumad alkeemikud Esimesed tuntumad alkeemikud olid araablased. Kuningaks teaduses nimetasid nad suurt õpetlast Dzabir ibn Hajjani (u. 721 u. 813), keda paljud teatmeteosed peavad araabia alkeemia rajajaks. Dzabir arvas, et metallid koosnevad põlevuse kandjaks väävlist ja metallilisuse kandjast elavhõbedast. Kui võtta neid alkeemilise algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Looduses kulgeb protsess aeglaseslt. Kui kiirendada seda nn. Medikamendiga, võib kulda saada 40 päevaga, kui aga nn. Eliksiiriga , tekib kuld koguni ühe tunniga. Dzabir uuris, kirjeldas ja valmistas litriole , maarijaid , salapeetrit , väävel-, lämmastik- ja äädikhapet,
VIII OSA, 10. klass füüsika VABA LANGEMINE Juba üle 2300 aasta tagasi ehk täpsemalt aastatel 384-322 e. Kr. elanud vanakreeka filosoof Aristoteles arvas seda, et mida raskemad on kehad, seda kiiremini need allapoole liikudes planeedi keskpaiga poole püüavad jõuda. Gravitatsiooniks nimetatakse nähtust, kus mis avaldub kõikide kehade omavahelises vastikuses tõmbumises. Kuna kõikidel kehadel on mass, siis tänu sellele kehad tõmbuvadki teineteise poole. Jõudu, mis selle vastastikmõju tugevust iseloomustab, nimetatakse gravitatsioonijõuks.
Jaan Tatikas - Urmas Kibuspuu. 1892. aastal valmis Eduard Bornhöhel Tallinna narrid ja narrikesed. Kõige olulisem ja ka kõige populaarsemaks saanud teose esimene osa on Kuulsuse narrid. Selles filmis kujutatakse 19. sajandi lõppu ja ehk võibolla 20. sajandi algust. Vaatajatele adresseeritud peamine sõnum oli see, et ei tohiks mingi lolluse pärast oma naabriga sõdima hakata. See jutt räägib kahes mehest : Jaan Tatikast, kes oma arvates oli maailma parim leiutaja ja kes arvas et suudab leiutada masina mis suudab lennata õhus, sõita vees ja maa peal, ning nagu oli arvata ei suutnud ta seda imemasinat leiutada. Ta rääkis Tallinna murdega saksa keelt. Saalomon Vesipruulist, kes oli oma arvates maailma parim luuletaja. Kirjutas (vähemalt enda arvates) palju jutte ja luuletusi. Peaaegu iga päev ronis ta oma puu otsa ja lootis sealt inspiratsiooni saada. Need kaks inimest sõdisid omavahel. Kõige parem näide oli see et kui Tatika koer Pontu suri,
Ning mitte ainult ei paku talle tööd, vaid muudab ka tema poja kalduvuse mõelda, kellegi teise probleemiks. Laadal ei olnud Mort'il alguses üldse vedamist, aga enne kui kell lõi keskööd, saabus mees mustas keebis oma valgel hobusel ja ütles, et otsib noort meest teda abistama oma töö juures ja valis endale appi Mort'i. See mees osutus Surmaks ja andis Mort'ile teadmisi hingede teisse ilma viimiseks (kuigi tema isa arvas, et Mort'ist saab surnumatja). Mina arvan, et Surm valis Mort'i sellepärast, et sõna "Mort" tähendab Prantsuse keeles surma ja see tuleneb ladinakeelsest sõnast "mortuus", tähendades surnut. Töö surve (ja armumine noorte printsessi, kes on määratud surema) sunnib Mort'i tegema mõnda viga, aga nagu kõik head kangelased, võttis ta julguse kokku ja esitas väljakutse Surmale ja kõndis lõpuks minema tüdrukuga.
millestki muust kui rahast. Tema arvates oli võim nende inimeste käes kellel on palju raha, vara. Ta pidas ennast justkui jumalaks. Ta kohtles oma alamaid väga halvasti, ning kui keegi temalt raha laenas, küsis ta ilmatu suurt intressi. Talle ei meeldinud idee, et tema poeg abielluks tööka kuid vaese Leenaga, seega tõukas ta nad talust eemale. Samuti ei lubanud ta olla oma tütrel armastatud mehega, ning ajas ka nemad perekonnast välja. Ta arvas, et kui tal on raha millega kaasneb võimu on ta kõikvõimas ning tugev, kuid tegelikult sisimas oli ta nõrk. Märt isegi ei toetanud oma lapsi ega naist rahaliselt, kuna ta oli lihtsalt nii tujukas ja ahne. Märt ei kiitnud heaks midagi mida tema lapsed tegid ega kedagi kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud oma lähedastest, ta ainult mõtles iseendale. Peale iseenda hoolimise, hoolis ta ainult rahast. Naine, kes oli tema kõrval mitmeid aastaid olnud oli mehe tegude pärast meeleheitel.
Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle.Tiina ütles vihahoos, et ta on libahunt, kuid vihahoos võib öelda ükskõik mida. Peremees ja perenaine imestasid, kui Tiina pärast sööki tänas jumalat, libahundid ei tee nii. Tol õhtul kui Margus Tiinat lasi, nägi Tiina räsitud välja, Margus arvas, et hundid olid.Margus lasi Tiinat tavalise kuuliga, kuid tõelise libahundi tapab vaid hõbekuul. Pärast seda Tiina sonis ,,Ma ei tea midagi Kiveste Kaarli varsast".Hundid tõid Tiinale selle varsa, sest kui huntidel polnud süüa, toitis Tiina nende poegi leivapalukestega.Tiinal oli huntide juures parem olla kui inimeste.Vanaema sõnad teose lõpus anuvad jumalal võtta patust puhta hingekese enda auriiki. Seega polnud Tiina siiski libahunt
Anaximenes(umbes 585 eKr – umbes 527 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetosest, Anaximandrose õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Tema meelest oli ürgaineks õhk. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk.Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõlv, mille küljes asuvad tähed nagu naelad. Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma
Faust- nõrk või tugev inimene? Peategelane Faust oli väga keerulise iseloomuga mees. Tema meeleolud oli kogu aeg erinevad, küll oli ta õnnelik, siis jälle õnnetu ja lootuse kaotanud. Faust tahtis ka enesetappu teha, sest arvas, et tema abist inimestele pole kasu, kuigi ta oli tark. Raamatus on palju sündmusi, mis näitavad Fausti nõrkusi. Fausti kõige suurem nõrkus oli see, et ta tegi lepingu kuradiga. Mees ei suutnud sellest loobuda, sest kurat lubas kõik tema soovid täita ja uskus kõike, mida vanapagan rääkis. Kuna Faust polnud eluga rahul, siis ta nõustus sellega, kuid ei arvestanud tagajärgedega ning loobus on senisest elust ja jumalast. Peale seda Fausti elu muutus totaalselt.
nautida, aga ta ei saa, kuna tema kõrval on noor pere, kellel on kaasas mitu räuskavat last. Vanaisale teeb veel muret ka see, et tema enda tütar oli talle just öelnud, et nad saavad ühe mehega lapse, keda vanaisa üldse ei sallinud. 4. Etenduse lõpuks lepib vanaisa siiski sellega, et temagi hakkab ajarattale jalgu jääma ja otsustab nautida oma elu tõdemisega, et ta ei ole enam nii noor, nagu ta arvas ennast olevat. 5. Selles etenduses ei olnudki niivõrd rõhku pööratud mingi põneva loo jutustamisele, vaid sellele, et saaks võimalikult palju nalja. Kuigi mulle meeldis Jan´i etendus ,,Ürgmees" rohkem, oli ka ,,Vanaisa" siiski piisavalt hea ja naljakas ning vääris vaatamist.
üksteis toetama. Presidendi arvates tuleks vajaduse korral üksteist toetada). Kui saatelause on tsitaadi järel, siis pannakse tsitaadi lõppu koma või küsi- või hüüumärk ("Üksteist tuleb vajaduse korral toetada," ütles president). Tsitaat Ene Ergma aravas: "Ja põhiline on ka see, et nooored peaksid aru saama, et majanduses ei jõua vahendamisega enam kuhugi. Tähtis on korralik haridus." Refereering Ene Ergma arvas, et noored peaksid mõistma korraliku hariduse tähtsust, sest vahendamisega ei jõua enam kuhugi. Ene Ergma arvates peaksid noored mõistma korraliku hariduse tähtsust, sest vahendamisega ei jõua enam kuhugi.
sihikindlusest ja pühendumisest, mis tegid tast suurepärase atleedi. Pärast jooksuradadelt lahkumist jäädakse Ron Clarke`i kaua mäletama mitte niipalju tema rekordijooksude tõttu vaid kui sportlast, kes oli väga suure südamega ja pidas oma jooksukaaslasi, mitte vastasteks ega vaenlasteks. Clarke viis äärmusteni võistlemise. Hoolimat vastastest, pelgamata tulemustest, võistles ta kunas tahes, kellega tahes, kus tahes. Clarke arvas nimelt, et rahuldus tuleneb võistlusprotsessist endast, ägedast võrdsete vastaste vahelisest heitlusest, misjärel lõpptulemusel pole suuremat tähtsust. Sageli ta tunneb kergelt saadud võidu üle vähemat heameelt kui napi, pinevas lõpuheitluses kaotatud jooksu üle. Spordis ei ole kaotajaid ega võitjaid. Kõik inimesed, kes teevad sporti mõnuga, tunnevad himu liikumise vastu ja jälgivad tervislikke eluviise on kõik võitjad.
Ühe sündmuse lahti kirjutus(2.3) Mulle jäi kõige enam see sündmus meelde, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi. Ta ei tahtnud algul minna aga selle eest sai ta tasu ja ta otsustas ikkagi minna. Ning kui ta kohale jõudis ja nägi, et advokaat tuli majast välja karvase kasuka ja karvamütsiga siis ta arvas, et see on ahv. Ta hakkas teda ahviks kutsuma ja torkis vahet pidamatta teda piitsaga, et ahv talle tantsiks. Aga advokaad oli võõrmaalane ja ei osanud seda keelt mida sulane Jaan rääkis ja tänu sellele ei saanud ta aga midagi Jaanile öelda. Sulane Jaan ei jätnud ahvi rahule ja muutkui torkis teda ja vedas ta ka baari, et ahv väikse pitsi võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obatuse. Baar leti juures käsutas
On oletatud, et Vespucci valetas teadlikult, et iseenda rolli suurendada; neid kirju on ka teiste kirjutatuiks peetud. Reisidel jõudis ta 25. Lõuna laiuskraadini ning taasavastas tähed α Centauri (Proxima centauri) ja B Centauri ja Lõunaristi tähtkuju, mida põhjapoolkeral näha pole. (Nende olemasolust teatiVana-Kreekas, kuid keskajal nad Euroopas unustati.) Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasjaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Martin Waldseemülder avaldas1507 maailmakaardi, millel ta esimena nimetas äsjaavastatud piirkondi Atlandi Ookeanist idas Ameerikaks. Vespucci ise kasutas oma nime kujul Americus Vespucius. Amerigo on italiseeritud vorm keskladina nimest Emericus. See arvatakse pärinevat saksakeelsest nimest Heinrich, mis omakorda pärineb germaani nimest Haimirich. Amerigo vespucci laev
kingitus. 13.Bonacieux kuulati üle ja siis toodi Athos(kaardiväelaste arvates d`Artagnan) ning mõlemad pisteti siiski kongi. Hiljem viidi mõlemad vankriga Groix-du-Trahoiri`sse. Kui vanker peatus, kaotas Bonacieux teadvuse. 14..Bonacieux kuulati jälle üle. Kardinal andis Vitray`le 200 pistoolise maksupaberi ja kirja mileedile15.Kuningas rääkis de Treville`iga ja Tema Eminentsiga Athose vabastamisest vanglast. 16.Kuna kuningas arvas, et kuninganna petab teda, lasi ta kuninganna läbi otsida, kuna aga kirjas(mis talt leiti) ei olnud midagi kirjas armastusest, tahtis kuningas kuninganna lepituseks balli korraldada ja kuninganna pidi kindlasti kuninga poolt kingitud kaelaehet(mis oli kuninga poolt kingitud laekas). 17.Kuninganna andis palve proua Bonacieuxile, et ta leiaks kellegi, kes läheb ja toob Buckinghami käest roosipuust laega ära. Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest ülesandest. 18
omamoodi kinnas. Alli oli selle kinda kõik luuletusi täis kirjutanud. Sellest ta oskas hästi kirjutada. Kui Stradlater tuli kohtamast tagasi luges ta kirjandi läbi ja sai vihaseks, et see sellisel teemal oli kirjutanud. Siis sai Holden vihaseks, et ta tüdrukut ( Janet ) õigeks ajaks koju ei viinud. Seepeale järgnes kaklus ja sõimamine niiakaua kuni Holdenil nina verine. Pealeseda läks Holden Acley poisi juurde, kuna arvas et ta on kogu madinat pealt kuulnud. Nad rääkisid veidike, Holden lamas ta kõrval voodis ja märkas, et acley on magama jäänud. Ta äratas ta ja tänas teda, kuna ta oli mõelnud veel samal õhtul Penceyst lahkuda, mitte oodata kolmapäevani. Niisiis otsustas ta võtta New Yorgis hotelli toa, et kuni kolmapäevani seal olla. Ta ei tahtnud varem koju minna, kuna siis oleksid vanemad temaga kohe riidlema hakanud, et ta koolist välja vistaud on. Ta arvas, et kõigeparem
sinna vahele jääma surub uks ta pooleks. Kui uksele on antud käsklus sulgeda siis läheb uks kinni ja seda takistada pole enam võimalik. Veekindlaid uksi on laevas kokku 16. 11 ENESEANALÜÜS Erialaste põhiteadmiste taseme hindasin endal heaks, sest minu arvates oskan ma erialaga seaotud teadmisi rakendada aga samas ei oska ma neid nii hästi, et oleks selle võinud hinnata selle väga heaks, sama arvas ka minu praktika juhendaja kes hindas samuti minu erialased põhiteadmied heaks. Erialaste praktika oskuste taseme hindasin ma endal samuti heaks, sest minu arvates mul veel arenemisruumi on. Ka minu praktika juhendaja hindas minu erialaste praktiliste oskuste taseme heaks. Tööohutusnõuete järgimise hindasin endal heaks, sest minu arvats ei ole mul veel kõik sellega seonduv väga selge, eriti mis puudutab praktika ettevõttet.
Autor väitis, et külm kliima teeb inimese tugevaks, aktiivseks ja töövõimeliseks, kuumus seevastu muudab laisaks ja ükskõikseks. Kuumast kliimast tulenevat ka asiaatide despotism. Pinnaehituse mõjust kõneldes kinnitab Montesquieu, et mäed 4 sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud aga despootiat. Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. 32-aastaselt ( 1721) raamat ,,Pärsia kirjad" äratas üldist tähelepanu. Raamat sisaldas sotsiaal- ja kultuurikriitika kõrval ka poliitilist kriitikat. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta jäi noorena orvuks, kuid siiski õnnestus tal saada hea haridus. Raamat ,,Du contrat socialou Principe du droit politique" Ta idealiseeris inimese looduselähedust, mida iseloomustavad vabadus ja võrdsus.
Ta teadis, et ta ei tea õieti midagi. Pidas tähtsaks asjade põhjendamist ja mõistmise süvendamist. 11. Platon (427-344 eKr) oli vastandiks Sokratesele, kuigi oli tema õpilane. Platon oli juurdleja ja teoreetik. Kõik tema kirjutised olid Sokratese ümber ja enamasti vestluse vormis. Kuna ta räägib läbi teiste tegelaste pole alati aru saada, mis on tema enda seisukoht. Tema arvates on suuline tekst parem kui kirjalik, sest kirjalikku võib mitut moodi tõlgendada ja arvas, et iga autori kirjalikud tekstid on autori viletsaimad. Koostas esimesena filosoofilised süsteemid. Asutas akadeemia ja pani sellega aluse tänapäevasele akadeemilisele institutsioonile. Algselt tahtis ta poliitikasse minna. Platon tahtis oma mõtteid praktikas rakendada. Sai selleks ka oma sõbra Dioni kaudu Sürakuusal tolleaegse valitseja Dionysios II juures võimaluse, aga kukkus läbi. "Seadused", "Pidusöök".
kui maria talle valetas, ei julgenud ta välja öelda, et oli aru saanud, et maria valetas) Oli väga hoolitsev (ta hoolitses väga hästi maria eest; kui aias hakaksid valmima puu ja juurviljad, oli maria esimene, kes neid maitsta sai, sest ema tõi nad alati mariale; ema pesi Mariat vähemalt korra nädalas, õrnalt kammis teda ning tegi talle ilusaid patse;õhtuti käis kontrollimas, ega marial külm pole, vahel pani isegi kaks tekki peale; vahepeal arvas Maria, et äkki ema teab, et maria oli tema eest palvetanud, kui ta haige oli ja just selle pärast hoolitseb nii Maria eest; kui maria ei soovinud kedagi näha, ema ei lasknud tema juurde kedagi) Maria vend karli Ei näitanud välja oma tundeid (ta käis mariat vaatamas väga harva, kui käis, siis kõndis alatasa edasi tagasi ja manitses; samas tema oli see, kes rahastas maria ravimist.nimelt oli tal raha kõrvale pandud uue püssi ostmiseks
abiellus. Ta uueks naiseks sai Xanthippe kes oli väga tulise iseloomuga mistõttu oli tihti suuri tülisid. Sokratest see ei häirinud vaid vastas, et kui suudad naist taluda on teistega lihtsam. Sokratese eluviis oli väga tagasihoidlik. Ta pidas sellist vaesust filosoofi jaoks ainuõigeks. Turul olles imestas ta tihti kui palju müüüakse asju ilma milleta saab elada, ning soovitas teistelgi tagasihoidlik olla. Sokrates oli üks esimesi filosoofe kes arvas, et filosoof ei pea mitte loodust uurima ega arutlema maailma ehituse ning algelementide üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ning lahendama elulisi probleeme. Filosoofia ärgu olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle, vaid õpetus sellest kuidas tuleb elada, arvas Sokrates. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama selest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis tõde ja mis on vale.
Vidrikul üle pika aja ning teda ei huvitanud endam mida Leena oli rääkinud. Silmad pisaraist pimedad, hakkas Leena kodu poole kõndima. Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari: Maret, kes oli oma poega sõjast seitse aastat koju tagasi oodanud, kuulis ühel ööl jõekaldalt appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii, et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli välja, et mees, kelle Maret oli oma emapisarate ja ema südamevaluga maha matnud, ei olnudki Mareti poeg. 2. Popi ja Huhuu 2.1 Iseloomustan tegelasi. Popi oli alandlik, leppiv, heasüdamlik ning truu koer. Lõpuks oli ta vana, haige ja ogar. Ta mälu jäi väga nõrgaks ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ja viirastuse vahel.
ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus. Siit saab aga Tõnule eneselegi ootamatult alguse saatuslik allakäik, mille lõpetab traagiline surm. Prillupi traagika sai alguse liigsest rahaahnusest, naiivsusest ning soovist saada ühiskonna jõukasse kihti. Ta arvas, et selline elu teeb õnnelikuks, aga tegelikkuses ei saabunud ei rikkust ega ka loodetud õnne. Otse vastupidi põrumine piimamehena ning ka teadmine, et peab naist jagama, viis Tõnu rusuvasse meeleollu. Kui alguses Tõnu arvas, et sai suurepärase pakkumise ning elu jookseb lõpuks rööpasse, siis tegelikkuses nii see ometi ei olnud. Tema senised väärtushinnangud muutusid ja ta avastas, et armastus ja hingeline rahulolu on materiaalsetest väärtustest palju olulisemad
Ilon Wikland Tartus sündinud ja Haapsalus kasvanud Ilon Wikland on aastakümneid elanud Rootsis Stockholmi lähistel. Ta lahkus Eestist 14 aastasena ning arvas, et ei näe kodumaad enam kunagi. Läks aga teisiti ja viimasel ajal on tema kontaktid Eestiga aina tihenenud. Ta meenutab ühes intervjuus oma lapsepõlve: ,,Elasin vaheldumisi Haapsalus ja NarvaJõesuus vanavanemate juures. Haapsalu on kena suvelinn, seal oli isegi sõja ajal hea elada, sest lahingud jäid kaugele, NarvaJõesuu oli samuti mõnus paik, mäletan, kuidas me suviti ujumas käisime. Kuid nüüd Narva Jõesuud külastades tundus linn trööstitu
oma isa mõrvalrile. Hamlet on ka naistes pettunud, sest tema ema abiellus vähe aega peale tema isa surma juba selle vennaga ning Hamleti meelest oli see väga riivav. Hamlet oli oma vanuse tõttu ka rahulikum, kaalutlevam kui Romeo. Näiteks oleks Hamletil olnud suurepärane võimalus tappa Claudius kirikus, kuid ta ei teinud seda ning kahtles lõpuni välja, kas ta üldse oma onu tappa tahab või suudab. Romeo aga tegutses impulsiivselt. Näiteks kui ta arvas, et Julia on surnud, jõi ta kohe mürki ning suri, sest arvas et oli Julia igaveseks kaotanud. Nii Romeo kui ka Hamlet tapavad tegevuse käigus kättemaksuks (Romeo tappis Tybalti, Hamlet Claudiuse), nii Romeo kui Hamlet on armunud ning mõlema armastatud surevad loo käigus. 7. Julia ja Ophelia Ophelia oli väga kuulekas oma isale, ta näitas oma isale Hamleti kirja, lasi tal nende vestlust pealt kuulata ja kuulas üldse oma isa sõna
"Puhastustules" 4.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Rinaldo d Asti -Ta oli kaupmees, kellel arvatavasti raha puuduse pärast ei kannatanud.Rinaldo oli pikk, ilusa ja meeldiva näoga.Tal olid peened kombed, oli noorepoolne mees.Uskus püha julianust, ning see usk aitas teda tema eluteel. 2.Röövlid - Nad olid elanud nurjatut elu, mis sundis neil hakkata röövimama, kujutan ette et nad nägi välja kui vaesed kaupmehed.nad oli väga kavalad, Asti ju arvas neist hästi algul.Väärtustasid raha ja ainult raha, see oli nende jaoks elu mõte. 3.Markii ja Daam-Markii oli kõrgemast soost ning käis tihti lesestunud naise juures külas.Naine nägi kindlasti väga kaunis ning suursugune välja.Markii oli mingil määral omakasupüüdlik, Lesk oli aga väga südamlik ning abivalmis naine, nad hindasid erinevaid asju, naisele oli tähtsamal kohal armastus, mehele olid tähtsamad aga materiaalsed asjad. Loo sõnum:
Tal oleks võimalus olnud raha andmisest loobuda, aga seda ta ei teinud. Ta valis omaarust parima tee enda ja oma tütarde jaoks, tahtis et tema tütred ei peak kunagi millegi ees kannatama. Kui ta surema hakkas sai aru , et ta oli nad ära hellitanud ning tütred ei armasta teda (tahtis ,et tütred tuleksid teda vaatama, aga nad mõtesid mingi põhjused vlja et mitte minna ) maja perenaine vauquer tahtis teda endale, kuna sai aru et ta on rikas, aga ta arvas, et goriotil on huvi teiste naiste vastu ja sp ei meeldinud goriot enam talle, teda mõnitati, et ta käib ringi noorte ilusate naistega, et ta annab neile lihtsalt oma raha. 2. Eugene de Rastignac -on vaesunud aadliperekonna liige, tema pere pingutab, et ta saaks Pariisi õppima minna , kui talle saab selgeks et on vaja uusi sidemeid ja tutvusi, üritab pürgida kõrgseltskonda ning parandada oma positsiooni naiste kaudu hiljem hakkab Delphinega tal mingi teema
Ema helistas siis inimesele, kes seda maja müüs ja küsis, et mis see on. Ta ei vastanud midagi, ütles ainult, et see on minu ema, kes seal veel elab. Me ehmusime ja arvasime, et ei suuda siin enam elada, teades, et meie hulgas on kummitus. Tuli õhtu ning olime kõik kodus. Jutustasime emaga ka teistele sellest, mis siin vahepeal juhtunud oli ja nad hakkasid väga kartma. Me arutasime pikalt seda asja, kuid kell oli lõpuks nii palju, et me pidime minema magama. Ema arvas veel, et homme ei lähe keegi kooli ega tööle. Niisiis tuli öö ja mina ei saanud magada. Ma magasin koos oma väikse õega, tema muidugi norskas. Aga ta lõpetas äkitselt norskamise ja hakkas unes rääkima. Ma hakkasin kartma, sest ta rääkis minuga, aga see pole olnud tema hääl. Siis ma jooksin ruttu ema tuppa, kuid minu õde jooksis mulle järgi ja karjus, et ta tapab mu ära, kui ta mu kätte saab. Ta nägu
lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest; tema arvates on õiglane ühiskond selline, mille aluseks on vabadus ja omand; isikuvabaduse rõhutamine; tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism; Charles Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat pidas ta ideaalseks riigikorraks; Despootiat nimetas ta koletuslikuks; vabariik a sobiva aga ainult väikese territooriumi puhul. Võimude lahususe teooria; Ta arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud; Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu nim. teda liberalismi üheks isaks; Jean-Jacques Rousseau Teos ,,ühiskondlik leping" , milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ta mõistis siiski et inimkond ei sa selle ideaali juurde tagasi pöörduda. Väljapääsu nägi ta rahva suveräniteedis, mis tähendab , et võim lähtub rahvast; Suure
Kas ta (15 kuu vanuselt) käia või rääkida oskas, pole selge. Ainus Harry sugulane oli tollal ta ema õde Petunia Dursley. Seega olid ta kõik vanavanemad juba surnud. Dumbledore pani Harryle peale iidse loitsu ning sellist võlukunsti Voldemort põlgas ja ei uskunud ning seetõttu ta seda ka alahindas. Lily Potteri veri sai Harry kaitseks ja Voldemort ei saanud Harryt tappa majas, kus elas Harry ema veri ning kui Harry sai seda oma koduks nimetada. Samuti arvas Dumbledore, et Harry ristiisa Sirius, kes Potterite testamendi järgi oli ta hooldaja, oli reetur ning vangistamise tõttu ei saanud ega oleks tohtinud Harry eest hoolitseda. Sirius Black ise arvas aga, et Remus Lupin (hüüdnimega Totu) on reetur. Tegelikult oli äraandja hoopis Peter Pettigrew (hüüdnimega Vingerjas), mõrvar, tänu kellele pidi Sirius kaua aega Azkabanis veetma. Vahetult pärast Rubeuse Potterite majja saabumist ilmus kohale Sirius Black
Nimelt kirjeldab filosoof, et valitseja peab omakasupüüdmatuse vältimiseks olema eraomandist ning perest prii, Spartas aga valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, mis annab aluse väita, et pereelu sealsete valitsejate seas toimis. Paljude sarnasuste kõrvalt võib Platoni täiusliku riigi kujutlusest leida mõtte, et filosoofideks, ning seega ka riigijuhtideks, ei pea olema tingimata mees, ka võimekad naised võivad selle positsiooni saavutada. Platon arvas, et ka naised peaksid saama hea kasvatuse ning harituse, Sparta elus sellist arengut siiski ei toimunud pere pea roll jäi siiski mehele ning ka poegi valmistati eelseisvaks õpinguajaks suurema pühendumusega ette. Võib öelda, et vaatamata erinevustele, on Platoni ideaalriigi ning Sparta riigikorralsuses palju ühist, mis annab meile aluse oletada, et just see riik oli filosoofi silme ees oma ideaalriiki visandades.
keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide teke ja areng. Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ühendite teke. Bioloogiline: elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne: inimühiskonna areng. Teadlased: G.Cuvier: eri maakihtides loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende
Stiil(id) pop, alternatiivne hiphop, soul, R&B Amet(id)laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent Pill(id) vokaal, trummid, kitarr, klaver, basskitarr Alustas tegevust 2007. aastal Olles läbi lapsepõlve esinenud oma kodulinna kontserdipaikades, kolis ta pärast keskkooli lõpetamist Los Angelesse. Siis võttis ta endale esinejanimeks Bruno Mars nime Bruno oli talle andnud isa ja mõnedki Los Angelese tüdrukud olid talle öelnud, et Bruno ei ole sellest maailmast pärit, ju siis Marsilt, arvas Bruno. Pärast edutut koostööd Motown Recordsiga alustas Mars 2009 koostööd Atlantic Recordsiga. Soololauljana kogus ta tuntust B.o.Bi looga "Nothin' On You" ja Travie McCoy looga "Billionaire", kuhu Mars oli panustanud laulmise ja viiside kirjutamisega. Samuti oli ta hittide "Right Round" (esitaja Flo Rida koos Keshaga), "Wavin' Flag" (esitaja K'naan) ja "Fuck You!" (esitaja Cee Lo Green) kaasautor 2010. aasta oktoobris ilmus Marsi debüütalbum "Doo- Wops & Hooligans".
Marks tapsid lõpus joodikuid vintpüssidest et omale elukohta kindlustada. Karl siis tahtis kangesti miljonäriks saada ja ta ütles nii, et ,,Ma ei elaks, kui ma ei teaks, et saan miljonäriks" ja ta proovis terve raamatu jooksul palju erinevaid variante aga põhimõtteliselt mitte ühegi rahategemisviisiga tal hästi ei läinud! Kõigepealt ta proovis saada rikkaks punase elavhõbeda pulbriga, kuna ta arvas, et seda kasutatakse tuumapommide valmistamisel ja see maksab suurt hinda, aga lõpus tuli välja et seda pulbrit kasutatakse laevade põhjade värvimiseks, et vetikad sinna külge kasvama ei hakkaks. Siis proovisid veel sellist varianti, et müüvad kitse sarvi et 1kg hind oli 500 krooni, aga seal nad said omakorda tünga kuna nad oleks hulgaliselt rohkem teeninud ja see töö et tasunud ära. Mõte sellist äri ajama hakata tuli üldse Marksil, sest ta oli mingi päev täispeaga kitse pannud
Kokku said kaks abielupaari, et klaarida normaalsete inimeste kombel oma laste vaheline tüli nimelt üks poiss oli teisel löönud kaks hammast välja. Arutleti erinevatel teemadel ja mida aeg edasi, seda pingelisemaks läks olukord. Etendus kestis kokku umbes poolteist tundi sellesse mahtus nii komöödiat kui ka reaalsust ja tõsielu. Kogu tekst, mis räägiti, oli päris tabav ja andis mõista tegelaste olemust: Veronique Houille (Kersti Kreismann) oli aktiivne naine, kes arvas, et just temal on kõige õigem maailmavaade, kuid kahjuks ei näinud ta probleeme, mis olid ta enda ümber, Michel Houille (Sulev Teppart) kohta ei ole midagi öelda, tõetruu karakter, Anette Reille (Piret Rauk) tundus vaevlevat alaväärsuskompleksi all ja lisaks sellele tahtis ta olla oma mehele meele järgi, ta mehe nimi oli Alain Reille (Jüri Aarma), advokaat, kes oskas rääkida ka musta valgeks. Kogu etendus oli minu arvates hästi mängitud ja seda oli huvitav vaadata, ainuke asi, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
