Ühiskonna arengut käsitledes esitas Montesquieu geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest - eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm teeb inimese tugevaks, aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks. Kuumus seevastu muudab inimese laisaks ja ükskõikseks. Pinnaehituse mõju lahates arvas Montesquieu, et mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat3. Montesquieu pooldas tervest mõistusest lähtuvatest liberaalset ühiskonnakorda, mis soodustaks inimese vaimset ja kõlbelist arengut, ning eelistas Lääne avatust ja tsiviliseeritust Ida suletusele ja despootiale. Ta uskus, et vabaduse vaim ja läänemaine kultuur kuuluvad kokku, seda juba alates Vana-
Dorothy käitumisteooria oli kasutatud praktikas, teadusuuringutes ja hariduses. Pärast pensionile minekut, kolis Dorothy Key Largosse, Florida osariik, kus ta abistas teisi oma teooria arengus, kuni surmani, 1999.aastani. Ta oli siis 80 aastat vana. Dorothy Johnson oli esimene, kes suhtus õendusabi teadusse nagu kunsti. Kõigepealt tegi Johnson ettepaneku, et õendusabi teadmised põhineksid nii põhi- kui ka rakendusteaduse aladel. Ta arvas, et õendusabi teadust ja kunsti tuleb suunata klientidele, mitte haiguseprotsessile. Tema esimesed väljaanded (1959.a) on keskendunud õendusabi teadusele ja (1961.a) kontseptuaalsed alused hooldusravile. Johnson tegi ettepaneku, et hooldusravi peab lähtuma kliendi tasakaalu seisundist. Johnson arvas, et kui isikud puutuvad "stressidega" kokku , reageerivad nad erinevalt. Need "stressid" võivad olla nii sisemised kui ka välised, kuid tekitavad inimestes tasakaalutuse seisundit
Belikovi magamistuba oli väike, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese ülepea kinni. Kooli tuli uus ajalooõpetaja Kovalenko Mihhail Savvits. Ta tuli sinna koos oma kolmekümneaastase õe Varenkaga, kes pidevalt naeris. Direktori nimepäeval sattusid Belikov ja Varenka rääkima ja kaasõpetajatel tuli idee nad paari panna. Varenkat tüütas vennaga koos elamine-ta tahtis mehele minna. Belikov hakkas mõtlema, et see on suur samm ja ta arvas, et sellist otsust peaks enne kaaluma, kuid lõpuks oli ta siiski selle poolt. Mihhail ei sallinud Belikovi. Üks päev oli keegi koolis joonistanud pilapildi Belikovit ja Varenkast käsikäes, mille peale Belikov vihastus. Kõik õpetajad otsustasid üks päev metsa minna ja Kovalenko ja Varenka otsustasid jalgrattaga minna. See pahandas Belikovi, kes arvas et gümnaasiumiõpetajale ei ole sobilik jalgrattaga sõita. Järgmine päev läks ta Kovalenkode poole, kuid Varenkat polnud kodus
Tugev sõjavägi. Tugev majandus. Tugev ametkond. 4.Nimeta absolutismi aja seisused, millised olid nende õigused ja kohustused ? V. Vaimulikud, aadlikud, linnaelanikud ja maaelanikud. 5. Mida kujutab endast merkantilism miks see kujunes? V. Suur export väike import. Välismaa kaupade sissevedu pidid tõkestama kõrged kaitsetollid mis tõstsid sisseveetavate kaupade hinnad väga kõrgeks. 6. Seleta Prantsusmaa näitel lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina". V. Ta arvas et ta oli saanud oma võimu otse jumalalt ja arvas et võis teha mis tahtis. 7. Miks nimetati Louis XIV ,,Päikesekuningaks"? V. Õukonnaelu keskpunktis asus ta ise keda ta välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. 8.Miks ja kelle vahel toimusid Inglismaal kodusõjad? V. Kuninga ja parlamendi vahel. Sest kuningas ajas parlamendi laiali. 9. Iseloomusta Oliver Cromwelli valitsemis aega Inglismaal. V. Salakaval, kuri. 10
Õige vastus! b. nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud c. nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades nende ettevõtmisi) Küsimus 2 Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et Vali üks: a. jumal ei suuda kurjust likvideerida. b. jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat c. headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta Õige vastus! Küsimus 3 Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest Vali üks: a. me ei puutu surmaga kunagi kokku. Õige vastus! Epikuros väitis: "Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid." b. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. Küsimus 4 Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? Vali üks: a
Manivald põletati hiies tuleriidal. Leemet kohtus Meemega, kes ilmus alati ootamatult välja ja oli rohu sees pikali, juues alati raudmeestelt ja munkadelt varastatud veini. Ta kingib Leemetile väga õhukese nahkkoti sees sõrmuse. Lõpus tuleb välja, et sõrmus on väärtusetu, aga nahk on pärit Põhja Konna seljast. Meeme ongi Põhja Konna valvur, aga see selgub alles viimases peatükis. 2.peatükk Lugu sellest, kuidas L sündis tegelikult külas, sest isa kolis sinna elama. Ta arvas, et inimene peab palehigis tööd tegema, leiba ja körti sööma. Ema Lindale ei meeldinud külaelu. Tema tahtis süüa küpsetatud liha ja nautis vabadust. Ta hakkas karu armukeseks ja too hammustas L isal pea otsast. Siis koliski ema lastega metsa tagasi. Aga enam Linda karusid ei sallinud. Metsas jäi inimesi üha vähemaks, nad hakkasid siiski külla kolima. Metsas oli hea, aga sõpru vähe ja L käis tihti metsaserval külaelu piilumas. Talle meeldis külaelu ka. Ta jonnis, et tahab
Pythagoras- Õpilaste arvates oli ta välimuselt nagu Kreeka valgusjumal Apollon. Ta asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võisid astuda nii mehed kui ka naised, mis oli tol ajal tavatu. Viis aastat pidi kandidaat kuulama ning kõik kuulud vaiedlematult osaks võtma. Need olid akusmaatikud. Peale seda sai kooli täieõiguslikuks liikmeks- Matemaatikuks. Õpilased ei võinud Pythagorast nimepidi koolis kutsuda. Õppetöö oli salajane, suuline. Pythagoras hakkas kogu maailma kutsuma kosmoseks. Ta arvas, et Maa ei sa aolla lame, et se eon kerakujuline, Maa alumine pool on asustatud. Arvas, et Maa asub maailma keskel ja tema ümber liiguvad teised kehad. Helis suurus sõltub taevakeha kõrgusest ja kiirusest. Kuul on kõige kõrgem heli, saturnil madalaim. Tuntuim on Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: Kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Zenon Eleast- Sai kuulsaks apooriatega- Argumentidega, et pole võimalik paljusus ja liikumine
Anaximandros oli esimene teadaolev maailmakaardi koostaja. Anaximandros uskus, et maailm on silindrikujuline nagu trumm, ja et inimesed elavad ja kõnnivad ühel lapikul poolel. Lisaks sellele, et ta koostas esimesena maailmakaardi, kirjutas ta ka esimese filosoofilise teose, mille nimeks sai ,,Loodusest" (Herakleitosel on samanimeline filosoofiline teos). Ta esitas seal raamatus oma bioloogilisi, geograafilisi ja astronoomilisi vaateid. Anaximandros arvas, et kui maad kannab vesi, siis miski peab kandma vett ja seda miskit peab omakorda kandma miski, ja niimoodi kuni lõpmatuseni. Anaximandros lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoses rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros arvas ka, et on olemas algaine, aga selleks algaineks ei saa olla vesi. Anaximandros arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene ning ümbritsema kõiki maailmu
lahkuks. Lõpuks Goriot lahkuski müügisumma ja kasumiga. Goriot oli meeleheitel ja asus elama Vauquer'i pansioni, sest tütred keeldusid teda enda juurde võtmast. Esimesel aastal lõunastas ta paar korda nädalas väljas, lõpuks paar korda kuus. Ta oli teiste tujude märklaud, teda nöögiti või öeldi solvavalt. c) Rastignaci suhtumine Goriot'sse Pidas Goriot' hulluks. Eugene nägi, kuidas Goriot käänas lauahõbedast hõbekangi, et seda müüa, ja arvas, et Goriot on varas ja teeskleb, et ajada oma äri. 4. Eugene de Rastignac Oli pärit aadliperekonnast, mis oli vaesunud. "Tema kuju, maneerid ja hoiak tähistasid aadliku perekonna võsu, kus algkasvatus hõlmab vaid hea maitse traditsioone." Ta pere armastas teda väga ja saatis raha, et poeg saaks ülikoolis käia. Eugene'I eesmärk oli saada edukaks ja pasta oma haridusega pere vaesusest. Pariisi tulles ta selle nimel pingutaski
1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk.29 Van Aldin: ,, Ma ei kavatse nagu kass ümber palava pudru käia" Seda ütles ta oma tütre peigmehele, Derekile, kui nad kõnelesid. Tema eesmärk oli sekkuda nende suhtesse ja ta tahtis, et nad lahutaksid. Ta pakkus isegi Derekile 100 000 naela lahutuse eest. 2. lk. 76 Katherine: ,, Võin kinnitada, et ma ei oska võõraid mõtteid lugeda" Ta kõneles rongis Ruthiga ja mainis talle oma pärandit, mille ta oli hiljuti omanud. Ta arvas, et Ruth ei pea tema pärandit suureks, kuna tema isa on üks rikkamaid miljonäre. 3. lk. 124 politseinik: ,, Te annate meile kõigile silmad ette!" Ta ütles seda Poirotile, kui ta nägi detektiivi usinust oma tööd tehes ja arvas , et üks Poirot võrdub saja politseinikuga. 4. lk. 187 Poirot: ,,Enne, kui uusi armusuhteid alustada, tuleb vanad lõpetada" Poirot ütles seda Derekile mainides seda, et Dereki naine oli surnud aga Mirelle auto ootas teda juba
Tema kolm nukku magasid toominga juures, tema mõtetes keerles muinasjutt. Muinasjutus: tüdrukud pidid kasvama kuldjuukselisteks kuningatütardeks, nad pidid elama nõiutud metsas, ning seal nad pidid 100-aastast und magama, ning kuningapojad otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest, kus nad tantsida ja naerda saab. Leeni jäi magama. -Leeni ärkas õe Marie ja sulase Kusta naeru peale. Leenit häiris Marie naer. Ta arvas, et ta õde on tema seeliku tõttu edev. Noored suudlesid, ning Leeni jälgis neid uudishimulikult kaugemalt. -Marie sosistas Kustale, et too ei tohi Maali poole vaadata. Leeni möödus oma nuukudest, keda ta magamas nägi. Ta kõndis nurmedele. Kuna ta teadis Kusta ja Marie saladust, tundis ta nende pärast häbi
Stepihunt 8. Sündmusi kujutatakse tegelase vaatenurgast, tema mõtte- ja tundemaailma kaudu.See võimaldab kujutada inimese käitumise keerukamaid ja varjatumaid külgi. Kujutatakse inimese sisemaailma- tunded ja emotsioonid. Peategelast saadavad mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus ja pidetus. Meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik 9. Harryt häiris pilt Goethes, sest pildil oli kujutatud Goethet liiga kenana ning arvas, et kunstnik, kes tegi selle oli Goethe liiga üles mukkinud. Ta arvas, et selle pildi vaim on Goethe vaimu otsene vastand. 13. Minule meeldis väga see raamat, kuid seda oli raske lugeda, sest pidi keskenduma, et täpselt aru saada, mis toimub. Eriti raske oli lugeda seda, kui olin natukene väsinud, sest mõtted läksid kuskile mujale rändama lugedes. Veits rikkus lugemiselamuse see ära, et enne kui raamatut üldse lugema hakkasin, sain tunnis teada, et Harry ei sooritagi enesetappu. 2
Ta oli mrvari naine ja sekretr. *Lord Esterfield-Ta oli mrvar,vanaaegne ja armastas klassikat. Ta oli tse,kiilakas ja kandis prille. Ta oli karmi kasvatusega ja oli Wychwood under Ashe'i kla omanik. *Mr Ellsworthy-antiikpoe omanik,kes korraldas ,,Nidade aasal" imelike ja veidraid orgijaid. Ta oli pikk,khn ja lapsik. Ta kitus nagu ullike,kes koguaeg keksis ja irvitas. Wychwood under Ashe'i klakeses toimusid mrvad,mis tundusid nnetustena. Surid kik,keda klas eriti ei sallitud,seega arvas mrvar,et teeb klale teene. Esimesena suri Lavina Fullerton. Ta oli vana,seniilne vanamutike,kes oli vga taiubukas. Tema rkiski Luke'le,et tapetakse ks arst(Arst suri sel samal peval,kui Luke ja Lavina kohtusid rongis.)Lavina oli teel Scotland Yardi(Inglismaa politsei peamaja),et rkida politseile nendest ,,nnetustest". Kuid Scotland Yardi ta ei judnud,sest ta ji auto alla. Tema nneks judis ta enne oma surma rkida kigest Luke Fitzwilliamile,mida ta teab nende mrvade kohta
,,Kuritöö ja Karistus" Roskolnikovi kuritöö motiive on palju. Roskolnikov arvas, et ellu peab jääma tugevaim ehk see kes sündis nõrgana,peab nii ka surema. Majanduslik motiiv oli see, et tal oli vaja raha oma õe päästmiskes. Kuid peamiseks ajendiks sai nende kõige kokkulangemine. Ta jagab inimesed kaheks: tugevad ja nõrgad. Dostojevski spetsiaalselt pani perekonnanimeks Raskolnikov, mis tähendab vene keeles lõhknenut, mis viitab hea ja kurja võitlusele Raskolnikovis. Ühelt poolt
Iván Mándy "Csutak astub lavale" (1977) Éva Janikovszky "Kui ma oleksin suur", "Minuga juhtub alati midagi", "Usu või ära usu. Autasud Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Ema ja poeg ,,"Arabella" on nii õudne, et väikestele lastele ei tohi selliseid raamatuid kirjutada" arvas pisike Mihkel Raud ema Aino Perviku romaani kohta. ,, "Musta pori näkku" on üsna kurb, aga hästi õnneliku lõpuga raamat" arvas Aino Pervik poja romaani kohta. Kasutatud kirjandus http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eestilastekirjanikudja illustraatorid/ainopervik http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Lastekirjandus_21sajandil/ http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik http://www.ohtuleht.ee/310265 Tänan kuulamast!
Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinud tema enda jaoks peaaegu mitte midagi. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud isegi oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Tema illusioon seisneski ta kahes tütres. Goriot armastas oma tütreid rohkem kui midagi muud siin maailmas ja arvas, et tema armsad tütred armastavad oma kallist isa samamoodi kui tema neid, kui isegi mitte veel rohkem. Ta andis neile oma viimasegi raha, sest ta poleks suutnud elada teades, et ta tütred on õnnetud. Pansionisse oligi ta sattunud just tänu oma kahe tütre, Anastasie ja Delfphine'i suurtele nõudmistele ja rahavajadusele, mis sundis isa Goriot'i ennast tagasihoidlikult elama ning oma kõige kallimaid varasid pantima. Kuigi seda veel ette
Vihasoo Lasteaed-Algkool Kert Krüsban 6.klass Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord Referaat Vihasoo 2011 SPARTA Laste kasvatus Poisid: Sparta poisse kasvatati rangelt. Lykurgos käskis poistel paljajalu kõndida, sest ta arvas, et siis suudavad nad kiiremini mäkke ronida ja ka alla laskuda. Samamoodi arvas ta, et siis suudavad poisid ka kiiremini joosta ning hüpata. Riiete asemel käskis Lykurgos poistel kanda üht himationi, mida pidi kandma aasta läbi, et külmale ja kuumale vastu pidada. Sööki pidid Sparta poisid ise otsima, et mitte liigsöömisega endale halba teha. Sellise kasvatusega püüdis Lykurgos poisid sõjakõlblikumaks muuta. (Kattri Ezzoubi 2007:80-81) Söök Sööki ei tohtinud olla palju, aga ka mitte vähe, et inimesed näljas oleksid.
kaotanud juba 14 aastaselt. Paljud aga ei nõustu sellega ja arvavad, et õige on kaotada süütus mõnele erilisele inimesele, kes muidugi ka on abielus selle isikuga. Saates, mida tunnis vaatasime, tutvustati meile ühte meest ja ühte naist, kelle elu oli kulgenud väga erinevalt. Naine oli oma süütuse kaotanud juba nooruspõlves ja vägagi kahetses, et ei oodanud kuni leiab endale õige mehe. Mees aga oli olnud süütu terve oma elu ja oli oodanud enda arvates õiget naist. Mees arvas, et temal ei olnud elust midagi puudu ja just õige ongi oodata seda õiget inimest. Naine arvas sama, kuid mitte noorena ning praegusel ajal kahetseb, et ei hoidnud ennast õige mehe jaoks. Inimesi on erinevaid ja arvan, et ligi pooled või isegi üle selle, kaotavad oma süütuse varakult, mitte ei oota härra õiget või proua õiget. Arvan, et suurem osa nendest elavad rahulikult edasi ega tunne nagu midagi oleks valesti. Kuid mõndadel võivad süümepiinad tekkida sellest, kuna
Karl Suur Karl Suur (Karl I) oli alates 768. aastast Frangi riigi kuningas ja 800. aastast Rooma ja Frangi keiser. Karl Suur sündis aastal 742 ja suri 28. jaanuaril 814. aastal. Karl Suur elas 72- aastaseks. Ta valitses aastatel 768-814. Karl Suure isa oli Pippin Lühike ja Karl Suure poeg oli Ludwig Vaga. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile, mis olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Karl Suur arvas, et ta on Rooma keisrite järeltulija ja seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja madalmaad. Ainsana jäid alistamata tänase Prantsusmaa alad bretoonide maad (Bretagne) ja Itaalia lõunaosa. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Sakslased olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada
Hiljem tegeles ta purjetamisega. Vespucci tegi aastail 14971504 Hispaania krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjandi ''Uus maailm'' ja ''Amerigo neli reisi'', mis trükiti ning levis Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Tema esimene reis sai alguse 10. mail 1497 aastal. Sel päeval väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna- Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani. Mõned inimesed arvavad, et ta valetas selle reisi kohta meelega, kuna ta tahtis endale rohkem kuulsust saada. Ainus tõend selle reisi kohta on Vespucci enda kiri, aga arvatakse, et see on võltsitud. Teine reis toimus aastal 1499-1500, kus ta avastas Amazonase. Erinevalt
kellel oli sündides samuti jänesemokk. Mida kõike sai Inger teada vanglas olles? Talle tehti operatsioon, jänesemokka ei olnud enam, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta pettis oma meest mõnel korral, kuid Iisak pani ta paika, ning naine sai ta aru, et on siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks, seekord siis ka ilusaks. Ingeri muutumised raamatu jooksul. Ta oli alguses arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist , mõistis ta et sisemine ilu on omaette väärtus. Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti oma jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust nautida ja kombeid muutma hakata. Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest. Mingil hetkel Iisak karistas teda ja naisel tuli mõistus pähe. Naine läks maale tagasi ja sai aru, et tema koht on seal
(Palun olge selle küsimuse osas realistlik) Sissetulek mugavaks eluks 300 - 400 EUR 9% 400 - 500 EUR 13% 600 - ... EUR 48% 500 - 600 EUR 30% Selleks, et mugavalt ilma rahamuredeta ära elada arvavad 48% küsitletud tudengitest, et selleks oleks vaja kuus üle 600 euro. 30% vastanutest arvas, et neile piisaks 500-600 eurosest sissetulekust, 13% arvas, et piisaks 400 500 eurost ning 9% arvas, et piisaks ka 300-400 eurost. Alla 300 euro ei suudaks keegi küsitletutest mugavalt ära elada 7. Alustades oma kärjääri eelistaksin 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Töötada keskmine arv tunde Töötada rohkem ja teenida rohkem Töötada vähem ja teenida vähem
15 aastat surnud ja veski vajas peremehe kätt oli juba vana teine. Riinu hakkas Miinaga Hinnust rääkima, Riinule Hinn meeldis. Miina aga teda ei sallinud, mis sest, et Hinn Miinale nii hea oli ja aitas neid veskis. Lisaks oli Hinnul veel raha, millega oleks saanud veskit korda teha. Riinu käis Miinale Hinnuga peale, sest too tahtis veskist ära minna. Riinu ja Miina vaidlesid sel teemal. Riinu kartis, et tütreke jääb veel vanatüdrukuks. Miinale Hinn ei meeldinud, sest arvas, et Hinn on salalik. Ta oleval näinud kuidas Hinn teisele mehele kirvega kallale tahtis minna ja kuulnud seda, kuidas Hinn öösel ringi hiilib. Miina oleks pigem vanatüdrukuks jäänud, kui et Hinnule mehele läinud. Seepeale ei öelnud Riinu enam midagi vaid käskis magama heita, ise läks üles pööningule ja tõesti Hinnu ei olnudki. Riinu heitis tütre kõrvale kuid und ei tulnud. Talle tuli meelde, mil ta Hinnu toast kirstu
kaugel, väimeheks. Igatsus mere järele, aga jääb Hannese hinge närima ning teose lõpus hülgab ta oma mugava elu koos Liidaga ja naaseb isa juurde sauna. Lõpuks jääb ta kokku oma tõelise armastuse Taaliga. Teoses on erinevaid probleeme mitmetest elu aspektidest. Miks inimesed sageli eiravad oma südame häält? Hannesel oli palju kahtlusi, enne kui ta Liidaga abiellus, kuid ta eiras neid kahtlusi, arvates, et need ajapikku kaovad. Ta oli rumal kui arvas, et suudab eirata oma veenides vere asemel voolavat merevett. Ta püüdis küll väga huvituda talupidamisest, kuid tema kutsumus oli meremehe elu. Kala ei suud akuival maal hingata, samamoodi närbus Hanneski vähehaaval, oli halb oma naise vastu ja pahur ka kõigi teistega. Mees arvas, et kindlustas omale mugava elu, kuid tegelikult tegi haiget nii endale kui ka teistele. Miks otsida armastust kaugelt, kui tegelikult on see otse nina ees? Hannes oli enda arvates Niidasse
Lõppude-lõpuks lahkus Siiri ja peotuju oli täielikult häiritud. Naabrimees, Tõnu ja Märt vajusid unne, aga Ints jäi Siiri lahkumise pärast kurvaks. Nii läkski tema Siiri juurde ja ülesse jäi veel IT-mees Leopold, kellelt võis kuulda üllatavaid lugusid tema lapsepõlvest. Pealmised konfliktid olid minu arust Märdi ja Siiri vahel. Märdi arust olid ameeriklased ja üldse välismaallased täiesti lollid, aga Siiri arvas just hoopis teisiti. Temale meeldis reisida ja Ameerika tundus Siirile kui kodumaa. Suured erimeelsused nende vahel tegid lavastuse värvikamaks ja naljakamas. Kõige enam meeldis mulle näidendi juures äkiliselt saabuv naabrimees. Ta oli päris vana ja lapsepõlv ei olnud tal kõige parem. Härra pere viidi Siberisse ja tal oli hirm, et see võib taas igakell korduda. Selle peale aga anti vanamehele mitu pitsi viina ja tema purju jäämine ning huvitavad anekdoodid pakkusid palju nalja
Picassot. Algul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis. Edaspidised tööd on pisut rõõmsamad, maalitud roosakates toonides. Picasso asus maalima kompositsiooni "Avignoni naised". Selles avaldub kubismi esialgne püüd: lagundada nähtav maailm algosadeks ja kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist. Värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati meelega tähelepandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid. Fovism - Henri Matisse arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse.
Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte poissi Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk Ta oli oma klassi poistest isegi pikem. Teda kutsuti lipuvardaks. Tiinal oli veel mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud oma vanematega hästi läbi. Tall tekkis selline tunne, et keegi ei hooli temast ja tema elu on mõttetu. Tiina oli ka suur mure kui Sven-Allanit ahistati ja ka siis, kui ta sai teada, mis elu elab Ville. Sven- Allanit ahistati niimodi , et ta autoportree lõigati puruks , ta kappile kirjutati '' Sa pead surema'',Sven-Allani uus jakk lõhutakse ,Tiina leiab kunsti klassist Ville noa ja Tiina arvab et seda
korrusele, kus toad olid kõige ilusamad. Tema riided olid uhked ja korralikud ning ta paistis korraliku härrasmehena. Kuid selline eluviis ei kestnud kaua, peagi algas allakäik. Ja selle põhjuseks ei olnud keegi muu, kui tema tütred, keda ta nii väga armastas ja jumaldas. Kuigi tema tütred elasid rikaste meestega, ei saanud nad meestelt raha, et osta endale kleite ja ehteid. Et saada raha, pöördusid nad oma kergeuskliku isa poole, kes arvas, et tütred teda tõeliselt armastavad. Goriot hakkas andma neile oma raha ja müüma talle kalleid asju ning seda kõike ainult sellepärast, et ta jumaldas oma tütreid. Nende õnn on tema õnn, arvas ta. Peagi oli ta sunnitud kolima teisele korrusele pansionaadis, sest ta ei suutnud maksta nii kõrget kuumaksu. Tema tütred sellest aga ei hoolinud ning palusid veel raha. Goriot tõi uusi eneseohverdusi, et anda raha oma tütardele. Aastatega oli ta kaotanud kogu oma vara ning oli
Nad veedsid aega koos ja mees oli tavaline nagu alati. Nagu polekski ema vahepeal surnud. Teda ei huvitanud ka see, kus Marie käis, ta oli ükskõikne. Mersault on mees, kellel puudub igasugune huvi asjade ja nende käigu vastu. Samuti kui teda kohtus küsitleti. A ei olnud millegi vastu ja andis napisõnalised vastused. Tundus nagu teda ei huvitakski, mis temast edasi saab. Vanglas viibides oli Mersaultil aega oma elu üle mõelda. Seal olles mõtles ka ta ühel ööl oma emale. Ta arvas, et mõistab miks ema tahtis enne surma uuestialgamist. Ema oli tundnud end vabanenuna ja valmis kõike uuesti läbi elama. Mersault arvas, et mitte kellelgi ei ole õigust teda taga nutta. Sel ööl tundis ka Mersault, et on valmis kõike uuesti läbi elama. Ta avas end esimest korda maailma hellale ükskõiksusele. Ta tundis, et selline maailm on nii tema sarnane, nii vennalik. Ta leidis, et on olnud õnnelik ja on seda ikkagi.
AJALUGU FILOSOOFIA VANAS KREEKAS · FILOSOOOFIA tarkuse armastus Filosoofid püüavad seletada , kust kõik on alguse saanud Thales arvas , et maailm on tekkinud vees ja ujub vee peal Demokritos arvas et maailm koosnes tühjusest , selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates astus sofistide vastu välja filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine
insener, kes elab Tallinnas. “Jah, muidugi on ilus, kui Eesti on metsarikas maa, aga mis teha,” nii lõpetas mees oma mõtted. Elunautija Stenil oli eelmistele vastanute suhtes väga erinev vastus. Tema arvates peaksid raietöölised saama oma tööd teha. “Mind üldse ei huvita, kas on mets või mitte. Võtavadki maha, saan siis vähemalt küttepuid,” oli Steni omanäoline vastus. Ema Liis arvas, et lageraiet ei ole vaja teha, sest see muudab meie ökosüsteemi ja kliimat. “Loomadel peab ka olema elupaik, muidu tulevad nad meie omasse,” oli Liisi raudne vastus. Viimane vastaja oli kuduja Jaane, kelle arvates on Eestis väga harjumatu ringi sõita. “Lageraiega tegeletakse väga palju ja kahjuks rahvas ei tea seda,” vastas Jaane nördinult. “Riik ja sotsiaalmeedia võiks sellest rääkida ja lõpuks midagi ette võtta. See on meile tohutult
Looming Arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Tööd Tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Lõi kunstisuuna fovism. Vaas päevalilledega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naine kübaraga Click to edit Master text styles Second level
Andrus Kivirähk ,,Joodikute edetabel" Autori arvates ei saa ,,joodiku edetabelit" täie tõsidusega võtta sest väidetavalt on riigis tarbitud alkoholikogusest lahutatud turistide poolt kaasa viidu. Sellega mõtles autor seda, et näiteks joovad meie naabrid soomlased väga palju alkoholi ja käies Eestis turismireisil siis tarbivad nad siin ka suuri koguseid ning seega ,,ajavad nad kõik eestlaste kraesse". Veel arvas autor, et teistes riikides, näiteks Norras ja Rootsis, on viidud alkoholipoliitika äärmusliku karmuseni ning võrreldes Vahemere- äärseid riike siis ei tohiks need eestlastest väga maha jääda kunas seal tarbitakse veini päevast-päeva. Autori arvates pole see üldse tähtis, mitmendal kohal Eesti riik selles edetabelis seisab - tähtis on see, et inimesed ei jooks ennast alkoholist lolliks. Minu arvates võib lõpulauset lahti seletada nii, et alkoholi tarbimist ümbritseb mingi
kuuldus Eldoradost (oli kullajanu) ja uudishimu. Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kunagi merd) Bartolomeu Diaz (Portugallane, jõudis esimesena Aafrika lõunatippu, avastas Hea Lootuse neeme) Vasco da Gama (Portugallane, avastas tee Indiasse, läbis Hea Lootuse neeme, võttis appi lootsi) Kolumbus (1492 avastas Ameerika, ise arvas, et avastas India, suundus kolme karavalliga pikale mereteele) Fernao de Magalhaes (tegi ümbermaailmareisi, oli Hispaania teeninduses portugallane) Amerigo Vespucci (avastas, et India asemel avastas Kolumbus Ameerika) James Cook (avastas Austraalia, eurooplastel tekkis selle mandri vastu pärast huvi) Maadeavastuste mõju Ameerikale Toimus indiaanlaste massiline hävitamine, ei peetud nende kultuurist lugu, hävitati
Professor Liedenbrock elas väikeses majas Hamburgis Kuninga tänaval koos oma vennapoja Axeliga ning kasutütre Graubeninga ning teenija Martaga. Ühel päeval ostis professor tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu,mille vahelt libises välja pärgament salapärase ruunikirjaga.Pärast pikka peamurdmist lahendasid onu ja Axel sellel olnud mõistatuse,mis rääkis maakera südamest. Professor otsustas kohe võtta ette reisi maakera südamesse,millega Axel polnud sugugi nõus,kuna ta arvas,et elustalt nad sealt tagasi ei tule.Vaatamata sellele,et Alex ei tahtnud minna Islandile ,sõitsid nad professoriga viimase nõudmisel ikkagi sinna ,kus nendega liitus kütt Hans. Nad sisenesid Islandil Sneffelsi vulkaani,kus neid ootas ees palju sündmusi ja seiklusi.Nad piinlesid janu käes,üritasid leida maa alt vett,kaotasid üksteist ära,läksid vales suunas .Pärast pikka käimist Sneffelsi vulkaani sisemuses leidsid nad uue avastamata paiga.Seal oli meri,kaljud,neemed ,liivarand
kiheluspulbri raputamine) Niisiis käis õpilaste ja direktrissi vahel lakkamatu sõda. Sõnniste oli kord kuulus vasaraheitja ja nii viskas ta klassi aknast välja ka poisi, kes tunni ajal kommi sõi. Ja kõige kinnituseks nägid lapsed oma silmaga, kuidas Sõnniste väikese amanda vasarana lendu lasi, sest talle ei meeldinud tema patsid. Matilda ja Lavender olid rabatud. 11. Bruce Iirlane ja tort Matilda ja Lavender arutasid, miks lapsevanemad lubavad direktrissil niimoodi käituda. Matilda arvas, et lihtsalt keegi ei usuks seda, mida preili Sõnniste koolis lastega korda saadab. See on liiga pöörane, et seda uskuda. Bruce oli väike poiss, keda Sõnniste süüdistas tema torditüki varguses ja ära söömises. Ta sundis poissi kõigi laste ees ära sööma tohutu sokolaaditordi. Keegi ei uskunud, et Bruce seda teha suudaks, kuid ta sai hakkama ja direktriss oli kohutavalt vihane. 12. Lavender
Esimeseks pahateoks sulase poolt oli see, et ta ei suutnud enam oma tunnete üle valitseda ja läksa lesknaise juurde ülemisele korrusele. Sulast julgustas see, et naine oli eelnevalt siiski sallinud teatud intiimsusi nende vahel. Kui naine tema soovidele siiski ei vastanud püüdis ta seda teha vägisi. Sellise katse peale viskas lesknaise vend sulase majast välja. Teiseks kuriteoks sulase poolt oli see, et ta tappis lesknaise uue sulase sest arvas, et kui tema lesknaist ei saa siis ei pea teda saama ka keegi teine. Sulase üle mõisteti kohut ja ta sai karistuse 7. Mida Werther sulase kuritegudest kuuldes arvas ja miks nii. Kas nõustud Wherteriga või mitte. Põhjenda. Wertheri meelest võis sulase teguviise mõista. Ta õigustas sulase tegusid suure armastuse kire ja kiindumusega. Ta püüdis sulase eest seista ja tema eest kosta, kuid seda ei võtud arvesse.
Henri Matisse (1869-1954) Henri Matisse Henri Matisse sündis 31 detsember, Le Cateau Põhja-Prantsusmaal. Üle kuue aastakümne karjääri tehes töötas ta kogu meedias maalidest, skulptuuridest graafikani. Kuigi tema teemad olid traditsioonilised - aktid, figuurid maastikul, portreed, on tema revolutsiooniline kasutamine säravat värvi ja liialdatud kuju emotsioonide väljendamiseks teinud temast ühe mõjukaima kunstniku 20. sajandil. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab
- Cottard- hoolitses tema eest kui arst tal seda teha palus. Ei teanud tast suurt midagi. Tundis teda halvasti. Imelik mees. ,,Sealjuures jõudis ta siiski doktorile jutustada, et tunneb Cottard`i halvasti, aga et viimasel on arvatavasti väike varandus. Cottard oli imelik mees ja pikka aega olid nende suhted piirdunud tervitusega trepikojas." TEISTE ARVAMUS TEMAST: - Cottard ,,Jah," ütles Cottard, ,,Nii see on. Õhtupoolikul ei vii ükski vägi teda kodust välja." - Rieux arvas temast hästi, austas teda/huvitus temast, arvas, et teda ümbritseb pisut salapärane õhkkond, arvas, et Grand on kindlasti selline inimene, kes katku korral ellu jääks lk 33
/.../ Ei ole ju tavalise inimese moodi, et ta kõik oma toimingud hooletusse jätab ja juba nii palju aastaid talub, et kodused asjad on laokil, alati aga on väljas teie huvides, läheneb igaühele üksikult nagu isa või vanem vend ja veenab vooruse eest hoolt kandma." Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud (aga tema suu läbi usuti kõnelevat jumal Apollonit ennast). Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Teised aga ei tea sedagi, kuigi arvavad endid teadvat päris paljut. Tööd ta ei teinud, vaid hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta seadis endale ülesandeks näidata inimestele, kui piiratud nende teadmised tegelikult on. Selleks esitas ta näiliselt lihtsaid küsimusi, millele sellest hoolimata sageli ei osatud vastata. Selliste salakavalate küsimuste esitamist nimetas Sokrates irooniaks
Alates sellest p�evast olid Nikko jaoks k�ige imelisemad virmalised.Ta vaatas neid veelkord ning liikus edasi. P�hjap�drad olid teel l�una poole. Nende pealik arvas, et seal on parem. Nikko ei m�istnud, miks. R�nnanud seitse p�eva ja seitse ��d olid nad kohal. Seal oli ka teine p�drakari. Nende juht hakkas kohe kamandama nagu tavaliselt. K�ik kulges nagu eelmistel aastatel. See Nikkole ei meeldinud. Ta arvas, et peaks olema ka midagi uut. Niisiis palus Nikko oma emal jutustada lugu. Ta ema oli n�us ning juba alustas:"Kord ennemuistsel aal elasid..." Siis aga Nikko katkestas teda:"Jutusta mulle palun isast!" Ema vaikis. Ta ei r��kinud sellest just palju. Siiski oli v�ike p�der �htteist teada saanud. N�iteks seda, et Nikko isa on Hirmum�gede taga. Nimi olevat sellep�rast selline, et hundid, karud ja isegi n�iad seal pesitsevad. N�idadesse Nikko ei uskunud
Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal Pahja Maretil(kaalunaisel/külatargal) õigus võis olla, kui ta ütles, oled sa ära tehtud, siis tulevad sul mõtted toobiga ja lähvad rusikaga; oled sa õige, siis tulevad lusikaga ja lähevad toobiga. Miina mõtted olid peale poole aasta juba nii sassis ja segamini, et korraleajamiseks enam lootust ei võinud olla.Pool aastat ja kaks kuud tagasi oli Miina käinud eidega teise kihelkonna kirikus, kus õpetaja esimest korda jutlust tegi ja lauarahvast võttis. Kirik oli
omavahel. Veel on ema leidnud internetist tüdruku blogi, kuhu patsient kirjutab oma salasoove, kuidas lõikuda nii end, kui ka inimesi. Antud seisundi ajalugu. Sümptomid hakkasid ajapikku arenema kolm aastat tagasi, kui pere kolis ära väikesest maakohast linna.(Pt oli siis 14a-ne) Patsient on pidanud ennast teistest erinevaks ning uues kohas pole ta leidnud endale mõttekaaslasi. Patsient hakkas ühiskonnast eralduma, tulid esimesed enesevigastused. Alul ema arvas, et lapsel on kohanemisraskused ning ta ei pööranud sellele erilist tähelepanu, lootes, et probleem laheneb iseenesest, kuid seda ei juhtunud. Ema püüdis Janelaga rääkida, alul tüdruk kuulas teda, kuid siis ilmusidki internetisõbrad ja siis hakkasidki tulema hullemad enesevigastused, koolist puudumised, hulkumised. Kriis saabuski neli-viis kuud tagasi, kui patsient jättis kooli lõplikult pooleli,
Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama. Nõnda naabrid omavahel võistlesid. Pearu tegi puuviljaaia, mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama. See oli juba ainuüksi Andrese kraav. Pearule hakkas meeldima Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus. Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt. Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi. Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata. Kevad
Jasper rääkis neile,et peab Maryt oma emaks ja tema pärisema on tema jaoks lihtsalt naine,kes on ta sünnitanud.Pealegi armastab ema ainult Tomi,aga Jasperit mitte.Waldi vanemad uurisid välja hotelli telefoninumbri,kus Mary peatub ja helistasid sinna.Kuna nad Maryt kätte ei saanud,palusid nad edasi öelda,et naine helistaks neile.Mary helistaski,kuid ütles,et ei taha Jasperit näha.Poiss ei suutnud seda uskuda,ka teised mitte.Siis helistati uuesti ja Jasper rääkis ise Maryga.Mary arvas tõesti,et Jasperile on parem,kui ta temaga kokku ei saa.See teeks neile mõlemale ainult haiget,sest poissi ta enda juurde võtta ei tohi.Ta ütles,et Mõne aasta pärast on Jasper juba täiskasvanu ja siis võivad nad uuesti kokku saada.Waldi vanemad arvasid algul,et Mary on südametu,kuna teeb niimoodi Jasperile haiget.Aga kui Waldi ütles,et Jasperil oli plaan koos Maryga Ameerikasse minna ja mitte nendega koju naasta,said ka nemad aru,et on tõesti parem,kui nad ei kohtu.Kui kõne oli
seksuaalsuseprobleemidega, rääkides nii naiselikusest kui ka stagnatsiooniajastust ning lõpetades Nõukogude Liidust välismaale põgenemisega (Maimu, 2018). 3.3. Ma armastan venelast 1994. aastal kirjutatud romaan "Ma armastasin venelast" jutustab 13-aastase tüdruku ja täisealise mehe vahelisest suhtest. Romaanis räägitakse ka eesti-nõukogude ajast, peresuhetest, kooliprobleemidest ning inimeste tunnetest. Tüdrukule meeldisid ka venelased ja arvas, et ta ise on venelane ning ta arvas, et ta ise tihti on venelane seetõttu. Raamatus tuli väga selgelt välja pedofiilia ja kuuluvuse probleemid (Berg, 1994). 4 4. KASUTATUD KIRJANDUS 2018. Maimu Berg. URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Maimu_Berg. 18. november 2018. Kivi, A. 2017. Maimu Berg: "Tuleb loota, et inimkond on vigadest õppinud." URL=http://eestinaine.delfi.ee/elud/maimu-berg-tuleb-loota-et-inimkond-on-vigadest-oppinud?i d=82325552. 18. november 2018. Berg, M
seelikutega? Mis sest, et seeliku värv oli iga kord erinev ja selle omaniku nägu uus. Kui sisu on üks, mis vahet on pakendil?" Mort oli ilusa välimusega ja tark noormees ja tüdrukud jooksid tema järele. Muidugi Mortimerile meeldis see. Tal olid koguaeg uued tüdrukud. Kuidas sai Mortimer enda isaga läbi? Isa oli nende peres härra Püks, ehk see keda kõik pidid kuulama. Mortimer rääkis isale alati seda, mida ta arvas et isa tahtvat kuulda, seega oli nende läbisaamine üsna hea. Võibolla oli nende hea läbisaamine tingitud ka sellest, et Mortimeri isa töötas kodust eemal ja käis harva kodus. Kuidas suhtus Mortimer oma ema ja isa lahutusse? Mortimeril ei olnud selle vastu midagi. Ta oli juba piisavalt vana, et sellise asjaga leppida. Ta arvas, et tähtis on see, et vanemad ise oleksid õnnelikud. Lahutusega kaasnes ka see, et maja tuli maha
oli välja toodud see vanema aja linnaelu: kuidas inimesed välja nägid, kuidas käitusid, mis tänavatel toimus. Ma arvasin, et ma saan sellest filmist teismoodi aru ja võib-olla ei mõista neid kilde, sest paraku on ta nii vana film, aga enda üllatuseks ma mõistsin neid nalju ja üldse seda mida nad seal tegid väga hästi. See film rääkis kahest mehest kelle nimed olid Jaan Tatikas ja Salomon Vesipruul. Salomon Vesipruul oli väga enesekindel mees, kes arvas, et talle on antud anne kirjutada luuletusi. Tegelikult ei tulnud see tal üldse nii hästi välja, kui ta seda ise arvas, muidugi tõi ta ka kohe igasugu eri vabandusi enda kaitseks, et ise mitte lolliks jääda. Keegi ei olnud tema kirjutatud teosetest kuulnudki. Filmi algul otsib Salomon endale Tallinna suvekorteri, kuhu ta kolib enda papagoi Šifferiga. Juhuslikult saab Salomon Vesipruuli naabriks kuulus leiutaja ja loodusuurija Jaan Tatikas, kellest ei ole samamoodi keegi kuulnud
Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kreeka esimene ajaloolane, ajaloo isa. Kirjutas teose"Historia" Kreeka-Pärsia sõdadest. Hippokrates- vanakreeka arst. Kirjutas teose, kus on haiguste sümptomid ja kulgemise kirjeldused. Hippokratese venne, mida annavad arstid. Sokrates- oli vanakreeka filosoof
olid kadedad ja kitsid, mahajäätud majades käidi sees ringi luusimas ning head ja paremat otsimas. Inimesed himustasid ja hindasid kõike, mida nad ei saanud. See on ka praegu nii, himustatakse kõige rohkem seda, mida kergelt ei saa või ei tohi saada. 2. Iseloomusta peategelast: Peategelane oli noor tüdruk, 5-7 aastane. Ta oli väga tujukas, aktiivne, kohati enesekeskne (nagu kõik lapsed) ja veidi rutakas. Ta sai oma pereliikmetega üldiselt läbi, mitte erilisemalt, kui teised lapsed. Ta arvas, et kõik asjad, mis teised teevad, on tema pärast. Näiteks arvas ta, et kui vanaema liha tegi, siis tuli see hea vaid selle pärast, et ta ütles, et see hea tuleks. Ta oli pigem täiskasvanu, kui laps. Tema maailmatõlgenduse eripära seisnes selles, et ta oli vahel väga sünge ning kummalise maailmapildiga. Näiteks ei tahtnud ta vahel liha süüa ning karjus, et tahab pigem inimeseliha. 3. Teoses esineb põhiprobleem ,,hirm". Kuidas see esines erinevate tegelastega seoses?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
