Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus Tarapita rühmitus tekkis 1921. aasta suvel. Tema sündi valmistasid ette ajaloolised ja kirjanduslikud muutused. Toimunud oli Vabadussõda ja Eesti iseseisvumine, mis tõi kaasa erinevad tundeid ja arvamusi, mis oli vaja rahvale edasi kanda. Rühmitusse kuulusid A. Adson, A. Alle, J. Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G.Suits, A. Tassa, F. Tuglas ja M. Under. Kõik liikmed allkirjastasid Tarapita esimese numbri manifesti, mis deklareeris vaimuvabaduse nimel minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega, eriti saamaahne ja laiutava tõusiklusega. See manifest väljendas kindlaid liikmete mõtteid ja seisukohti kultuuri ja edasiviivate jõude hääbumisest. Katkend manifestist: "Millal
RAIL BALTIC ARVAMUS ARTIKKEL Rail Baltic on täna tekitanud väga palju erinevaid arvamusi, raudtee ehitamise kohta. Rail Baltic on Poolat, Leedut, Lätit ja Eestit ja ka Soomet ühendav uus, Euroopa standartdele vastava ca 950 km. pikkuse rahvusvahelise raudtee projekt. Eesti elu muutuks ka positiivsuse poole, näiteks: väheneks maanteeliikluse koormus, liiklusõnnetuste arv, keskkonna reostamine heitgaasidega, Tallinn ja Pärnu saaksid kiire rongiühenduse, kaubavedu tooks tulu, pääseksime kiirelt ja mugavalt Lätti ja Leetu (kiirest
Mida rohkem, seda uhkem? Tänapäeval on kõigil väga palju erinevaid mõtteid ja arvamusi. Me võime tunduda samad, kuid tegelikult oleme hoopis erinevad. On inimesi, kes lepivad väga vähesega ja oskavad sellega õnnelikud olla ja väga magusat elu elada, ehk loeb kvaliteet. Hoopis teine rühm inimesi on, kelle jaoks on oluline asjade rohkus, ehk kvantiteet ning ei panda rõhku emotsioonidele. Kindlasti ei saa siin raha nimetamata jätta, mis on väga ihaldatud siin maailmas. Pigem kiputakse arvama, et raha tood suuri muresid, kuid mõned suudavad näha raha teise külje alt
repliik – arvamusloo lühivariant, mis edastab kirjutaja seisukoha mingil teemal lühidalt ja konkreetselt retsensioon - arvutab nähtusi ja sündmusi; peab olema argumenteeritud ja võimaluse korral näidetega ilmestatud; eesmärk on tähelepanu juhtimine nähtuste või sündmuste tugevatele ja nõrkadele külgedele, mitte solvamine ja mahategemine. Retsenseeritakse eeskätt teoseid sõnavabadus – õigus vabalt levitada oma ideid, arvamusi, veendumusi ja infortmatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil tabloid – kõmulehed, kollane ajakirjandus tavaline inimene - satub meedia tähelepanu alla väga harva, enamasti siis kui nad on seatud mingite erakorraliste sündmustega valge ajakirjandus – kvaliteetajakirjandus, mis nõiab objektiivsust ja tasakaalu. Ideaalika on mõistus, analüüs ja arutlus. Tunded on tagaplaanil
olema kohe surm, vaid karistus. Karistus mis paneks neid mõtlema, kas nad teine kord üldse midagi sellist enam korraldavad ja et õppetund kohale jõuaks. Vaatamata kõigele ei ole meie maailm täis õiglust ja rahu. Kuskil on alati keegi, kellel on oma eri arvamus asjasse ja tahab asju omamoodi. Sõdimine usuliste ja muude arusaamatuste pärast oleks vaid näitamine, et riik ei oska läbirääkida, vaid ainult sõdides teisi arvamusi hävitada ja arvata, et nii peabki olema. Alati aga peab arvestama ka teistega ja hoida endas tagasi seda juhilikku ja lammutuslikku iha kõik ebameeldiv ja sobimatu hävitada, sest inimesed peavad üksteisega läbi saama, et rahus ja õigluses elada.
Naistel oli võimalus kanda rohkem keha paljastavaid riideid ning päevast päeva "liivakella" figuuri saavutamiseks ei pidanud nad korsetti kandma, sest korseti kandmine võis ikka tõeline piin olla. Tänu vabamale riietusstiilile tõusis moeteadlikkus ühiskonnas tunduvalt kõrgemale kohale. Eelnimetatud muutustele lisaks väga tähtsaks asjaoluks oli naiste poliitiliste õiguste suurenemine. Viktoriaanlikul ajastul polnud naistel poliitikas mingisugust valimisõigust ning naiste arvamusi ei kuulatud lugupidamisega. Kirjanikest õed Charlotte ja Emily Brontë aitasid kaasa õdede liikumise rajaja Florence Nightingale ning juba 1869. aastal said naised esmakordselt valimisõiguse USA-s Wyomingi osariigis. 1893. aastal said naised valimisõiguse ka Uus- Meremaal. Kahjuks 19. sajandil tervikuna naised valimisõigust saavutada ei suutnud, küll aga tingimused olid muutunud poliitiliselt palju soodsamateks varasega võrreldes.
See sõnavabadus ja enseväljenduse vabadus annab aga suurepärased võimalused tungida terroristidel ja pedofiilidel miljonite inimeste eraellu ja saata korda midagi enneolematut. Kogu maailm peab vaba olema, aga seda tuleb osata piirata, sest sõnal on määramatu jõud ja tohutu vägi, mis võib korda saata väga palju ootamatut. See vabadus pole aga turvaline ega täiuslik nagu pole enam miski siin ilmas, aga me vajame seda, et teha vajalikke otsuseid ja kuulda teiste arvamusi ja argumente ning võrrelda neid enda omadega. Seega me vajame seda kunagi kaua ihaldatud sõnavabadust, aga seda tuleb osata piirata. Nagu juba öeldud, siis sõnal on tohutult suur võim. Sõna kui võimu on kasutatud läbi ajaloo, et kihutada tapma meie enda liigikaaslasi, manipuleerima tohutuid rahvamasse tegemaks seda, mida üks inimene või inimeste grupp heaks arvab. Inimesed ei mõtle aga internetis uudiseid, blogisi jms. kommenteerides, mida see kõik endaga kaasa võib tuua
Mis on õnn? Mis on õnn? Ja mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Igal inimesel on omamoodi õnn. Õnne ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Seda peab tundma. Pole õnne ilma ebaõnneta. Tavaliselt tuntakse ära õnn, kuid vahepeal saadakse sellest aru alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. On ka selliseid arvamusi, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et mingil moel on see tõsi. Õnn koputab igaühe uksele, kuid mitte kõik ei lase teda sisse. Minu arvamus õnnest on see, et sul peab olema perekond. Kui perekonda pole, siis ollakse sageli õnnetud. Tähtsat osa õnnes mängivad minu arust ka sõbrad. Sõbrad ja perekond on need, kes sageli toetavad, kui vaja ning nendega saab mõnusalt aega veeta. Ma ei usu, et sõpru saab võrrelda rahaga. Raha on muidugi vaja,
Selle nimel pean pingutama. Pean väga oluliseks aja planeerimist. Samuti olen aldis tegema koostööd rühmakaaslastega ja õppejõududega. Olen lugupidav ja viisakas õppejõududega. Austan nende teadmisi ja töötahet meid õpetada. Samuti pean lugu õpingukaaslastest. Mulle meeldib kuulda õppejõudude poolt julgustavaid, innustavaid sõnu. Arvan, et positiivsus tõstab kõikidel õpitahet ja loob meeldiva keskkonna. Meeldib ka tagasiside ja analüüs tööde kohta. On tore kuulda arvamusi koduste tööde kohta nii rühmakaaslastelt, kui ka õppejõudude poolt. Mulle meeldivad ka kriitilised märkused. Ma ei solvu kriitika peale. Juba selle vähese ajaga, mis ma olen koolis käinud tunnen, et ma olen saanud juurde tarkust ja enesekindlust. Loodan, et suudan läbida tasemeõppe programmi.
Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased! Tänapäeva väga aktuaalseks teemaks on saanud probleem, kas 16-aastased noored on valmis valima? Hetkel on Euroopa riikides valimis alampiiriks 18 aastat, väljaarvatud Austrias ning Saksamaa viies liiduvabariigis, kus on alampiiriks 16 aastat. Eestis on palju arutletud sellel teemal, kuid pole otsustatud midagi muuta. Kas probleem on noortes endas või on hirm hoopis tuleviku ees? Viimasel ajal olen kuulnud mitmeid arvamusi, et Eesti noortel pole piisavalt huvi poliitika vastu. Mina sellega ei nõustu. Arvan, et väga paljud aktiivsed noored huvituvad poliitikast. Eriti need tublid noored, kes loevad igapäevaselt lehti ja vaatavad uudiseid on piisavalt haritud ning omavad enda seisukohta. Kindlasti saaks huvi suurendada kui koolis oleks rohkem tähelepanu pööratud poliitikale, näiteks rohkem ühiskonna tunde. Kui toimuks sama
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Väärtushinnang on suhteliselt püsiv veendumus sellest, et teatud eesmärgid ja käitumisviisid on inimese jaoks isiklikult soovitatavad või sotsiaalselt eelistatavad (,,head" ja ,,õiged"). Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Suhtlemine - info vahetus. Toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine. Suhtlemistasandid (Berne´i teooria) Igas inimeses olemas kolm tasandit: 1. vanem (see käitumine võetakse üle oma vanematelt. Suheldakse teistega ülalt alla. Positiivne vanem kiitev, toetav, nõuandev
" Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning samm-sammult järelduste (deduktsiooni) teel jõudma üha uute tõdedeni. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes'i arvates kahtlemine kõiges. Descartes'i plaan tõsikindla teadmise saavutamiseks on niisiis kaheetapiline: 1. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. 2. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Oletame nüüd hetkeks, et ei ole ei Jumalat, ei taevast, maad, meil pole ei käsi, jalgu jne. Võib olla olid need kõik vaid illusioonid, mille lõi keegi kuri deemon. Kuid ühes asjas ma siiski ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. Mõtlen, järelikult olen olemas (ld Cogito, ergo sum)
kasutada just erinevaid materjale ja värve. Eriti hästi sobiks neile minu arust just savi voolimine, sest see arendab ka peenmotoorikat ja vormitunnetust ning on ka väga rahustav kuid samas lõbus. Kunstiteraapia on tõhus ka grupitööna. Kasutatakse palju näiteks narkootikumidest vabaneda proovivate inimeste peal. See aitab tunda emotsionaalset toetust. Samas oled sa ka teiste poolt tunnustatud ja mõistetud. Ühelt poolt aitab see väljendada oma mõtteid ja arvamusi, teiselt poolt aga tundeid ja meeleolusid. Kõige olulisem on aga see, et see võimaldab inimestel edasi areneda. Olulised aspektid kunstiteraapia juures on aga see, et kedagi ei tehta maha, kedagi ei kritiseerita ning ka see, et lisaks käelisele tegevusele tehakse ka teraapiat. Kokkuvõttes võib öelda, et kunstiteraapia on aina enam levinud teraapia liike ning see on ka väga tõhus. Kunsti kaudu suudame tekitada me inimeses usalduse. Kunst suudab inimesed
Mauri Gross Retsensioon Mina käisin kunstinäitusel Kuressaares, Raekoja galeriis, 6. jaanuaril. Sinna olid üles riputatud Mauri Grossi valmistatud maalid, Mauri Gross ei ole ise hariduselt maalija, tema jaoks on maalimine rohkem ajaviide. Ta on tegelikult hariduselt teatridekoratsiooni maalide tegija. Minule meeldis see näitus väga. Galerii oli seest väga kena ja taustal mängiv muusika illustreeris veel omakorda. Pooled maalid olid lihtsad, kuid ilusad, teised olid humoorikad ja vahvad. Maale oli igale maitsele ja vanusele. Vanematele inimestele olid maalid, mille peal, kas õun või pirn, et saaks need riputada näiteks kööki seinale. Noortematele, mis meeldisid ka mulle väga, olid tabavate pealkirjadega ja humoorika sisuga maalid. Maalid olid mõttelised ja muudavad kindlasti seina elavamaks. Hinnad olid minu jaoks siiski kallid, kuid tööd olid seda väärt. Minu...
Kas noortel on linnas kohta? Küsimust, kas noortel on linnas kohta võib mõista mitut moodi. Kergem viis oleks mõelda paikade peale, mis on loodud noorte jaoks ning, kus noored vabal ajal on või võiksid olla. Sellele teemale võib läheneda ka teistmoodi. Kui palju kuulatakse noorte mõtteid ja arvamusi, ning kas on neil üldse kellegile nendest rääkida? Noorte sõna kuulda võttes, võib lahendada palju asju, mis on seotud kooli või vaba aja sisustamisega. Enamus noori veedavad oma vaba aja õues. See on väga tähtis, et mõeldaks noorte peale, kuna kui pole millegi mõistlikuga aega sisustada, tekivad lollid mõtted. Suur roll mängib ka sõpradel, aga kui noorte jaoks on moodustatud meeldiv keskkond, siis pole põhjust selle eiramiseks. Suur osa tegeleb extreem spordialadega (uisk, rula, lumelaud, bmx jne), nende jaoks ehitatakse spetsiaalsed pargid, kus saab erinevaid manöövreid teha. Seal käivad nii harrastaja...
Diferentseeritud lähenemine töötajaskonna planeerimisele kui võimalus tasakaalustada tööjõu nõudlust ja pakkumist 1. seminar Seminaride eesmärgid · Arutleda süvendatult teemadel, mis on antud kursuse sisu mõistmisel olulised · Tekitada diskussiooni, anda võimalus avaldada oma arvamusi ja esitada küsimusi · Õpetada töötama (teadus)artiklitega · Aidata seostada kursusel käsitletavaid teemasid igapäevase personalijuhtimise praktikaga Lühikokkuvõte loengutest · Personali planeerimise keskne eesmärk: tasakaalustada organisatsiooni tööjõu nõudlust ja pakkumist Arvuline aspekt Kompetentside aspekt · Tulenevalt keskkonna keerukusest ja määramatusest on nõudlus ja pakkumine pidevas muutuses ning tasakaalu hoidmine keeruline
elasid väga hästi ära. Praegune ühiskond on liiga ära hellitatud ja paljud ei oska vähesega hakkama saada. Enda seisukohast vaadates ei saa aru, et miks kulutab Eesti riik nii palju raha igasuguste sammaste peale. Samahästi võiks selle raha paigutada sotsiaalfondidesse ja toetada nõrgemaid ja noori, kes on tulevane põlvkond mis hakkab tulevikus Eesti riiki edasi viima. Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi ja seisukohti. Eesti ühiskonnas on sotsiaalsete klasside vahe väga suur. Põhiline, et enda eluga hästi hakkama saada tuleb enda eluga edasi minna ja ennast arendada. Vaadates teisi ja pidada neid enda konkurendis hakkavad palju üle enda võimete elama. Sealt tulevad suured pangalaenud ja miinused eelarvetes. Oleks hea, kui ühiskonna klasside vahe oleks väiksem ja üksmeelsust oleks rohkem. Heaks näiteks oli selle suve tantsu- ja laulupidu
Revolutsioon oli pöördepunktiks kogu maailmale, sellele järgnes hulgaliselt muudatusi ja uuendusi. Revolutsiooni käigus töötati välja ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Seitsmekümnest punktist koosnev deklaratsioon algas sõnadega: ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks". See dokument oli aluseks seisuste kaotamise algusele. Aadliseisus kaotati Prantsusmaal 1790.aastal. Järgnes palju vastakaid arvamusi. Kuid pikas petspektiivis oli deklaratsioonil pikk mõju. See on olnud aluseks ÜRO koostatud ,,inimõiguste deklaratsioonile" ning mitmetele teistele inimõigusi ja vabadusi kajastavatele dokumentidele. 21.septembril 1792. kuulutati Prantsusmaal välja vabariik. Monarhia kukutamine revolutsioonilisel Prantsusmaal pani alguse uuele riigivormile-tekkinud oli vabariik. 1793.aastal võeti vastu ka demokraatlik konstitutsioon. Hiljem on sellest eeskuju võtnud
Igaühel meist on usu- ja mõttevabadus. Samuti puudub Eestis ka riigikirik. Põhjuseks võib olla see, et eestlased on Euroopa üks ebausklikum rahvas. Kuid Eesti rahval on vabadus kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse. Seepärast ei saagi ükski inimene teist halvustada, kui usub mingit usku. Eesti Vabariigi põhiseadusele § 45 tuginedes saab öelda, et meile ei ole keelatud eneseväljendus ning on olemas sõnavabadus. Meil igaühel on täielik õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja muud informatsiooni. Seda kõike nii sõnadega, trükiga, pildiga kui ka muul viisil. Seadus saab seda õigust muidugi piirata kõlbluse, avaliku korra ja hea nime ning eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tänapäeval, lõpetades gümnaasiumi, on meil valikuvabadus, kuhu suunduda edasi kas minna õppima välismaa või Eesti ülikooli, reisida, töötada või üleüldse võtta aastake puhkust
Suhtlemisoskus kui visiitkaart Suhtlemine on tegevus mis ühendab meid teiste inimestega, ilma suhtlemiseta ei räägiks me teiste inimestega ja me ei teeks mitmeid asju sellisel juhul. Suhtlemine ja teistest arusaamine annab meile selle, et inimesed mõistavad teisi inimesi. Suhtlemisega saame me olla toeks oma sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Minu arvates Suhtlemine on üks parimaid asju, mis inimestele antud on. See , et me rääkida saame teiste inimestega, muudab inimesed palju hoolivamaks. Sest rääkimise abil saame me kirjeldada, mida me tunneme, kuidas on meie enesetunne, kirjeldada oma rõõmu. Suhtlemisel teiste inimestega tunneme me emotsioone ja avaldame räägitud asjadest oma arvamusi ja üritame nendega teistele toeks olla. Oluline on suhelda viisakalt ja korrektselt ka oma vanematega, see jätab ka neile mulje, et nad on last kasvatanud korralikult ja lapse suhtlemisoskus on ...
Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi. Nad küll proovivad (see on muidugi ka väga tähtis, et nad proovivad), aga nad teavad, kuid ei taha endale tunnistada, et neil ei tule see välja. Teiste vigadest on võimatu õppida, kogemused on need mis teevad inimese tugevamaks.
kohtub kaks kuud peale oma isa surma oma isa vaimuga ja saab teada, et ta isa hoopis tappeti mitte ta ei surnud loomulikku surma nagu alguses arvati, siis ta pühendus sellele, et tema isa tapja saaks selle eest ka väärilise tasu. Samas peab olema ka hea valitseja tunnuseks see, et ta peab kuulama ka teisi inimesi mitte ainult ennast ja mitte tegema selle järgi otsuse kuidas ise tahad. See omadus minu arvates prints Hamletil täielikult puudus. Küll mitte kogu aeg alguses ta kuulas teiste arvamusi ja ka tegutses selle põhimõtte järgi. Kuid hiljem peale oma isa mõrvamisest teada saamist kõik muutus. Peale seda ta ei hoolinud enam sellest mida teised temast arvasid või temale ütlesid. Järgmiseks hea valitseja tunnuseks on see, et valitseja ei võta vastu igasugusei tormakaid otsuseid mingites asjades ega tegutse ilma mõtlemata mida see võib endaga kaasa tuua. Hamlet aga tegi tihti rutakaid otsuseid ja ta ka tegutses vastavalt oma enda otsustele nii koheselt.
Negatiivsed emotsioonid Emotsioonid meie elus mängivad suurt rolli ja paljud otsused ja ettevõtmised on tehtud nende toel. Kas tõesti määravad negatiivsed ja positiivsed tunded inimese heaolu ja selle, kuidas ta elu edasi pürgib? Vastuseid saab vaadata iga nurga alt, sest arvamusi on mitmesugused nagu näiteks, et ,,hea ei saa olla ilma halvata", ,,et elus hakkama saada peab olema heale emotsioonile häälestatud". Mis siis neist õige on, selle üle ei olegi kindlat vastust. Minu arust on õigem see väide, et hea ei saa olla ilma halvata, sest nagu on juba inimeste iseloom, et kui head on liiga palju, siis seda ei märgata ja muututakse aina kurvemaks ja saamahimulisemaks. Sellest järeldades oletan, et peab ka vahepeal olema õnnetu ja mõnikord peab
ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. Locke filosoofia Tema filosoofilisele temperamendile on omane saatusega leppiv skeptitsism. Tema filosoofia põhiküsimuseks on inimliku teadmise päritolu. Ta on väitnud, et alles 40-aastaselt hakkas filosoofia üle tõsisemalt mõtisklema.
1870.aastal hakkas Lydia Koidula tegelema teatriga, esimesteks kuulsamaks teoseks oli "Saaremaa onupoeg". Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. 1872 . aastal avaldas ta eesti kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Lydia Koidula suri 11. augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Selle kohta on olnud palju arvamusi, et kas see ikka oli õige tegu ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. 1944.aasta detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad
samuti üks viis riiki aidata. Mitmed ühingud tegelevad aktiivselt näiteks ühiskonna probleemide leidmise ja lahendamisega. Samas ega ei peagi millegi väga suure asjaga tegelema, piisab ka lihtsalt aktiivne ja huvitatud oma tegemistest olema. Näiteks Tallinnas on Uue Maailma linnaosa, seal oli grupp aktiivseid noori, kes tahtsid oma kodukohta paremaks ja hubasemaks muuta. Samuti on mitmeid muid võimalusi oma hääle kuuldavaks tegemisel. On erinevaid avalike üritusi, kus kuulatakse rahva arvamusi ja mõtteid. Tuleb kohale minna ja arvamust avaldada. Sellistest väikestest sõnavõttudest võib saada midagi suurt ja võimast. Alguse võib saada mingi suur idee, mida korda saata. Näiteks, kui keegi avaldab lihtsalt ühe mõtte, et teeks selle koha puhtaks. Sellest väiksest lausest võis tulla mõni järgmine idee, mis kasvas lõpuks välja üheks suureks ideeks. Ma arvan, et ,, Teeme Ära" võis saada alguse just sellisest väikesest mõttest.
Enesehinnang ettevõtjana Tänapäeval on igal inimesel valik – kelleks sa tahad saada? Kas olla palgatööline või saada ettevõtte juhatajaks? Ettevõtjaks hakkamiseks on palju plusse ja miinuseid. Ettevõtte loomiseks peab inimene seda väga soovima ja tegema oma tööd täie pühendumusega. Analüüsides oma iseloomu testide abil, ma ei saa öelda, et mul on ettevõtlik vaim. Edukas ettevõtja on julge, aktiivne, silmapaistav inimene, kes ei karda oma arvamusi avaldada - aga ma olen teistsugune. Tihti ma eelistan olla üksinda ja töötada vaikuses. Mulle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis ja minu jaoks pole lihtne uute inimestega tutvuda. Ma ei usu iseendasse, tihti kahtlen tehtud valikutes ja otsustest. Samuti mul on raske lahkuda paljude harjumustest, sellepärast võimalus muuta oma igapäeva elu ei ole mulle oluliseks motivaatoriks oma ettevõtte rajamiseks. Teiselt poolt, mul on ka iseloomujooned, mis võivad aidata ...
laisad, neil puudub tahtejõud, motivatsioon ning neil on meelest läinud, milleks on inimene loodud. Inimene on loodud liikuma, tööd tegema, mitte kodus passima, rämpsu sööma ning endale vabandusi tekitama. Minu jaoks erandeid pole, isegi halvatud, puuetega ning pimedad inimesed on võimelised lahendusi leidma ning end arendama!! Kuid mida tähendab trenn? Kas rutiinset jõusaali külastamist, enda tühjaksjooksmist iga hommik? Iga õhtu? Okei, inimesi on ernevaid ja samuti ka arvamusi. Kõige ilusamini on trenni mõtestatud tõsiasjaga, et trenn on kõigest enda arendamine, enda tugevaks tegemine, et inimene peaks kaua vastu, et ta jaksaks palju, et ta ei väsiks, mitte et tal oleksid maksimaalselt treenitud lihased, et trennist ei saaks kinnisidee, et inimesed ei treeniks end üle. See võiks meelde tuletada, et propageerida oleks vaja tervisesporti. Spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, sport
Samas suurem probleem oli inimeste soovide ja nõudluste mitte arvestamine ja ainuisikuliselt juhtimis otsuste vastuvõtmist. Kui Adidase juhtkond oleks kasutanud rühmaotsustamise meetodit, siis kindlasti oleks olnud erinevad seisukohad, kuidas edasi liikuda. Juhtkond oleks võinud kogu otsustusprotsessi jagada mitmeks osaks. Põhiline probleem murdepunktis oli Adidasel otsustada, et kas minna rahva soovide ja nõudlustega kaasa või mitte. Rühmaotsustamisel oleks kindlasti tulnud erinevaid arvamusi ja alternatiivseid variante. Sellisel juhul oleks pidanud kogu alternatiivsed variandid läbi analüüsima ja valima ühtselt kõige lähedasema probleemi lahendus võimaluse. Kui otsus tehtud, saab näha selle efektiivsus ehk mõju hinnata. Praegusel juhul Adidas kaotas suure osa turuosast konkurentidele. Nike-i läbimurre toimus tänu innovatiivsete ja uudsete lähenemiste leidmisel spordijalatsite tootmisel. Nike lõi oma kõiki konkurente kõrgtehnoloogiliste vahendite
Minu Eesti Minu kodumaa on küllaltki väike riik ja siin ei ela väga palju inimesi, kuid sellegi poolest on Eesti mulle armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest see pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka oma kodumaa. Eestis on ka ilus loodus. Kodumaal elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Siin riigis ei ela palju inimesi, sest see riik ei ole suurriik. Inimesi tuleb ja läheb. Neid nimetatakse sisserändajateks ja väljarändajateks, aga inimesi sureb ja ka sünnib iga päev juurde. Väljarändajateks on tavaliselt noored, kes tahavad välismaale minna õppima ning oma oskusi, teadmisi ja silmaringi laiendada. Neil on tulevikus lootust ka paremini tööd leida. Tänasel päeval võib sisserändajateks nimetada pagulasi, kes põgenevad oma kodumaalt. On neid inimesi, kes ei taha pagulasi oma kodumaale ja on neid inimesi, kellel on ükskõik. Need kodanikud...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeele suhtluses ameeriklastega“ on kirjutatud Krista Vogelberg-i poolt raamatust „Eestlaste suhtlemisstiilid“. Artiklis on peamiselt kirjutatud eestlastele tehtud uuringust, kus nad pidid vahekeeles ehk võõrkeeles (inglis keeles) läbi mängima situatsiooni, kus nad taotlevad Ameerika ülikooli sisse saamiseks stipendiumi. Sellel hetkel, kui viidi läbi interviu salvestati seda ning hiljem hinnata kolmele Tartus elavale ameeriklasele ja kahekümnele eestlasest inglis keele õpetajale (ülekaaluliselt oli tegemist eakamate õpetajatega) 10-palli süsteemis. Uuring oli kokku pandud Brown-i ja Levinson-i mudeli põhjal, mis valiti selline, mis mitte üksnes ei too esile erinevusi eestlaste ja ameeriklaste viisakuskäitumises, vaid ka kõige otsemalt dokumenteerib neist erinevustest tulenevad suhtlushäireid. Uuringu kokkuvõtteks võib öelda,...
Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi. Nad küll proovivad (see on muidugi ka väga tähtis, et nad proovivad), aga nad teavad, kuid ei taha endale tunnistada, et neil ei tule see välja. Teiste vigadest on võimatu õppida, kogemused on need mis teevad inimese tugevamaks.
Iga hinna eest proovitakse teistest parem olla, kajastugu see siis kas lillepeenrate uhkuses või jõulukaunistuste rohkuses. Igale muutusele reageeritakse mitmekordse vastulöögiga. Kui vimm on saanud kasvada pikemat aega, võib iga pisemgi juhtum selle valla päästa. Paljudel juhtudel kinnistub meie arvamus inimesest esmamulje põhjal, hiljem on seda muuta väga raske. Öeldakse, et eestlase parim toit on teine eestlane, ning mõningal määral on selles ka tõtt. Kuulates teiste arvamusi ja kuulujutte, tekivad meil tahes-tahtmata omad eelarvamused, ent samas tuleb tõdeda, et harva räägitakse inimese parematest omadustest, tagaselja rõhutatakse pigem halba. Kord tülli läinud naabreid on keeruline lepitada, veelgi raskem on vaenukirvest maha matta neil, kes on kindlad teiste inimeste halbades kavatsustes. Et erinevaid inimesi on palju, on iseloomusid veelgi rohkem. Alati ei sobi kõik inimtüübid
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud. Samuti esineb avaldatud artikklite all tüüpilisi laimajaid, vihaõhutavaid kommentaatoreid, kuid
sisuliselt mitte midagi, et õpetajate heaolu parandada. Nüüd on tulemas uus, arstide streik, kuid usun, et ka nüüd ei võta riik rahvast kuulda. Seega lahkuvad üha enam haritud doktoreid oma kodumaalt sinna, kus neile võimaldatakse paremat elu. Siin kohal võingi väita, et Eestis eksisteerib kodanik riigi jaoks, sest ilma meieta ei toimiks riik nii nagu ta praegu toimib. Samas eksisteerib riik ka kodaniku jaoks: meil on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil; samuti kaitseb riik oma kodanikku, ka välisriikides viibides ja alati on meil õigus pöörduda kohtusse ning õigusi on meil veel küllalt. Kuid seda kõike saab reguleerida seadustega, millest kodanik kas siis peab kinni või ei see on tema enda teha. Nagu näha, võib riik kodaniku kui ka kodanik riigi jaoks eksisteerida, kuid kaldun siiski
Kommentaar artiklile „Kauaks veel eesti meest.“ Lugedes ning mõeldes kaasa antud artikli temaatikaga, tekkis paratamatult mõte, milline inimene on selle artikli kirja pannud. Millises ajastus on inimene üles kasvanud ning millised uskumused on mõjutanud tema maailmakogemust, antud juhul kogemust seoses eestlusega. Alati on nõnda – nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kogemusi ning arvamusi. Olen täheldanud Eestis elades , et inimeste suhtumine eestlusesse on väga erinev ja individuaalne ning mõjutegureid teatud paikapaneva suhtumise kujunemisel on mitmeid. Me elame maailmas, kus kõik on muutuv ning arenev. Erinevad põlvkonnad kogevad erinevaid sündmusi ning sündmused omakorda mõjutavad mõttelaadi. Liikudes ise lapsevanemana ühes põlvkonnast teise, olen mõistnud, et muutustele vastu ei saa.
püüdnud. Tegelaste kehad ja soengud olid enamasti tavalised ehk mingeid nende kohapealt ei tehtud. Peategelase Nika sõber ja nii-öelda tohter oli mees hüüdnimega kõva pähkel. Kõva pähkel polnud just kõige helgema peaga, kuid see eest teadis mees väga palju huvitavaid ning olulisi asju. Näiteks rääkis ta Nikale, kes on Nganassaan ja kuidas ning miks ta sellel teekonnal on. Lisaks sellele teadis kõva pähkel veel erinevaid vanarahva tarkusi ja arvamusi. Filmis kasutati erinevaid žeste, näiteks kasutas neid Niika kui ta põgenes karu eest ära tehes samal ajal erinevaid liigutsi püüdes sellega karu endast eemale tõrjuda. Filmis kasutati muusikat, mis oli küttimisele ja sellele lihtsale eluviisile kohane. Muusikat, mida kasutati oli tehtud vanemate iidsete pillidega ehk ei oldud kasutatud arvutitehtud muusikat ega muid tehnoloogilisi muusikainstrumente. Kogu see muusika filmis lõi
Arvamusartikkel- Mida arvate kodustest töödest koolis ja koolipäeva pikkusest? Hetkel Eestis ja üleüldse kogu maailmas palju temaatikat tekitanud koolinoorte probleem, et koolipäevad on rasked ja kodus antakse palju ülesandeid on viimasel ajal hoogu kogunud. Viisime läbi tänavaküsitluse ja selgus, et selle kohta sobib väga hästi ütlus “Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.” Kui küsisime 46. aastase Merikese käest, mida tema arvab tänapäeval koolipäeva pikkusest ja lastele antavate kodutööde kogusest, võrdles ta seda, nagu arvata, enda kooliajaga. Tema sõnul ei tohiks lapsed kurta, et neil on raske, kuna mõelda vaid-tema ajal oli veel raskem! Kuna Merikesel on kolm last: algkooliealine, gümnasist ja tudeng, oskas ta sel teemal sõna võtta küll. “Tõsi, algkoolis on pojal küll nii noore õpilase kohta pikk päev,
1870.aastal hakkas Lydia Koidula tegelema teatriga, esimesteks kuulsamaks teoseks oli "Saaremaa onupoeg". Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. 1872 . aastal avaldas ta eesti kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Lydia Koidula suri 11. augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Selle kohta on olnud palju arvamusi, et kas see ikka oli õige tegu ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. 1944.aasta detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud. Samuti esineb avaldatud artikklite all tüüpilisi laimajaid, vihaõhutavaid kommentaatoreid, kuid
suhtes ja ta peaks aktiivselt osalema avalikus elus, et aidata oma riiki paremaks muuta. Tõeline eestlane on minu arvates kindlasti töökas, intelligentne, sihikindel ja oma lähikondlasi armastav. Oluline on ka kindlasti oma riigi ajaloo tundmine ja osalemine riigi traditsioonidel, eeskätt laulu-ja tantsupeol. Olen kindel, et Eestis elab palju ,,tõelisi eestlasi". Kahjuks aga leidub ka vastandlikke kodanikke, kes ei austa oma riiki ja seda hoopiski alavääristavad. Arvamusi on mitmeid ja igal inimesel on tõesti õigus oma isiklikuks arvamuseks meie demokraatlikus ühiskonnas. Mina isikliult ei ole päris ,,tõeline eestlane", ehkki mulle meeldib mu riik ja ma kindlasti eelistan seda teistele riikidele. Ma arvan, et tõeliseks eestlaseks sünnitakse, mitte ei saada. Loodan, et Eestis sünnib rohkem ,,tõelisi eestlasi", kelle üle võime kõik ja eeskätt riik uhkust tunda.
Kas suusatunnid peavad olema kohustluslikud? Koolides ilusa talveilmaga tunniplaani ilmuvad kohustuslikud suusatunnid on idee pooles geniaalne ja vaheldusrikas võimalus vabas õhus liikuda ning ahistavada võimlaseinte vahelt välja saada. Kuid reaalsuses kaotab see idee om sära- see on ilmselt üks väheseid, kui mitte ainus koolitund, mis nõnda vastakaid arvamusi pälvib. Vaatamata sellele, et on 21. sajand ning elame heaoluühiskonnas ei ole üldsegi enesestmõistetav, et kõik koolide õpilased saaksid endale suuski lubada. ''Meil saab ju suuski laenutada, see ei maksa palju.'' on põhiline argument, mille õpetajad välja käivad. Paraku võib laenutatud suusavarustus olla väga ebamugav.Kuigi sellest on raske aru saada, võib ka see 5- 15 eurot nädalas olla mõne perekonna jaoks suur pingutus. On perekondi, kes niigi otsotsaga kokku tulevad
suhtes ja ta peaks aktiivselt osalema avalikus elus, et aidata oma riiki paremaks muuta. Tõeline eestlane on minu arvates kindlasti töökas, intelligentne, sihikindel ja oma lähikondlasi armastav. Oluline on ka kindlasti oma riigi ajaloo tundmine ja osalemine riigi traditsioonidel, eeskätt laulu-ja tantsupeol. Olen kindel, et Eestis elab palju ,,tõelisi eestlasi". Kahjuks aga leidub ka vastandlikke kodanikke, kes ei austa oma riiki ja seda hoopiski alavääristavad. Arvamusi on mitmeid ja igal inimesel on tõesti õigus oma isiklikuks arvamuseks meie demokraatlikus ühiskonnas. Mina isikliult ei ole päris ,,tõeline eestlane", ehkki mulle meeldib mu riik ja ma kindlasti eelistan seda teistele riikidele. Ma arvan, et tõeliseks eestlaseks sünnitakse, mitte ei saada. Loodan, et Eestis sünnib rohkem ,,tõelisi eestlasi", kelle üle võime kõik ja eeskätt riik uhkust tunda.
27.09.2010 Infokanalite võrdlus ÜLDISELOOMUST DELFI Eesti Päevaleht US Ülesehitus Kasutab teiste agentuuride Oma ajakirjanikud kirjutavad artikleid. Edastab teiste artikleid, selleks koguvad infot elust arvamusi enesest ja on probleemi keskel. Inimtööjõud Hulk administraatoreid, kes Kõrgharidusega ajakirjanikud, kes otsivad erinevatest portaalidest peavad oma tööd hästi tegema, et nii infot ja panevad enda heas ajalehes püsida. keskkonda üles. Infoedastamis viisid Ainult interneti keskkond Interneti keskkond kui ka paber
SALLIVUSE OLULISUS MEIE ÜHISKONNAS Raske on ette kujutada tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste suhtes. Ei saagi rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Tänapäeva maailmas on sallivus aina suuremaks kasvav probleem. Tolerantsus on on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumisreeglid ning suhtumise ümbritsevasse. Inimene on aga kõige selle ümbritseva maine liider, kelle iseloomust ning hoiakutest sõltub ja on sõltunud läbi aegade väga tähtsad protsessid ühiskonna arengu ja säilimise suunas. Tänapäeva maailmas on sallivuse roll suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid isiksuseid, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleem...
Tsensuur ja selle mõju kirjandusele Tsensuur on avaldatava loomingu läbivaatamine riigiasutuse poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni. Võib öelda, et tsensuur on hirmu laps ja teadmatuse isa. See on justkui vägivaldse võimuga käsikäes sammuv ahistav pilk, mis käib üle kogu loomingu, mis on käega katsutav ja silmaga vaadeldav. Kas tsenseerimine on inimõiguste rikkumine või hoopis meie heaolu kaitsmine? Arvamusi on mitmesuguseid - mõned leiavad, et valitsus päästab rahvast halva ja kõlbmatu eest, kuid teised näevad selles valitsuse salajast võimupoliitikat, mis suleb kodanike silmad maailmas toimuva ees ning täidab selle enda loodud illusioonidega. Mõlemal juhul tabab tsensuur kõige valusamalt kirjanikke ja nende teoseid. Mõned raamatud avaldati kärbitud kujul, mõned keelati ära ning kõige võikamate ideede kirjapanija saadeti otsemaid teispoolsusesse. Karmil vaikival ajastul oli
Sallivus mängib suurt rolli meie ühiskonnas. Kindlasti on asju mida igaüks meist nii rohkem kui ka vähem sallib. Helen Keller ütles kord oma raamatus „Minu elu lugu“ nii: „Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine“. Minu arust vastab see täielikult tõele, sest sallida pole alati kerge. Aga mis on sallivus? Sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivuse vastand on sallimatus. Sallimatus on üks suurimaid probleeme meie ühiskonnas, sest selle tõttu, et mõned inimesed üksteist ei salli võivad tekkida konfliktid mis võivad lõppeda suurte rahutuste, sõja või millegi muu halvaga. Minu arvates on kõige jubedam see, kui inimesed ei salli teist inimest ainult tema rassi, religiooni või seksuaalsuse tõttu
TÖÖRAHULOLU (LK 70-85) Töötajate suhtumine kujutab endast nende tundeid ja arvamusi, mis määravad omakorda selle, kuidas inimesed tajuvad töökeskkonda, kuidas nad pühenduvad kavatsetud tegevuse ja kuidas nad lõppkokkuvõttes käituvad.Organisatsioonilise käitumise seisukohalt pakub juhtidele huvi nende alluvate suhtumine oma töösse, karjääri ja organisatsiooni. Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine. See on valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt teistele inimestele, olukordadele või keskkonnale. On saanud tavaks eristada hoiaku
üldine ülevaade jooksul, enne magama minekut) kui arvamusi ei ole palju oodata (loevad ühtsed seisukohad) 31. Milleks kasutatakse teste sotsioloogias? – aitab mõõta isikuomadusi kui inimesi on palju 32. Milles seisneb sotsiaalse eksperimendi olemus? 13. Skaleeri erinevad küsitlusmeetodid nende avatuse alusel
Kognitiivse emotsiooniteooria teeneks on atributsiooni osa rõhutamine tundeelus: tundmuste aluseks peetakse toimuvale tähenduste omistamist ja olukordade lahtimõtestamist, aga ka oma elamusele seletava tõlgenduse otsimist. Ameerika psühholoog Leon Festinger (1919-1990) lõi kognitiivse dissonantsi teooria. Selle teooria kohaselt teeb ebakõla tunnetav inimene ühte kahest: kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks. Kognitiivse lähenemisviisi esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või sündmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab. Seda arusaama võib kohata juba vanakreeka filosoofias Aristoteles arvas, et emotsioonid on vastuseks sellele, kuidas me tõlgendame maailma. Julian Rotter arendas kontrollkeskme teooria, mis käsitleb inimeste enesehinnangulisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
