pöörduvad mõned inimesed perearsti juurde. Kindel on see, et arusaada täpselt seostest valu ja kultuurikeskkondade vahel, tuleb teha rohkem uurimusi. On teada, et nii sugu, religioossed uskumused, kultuuri-, isegi perekeskkond, kus laps üles kasvab, mõjutavad valu interpreteerimist. Valukäitumise erinevused tulevad kõige enam esile kui võrreldakse naisi ja mehi, noori ja vanu kui ka riigiti. Valu kirjeldamine pole objektiivne. Nii palju kui on arvamusi ja väärtusi, nii palju on ka erinevaid valukogemusi. Inimene ei tunneta valu sarnaselt teisega. Pluss, igaüks kirjeldab valu oma arvamuse, kogemuse ja tunde järgi. Valu on subjektiivne valu on inimese poolt tähenduse saanud nähtus.
Kool Andra Teede Referaat Koostaja: Klass: 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Luuletaja elulugu...................................................................................4 Looming ja kirjanduslik tegevus..................................................................5 Luulekogu ,,Takso Tallinna taevas" analüüs...................................................6 Luulekogu ,,Saage üle" analüüs................................................................7 Luulekogu ,, Atlas" analüüs.....................................................................8 Kokkuvõte.........................................................................................9 Kasutatud materjalid..........................................................................
ravimtaimedest valmistatavaid preparaate. Organism on väga tundlik ja seetõttu võivad tekkida kahjulikud mõjud. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Enkovaara, A-L. (2007). 101 loodustoodet. Tallinn: Medicina AS. Huisheng, X. (2011). Historical and current classifications of herbal toxity. Toxity of Chinese Veterinary Herbal Medicines, 6(2), 43-54. Juhanson, H., Lepla, S. (2006). Apteegikülastajate arvamusi ravimtaimedest, nende kasutamisest ja selle ohutusest. Tartu: TÜ farmaatsia instituut. http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-606.pdf (14.11.2014). Kahn, H., Loit, H-M. (2009). Tervise ABC. Tallinn: Valgus. 10
Raamimine on paratamatu, kõik esitused(kõned, kirjutised jne) on tegelikkuse võimalikud konstruktsioonid Sündmusi saab edastada vaid selekteerides Ajakirjanikud on pidevalt olukorras kus sündmusteke tuleb anda tähendus Arvamus Arvamus. Väärtustav info, eeldab varasemaid sõnumeid nähtuse kohta ehk metaavaldus Erinevalt uudistest on arvamus tõe suhtes ükskõikne, teda saab käsitleda ainult subjektiivsena NB! Otsus kujuneb sageli nii, et arvamusi, levitatakse avalikkuses, misjärel saab selgeks kus kujuneb enamus, ehk enamus määrab otsuse Meedia pakub tähtsamate teemade kohta jooksvalt kommentaare, mis lihtsustab arvamusekujundamist ja juhib seda. Kommentaaridel või arvamustel on suurem mõju kui uudistel Bbc talking heads Meelelahutus Eesmärk on tugeva emotsionaalse värvinguga sisu pakkumine. Olemas ka infotainment ( info ja meelelahutuse segavorm)
stiil toob edu organisatsioonis esinevate vastuolude puhul või kui on vaja motiveerida inimesi stressiolukorras. Inimesi ühendava juhtimisstiili mõju on tööõhkkonnale positiivne (Krips, 2010). Võrreldes eelneva direktoriga on kooli tööõhkkond muutunud stabiilsemaks ja töötajad on valmis omavaheliseks koostööks. Lisaks saab eristada kooli direktori töös demokraatliku ja arendava juhi stiile Golemani järgi. Demokraatlik juht kulutab aega, et kuulata inimeste arvamusi ja mõtteid; ta loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Inimesed saavad kaasa rääkida eesmärkide püsitamisel ning otsuste tegemisel (Krips 2010). Näide sellest. Direktor kutsus kokku välkkoosoleku ja teatas, mida te arvate, kui muudame mihklipäeva koduuurimuslikuks päevaks. Seoses sellega ei toimu tavapärast koolipäeva, toimuvad ühiskülastused Lindora laadale. Direktor selgitas kõiki tahke, kuidas teavitada lapsevanemaid ja õpilasi
vms. Üldkogum ei pea koosnema ainult inimestest, selle võib moodustada ükskõik milliste sarnaste objektide hulk. 47. Valim – uurimiseks valitud populatsiooni e üldkogumi osa. N. 600 Eesti lasteaednikku aastal 2006, 10 Austraalia linna, 500 Maksimarketi klienti mai 2006- mai 2007, hallid hiired vms. 48. Kvalitatiivne uuring (Qualitative Survey) - annab vastuse küsimustele kuidas, millist, miks, millised omadused? Kogutakse vabas vormis antud vastuseid, hinnanguid, arvamusi. Vastused iseloomustavad vastajate konkreetseid kogemusi, veendumusi (eelarvamusi), tegevusmotiive ja käitumist. Kvalitatiivuuring viiakse läbi statistiliselt väikesel valimil ja ei ole reeglina laiendatav üldkogumile. 49. Kvantitatiivne uuring (Quantitative Survey) - annab vastuse küsimustele mida, kui palju, kes, millal, kus, mis on parem? Andmeid kogutakse (statistiliselt) suurelt valimilt ja nende analüüsimisel kasutatakse statistilisi meetodeid. Uuringu tulemuse
Pärnu Koidula Gümnaasium G1BK1 klassi õpilaste teadlikkus interneti ohtudest Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Karolin Siimer: G1BK2 Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade................................................................................................................4 1.1 Enim levinud ohud internetis.........................................................................4 1.2 Hoidumine internetiohtudest.........................................................................4 2. Metoodika ja valim....................................................................................................
järelduste formuleerimine ja tegevuskavade koostamine 5 1.2 Uurimismeetodid Organisatsiooniuuringuid võib läbi viia kõikse uuringu või valikuuringuna, ent enamasti on selgelt eelistatuim kõigi töötajate kaasamine. Valikuuringu puhul palutakse uuringule vastata juhuvaliku teel välja valitud töötajate valimil, kelle arvamus peaks peegeldama kogu organisatsiooni arvamusi ja hoiakuid. Samal ajal räägib palju enam argumente kõikse uuringuvalimi poolt, kus uuringus osalemise võimalus on kõikidel töötajatel. Valikuuringust kõrvale jäetud võivad tunda, et nende arvamust ei peeta oluliseks ja kergesti võivad tekkida kahtlused vastajate valikprintsiipide suhtes. Lisaks võimaldab kõikne valim analüüsida tulemusi väiksemates üksustes ja anda konkreetset tagasisidet ka väiksemate üksuste juhtidele. Kvantitatiivsed meetodid – hüpoteesi kontrollimine
väljast ning see hõlmab olukorda, kui käitumist juhitakse tasude-karistustega (nt õpitakse seetõttu, et vanemad ei saaks kurjaks), aga ka olukorda, kui inimene juhib oma käitumist ise, kuid juhindub välisest (võrdlus teistega, hirm, häbi; nt õpitakse seetõttu, et olla kaaslastest parem; kui ei õpita, tuntakse end süüdi). Õpetajate ülesanne on luua iseseisvust, kompetentsust ja kuuluvust toetav keskkond. Autonoomiat toetavad õpetajad kuulavad laste arvamusi, annavad rohkem aega iseseisvaks tööks, kiidavad töö (mitte lapse) kvaliteeti, küsivad laste soove, on empaatilised, suudavad mõista lapse perspektiivist öeldut. Seevastu kontrollivad õpetajad juhendavad lapsi ise, annavad valmis lahendusi, nende kõnes on rohkem käske ja keelde. Juurdekasvuteooriat pooldavad inimesed usuvad, et võimekust saab tegutsedes arendada, nad otsivad selleks võimalusi – seavad endale meisterlikkuse saavutamise eesmärke,
(Dibou, 2012) Niisiis on noortepoliitika põhiline idee noorte kaasamine otsustusprotsessidesse. Osalemine just nendes valdkondades, mis mõjutavad ja puudutavad noorte eluküsimusi. Noorte kaasamist otsustusprotsessidesse põhjendab kolm aspekti: sotsiaalse õigluse ja noorte esindatuse kindlustamine, kodanikuühiskonna ülesehitamine ning noorte kasvatamine ja noorte kasvatamise edendamine (Zeldin & MacNeil, 2006). Nagu igas muus valdkonnas, on ka noortepoliitika kohta erinevaid arvamusi. Erinevad inimesed lähenevad antud valdkonnale erineval viisil. Ühiskonna poolt kujunenud üldise suhtumise saab laias laastus jagada kahte leeri. Ühtede inimeste jaoks on noored justkui parema tuleviku rajajad ja lootus. Teised inimesed võivad noori käsitleda kui ohtu ja probleemi ühiskonna jaoks. Isiklikult käsitlen antud töös mõlemat lähenemisviisi. Arvan, et kunagi ei saa ükski asi olla ainult must ja valge. Nii arvan, et ka noortepoliitikas võivad
I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20
Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole. Iga naine teab, et veel sündimata lapsel on olemas kõik inimesele omased omadused juba teise raseduskuu lõpuks
1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed.
midagi pähe määrida. Inimesed mõtlevad, et nendega ei ole üldse mõtet isegi rääkida, näiteks kui keegi pakub telekanalite vahetamise teenust. Selline teenuspakkuja üldjuhul peab ise minema inimese juurde ja vestlust alustama, enamus kõnnivad mööda. Oli juhus, kus mina jäin seisma ja mõtlesin, et teeks õige ka vestlust ja uuriks mida pakutakse. Mees, kellega mna rääkisin oli äga profesionaalne. Puhas profesionaalsus - rääkis oma arvamusi, uuris, mida mul on vaja ja mis tingimustel ja leidis lahenduse. Sain temalt väga hea pakkumise, kuid selletõttu, et elan linnast väljas ei saanud ta mulle paketti võimaldada. Kuid sellegipoolest kogemus temaga rääkida oli tohutult meeldiv. Kindlasti teretan js soovin edu müügitöös kui peaksin teda uuesti kohtama. Enamjaolt sellised avatud teenuspakkujad ei ole kurjad ega pahatahtlikud, kuid nii see võib tunduda. Neile tuleb anda võimalus ennast tõestada. Just
• Sõltumatu kohtu vajaduse tingivad: - võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve; - kohtu õigus ja kohustus otsustada inimühiskonna väärtuste üle Avalikkus ja vaba ajakirjandus • Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS § 3 lg 2) • Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS § 44) • Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides
koostatud süsteemi, mis ei arvesta inimese, kui indiviidiga, ega lähene tema probleemile süviti. Kuid lahenduseta jäävad põhiprobleemid – hoolekandeteenus, rehabilitatsioon, abivahendid. Loodan südamest, et valitsus ja reformikoostajad võtavad kuulda inimesi, kes iga päev elavad nende probleemidega. Ei ole mõtet vastu võtta seadust, millesse kellelgi ei ole mahti süveneda ja mis on tekitanud nii palju vastakaid arvamusi ja põhjustanud emotsionaalseid meeleavaldusi. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Kangro, T (2014). Riik hakkab rikkuma inimõigusi Kasutamise kuupäev 01.10.2014, allikas Postimees http://arvamus.postimees.ee/2914273/tiina-kangro-riik-hakkab-rikkuma-inimoigusi Tsahkna, M (2014). Puudega inimesed puu taha? Kasutamise kuupäev 10.10.2014, allikas Postimees http://arvamus.postimees.ee/2949559/margus-tsahkna-puudega-inimesed-puu-taha.
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 arvutada. Sealjuures siis lahendan kõigepealt kergemad ja lähen edasi raskemate juurde. Lõpuks panen endale kirja kõik eelnevalt arvutatud pindalad, vaatan, et midagi vahele ei jäänud ja lõpuks saan kõik kokku liites kätte kogu hulknurga pindala. 3) Descartes’i sõnul saab kahelda kõigis arvamustes, kuna meeled, läbi mille me maailma tunnetame ja tajume ning saadud infoga oma arvamusi kujundame, võivad olla petlikud ning me ei saa iseennast nii-öelda väljastpoolt vaadelda, et nende õigsuses kindlad olla. 4) Descartes põhjendab oma eksisteerimist esiteks sellega, et kui me julgeme milleski kahelda, siis see tõestab meie endi olemasolu. Teiseks tõestab ta seda faktiga, et kui „ma mõtlen, järelikult ma olen“. 5) Descartes tunnetas, et tema kui inimene on substants, mille kogu olemus ehk loomus
Sissejuhatus sotsioloogiasse 17.10 Kodanikeühiskond Veel mõisteid: - kodanikuühiskond (tuleneb sõnast kodanik/kodanlik üks inimene, kes lähtub oma huvidest, tähelepanu ainsusel) - kolmas sektor - mittetulundussektor - vabasektor inglise keeles 'civil society' tsiviliseeritud inimesed. 18. saj tekkis sfäär, kus inimesed saavad üksteist usaldada, suusõnalised lepingud jne. --> Adam Smith; --> Adam Ferguson. See sfäär oli nende jaoks majandussfäär. Rõhk tsiviliseeritusel. Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna om...
Kaebab "kõige kõrgemal " tasemel. Sellise käitumise korral tuleb säilitada rahu ja viisakus. Ei tohi lasta end "surnuks rääkida" ega alandada . Keskenduma peab probleemile ja lahendusvariantidele. "Konstruktiivne klient" e "argumenteeriv ekspert" Iseloomustab :teab täpselt", "teab paremini kui teie", alati käepärast kindlad "faktid". Sellise klienditüübi puhul ei tohi laskuda vaidlusse . Esitada võib veenvaid vastuargumente ja fakte, mitte arvamusi . Ei tohi lasta kliendil väljendada oma vaateid ja olla nendest sisse võetud . Heituda ei tohi kliendi "kindlatest allikatest" ja "faktidest" ning hoidu nende põhjal valede otsuste tegemisest . Tuleb olla kannatlik ning rahulik . Erivajadustega kliendid Erivajadustega klientide puhul tuleb pakkuda abi, kuid ei tohi käia peale. Tuleb jälgida neid hoolega ja vajadusel appi minna. Kohelda tuleb neid sama sõbralikult ja loomulikult nagu kõiki kliente
TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED.................................................................................................................5 4.2 SÜMPTOMID.............................................................................................................6 5. DEPRESSIOONI RAVI.....................................................................................................8 6. KOKKUVÕTE....................................
kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on hoopiski muud. Jah, suhtlemine on informatsiooni vahetus, kuid mitte ainult. Suhtlemise kestel edastatakse teisele kuulajale mõtteid, ettepanekuid, arvamusi, päringuid e küsimusi ja palju muudki. Suhtlemisel on palju viise, näiteks kõne, kiri, viipekeel, kehakeel, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks pean ma aga vestlust, mis toimub näost näkku, mis edastab informatsiooni rohkem, kui ükski teine suhtlusviis. Ühesõnaga kui suheldakse näost näkku, nähakse teise inimese reaktsioone, mida aga kirjas ei näe. Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil.
on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste reziimide tekkimist ära hoida? Millistele tingimustele peaks vastama ühiskond, et see areneks kõigi oma liikmete huvides? Millise epistemoloogilise järelduse teeb Popper 20. sajandi alguse teadusrevolutsioonist? Popper järeldab, et inimkonna käsutuses ei ole absoluutset tõesuse-kriteeriumit, vahendit, mille abil saaks täieliku kindlusega eristada tõeseid arvamusi meie arvamuste üldisest kogumist. Millise kriteeriumi alusel eristati Popperi-eelses teadusfilosoofias teaduslikku teadmist mitte-teaduslikkust? Teadmise allikana käsitati enesestmõistetavalt empiirilise vaatluse andmeid, on ju loodus- teaduslik teadmine empiiriliselt eksperimendis või vaatluses kinnitatav teadmine. Milles seisneb Popperi falsifikatsiooni-kriteerium teaduse eristamiseks mitte- teadusest?
kellega jätkas suhtlemist isegi siis, kui oli ilmselge, et Liia eelistab teist. - Ruta: Liia nõbu, kes lõi Ullo Liialt üle. Ruta oli spontaansem, arukam ja avatum kui Liia. 6) Kesksed ideed, probleemid. Romaan „Paigallend“ käsitleb eelkõige Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944 Ullo Paeranna autobiograafias. See on nii inimese kui riigi muutumise lugu. Teos näitab, kuidas üks või teine võib muuta arvamusi, seisukohti ning isegi iseloomu. 7) Tekkinud küsimused/seosed. Ullo on üsna üleolev ning ei käitu teiste inimestega just alati eetiliselt, kuigi see temas siseheitlusi ja süütunnet esile kutsub. Heaks näiteks on siin naissuhted. Ta jääbki lootusetult ihaldama kättesaamatut esimest armastust ning abiellub allaheitliku naisega, keda vaevu tunneb. Veel vana mehena hülgab ta abikaasa ning võtab uue noore naise. Kui nüüd Ullo ja
vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava; kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Muud seadusest tulenevad ülesanded: anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; lahendada diskrimineerimisvaidlusi; anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused;
tagasiside saamiseks. Koosolek võib olla nii alaliselt tegutseva töörühma (komitee) kui ajutiselt kokkukutsutud töötajate koostöövorm. Kas me nimetame neid koosolekuteks, konverentsideks, töörühmadeks või komiteedeks, erinevates ametlikes rühmades kulub küllalt palju tööaega. Mõned koosolekutega seotud negatiivsed asjaolud on järgmised: usalduse puudumine osalejate vahel hoiab neid tagasi tegelikke arvamusi esitamast; seisukoht, et „koosolek pole päris töö“ ei lase töötajatel koosolekuid tõsiselt võtta (s.t tullakse hiljem, minnakse varem või tegeletakse kõrvaliste asjadega) puuduv või mittetäielik info ei lase osalejatel olulisi otsuseid vastu võtta; koosolekute kehv läbiviimine (osalejatel pole päevakorda ega plaani, mida jälgida, piiratud aeg); koosolekuid nähakse kui tulemusi, mitte kui vahendeid
· Kuulan poole kõrvaga, et pärast mind kuulataks · Kuulan, leidmaks teise jutus nõrku kohti, mida oma hüvanguks ära kasutada · Kuulan, et olla kena inimene ja teist mitte haavata Kuulmine - teise inimese kõnes sisalduva info mittevastuvõtmine ja selle mitteanalüüsimine. 8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab suhtlemise efektiivsust 9. Milline on aja roll inimkommunikatsionis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne inimkommunikatsioon on inimestevaheline suhtlemine, kus mõlemad osapooled (nii sõnumi
3. kõrgemal positsioonil olevate isikutega 4. ediste sõprade ja kolleegidega, kui isik on tõusnud kõrgemale (võimu-)positsioonile 5. vanemate inimestega Olukorrad, kus ei peaks/võiks ennast kehtestada: 1. suhtlemisel tundlike inimestega (hakkab nutma, füüsiline rünnak) 2. keerulises olukorras oleva inimesega (nt praktikant, õpilane) Kehtestamise tüübid: Basic – inimene väljendab enda seisukohta kaitstes enda õigusi, uskumusi, tundeid, arvamusi. „Vabanda, aga ma ei ole nõus selle väitega, et ... Ma arvan teisiti.“ Empaatiline – ollakse tundlik teise isiku suhtes. „Ma tean, et see arvamus on sulle oluline, kuid ma leian, et...“ Eskaleeruv – samm-sammult kasvav/tugenev kehtestamine „Ei, ma ei soovi osta.“; „Ma juba ütlesin, et ma ei soovi osta.“; „Ma olen juba mitu korda ...“. Kehtestava sõnumis sisu: Suhte säilitamisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine,
Kvalitatiivselt saab uurida, kuidas lapsed tajuvad peretülisid, aga mitte peretülide mõju lapsele. (Täpsel sõnastusel on väga suur roll!) Seeläbi on ka kursuse raames tehtav uuring eelkõige mitte sellele keskendunud, et miks arvutit tuuakse loengusse, vaid kuidas õpilased ise mõtestavad seda. Oluline aspekt on ka valetamise küsimusel meid huvitab eelkõige inimeste tõlgendus, mitte faktide ümberjutustamine. Kõik muudavad oma arvamusi sotsiaalselt aktsepteeritavamaks, seetõttu tegelemegi eelkõige tõlgendustega, mitte suure ja ühese Tõega. Et aga üldiselt saada tõelisemaid arvamusi mingil (delikaatsemal) teemal, tasub valida individuaalintervjuu. Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus. Tuleneb otseselt antropoloogilisest, etnograafilisest uurimusest see on oluline suund. Üks olulisemaid andmekogumismeetodeid. Eesmärk: · Meid huvitab inimeste tegevus, meie eesmärk on inimeste tegevuse tundmaõppimine
Ajakiri Kultuur ja Elu on Eestis ilmuv rahvusliku suunitlusega kultuuriajakiri, mille kesksed teemad on seotud lähiajaloo ja ennekõike Nõukogude-vastase vabadusvõitluse ning Nõukogude reziimi kuritegudega. Ajakirja eesmärgiks ei ole käsitleda süva- ja professionaalset kultuuri, vaid just seda osa kultuurist, mis üldjuhul kultuuriajakirjanduses kajastust ei leia. Sellegipoolest ilmub Kultuuris ja Elus arvamusi ja käsitlusi ka nüüdiskultuuri teemadel. Ajakirja on analüüsitud Kultuuri ja Elu numbrite 4/2010, 1/2011, 2/2011 ja 3/2011 põhjal. Esmalt on antud ülevaade ajakirja ajaloost. Seejärel on iseloomustatud Kultuuri ja Elu omanikku, toimetust ning autorkonda. Kirjeldatud on ajakirja struktuuri ja funktsioone lähtudes põhivaldkondadest ja rubriikidest, mis on väljaandele iseloomulikud. Lähemalt on vaadeldud kultuuriajakirja sisu vastavalt temaatikale ja kesksetele probleemidele. Hinnatud
1. Sissejuhatus Enamus inimestest ei tea mida tähendab GMO või mida see endast kujutab. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid. Geneetiliseks muundamiseks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd seisneb siiski DNA ja kromosoomide jne tegelemises. GMO-d on palju uuritud, kuid arvamusi on erinevaid, mõned arvavad, et see on kahjulik ning pikaajaline mõju võib olla laastav, mõndade arusaamist mööda on see just inimeste tulevik, kuna GMO-d on kasutatud toitudes juba pikka aega. Üldiselt on GMO-st kirjutatud palju artikleid ajakirjades, kuid raamatuid selle kohta leidub vähe. Geneetiliselt muundamise kohta on palju vaieldud ning pole siiamaani selgusele jõutud, kuna milleski ei saa kindle olla. Selles referaadis
Valla- ja linnavalitsus võivad muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamise pädevuse anda vastavalt valla või linna ametiasutusele. Tallinnas korraldab halduslepingu alusel muinsuskaitset Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tartus Tartu Linnavalituse Kultuuriväärtuste teenistus ja Haapsalus Haapsalu Linnavalitus. Kultuuriministeeriumi juures tegutseb nõuandva koguna Muinsuskaitse Nõukogu. Muinsuskaitse Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi kõigis käesolevast seadusest tulenevates küsimustes. Nõukogu seisukohad on Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse muinsuskaitsetöö kavandamise ning muinsuskaitse põhimõtete väljatöötamise soovituslikuks aluseks. Oma seisukohad ja protokollilised otsused esitab nõukogu kirjalikult kultuuriministrile ja Muinsuskaitseametile. Omaalgatuse korras osalevad muinsuskaitses usaldusmehed, kelle õigused ja kohustused kehtestab kultuuriminister määrusega.
Õun on üsna suur, piklik-kooniline, kollakasvalge, küpsedes muutuvad nad mõnikord läbipaistvalt klaariks. Magushapu maitsega. Säilib paar nädalat. "Suislepp" - Eestimaa sort, mille algpuu kasvas Võrtsjärve lähistel endise Suislepa mõisa aias. Ümarkooniline, kollakasvalge õun on kaetud roosapunaste joonte ja laikudega. Õigel sordiõunal on ka viljaliha roosakas. Vili valmib augustis, säilib 4 - 6 nädalat. Väga hea laua- ja mahlaõun. "Krügeri tuviõun" - on arvamusi, et puu pärineb Leedust. Õun on kooniline, kollakasvalge, õrna punaga päikesepoolsel küljel. Valmib augusti teisel poolel ja säilib 3 - 4 nädalat. Hapukasmagusa maitsega meeldiv lauaõun. "Martsipan" - pärineb Saksamaalt. Õun lameümmarguse kujuga, rohekaskollane, triibulise ilusa karmiinpunaga. Valmib augustis. 4 TALISORDID: "Talvenauding" - Pollis aretatud sort
.....................................................................................10 Kasutatud allikate loetelu.......................................................................................11 Sissejuhatus 2 Minevikust võib meenutada nii mõndagi huvitavat, trükimasinast antibiootikumideni, kuid millised leiutised avaldasid ajaloo käigule enim mõju? Selle kohta on arvamusi mitu. Valisin selle teema,kuna mind ennastki huvitavad leiutised ja tahaksin väga teada saada, mis meie elu jooksul leiutatud on. Minu eesmärk on anda ülevaade leiutistest, mis on meie elu tugevalt muutnud. Töö põhineb peamiselt interneti andmetel. Tänud minu õpetajale Õie Ristiojale, kes andis mulle võimaluse sellel teemal referaat koostada. Paber
-Maaelukomisjon Maaelukomisjon kui üks Riigikogu alatistest komisjonidest alustas tööd 1993. aasta lõpus maaelu- ja põllumajanduskomisjonina. Alates 1995. aasta märtsist on komisjoni nimi maaelukomisjon. Maaelukomisjoni põhilised töövaldkonnad: · menetleb juhtivkomisjonina suuremat osa otseselt maaelu, põllumajanduse ja kalanduse ning maareformi valdkonda kuuluvaid seaduseelnõusid; · annab Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamusi maaelu arengu, põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta; · esitab muudatus- ja täiendusettepanekuid teiste valdkondade seaduseelnõudele, eriti nende sätete kohta, mis puudutavad maaelu ja põllumajandust (nt tollialased seadused, maksuseadused, riigieelarve põllumajandusega seotud peatükid jt). Komisjoni esimees: Kalev Kotkas Komisjoni aseesimees: Aleksei Lotman Komisjoni liikmed: Rein Aidma Kaia Iva
Oleme me ju ometigi nii pisike osa tervest mõistatuslikust universumist. · ,,Ei mitte nõnda. Ma ei taha teid oma teiste teenritega ühe pulga peale panna; sest ausalt öeldes on mul hirmus jõle kaaskond..." - See oli mida ta ütles oma koolikaaslastele. Samas ise ta kahtlustas neid reetmises. See sai ka lõpuks kinnitust, aga mis mind köidab selle konkreetse lause juures on see, et inimestele on tegelikult antud vabadus oma sõnu `süüa' või oma arvamusi muuta. Paraku on inimesi, eriti minu tutvusringkonnast, kes seda ei mõista ja arvamuse muutumisi ei austa. Ma ei tea, kas te mõistate mida ma täpselt öelda tahtsin... · ,,Sa rõve lurjus, verine himur, julm reetur, ilge verepilastaja! Oo, kättemaks!" sellised luulelised pöördumised on minu jaoks nii...retrod, ma armastan vanu filme ja vanat kirjandust just selliste lausete pärast. Mind paneb lihtsalt imestama,
parlament, siis mulle tundub, et otsuste langetamine muutuks siis raskendatumaks ja pikemaajalisemaks. Hawoody raamatus on ka öeldud seda, et teise koja olemasolu muudab seadusandliku protsessi komplekseks ja raskeks, mulle tundub see samamoodi. Samuti kitseneb juurdepääs poliitika tegemisele ja seaduslikele otsustele. Kui kui Eestile peaks olema ainuõige kahekojaline parlament, siis miks ei ole seda juba taastatud sarnaselt aastatele 1937-1940. On olnud arvamusi, et see tuleks taastada, kuid see on senimaani jäänud vaid jutuks.
Aga mina arvan, et sellega, mis arengu Põlvamaa on saavutanud suhteliselt lühikese ajaga on rahuldust pakkuv. Ainus aspekt, mis mulle muret tekitab on see, et palju ajaloolisi ja rahvale omaseid kohti on rohtu kasvanud ja inimeste mälust ning huviringkonnast kadunud. Näiteks on paljud kultuurimälestised nagu Möksi veski Ahja jõe alamjooksul, eravalduses ja lagunemas. Selliste ehitiste suhtes peaks riik ja omavalitsused omi arvamusi ning väljavaateid muutma. Tuleks mõelda ehitiste ja kohtade tähtsusele, mitte ainuisikuliste huvidele. Paljuski valmistab rõõmu see, et teatud hulk sääraste probleemidega kohtadest on tagasi võetud riigi omandisse või ala eraisikust haldaja on aru saanud, et taoliste kohtade väärtus ületab nende endi ambitsioonid. Olen oma kodukohas toimiva turismiga ikkagi rahul. On selge, et erasektoris
Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva. Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Eestist kuulub Euroopa Kohtusse Uno Lõhmus. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi. Nende ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid on kas kõrgemate siseriiklike kohtute endised liikmed või väga pädevad juristid, kelle puhul võib loota, et nad on erapooletud. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada.
21. sajandiks on enamikule psühholoogidest selge, et enesekehtestamine ei ole manipulatsiooni agressiivse ja altruistliku käitumise vahel, vaid uus mõõde, mis kasvab üles agressiooni ja alturismi lõimumise vahepunktis. Seega on enesekehtestamine pidevalt arendatav oskus. Kümneid erinevaid definitsioone kokku võttes võib järeldada, et enesekehtestamist käsitletakse kui suhtlemisoskust, mis võimaldab inimesel avaldada oma tundeid, mõtteid, uskumusi, arvamusi ja vajadusi sellise käitumise viisiga, mis ei kahjusta teiste inimeste õigusi ja heaolu tunnet. 2 ENESEKEHTESTAMIS STIILID 2.1. Alistuv stiil Alistuvalt suheldes ei väljenda te oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritate neid edastada kaudselt, näiteks kulmukortsutuse, nutu või vaevakuuldava sosina abil. Võimalik, et hoiate oma tundeid ja soove sootuks tagasi. Alistavad käitumises kipute palju naeratama, vaikides kuulama ning teiste vajadusi enda omadest tähtsamaks pidama
eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel eristada hinnangut mingile oma teole või tegevuse produktile hinnangust enda isiksusele. Seega elab ta negatiivse hinnangu üle väga valuliselt. Koolieelses eas kujuneb lapsel välja ka sooline eneseteadvus. Ta annab endale reeglina 3-4
probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem. On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus. AJALUGU:
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku areng...
kaudselt täna Thoureau revolutsioonilisele ideele, on India praegu vaba riik ning areneb kiiresti. Samuti sai tema orjusevastastest protestidest inspiratsiooni Marthin Luther King Jr. Ning praegu on orjapidamine USA-s keelatud. Kindlasti mõjutasid tema looduseteemalised ja anarhistlikud esseed hipiliikumist ning ka tänapäeval on tihti teemaks see, kuidas valitsusest midagi kasu ei ole ja seoses Iraagi ja Afganistani konfliktidega on tekkinud palju vastakaid arvamusi sõjalise agressiooni vajalikkusest. Samuti on aeg-ajalt kuulda inimestest, kes järgivad Thoreau ,,Jalutuskäigus" esitatud ideed ja eralduvad ühiskonnast, et elada looduses ja olla vabad rahast, asjadekultusest ja muust, mis tsivilisatsioonis halba on. Näiteks võiks tuua Christopher McCandlessi, kes pärast keskkooli lõpetamist põletas oma raha ja dokumendid ning katkestas kõik suhted tuttavatega, et minna üksinda elama Alaskale, kus ta ka kaks aastat peale kadumist suri ja
adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse inimese enesekohaseid hinnanguid, elusündmusi, teiste arvamusi, jälgitakse inimese käitumist. Isiksus ja vanus: isiksusetüüpide püsivuse uurimus (3 21 a) 1) pidurdatud aastasena pelgasid võõraid in ja uusi olukordi, 18 a eelistasid ohutud tegevusi, käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik 3) kohanenud ennast parasjagu kontrollivad, enesekindlad, ei peljanud uusi olukordi/inimesi,
Majanduse küsimuste vastused 1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega 5)Impordikvoot on teatud kauba lubat...
aatomitega. Alles ligikaudu 460 eKr arendas filosoof Demokritos välja idee aatomitest. Tema arvas, et aatom on see kõige väiksem aine osa, mida pole võimalik enam pooleks teha. Kahjuks ei mõjutanud tema ideed eriti teisi filosoofe, sealhulgas ka Aristotelest. Aristoteles pidas seda teooriat väärtusetuks ning kui ta ütles seda ülejäänud rahvale siis hakatigi uskuma, et see idee oli alusetu. Enam kui 2000 aastat ei uuritud kreeklaste arvamusi. Alles 1800 aastate alguses hakkas see inimestele huvi pakkuma. Tänapäeva aatomiteooriale pani aastal 1807 aluse John Dalton. Aastatel 1833 1834 leidis M. Faraday elektrolüüsi uurides, et aatomid sisaldab vähimlaengut. Aastal 1897 leidis Joseph John Thomson, et gaasis võivad esineda ühe ja sama negatiivse elektrilaenguga osakesed, ning oletas, et see ongi vähim elektrilaeng. Neid osakesi hakatigi nimetama elektronideks. Aastal 1898 näitas Wilhelm Wien, et peavad eksisteerima
Püütakse esitada samu küsimusi, mis võivad noortel tekkida/juba tekkinud. Seejärel hakatakse neile küsimustele alapeatükkides järk-järgult vastama. Samas motiveerib küsimuste ja hinnangute esitamine noori lugema. MIS ON ARMASTUS? Vastavad 1719-aastased Noormees: ,,Kui ma tüdrukut armastan, siis ma tunnen, et tema võiks mu laste ema olla." Iga alapeatüki all on väljavõtted noorte arvamustest. Neid on vähemalt neli ja kõik need esindavad erinevaid arvamusi. Siit ka kasvatuslik ja väärtuslik õpetus. See näitab noortele, et kõik ei saagi olla üheselt mõistetav. Tuleb õppida arvestama kõikide inimeste mõttemaailmadega ja neid ka oskuslikult ära kasutada, näiteks meeskonnatöös. Lisaks motiveerib noori vanuseastmele omase väljendusviisi esitamine. Armastuse kolmnurga teooria Oluline on ka piltide ja illustreerivate jooniste lisamine. Aitab näha asjade seotust, kui see
mõistatusi mõistatusi. - Ajakiri Haridus http://haridus.opleht.ee/ (Töötab terve klass) 6. Refleksioo - õppejutt ja vaba arutlus, kus igaüks võib oma n Õpetaja teeb kokkuvõte Õpilased kuulavad arvamusi ja teadmisi jagada, mis veel kord teeb · millised on tehtud tööst, vastab õpetajat, küsivad, sidet õpetaja ja õpilaste vahel võimalused küsimustele, kommenteerivad, lisavad teadmiste kommenteerib õpilaste midagi, mis on tähtis - õpetajal on võimalus teha eneseanalüüsi oma tööd (positiivseid külge), nende arvates, kirjutavad 6
selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena; mudel näib piirmeetodina, kuna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. TEEMA: Personalistrateegia ja töö analüüs 8. Mis on töö analüüs? Töö analüüs (job analysis) on personalijuhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded. Lihtsamalt öeldes on töö analüüs tööde ja nende sisu täpsem määratlemine. 9. Too välja töö analüüsi meetodite plussid ja miinused.
Meil on sünnist saati kaasa antud mingid instinktid millede ajal me tegutseme. Kuid eesmärgid seame me endile igaüks ise, oma äranägemise järgi. Sõltuvalt siis mis ajastus me elame, milline on tervis, millise sotsialse taustaga me oleme, kuidas meid ühiskond mõjutab, kuidas meid kasvatati, kes on meie ligimesed, millised on meie moraali taju ja kui palju õnnestub saavutada püstitatud eesmärke. Peame jääma vabaks oma valikutes kui seda soovime. Aga kindlasti on erinevaid arvamusi. Inimesi on palju ja igaüks meis elab oma elu ise. Nii nagu võimalusi on ja nii nagu ise neid loome. Üldjoontes olen nõus väitega, et igaüks on iseenda saatuse sepp ja iseendale õnne valaja. Kuid mitte sada protsenti kõigile see ei kehti. Aga proovima peab. Minul on hea elu. See pole alati nii olnud, kuid siin kiidan enda head tervist, mille alla liigitan ka hea stressi taluvuse, mis on mind siiani kenasti elus edasi aidanud. Ei tohi alla anda ja julgelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
