Püütakse esitada samu küsimusi, mis võivad noortel tekkida/juba tekkinud. Seejärel hakatakse neile küsimustele alapeatükkides järk-järgult vastama. Samas motiveerib küsimuste ja hinnangute esitamine noori lugema. MIS ON ARMASTUS? Vastavad 1719-aastased Noormees: ,,Kui ma tüdrukut armastan, siis ma tunnen, et tema võiks mu laste ema olla." Iga alapeatüki all on väljavõtted noorte arvamustest. Neid on vähemalt neli ja kõik need esindavad erinevaid arvamusi. Siit ka kasvatuslik ja väärtuslik õpetus. See näitab noortele, et kõik ei saagi olla üheselt mõistetav. Tuleb õppida arvestama kõikide inimeste mõttemaailmadega ja neid ka oskuslikult ära kasutada, näiteks meeskonnatöös. Lisaks motiveerib noori vanuseastmele omase väljendusviisi esitamine. Armastuse kolmnurga teooria Oluline on ka piltide ja illustreerivate jooniste lisamine. Aitab näha asjade seotust, kui see
mõistatusi mõistatusi. - Ajakiri Haridus http://haridus.opleht.ee/ (Töötab terve klass) 6. Refleksioo - õppejutt ja vaba arutlus, kus igaüks võib oma n Õpetaja teeb kokkuvõte Õpilased kuulavad arvamusi ja teadmisi jagada, mis veel kord teeb · millised on tehtud tööst, vastab õpetajat, küsivad, sidet õpetaja ja õpilaste vahel võimalused küsimustele, kommenteerivad, lisavad teadmiste kommenteerib õpilaste midagi, mis on tähtis - õpetajal on võimalus teha eneseanalüüsi oma tööd (positiivseid külge), nende arvates, kirjutavad 6
probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem. On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus. AJALUGU:
21. sajandiks on enamikule psühholoogidest selge, et enesekehtestamine ei ole manipulatsiooni agressiivse ja altruistliku käitumise vahel, vaid uus mõõde, mis kasvab üles agressiooni ja alturismi lõimumise vahepunktis. Seega on enesekehtestamine pidevalt arendatav oskus. Kümneid erinevaid definitsioone kokku võttes võib järeldada, et enesekehtestamist käsitletakse kui suhtlemisoskust, mis võimaldab inimesel avaldada oma tundeid, mõtteid, uskumusi, arvamusi ja vajadusi sellise käitumise viisiga, mis ei kahjusta teiste inimeste õigusi ja heaolu tunnet. 2 ENESEKEHTESTAMIS STIILID 2.1. Alistuv stiil Alistuvalt suheldes ei väljenda te oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritate neid edastada kaudselt, näiteks kulmukortsutuse, nutu või vaevakuuldava sosina abil. Võimalik, et hoiate oma tundeid ja soove sootuks tagasi. Alistavad käitumises kipute palju naeratama, vaikides kuulama ning teiste vajadusi enda omadest tähtsamaks pidama
elluviimiseks ning koondada valdkondlike ministeeriumide integratsioonispetsiifiline tegevus. Integratsiooni jaoks on loodud programmed, need on ,,Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000 2007" ja ,,Integratsioon Eesti ühiskonnas 20082013 Artiklite autorid erinevalt suhtuvad sellesse, kuidas riik, eestlased ja muulased lahendavad (või ei lahenda) muulaste probleeme. Autoritel ei ole siin ühist arvamust, vaid neid arvamusi võib jagada kolmeks. Mõned autorid arvavad, et integratsiooni protsess areneb ja riik aitab teda. Mõned arvavad, et kõik on vastupidi ja riik aitab mitte integratsiooni, vaid assimilatsiooni. Mõned aga arvavad, et just muulased segavad neid aidata ja ei taha integratsioonis osaleda. Argumentid, miks on just selline arvamus, on erinevad. Arvamus: integratsiooni protsess areneb ja riik aitab teda. Eesti on demokraatlik riik ja nagu
huvitab üha rohkem iseenda sisemaailm ja seal toimuvad protsessid. Ma arvan, et ma ise sain selle uurimusega palju huvitavaid teadmisi enesekehtestamisest ning sellest, kuidas inimesed ennast erinevates olukordades kehtestada püüavad. Sain rohkelt teadmisi kehtestamisoskuse arendamisest, mis on mulle isiklikult väga oluline. Kehtestamisoskus tuleb kasuks mu tulevases töös, kuna mu tulevane töö näeb ette, et ma pean olema julge ja välja ütlema oma arvamusi. KASUTATUD KIRJANDUS Krips, H. (2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu Ülikooli Kirjastus. http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html
infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. (Antsov, 2005) 1.3 Empaatiline kuulamine Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle alus on tõepärane enesetunnetus, eelarvamusteta suhtumine. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab
Meil on sünnist saati kaasa antud mingid instinktid millede ajal me tegutseme. Kuid eesmärgid seame me endile igaüks ise, oma äranägemise järgi. Sõltuvalt siis mis ajastus me elame, milline on tervis, millise sotsialse taustaga me oleme, kuidas meid ühiskond mõjutab, kuidas meid kasvatati, kes on meie ligimesed, millised on meie moraali taju ja kui palju õnnestub saavutada püstitatud eesmärke. Peame jääma vabaks oma valikutes kui seda soovime. Aga kindlasti on erinevaid arvamusi. Inimesi on palju ja igaüks meis elab oma elu ise. Nii nagu võimalusi on ja nii nagu ise neid loome. Üldjoontes olen nõus väitega, et igaüks on iseenda saatuse sepp ja iseendale õnne valaja. Kuid mitte sada protsenti kõigile see ei kehti. Aga proovima peab. Minul on hea elu. See pole alati nii olnud, kuid siin kiidan enda head tervist, mille alla liigitan ka hea stressi taluvuse, mis on mind siiani kenasti elus edasi aidanud. Ei tohi alla anda ja julgelt
Näiteks kui pere otsustas einestada koos, kui laps hakkab keelduvad söömast sel ajal, ja siis on tal isu. Kangekaelsus väljendatakse lapse soovist kõike ise teha. Kui ta püüdis füüsilise sõltumatuse lapsekingades nüüd käitumise on suunatud kavatsustest ja ideid iseseisvust. Iseseisev ilming mõjutab suhteid täiskasvanutega. Kui laps mõistab, et saab midagi ka ise, ta ei vaja täiskasvanute abi. Nad vajavad mõistame seda ja püüdke vältida negatiivseid arvamusi, ei kritiseeri lapse ja võimaldada tal olema sõltumatu. Protesti-massirahutuste väljendatakse sagedased Tülid laste vanematelt. Vastavalt Vygotsky, L.s. "laps on at war with ka teistel nendega pidevas konfliktis" (Vygotsky l.s., 1991). Despootia ilmingud on järgmised: laps hakkab dikteerida kõik ümber, kuidas käituda, ja võib muuta kuuletuma ja teha nagu ta ütleb. See käitumine võib ilmneda juhul, kui lapse üks või iimane. Väike laste tegevus
selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena; mudel näib piirmeetodina, kuna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. TEEMA: Personalistrateegia ja töö analüüs 8. Mis on töö analüüs? Töö analüüs (job analysis) on personalijuhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded. Lihtsamalt öeldes on töö analüüs tööde ja nende sisu täpsem määratlemine. 9. Too välja töö analüüsi meetodite plussid ja miinused.
suhteid teiste riikidega, pole kontrolli elanikkonna ja territooriumi üle ning sotsiaalhoolekanne pole küllaldane Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üldjuhtumite tasandil vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Eesti põhiseadust on võimalik muuta: 1) rahvahääletusel 2) riigikogu kahe järjestikusel koosseisul 3) riigikogu poolt kiirloomulisena RIIGIÕPETUS Lepinguteooria- seisukoht et kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Eesmärgiks: ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks igat kodaniku
Onegin muutus pärast armumist hoopis teistsuguseks, ta ei olnud enam ükskõikne vaid soovis kohe tegutseda. Ootuspärane oli see ,et Tatjana Oneginit väga suure lahkusega vastu ei võtnud, sest tema elu oli nüüd muutunud ja ta pidi sellega leppima ,,Jevgeni Onegin" tänapäeva lugeja jaoks Ma arvan, et tänapäeva lugejale tahab värssromaan ,, Jevgeni Onegin" öelda seda, et inimene ei tohiks nii meeleheitlikult olla kinni oma reeglites , vaid nägema ka teiste arvamusi. Tuleb tegutseda kohe, sest pärast võib olla juba hilja nagu juhtus ka Oneginiga.
Kuigi donja Elvira algul vandus don Juanile kättemaksu, hiljem hakkas ta tema pärast muretsema ning hoiatas teda taevase viha eest. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Sganarelle on don Juani ustav teener. Sganarelle'i arglikkus, jumalakartus ning silmakirjalikkus on natukene ülepakutud. Ta lömitab don Juani ees ning isegi siis kui ta ausalt räägib oma arvamusest don Juanile jääb ta alla, sest don Juan oskab oma eluviise ning arvamusi edukalt põhjendada. Sganarelle on ülimalt pelglik. Kui don Juan ähvardas talle peksa anda, kui ta moraali lugemist ei lõpeta, jäigi Sganarelle vait. Ka siis, kui Sganarelle rääkis Elvira teenri Gusmaniga ähvardas ta vestluse lõpus teda valetajaks kutsuda, kui ta peaks nende vestlusest kellelegi kõrvalisele rääkima. Ta seisab ainult enda eest väljas ning ei saa aru, miks on vaja appi minna teisele inimesele, kui iseennast mingi oht ei ähvarda
1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine,
muutunud libuks."(41) Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks -- peategelane valab ravimi Franzi klaasi tühjaks. See on lugejatel põhjustanud erinevaid arvamusi. Huvitav, et sõltuvalt sellest, kustpoolt lugejad ise pärit on, valivad nad ka poole raamatu tegelaste suhtes. Lääne lugejad mõistavad mõrva karmilt hukka kui eriti küünilise ja külmaverelise. Sest minategelane ei kahetse seda põrmugi, vaid ainult imestab, et sellest hoolimata keegi tema vastu huvi ei tunne, et teda kinni ei võeta ega kohtusse viida. Et ta on endiselt eikeegi. Mina kui Eesti lugeja arvan aga, et Franz ehk Lääs
Sumer hõlmas Mesopotaamia lõunaala kuni Babüloonia aja alguseni. Termin ,,sumerid" pärineb tegelikult akkadi keelest. Sumerid ise nimetasid end ,,musta peaga inimesteks (sag-gi-ga) ja oma maad ,,tsiviliseeritud isandate alaks" (Ki-en-gir). Sumereid on nende naabritest erineva keele, kultuuri ja võib-olla ka välimuse tõttu peetud sissetungijateks ja migrantideks, kuigi ei ole suudetud kindlaks teha sisserände aega ega ka sumerite algset geograafilist päritolu. Leidub ka arvamusi, mille kohaselt tohiks terminit ,,sumeri" kasutada vaid sumeri keele kohta, kuna eraldi etnilist gruppi nimega sumerid ei olegi olemas olnud. Sumeri keelt peetakse isoleeritud keeleks, kuna ta ei kuulu ühtegi tuntud keelkonda, erinevalt akkadi keelest, mis on afro-aasia keelkonna liige. Sumerite nagu ka teiste impeeriumide elanike panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Võrreldes arhailise perioodiga kummardati juba tõelisi jumalaid, mitte lihtsalt võimsaid vaime
sotsiaalse staatusega inimesedelavad samas naabruskonnas, käivad ühes koolis ja on ühinenud sarnaste klubidega. Teiseks on sotsiaalsed surved, mis panevad sarnaseid vastastikku toimima- inimesed on kaotanud julguse armuda teistsugustesse. Ning lõpuks on kergem suhelda nendega, kellel on samasugused või sarnased arusaamad reaalsusest ja elust. Mõned uuringud on väitnud, et kaldutakse armuma nendesse, kes täiendavad esimesi mingil moel. Ometi ei ole uuringud suutnud tirazeerida neid arvamusi. Fakt näitab, et kaldutakse valima kaaslasteks neid, kes omavad lihtsaid mitte komplementaarseid iseloomujooni ja vajadusi. Ligidus on ehk kõige olulisem põhjus, mille järgi valitakse endale sõpru, armsamaid ja abikaasasid. Sageli abiellutakse kellegagi, kes elab paar kvartalit eemal. Mida ligemal sa inimestele oled seda rohkem on sanse nendega lähedaseks saada, kuna on rohkem võimalusi kohtumiseks. Peab mainima ka seda, et inimesed kiinduvad neisse, kes annavad neile
teadurid on ju üsna liikuv rahvas. Seetõttu ma ei peaks programmidega. Isiklikult tajusin, et osalemine IUGG seda üldsegi suureks draamaks, kui võõramaalased Peaassambleel arendas tublisti silmaringi ja võimaldab oleksid esindanud Eestit (või teevad seda kunagi mul nüüd vaadata meie eriala pisut teistsugusest tulevikus). Nii ajakirjanduses kui ka eravestlustes on vaatevinklist. Kui kolleegidel ei ole järgmistel IAG kõlanud arvamusi, et praegu välismaal stazeerijad on (järgmine sümpoosium toimub 2005. a augustis Eesti jaoks kadunud. Arusaamatu, minu jaoks on Austraalias) ja/või IUGG (XXIV Peaassablee toimub ohusignaaliks, kui välismaalased Eestisse teaduritööle 2007. a geograafiliselt märksa lähemal, Itaalias) üritustel üldse ei tuleks. See ei ole selline seltskond, kes osalemine võimalik, siis soovitaksin arengutel Interneti olmemugavustes liiga palju kinni oleks
helisalvestisi, maale jms saab analüüsida mõistmaks nende orientatsioone ja teemasid. On võimalik analüüsida nii sisu formaalseid ühikuid nagu sõnad kui ka nn latentset sisu teemade ja tähenduste kontekstis. Tulemusi on võimalik esitada nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. Milline probleem võib tekkida kui kasutada ühes töös süstematiseeritult nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset uurimismeetodit? On olemas ka arvamusi, et ühes uuringus ei saa korraga kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kasutada (D'Cruz & Jones 2004, 61), sest erinevate meetodite eeldused reaalsuse tuvastamise viiside kohta on teineteist välistavad. Mis on selle lahendus? Kuidas teisti nimetatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse meetodite kombinatsiooni?
kasvatus. Juba lapsest peale näed sa asju nii, kuidas vanemad sulle õpetavad või eeskuju annavad. Väiksed lapsedki vaidlevad igasuguste asjade üle. Kuidas tekib vikerkaar või miks taevas müristab? Igaüks argumenteerib selle järgi, kuidas on vanemad neile asjaolusi seletanud. Aga kellel on siis õigus? Mina arvan, et kõigil on Baconi teooria järgi õigus. Sellest on raske aru saada ning raske seletada, aga kõigil inimestel on õigus oma arvamusele ning valesi arvamusi ei ole olemas. Baconi kõik iidolid mõjutavad inimesi mingil moel ning nad takistavad tõeste teadmiste omandamist.
universumis kasutati terve hulga sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste tegevusalade jaoks, viidates vaid populatsioonile ja vahekaugusele. Nende kahe teguri omavahelise suhtega üritati valitseda või siis kontrollida rahvastiku liikumise mooduseid ja viise. Inimvabadustele keskenduvad arvamused kujunesid välja 1970ndatel kriitika ja vastureaktsioonina ruumiteaduse deterministlike ilmingute rõhutamisele. Neid arvamusi nimetatakse humanistlikeks teooriateks. Humanistliku geograafia seisukoht oli, et ruumiteaduse alusel inimkäitumise raudkindlate tõdede otsimine jätab inimloomuse tähendust määravad ning edasiviivad väärtused: loovuse ja omadused, arvestamata. Raudkindlate tõdede otsimise asemel toetasid need kriitikud lähenemist, mis uurinuks aspekte, mis on kõige silmatorkavamalt "inimlikud" - tähendused, väärtused, eesmärgid ja kavatsused. Taoline lähenemine on annab
perekonnad, keskkonnaliikumised). Regioonide komitee loodi Maastrichti lepinguga (EÜ lepingu artiklid 263-265) ja ta alustas tegevust aastal 1994. Komitee loomisega taheti luua kontakt EÜ institutsioonide ja liikmesriikide regioonide ning kohalike omavalitsuste vahel. Sarnaselt sotsiaal- ja majanduskomiteele on regioonide komiteel nõuandev roll ühenduse õigusaktide väljatöötamisel ta avladab arvamusi õigusaktide kohta. Luxembourgis asuva Kontrollikoja (EÜ lepingu artiklid 246-248) ülesanne on jälgida, et ühenduse rahaasju aetaks korrektselt ja ta tagab ühenduse auditeerimise ( artikkel 246). Ta tagab rahaliste operatsioonide seaduslikkuse ja täpsuse ning jälgib ELi eelarve kultamist ja tema fondide kasutamist. Kontrollikoda koosneb 15 liikmest, kelle Nõukogu määrab kuueks aastaks ametisse. Kontrollikoja ülesandeks on kontrollida, kas varade haldamine on olnud laitmatu
Selleks, et mõelda juhtide miinustele toon välja Heiki Kripsi poolt 1992 a. seisuga tehtud üldistused Eesti juhtide peamiste probleemide kohta: 1) juhid ei pööra tähelepanu alluvate vajadustele, soovidele ega isiksuse omadustele; 2) juhid ei toeta alluvate ametialast ega isiksuse arengut; 3) juhid varjavad alluvate eest olulist informatsiooni; 4) juhid kamandavad; 5) juhtidel on kalduvus suhtuda alluvatesse nagu lastesse; 6) alluvate arvamusi ei arvestata, kui need on vastuolus juhi mõtetega; 7) eksimuste korral püütakse inimest karistada, selle asemel, et keskenduda vea parandamisele; 8) juhid ei talu altpoolt tulevat initsiatiivi; 9) juht ei lähe vastuollu oma ülemusega isegi siis kui tal on õigus; 10) juhid väldivad vastutust nii palju kui võimalik. Tõsi, et seda loetelu võib kritiseerida kui pea 20 aasta tagust seisu, kuid samas jõuavad ka
ei ole universaalselt kehtiv; selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena; mudel näib piirmeetodina, kuna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. Vasta küsimustele 1. Meenuta juhust, kui kellelgi õnnestus sind suurepäraselt motiveerida. Missuguseid vajadusi ta mõjutas? Kuidas mõjutati sinu käitumist? Kas see oli vastavuses sinu eesmärkidega? 2. Missugune Herzbergi kahe-teguri mudeli vajadustest motiveerib sind praegu kõige enam? Miks? 3. Mille poolest erinevad Maslow ja Herzbergi mudelid? 4. Kas inimeste käitumise mõjutamine on nendega manipuleerimine?
kohta. Kuna igaühel on õigus vabadusele, on riigil kohustus vabaduse võtmisega seotud asjaolusid uurida, kui tekib kahtlus vabaduse võtmise või kinnipidamistingimuste ebaseaduslikkuses. Üheks demokraatliku riigi olulisimaks vabaduseks võib pidada ka sõnavabadust, mille all võib mõista ka väljendusvabadust ning mis on üheks demokraatia vältimatuks eelduseks. Iga inimene võib enda tõekspidamisi, veendumusi, ideid ja arvamusi vabalt välja öelda, neid levitada ja muul moel enda seisukohti teiste kaaskodanikeni viia. Kaitstud on ka selline sisuline info, mis võib paljudele ebamugavust tekitada ning mida ei aktsepteerita, samuti ka subjektiivsed ja poliitilised arvamuseavaldused. Info levitamise moodustest on kaitstud peale sõna ka kõikvõimalikud muud viisid, nagu pilt, pantomiim, skulptuur. Oluline ei ole infokandja vaid info levitamine. Samamoodi ei ole vahet,
hääletamismehhanismi ja tõstavad esile huvigruppide süsteemi kui demokraatliku poliitika südame, seega eelistavad sisulist lähenemist formaalsele / konstitutsioonilisele lähenemisele (http://www.hot.ee). 3.10. Peredemokraatia Demokraatia, mis iseloomustab eelkõige naise ja mehe omavahelisi suhteid perekonda puutuvate ühiste probleemide lahendamist. Siia võib lisada suhteid ka laste arvamuste-soovide-tahtmiste kohta, ehk isegi peres elavate (vana)vanemate arvamusi (http://www.hot.ee). 3.11. Sugupoolte demokraatia Demokraatia vorm, kus teatud probleemide, mille lahendus võib olulisel määral sõltuda arutlejate soost, lahendamisel ja otsuste vastu võtmisel luuakse tasakaal meeste ja naiste vahel, et mõlema sugupoole huvisid võrdselt ja demokraatlikult arvestada (http://www.hot.ee). KOKKUVÕTE Demokraatiat ehk rahva võimu saab väga erinevatel alustel liigitada. Liigitus võib olla nii
töölepanek kaupluses võimaluse registreerida tarkvara koos müügikonsultandiga. Allikas: Eesti Naine 2007/6 16. A sisse seada B maha jätta C kaasas kanda D vastu võtta 17. A käsitleda B panna C valida D paigutada 18. A laiemad B kergemad C madalamad D raskemad 19. A mahub B hoiab C kannatab D töötleb 20. A vaatamist B harjutamist C tervitamist D ostmist 21. A pöörata B äratada C tõmmata D avaldada 22. A võimalusi B arvamusi C kaebusi D vajadusi 23. A ei eemaldagi B ei võtagi C ei kaogi D ei möödugi 24. A suurema B lihtsama C lühema D kiirema 25. A esitamisel B kasutamisel C tegemisel D hoidmisel 26. A tõttu B puhul C pärast D üle 27. A tekitada B arutada C vältida D karta
(Valk 2003:207) 7 4 PROBLEEMI ANALÜÜS Päästeametis on autorite arvates enim levinud vertikaalne kommunikatsioon ülevalt alla. See on seletatav sellega, et Päästeametis on väga selge struktuur. Enamik infost, mis ülevalt alla liigub on erinevad töökäsud ning muu informatiivne teave. Enamasti on tegemist ametliku suhtlemisega. Info alluvatelt juhtideni liigub märksa halvemini, kuna alluvad on liiga passiivsed oma arvamusi ametlikult välja ütlema või ei liigu info vajalike juhtideni. Põhjus, et info seisma jääb on enamasti inimfaktor ehk keegi mingil kommunikatsiooni astmel jätab info järgmisele astmele edastamata. Seetõttu võib alluvatel tekkida tunne, et nende soovide ning ettepanekutega ei arvestata. Selline olukord pika aja kestel viibki selleni, et töötajad muutuvad passiivseks ning organisatsiooni arengule mõjub see pidurdavalt
ajal põdesid paljud Eesti loomaarstid selle tõve läbi. ● Kui loomad haigestuvad, on tegemist taudiga, kui inimesed, siis tõvega. ● Inimestel esinev suu- ja sõratõbi on sõralistelt loomadelt üle kandunud viirushaigus, mida iseloomustab limaskestade ning kämmalde ja jalalabade naha kahjustus. ● Esimesena kirjeldas haigust 1546 aastal G. Fracastoro Itaalias. ● 1764 tõestas norra teadlane Sagar eksperimentaalselt haiguse nakkuslikust. Arvamusi on erinevaid Osad arvavad, et suu-ja sõrataud nakkab inimesele, osad lükkavad selle väite täiesti ümber: Suu- ja sõrataud pole inimestele ohtlik, kinnitavad teadlased. Äärmisel juhul tekivad nakatunul vaid kerged haigustunnused. Taud levib kiiresti aga loomade seas, kuigi pole neilegi surmav. Ometi tuleb kõik nakatunud ja nendega kokku puutuda võinud loomad viivitamatult hävitada. See on suur aineline kahju põllumeestele– Suurbritannias läks
lasteasutustes kogu Eestis. Tervist edendav lasteaed lähtub oma strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel järgmistest põhimõtetest: Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. (M.Maser & L.Varava, 2003) Õppimine läbi mängu On arvamusi, et lasteaias laps ainult mängib ja õppimist ei toimu, kuid tegelikult just läbi mängu suudab eelkooliealine laps õppida rohkem kui mingil muul meetodil ning sellepärast võimegi lasteaia kontekstis rääkida mängulisest õpikeskkonnast (Seeme, 2011). Tervist edendav lasteaed pakub ruumi, aega ja vahendeid laste loomupärastest vajadustest ja huvidest tingitud arendavaks mänguks. Mäng on peamine arenemist soodustav tegevus.
Siiski on näha valimisaktiivsuse paranemist, sest 2011. aasta Riigikogu valimistel oli see 63,0% (Vikipeedia, 2015). 2015. aasta valimistel olid edukad kaks uut parteid, mis näitab, et rahvas ootab valitsusse muutusi ja uusi tuuli. Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond said Riigikogusse vastavalt 8 ja 7 mandaati, mis oli suhteliselt üllatav tulemus. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Demokraatia paraneb, sest Riigikogusse jõuab erinevaid vaateid ja arvamusi ning ühel erakonnal on raskem võimutseda. Samas on oht Riigikogu killustumiseks, sest erakonnad omavad erinevaid vaateid ning on oht lahkhelideks. Seda eriti, mis puudutab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, kes kogub tuntust oma äärmuslike vaadete puhul. Siiski arvan, et on oluline, et Riigikogusse jõuaks ka väiksemate parteide hääl. Kohaliku omavalitsuse valimistel on valimisaktiivsus üldiselt veelgi madalam, kuigi valitakse enda omavalitsuse otseseid juhte. 2013
Põhiteemadeks on GMO, õlu ja selle ajalugu ning bastionid, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda rahvusliku identiteedi hoidla, Tutanhamon-lapsvaarao ning Varpajami. ’’Imelise Teaduse’’ sisukorra kõrval on väike juhtkiri, kus toimetaja Ülo Toomsalu räägib veidike ulmejutust, kus rännatakse ajamasinaga safarireisidele dinosauruse aega. Sellega kutsub ta lugema teadlaste arvamusi sellest hilisematel lehekülgedel. Muud konkreetset ning vajalikku informatsiooni too tekst ei sisalda. Vastupidiselt ’’Imelisele Teadusele’’ on aga ’’Horisondi’’ teisel leheküljel juhtkiri, mille pealkirjas viidatakse vastava numbri märksõnadele, milleks on ’’moodne keskkonnateadus’’ ja ’’iidne eluolu’’. Lühidalt räägitakse lahti, miks just sellised
Kui tuua näide Eestist, siis on olnud diskussioone selle üle, et valimisõiguse vanusepiiri alandada, näiteks 16ndale eluaastale. Ühelt poolt on see hea, et lastakse ka noortel oma valikuid langetada. Teisest küljest aga on ju neid noori, kes ei tea mitte midagi erakondade taustast ja võivad siis valida kedagi mõtlematult või nalja pärast kedagi, kes neile ei meeldi. Selles suhtes ei oskagi ma seisukohta võtta, kuna on kahe otsaga asi. Noorte arvamusi poliitikast peaks kindlasti vähemalt soovitustena arvesse võtma. Mõnikord näevad noored asju hoopis teistpidi ning vahel lihtsamas võtmes. Eriti nüüd, kui on tulemas riigikogu valimised, on igasugused väljaütlemised väga suure kaaluga ja mitte ainult noorte arvamused, vaid peamiselt teiste poliitikute ja arvamusliidrite omad. Arvestades tänapäeva poliitikat, peetakse igat väljaöeldud sõna äärmiselt tähtsaks
12. Õ lk 58 Leia filosoofilise mõiste võõrandumine tähendus. Kuidas seostaksid selle eksistentsialistliku maailmavaatega? Leia näited ka Kafka novellidest ,,Metamorfoos" ja ,,Seaduse ees". Nõuab mõlemad raamatu põhjalikku analüüsi, lisaks filosoofilisemaid teadmisi ning nende kahe ühendamist. 13. Õ lk 106 Arutlege klassis ulmelisuse ja tegelikkuse suhte üle 20. sajandi esimesel poolel ja 21. sajandil. Mis on muutunud? Võrrelge oma arvamusi ulmekirjanduse teoreetiku Jaak Tombergi vastusega virtuaalse ulmeajakirja Algernon 2014. aasta juulinumbris. Leidlik, loov ülesanne, kus igaüks saab kaas mõelda või toetuda loetud kirjandusele. Kindlasti põnevust tekitav, sest tegemist on kaasaegse kirjandusega ning üldiselt õpilastele huvi pakkuva teemaga.
eelajalooliseks ehk kirjutama õiguseks. Esimene märk õiglusest on jurist Celsuse poolt öeldud: ,,Õiglus on headuse ja õigluse kunst!". Seda mõttetera teab ja selle järgi peaks joonduma iga jurist. Selle mõttetera võttis üle A. Thomas, kes muutis seda vastavalt oma nägemusele: ,,Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis.". Sama palju nagu on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja tõlgenamisi õiguse kohta. Näiteks H. Kelsen tõlgendab õigust kui inimkäitumise normatiivset sunnikorda. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu
adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse inimese enesekohaseid hinnanguid, elusündmusi, teiste arvamusi, jälgitakse inimese käitumist. Isiksus ja vanus: isiksusetüüpide püsivuse uurimus (3 21 a) 1) pidurdatud aastasena pelgasid võõraid in ja uusi olukordi, 18 a eelistasid ohutud tegevusi, käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik 3) kohanenud ennast parasjagu kontrollivad, enesekindlad, ei peljanud uusi olukordi/inimesi,
Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Ajakirjanduskui ühiskonnavalvekoer 1. Võimukandjate kontrollimine ehk valvekoera funktsioon on klassikaliselt olnud ajakirjanduse jaoks unikaalne – professionaalne ajakirjandus peab demokraatlikus ühiskonnas kindlustama selle, et võim ei koonduks väheste kätte, kontrollima võimukasutust ja otsustusprotsesse ning kaitsma avalikkuse õigust saada teada ühiskonnas toimuvast [1]. 2. Ajakirjandus on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusel on paljusid erinevaid rolle. Eelkõige on selle eesmärk avalikkuse teavitamine. See on avatud meedium, mis tähendab, et sihtrühm hõlmab kogu ühiskonda. Kui ajakirjanik on teabe edastanud, on see kättesaadav kõ...
Selles määratluses on kolm olulist mõistet: kaasahaaratus, kaastöö motiveerimine ja vastutuse tagamine Kaasahaaratus peab olema füüsiline ja vaimne, emotsionaalne. Tegevusse peab olema haaratud isik tervikuna, mitte ainult tema oskused ja musklijõud. Osalus on pigem psühholoogiline (vaimne, emotsionaalne) kui füüsiline. Juhid teevad sageli vea sellega, et käsitlevad füüsilist osalust tõelise osalusena. Nad peavad koosolekuid ja küsivad alluvatelt nende arvamusi, kuid viimastele on kogu aeg täiesti selge, et juhti nende arvamused ei huvita. Selline osalus pole tõeline, vaid pseudoosalus.Eeltingimused osaluseks:piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel; osalusest saadav käsu peab olema suurem sellega seotud kulutustest;osalus ei või takistada põhitöö tegemist;osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav;alluvad peavad olema võimelised osalusega toime tulema
tema hinnangul ei olnud meeltega tajutavasse maailma kätketud inimese jaoks piisavalt usaldusväärseid ja kandejõulisi orientatsiooni-aluseid. Seetõttu tuligi leida meelemuljetele tugi valdkonnast, mis jäi väljapoole meeltega tajutavat tegelikkust. Kui aga oli jõutud asjade mõistuspäraste olemuste teadmiseni, siis sai selle teadmise kaudu põhjendada ka oma arusaamu, mis olid kujundatud meeltetunnetusele toetudes, ehk Platoni terminoloogias – arvamusi. Olid ju meeltega tajutavad nähtused Platoni ontoloogia kohaselt oma ideede jäljendused. Nii määratles Platon vahel teadmist ka põhjendatud arvamusena. (Menon 97e-98a) Põhjendus eeldab tema käsituse kohaselt aga vastavale nähtusele aluseks oleva idee teadmist, st. nähtuse mõistmist tema olemuspõhjuse kaudu. Ilma selleta võib inimene küll õigesti ütelda, kuidas asjad meeltega tajutavas maailmas on, aga ta ei oskaks ütelda, miks nad nii on, kas see on hea, et nad nii on, ja
räägiks aiast ja teine aia august. 1990te aastate alguseks oli sadu jututubasid ja tuhandeid inimesi, kes neid kasutasid üle kogu maailma ja igal kellaajal. Konverentsisüsteemid (teleconferencing) on võimalus nõupidamisteks ja kohtumisteks ning koostööks. Selleks vajavad töötajad spetsiaalselt sisustatud ruume paiknedes ise laiali mööda maad või ka samas hoones või ruumis. Nad saavad aga koos töötada üksteist kuuldes st. üksteise arvamusi lugedes ja parema varustuse korral ka pilti nähes, justkui viibiksid nad ühes ruumis. 10 3. Vestlus Vestlemaks teise inimesega, ei pea tingimata kuhugi 'suurde ruumi sisenema', vaid seda saab teha palju intiimsemalt, olles vaid kahekesi. Selleks on olemas vastav vestluse teenus (talk) ja siin tuleb inimesele juba isiklikult läheneda ja teda vestlema kutsuda. Eelduseks on, et too teine ikka momendil arvuti taga istub
Interneti kasutusaladest jäi kahekümnel inimesel ehk 100% inimestest esimeseks ikkagi meelelahutus. Üksteist inimest ehk 55% küsitletutest kasutas internetti ka töö eesmärgil. Seitseteist inimest ehk 85% inimestest kasutas ka e-maili. Kiirsuhtlusportaale (WLM, ICQ, Yahoo! Messenger) kasutas 18 inimest ehk 90% vastanutest. Otsingumootoritest oli kõige populaarsem Google. Sellele järgnesid Yahoo!, Bing ja Ask. (vt Joonis 1.) Interneti turvalisuse kohta oli palju erinevaid arvamusi. Pooled vastanutest arvasid et internet on piisavalt turvaline. 40% arvas, et internet on liiga ebaturvaline ja 10%, et liiga turvaline. (vt Joonis 2) Joonis 1. Otsingumootorite kasutamine (inimeste arv). Joonis 2. Interneti turvalisus. Välja võiks ka tuua selle, et mõned küsitletutest ei olnud tavakasutajad, vaid nende seas oli ka asjahuvilisi ja IT professionaale. Küsimustik oli anonüümne ning küsimustikule sai iga inimene vastata ainult ühe korra.
tegusid. Rollimängu õnnestumiseks on vajalik selgelt väljendatud eesmärk ning täpselt määratletud rollid. Vajalik on vaatleja olemasolu, kes võib anda vaatlusel rajanevat objektiivset tagasisidet. Vajalikud on ka kriteeriumid rollimängu hindamiseks. Meetodi puhul antakse mingi probleemi lahendamiseks õppijatele mitmesuguseid rolle. Õppijad elavad rollidesse sisse ja tegutsevad vastavalt rollireeglitele. Selgitatakse välja erinevaid rolle täitvate õppijate arvamusi, suhtumist, hinnanguid lahendatava probleemi kohta. 13. Sotsiodraama. Sotsiodraamat ei esitata publikule, selles keegi ei näitle ning draamat ei harjutata. Meetodi mõte seisneb selles, et õppijad elavad siiralt olukorda sisse ja ollakse mina ise. Õppeülesanded liituvad argieluga, tööeluga. Meetodit võib kasutada kas individuaalselt või rühmatööna. Probleemsituatsioonidega seoses arutletakse selle üle, kuidas tavaliselt mingis olukorras
jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 10
Kokkuvõte Uurimistöös jõudsin järeldusele, et inimesed pidasid riigi turvalisust siiski väga tähtsaks ning paljudele oli tähtis Eesti maine ja julgeoleku tõstmine. Mulle, kui töö teostajale pakkus uurimisteema vägagi huvi, kuna see probleem on Eesti rahva seas väga teravalt üles tõusnud ja inimesed olid rõõmuga valmis jagama oma arvamusi ja tõekspidamisi. Kindlasti leidsin küsitluste ja vestluste käigus nii mõnegi vastuse ka enda isiklikele kõhtlustele. Mul oli hea meel, et inimesed olid valmis minuga sellel teemal avameelselt arutlema. Kuid oli ka inimesi, kes olid kõhkleval seisukohal ja ei soostunud oma lõpplikke mõtteid jagama. Paljud pidasid ühinemise finantsraskusi olulisemaks riigi julgeolekust. Seega saab teha ainult ühe järelduse: et nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi.
ning vastused paigutatakse loos ettepoole. Püütakse vastata juba pealkirjas ja juhtlõigus. Järgmine küsimus on kuidas. Sellele vastatakse pikemates uudistes ja uudise keskse teema kohta. räägitakse detailsemalt lahti, mil viisil sündmus toimus. Miks jääb tavalises uudises kõige nõrgemalt vastatuks ning vastus sellele paigutatakse loo lõpuossa. See vastus tuleb anda oluliste uudistegelaste, mitte aga ajakirjaniku suu läbi. See vastus esitab tavaliselt mitte fakte, vaid hüpoteese, arvamusi, seisukohti jms, mida ajakirjanik uudislood esitada ei tohi. Kuidas ja eriti miks on kesksed küsimused muud tüüpi lugudes, aga ka nädalalehe uudistes, mida kirjutatakse siis, kui esimesed küsimused on juba vastatud. Uudisküsimustele on kerge vastata, kui sündmus on selge ja ühemõtteline: on teada, mis juhtus, kes on asjasse segatud, kes on süüdi jne. Kui ei ole asjalood selged, siis tuleb need välja uurida – kasutama mitmeid allikaid ja kontrollima fakte üle. Täpsus
Väheneb stress. Organisatsioonile – väheneb vastuseis uuendustele, suureneb töömaht, kvaliteet, alluvad on loovamad ja innovaatilised, paraneb suhtlus ja koostöö juhtidega ja meeskonnaga, suureneb lojaalsus, väheneb kaadrivoolavus ja konfliktid. 17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise käigus antakse edasi enda ideesid, arvamusi ja seisukohti. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Efektiivne suhtlemine suurendab töörahulolu. Kahepoolne suhtlemine: - Idee ilmumine - Kodeerimine – sõnumile antakse arusaadav vorm - Edastamine – valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis - Vastuvõtt – kui seda ei toimu, on sõnum kadunud ja suhtlemist ei toimu - Dekodeerimine – teabe muutmine arusaadavaks
Eestis lahvatas sissisõja leek. Sõja puhkedes muutus metsavendade tegevus väga aktiivseks, toodi välja peidus olnud relvad, mida aga paraku oli napilt. Rünnakutega väiksematele Nõukogude üksustele ja vaatluspostidele püüti viletsat arsenali küll täiendada, kuid siiski jäi olukord relvastuse alal ebavõrdseks. Sellele vaatamata arendati üle kogu Eesti energiliselt tegevust. 1941. aasta Suvesõjas osalenud meeste arvu kohta on esitatud õige mitmesuguseid arvamusi. Tõenäoline hulk on 25 30 000 meest. Metsas redutajate hulka suurendas väljakuulutatud sundmobilisatsioon Nõukogude armeesse, mille eest mindi massiliselt peitu. Esialgu oli põhiline eesmärk end varjata, luua side eri rühmade vahel, koguda ja levitada informatsiooni. Nõukogude võimud reageerisid sõja algusele terrori tugevdamisega elanikkonna vastu. Eriti kurja kuulsuse omandasid 1941. aasta juuni lõpul moodustatud hävituspataljonid.
teha ka teistele selgeks, oma õiguse mitte teada kõiki vastuseid. 6. Ei pea valmistama teistele inimestele heameelt, et nendega lävida "Ükski inimene pole üksik saar", ütles John Donne ja see kõlab vägagi mõistlikult. Siit sammuke edasi minna ning öelda, et kõik inimesed on vennad või sõbrad, ületab aga igasuguse terve mõistuse piiri. Kõigi sõber pole kellegi tõeline sõber. Igasugune tegevus leiab negatiivse vastukaja. Maailm on täis erinevaid inimesi ja erinevaid arvamusi. Lapsik arvamus, mida tuleks vältida uskumast : " Sa pead saavutama nende inimeste poolehoiu, kellega sa suhtled, muidu võivad nad hakata su teele takistusi seadma. Ellujäämiseks on vajalik teiste heakskiit. Inimestele meeldida on ääretult oluline." Kõigile meeldida on lausa praktiliselt võimatu. Seepärast ei tohiks karta mitte-meeldimise tulemusi. Teele paisatud takistused ebameeldivate inimeste poolt on enda kehtestamisel alati ületatavad. 7
· Kaasaegne hellenistlik ajastu Sissejuhatus psühholoogiasse Psühholoogia juured asuvad Kreekas ja Roomas kus uurijateks olid filosoofid ja arstid ning objektideks inimesed. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb inimese vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Termin ` psühholoogia ´ tuleneb ise kreeka keelsest sõnast ja psyche ehk hing ja logos ehk õpetus. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka mitmesuguseid arvamusi psüühika suhtes, sõltumata nende teaduslikkusest. Psühholoogia ainestikuks on psühholoogilise elu faktid. Leiame palju erinevaid mõisteid mis seonduvad psühholoogiaga nagu näiteks emotsioonid, mälu, taju, mõtlemine ,motivatsioon, isiksus, keel, intelligentsus, aistingud ja õppimine. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia üks filosoofia alavaldkondi, kuid 19. sajandi teisel poolel sai ta iseseisvaks teadusharuks. Willhelm Wundt rajas 1879 aastal Leipzigi esimese eksperiment labori.
Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Just Pätsi ärisuhted N Liiduga on tekitanud ajaloolaste hulgas erinevaid arvamusi. Magnus Ilmjärv arvab, et N Liit rahastas Pätsi ja et 12. märtsi riigipööre oli N Liidu kavandatud. Jaak Valge peab Ilmjärve valetajkas ja dokumentide võltsjaks. Valge küll tunnistab äri suhteid N Liiduga, kuid rõhutab sellele, et Pätsi ei rahastaud N Liidu poolt. On teada, et Moskvale oli Päts üks kõige meelepärasemaid kanditaate, sest Päts ei olnud Sakasmaa pooldaja. Tekib ka küsimus, kas Päts kooskõlastas riigipöörde Moskvaga. Ka siin lähevad ajaloolaste arvamused lahku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
