1906, "Looduse kutse", "Jerry" jne.).Eriti meisterlikult ja suure sisseelamisega kujtab ta koeri.Kõigil neil on Londoni käsitluses eredalt individuaalne karakter.Tuntuim Londoni koeraromaan ongi "Valgekihv". Seoses töölisliikumise langusega hakkab J. London sellest 1910. a. alates eemalduma, kuigi ta sümpaatia jääb endiselt lihtrahvale.Siirus, suur humanism ja jõuline kuntstipärasus on teinud Londoni populaarseks ja armastatuks lugeja juures. Minu arvamus Mulle soovitas seda raamatut isa, kes on seda lapsepõlves ise lugenud.Talle meeldis see ja kuna mulle meeldivad koerad soovitas ta seda mullegi. Mulle meeldis see raamat väga, sest seal oli juttu headusest ja armastuses.Samuti oli seal ka jõhkrust ja kubust, kuid need tegid raamtu huvitavamaks.Selles olid tunded, hoolivus ja armastus."Valgekihv" oli väga südamesse minev raamat.Mulle meeldis see raamat ka sellepärast, et see jutustas koertest ning huntidest, kes on mu lemmik loomad
Karjatab poisile, et too alla tuleks. Äkitselt kuuleb maja poolt kutsuvat hüüdu : ,,Ekke" Poiss ütleb, et teda kutsutakse ja ruttab koju. Ekke näeb poisis ennast, kui too oli sama vana kui tema poeg. Ekke saabub majja. Astub memme juurde. Memm on haige ja vana, kuid siiski elu. Eneken astub tuppa ja näeb Ekket. Ekke lausub Enekesele, et see mis ta väljaspoolt otsima läks ( puhtus, siirus, vaieldamatud elutõed ja väärtused) leidub ainult kodus. Minu arvamus teosest. Peategelaseks on Ekke. Muutuv. Loomult oli laisk , looder, ema noorim poeg. Väidan seda sellepärast, et Ekke ei teinud kodus mitte midagi. Ema hellitas, kuid samas ka andis piitsa. Tõuke annab otsingu aluseks Eneken, kes osutab talle, kui tühi too sisemuselt on. Et võita Enekese, pidi ta end tegema tema vääriliseks, sest Enekeni isa ei lubanud toda laisklooma oma tütrele. Kui Ekke koju tagasi jõudsi on ta saanud eakamaks jag on aru
"Kuristik rukkis" Raamatu autoriks on Jerome David Salinger, pärit Ameerikast. Ta suri tänavu aasta jaanuaris, olles 91aastane. Raamat "Kuristik rukkis" avaldati 1951. aastal, Eestis 1961. aastal. Teos räägib teismelisest poisist Holden Caulfield'ist kes vihkab kõike mida vihata võimalik on. Talle ei meeldi miski, ning kõik käib talle närvidele. Holden ei suuda omale sõpru saada, kuna poisi vaated elule on hoopis teistsugusemad kui tema koolikaaslastel või perel. Raamat on kirjutatud mina-vormis, ning alguslehtedel jääb mulje et nooruk on teiste suhtes üleolev ja lihtsalt ärahellitatud kuna tema vanemad on väga rikkad. Üsna pea selgub aga et ta ei pea ennast teistest paremaks ja üritab sulanduda teistega ühte. See kujuneb talle aga päris keeruliseks ning üritus teistega ühte kuuluda kukub läbi. Raamatu lõpuosas suudab ta küll teistega mõistvam olla, kuid üldjoontes jääb tema suhtumine ellu ...
Mis on õnn? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad lotopiletiga sada tuhat eurot. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev tüki shokolaadi . Õnn on igaühe jaoks erinev. Isegi olenevalt eluperioodist õnne mõiste muutub. Mulle tundub, et õnn ei ole mingitest välistest teguritest või soovide täitumisest, vaid hoopis mõtlemisest ja suhtumisest, tuleb ise õppida õnnelik olema just nüüd ja praegu ja selle üle, mis meil on. Sest põhjust õnnelik olla on peaaegu alati. Samas on väga palju asju, mis teevad inimese õnnelikuks. Tarkus on selline asi, mis võiks inimese õnnelikuks teha. Tarkuse eest saab ju raha ja see samas teeb ka inimesi õnnelikuks. Kindlasti on üks asi, mis teeb inimese alati õnnelikuks - armastus. Mina loen õnneks seda, kui ma saan olla kellegiga, kellest hoolin ja kui ei ole palju muresi...
James Fenimore Cooper Hirvekütt Jutustuses toimub tegevus 1740. ja 1745. aasta vahel. Raamatus ,,Hirvekütt" on mitu peategelast, kuid kaks kõige tähtsamat neist on Hirvekütt ning Välejalg ehk Harry March. Nad on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Tsingatsukiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitluskeerisesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme. Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohus. Lõpuks langeb Hirvekütt vangi. Kuid austusest tema vastu, antakse talle "puhkust", et ta veenaks tütreid punanahkade hõimu elama tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvekütt Välejala abi järele. Abi jõuabki kohale ja kõik laheneb. Veel enne Hirveküti lahkumist palub J...
Kristin Pukk 10B Talurahva õiguslik kord Rootsi ajal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Venemaa kätte. Teise järgi 1721, kui oli Põhjasõja lõpp ning sõlmiti Uusikaupunki leping. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad- Rootsi, Poola, Venemaa. Peale nende võimude olid siin ka Saksa ja Taani esindajad. Talurahva kohustusteks olid teotöö, teokoormised, riigimaksude maksmised jne. Redutseeritud mõisates seati sisse vak...
Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana Minu arvates oli Aleksander Suur igati oma nime väärt, sest oli väga julge ja suursugune, kuid mulle ei meeldinud tema auahnus, sest tahtis alati rohkem maid vallutada. Aleksander sündis Pellas, 356 aastat eKr. Samal ööl, kui Aleksander sündis, põles maha Efose linnas muistse jumalanna Artemise tempel, mida kõik kreeklased pidasid üheks maailmaimeks. Selle järgi et Artemise tempel maha põles ennustati, et Aasiale on tulemas rasked ajad. Sellel samal päeval sai Aleksander Suure isa kaks head uudist: vägede võidust naaberrahva üle ja tema neljahobuserakend tuli olümpiavõitjaks. Selle järgi ennustati Aleksandrile suurt ja vägevat tulevikku. Aleksander Suur oli Aristotelese ja Philippos II õpilane. Aleksander oli inimesena väga usaldusväärne ning tõmbas endale palju sõpru ligi. Ta sai peaaegu kõigiga hästi läbi, selline oskus tule minu arvates ka praegu...
Mida rohkem, seda uhkem? Ütlus „Mida rohkem, seda uhkem“ on iseloomulik paljude erinevate ajastute kultuurile ja ühiskonnaelule. Barokkajastul hinnati väga sellist muusikat, mida oli rohkelt kaunistatud erinevate muusikaliste kaunistuselementidega. Mida rohkem kaunistusi teoses oli, seda uhkemaks ning väärtuslikumaks seda peeti. Kaunistustega muusika kuulamine oli väga populaarne ka Prantsusmaa kuninga Louis XIV ehk Päikesekuninga õukonnas. Louis XIV õukonnas oli kõike rikkalikult ning ka seal kehtis arusaam, et mida rohkem, seda uhkem. Louis kulutas rohkelt raha erinevate lõbustuste peale. Tihti mängis ta erinevaid lauamänge ning ka hasartmänge. Hasartmängudes liikuvad rahasummad olid sel ajastul vägagi suured. Louis XIV ajal on valminud ka kõige ilusamad ning suurejoonelisemad ehitised Prantsusmaal. Näiteks võib tuua Louvre’i lossi. Ka see loss sisaldab endas palju kaunistusi ning muid rohkusi, mille ...
Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest? Paljud tänapäeva noored arvavad, et traditsiooniline kooliharidus ei ole justkui nende jaoks ning arvatakse, et tegelik tarkus peitub uuemates lahendustes nagu näiteks kodukool. Kooliharidus on kujunenud läbi aegade, seda on oma ala spetsialistid vorminud ja andnud sellele viimse lihvi. Õpilaste jaoks on tehtud ainekavad võimalikult lihtsalt omandatavaks ja seeläbi peaksid kõik õpilased saama sama taseme hariduse. Kodukool toob üles mitmeid murepunkte nagu töökohtade ülekülluse, kuna tööandjad ei pruugi arvestada kodukoolist omandatud haridusega. Samuti kaob ühiskonnast õpetajate, kui spetsialistide roll, mis küll mingil määral täidab töökohti, kuid siiski ajutiselt. Seejärel kaoks ühiskonnast väljaõpetatud spetsialistid, kes asenduksid entusiastidega, kel puudub vastav kvalifikatsioon. Koolihoonetest saaks peagi varemed, kus kodukool...
Ma ei suhtu kunagi erivajadustega inimestesse eemaletõukavalt ega kuidagi eriti teisiti, kui tavalistesse tervetesse inimestesse. See, et inimesel on puue ei tähenda, et ta ei oleks inimene ja ei vääriks meie austust. Muidugi on kurb vaadata, kui näen linnapeal inimesi, kes ei saa endaga ise hakkama kuid ega minu haletsemine ei aita, vaid võib olla muudab minu oleks teise inimese kuidagi negatiivseks või õnnetuks. Olen kokku puutunud lähemalt just lastega, kellel on erivajadus. Tänu sellele olen õppinud palju. Enam ei suhtu ma lapsesse halvustavalt, olen mõistnud, et laps on haige ja ta vajab täiskasvanu abi, mida just mina rühmaõpetajana saan pakkuda. Kui olin veel tööl Tallinnas, käisid minu rühmas kaks last, kes ei ole tavalised laps, üks poiss oli pärit kurt-tummast perest, kuigi ta ise kuulis ja vaikselt hakkas tulema ka kõne. Selle lapsega oli vaja pidevat järjepidevust ja kordamist, sest tema ei saanud kodust kõnelist toetust. ...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas sõdis eestlasi pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Mõnes rohkem, teises vähem. Suurmate üksustena oli eestlasi Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Punaarmeesse läksid eestlased vaid sunniviisiliselt. Hävituspataljonid olid loodud kaitseks metsavendade vastu. Punaarmee poolel sõdisid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. 1941. aastal kuulutati Eestis välja mobilisatsioon, mille käigus liitus veel eestlasi Punaarmeega. Need, kes ei olnud nõus venelaste poole asuma, liitusid metsavendadega. Esialgu eelistas Saksa väejuhatus vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eestlastest liitusid sakslastega eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioon ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid eelkõige metsavendadest moodustunud üksused. Formeeriti ka idapataljone, mida esialgu ...
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Martin Jeret Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leiduvaid koostisaineid. Taimedes leidub alkaloide, mis on meditsiinis väga tõhusad. Need aitavad viiruste, löövete, vähi ja isegi Aidsi vastu. 80% maailmas leiduvatest puuviljadest ja juurviljadest on pärit vihmametsadest. Näiteks: banaan, greip, kookos, apelsin, sidrun, man...
Artur Alliksaar Artur Alliksaar elas möödunud sajandi esimesel poolel. Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle . Üks tema tuntumaid luuletusi on ,,Aeg" mille ta kirjutas mõni aasta enne oma surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru...
Retsensioon raamatust ,,Kuulsuse narrid" Lugesin E. Bornhöhe raamatut ,,Kuulsuse narrid" ja vaatasin koolis ka selle raamatu järgi tehtud telelavastust lavastajalt Ago-Endrik Kerge. Raamat räägib 19. sajandi lõpus, Tallinas elanud kahest mehest, leiutajast Jaan Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisnes selles, et tegelikult ei osanud kumbki absoluutselt seda, mida nad arvasid oskavat. Endi arust on nad maailma kõige suuremad vaimukangelased, kuid kahjuks vaid ühe inimese silmis, ja need inimesed olid nemad ise. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma ebaõnnestumistes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Jaan Tatika juures oli olnud juba sünnist saati midagi omalaadset, nimelt puudus tal parema käe pöial. Kui Jaan juba käima õppis, ronis poiss keelust hoolimata akna peale ja kukkus sealt välja. Vedas, sest ta maandus o...
Paul oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui ta sellili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud Ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus Tsitaadid - ,,Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid?" - ,,Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?" Oma arvamus Olen alati tahtnud lugeda raamatut, mille on teemaks sõda, kuid olen lihtsalt ära unustanud seda teha. Olen tahtnud teada, mis võib olla ühe sõduripoisi mõtetes, kellega võib iga hetk juhtuda kohutavaid asju ning, mida ta kõike rindel olles näha võib. Arvasin, et see raamat on tüüpiline sõjafilmilikult igav, kuid nii se polnud. Esimestest lehtedest alates läks see mulle meeletult hinge ja pani mind sügavalt mõtlema. Mulle meeldis, et traagilisust ei tahetud luua
Ooper ,,Carmen" ,,Carmen" on maailmas üks enim lavastatud oopereid . Võib öelda ,et see on klassika ,sellel on suurepärane muusika ning head näitlejad . Paljud inimesed pole sellest kuulnudki ning seda vaatamas käinud ning neil on üsnagi ähmane ettekujutus millest see ooper räägib.Ooperi autoriks on Georges Bizet.See on tema enimtuntud teos , mis valmis 1875 aastal ning see põhineb Prosper merimee samanimelisel novellil 1846.aastast.Kui ,,Carmen" esmakordselt Pariisis lavale jõudis(1875), sokeeris Bizet publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks ,esietendusel vilistati see välja ning kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu.Bizet ise ei näinud ooperi edu .Kolm kuud pärast esietendust ta suri ning ta ei osanud aimatagi ,et Ca...
Pakikandjaga sõjatandrile EPL Priit Simson 9. Veebruar 2011 Meedia väljaannetest selgub, et iga aastaga väheneb sõjaväkke minevate noormeeste arv. Mis on sellise kõrvalehoidmise põhjuseks? 1944. a suvel ilmus ajalehtedes üleskutse noortele lennuväe abiteenistusse astumiseks ning sinna ilmus pea 700 noort, kes saadeti väljaõppele. Miks olid noormehed nõus Eesti eest välja minema, kuid nüüd mitte? Kas see oli nende soov seista vastu Eesti taasokupeerimisele või ehk hoopis noorte poiste suur seiklushimu? Ilmselt on rahval 1944. a kaitsjate saatus silme ees. Kõige õilsamad ja vapramad mehed läksid mulda ning neid jäid leinama tuttavad ja perekonnad. Tõenäoliselt on inimestel siiamaani kartus, et midagi sellist võib jälle juhtuda. Ja juhtubki, sest sõda on halastamatu. Pole mingeid vastuargumente. Asi pole tänapäeva noortes, nii on see alati olnud--sõda on tahetud vältida ning sellest kõrvale hiilida. Seda tehti minevikus, tehakse praegu ja...
Mida tahtis Shakespeare oma teosega öelda? Autor tahtis selle teosega öelda, et alati ei pea olema võitjad ja kaotajaid. Alati ei pea võim jääma headele või halbadele. Teinekord tuleb lõpp kiirelt, ootamatult ja rahumeelselt. Koos inimestega võivad kaduda ka probleemid, mille pärast on varasemalt läbi elatud rohkelt tülisid ja valatud palju verd. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus." Autor näitas kui raske on sellistes olukordades toime tulla. Meeltesegaduses tehakse alati kiireid ja mõtlematuid otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus ooda...
Teadus renessansiajal Väga palju aitas uute ideede levikule Euroopas kaasa just trükikunsti areng. Ennem graveeriti tekst tervetele plaatidele, kuid aastal 1440 tõi trükikunsti murrangu Johann Gutenberg, kes tuli mõttele, teha üksikud kirjamärgi. Neid sai vastavalt vajadusele paigutada ja kirjutamine läks oluliselt kiiremaks. Samuti hakati lõplikult uskuma, et Maa on tõesti kerakujuline. Esialgu küll arvati, et Maa on kõige keskpunkt ja teised planeedid tiirlevad ümber maa, kuid varsti see arusaam muutus. Nimelt just Mikolaj Kopernik, tänu oma vaatlustele ja arvutustele jõudis järeldusele, et hoopis kõik planeedid tiirlevad umber päikese ja samal ajal pöörlevad veel umber oma telje. Seega oli just tema see, kes pani aluse päikesekesksele maailmapildile (heliotsentrilisele). Kopernikuga samal meelel oli ka Giordano Bruna ning tema oli koguni arvamusel, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid ü...
Vältides Holokausti Holokaustiks nimetatakse Teise maailmas Saksamaa poolt täide viidud juutide massiline hukkamine ehk genotsiid. Selle aja sündmused olid väga võikad ja hirmutekitavad. Rääkides võimalusest, et ak tänapäeval võib selline asi toimuda üks kõik mis vähemuste suhtes tasuks välja tuua kaks punkti. Esiteks peab välja tooma fakti ,et tänapäeval on rohkem levinud sümpaatia ja demokraatlik riigikord, mis tähendab, et selliste julmade sündmuste uuesti toimumine võib tunduda väga ebatõenäoline. Teiseks, aga on ka väga suur määraja selles, et need riigid, mis on suutnud ennast välismaailmast eraldada on suhteliselt isepäised ja arvavad, et teiste kirjutatud seadused neid ei mõjuta. Hirmus kaotada oma võim ja iseseisvus võivad selliste riikide juhid kergesti murduda ja võivadki korduda Teise maailmasõja sündmused, mitte küll sama tagaplaaniga, aga siiski omades sama põhimõtet. Näiteks võib tuua Põhja Ko...
Jürgen Rooste luule Silvia ja Sandra 12b Jürgen Rooste Sündinud 31. juuli 1979. aastal 1997. aasta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste k...
Kui Mirja oli juba Tallinnas, sai ka Dima sellest teada. Ta võttis paar asja endaga kaasa - kaasaarvatud ka püstoli, mis ta oli leidnud rannast - ja läks Tallinnasse Mirjat otsima. Tallinnas aga tekkisid veel eraldi probleemid. Nt. taheti Mirjat vägistada, õnneks aga suutis Mirja ennast kaitsta. Samas tekkis ka Dimal pahandusi, kui politsei ta kinni pidas, kuid ka see lõppes hästi. Raamatu lõpus sai aga Dima kuuli ja nii ei leidnudki Dima enam Mirjat ega Mirja enam Dimat. Minu arvamus Minu arvates oli raamat hea, kuigi ma ei leidnud selles raamatus mõtet. Hea oli ta muidugi sellepärast, kuna koguaeg hakkas seal midagi juhtuma raamat oli põnev. Aga samas ma ei leidnud selles mõtet, kuna esialgu tekkis Mirja ja Dima vahel suur armastus, kuid siis lihtsalt ühel hetkel läks Mirja Talinnasse, samuti ka Dima ja siis saab poiss lihtsalt Tallinnas kuuli ja arvatavasti ta ka suri. Raamat oleks
VALDKOND Eesti ja Eestil on oht Peame Peab tundma Jäädes eestlased saada kõigepealt eestlase eestlasteks, lilleneiuks, kes mõistma, et hingeelu, et saagem on Euroopa oleme siin mõista fasismi eurooplasteks! maantee ääres maailmas mõttetust meil. (Gustav Suits) ja pakub üksinda. Eesti Eesti rahvas on ennast. rahva tulevik vabadusearmast (J.Kaplinski) on ainult meie aja. Ta ei alistu kätes. (Lennart diktatuurile. Meri) (Artur Sirk) Eetika, moraal, Teiste üle Inimene võtab Sageli Religioon on religioon otsustamisel kiiresti om...
The Polar Boy A year ago, I decided to go to the cinema and watch something extraordinary. The choice fell on an Estonian film “The Polar Boy”. It is a touching romantic drama film produced in Estonia that premiered on May 13. 2016. The film was directed by Anu Aun and the film stars are Roland Laos and Jaanika Arum. This film focuses on the development of the relationship between two young people - Mattias and Hannah. "The Polar Boy" has been supported by Estonian Film Foundation. Mattias is a young talented photographer living in Tallinn, who has a dream to become a student of the Berlin Arts Academy. He is in his final year of school and has to concetrate on studying before exams, but suddendly he fells in love with a girl. Hannah suffers from a mental disorder called bipolarity. She has periods of depression and periods of elevated mood and it is quite hard for her to control her mood swings....
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Anastasia Reshetnikova TUBAKATOODETE VÄLJAPANEKUKEELU PÕHISEADUSPÄRASUS Essee Juhendaja: Ilmar Selge Aines: Põhiseaduslikuse järelevalve AKJ6068.YK Tallinn 2018 Kogu inimkond teab kui palju on meil harjumusi, mis mõjutavad meie ja meid ümbritsevate inimeste tervist. Kui palju inimesi mõtlesid selle peale , et suitsetamine kahjustab tervist ? Meie tulevik sõltub sellest millist eeskuju me näitame noortele. Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast ligikaudu 190 000 inimest. Selles statistikas pole näha noorte seas suitsetajate protsenti, kuid noorte seas on suitsetamine väga levinud. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel (TKU, 2016) on igapäevasuitsetajad 30% Ee...
1990aastal ,,Edward Käärkäsi" 1996aastal ,,Surnud mees" 1999aastal ,,Legend peata ratsanikust" 2001aastal ,,Kokaiin" 2003aastal ,,Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus" 2005aastal ,,Charlie ja sokolaadivabrik" ja 2005aastal ,,Laibast pruut" 2006aastal ,,Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" 2007aastal ,,Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus" 2007aastal ,,Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja" Minu arvamus. Minumeelest oli film väga hästi tehtud. Seal oli seiklust, fantaasiat, kaasahaaravust ja nalja, kõik mis ühel heal filmil olema peab. Väga meeldis mulle kapten Jack Sparrowi tegelaskuju. Ta oli omamoodi imelik ja võib isegi öelda, et teatud hetkedel ka hull. Näitlejate valik oli väga hea, ei kujutaks kedagi teist nendes osades. Kui tavaliselt öeldakse, et esimese filmi osa on kõige parem, siis minumeelest selle filmi kohta see paika ei pea
Karl Ristikivi Kõik, mis kunagi oli Kirjanduse Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord. 1. Sissejuhatus.....................................3 2. Arutlus.............................................4 3. Autorist............................................5 Sissejuhatus. Raamatu autoriks on Karl Ristikivi raamatupealkiri on kõik, mis kunagi oli. Raamatu printis välja Tallinna Raamatutrükikoda. Sarja on kujundanud Jüri Jegorva , maketti ja küljenduse tegi Villu Koskaru. Kaanefoto kujunduse tegi Jarek Jõepera ja autori foto on Eesti Kirjandusmuuseum. Raamat räägib mälestustest mis kunagi toimus kui inimesed olid noored ja lõpeb sellega ,et inimesed jäävad vanadusse ja lahkuvad taevasse. ...
Somaalia piraadid Koostaja : Kerli Kuik 15.11.2009 Somaalia Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu rikastuda «Mereröövlid kaaperdasid Somaalia vetes aluse» on juba aastaid olnud uudisteagentuuride üks põhiteemasid. Tundub, nagu oleksid Somaalia piraadid alati olemas olnud. Nende jätkuvad rünnakud kaubalaevadele on meie jaoks muutunud igapäevaseks ja paratamatuks nähtuseks. Uudisekünnise ületavad vaid erilised sündmused. Kaubalaeva Maersk kapteni vabastamisaktsioonis tapetud kolme piraadi kaaslased lubasid kättemaksu Ameerika Ühendriikide lipu all seilavatele laevadele. Nende äng on mõistetav, sest saamata jäi hõlptulu ning kaotati kallid sugulased ja äripartnerid. See fataalne kokkupõrge näitas, et mõne riigi jaoks on oma kodanike vabastamine mitte ainult ress...
ei läinud, nii nagu tema oleks seda oodanud. Kuid lõpus nagu öeldud, ta viha lahtus ja hakkas asju vaatama veidi teise pilguga. 6.Mida tahab autor antud teosega öelda? Ma arvan, et autor tahab selle teosega öelda seda, et noored peaksidki mingi aeg oma elus otsima seda õiget mina, ja maailma tunnetust. Sulama ellu sisse ning võtma omaks selle, mis elul talle pakkuda on. Nii võidud kui kaotused, sest ilma üheta poleks teist. 7.Minu arvamus Kindlasti soovitaksin teistel seda lugeda, olen seda juba praegugi teinud. Raamatu sisu on huvitav ja mitmekesine. Pakub intrigeerivaid momente ja ka selliseid, mida võib veidi ette aimata. Noorte elu juba on kord selline, et pakub igasugu keerdkäike, kuid need tuleb üle elada ja alati pea püsti edasi minna. Sobib lugemiseks ma usun, et nii noortele kui vanematele. Ave-Riin Aul Kp-24
Tallinna Raekoda Mina valisin tutvustamiseks sellise maja kuna mulle meeldib maja välimus, ajalugu ja tema tähtsus Tallinna Raekoda on ainus säilinud Gooti stiilis raekoda Põhja- Euroopas Raekoja ehitus lugu algab 13. sajandil ja oma keskaegse ilme sai ta aastatel 1402-1404. Uurimused näitavad, et sama koha peal oli ka 13. sajandil rae kooskäimise koda juba olemas 1322. aastal mainiti kinnisvararaamatus raekoda esimest korda, siis oli seal suur koosolekuruum ja hiiglaslik kaubaladu 1371.-1374. aastal sai raekoda oma praeguse esimese korruse suuruse. 1402-1404 sai raekoda omale 2. korruse, 14. saj. 1 veerandil tehti sinna ka eesruuum ja tagakamber. 17.sajandil sai rakoda endale uue tornikiivri, sest eelmine hävis märtsipommitamise ajal. 1650-1652 peaportaal suleti ning peasissepääs viidi üle maja keskossa, esimese korruse aknad müüriti kinni ja kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ning moodust...
A book review Catcher in The Rye by J.D.Salinger Catcher in The Rye is a novel written by J.D.Salinger. It and was first published in 1951. The story is about a teenage boy Holden Caulfield who dropped out of high-school because he failed every exam but English. Instead of going home and face his parents he decides to stay in hotel. For two days he wanders in New York and meets different people. Everything is described through Holden's perspective. Holden had quite complex character. He sometimes acts like a 13-year-old but in the same time he can be quite reasonable. Holden´s mood swings and trastic changes of feelings could even could mean that he had somekind of bipolar disorder. He could literally hate a person in one second and love in the next. He criticises others alot for being phony. Only persone he really seemed to be fond of was his little sister Phoebe. The book ...
KOOLI NIMI Augusto Pinochet Referaat Sinu Nimi Juhendaja nimi LINN, AASTA (N: Viljandi 2009) siia. Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 Võimuletulek...........................................................................................................................4 Inimõiguste rikkumine........................................................................................
August Gailit „Viimne romantik“ August Gailiti novell „viimne romantik“ jutustab talus elavast kukest (Kerill-Kerkerill), kes oli kõige uhkem ja ilusam loom selles talus, kõik austasid ning mõned ka kartsid teda, kuid tal oli hea elu, täis rikkust ja hoolivust kuni päevani, mil tuli sõda ning hakkasid rasked ajad, peremees lahkus ning loomad jääid maha. Kadus see ideaalne rahulik elu, mis asendus räuskavate, rahu häirivate, jooksvate lastega, loomadele ei jätkunud enam süüa ning ka kõik loomad muutusid, nad ei olnud enam rahulikult koos vaid igaüks jooksis ise suunas ringi ning oldi närvilised. Ühel päeval toodi aga uus noor kana, kes hakkas meeldima Kerill-Kerkerillile, kuid see kana oli noor ning ripsutas tiiba ainult noorjõnglasega. Kerill-Kerkerill üritas talle küll seletada, kui edevad, rumalad ja ideaalideta on kõik maatõugu kanad laudas, kuid kui kana ...
Noored on Eestimaa tulevik Ei ole saladus, et Eesti rändesaldo on negatiivne. See tähendab, et siit lahkub rohkem inimesi, kui saabub. Eriti kurvaks teeb fakt, et uue elukohariiki leidnute hulgas on suuremas osas noored inimesed. Just tänapäeva noored hakkavad 10-15aasta pärast kujundama Eesti tulevikku. Kas selleks ajaks jääb Eestisse piisavalt inimressurssi kodumaa arendamiseks? Muidugi on mitu põhjust inimeste lahkumiseks Eestist. Ühele ei sobi kliima. Teine loob perekonda välismaalasega ning jätkab oma elu väljaspool Eestit. Kolmas otsib aga uusi väljakutseid. Kuigi mulle tundub, et üldjuhul meelitab noori mujal pakutav haridus ning tunduvalt kõrgem sissetulek. Mõne aasta pärast saavad need väljarännanud noored ise vanemateks. Vastsündinud lapsed kunagi kasvavad suureks ning arvatavasti nad jäävad teisse riiki elama ja töötama. Hiljem hakkavad nad oma lapsi sünnitama ja kasvatama. Ei olegi oluline, kas nad võtavad...
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus ...
Franz Kafka `'Protsess'' Arvustus Lugesin Franz Kafka sümbolistlikku romaani `'Protsess''. Romaan jutustab edukast pangaametnikust Josef K-st, kes oma 30nda sünnipäeva hommikul üles ärkab ja siis teadmata põhjustel arreteeritakse ning teatatakse, et tema vastu on algatatud protsess. Keegi ei ütle talle miks ta arreteeriti. Öeldakse vaid, et ta peab kohtu ette minema kus talle on korraldatud kohtuprotsess. Josef peab ilmuma asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid üks nali ja nii teebki end kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem, K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul, tulevad tema juurde mehed ülesandega teda tappa. Josef ei hakka neile vastu. Ta viiakse mööda linna hukkamispaika. Hukkamispaigaks oli karjäär, kus talle öeldi, et ta peab end ise tapma. Ta ei suutnud seda teha ning sellepeale lõigati tal kõri lä...
"Põrgu" Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 20.03.1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas. Suri maovähi tagajärjel 08.01.1954 Pariisis. Viiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922 1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Nagu pealkirigi ütleb, valisin enda huvitavaks kunstiteoseks Eduard Viiralti "Põrgu", mille valmimisaastaks on 1930-1932 ja kasutatud on vasegravüüri. Kui teost nägin, tekitas see minu pisut kõhedust ja veidi ka hirmutas, kuid mida rohkem sellesse süvenesin seda rohkem hakkas huvi tekkima. Pilt on väga sünge ja must-valgetes värvides, "Põrgu" koloriit loob mõlemat tunde ja efek...
,,Alfa" Kadri Kõusaar Teosest Teos räägib Anna elust. Anna elas oma elu justkui pool unes. Tal ei olnud elus väga suuri eesmärke, kuid tal olid kõrged kriteeriumid inimeste suhtes, kellega ta oli nõus suhtlema. Enamus ta tuttavaid olid teistest rahvustest. Euroopas olid, aga käivitunud uued, ehmatavad protsessid, mis haarasid kaasa ka Anna. Juudist sõbra päästmine viib naise ettekavatsetud mõrvani. Teost läbivad teemad on antisemitism ja Lähis-Ida; armastus ja seks; kuritöö ja karistus. Peategelane Anna (33) on ilus, haritud ja üksik. Armastuse leidmisest on ta peaaegu loobunud, laste saamise soovist veel mitte. Tal on väga eriline maitse kunsti, muusika, kirjanduse, toitude ja inimeste suhtes. Ning kuna ta on muutunud tugevaks alfa emaseks, tõmbavad teda ainult mehed, kes on kõrgelt haritud, heade geenidega ja väga võimukad ehk alfa isased. Probleemid Teose põhiprobleemiks oli see, et erinevate religioonide ...
Higgins palub Elizal tagasi tema juurde tulla, kuid tüdruk ei usu mehe siirust ning professor lahkub maruvihasena. Samal õhtul võitleb Higgins vastakate tunnetega. Ta kujutleb, kuidas Eliza ei saa ilma temata hakkama ning varem või hiljem tema uksetaha tuleb. Kuid kujutletav kahjurõõm ei lämmata igatsust. Higgins kuulab nukralt kohtumist nende esimesest kohtumisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ning jätkab poolelijäänud lauset. Eliza on tagasi! Minu arvamus Mina jäin selle muusikaliga väga rahule. Esiteks mängis selles etenduses üks minu lemmik näitlejatest- Raivo E. Tamm, ning teiseks oli tegu muusikaliga, mis samuti väga vaatama kutsus. Muusika oli väga hästi seatud ning ka mõned laulud olid tuttavad, mis pakkusid omakorda äratundmisrõõmu. Samuti oli tore vaadata kuulsamaid näitlejaid laval tegutsemas, nagu seda on Madis Milling, Helgi Sallo ning juba eelnimetatud Raivo E. Tamm. Kui tavaliselt on pikemad
Milliseid artikleid loetakse ja kommenteeritakse tänapäeval kõige enam? Ajalehte lugedes vaatavad meist enamus ainult pealkirju. Pealkiri peab olema tabav ning lugejas huvi äratama. Kui tiitel saab oma ülesandega hakkama, vaadatakse järgmiseks juhtlõiku. Terve artikkel loetakse läbi, kui pealkiri kui ka juhtlõik lugejale huvi pakuvad. Kõige enam loetakse päevakajalisi artikleid ning lugusid elust enesest, neile on ka kõige suurem tagasiside. Kolmanda märtsi online Postimehes ilmunud artiklit `'Toiduajakiri Köök solvas venelasi'' on võrreldes teiste samal päeval ilmunud uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see, et lugu on juhtunud tavalise inimesega meie keskelt, kes valesid sõnu kasutades põhjustas palju segadust. Inimesi huvitab see, kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende artikklite vastu, kus kirjutatakse...
Suhtumine endast erinevasse filmis ,,9. rajoon" Film räägib tulnukatest, kes saabusid 28 aasta eest Maale. Inimesed ei teadnud mida neilt oodata, kas hävitavat rünnakut või suurt arengut tehnoloogias. Kuna tulnukad olid oma rassi viimased esindajad ning samas ka põgenikud, ei toimunud nii arengut kui ka rünnakut. Olendid paigutati Lõuna-Aafrika 9. Rajooni, mis ajapikku muutus maailma suurimaks slummiks. Inimkond oli juba üsna närvis ning nende kannatus hakkas katkema seoses tulnukatega. Tulnukate tegemisi kontrollis korporatsioon MNU, keda ei huvitanud olendite heaolu, vaid nende relvastus ning kuidas inimesed neid kasutada saaks. Muidugi selleks, et hiigelkasumit saada. Seda kuni päevani, mil üks MNU töötaja, Wikus, nakatus saladusliku viirusega, mis hakkas muutma tema DNAd. Tänu sellele muutusele, sai Wikus kasutada tulnukate relvi ning ta sai maailma jahitumaiks meheks. Wikus peitis end 9. ra...
SAATUS See kes saatusesse usub on inimese iseenda otsustada.Samamoodi võib ju rääkida jumalast,sest me ei tea kindlalt midagi-kas ta on olemas või ei ole. Mina aga usun,et kindlasti on olemas veel peale minu inimesi,kes usuvad saatusesse. Saatus tundub olevat nii reaalne nähtus,et sellest mööda vaadata on tõesti võimatu.Aga kes suudab seda kõike paika panna?! tekib küsimus millele ilmselt ka kõige targem filosoof vastata ei oska. Väga tihti juhtub meie elus asju,mis on kindlasti juba kellegi poolt varem ette määratud.Nagu näiteks surm-sa ei saa selle eest põgeneda.Kui ühel hetkel on nii,et oled enda arvates kõige ohutumas kohas maailmas siis vaevalt küll.Sa ei tea kunagi,mismoodi või millal midagi juhtuda võib.Kui inimesega juhtub õnnetus,näiteks kukub kuskilt alla.Siis ju õeldakse ka,et see oli tema saatus.Ja mis muu see siis olla saakski.Saatusega on inimestel nii palju huvitavaid lu...
Midagi naisest, kunstist, kunstnikkudest... A.H.Tammsaare Tammsaare arutleb oma artiklis naiste rolli üle kunstis ja selle arengus. Ta tsiteerib Päevalehte, kus on öeldud, et naine mitte ainult meie kirjanduslist maitset, meie ilmavaadet ei aita sügavastada ja peenendada, vaid isegi poliitikalistes ja majanduslistes küsimustes meid vaimustada ja värskendada võib. Tammsaare aga ise ei paista selle väitega sugugi nõus olevat ja kogu artikli ulatuses üritab avstupidist tõestada. Ta toob välja ajaloolist vana Kreeka, teaduste ja kunstide maa, kus tegelikult naiste roll oli väga tühine loomisel ja arendamisel. Ka Kreeka poliitikas olevat naiste võimu ajal langus toimunud. Ka renessanss, aeg kui naisi ja mehi hakati võrdsemalt koolitama ja kohtlema, kulges perioodina, mil naise rol...
Austria Uurimustöö 9.klass 2009 1 Sissejuhatus Austria Vabariik on riik Euroopa sisemaal Lääne-Euroopas, üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Miks valisin selle riigi? Euroopa on päris suur ja lai, aga mina valisin Austria nende riikide seast sellepärast, et see on mulle kõige südamelähedasem riik. Teine põhjus on kindlasti ka see, et olen seal ise käinud ja päris palju loodust, Austria kultuuri ja rahvast näinud. 2 Austria majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ...
Eutanaasia - poolt või vastu ? Austatud klassikaaslased ! Ma pole just suuremasi kõnepidaja, kuid proovin siiski, sest nagu ka vanasõna ütleb:"Pealehakkamine on pool võitu!" Tahan Teile rääkida vägagi olulisest teemast, mis on järjest päevakorralisemaks muutumas, nimelt EUTANAASIAST, neile , kes ei armasta võõrsõnu, ütlen lisaks, et tegemist on vaba surmaga või nn "halastussurmaga." Eutanaasia on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on väga haige või piinleb metsikutes valudes, mis kunagi ei lõppe. On olemas passiivne- ning aktiivne eutanaasia. Passivse puhul laseb arst patsiendil surra, aktiivse korral arst surmab patsiendi. Olen passiivse eutanaasia poolt, sest aktiivse korral võib juhtude, et arst, kes n.ö nupult vajutas, hakkab metsikute süümepiinade all kannatama ning halvimal juhul võib see lõppeda suitsiidiga. Eutanaasiat liigitakse ka: a)Vabatahtlik eutanaasia (h...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk "Rehepapp" Referaat Töö koostas: D. Matasov AA-05 Juhendaja: T. Luik Tallinn 2006 Sisukord: Ülevaade autorist ja tema loomingust.........................................3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased.............................. 4 5 Minu arvamus............................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.................................................................... 7 2 Ülevaade autorist ja tema loomingust: Andrus Kivirähk (sündis 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning tänapäeval töötab ta
Sellepärast peab olema ääretult ettevaatlik meediasse uskumisega ja selle järgi tegutsemisega, tuleks olla kriitiline ja lausa skeptiline kõige kuuldu/nähtu suhtes. Miks nii? Eestlased peaksid väga hästi teadma, milline oli ajakirjandus Nõukogude Liidus. Viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi. Ühiskonna probleeme ei kajastanud ükski meediakanal, sest valitsus ei soovinud et midagi sellist üldse toimuks. Liidus puudus avalik arvamus. Kaasaegne maailm on sellele sarnasem, kui me arvata oskame. Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Noored ajakirjanikud räägivad alailma, kuidas nad mõnes ajalehes töötades on tegelenud uuriva ajakirjandustööga, ja leidnud ennast peagi lukustatud uste tagant. Kalle Lasn on oma raamatus "Kultuuritõkestus" öelnud: " Kusagil linna lähikonnas asub mõni terasetööstus või paberivabrik. Ettevõte
Järgmisel päeval, kui ta kooli läks ei tundnud ta oma klassikaaslasi. Kuna Jacob ei käinud temaga koos ühes koolis. Ja ta ei ole üldse peagu siin Forksis käinud. Aga selle eest ta sai kohe esimesel päeval endale klassist palju tuttavaid. Talle hakkasid kohe imelikuna tunduma Cullenid ja ta armus ühesse Cullenisse, kelle nimeks oli Edward. Aga Cullenid olid koguaeg eraldi ega suhelnud teistega. Ta sai hiljem teada Cullenite saladuse... Minu arvamus: See oli väga ilus armastus romaan. Milles tõmbuvad kaks vastandit. Samuti on sellele raamatule ka kolm eesti keelset järge. (,,Noorkuu", ,,Päikesevarjutus" ja ,,Koidukuma".) Mis ei lõppeta üllatamast. Ja on ka ilmunud Päikesevarjutuse lühiromaan ,,bree tanneri lühike teine elu". Mina olen need kõik mitu korda läbi lugenud ja ei kahetse seda.
see ei pole nõia jaoks veel kellegi vanus. Ta elas nõiamajakeses, mis seisis üksildasena sügaval metsasüles. Kuna väike nõid elas seal majakese üksi polnud see maja eriti suur. Maja tagaküljele oli juurde ehitatud leivaahi. Väikesel nõial oli ka oma lind, nagu nõidadele kohane. Teda kutsuti Kaaren Abrakaks. Lind oskas ka rääkida. Kord tuli jälle Walpurgi öö, kuhu tahtis väike nõid väga minna aga kaaren ei olnud sellega nõus. Väikest nõida ei huvitanud kaareni arvamus ja läks ikka öösel Blocksbergi mäele. Seal olid kõik nõiad juba koos ja tantsisid. Väike nõid läks märkamatult teiste nõidade vahele ja tantsis seal. Äkki märkas teda tädi Rumpumpel... Minu arvamus: See oli kindlasti väga tore lasteraamat. Mida tasuks kindlasti lugeda, samuti on sellest tehtud väga hea film. Aga minu arust on see raamat ikka filmist parem.
Müütilised muistendid FR.R. Faehlmann Põhitegelased: Vanaisa Vanemuine Emajõgi Koit Hämarik Endla järv Juta Lühikokkuvõtte: Müütilistest muistenditest saab lugeda, kuidas sündis Emajõgi ja, kuidas Vanemuine kosjas käis ja ka lahkus. Veel on kirjas, kuidas Vanaisa maailma lõi. Kui ta selle oli valmis teinud siis võttis Ilmarine tüki oma kõige paremat terast ja tagus sellest võlvi. Laotas telgiks üle maa ja kinnitas selle külge hõbedased tähed ja kuu. Vanaisa eeskojast võttis ta valguse andja ja pani selle seadme telgi külge, nii et see iseenesest üles tõuseb ja ka looja läheb. Rõõmu täis Vanemuine haaras kandle ja hüppas maa peale. Kus ta tantsivad jalad maapinda puudutasid, seal ainult tärkasid lilled ja kasvasid puud. Minu arvamus: Täitsa toredad muistendid, soovitan lugeda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
