järelmaksu jne. Koolivorm meeldiks pigem noorematele õpilastele, sest vanemad õpilased on juba väljakujunenud isiksused ja sooviksid teistest erineda ja tunda ennast hästi ja mugavalt oma riietuses. Ja kohustus kanda kindlat riietust võib neile tunduda kui sundimine ja nende arvamust ei arvestataks. Üldiselt võiks koolivormid kehtestada küll, aga selleks on vaja eelnevalt kindlasti laiaulatuslik turuuuring teha, et aru saada, mis ühiskond, kui tervik sellest arvab. Ja kui koolivormid võetakse vastu, siis ma usun, et selleks on vaja riikliku toetust, et kui riik soovib seda, siis leiab ka riik selle kõige kinnimaksmiseks raha. Koolivormiei ole mõtekas vastu võtta ainult osades koolides, kui koolivormid tulevad, siis igas koolis, sest muidu kujuneksid jälle välja erinevused, mis tekitaksid õpilastes lisapingeid.
hakata. Ta aitab isa ja lõhub Kivimäel kive et teha sellest endale viljakandev maalapp. Välja ilmub Anna, Villu lapsepõlve tuttav, kes otsib Kõrbojale peremeest. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale osutub Tema valituks Villu. Tekib armukolmnurk Villu, Anna ja Eevi vahel. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Anna kutsub Eevi Kõrbojale elama ning hakkab endale kasvatama Kõrboja peremeest väikese Villu läbi. Mulle meeldib see raamat sellepärast et see on Igatpidi hingekriipiv kaunis ja kurb armastuslugu! Kuid raamatu juures on ka üks miinus, nimelt on tegevus üksluine ja vähe sündmusi.
Kirjandiõpetus Ülesanne 45. Õpilaste hooletus või hoopis saatus. Väga palju õpilasi jätab põhikooli pooleli kuna lähevad tööle või isegi mõnel teisel põhjusel. Kindlasti on põhikooli pooleli jätmine suur viga, mida hiljem kahetseda võid. Paljud lapsevanemad süüdistavad selles kooli kuid vahel nad ei märkagi, et nad ise on hoopis midagi teinud või siis tegemata jätnud, et laps on otsustanud põhikooli pooleli jätta. Kindlasti on üheks suureks põhjuseks see kui teismeline on lapse ootele jäänud ning ei taha just selle pärast kooli tagasi minna või siis otsustab aasta vahele jätta. Vahele jätmisega on aga see häda, et leitakse endale sobiv töökoht ning unustatakse kool sootuks ära. Teiseks suureks põhjuseks ongi just töökoha leidmina. Kui teismeline on leidnud töö arvab ta kohe, et teenib piisavalt, et ise ära elada. Võibolla saabki hakkama mõne kuu paremal juhul isegi aasta. Kuid...
Tal oli midagi, mis teda eristas teistest tal olid seljal tiivad. Michael sai tuttavaks naabritüdrukuga, kes koolis ei käinud ja kelle nimi oli Mina. Nad hakkasid koos Skelligi eest hoolt kandma. Michaelil oli ka väike õde, kes oli sündinud enneaegselt ja kelle pärast ta pidevalt muretses. Tegelased Tegelastest ongi peamised Michael ja Mina, kelle eripäraks on, et ta koolis ei käi, kuna tema ema arvab, et koduõpe on arendavam kui kooliskäimine. Michael on kõva vutimees ja koolis läheb tal kah hästi. Tema issi ja emme on väikelinna tavainimesed. Teose kõrgpunkt Michael ja Mina aitavad Skelligit.Nad viivad ta kohe kokkukukkuvast garaazist Minale pärandatud suurde remontivajavasse majja ja saavad teada tõe tema kohta või siis pigem saavad teada, kes ta tegelikult on. Arvamus
võimalik luua ideaalset riigikorda, mis kõigile meeldiks. Minu arust võiks valitsus olla igast erakonnast kindel arv inimesi. Siis ehk sünniksid valitsuses paremad otsused. Kuigi demokraatia on rahvavõim, pole võim sugugi rahva käes. Arvan, et tähtsate otsuste langetamisel tuleks luua rahvaküsitlusi. Nii võib öelda, et oleme ise langetanud otsused s.t võim kuulub rahvale. Praegu langetatakse otsuseid valitsejate huve silmas pidades. See, mida rahvas arvab neid ei huvita. Demokraatiaga kokku puutumine saab alguse juba lapsepõlves koolis, kui valitakse klassivanem, valituks osutub see, kes saab kõige rohkem hääli. Maal elades puutume kokku demokraatiaga, kui külakoosolekul saavad inimesed avaldada oma arvamust ja arutleda selle üle, kuidas küla elu paremaks muuta. Nii sünnib rahulolu, seda just koostöö tulemusena. Ka valitsus võiks tulla rahvale lähemale küsides nõu, kuidas üht või teist seadust paremaks muuta
president Kennedy kindlameelsusele. Kumb riik võitis Kuuba kriisi ei olegi teada. Kuid tulemuseks oli see, et Hiina katkestas suhted NSVL ga ja Hrustsovil tuli Hiinas loobuda. USA aga nägi Kennedy` t kui kangelast, kes oli võidelnud kommunismi vastu ja selle ka võitnud. Poliitiline vastaseis USA ja NSVLi vahel Kuuba kriisi andis USA-le vajalikku lükke selleks, et tõestada, et nemad on ,,maailma ülemvõim" ning peale seda puhkenud Vietnami sõda oli tõestuseks sellele, et USA arvab endast liiga hästi ning propageerib nii sõjas kui ka rahu ajal enda võimu igaleühele peale. Sven Erik Reinumets
,,Tapatöö jumal" ,,Le dieu du carnage" Käisin 28. jaanuaril Kuressaare Linnateatris vaatamas Yasmina Reza kirjutatud näidendit ,,Tapatöö jumal". Lavastajaks on Jaak Allik, kes kommenteeris, et see etendus peaks sobima eriti hästi lapsevanematele, õpetajatele ja ka õpilastele, sest juttu on koolivägivallast. Näitlejad olid Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Etenduse sisu oli täitsa huvitav ja kaasakiskuv. Kokku said kaks abielupaari, et klaarida normaalsete inimeste kombel oma laste vaheline tüli nimelt üks poiss oli teisel löönud kaks hammast välja. Arutleti erinevatel teemadel ja mida aeg edasi, seda pingelisemaks läks olukord. Etendus kestis kokku umbes poolteist tundi sellesse mahtus nii komöödiat kui ka reaalsust ja tõsielu. Kogu tekst, mis räägiti, oli päris tabav ja andis mõista tegelaste olemust: Veronique Houille (Kersti Kreisma...
Tatjana teatab, et on abielus ning ei kavatse truudust murda. Onegin peab leppima sellega, et jääb kunagi tehtud vea tõttu(olla vaba = olla rõõmus) Tatjanast ilma. Sellega lõpebki kurva armastuse lugu Tatjanast ja Jevgeni Oneginist. Tegelaste iseloomustus Filipjevna-njanja, vana Olga-blondiin, rõõmsameelne(6/XIV), punapõskne, meeldib Lenskile, ilus, seltskondlik daam,Tatjana noorem õde; lk 59 Onegin=Jevgeni, 26a, arvab, et vabadus=rõõm, Tatjana= Tanja-kurb, armastas loodust, maamaja, lugemist, oli väga haritud ja suhteliselt ilus, kuid mitte väga seltskondlik. Ei tahtnud abielluda, kuna ootas Oneginit. Kui abiellus, pidi olema esinduslik, viisakas, intelligentne ja seda ta ka oli
hambad ja keel keskel? 13. Kanda jõuad, lugeda ei jõua? juuksed käsi ja viis 14. Üks puu, viis haru? sõrme 15. Kolmkümmend kaks tükki jahvatavad, üks hambad ja keel keerab ringi? 16. Ei ole kuulda ega näha, aga arvab asjad ja mõistus toimetab tööd? 17. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? uni 18. Kehata nähtav? vari 19. Teine mees kummalgi pool mäge, aga silmad kumbki ei saa teineteisega kokku? 20. Mees ajab teda ära, mida enam ajad, seda habe enam tuleb tagasi? 21. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? siil
elu, elusolemist ja kai ( 甲斐) , mis tähendab effekti, tulemust, puuvilja, väärtust ja kasutust. Vahest kasutatakse seda ka tähendusega väike (hääldatakse gai), mis tähendab põhjus miks elada, põhjus eluks ja midagi mis teeb elu väärtuslikuks, et seda elada ◦ Okinawa kultuuris, ikigaist mõeldakse, kui põhjust miks hommikul tõusta, et akigai on põhjus miks nautida elu ◦ TED Talk, Dan Buettner arvab, et ikigai on üks põhjus miks inimesed seal piirkonnas kaua elavad Veel ikigaist ◦ Mõistet ikigai kasutatakse, et väljendada inimese mentaalset ja vaimset olekut. Järelikult, kui inimene tunneb, et tema elu on väärtuslik ◦ Ikigai pole üldse seotud inimese rahalise olekuga, tema palgaga või rikkusega ◦ Isegi, kui inimene tunneb, et olevik on tema jaoks pime ja raske, aga tal on unistus/elumõte paika pandud, ta võib ka tunda ikigaid
kõiksuguseid narkootikume, satkusin ma sõltuvusse. Olles sõltlane ei taha ma enam koolis käia ja loobun sellest. Koolis õppimise asemel hangiksin raha, et enda vajadusi rahuldada. Meelemürkide alla kuulub ka alkohol. Seda tarbitakse tänapäeval noorte seal üha rohkem ja suuremates kogustes, mis on väga halb. Kolmas põhjus meelemürkide ja laiskuse kõrval on perekondlikud probleemid. Kui ei ole pere toetust või on suured rahalised probleemid ei taha ma koolis käia. Kui pere arvab, et mul on parem käia tööl ja teenida perele raha, siis austan nende arvamust ja jätan põhikooli pooleli. Rahalistes probleemides olles ei saa osta õppevahendeid ja riideid. Sellisel juhul puudub motivatsioon koolis käimiseks. Olen veendunud, et iga inimene peaks omandama vähemalt põhihariduse, miks nad seda ei taha jääb mulle siiani selgusetuks. Leidsin võimalusteks laiskuse, meelemürgid ja perekondlikud probleemid. Kes teab, mis need põhjused tegelikkuses on ? Mina
hästi tunda. Ta on esinenud viiulisolistina ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestriga, viimast on ta ka juhatanud. Viimati juhatas 2006. aastal operetti "Lõbus lesk" ning 2007. aastal balletti "Sulfiid". Viiuldajana on tema tuntumateks partneriteks olnud Sten Lassmann, Ardo ja Helen Västrik, Kristjan Saar ning Mari-Ann Murdvee. 2 aastat tagasi on ta öelnud, et Yliopilaskunnan Soittajat`sse, mida peetakse Soome parimaks amatöörorkestriks. Mikk Murdvee arvab, et hea dirigent on muutumisvõimeline ning esitatav peab sobima kokku ta enda elukogemustega. Nagu alguses mainitud, peab Mikk ka kirjanikuametit. Tema kirjanikunimi on Mikk Bravat. Teoste hulka kuuluvad luulekogu "Kõverpeegelpilte" (1999), luule- ja lühiproosakogu "Järgmine" (2000) ning "Kolm" (2001). KASPAR JANCIS Kaspar Jancis on sündinud 8. mail 1975. aastal Tallinnas. Juba lapsepülves joonistas ta koomikseid ning tegi kinoringis plastiliinist animafilme. Peale keskkooli astus
,,Piiririiki ei saa olemas olla," sellega väljendus minategelase eitus maa olemasolu kohta, kust ta tegelikult pärit oli. Kuigi raamatu lõpuks jõuab peategelane oma kodumaale ja kodulinna tagasi, mida tõendab ka järgnev tsitaat: "Nüüd ma olen siin linnas tagasi. " Raamatu kohta veel... Raamatus on väga raske aru saada mis on tegelase reaalsus või mis on väljamõeldis. Utoopiline on see koht (riik) kuhu minategelane arvab end kuuluvat. Mitte piiririiki ega Euroopasse. Kuigi lääneriikides on kõik hea ja tore, ei taha ta sinna kuuluda. Ta meenutab oma alaväärset päritolu ja tunneb, et ei sobi ka sinna tagasi. Tsitaate raamatust "See sajand, kus me kohtusime, on lõpuks tükkis kõigega prügikasti visatud." "Kui selgub, et sa oled IdaEuroopast, siis sind vaadatakse kaastundliku pilguga ja öeldakse midagi õõnsat, nagu surnu sugulasele."
ütles: ,,Ei, mitte mingil juhul ! " Viru väravate juures meile vastu jalutanud Ivo (22) arvas aga, et kanepi legaliseerimine aitaks kõvasti kaasa turismi ja seega ka majanduse positiivsele arengule. Ka Viru tänava lilleputkade juures neiule lilli ostnud Kalder (20) pooldas kanepi legaliseerimist Eestis ning arvas, et probleem niikuinii eksisteerib ja siis saaks maksustada müügi ning aktsiisid . Jõudes Vabaduse väljakule, küsisime põhikooliõpilaselt Alice- ilt (13), mida arvab tema kanepi legaliseerimisest Eestis ning väikese mõttepausi järel kuulsime vastust: ,, Ei ,see on tervisele kahjulik. " Mihkel (19) oli veendunud, et kanepit ei tohiks Eestis legaliseerida ning väitis et ta pole kunagi kanepit proovinud ega proovi ka. Lisaks arvas ta , et noored lähevad veelgi rohkem hukka ,kui nad praegu on. Bussipeatuses pärastlõunast päikesepaistet nautinud Jaana (19) pooldas kanepi legaliseerimist
vallutanud nii pisikese Eesti kui ka hiiglasliku Venemaa muusikasõprade südamed. Ometi ei kõnni ta vaid mööda sametvaipu, fotograafide välklambid ümberringi plõksumas. Ka Anne Veskil on mõned täiesti tavalised inimlikud hobid. "Iga inimene lahendab vahetevahel ristsõnu," arvab Anne ja tunnistab, et nooruses oli päris andunud fänn. Anne Veski sündis 27. veebruaril 1956 Raplas. Raplas ta lõpetas eduga muusikakooli. Juba siis õpis Anne klaverit mängima. Õppides Tallinas Polütehnilises instituudis, Anne ei unustanud külastada stuudiot, kuhu ta oli kutsutud töötama pärast instituuti
Tema luuletustest kõlab läbi vastumeelsus kunagise Vene võimu vastu ja kerge iroonia ja tögamine Eesti riigi korralduse, poliitika jm. kohta. Ise ütleb ta luuletamise kohta nii:" Mõnda mõtet on parem väljendada luules, teist aga lausesse kätketult. Vanasti olin konkreetsem, ütlesin otse välja, mis arvasin, ka poliitikast... Viimasel ajal on poliitikast kõrini, olen muutunud sotsiaalsemaks... Väldin otsest kritiseerimist. Samas on tekstid muutumas mõttetuiks. Kui kuulaja arvab, et ta sai loost aru, siis ta eksib. Kirjutan rohkem tellimise peale. Keegi palub ja ma kirjutan. Kuna ma olen väga häbelik, siis avaldan palju asju varjunimede all." Slide 5 Äitäh
näeb veidike elu ette. Nende tädi Gertrud töötab linnas ühes Aroomipoes (kus on müüa erinevaid teid, kette, raamatuid, aga kõik on veidi nõiduslik). Säde käib 10.klassis ja algul keegi temaga ei suhtle, sest ta ei ole rikkast perest. Järsku aitab üks 12.kklassi poiss (Naatan) teda oma klassi poisi käest, kes Sädet norib. Säde ja Naatan hakkasid käima. Säde saab Naatanilt teda, et Naatanil on vanem vend, kes on juba 3 aastat kadunud. Naatani pere arvab, et ta lihtsalt põgenes teise riiki, aga kui Säde näeb sellest poisist pilti. Saab ta aru, et see poiss kellega ta suhtleb on Naatani surnud vend Ruben. Tuleb välja, et Säde isa oli Ruubeni autoga alla ajanud, kui ta täis oli olnud. Ning hiljem, et keegi teada ei saaks viskas ta Ruubeni kaevu. Säde rääkis Naatanile selle loo ära ja nad läksid tülli. Hiljem ühel peol, kuhu väike õde tal minna käskis leppisid nad ära. Arvatavasti väike
Pane kõik vajalikud kirjavahemärgid. Otsige iseendas ja te leiate kõik! ( PL ) Ta teadis, et kaotab ja valmistus selleks põhjalikult. ( PL ) Armastusele päris lähedane on poolehoid, millest tihti kasvab välja armastus. ( KL ) Isegi suurima õnne ja ülima häda silmapilkudel, vajame kunstnikku. ( KL ) Kui inimesed tõeliselt halvaks muutuvad, jääb nende ainsaks osaks kahjurõõm. ( PL ) Kuna igaüks kõneleb, arvab ta, et võib ka keelest rääkida. ( RL ) Tõeliselt õpime ainult raamatutest, mida me arvustada ei suuda. ( RL ) Vähesed inimesed mõistavad loodust ja kasutavad teda vahetult. ( RL )
ÜHE ÄPARDI PÄEVIK VIIMNE ÕLEKÕRS Autor: Jeff Kinney Inglise keelest tõlkis AnnaMagdaleena Kangro TEGELASED Greg Heffley Peategelane Äpard Ei saanud millegiga hakkama Frank Heffley Gregi isa Tahtis, et Greg hakkaks mehelikke tegusid tegema Ema Annab lubadusi, aga täidab neid hilinemisega TEGELASED Manny Heffley Gregi väikevend Kõik tegid seda mida ta tahtis Rodrick Heffley Gregi vanem vend Kiusas Gregi Sportlikum, kui Greg TEGEVUSKOHAD Kodu Kool Tänaval Kirikus Naabri ja sõbra hoovis Lõpus laagris VÄIKE SISSEJUHATUS Olgem ausad: Greg Heffley ei muuda kunagi oma äpardlikke maneere. Ainult et keegi peab selle Gregi isale selgeks tegema Frank Heffley arvab tõsimeeli, et suudab oma poega karastada ning ta kaasab Gregi sporti ja teistesse „mehistesse“ tegevustesse Loomulikult suudab Greg isa püüdlustest teda muuta ...
VI Tallinn, Riesenkampfi paltsil. VII Tallinn, platsil praeguse laulupeo tänava lõpus 6. Miks oli 1969. a. toimunud laulupidu erakordne? 100 aasta möödumine I üldlaulupeost 7. Kirjelda laulva revolutsiooni aega kajastavat stendi. Eestlased on õnnelikud , lehvivad sini-must-valged lipud , palju rahvast 8. Nimeta XXII laulupeo üldjuhte ( dirigente) Ants Üleoja, Lennart Jõela, Jüri Rent, Heldur Saade, Vaike Uibopuu, Venno Laul 9. Mida arvab Alo Ritsing laulupeost? Laulupidu- see on perekondade kokkutulek, see on häälte ühinemine üksmeeles ja armastuses 10. Mida on öelnud Lennart Meri laulupeo kohta? Laulupidu pole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moe asi. Laulupidu on südame asi. Nagu Eesti keel ja meel, nagu armastus. 11. Milliseid erinevaid laulupeoliike oskad nimetada? Üldlaulupeod, Üliõpilaslaulupeod, Postekooridelaulupeod 12
Sören Olsson ja Andres Jacobsson Berti päeviku kokkuvõtte. Raamat algas nii ,et oli selline poiss nimega Bert.Bertile se nimi ei meeldinud ning ta kasutas teist nime treb.Ta teeb sellist asja mida tavaliselt poisid ei tee ta peab päevikut.Sinna ta kirjutab kõik asjad mis tal juhtunud on.Talle meeldib üks tüdruk nimega Rebecka. Ta arvab ,et Rebecka on kõige ilusam nimi mida ta teab.Aga talle ei meeldi poiss nimega Klimp.Klimbi isal räkkariauto.Treb kadestab teda.Sest Trebi isal on opel.Kui rooli liigutad siis see krägiseb.Trebi unistus oli Rebeckaga suudelda.Kui Rebeckal oli sünnipäev ostis treb talle kingituse.Aga selleks pidi ta haiget mängima ta pani radiaatori vastu kraadiklaasi. Palavik tõusis kohe suureks.Treb jäi siis koju ta läks kinki ostma ta tahtis osta ühte suurt roosat pinalit kuid ei saanud
Martin Rebane 11B Anarhia Mis see on? Anarhism on sotsiaal- filosoofiline õpetus anarhiast. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond, kus sundus puudub üldse ja kus ühiskonnaliikmete vahelised suhted korraldatakse vabatahtlike tehingute abil. Liigitus Individualistlik anarhism-ei tunnista mingit ühiselu normingut, ei ühtegi ülemust ega alamust, vaid ainult vabade indiviidide, s.o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isiklikku tahtmist. „Mina, see on riik.” Kommunistlik anarhism-ühendab kommunismi vaateid anarhistliku vabaduse ideega. Ta tahab kogu ühiskonda organiseerida väikeste sõltumatute vabakommuunide või nende kommuunide vabaliitude näol. Sündikalistlik anarhism-arvab, et tuleviku ühiskonnakorra aluseks saab olla üksnes majanduslikkude ühingute üldliit, mis oleks moodustatud üksikute vabade kutseühingute alusel. Anarhism Eestis Narva Anarhistlik-Kommunistlik Noorte ...
Teadsin täitsa kindalt, et lõpetan seitse klassi ära ja lähen õppima raadiotehnikuks. Aga klassivennad rääkisid augu pähe, et nemad lähevad kõik keskkooli edasi ja kuidas siis mina mitte." Nii sai Kustasest hoopis praeguse Reaalkooli õpilane, kus ta koos semudega juba üheksandas klassis oma ansambli tegi ja klaveri taga istus. Muusikaharidusega vanematel oli loomulikult kodus klaver, mida poiss hea meelega aeg-ajalt klimberdas. "Eks geenid mängisid ka oma osa," arvab Kikerpuu nüüd, selgitades, et piitsaga polnud teda vaja kunagi pilli taha ajada. Kustas Kikerpuu koolis käimise ajal muudeti 1954. aastal Reaalkool segakooliks ja 1956. aastal korraldati esimene vilistlasõhtu. Kustas Kikerpuu Reaalkoolis õppimise ajal oli direktoriks Aleksei Tsõgankov. Siis kui ta Reaalkoolis õppis oli praeguse Tallinna Reaalkooli nimi Tallinna II Keskkool. Kustas Kikerpuu lõpetas 1956 aastal Reaalkooli 71. lennu.
mis algusest peale toob sisse surma teema. Juba I vaatuses ilmub Hamleti isa vaim, mis kinnitab, et mõrvar oli Hamleti onu Claudius. Hamlet lubab kätte maksta. I vaatus: Hamlet saab teada, et ta isa vaim on lossi kummitamas. Vaim annab Hamletile teada, et ta mõrvariks oli Claudius, Hamleti onu. Hamlet nõustub kättemaksu saama ning teeskleb, et ta on hulluks läinud, et paistaks vähem kahtlane. II vaatus: Claudius arvab, et Hamlet käitub kahtlaselt, saadab Rosencratzi ja Guildernsterni teda luurama. III vaatus: Hamlet tõukab Ophelia eemale ning peab oma monoloogi: "olla või mitte olla". Näidendis oli koht, mis oli väga lähedane vaimu kirjeldatud mõrvale ning kui Claudius lahkus kiiruga selle järel, teadis Hamlet, et Claudius oligi süüdi. Claudius tahtis Hamletit saata peale seda Inglismaale, kuid enne ta käis palvetamas ning pihtis oma süüd,
`'Armastus teeb pimedaks, Kui armastame, siis me ei näe teineteise kortse, ja kui ei armasta, siis on ju ükskõik'' `'Poisikesed võtavad mängu armastusena'' `'Ka iseoma naise hammas võib olla mürgine'' `'Maailmasõda oleks ehk tulemata jäänud, kui inimestel oleks olnud enesenägemise prillid'' Indreku ootused abielult `'Suurim õnn on armastus'' ... `'Ja see tähendab surma?'' ...''Jah, kui ta on suur.'' `'Surma ja armastuse vastu kindlustab vaid abielu.'' `'Mees arvab esijoones iseendast kõige halvemat, kui ta on õige mees... vähemalt arvavad kõik naised oma meeste kohta seda.'' `'Meie mõlemad rimume teineteist vastastikku, see ongi abielu'' `'Siis näitan ma sulle, kes majas peremees.'' Karini komistuskivid valesti taodeldud iseseisvus. vanade haavade lahtikiskumine. `'tagasi tegemine'' üle reageerimine. vähene panus abielus. Indreku pingutuste mitte hindamine. vastuolulisus enda uskumistele. Mehe mõistmise ABC
........................................................................................................... 19 3 SISSEJUHATUS Autor tahtis kirjutada oma uurimistöö taskuraha kasutamisest, sest see oli üks teemadest, mis teda huvitas. Nimelt kirjutas ta eelmisel õppeaastel essee teemal, kuidas ta ise oma taskuraha kasutab. Huvitama hakkas aga see, kuidas teevad seda tema kaasõpilased. Autor arvab, et sisuka ja hea uurimistöö koostamiseks peab eelkõige teema endale huvitav olema. Samuti on autori arvates see teema oluline, sest vanemate poolt lastele antav taskuraha omab suurt osa üldisest rahakasutamisest. Swedbanki hinnangul käib Eesti noorte käest läbi 2,5 miljonit eurot taskuraha kuus, mis kulub erinevatele noortele mõeldud toodetele ja teenustele (4). See on märkimisväärselt suur summa ja peaks teadma, milliseid kulutusi selle rahaga tehakse ning
vormistamiseni või ühe vanema füüsilise lahkumiseni. lahutusel järgnev periood – aeg alates lahutuse ametlikust vormistamisest või ühe vanema füüsilisest lahkumisest kuni pere uue olukorraga harjumiseni. (Vaher, 2008, 41) 2. Kuidas mõjub lahutus lapsele? 2.1 Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust Periood enne lahutust on reeglina väga tülide rohke. Kindlasti enamik vanemaid arvab, et mida väiksem laps on, seda vähem ta asjast aru saab. Tegelikkus on aga see, et olenemata lapse vanusest, saab laps alati aru, kui vanemate vahel on midagi valesti. (Vaher, 2008, 48) Vanemate tülid võivad põhjustada lapses hirmu ja muret, et vanemaga võib midagi juhtuda – ta läheb ära, ei armasta enam oma peret. (Vaher, 2008, 48) Selline pidev kartmine ja muretsemine ei mõju kindlasti lapse vaimsele tervisele hästi.
Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile. Margarete tahab teada, kes need ehted tõi. Mefistofeles korraldab kokkusaamise. Margarett ja Faust kohtuvad. Nad lähevad aiamajakesse. Seal nad suudlevad. Faust ja Mefistofeles lahkuvad
1748. aastal ilmus peateos ,,Seaduste vaim", 31 raamatust koosnev arutlus. See raamat tõlgiti paljudesse keeltesse ja avaldas suurt mõju kodanlikule riigiteooriale ja hiljem ka paljude maade riigikorrale. Raamatus analüüsib Montesquieu kolme peamist valitsusvormi, milleks on despootia, monarhia ja vabariik. Despootia on monarhi piiramata võim. Sellises ühiskonnas on liikumapanev jõud hirm. Vabariiki hindab ta kõrgelt, kuid arvab, et kaasajal on see võimatu. Vabariik sobib ainult väikestele territooriumitele. Ideaalseks riigikorraks loeb ta konstitutsioonilist monarhiat, eeskujuks siinjuures Inglismaa. Kõikjal Euroopas tuli lahutada täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Temalt pärineb tänapäevane võimude lahususe põhimõte. M-lt pärineb ka teooria, mille järgi ühiskond sõltub geograafilistest pinnavormidest. See tähendas jumala teovõime eitamist.
tegelase laimamises. Mikael Blomkvist on laostumise äärel ning temaga võtab ühendust Henrik Vanger, kes palub Mikaeli abi perekonnamüsteeriumi lahendamisel. Nimelt kadus 40 aastat tagasi sel ajal 16 aastane olev Harriet (Henriku venatütar) kummalisel kombel. Juhtum leidis aset saarel ning kadumise päeval oli saarelt välja viiv sild suletud liiklusõnnetuse tõttu. Sel ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek ja seega arvab Henrik et tegemist on mõrvaga. Suitsukateks palub Henrik Vanger kirjutada veel Vangerite perekonnakroonika.Tsitseerides raamatus ühte lõiku kus Henrik Vanger räägib oma suguvõsast "Minu suguselts koosneb põhiliselt röövitest ülbitsejatest ja käparditest, sellest ei tule mingi paraadportree, vaid vihkamise, sisetülide ja ahnuse lugu". Kui mikael on natuke aega uurinud Hariettiga juhtunut sattub ta saatuse tahtel kokku Lisbethiga. Edasi hakkavad nad juba koos juhtunut uurima
Emajõe Suveteatri stuudios, mis andis talle tõuke teatrikooli minekuks Peale seda suundus ta edasi õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kõrgemasse lavakunstikooli. Seal oli tema kursuse juhendajaks Ingo Normet, kes tegi talle kohe selgeks, et kui ta endast kõike ei anna pole asjal mõtet. Selle kooli lõpetas Mirtel 2004. aastal. Aastatel 2004-2006 töötas Mirtel Eesti Draamateatris. Seda, miks ta just teatris töötab ta sõnadega täpselt kirjeldada ei oskagi, aga ta arvab, et läheb sinna püüdma mingisuguseid erilisi hetki, mida päris elus kohtab väga harva või siis üldse mitte. Aastast 2006 kuulub Mirtel teater NO99 koosseisu. Ta on tuntud paljudele seriaali "Kodu kesest linna" kaudu, kus ta kehastas teismelist Beritit. Veel on ta osalenud paljudes etendustes, näiteks: 2 · "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) · "Nipernaadi" (Emajõe Suveteater) · "Naine mustas" (Eesti Draamateater)
Autor: Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, Erastu Enn, Männiku Märt, Kure Aadu, Enn on alati Maiel taga käinud ja tahtnud Maiet endale, aga Maie ei tahtnud temaga isegi sõber olla. Enn olnud liisuvõtmise ajal puid raiunud ja langenud kaela, nüüd on ta pöidlast ilma. Maie tahab meest, kellel oleks kõik sõrmed alles. Maie läks õue, Enn jäi üksi tuppa. Ta oli Maie peale pisut solvunud, et nüüd kuulis, mida Maie temast arvab. Hetke pärast nägi ta eemal tulemas Maiet ja Märti. Ta jooksis ruttu parsile ehk ülesse talade peale. Sisse tulles valdas Maiet heaolu, et Enn oli ära läinud, ta ei teadnud, et Enn oli tegelikult talade peal. Nad rääkisid Märdiga Ennust, kuidas ta teistest taga räägib, käitumistest, valetamistest, pugemistest. Nad loodavad, et Peeter Maie enda isa, saab sellest Ennust lõpuks aru, milline ta tegelikult on. Lõpuks hõikas eit rede alt ja Märt pidi minema
seminaridel (nt Oskar Metsavahi seminar). Samuti loeb erialakirjandust ja lisaks psühholoogiaraamatuid, et paremini aru saada uuest kliendist ja tema soovidest. Positiivne Sikmannil on kindel hoiak: ei ole probleemi, millele ei oleks lahendust. Sihikindlus Ta soovib jõuda kingade ja saabaste miniseeriateni. Lisaks on tal veel suuremad soovid, mida ta ei ole veel avaldanud. Inimsõbralikkus Hästi palju räägib ta sõprade ja perega, kuulab ja peab nõu. Disainer arvab, et nii võib jõuda ideaalse lahenduseni. Koostöövõimeline Sikmann suhtleb tihedalt erinevate disaineritega. Ta arvab, et kuna me oleme väikses riigis, siis on targem ühte hoida ning on vaja avarduda, suhelda ja näha kaugemale. Ta pooldab koostööd ja leiab, et selles seisneb edu võti. Sille Sikmanni loominguga saab lähemalt tutvuda tema kodulehel http://www.scheckmann.com/ Inimese loomusest sõltub, kas olla palgatöötaja või ettevõtja. Kõik
tema loomulikele kalduvustele kätte näidatud tema ülesanne. Kõike tehakse rohkem, paremini ja kergemini, kui igaüks teeb ühte tööd oma kalduvuste järgi, õigel ajal ja vabana muudest kohustustest. Teise klassi moodustavad sõdurid, kes kaitsevad riiki väljaspoolt ohtu kujutavate vaenlaste eest. Kolmandana tulevad valitsejad, kes juhivad riiki. Õiglane on riik siis, kui igaüks teab oma kohta tervikus. Platoni arust oli oluline valitsejate õige kasvatamine. Ta arvab, et kõige õigem on, kui riiki juhivad filosoofid, sest neid huvitab teadmine tõsiolevast ja nad ihaldavad tarkust ja puhast teadmist tervikuna. Filosoof ehk valitseja suunab oma tähelepanu nähtumuse taha, asjade olemusele. Nii on seotud Platoni ühiskonnafilosoofia ideeõpetusega, sest idee on see muutumatu ja igavene tõsiolev, mille kohta käib puhas teadmine. Platon ei usu demokraatia toimimisse, sest massi suurus ei taga teadmist
Juhi tunnete ja uskumuste mõju meeskonnale (kuidas juhi tunded ja uskumused mõjutavad meeskonda?) Allikas: Vesso, S., Saue, K. Õnnelik meeskond. Äripäev 2008, lk 27 51 JUHI MÕJUJÕUD Juhil on meeskonnaliikmete üle mõjujõud ehk võim, mida juhid enamasti täies ulatuses endale ei teadvusta. Juhi mõju on mitmeid kordi tugevam kui meeskonnakaaslastel. Juhtimises toimub peegeldamiseefekt juht arvab, et näeb meeskonda, kuid tegelikult näeb iseenda tegevuse tagajärgi. Inimsuhete puhul näeme sageli, mida teine teeb ja kuidas käitub, kuid märkamatuks jäävad meie enda tegevused ja teiste reageering sellele. Kui juht näeb meeskonnas midagi, mis talle ei meeldi, on mõistlik kõigepealt peeglisse vaadata. Näidates üles hoolivust meeskonnaliikmete vajaduste suhtes, suhtudes meeskonnaliikmetesse osavõtlikkusega, loob juht hoolivusega täidetud suhtekanalid, kus hoolivus hakkab liikuma
tema armusõnu su tarkus uskuda võib sedavõrd, kuivõrd ta eriseisund ja ta koht teoks teha lubab sõnu: mitte rohkem, kui taani ühistahtel kiidab heaks. Seepärast vae, mis kahju saaks sua au, kui kergeusklik kõrv sul võtaks kuulda ta laulu ning sa kaotaks südame või oma neitsiaarde avaksid ta läbimatu tükkimise eest!...... "(LK 20-21) Pärast Laertese isa surma suhted halvenesid. Laertes tahtis Hamleti tappa oma isa surma eest. LK 93 - Laertes vihane kuninga peale, kuna arvab algul, et tema tappis ta isa. LK 94- algus Laertes ütleb: ..mis tuleb, tulgu, kui vaid kuhjaga ma tasun isa surma! LK 98 -Kokkuvõtvalt, mille pärast Hamleti peale vihane. Pärast Laertese isa ja õe surma suhted halvenesid veelgi. Laertes läheb Ophelia matustel Hamletile kallale. Laertes: "Võtku saatan siis su hing!" Laertes ronib hauast välja ja hakkab hamletiga kähmlema." Hamlet: " Su palve pole hea. Sind palun, mu kõri külge sõrmi ära pane! Ma pole küll just äge ega
Üle maailma on naised ja noored tüdrukud silmitsi suure hulga väljakutsetega - kõigil pole ligipääsu toidule, vabadusele, haridusele ega tööle ning nad on pidevalt ohus soolise vägivalla tõttu. Feminismi vastand on antifeminism. See on vastuseis mõnele või kõigile feminismi vormidele ja mõned näevad seda kui vastust ideoloogiale, mille juured on meeste suhtes vaenulikud. Teine feminismi vastand ja veidi teise mõttega ideoloogia on meninism. Meninist on keegi, kes arvab, et mehed on feminismi ohvriks langenud, ning et tähelepanu peaks pöörama sellele, mis on 21. sajandil nende arust meheks olemise juures raskem kui naise juures olemisel ja kuidas mehi on ekspluateeritud. Üks peamine probleem hetkel maailmas on koduvägivald. Üks kolmest naisest on sattunud füüsilise kuritarvitamise ohvriks lähedase partneri poolt ning üks seitsmest naisest on jälitatud. UNICEF`i uuringu järgi langeb 20-50% maailma naistest koduvägivalla ohvriks. Suurema osa
naisega abielluda, kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib. Seega ei olnud see ainult Prillupi viga ja tahtmine. 13. Miks Mari sepa kosjad tagasi lükkas? Võib-olla oli asi selles, et ta tuli hilja, Mari oli teda kaua oodanud ning ta tahtis ka mujale kolida koos Mariga. 14. Millist uut lepingut pakub Marile mõisahärra? Ta pakub talle linnas korterit, et tal oleks võimalus Mari ohjes hoida ja oma lõa otsas pidada nagu heaks arvab. Mari polnud nõus ja vastas, et tahab olla vaba. 15. Miks ja millise põhjendusega Mari keeldub? "Ma tahan linnas varblane, mitte kanaarilind olla!" Ta näeb läbi mõisniku, et see tahab enamat ja tema seda ei soovinud. Too näiteid inimkaubanduse kohta ,,Mäeküla piimamehes". Kindlasti oli ka eelmise piimamehe pere seotud, kuidagi mingi kahtlase asjaga mõisnikuga. Mõisnik käitus halvasti neisse, kes talle meele järgi polnud ja kasutas oma võimu
põletamisele. Oma elu ajal väljastas Kafka ainult üksikuid novelle. Franz Kafka suri 1924 Austrias Viinis. Raamat jutustab ambitsioonikast Josef K. nimelisest panga ametnikust, kes arreteeritakse ilma mingi kindla põhjuseta, tema kolmekümnendal sünnipäeval. Keegi talle ei ütle miks seda tehti, öeldakse vaid, et ta peab kohtu ette minema, kus on korraldatud kohtu protsess temale. Siiski peab K. ilmuma asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid nali. Josef K teeb ennast kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul tulevad tema juurde mehed kelle ülesandeks on ta tapmine. K. ei hakka neile vastu, kui teda mööda linna hukkamispaika viiakse. Hukkamispaigaks oli karjäär, kus ta pidi ennast ise tapma. Ise ta seda teha ei suutnud, siis sellepeale lõikasid kaks valvurit tal kõri läbi ja torkasid noaga südamesse. Nad vaatasid K
Vahest juhtub ka selliseid olukordi, kus väiksemad tulevad tüli norima, siis hiljem lähevad kaebavad vanematele või õpetaja(te)le. Eelmisel nädalal juhtus selline olukord, kus õpilane võttis kooli kaasa relva ja tulistas sellega. Minu teada pole sellist juhtumit varem toimunud. Probleem võib seisneda selles, et vanematel ei ole aega kodus oma lastega tegeleda. Asi võib seisneda ka õpetajates. Kui süüdistatakse õpilast, milles ta süüdi pole. Arvab, et talle on ülekohut tehtud ja keegi ei usu teda. Siis võibki asi nii kaugele minna, et ta tuleb järgmine kord kooli püstoliga. Probleem võib seisneda ka koduvägivallas. Vanemad peaksid just aitama ja lastele toeks olema. Kuid iga perekond on erinev: kes vaesemad, kes rikkamad. Vanemad käivad tööl, et lastele paremat elu pakkuda. Sageli pühendavad nad sellepärast oma tööle rohkem aega. Õhtul koju tulles vaatavad siis laste hinded üle ja mõnitavad, et kuidas
Vabadus on iga inimese jaoks erinev. Mõnele tähendab see võimalust öelda seda, mida mõeldakse, mõnele aga võimalust valida ja teha oma valikud teistest sõltumatult. Mõnele jällegi on vabadus elu ilma reegliteta. Mõnele tähendab see olla sina ise ja mitte teeselda ja lasta ennast mõjutada. Vabadusega puutume kokku iga päev. Vabadusega kuulub kaasa vastutus, eelkõige iseenda ees. Inimene peaks tunnetama vabadust teha ja öelda mida heaks arvab, kuid samas ka mõistma sellega kaasnevat vastutust. peaks andma vastutust oma tegevuse ning oma valikute eest, kes julgeb teha, peab julgema vastutada. Vabadusel on positiivseid ja negatiivseid külgi. Vabadus ringi reisida, öelda mida tahetakse ehk sõnavabadus ning vabadus töökohti valida. Negatiivne külg on,kui paljud inimesed ei hoia vabadust ja vastutust tasakaalus aid on keskendunud ainult vabadusele ning ei näe sellega kaasnevat vastutust. Näiteks
Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis seda põhjustab. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Kuidas vabaneda stressist? Enamus inimesi arvab, et stressist on võimalik vabaneda vaid siis, kui tarbida alkoholi. Kuid kas nende arvamused peavad paika või leidub stressi leevendamiseks ka teisi võimalusi? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega jook. See võib küll hetkeks kaotada stressi, panna inimest unustama tema probleemid, kuid selle mõju ei kesta igavesti ja toibudes leiab inimene end taas murede ahelikust, kuna ta pole mitte midagi ette võtnud.
Pärast alkoholi joomist võib esineda oksendamist ja väga halb enesetunne ehk pohmell. Parem on hoiduda ka proovimisest, sest siis on kindel, et ei teki sõltuvust. Maailmas valitseb ka hasartmängusõltuvus. Sellest on väga raske välja tulla. Kasiino on vaenulik koht. Inimene läheb mänguautomaadi juurde, paneb raha masinasse, ja ei võida midagi, kuid proovib uuesti. Pärast esimest võitu tekib soov veel raha saada ja nii algabki sõltuvus. Mõni arvab, et ta võidab rohkem raha, kui kulutab, kuid lõpuks selgub kurb tõsiasi, et polegi enam midagi kulutada. On ka neid, kes mängivad rahaga, mis neil puudub ehk laenavad või kasutavad krediitkaarte. Kõige raskem on sellest sõltuvusest välja saada inimestel, kellel pole elukaaslast. Olen kuulnud paljudest juhtumitest, kus saadakse oma elu uuesti korda tänu oma abikaasale. Tuleks hoiduda igasugustest uimastitest ja eemale hoida kasiionidest. Hoolikalt tuleb läbi
Holden Caulfield'i maailmavaated kooli suhtes olid nagu tavalisele koolipoisile ikka kohane. Ta vihkas kooli. Holden oli väga tark poiss, kuid ta ei viitsinud õppida. Ta oli väga laisk, seega visati ta päris mitmest koolist välja. Poiss ei sallinud karvavõrdki oma klassikaaslasi. Ta võis leida mõne õpilase kohta positiivseid külgi, kuid negatiivsed olid ikkagi ülekaalus. Holden ei pea end teistest tähtsamateks, kuigi see tundub alguses nii. Ta arvab, et ühiskond, mida ta oma silmade näeb vajaks muudatusi. Ta kohtus erinevate inimestega, kuid ta ei üritanud ühiskonda sobituda, kuna tei ei leidnud selles lihtsalt mõtet. Raamatus olid ka mõningad need inimesed, kes peaaegu et meeldisid poisile, nagu näiteks tema väikeõde Phoebe, tema vanem vend, keda ta nimetas ,,prostituudiks" ning vahepeal isegi tema vanemad. Holden ei pea lugu teatrist ega ka filmikunstist. Tema jaoks on see maailm liiga võlts ning teeseldud
muutub palju, siis võib tekkida olukord, kus nooremad ei saa aru vanematest ning vastupidi. Nagu on öelnud Jaan Kaplinski, et keel on minevikuga suhtlemise vahend. Keele abil saame osa esivanemate öeldust ja mõeldust. Ma arvan, et sellepärast ei tohiks keelt uisapäisa uuendada. Kindlasti ei tohiks kirjakeel kiirelt ja suures mahus muutuda. Ajakirjanduses peaks säilima kõigile arusaadav keelekasutus. Nagu arvab Kaplinski ,peab keeles olema terminoloogia kindlalt paigas. Nagu on öelnud Põhjala, mõnes sfääris peaks konservatiivsus teed andma vabameelsusele. Näiteks poeesias, kus peaks olema vabad reeglid kui ametlikes teksides. See muudab keelekujunduse mitmekesisemaks. Noored kasutavad palju slängi ja muid ise väljamõeldud sõnu omavahelises suhtlemises. See on positiivne, et inimesed mõtlevad välja erinevaid sõnu ja lühendeid, mis võivad mõnede
Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde. Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemale tüdrukule meeldi Margus väga. On jaanipäev ja mängitakse mänge. Ühel mängul, nuku jooksul, saavad kõik äkitselt teada, et Margus eelistab Tiinat Marile. Siis saab aga Mari väga kurjaks ja karjub Tiinale kõike mida temast arvab, kaasaarvatud seda, et Tiina on libahunt. Ühtäkki vaatavad kõik Tiina poole ja on kuulda, et rahva seas räägitakse Tiinast, mitu korda on kuulda libahundi nime. Tiina hakkab nutma ja jookseb metsa, kutsub veel Margust kaasa, kui poiss temast hoolib, aga Margus ei suuda pere juurest lahkuda. Mari lohutab Margust ja loodab sellega ,,boonuspunkte" teenida. Tiina lahkumisest on möödas 5 aastat. Margus ja Mari elavad koos, kui ühel õhtul kostab ukse tagant hundi ulgumine
kuna ükski lennujaam ei võta neid enam vastu, nad saavad maanduda alles hommikul kell 5 Kõige olulisem sündmus § Järsku hakkas lennuajal peale õhtusööki mõnedel, kes kala sõid hakkas paha. Doktor ütles, et see on südamepööritus. Nendel on vaja maanduda, kuid nad ei saa, kuna ilm on väga vilets ja tagasi ka ei saa minna, sest ükski lennujaam ei võta neid vastu. Doktori arstikott oli pagasis. Doktor arvab, et see sant olek on kalast. Ta annab haigetele oksetablette nendele, kes sõid kala, kuid ei tunne ennast praegu halvasti. Miks meeldis/ei meeldinud teos? Miks? § Mulle meeldis see teos, kuna ma sain sellest jutust hästi aru. § Mulle meeldis see teos, kuna ma sain teada kuidas abistada, kui pole arsti läheduses. Tänan kuulamast! J
See film aitab kindlasti äratada meis igaühes rahvustunde. Tänu selle filmi nägemisele armastan ka mina oma kodumaad rohkem. See film pani tahtma olla eestlane. Varem olen ikka mõelnud, et kohe kui võimalus on, lendan kaugele siit Eestist kuskile sooja päikese alla elama. Nüüd päris niimoodi ei torma. Tahaksin ikkagi olla osa sellest uskumatult toredast rahvast ja ilusast maast. Tahan elada oma kodumaal. ''Laulvat Revolutsiooni'' peaks vaatama iga noor, kes arvab et tema elu pole midagi väärt. See film näitab kui palju on esivanemad vaeva näinud selle nimel et meie saaksime elada vabas eestis.
harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud. Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad. Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks. Positiivsus narkootikumide olemasolus on aga valuvaigistus, mis järgneb nende kasutamisel. Haiglates on tihtipeale narkootikumide doseerimine patsiendile ainuke viis valu leevendamiseks. Lõpetuseks leian, et narkootilised ained on ebatervislikud ning ohtlikud
saadav informtsioon erinevad teineteisest. Riik on üks suuremaist mõjutajatest seaduste ja poliitika näol. Kuigi väliskeskkond kultuuri mõjutab on igal inimesel võimalus seda enda jaoks kujunadada. Igaüks saab ise otsustada, millesse usub, kuidas käitub, mida õigeks ja valeks peab. Inimese kultuur peitub tema üldises olemuses. Minu silmis on see, kes loeb läbi hulga tarku ja maailmaklassikasse kuuluvaid raamatuid ning arvab, et raamatutest loetu teebki ta kultuurseks, valel teel. Inimese kultuuri määravad nii suured tegurid, kui väikesed nüansid. Loetud raamatud annavad inimesele kindlasti palju juurde, kuid märksa suurem roll on sel, mida lugedes saadud teadmistega peale hakatakse, kuidas neid rakendatakse ja mõistetakse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
