Üheksal juhul kümnest on see mõju olemas. Samas Hinrikus kinnitab, et mobiil on kahjulik. Meie eksperimendid on näidanud, et modelleeritud mikrolaine, mis mobiilist tuleb, surub maha aju alfa-rütmi. See on aju põhirütm, ärkveloleku rütm, ja on seotud infovahetusega ajukoore ja aju sügavamate kihtide vahel. Kui see on häiritud, siis on halvasti. Kui mobiil välja lülitada, siis otsene mõju kaob mõne minuti pärast, aju normaalne seisund taastub kiiresti. Hinrikus arvab, et mobiil mõjutab ennekõike mälu. Millega saab mobiilitelefoni kiirgust võrrelda? Mikrolaineahi kiirgab samamoodi, ainult et kiirgus pole modelleeritud nagu mobiilitelefonis. Aga võimsused on veel suuremad. Kui ahi pole korras, on ka seal modelleeritud kiirgus. See tähendab, et kiirgus on kord tugevam, kord nõrgem ja seega on mõju suurem (Alasoo 1999). 4 Joonis 4. Raadiofüüsika professor Hiie Hinrikus/ Iseasi 2002
11. Ei lase end emotsionaalsetel väljenditel häirida. 12. Mõtleb esitajaga kogu aeg kaasa - püüab viia öeldut kokku varasemalt kuulduga, paneb tähele rääkija hääle-tooni, zheste. Kasutab nn. vaba aega kuuldu üle järele mõtlemiseks, sellest aru saamiseks ja meelde jätmiseks. 13. Püüab vältida eelarvamusi, et ei toimuks sõnumi moondumist. 14. Viib ennast käsitletava teemaga kurssi juba eelnevalt. On hea erialaste terminite ja võõrsõnade tundja. 15. On alati avatud ning arvab, et alati räägitakse midagi, mida ta ei tea. Ei arva kunagi, et on kõige targem 16. Kuulamise ajal ei mõtle kõrvalistele asjadele. Kontsentreerub kuulamisele, mitte sellele, kuidas esitada küsimusi. 16 märki halvast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HALB KUULAJA 1. Peale esimeste lausete kuulamist arvab, et kogu jutt tuleb ebahuvitav. 2
vastu ja Elmire on õnnelik, et saab nüüd oma plaani teoks viia. Vastutasuks tahab ta , et Tartuffe ei abielluks tütrega. 4. Elmire poeg Damis tuleb kõrvaltoast välja ja lubab kogu kuuldu isa Orgonile ette kanda, et paljastada julm petis. Elmire seda ei tahaks, sest ta pole intriigide punuja. 5. Elmire ei taha meest selle jutuga tülitada, ent Damis räägib Orgonile loo ära. 6. Tartuffe hakkab end Orgoni ees laitma, kuid Orgon arvab, et too pole midagi valesti teinud ning on hoopis Damise peale tulivihane ja kihutab ta majast välja. Ta ütleb, et abielu toimub veel samal päeval karistuseks. 7. Tartuffe hakkab pärast Damise väljaviskamist uuesti end kaitsma ja peab ennast ohvriks. Orgon lohutab teda ja ei taha, et ta lahkuks. Orgon otsustab, et nad kirjutavad kogu varanduse Tartuffe nimele. Neljas vaatus 1. Cleante ütleb Tartuffele, mis ta temast arvab
tagasi. Levin haavub ja sõidab oma tallu. Vronski aga armub just Peterburgi jõudnud Annasse ja järgneb talle, kui too koju mehe juurde sõidab. Anna küll lükkab Vronski meelitused tagasi, kuid ta tunneb, et need teevad talle heameelt ja lõpuks saavad neist armukesed. Kitty süda jäi aga murtuks Anna abikaasa kahtlustab juba pikemat aega, et Anna petab teda Vronskiga, aga ta uskus, et kui midagi kindlat ei ole siis ei saa ta kahtlustada. Ta ei usu armukadedusse ja arvab, et see on kõige inetum tunne. Aga kui Anna talle üles tunnistab ühel päeval kui nad ühel päeval hobuste võiduajamiselt koju sõidavad, saab ta sellele kinnitust. Ta ei taha lahutust, sest kardab et seltskond põlgab ta ära. Alguses ta korraldabki asjad nii, et kooselu Annaga jätkub endistviisi ja Anna ei tohi Vronskit koju kutsuda. Nii juhtubki, aga kui Anna reegleid rikub ja Vronski ikkagi talle koju külla tuleb, peab Aleksei Aleksandrovits paratamatult hakkama
ROMANTISM 1830-1840/50(kõrgkeskaeg), 19. saj II veerand. Tekib kõrvuti klassitsismiga, kuid kasvab välja. *kunstivool(ei hõlma kõiki kunstiliike) kujutav kunst, graafika, muusika, kirjandus *tunnused: kunstniku omapära ja kordumatus, keskaja ülistamine(sündmuste kujutamine) *kunstivoolud: a.)sõltumatu kunst muutuvad, mässavad voolud. ,,Maha klassitsistlik kivisus", ,,Elu tuleb kujutada nii nagu ta on", olemasolev aeg(klassik arvab, et on sobiv; romantik arvab, et kaasaeg ei sobi kuhugile) b.)sõltuv e salongikunst e ametlik kunst *Arhitektuur historitsism iseloomustab romantismi ajastut, võtab eeskuju keskajast, sarnaneb gootikale, romaani stiilile neogootika, neoromaanika. Ajaloolist stiili järgiv. Nt Peetri kirik Tartus eklektika kasutatakse erinevate ajalooliste stiilide segu, nt Sangaste loss, Alatskivi loss, Tallinna Aleksandri Nevski katedraal.
"Tõde ja õigus" IV Mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees. Mees arvab esijoones iseendast kõige halvemat, kui ta on õige mees. Pole maailmas suuremat õnne kui jagada õnne. Suurim õnn armastus. Ja millega võiksin end siin surma ja armastuse vastu kindlustada? Selle kahe häda vastu on olemas ainus abinõu /.../ Abielu. Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa.
Sest elu on ju nagu joonistamine aga ilma kustutuskummita. Kui joonistad midagi koledat, siis pead sellest üle saama. Kustutuskummi , et seda tehtud asija olematuks muuta, pole olemas. Sa pead leppima kõigega ,mis sulle teele ette tuleb. Ja äkki just need probleemid teevadki selle elu huvitavaks ja kui elu on huvitav ,siis see kipub ka ilus olema. Samas nagu ma juba ütlesin võivad need ilusa elu väärtused teiste inimeste jaoks, hoopis teistsugused olla. Mõni arvab tõesti ,et kui sul on raha siis elu on ilus. Samas teine kellel on raha arvab, et elu on ilus kuna see raha mis tal on on saavutatud millegi märkimisväärsega ja see teebki elu ilusaks, et inimene on midagi saavutanud. Ka inimene kellel pole raha ega mingeid tulemusi võib pidada elu ilusaks, kuna tal on lähedased ,keda ta armastab ja kes teda armastavad. Ja osad inimesed ei pruugi kunagi arvata ,et elu on ilus ,nad lihtsalt elavad seda. Mina arvan ,et elu peaks ikka
Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega Me kõik teame, et ühes suguvõsas on alati noorem põlvkond ja vanem põlvkond. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad selle vanema põlvkonna alla. Meie lapsed ja teismelised, kuulume noore põlvkonna alla. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel enda arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et vanem valetab või ajab mingit ,,kägujaani". Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise lihtsamaks muuta? Me ju teame, et vanemad inimesed on alati olnud targemad ja elukogenumad, seda on
Hinge taassünd uude kehasse: 37% 2009.a. oli Eestis 524 uue vaimsuse (new age´i) tervendajat, õpetajat, koolitajat, meistrit jne ja toimus vähemalt 1600 koolitust, kursust, laagrit jne. 2010.a. oli uue vaimsuse kirjandust lugenud vähemalt 25% eestlasi ja 12% osalenud vastavatel praktikatel (jooga, meditatsioon, reiki, sütelkõnd, vabastav hingamine jne). Vastavaid tuttavaid on ca kolmandikul eestlastest. Vähemalt 20% eestlasi arvab, et maausk on meie põline usk. Ca 51% eestlastest arvab, et tuleks järgida vanu rahvausu kombeid.
Unenägude Täisühing J.G.Ballard Ulmeromaan,kuna rääkis mida päris elus on võimatu,nt.muutuda loomaks, lennata,olla surmast tugevam ja parasvöötmes on troopika ja seal elavad igasugused loomad. Ühel päeval varastab poiss nimega Blake lennuki ja ta arvab et ta oskab lennata,kuid viis milli pärast õhku tõusmist kukub lennuk alla.Blake arvab et ta oli vee all paar minutit,kuid tegelikuses oli ta vee all 15 minutit.Kõik arvavad et see oli ime ja hoiavad poisist algul eemale ja poiss proovib linnast ära minna kuid ei saa sest kui ta jõuab linna piirile lähedale muutub ta lolliks ja ta ei saa aru kus ta on.Nii jääb Blake linna ja proovib aru saada mis tal viga on.Kogu see aeg mis ta on linnas nimega Shepperton,armub ta arsti kelle nimi on Mirjam.Päeval mil Blake tapab peaaegu proua St
magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga. Nad arutasid tulevikkku, kui nad abielluvad. Margus andis teada, et pererahvas tahab, et ta Mariga abielluks. Tiina ei saa aru, miks Mari, miks mitte tema. Margus arvab, et sellepärast, et Mari on rohkem pererahva tõugu kui Tiina. Margus tahtis minna koju, kuid Tiina veel mitte. Tiina läks teisele poole ja tema teele sattus Mari. Jah, Mari kuulas kõike pealt ja nad läksid riidu. Mängiti nukku jaanipäeva ajal ning Tiina aeti kodust minema, ta jooksis metsa. Margus andis Marile teada, et ta ei jäta Tiinat, kas või siis kui 10 tuhat korda oleks Tiina hunt. Järgmisel päeval oli Margus väljas ning mõtles
Betsy Tverskajaga, kes on juhtumisi Vronski nõbu. Ühel peol räägivad Anna ja Vronski pikalt eraldi juttu. Anna palub, et Vronski anuks Kittylt andestust. Vronski ütleb Annale hoopis, et armastab teda. Kogu seltskond märkab pahakspanevalt nende soovi eraldi olla ja Anna mees Karenin, kes on tähtis riigiametnik, lahkub peolt üksinda. Hiljem räägib Karenin Annaga oma kahtlustest, kuid Anna vastab talle napilt ja arvab, et mehe kahtlused on tobedad. Annal ja Vronskil tekib suhe. Samal ajal Moskva lähistel külastab Levinit tema intellektuaalist vend, Sergei Ivanovits. Nad käivad jahil ja arutavad Levini elu maal. Levin on tavapärasest korraldusest tüdinenud ja üritab koostööd talupoegadega muuta ja kirjutab ka sellest raamatut. Levin külastab Dollyt, kes on tulnud suveks maale elama( sest neil hakkab raha otsa saama ja maal on odavam elada)
Küsitluste seast naised, vanemad inimesed ning naabrid, kes tihedalt suhtlevad on rohkem kursis keskkonna teadlikumad. Reisimiseks valitakse ka vahend sõltuvalt sellest, kas reisitakse üksi või koos seltskonnaga. Viimase puhul, kui aja kulu on suurem pole see häiriv kui üksi reisides. Analüüs kerkis esile küsimus, kas suurema keskkonna teadlikkusega inimesed lähtuvad transpordi valikul keskkonna säästlikkusest. 85% küsitletuid arvab, kui nii edasi käituda keskkonna mitte sõbralikult, siis võib see viia kunagi katastroofini. 80% küsitletuid arvab, et võib oma elustandarte muutes säästa keskkonda. Väga väike % küsitletuist arvab, et muretseme liiga palju keskkonna pärast. Samuti tuli välja see, et sveitslased on keskkonna teadlikumad kui sakslased. Inimesed, kes valisid viimaseks transpordi vahendiks reisi sihtkohta jõudmiseks
Küsitluste seast naised, vanemad inimesed ning naabrid, kes tihedalt suhtlevad on rohkem kursis keskkonna teadlikumad. Reisimiseks valitakse ka vahend sõltuvalt sellest, kas reisitakse üksi või koos seltskonnaga. Viimase puhul, kui aja kulu on suurem pole see häiriv kui üksi reisides. Analüüs kerkis esile küsimus, kas suurema keskkonna teadlikkusega inimesed lähtuvad transpordi valikul keskkonna säästlikkusest. 85% küsitletuid arvab, kui nii edasi käituda keskkonna mitte sõbralikult, siis võib see viia kunagi katastroofini. 80% küsitletuid arvab, et võib oma elustandarte muutes säästa keskkonda. Väga väike % küsitletuist arvab, et muretseme liiga palju keskkonna pärast. Samuti tuli välja see, et šveitslased on keskkonna teadlikumad kui sakslased. Inimesed, kes valisid viimaseks transpordi vahendiks reisi sihtkohta jõudmiseks
· Kuna blogi omanik, Liisa, kirjutas sinna lisaks tavalistele jutukestele ka väga loomingulist ja sügavat kirjandust, võib antud lugu käia ka Põhiseaduse alla: § 39. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Seega ei ole kellelgi õigust tema blogi sulgeda. Maria poolsed argumendid on aga järgmised: · Kuna tüdrukute tüli sai alguse sellest, et Maria hakkas lähemalt suhtlema Liisa ekskallimaga, arvab Liisa, et Maria on süüdi ja poleks tohtinud talle nii teha. Aga pole olemas seadust, mis keelaks ühel või teisel inimesel luua sõprus- või armastussuhteid, seega väide, et haiget saades võib teiste saladusi välja rääkida, on täiesti vale ja Liisa vastu. · Põhiseaduse § 45 teine pool ütleb : Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda
alla. Holland on päris sarnane Eestile just selle tõttu, et me mõlemad asume Põhjamere ääres, kuigi neid on rohkem. Hollandist on pärit ka kuulus sotsioloog, psühholoog ja kultuuride uurija Gerard Hendrik Hofstede. Tema põhimõtteks on, et kultuuri uurimises on võtmeks see, et ei saa piirduda ühe- kahe- tunnusega, vaid peab uurima tunnuste kombinatsioone. Selle tõttu on ka tema vaatevinklist võrrelda, kuidas näevad meid hollandlasest. Hofstede arvab Eestist seda, et meie kultuur on perekonnakultuur, meil ei toimu siin suuri muutusi, meie kultuuritüüp ei ole mutunud. Oleme stabiilne kultuurikeskkond, kellel on oma väga selge perekeskne kultuuritraditsioon, mida anname edasi põlvest põlve see kultuurimudel pole muutunud. Samuti arvab Hofstede, et totalitaarideoloogias ei saanud me oma kultuuri nii selgelt avada, sest see oli ideoloogiliselt maha surutud, nüüd aga toimib taas normaalselt
Lugege Dewey'i raamatu peatükki 7. Esiteks püüdke aru saada, mis on Dewey põhiideed selles peatükis. Teiseks, mõelge kuidas ta esitleb ja mida arvab ajaloolistest autoritest. Kolmandaks, kuidas see seostub sellega, millest esimeses loengus rääkisime haridusest üldiselt. Seitsmendas peatükis Dewey arutleb kogemusliku hariduse üle. Kuidas valitud teema peab langema tavalise elukogemuse ulatusse ja siis peaks eelnev elukogemus aitama sel teemal areneda täiuslikumaks ja rohkem arenumaks. Dewey toob välja selle, et hariduses on tavaline see, et õpe algab selle õpetamisega, mida õppijad
seal ees ning ta ei saanud kaunist vaadet vaadata. d) Mida märkasid, kui tegelased pitsat tellisid? Nad olid väga üleolevad. Nad tellisid igaühele pitsa ning lasid sellega ka kohale tuua, neid ei huvitanud palju see maksma läks. e) Kust teadis autojuht sahtlist ajakirja võtta? Võib-olla ta oli seal varem käinud või oli see olnud tema maja koos selle rahaga. f) Roland ütleb sõna“ uskumatu“. Mida see võiks tähendada? Ronald ütleb seda, kuna arvab, et Laura on väga rumal, sest Laura arvab, et päkapikud jms on tegelikult olemas. g) Laura: „ Mul on kõik. Olen väga õnnelik.“ Miks ta ütleb seda SELLISE tooniga? Ta ütleb seda sellise tooniga, sest ta polnud tegelikult õnnelik. Ta ei olnud saanud oma mehelt sellist tähelepanu nagu ta oleks tahtnud saada. h) Kas see film on lõbus, naljaks, kurb või masendav? Miks? Minu jaoks on see film pigem kurb ja masendav, sest kui ka
Referaat Autor: Riini Kose 10b Juhendaja:Marika Kaasik Tartu 2014 Mis on motivatsioon? V.Murutar on öelnud: Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. (Kütt 2005) Ardo Praks arvab: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vikipeedia ütleb: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub
16.aastasena oli ta juba ekspert sambos MÄRKATE ? 20082011 Venemaa president on Dmitri Medvedev Medvedevi moderniseerimise programm 2009. aasta lõpus alustas politsei tegevuse reformimist 2008. aastal toimus Gruusia sõda, mille tulemusena suhted teiste riikidega halvenesid PUTINI JA MEDVEDEVI KUNST MEDVEDEV? ·Vene rahvas enamjaolt arvab, et kuigi Medvedev on president, on võim ikkagi Putini käes ·Mõlemad soovivad presidendiks kandideerida aastal 2012 ·Pinged kasvavad Medvedevi ja Putini vahel
laiadele rahvahulkadele. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine Kommunikatsiooni ülesanded: 1) Teabe levitamine 2) Rahva harimine 3) Inimeste informeerimine riigis ja maailmas toimuvast Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist. Riigi ülesanne on kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territoorumil.
Sganarelle pole poolt: miks peaks tema surema DJ eest? DJ ütleb, et see väga suur au. Vahetavadki riided ära. 3. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja DJ on metsas, riietunud reisiülikonda (DJ) ja arsti rõivaisse (Sganarelle). Sganarelle uhke oma rõivastuse üle ja rääkis, et annab külaelanikele nõu ja kirjutab välja retsepte (oksenduskivi). S küsib DJ-lt, et millesse too usub. DJ usub aritmeetikasse. Sganarelle peab inimolendik üheks imelisemaks asjaks maailmas. DJ arvab, et nad eksinud ning plaanivad appi kutsuda eemal olevat meest. 2. stseen: DJ ja S kohtavad santi. Küsivad teed. Sant annab juhtnöörid metsast väljapääsemiseks ja soovitab ettevaatlik olla, kuna metsas röövlid. Sant palub endale armuandi. DJ peab seda pahaks, et omakasupüüdlik sant. Sant räägib kui vilets elu tal on. DJ ütleb sandile, et too vannuks ja siis saab temalt ühe luidoori (??). Sant on nõus pigem nälgima kui vanduma. DJ annab luidoori inimarmastusest siiski
TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS:
kunagi vastupidiselt Juuliusele silma paistanud reaalainetes. Ka Sagrits küsis Juuliuselt nagu Annagi, et mis tast saanud on, oli ta ju kunagi lootustandev kuju nende koolis. Kas ta mõtlebki ainult koolmeistriks jääda või on tal ka mingid suuremad plaanid? Juulius hakkas seepeale uuesti luuletamist proovima. Sellega polnud ta peale luulekogu avaldamist peaaegu üldse tegelenud. Juuliust hakkas tüütama argipäeva hallus, ta arvab, et on loodud millekski rohkemaks, kui koolmeistriks ning tahab Sagritsa eeskujul minna ülikooli õppima. Emmi hakkab kartma, et Juulius muutub talle veel kaugemaks, kuid samas ei taha takistada mehe pürgimisi. Emmi tajub, et Juuliuse ja Anna vahele on tekkinud mingi side mis võib viia selleni et mees ta juures lahkub. Juulius ise ei mõista enne midagi kui ta külastab annat, et näidata talle oma luuletusi. Anna algul rõõmustab et Juulius on hakanud uuesti luuletama
Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unustada Leelo Tunglast „Seltsimees laps” ning „Samet ja saepuru”. Ilona soovitas meile lugeda Aino Pervikut, sest ta arvab, et ta on meie rahvuslik aare. Ta nimetas tema paremat raamatud, millised jäid meeles : „Presidendilugusid”, „Draakoneid võõrsil”, „Dixit ja Xixit”, värsket „Ühes väikeses veidras linnas” ja ka uut Tirilinna sarja, mis alles eelmisel aastal käima läks. Tema kirjandused on harva esinevaid juhtumeid, kus elatud aastad teksti intensiivsust mitte ei lahjenda, aga, teevad selle kraadi võrra kangemaks.
Internetipiraatlus on sundinud erinevate riikide valitsusi kehtestama mitmeid autorikaitseseaduseid. Piraatlus levitab toodete kohta infot, heade muljete korral suurendab populaarsust ja seeläbi ka müüki. Kirjatöö eesmärgid Uurida internetipiraatluse tagamaid ning tekkimise põhjuseid. Tuua välja internetipiraatluse head ja halvad küljed ning analüüsida selle olulisust infoajastu ühiskonnas. Veenda lugejat, et tegelikult pole netipiraatlus nii halb, kui enamik inimestest arvab. Kirjatöö põhisõnum Vaatamata negatiivsetele külgedele on internetipiraatlus siiski väga oluline osa inimeste elust tänapäeval, tehes elu lihtsamaks ning vaba aega nauditavamaks miljonitel, kui mitte sadadel miljonitel inimestel. Lisaks on see ka mitmes mõttes majandusele kasulik, mitte kahjulik, nagu enamik seda arvab. Gregor Johannson 134303IAPB Annotatsioon
Mõningas mõttes peab riik olema ühtne, kuid suurem ühtsus ei taga paremat riiki. Platoni õpetuse järgi pidid inimese doleme ühesugused ja neid tuli kasvatada nagu loomi. Sarnaselt Platonile astub Aristoteles välja sofistide vastu, kes pidasid moraalipõhimõtteid täielikult suhteliseks. Sofistid uskusid, et eetiline hinnang on ilma kindla aluseta. Eetikateostes viitab Aristoteles traditsioonilisele moraalile, sellele mida enamus inimesi arvab. Aristoteles on lähemal tegelikkusele ja vähem nomineeriv kui Platon. Erinevalt Platonist ei uurinud Aristoteles, mis on hüve üldse, vaid millistel tingimustel on hüve saavutamine praktiliselt võimalik. Aristoteles kritiseeris ka Platoni eetikateooriat. Käsitlus inimese vastutusest on Aristotelesel Platonist erinev. Platon väidab, et inimene ei ole loomult halb ega paheline omal vabal soovil. Arostoteles arvab, aga täiesti vastupidiselt. Ta arvab, et
selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, igas olukorras, kuid mille algpõhjus pole teada. Minu isiklik maailmapilt Iga inimene näeb maailma erimoodi ning seetõttu kujuneb igal inimesel ka oma isiklik maailmapilt. Mõni inimene arvab, et maailm sai alguse Suurest Paugust, teine jällegi usub, et Jumal lõi meid siia omal eesmärgil ning , et igal inimesel on siin maailams mingi roll täita, samas mõni inimene arvab hoopiski midagi muud. Maailmapilt kujuneb inimeste väärtushinnangute ja tavade kaudu. Mina pole suutnud veel aru saada, kuidas maailm on tekkinud. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit
mütoloogiliselt etendab kentauri Cheironit. Tal on kõik kentauri iseloomujooned: ta on tark, inimsõbralik ja õiglane. Nagu Cheirongi, oli ka Caldwell õpetaja. Caldwellil on ka poeg Peter, kes on Promotheus. Peteril on omad unistused ja lootused, kuid samas on ta ka realistlik. Peter armastab oma isa väga, kuid tunneb isa pärast vahel piinlikust, ning mõtleb tihti ka isa surmast. Surmamõtted on tulenenud ta isa arusaamudest, kes räägib pidevalt surmast. Caldwell arvab, et just tema on inimene, kellele ei ole antud kaua elada, ning kui ta on viiekümneseks elanud, on ta veendunud, et surm tabab teda peagi. Ta peab oma elu viletsaks, mis seda ka on, kuid ta leiab rõõmu oma pojast, keda ta väga armastab, ning kellele ta tahab kõike seda, millest ta ise kunagi ilma on jäänud anda. Raamatu sündmustiku aeg on tegelikult väike, väga väike. Kogu tähtsam tegevus toimub ainult kahe- nelja päeva jooksul. Autor räägib osavalt, kuidas
Tairi on pigem inetu poolne naine kui ilus kuigi väga tark. Ta oli rohkem tagasihoidlik ja soovis tahaplaanile jääda. Ta oli töökas ja täitis oma kohustusi vastu vaidlematta. Kõrvaltegelased: Nadka, kellega Marilyn koos töötas. Viktoria, kunagine taasleitud sõbranna. Birgit, Reesi, Eero, Rober, Arvi jne. 2. Sündmused Kogu selle raamatu tegevus algab Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, millal naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat väga ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära.
On käitumisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud teha. Varjatakse oma tundeid ja soove. Allaheitlik inimene Ei juhi ise oma elu Allub teistele Ei suuda ise mõelda Agressiivne käitumine on suhtlemis ja käitumisviis, mis ei arvesta teise inimese heaolu ja õigustega Ignoreerib teiste tundeid ja vajadusi Agressiivne inimene Arvab, et karjudes kõik kardavad teda. On tavaliselt liidripositsioonis ja juhib teisi. Ei arvesta teistega, vaid mõtleb ainult endale. Kasutatud kirjandus http://kristiraudlepp.weebly.com/uploads/8/7/6/5 Inimeseõpetuse õpik. Tänan vaatamast Tabel Kohe näete tabelit positiivsetest külgedest ja negatiivsetest.
Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpsühholoogiline isiksus, mida reklaam peab arvestama ja kujutama. Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Eriti palju on pööratud tähelepanu latetoodete reklaamile. Lapsed ei oska oma kogenematuse tõttu sageli teha valikuid. See tähendab, et lastele suunatud reklaamid ei tohiks sisaldada mõtteid, mis võiksid last kahjustada. Linnart Priimägi aga arvab oma raamatus ’’Reklaamikunst’’, et laste kaitsmine reklaamidest, ähvardab tervet ühiskonda lapsestumisega. Priimägi väidab ka, et reklaam ei saa olla kahjulik. Minu arvates peab Reklaam motiveerima, mürast vabastama, aitama luua soodsaid mõtteid, neid hästi mällu jätta ja tagada mõistetavus.
KARULAANE JENKA C G7 PAKSUS KARULAANES, METSAKURUS SUURES, C F EmA7 KÕRGE KUUSE ALL Dm G C Am ÕHTUL LÄHEB LAHTI JA EI ANNA MAHTI D G LÕBUS MÄNG JA TRALL C G7 KUU SEE TAEVAST VAATAB, SILMI LAHTI PAOTAB C F EmA7 KÜLLAP ARVAB VIST Dm G C Am ET ON TANTSUL NIMEKS, MIDA PANEB IMEKS, Dm G7 C ROKENROLL VÕI TVIST F REF . KRIIMSILM KARUOTT JA REBANE Em A SIILIPOISS JA JÄNES KARVANE Dm7 HÜPPAVAD ÜHESKOOS Dm ÜKSMEELSES TANTSUHOOS G KARULAANE JENKAT C G7 MUTT SEE PUHUB PILLI, NINAL UUED PRILLID C F EmA7 NOOTI HÄSTI TEAB Dm G C Am TRUMMILÖÖJAKS ILVES, ISE TÄITSA PILVES D G RÜTMI PAIKA SEAB
1. Ajalugu Naised on alati olnud meestega võrreldes teisejärgulised, ebatäiuslikud olendid. Kreeka mütoloogias on kurjus, kadedus ja viha seotud naisega; võim ja tarkus aga mehega. Aristoteles ei pidanud naisi piisavalt heaks, et olla traagilised kangelased. Kristluses on mees jumala esimene valik inimrassi loomisel. Naine on loodud Aadama küljeluust (mehe juurde kuuluvana). Naine vastutab mehe taevast pagendamise eest. Aquino Thomas arvab, et naine on ebatäiuslik mees. Naisi on ajaloo jooksul koheldud tarbekaubana. Neid on peetud vajalikuks eelkõige rassi säilitamiseks. Naised jäeti ilma haridusest ja rahalisest iseseisvusest, nad pidid võitlema meeste hukkamõistva ideoloogia vastu. Meeste kirjandus põlgas ära naiste kirjanduslikud püüdlused. Illustratsioon naistest meeste kirjanduses (kuulekate abikaasade ja emafiguuridena) jäädvustas ideoloogia sugude kohta
,,Mõru ning mööduja" (1976) Ja palju muid loominguid. Kui ausad suud sulguvad See artikkel räägib Hando Runnel murega Eestimaa rahvast tühjaks jooksmisest. Kõik inimesed kolivad maalt linna ja talle see ei meeldi. Ta arvab, et terve Eesti on varsti Tallinn, sest kõik inimesed kolivad Tallinna ja suurematesse linnadesse. Talle ise meeldib elada maal ja teha tööd, siis ta tunneb ennast õnnelikuna. Kasutatud kirjandus: http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/arvamus/kui-ausad-suud-sulguvad.d?id=23963927 ,,Kui ausad suud sulguvad". Avaldatud 31. detsember 2008 a http://www.slideshare
vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt - Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest. Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nüüd on ta sant; meest pole temast saanud, aga Kõrbojale peremeheks ta veel kõlbaks. Villu on solvunud ja teatab, et tema vigasena Kõrbojale peremeheks ei lähe, ning läheb hoopis Kuusiku sauna Eevit Katkule perenaiseks paluma. Villu isa pole aga nõus Kõrboja endist teenijat oma miniaks võtma ja avaldab kahetsust, et ta peab oma talu mõtlematule pojale jätma.
pühendumist, mis hõlmab nii keha kui vaimu treenimist ning arendamist, on ülesehitatud teenimaks vaid üht kindlat eesmärki- tagada õiglase ühiskonna järjepidevus." Arvan, et Platonil on õigus kui ta väidab, et haridus on eeldus õiglusühiskonnale. Inimene, kes on haritud tunneb seadust ning suudab seda mõista olles samal ajal suuteline eristama õiget valest ja head halvast. Nii moraali kui ka seaduste järgi. Teisalt arvab Ameerika pragmatist John Derwey, et haridus tähendab kasvatamist, arenemist ning kogemuste omandamist. Tema arvates pole haridusel kindlat eesmärki ega pole ka vaid vahend, millegi saavutamiseks. Oma raamatus "Democracy and Education" ( Demokraatia ja Haridus) näitab ta, et kasvamine on vaid kasvamise jaoks ning haridus vaid hariduse jaoks. Leian, et mingil määral on ka J.Derwey´l õigus oma väites, et haridus on kasvamine nii arenedes kui ka kogemuste
Friedebert Tuglase novelli "Inimese vari" analüüs Friedebert Tuglase teos "Inimese vari" on filigraanse sõnaseadega novell. Kirjutise peategelaseks on vanem naine Maret, kes ootab koju soldatist poega. Poeg on aastaid kodust eemal olnud sõdimas ning see on jätnud igaveselt ravimatu hõõguva haava ema hinge. Ühel päeval ei saa Maret magada ja jookseb jõe äärde ning arvab seal nägevat oma poega. Ta talutab oma poja tarekesse ning ravib ta kohutavaid haavu. Hoolimata tohterdustest ja hulgast armastusest sureb poeg oma haavadesse ning ema matab ta ahastava leinaga. Tuglase novell "Inimese vari" on klassikalise ülesehitusega. Teoses on olemas nii sissejuhatus, teemaarendus, kulminatsioon kui ka puänt. Kirjutises on üks kindel sündmusteliin, mis annab tekstile sügavuse ning meeleolu. Novellidele omapäraselt on ka selles teoses vähe tegelasi, neist
mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt - Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest. Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nüüd on ta sant; meest pole temast saanud, aga Kõrbojale peremeheks ta veel kõlbaks. Villu on solvunud ja teatab, et tema vigasena Kõrbojale peremeheks ei lähe, ning läheb hoopis Kuusiku sauna Eevit Katkule perenaiseks paluma. Villu isa pole aga nõus Kõrboja endist teenijat oma miniaks võtma ja avaldab kahetsust, et ta peab oma talu mõtlematule pojale jätma
õpetussõnu- "muuda ennast, muutub maailm" ("Muuda ennast"). Olen kusagilt lugenud, et Runnel peab sõnade jõudu üsna tugevaks. Seda on ta ka oma luuletustega tõestanud. Need suudavad rahva kaasa haarata mitte üksnes oma tähendusega. Tema luule meeleolu kujundavad iroonilisus valitseva meelsuse üle, tabav sõnakasutus ja veidi kummaline lähenemine arvustavale luulele. Viimase all mõtlen ma kogu ühiskonnale tema saasta "näkku viskamist". Ta ütleb, mida näeb ja mida sellest kõigest arvab. Ilma "ümber palava pudru käimiseta" suutis ta osavate metafooridega ka nõukogude ajal lihtsalt välja tuua oma pessimismi ja kahtlused tegelikkuse suhtes: "Paat põhjani pehkinud, pardani vees. / Ja mõlemad sõudsid, see naine, see mees." ("Müüt") Runneli loomingut lugedes ei ole kuidagi võimalik märkamata jätta tema eestluse püsimajäämise soovi. Nõukogude Eestis väljendas ta seda küll poolsalaja: "Tallake meid kui palju tahate, / vaevake meid kui palju vajate, /
sajandi algus. 6.Tegevuskohad West Egg, New York. 7.Peategelased:Nick Carraway, Jay Gatsby, Daisy Buchaman. 8.Tähtsamas kõrvaltegelased:Jordan Barker, Mr.Wilson, Myrtle Wilson. 9.Sündmusik: Jay Gatsby korraldab oma majas suuri pidusid selleks, et võita tagasi oma kunagine armastus Daisy. Gatsby naabrimehe Nicki kaudu nad lõpuks kohtuvad ja plaanivad koos elu alustada, kuid teel New Yorkist West Eggi ajab Daisy kogemata alla oma mehe Tomi armukese Myrtle. Myrtle abikaasa mr.Wilson arvab, et Gatsby tappis tema naise, ning vastutasuks tapab kuuli lasuga Jay Gatsby ja ka enda. 10.Põhiidee:Ebaõigluse näitamine, et vaene noormees ei saa abielluda tüdrukuga, kel on raha, ehk raha eest ei saa kõike. 11.Autori enda arvamus:Valisin selle raamatu lühitutvustuse järgi, mis oli õpikus, ja ma ei pidanud pettuma. Teos oli tõeliselt kaasahaarav ja see, kuidas kõik inimesed olid omavahel seotud, avaldas muljet. Raamatu lõpp oli samuti väga ootamatu ning huvitav.
Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval toimuvad Julia ja Parise pulmad. Öösel võtab Julia unerohtu, mis paneb ta magama. Romeo leiab Julia ja arvab, et ta on surnud. Romeo joob mürki. Kui Julia ärkab, leiab ta surnud Romeo ning tapab enda. Lahendus Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Põhiidee Romeost ja Juliast on saanud armastuse müüt, sest nad olid kirglikud ja siirad. Seosed eluga Armastus mängib elus tähtsat rolli. Armastada ja olla armastatud.
Refereeringu ja tsitaadi tegemine http://m.postimees.ee/section/127/4081441 Refereering: Juhtkiri: kõik noored mehed riiki teenima? Tsitaat: Juhtkiri arvab, et kõik noored mehed peaksid hakkama riiki teenima? Artiklis räägiti sellest, et kõik eesti noored mehed peaksid aega teenima ka need kes enamjaolt arstide vahet käivad. Nemad siis läheksid tsiviilajateenistusse. Veel räägiti seda, et kuna laulva revolutsiooni põlvkondadele järgnenud põlved on olnud mitu korda väiksemad, tähendab see, et ehkki näiteks riigikaitse arengukavadesse on kirjutatud ajateenijate arvu suurendamine, on noormehi,
Artikli analüüs Artikli pealkiri: “Põgenikekriisi käsitlemine meedias - hindeks kolm miinus Autor: Aro Velmet Allikas: Postimees, 10. september 2015 Probleem, millele artikli autor keskendub: Põgenikekriisi kajastamisel loob meedia stereotüüpseid ja eksitavaid kuvandeid, selle asemel, et keskenduda faktipõhisele agrumentatsioonile. Autori põhiseisukohad, näited: Autor arvab, et kuulujuttude ja väärinfo levitamine meedias mõjutab seda, kuidas nähakse tegelikkust. Isegi, kui vahel tehaks vigade parandusi. Autor tõi näiteks olukorra, kui Aktuaalne Kaamera oli lasknud eetrisse loo, et koos põgenikega võivad Euroopasse imbuda ka terroristid, ning isegi näidati pilte, mis kujutasid relvadega mehi, kes teesklesid põgenikke. Kuid see lugu ei olnud tõsi. Autori pakutud lahendused: Antud probleemile pakkus Velmet lahenduseks seda, et
Koolivägivald on nii füüsiline kui ka vaimne kiusamine, aga kiusatakse üha rohkem ka internetis. Sellepärast ei saagi vahepeal internetis kiusajaid kätte. ! Minu arvates ei saa koolivägivalda ära kaotada, sest see on lihtsalt võimatu. Seda esineb igas koolis ja kiusajatega tegelevad nii õpetajad ja inimesed koolist, aga abi võib tulla ka mujalt. Näiteks Lauri Liiv annetas "Su nägu kõlab tuttavalt" saates 1000 eurot kiusamise vastu organisatsioonile kuna tema arvab, et seda saab peatada. Nad võivad tuletada kuidagi kiusajatele meelde, et nad võivad ise pärast kiusatavad olla. ! Kiusamisel võib olla kaks poolt, nagu alguses mainitud, nii füüsiline ja vaimne. Füüsiline kiusamine kujutab endast seda, et lüüakse, tõmmatakse, lükatakse, võetakse asju ära ja ka peidetakse, nii et teine seda pärast enam üles ei leia. Vaimne kiusamine on sõimamine, solvamine ja muud viisid kuidas vaimselt kiusata. Internetis kiusamine
Canes, M.; Trier-Rosner, L.; Rosner, J. 1987. Peeling the Onion. Toronto. Introjektsioon – (ehk “peab”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) Retroflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. Konfluents – (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb
Tema kõnnik on pisut ebakindel. Arvab, et Gregers tuli tema pärast sinna. Saab teada, et tegelikult tuli mees oma sõbrale külla. Gregers saab vanamehega väga hästi läbi. Räägivad Kõrgoru tehase metsades ning et vanamees oli kunagi olnud kõva jahimees, 9 karu maha lasknud. Hetkel metsad aga nii head ei ole. Päris palju alasid oma maha raiutud. Ekdal muutub kahtlaseks ning küsib pojalt, et kas näidata Gregersile midagi. Hjalmar arvab, et pole mõtet. Gregers jätkab vanamehega juttu ning küsib talt, et ega ta koos temaga tehasesse tulla taha ning seal värskes õhus oma kirjutustöis teha. Selle peale tahab vanamees kohe oma ,,saladust" mehele näidata. Hjalmar jääb ka kaheldes nõusse. Nad viivad Gregersi pööningule. Seal kasvavad kanad, tuvid ning küülikud. Vanamees hoolitseb nende kõigi eest. Kõigi nende loomade krooniks aga on metspart. See part kuulub n.-ö. Hedvigile
Muidu tõesti me jääkski Buratino rollidesse. Kuidas iseloomustaks teid vanaema, parim sõber, (tulevane) laps ja suurim vaenlane? PV: Vanaema: Oh jummel! Mina näen teda ju nii harva. Kui televiisoris ei näitaks, ei tea, kas tunnekski ära. Mõnikord tuleb ja siis ka ainult korraks ja kihutab aga jälle edasi. Üks Viljandi ja Tallinna vahet kihutamine kogu aeg. Kõhnaks on jäänud, pole vist aega süüagi!? Vaenlane: Tegi kaks filmi ja nüüd arvab, et on staar. Kütab rämeda papi eest elu lõpuni seda Buratinot teha, endal on nagunii ammu kopp ees. Mida ta üldse teinud on? Peale selle lastesaate? Ja siis arvab, et iga mees võib lambist lavastama hakata? Õppigu enne näitlema! Pinocchio!!! Tulevane laps: Kõige parem, kõige tugevam ja loomulikult kõige julgem. Parim sõber: Paras laiskvorst. Võiks rohkem lugeda, rohkem trenni teha. Teda peaks kogu aeg tagant utsitama. Teised saates osalejad Priidust:
põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei tea isegi kas ta on mu päris ema või mitte. Ema ta igatahes on. Las ta siis vähemalt arvab et mina olen ta niiöelda laps. Aga kus mu päris ema on? Seda küsimust olen ma oma isalt juba 2 aastat küsinud. Tema aga vastab mulle, et sellest teemast ei räägi meie perekond enam iial. Mis perekond?!?! Kui ta arvab, et see nõid on minu ema, ja et mu isa on selle olevusega abielus, siis palun väga vabandust aga mina siia perekonda ei kuulu. Minu päris emast rääkides tean ma seda, et ta sõitis Egiptusesse aga tagasi ei tulnud. Ma vähemalt loodan, et temaga on kõik hästi.
Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need? Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti positsioonis. Need keelutüübid moodustavad omavahel võrgu, kus ristumiskohad ja avavused pidevalt muutuvad. Avaldub teatud grammatiliste reeglite kaudu ja aegruumilises kontekstis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
