edukuse, majandusliku seisu, oleku või riiete pärast). Põhjuseid on kindlasti veel aga need on põhilised. Kiusajad Kiusajad üldjuhul loodavad kiusamisega saada ise edu, rohkem sõpru või kuulsust. Paljud kiusajad pressivad isegi raha välja, sest neil ei ole seda või ei taha enda oma kulutada. Kiusajad valivad alguses enda ohvriks neid kes ei julge ja ei suuda talle vast hakkata. Kui kiusajal on oma grupp kus on veel selliseid, on kiusajal julgem kiusata ka teisi, sest ta pole üksi ja arvab, et saab kõigist jagu. Lood neist keda kiusatud Nohik- noritakse teda, sest ta hinded on paremad kui mõnel ja on väga eeskujulik õpilane, aga äkki on tema soov saada elus edasi ja soovib kõrget tulemust ja suuremat haridust, mitte nii nagu paljud kes loodavad, et saava Mcdonadisse tööl või koristajaks. *** Poiss kes käib mitu päeva samade riietega- isegi kui need määrdunud on ja kiusajad ütlevad tema kohta ROTT/KALTS võibolla ta vanematel ei ole piisavalt
William Shakespeare' "Hamlet" Sisukokkuvõte Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud.Ta kahtlustab, et selle surma taga on ta onu Claudius. Claudius abiellub Hamleti emaga. Hamlet näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et teda mõrvas Claudius ja nõuab pojalt kättemaksu. Enne seda arvati, et kuningat suri ussi hammustuse tagajärjel. Claudius ja Gertrud arvavad, et Hamlet on vaimuhaige, kuna käitud veidralt. Kuninga nõunik aga arvab, et Hamleti käitumise taga on armastus tema tütre Ophelia vastu, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Hamlet räägib näitetrupiga, et nad taaslavastaksid Hamleti isa mõrvatseeni. Ta tahab jälgida Claudiuse reaktsiooni, tehes kindlaks, kas Claudius on süüdi või süüta. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudiusel on plaan Hamlet maalt välja saata. Toimub etendus. Mürgitamise tseeni ajal Claudius lahkub
KAEBUS Kellele: Kaitsepolitsei aadressiga PÄRNU MNT 139, TALLINN Kellelt: kaebaja esindaja [...] aadressiga [...] Kebaja: sm. Tsäbovõitra Vastustaja: kodanik Tofelmann Kaebuse sisu Seltsimees Tsäbovõitra ehk kaebaja arvab, et kodanik Tofelmann rikkub teiste kodanikke õigused ning propogandeerib ebateadust. Kaebaja Tsäbovõitra sõnadelt kodanik Tofelmann väidab, et ta saab leida musta augu ja saavutades usaldust kodanikest sundib neid kasutada mustad augud elektri asemel. Koos sellega, kaebaja Tsäbovõitra kinnitab, et kodanik Tofelmann kavatseb keelata naistepäeva. Olukorra põhjendus Kaebaja Tsäbovõitra väidab, et kodanik Tofelmann sundis teda ning teisi kodanikke
sügava kunsti, kirjanduse ja muusika langemine. Eesti naisest, kunstist, kunstnikkudest ei maini Tammsaare palju, kuna siin pidi puuduma nii üks kui teine. Tammsaare arutleb ka oma artiklis tõelise kunstniku ja kodunaise vahelise suhte üle. Ta loob mitmete näidete varakl arvamuse, et suurimad kunstinukudloojad on jäänud ilma koduarmastusest ja toetavast naisest. Samuti arvab tammsaare, et kunstinkud põevad kidevust. Ta ütleb, et kunstnikud ei loo terveid iseloomusid ja kannatavad vast hallutsinatsioonide käes. Tammsaare arvab, et kunstinkud on alati põdenud, vaevelnud, uurinud, kuulmata asjade järel otsinud. Seda ei tee aga ükski normaalneparas mees, sest tema peamure on naine, kes kodu loob. Tammsaare arvates peab aga kunst eelkõige terve olema. Kokkuvõtteks tundub, et Tammsaare ei pea naiste osalust kunstis ega kunstnike
Naispeategelane Anna Sergejevna on üksildane ja kurb noor naine kes puhkab oma väikese valge koerakesega mereäärses kuurortis ja tunneb igavust. Ka tema on abiellunud noorena ja ilma armastuseta. Ta suhtub oma abikaasasse üsna üleolevalt, peab teda lakeiks. Esialgu plaanib Gurov Annaga vaid pisikest igavust peletavat seiklust. Mida kauem nad aga suhtlevad seda sügavamaks muutuvad nende tunded. Kuigi Anna peab oma seiklust Guroviga valeks ja arvab, et sellega ei peta ta oma meest vaid ennast ei suuda ta ka suhet lõpetada. Ta teeb endale etteheiteid, arvab et Gurov ei pea temast lugu. Kui nad oma endiste elude juurde tagasi on sunnitud pöörduma ei suuda Gurov Annat unustada, nagu oma varasemaid armukesi. Gurov ei suuda enam rõõmu tunda oma senisest elust ega seltskonnast kellega ta suhtleb. Ta sõidab Peterburgi Annaga kohtuma. Ka Anna ei ole Gurovi unustanud. Nad otsustavad edaspidi kohtuda Moskvas
Hamletile. Ka noormees tahab vaimuga kohtuda ning läheb järgmisel ööl kaaslastega lossimüürile vahti pidama. Kummitus ilmubki ja kutsub Hamleti kõrvale. Ta saab teada, et isa ei surnud ussihammusrusse, vaid Claudius tappsi tema. Noorku lubab kätte maksta ning võtab Horatiolt ja Marcelluselt vande mite kellelegi vaimust rääkida. Samal ajal pöördub Laertes tagasi Prantsusmaale ja Norrasse saadetakse kaks saadikut. Teises vaatuses muretsevad kõik Hamleti hulluse pärast. Polonius arvab, et noormehe haiguse põhjustas armastus Opheila vastu. Ta räägib sellest kuningale ning nad otsustavad noored kokku viia. Vahepeal on Claudius pannud Rosencrantz'i ja Guildensterni Hamleti järele nuhkima, et teada saada, mis teda vaevab. Jälgitav näeb triki läbi ning jätkab hullu mängimist. Helsingöri lossi tuleb näitetrupp ja Hamlet palub neil ,,Gonzago mõrva" mängida. Näidend on sarnane vaimu räägitud looga nooru tahab Claudiuse reaktsiooni näha.
kui palav peab neid vähemaks võtma, ega gravitatsioonile ei saa lennata ilma abivahendita. Kuid kui need välja jätta on vabaks olemine ühiskondlikus mõttes vägagi võimalik. Seda siis kui elad üksinda tasuta maalapil ning majas mis on ehitatud täielikult ise, sest sa ei pea maksma ühtegi maksu, ei pea kinni pidama ühestki seadusest nii kaua, kuni sa elad teistest väga kaugel. Üks osa minust arvab ka seda, et vabadus on võimatu, välja arvatud juhul kui elad kuskil teisel planeedil täiesti üksi. Seda sellepärast, et vaba inimene on see, kellel on võimalus teha seda mida ta tahab, kuid näiteks inimene, kes paneb suure metsa põlema läheb vangi. Ükski inimene ei saa alati teha seda mida ta tahab, kui ta elab ühiskonnas. Inimesed ei ole üldse vabad, kuna nad peavad tegema tööd, mis ei pruugi neile sugugi
Tekst põhjal tundub, et Maia tegelikult ei tahagi seda suhet ning ka Aarne ei näe ennast koos temaga tulevikus. Ja selle pärast on õigustatud lõik tekstist: “Maia teadis juba, et mehed vastavad niisugusele küsimusele peaaegu alati jaatavalt. Isegi siis, kui nad enam ei armasta. Miks? Vahel selleks, et end seda uskuma sundida, vahel harjumusest, vahel kaastundest, vahel üksindusest. “ 3. Millest tuleneb pinge poisi ja tüdruku vahel? Põhjenda tekstinäidetega. Maia arvab, et ta ei ole piisavalt hea Aarne jaoks (rida 1-4). Maia oli taganemas ning Aarne ei teadnud ka, mida täpselt tahta. Maia küsimusele, et kas ta on selline tüdruk, keda on Aarne otsinud, vastas Aarne: „Ei. Sa pole selline. Ma olen aus.“ „Tähendab...“ „Sa pead saama selliseks!“ Nendevahelises suhetes on palju ebakindlust ja mõlemad on kinni oma mõttemaailmas (rida 87). 4. Miks arvab Aarne, et kõrvalseisjaile võis jääda mulje, et noor generatsioon ei tea isegi, mida tahab
vajame seda, et teha vajalikke otsuseid ja kuulda teiste arvamusi ja argumente ning võrrelda neid enda omadega. Seega me vajame seda kunagi kaua ihaldatud sõnavabadust, aga seda tuleb osata piirata. Nagu juba öeldud, siis sõnal on tohutult suur võim. Sõna kui võimu on kasutatud läbi ajaloo, et kihutada tapma meie enda liigikaaslasi, manipuleerima tohutuid rahvamasse tegemaks seda, mida üks inimene või inimeste grupp heaks arvab. Inimesed ei mõtle aga internetis uudiseid, blogisi jms. kommenteerides, mida see kõik endaga kaasa võib tuua. Võib öelda, et praktiliselt mitte keegi ei järgi ega mõtle mida tema postitus kuskil kaasa võib tuua. Mõnele võib see kommentaar haiget teha, mõnele rõõmu pakkuda, aga just sellepärast tulekski enne mõelda kui internetti midagi postitad. Põhimõtet enne mõtle, siis postita põhimõtet peaks meie kolme arvates täielikult
Unustatud väärtused Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti väärtustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Teismeliste jaoks on tähtis välimine ilu, aga selle taga peitub tõelisus-sisemine ilu, mida ei hinnata enam. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku,sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie võimsa mälu põhifunktsioon on unustus. Ometi on teisigi võimalusi ning omakasu eesmärgil unustatakse inimlikud väärtused. Tagajärjeks on olukord, kus elu pole enam midagi väärt. Miks kipub tänane ühiskond unustama? Vaadates enda eakaaslasi, tuleb nutt kurku, sest paljud peavad Eesti Vabariiki isenesestmõistetavaks nähtuseks. Sama on ka tähtpäevade ja traditsioonidega. 24
,,Kaie Kõrb rambivalguses ja varjus" Ivo Parbus Lugesin raamatu Kaie Kõrbist, mis oli koostatud Ivo Parbuse intervjuu põhjal temaga. Kaie Kõrb on lõpetanud Moskvas Teatri Akadeemia ja juba mitu aastat õpetab riiklikus Balletikoolis. Peale koreograafiakooli õpetaja ameti on ta ka Eesti Tantsuagentuuri egiidi all tegevas stuudios. Kaie Kõrb arvab, et mida rohkem harjutada ja töötada, seda lihtsam on vormis püsida ja tunda end terve ning elurõõmsana. Veel on ta öelnud, et balletitantsija elukutse nõuab eelkõige tahtejõudu ja tervist ja kellel seda vajaka jääb, peab loobuma. Sellele teele suunas teda ema, kuid talle on eluaeg tantsida meeldinud. Ühel päeval tuli Kohilasse talente otsiv komisjon spordiinternaatkoolist ning talle tehti pakkumine liituda võimlemisrühmaga. Nõu küsis ta õelt, et mis oleks õigem, kas
THEODOR ADORNO -- KUNST SUBJEKTIIVSE VABADUSE KAITSEL Adorno side marksismiga on komplitseeritud. Adorno põlgab sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi. Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi
anatoomiline sissevaade sotsiaalsesse haigusesse nimega armastus Luulekogu ,,Ilusaks inimeseks" analüüs Põhiteemad: luule, armastus, Tallinn(Taanilinn) ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu ,,Kuidas tappa laulurästast" analüüs Põhiteemad: Tallinn (Taanilinn), sürrealistliku sihiseadmega.., elust enesest, jumala kosmiline kunigriik.., õlu, armastus, äng ja hinge järada üritav ,,maailmavalukoer".. Mida arvab Jürgen oma luulest Luuletaja esimesed luuletused olid väga hoogsad, väga pateistlikud ja paljusõnalised. Ta on need juba ära unustanud. Temas oli palju naiivsust. Jürgen arvab, et tema tekstidel oli raskepärasuse münt juures, see tuli talle ainult kasuks. Kriitika Kriitika oli Jürgeni jaoks väga tark, selles mõttes pole kriitika talle kunagi karuteenet teinud. Üks tänane kriitika, Kivisildnik, on nimetanud
,,Pikanina mäng" Mängitakse toas paarisarvuliste mängijatega, istutakse nii, et pooled mängijad ühelpool seina ääres, teised teiselpool, näod teise seina ääres istujatega vastamisi. Ühelpool seina ääres istujaile pannakse igaühele ühe teiselpool seinas istuja nimi, aga nii, et seda ei kuule teiselpool seina ääres istujad. On nimed pandud, tulevad mängijad ükshaaval üheltpoolt, rea otsas istujast alates, teise rea istuja juurde, kellel arvab oma nime olevat, ja teeb kummarduse. Ei ole see aga tema nimega isik, siis tehakse talle ,,pikka nina", ja see isik läheb oma kohale tagasi ja ootab, kuni käimise järg tuleb uuesti tema kätte. Siis läheb uuesti otsima, käib nii kaua, kuni on saanud õige kätte. Kui aga saab kohe, siis vahetavad nad omavahel kohad nii, et otsija istub sinna, kus istus tema nimega isik, ja see istub teise ritta tema asemele. Sääl istub see siis niikaua, kui kõik on oma õige kätte saanud
Arvamusartikkel- Mida arvate kodustest töödest koolis ja koolipäeva pikkusest? Hetkel Eestis ja üleüldse kogu maailmas palju temaatikat tekitanud koolinoorte probleem, et koolipäevad on rasked ja kodus antakse palju ülesandeid on viimasel ajal hoogu kogunud. Viisime läbi tänavaküsitluse ja selgus, et selle kohta sobib väga hästi ütlus “Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.” Kui küsisime 46. aastase Merikese käest, mida tema arvab tänapäeval koolipäeva pikkusest ja lastele antavate kodutööde kogusest, võrdles ta seda, nagu arvata, enda kooliajaga. Tema sõnul ei tohiks lapsed kurta, et neil on raske, kuna mõelda vaid-tema ajal oli veel raskem! Kuna Merikesel on kolm last: algkooliealine, gümnasist ja tudeng, oskas ta sel teemal sõna võtta küll. “Tõsi, algkoolis on pojal küll nii noore õpilase kohta pikk päev, kuid koduseid ülesandeid neile minu arvates palju ei anta. Nii noorelt ei osata veel aega
Sisu Mürsikueas toimub suguline küpsemine mis muudab ta ärevaks ja rahutuks, kui aga varases küpseeas hakatakse just maha rahunema. Mürsikueas läheb õppimismaht suuremaks ja õppimine ise raskemaks. Ka varases küpseeas õpitakse, kuid nüüd sageli juba täiendusõppena. Kuna mürsikueas inimene ei ole enam laps, aga ka ei ole täiskasvanu, on see kõige keerulisem periood elukaarel. Mürsikueas tekitavad tihti konfliktid, kuna mürsik arvab, et teda ei võeta tõsiselt ning koheldakse nagu last. Sellepärast, eelistab ta oma või endast vanematega (noorukitega) suhtlemist. Varases küpseeas proovitakse rohkem vältida konflikte, tahetakse luua suhteid ja neid säilitada. Perekonna loomine on ka tähtsal kohal. Mürsikul võivad tekkida, endast vanematega suhtlemisega, halvad eeskujud. Kuna mürsik arvab, et ta pole enam laps ja on peaaegu täiskasvanu, võib ta sattuda halbadesse gruppidesse,
6. aastastele Lugemis- ja kirjutamismäng "ELUKUTSED". Eesmärgid: 1. Lihtsamate nimetustega elukutsete kokkulugemine. 2. Lihtsamate nimetustega elukutsete ülesmärkimine suurte joonistähtedega. 3. Teadmiste kinnistamine ametitest. Iga laps mõtleb ühe elukutse ja kirjutab selle kaardikesele. Õpetaja kontrollib ja vajadusel abistab. 1. variant. Iga laps kirjeldab seda elukutset, mille ta paberile märkis. Teised arvavad ära. Kes esimesena õigesti arvab, saab selle kaardikese endale. 2. variant. Kõik kaardikesed on tagurpidi laual. Kordamööda võtavad lapsed kaardikesi, loevad vaikselt sõna ja hakkavad seda ametit teistele kirjeldama. Kes ära arvab, saab kaardikese endale. Mängu lõpus vaadatakse, kes on parim ametite tundja. Kirjutamismäng "VIKTORIIN KODULOOMADEST". Eesmärgid: 1. Koduloomade ülesmärkimine suurte joonistähtedega. 2. Teadmiste kinnistamine koduloomadest. Õpetaja nimetab lapse nime, kes valib endale paarilise
ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal on filantropp (inimese armastaja) Mefisto on misantroop (inimesevihkaja) Mefisto ja Jumala leping: Jumal lubab üht inimest (fausti) teelt eksitada, kui see eksitamine õnnestub ja Faust on tänu üle õnnelik, siis saab saatan Fausti hinge ja teiste eksinute hinged. Juhul, kui eksitamine ei
saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks. PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG) Jumal ja kurat (Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma põhiolemuselt hea,ta ei soovi kellelegi halba ja kui eksib teelt, siis püüab end kohe parandada. Jumal on filantroop e. Inimesearmastaja. Mefisto meelest on inimene halb, ihne ja kade. Mefisto e.misantroop e. Inimestevihkaja. Mefisto & jumala vaheline leping- Jumal lubab üht inimest (Fausti ) eksitada mis tahes vahenditega teelt. Kui eksitamine õnnestub ja Faust on tänu Mefistole õnnelik, saab Mefisto endale Fausti hinge ja kõikide teiste eksinute hinged
mängib klotsiga nagu autoga o Tegevuste planeerimine kujuteldava reaalsuse abil Preoperatsionaalne periood: Sümboliliste representatsioonide omandamine Animism – laps hingestab eluta objekte ja üritab nendega mängida, nagu need elaksid. Nt laps ütleb, et õus puhub tuul, kuna puud lehvitavad üksteisele. Lapseea egotsentrism – ei suuda aru saada, kuidas teda nähakse, arvab end täiskasvanuga võrdseks. Näitab videot, kuidas lapselt küsitakse, mis ta seal näeb. Kui makett ümber pöörata, küsib küsija, et mida ta (küsija) praegu näha võiks ja laps vastab neid samu asju, mida ta ise praegu näeb ehk ta ei saa aru, et küsija neid asju ei näe Mentaalsed representatsioonid staatilisest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske Konkreetsete operatsioonide periood:
noorukit arusaama panna,et iga vanem siiski hoolib oma lapsest. Juhul kui on halvad sõbrad, ei aita nad sind vaid annavad noorukile kas alkohoolset jooki või mõnuaineid ja ütlevad, et see aitab kõik korrakski unustada ja tunda ennast hästi ja nii lähevad paljud noored halvale teele. Kui nooruk saab hoolivust nii sõpradelt kui perelt, siis saab ta elada ka täisväärtuslikku elu. Kasvatus on igas perekonnas erinev. Iga lapsevanem kasvatab oma last erinevalt. Mõni arvab,et last saab kasvatada ainult vitsaga. Teine aga arvab,et lapse peale ei tohi mingil juhul karjuda ega vägivalda kasutada ja et last saab kasvatada ainult sõnadega. Mõni perekond aga kasvatab oma last täiesti vabalt. Tavaliselt kasvatatakse oma last nii nagu nende vanemad on neid kasvatanud. Minu arvates ongi nii nagu Eesti vanasõnagi ütleb: ega käbi kännust kaugele kuku. Minu enda kasvatus meetod oleks peaaegu vaba, sest mida rohkem keelatakse, seda rohkem
ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstajalehtedele- ja kanalitele enam nii palju ei tule. Igor Gräzin ei usu, et vihased ajakirjanikud, kelle palku on kärvitud ning kellel ei ole enam nii
mitte õiged, aga need vastused olid ausad ja siirad. Täpselt nii näebki üks laps "suurte inimeste" maailma. Laste maailme on ju lihtne. Peaaegu ainuke kohustus on käia koolis ja õppida. Väiksematel lastel pole sedagi. Ma arvan, et ka täiskasvanutel tuleks samuti õppida asju lõdvemalt võtma, sest lihtsuses peitub ilu.. Kasvades kaotame palju isikuomadusi, ent samas omandame uusi. Nende omadusi kombineerides saaksime ideaalse inimese, ent üks osapool arvab, et noorus on hukka läinud, teine osapool arvab, et vanurid on lubjastunud. Tõde peitub kuskil vahepeal, ja kui vanemad inimesed õpiksid lastelt siis saaksidki neist ju ideaalsed inimesed.
selle kõik olematuks vaikida eksalteeritud vadaga tasuta koolitoidust, kolme aasta tagusest maksumäära alandamisest, väljarändest ja otsustest, milles kriitikud ise on kõigi nelja jalaga osalenud,» kirjutab Ligi oma postituses. (Kaukvere, 2014) Postitusele oli kirjutatud kommentaariks, et Jevgeni Ossinovski ülesastumine jättis hea mulje ning näitas tasakaalukust, millele vastas Ligi: „Ossinovski „tasakaalukus“ pole muud kui juurtetus ja teadmatus.“ (Kaukvere, 2014) «Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina paremini (Soomel ju mitte),
teid ei märka mingit vahet ja mõistan nüüd, et rikkuski ei loe. Ei oma nahast keegi välja poe." " Ehk jumal jumalaga küll vägikaigast veab, kes surelik, see aga neid kõiki kartma peab." " Ka võimatut võib võimalikuks muuta see, kes tark ja palju näinud." " Õnn on see, kui mees ja naine armastavad teineteist, aga õndsus ebamaine, kui saab kaunis kolmik neist." TEGELASED: Faust: magistri ja doktorikraadiga teadmishimuline , rahutu teadlane, kes on elus pettunud. Ta arvab, et ei suuda inimestele paremat teed näidata. Faustil on palju õpilasi, ta arvab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid, sel põhjusel pettub ta ka oma õpilastes. Mefistoteles: , kuri deemon, on tasakaalukas, intelligentne, sümpaatne tegelane, st saatan. Ta põlgab inimesi, ta on Fausti täielik vastand. Enda arvates on ta väga vajalik jõud, et maailm tasakaalus püsiks. Margarita: noor neiu, kellesse Faust armub, Mefistotelese abiga suudab ta Margarita südame võita
üksildasse lagunenud häärberisse viib ja selle ette müügi sildi paneb. Emale ei meeldi see koht ja ta tahab sealt ruttu ära sõita küll aga jõuab Margaret häärberist endale kaasa krahmata ühe paki, mis ta ema aastate eest saatjale tagasi saatis. Selle sees on koomiks, vanaaegne võti(häärberi võti) ja sinise paelaga medaljon. Margaret on koolis üksik ja arg, tal pole eriti sõpru, kuigi leiab endale sõbra , kes pesapalli mängides elab läbi piinliku õnnetuse ja kes arvab, et ta elu on suhteliselt rikutud ja peab selle põhjustajaks ,,saatust". Nii siis uue sõbra õhutusel otsustab ta minna kummalisse häärberisse ja selgitada välja, kelle oma see häärber on ja leida vastuseid oma isa surma kohta. Sinna minnes kohtub ta ühe poisiga, nimega Boyd, kes räägib talle palju huvitavat, kuid mitte eriti usutavat selle häärberi ja ka koomiksite kohta, mida ta kirglikult kogub ja loeb. Margaret ei usu küll poisi täieliku juttu, kuid
Julia oli väga kaval ning hakkas oma vanematele vastu. Ta armus Romeosse vastu oma isa luba, keeldus abiellumast Parisega ning tegi kõike, mida vaid ise tahtis. Julia käitub impulsiivide ajel ning teeb kõike oma armastuse nimel, Ophelia kaalub igat sammu, on oma isa käpa all ja ei tee midagi, et Hamletit endaga siduda. Sarnasuseks on kindlasti see, et mõlemad naised olid noored, armunud ja hukkusid loo käigus. 8. Julia isa ja Polonius lapsevanematena Julia isa arvab, et kõik mis tema ütleb või otsustab on Julia jaoks õige. Ta tahab ise määrata kellega Julia abiellub ning ähvardab Juliat, kui too tahab isa käsule vastupidiselt talitada.ähvardab. Ilmselt arvab ta nii, sest tema tütar on veel väga noor. Polonius arvab sarnaselt Julia isaga, et ta teab mis ta lastele parim on ning isegi nuhib nende järele. Ta tahab teada igast nende sammust. Ta lapsed armastavad teda väga ning Laertes tahab isegi oma isa tapjale kätte maksta
Kuidas käituksin Katku Villuna? A.H. Tammsaare romaanis"Kõrboja peremees"on juttu lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. Kuidas käitukisn mina Katku Villuna ja mis teeksin teistmoodi.
· Hamleti haridus. Hamlet tahtis minna Wittenbergi ülikooli õppima, kuid Claudius ja ta ema ei andnud talle selleks luba. Teoses mainitakse, et see seostus arvatavasti sellega, et troonipärijatel ei tahetud lasta lahkuda. · Tegevus toimub renessanssi ajastul, kus kõige tähtsam on inimene ise. · Kuidas üritab Hamlet Claudiuse süü kindlaks teha? Lossi saabuvad näitlejad ning Hamlet otsustab lasta neil oma isa mõrv uuesti lavastada. Hamlet arvab, et Claudiuse näoilme räägib ta enda eest. Etenduse ajal jookseb Claudius saalist välja ning tema süü tundub sel hetkel kindel olevat. · Peale näidendit oleks Hamletil võimalus Claudiusel ühe mõõgahoobiga pea maha lüüa, kui ta näeb teda audientsisaalis palvetamas, aga ta ei tee seda. Miks? Hamlet arvab, et see oleks liiga lihtne, lausa pääsemine Claudiuse jaoks, kuid mitte KÄTTEMAKS. Hamlet tahab, et Claudius sureks mõõgahoobi läbi siis, kui ta teeb
TV saade Foorum 21.04.2010 Saates räägitakse, mida oodatakse NATO välisministrite kohtumisest ja kuidas see peaks välja kujunema, millest räägitakse ja mida võib sealt oodata. Kohtumine on kahe päeva vältel. Kohtumise tähendus: esimene väga kõrgetasemeline kohtumine Tallinnas. Oluliseks küsimuseks on küberrünnakud. Saates on väitlejateks välisminister Urmas Paet, Marko Mihkelson, Andres Kasekamp ja Maria Mälksoo. Maria Mälksoo arvab, et see, et kohtumine toimub Tallinnas on väga oluline meile, olgugi , et Eesti on NATO-s olnud väga vähe aega. See on samas ka kasulik, et kohtumine siin, Eestis toimub, kuna siin saab veel asjade kulgu muuta ja sõna sekka ütelda. Saab ka omi probleeme esile tõsta. Lissabonis toimub juba asjade otsustamine (Paet) Ootus need otsused määravad NATO tuleviku väga pikaks ajaks ja siin saab
Küsimuste vastused: 1. Indias on tehtud vaktsiini- ja ravimikatsetusi mille tagajärjel hukkus nelja aasta jooksul 1725 inimest. Tehakse hiirte ja rottide geneetiliselt modifitseeritud mudeleid 2. F 3. Ma arvan,et sarnane asi võiks olla külm sõda,ehk võidurelvastumine.Selle käigus läheb palju raha nende tootmisele ning neid ei ole otseselt vaja läinud.Lõppkokkuvõttes on sellest inimestele kahju. 4. Ta arvab,et inimkatsetused on kasulikud ja vajalikud,küll aga kellegile võib need katsed põhjustada valu.Et pääasta paljusid puudega inimesi,tuleb proovida leida ravim ja ilma neid proovimata ei saagi kunagi teada, kuidas ja kas sellega saaks ravida paljusid või mitte.Katsed on suurema elamnikkonna päästmiseks vajalikud. 5. Ma arvan,et kui tal oleks võimalus valida,siis ta võtaks kolm tervislikku
maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool.Tegelik Maria saadeti küll ühe, mitte seitsme lapse kasvatajaks ning kapteni vanim laps oli poiss, mitte tüdruk. Von Trappid veetsid mõned aastad enne abiellumist Austrias ning põgenesid sealt Itaaliasse, mitte Sveitsi.Imekaunis muusika, kaunid loodusvaated ja head näitlejatööd on selle pereloo teinud paljude põlvkondade jaoks kauniks ja elamusrohkeks. Lavastuses räägib lugu Mariast, kes lahkub kloostrist, sest ta arvab, et ei kuulu sinna. Ta asub õpetajaks von Trappide perre. Seal aga ootab teda ees palju toredaid lapsi. Maria on ise ka täis elurõõmu ja on väga optimistlik tegelane. Pereisa on aga laevakapten, sellega kaasneb peres karm kord. Ema neil pole,surnud. Maria õpetab lapsi laulma ning mängib nendega, lõbustab neid ja toob päeva päikest. Ta arvab, et nede ise, oma suurte reeglitega on vale. Kapten on küll
F. Dostojevski ,,Anna Karenina" esimene osa 1. peatükk Dolly on saanud teada Stiiva afäärist prantsuse guvernandiga ja tahab lastega ära sõita. 2.peatükk Stiiva õde Anna Karenina tuleb neile külla ja veenab Dollyt Stiivaga leppima. 3.peatükk Konstantin Levin, Stiiva vana sõber, saabub Moskvasse eesmärgiga Dolly õde, Kitty, naiseks võtta. Kitty keeldub, sest arvab, et peab olema koos Vronskiga. Kitty on Annast väga sisse võetud. Armuprobleemid: Stiiva ja Dolly on suhet parandamas, Levini süda on Kitty pärast murtud, Kitty on Vronski pärast õnnetu. 4.peatükk Kirjeldatakse Stiiva harjumusi. Et vätida tüli Dolly'ga oma afääri pärast, matab ta end töösse. Ta loeb liberaalset ajalehte ja on liberaalsete vaadetega, mille järgi abielu ja usk on odavad institutsioonid. Kui lesknaine Stiivalt abi paluma tuleb, ta aitab, kuid mitte sellepärast,
Alates 2007.aasta veebruarist hakati näitama seriaali "Sipelga 14", mis on seriaali "Wremja" uustöötlus Midagi Dan Põldroosist: Dan Põldroosi silmade värv on kirju ja juuksed tumedad. Tema pikkus on 187 cm ja kaal 87 kilo. Ta on abielus. Tema lemmiklaulja on Hendrik Sal-Saller, lemmikharrastuseks on kalapüük ja lemmiktoiduks pilaff. Teatrietendustest on talle kõige sügavama mulje jätnud Mrozeki "Immigrandid", kus mängisid Mikk Mikiver, Ain Lutsepp ja Roman Baskin. Dan Põldroos arvab, et ta on rohkem kino-kui teatriinimene. Dan Põldroos usub, et tõeliselt edukad on raamatutarkust hinnata oskavad inimesed. Ta õppis lugema viie-kuueaastaselt. Tema esimene raamat oli venekeelne "Moidodõrj", milles oli juttu inimjalgade, käte ja näoga liikuva kraanikausi tegemistest. Lapsepõlve lemmikraamatuteks olid Eno Raua"Sipsik",venekeelne "Kärbse Kärt", Aino Perviku "Kunksmoor" ja Eno Raua "Naksitrallid". Praegu huvitab teda ajalugu, elulood, usundid ja filosoofia
Iga inimene on isiksus. Maailmas on väga palju erinevaid inimesi ning seega on nad kõik ka omamoodi isiksused. Alati leidub keegi, kes arvab, et üks või teine inimene mõtleb ja arvab erinevatest asjadest nii nagu tema ise, kuid ma arvan, et päris nii see ka pole. Ei saa ju päris tõepähe võtta seda, kui keegi ütleb, et ta tunneb oma sõpra läbi ja lõhki. Ma arvan, et igal inimesel on sõpru, kellega jagatakse oma muresid, kui ka rõõme, kuid ma arvan ka, et igal inimesel on ka omad väikesed saladused või omadused, millest ta teistele ei räägi ning hoiab neid enda teada. Isegi minul on asju, mida tahan hoida saladuses, sest üks või teine pisiasi meie
isemoodi. Näiteks ainult väga head maitsjad suutsid vahet teha nõrgal hapul ja nõrgal mõrul. Ainult need kes suutsid ära tunda nõrga magusa, hapu, mõru ja soolase maitse ja suutsid nuusutades ära tunda mingi vürtsi – sai professionaalseks toidumaitsjaks. Sellest edasi hakkas Linda Barthosok (kes oli oma elu pühendanud maitse teadusele) uurima, miks tunnevad mõned inimesed maitseid paremini. Ta viis läbi katse, kus ta kutsus testile ühe inimese kes arvab, et ta tunneb maitseid väga hästi, ja inimese kes arvab, et ta ei tunne maitseid väga hästi. Katse käigus ta värvis nende inimeste keeled sinist värvi, vajutas ühe klaasijupi nende keele peale ja tegi sellest pilti. Pärast laboris uuris ta nende piltide järgi, kuidas maitsja ja mitte-maitsja maitsmispungad erinevad. Tuli välja, et tema nimetatud „supermaitsjatel“ on mitu korda rohkem maitsmispungi kui mittemaitsjal. Sellest tulevad
Inimene ja loodus Tänapäeval ei suuda inimene enam täpselt öelda, mis see loodus on. Ta arvab sea, et see on midagi, mida on võimalik ümber organiseerida ning taastada. Suur osa kunagisest kaunist loodusest on inimese tõttu hävinenud, reostunud, mis toimub veel praegu edasigi. Ka tarbitakse ning raisatakse liialt maavarasid ning muid loodusressursse, mida kõike me loodusest saame. Õnneks on inimese teadlikkus looduse osas suurenenud ning püütakse tegeleda loodusega seotud probleemidega. Suur osa tänapäeva inimestest on loodusele võõraks jäänud. See on
Tänavaküsitlus Korraldasin uuringut Paide Ühisgümnaasiumis. Minu küsimuseks õpilastele oli: Mida te arvate koduste tööde hulgast? Kas see on piisav? Mida tuleks muuta? Valisin sellise küsimuse, sest uskusin, et just selle teema koha pealt sooviksid noored sõna võtta. Keskendusin enamasti vanuserühmadele 7-9 kl ja 10-12 kl, kuigi üks vastaja käib ka teises klassis. Seitsmenda klassi õpilane Tanel Iko arvab, et õppida võiks muidugi vähem olla, kuid usub, et kui ta õppetööle keskenduks, ei oleks selles midagi üle jõu käivat. Samal ajal kommenteeris kõrvalt kaheksanda klassi õpilane Frank Gennert: "Jõua veel aasta edasi, Iko, siis vaatame, kas sa veel samat juttu räägid." Küsisingi kohe Frankilt, et kas tema arvates jääb siis kodus liiga palju õppida ning ta vastas: "See on õudne, me käime koolis , õpime umbes kuus tundi, puhkame pool tundi
Seega tekib küsimus, et kuidas peaks autori arvates pidev areng toimuma. 7) Küsimused: Ma ei tea kas mul jäi midagi arusaamatuks, kas ma saan öelda,et ei saanud aru? Kõige kohta tekkis oma arvamus või mõte, tõlgendus. Kuid see võib olla väär ja mitte kattuda teiste arvamusega. III Osa Descartes usub, et eksistents on määratud mõistuse poolt ja mõtlemist pole võimalik kaotada. Ta arvab, et kui inimene mõtleb, siis ta ka eksisteerib. Popper usub aga, et teadmist ennast ei eksisteeri enne kui teisenevad eelteadmised. Tema arvab, et uued teadmised tulevad läbi varasemate teadmiste. Mulle tundub,et Popperi lähenemine kindla teadmise probleemile on paremini põhjendatud. Usun, et Popper ei olnud Descartese mõtetega eksistentsi ja tõe leidmise kohta nõus, tugevate argumentide toel.
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas.
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Turgenev "Eelõhtul" Autor avaldab palju oma arvamust, omane on kohutavalt palju tegelaste välimuste kirjeldusi (äkki arvab et see näitab ka iseloomu?) "väheldased silmad"/"tõmmu+kahvatu" jne. Mitte ainult inimeste kirjeldused. Iga uue tegelase sisetulekul pikk spetsiifiline kirjeldus ta välimuse kohta. Tähtsustab kõiki tegelasi, kes tegelikult ei pruugi üldse peaidee seisukohast tähtsad olla. Tegelased: * Andrei Petrovitsh Bersenev - pikka kasvu, tõmmu näoga, terav kõver nina, väheldased hallid silmad, kõrge laup, täidlased huuled, 23a, nurgeline/kohmakas/korralik/veidi inetugi olemus heasüdamliku
või kuninganna rollis, nii tõsises draamas kui ka vaimukas komöödias. Kes oleks osanud arvata, et Ever on materjal teatrile, teleteatrile ja filmile. Vaadates nüüd "Igihalja vaatemängu" tatsavat vanaprouat, mühakat taksojuhti või poplaujat, Everi võimete tippdemonstratsiooni, tekib küsimus, kas on veel näitlejat, kes niisuguse show välja kannab? "Oi, mis te nüüd, neid näitlejaid on küllalt, kes seda teha võivad," arvab Ever ja alustab endastmõistetavalt loeteluga, kuni Gunnar Kilgas teda katkestab. "Teevad ära küll, aga kuidas?" arvab tuntud telelavastaja. Sest mitte kõik suured näitlejad ei ole telenäitlejad ega sobi mängima filmi. Eino Baskinile ei sisalda öeldu mingit küsimärki, sest küsimus olevat ainult heas, keskpärases ja halvas näitlejas. "Ita Ever on Eesti Eleonora Duse, Katharine Hepburn, Sophia Loren. Ja sellepärast, et need minu poolt loetletud näitlejad on võimelised
Esimene autor ( http://24tundi.ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan- haridust/) on öelnud, et:"Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust." Ta toob näiteid mitmest tippjuhist miljardnärist, kes hoolimata sellest, et nad pole kunagi omandanud kõrgharidust läheb elus vägagi hästi. Sellest tuleb välja fakt, et kool ei võrdu alati eduga. Kuigi ta ei ütle seda otseselt välja on ta jutust aru saada, et ta ta arvab, et kool pole väga vajalik koht kus oma elust aastaid raisata. Teine autor ( Tom Valsberg "õpilased on kirbud" 2004) arvab, et ühiskonda viivad edasi uudsed inimesed kes julgevad piire katsuda. Autor on kirjutanud, et "Eks range õpetamise tulemusel on keskooli lõpuks õpilane nagu õpilase lemmikloom, kes aastate jooksul on kasvanud oma õpetaja nägu." Õpetajate käes on võim hinnete üle ja kuna hinnetest oleneb koolilapse saatus, siis on muidugi õpetaja käes ka suur võim
aistinguinstinkt on puhas tõde, kui inimene on näiteks allergiline mingi toiduaine vastu siis ei kao ta loomusest iha selle vastu, kuigi selle söömine võib kujuneda talle eluohtlikuks. Kolmandaks Descartes väidab oma meditatsioonis, et matemaatilised algtõed on need, milles me võime täiesti kindlad olla. Inimloomusel on aga eksimine nii sees, et ei ole midagi, mille vastu ei oleks võimalik eksida, nii näiteks eksib nii mõnigi lihtsamates arvutustes või geomeetrias. Descartes arvab, et väljaspool meid, on keegi vaim või pettur, kes meid sihiteadlikult eksitab. Üritades meid arvama panna, et meid ei eksisteerigi. ,,Mina olen, mina eksisteerin" tähendab, et Descartes arvab et kui ta ennast veenda suudab, et ta on olemas, siis seda ta ongi. Mina olen mina eksisteerin võib õelda mõtleva inimese kohta. Kui vaim või hing, kes on oma kehast eraldatud, ütleb et mina olen, siis see ei vastaks tõele, kuna tal puudub keha millega ta oma olemas ja kohalolu tõestada suudaks
Laertes kätte maksta. Ophelia hakkab uskuma juttu Hamleti hullumeelsusest. Gertrud oli teadmatuses. Horatiot usaldas Hamletit väga. 6. Analüüsi Gertrudi mõttekäiku pärast Hamleti süüdistusi. Hamlet süüdistas oma ema selles, et too osales oma mehe vastu suunatud vandenõus (tapmine, Claudiusega abiellumine). Et Hamlet näeb vestluse ajal ka oma isa, peab Gertrud teda segaseks. Ta räägib Claudiusele juhtunust, kuid jääb siiski oma pojale truuks ja valetab mõne koha pealt. Gertrude arvab, Hamlet nägi kujutlusi ja tappis seepärast Poloniuse. Oli pojast kahju ja püüdis teda kaitsta. 7. Tõesta, et Hamlet ja Laertes on vastandlikud tegelased. Laertes oli väga kergesti mõjutatav ja kättemaksuhimuline. Hamlet seisis alati tõe ja õigluse eest. 8. Hamleti kõhklused. Sündmuste areng Hamleti kõhklused, otsused Hamleti tegevus 1. Kohtumine emaga 1. Esialgsed väikesed Vaim palub Hamletil kätte
Ta arvas, et inimesed võivad uskuda, millesse tahavad, kuna see on kõigi eraasi ja eravabadus ning, et riik peab kaitsma inimesi, et rahvast uskumise või mitte uskumise pärast taga ei kiusataks. Olen sellega täiesti nõus. Meil on ikkagi siin riigis vabadus ning keegi pole sunnitud tegema, uskuma või ütlema seda, mida ta ei soovi. Kiusata kedagi erinevuse pärast, ei oleks väga eetiline, kuid paljud ei mõista seda kahjuks. Põhiliseks vastuseisjaks on poliitik Mart Helme, kes arvab hoopis teisiti. Ta tõi välja Kersti Kaljulaidi öeldud lause, et ta püüab olla kõikide lõhede ühendaja. Tuues selle välja, ütles Helmet: „Ta külvab hoopis uusi lõhesid. Oma käitumisega ässitab ta eri vaatega inimesi üksteise vastu sõna võtma.“ Ta ütles, et jõulude ajal kirikus käimine on osa meie kultuurist ja traditsioonidest. Mainis ka ära veel, et president peaks arvestama kõigi erinevate ühiskonnagruppidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
