Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov KOOL MUUTUB KOOS ÜHISKONNAGA Sirje Tohveri intervjuu Tõnu Otsaga Ajakiri "Haridus 3/2010" kokkuvõte Juhendaja: Ene-Silvia Sarv Rakvere 2010 Psühholoog ja koolimees Tõnu Ots peab tähtsaks õpilaste erisuste arvestamist ja valikuvabadust. Tõnu arvab, et ühiskond muutub ja nii toimuvad muutused ka koolis. Üks suurimaid muutusi on, et ühiskond vananeb, meil küll aeglasemalt kui naaberriikides, kuid siiski. On olemas "paindlik kool" ehk elukestev õpe, kuid tulevast ühiskonda valmistab ette ikkagi eelkõige üldharidussüsteem. Nooruse sisuks on õppimine ja nii peaks õppimist olema kauem. Meil on seda "kohustuslikku noorust" tervelt 12 klassi, st inimese 19-aastaseks saamiseni. Koos
küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, olematuks?" Aja jooksul on maailmapilt muutunud jumalakesksest inimesekeskseks. Näiteks keskajal oli inimesel palju lihtsam käituda moraalselt hästi, sest kõigile olid usuga ette antud kindlad reeglid. Ära tapa, ära varasta, ära valeta, ära ihalda teise vara. Peamisteks märksõnadeks olid kasinus ja alalhoidlikkus. See, et iga põlvkond arvab, et nendest järgmine on hukas, tuleneb moraali järk-järgulisest kadumisest. Ühiskonna arenemise põhisõnaks on vabadus. Kõik muutub vabamaks. Inimene ei pea ühiskonnas enam oma tegude eest nii palju vastutama, sest teda ei ähvardata enam näiteks tuleriidal põletamise ega kogukonnast väljaviskamisega. Maailmas, kus tolereeritakse homoseksuaalsust, transvestiite, räägitakse avalikult seksuaalsete hälvetega inimestest, kaovad selged raamid ja moraalipõhimõtted,
hinnata, siis on naise panus peaaegu mõttetu ning mehe jaoks tähtsusetu. Kui mees on eksinud, kimbatusesm kahetseb või tunneb häbi, siis vajab ta rohkem naise armastust. Kui mees on negatiivses seisundis, siis kohtle teda kui mööduvat tormi ning tõmbu lihstalt varju. Tunnete üleskirjutamine on oluline. (armastuskirjad) Tunnete kuulatmine, üleskirjutamine ning vebraalne väljendamine aitavad armastada! Veensuel kehtib moto: ,,Armastust ei paluta!" Kui naine ei palu tuge, arvab mees, et naine on seda küllap saanud. Mehelt ei tohi küsita nõutavalt. Ja kui paluta abi(ilusti), siis eeldage, et teda ei tule selleks veenda. Tuleb küsida lühidalt, ilusti ja otse. Nt:" Kas sa leiaksid pisut aega, et minuga vestelda?" mitte ,,Me peame rääkima" Mehed ütlevad palju meelsamini JAH siis, kui neil on vabadus öelda EI.
pikal noormehel soov korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks jooksmist, lauatennist, jalgpalli, ka kabet ja malet, siiani meeldib talle väga korvpall. Olümpiavõitja arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne. Teda kutsuti puuhobuseks, sest ta oli kohmakas ja alustas hilja sportimist, aga ta ei kaotanud kunagi lootust. Ärijuhtimisõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks, kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks
– pidevalt kuritarvitatakse. Kui lapsed elavad sellises kodus, kus nende ema pidevalt kuritarvitatakse, siis on väga suur tõenäosus, et neid lapsi endid hakatakse samuti kuritarvitama ja/või hakatakse lapsi ära kasutama eesmärgil omada kontrolli laste ema üle. Kuna kuritarvitav partner omab madalat enesehinnangut, siis on tal pidev vajadus omada kontrolli kõigi nende üle, kellest ta arvab et ta on „üle“. Nende alla kuuluvad ka lapsed. Eelnevast tuleneb, et koduvägivald/lähisuhtevägivald mõjutab lapsi mitmel erineval viisil : Lapsed kannatavad kuna nad on otsesed kuritarvitamise pealtnägijad Lapsed võivad ise saada füüsilise vägivalla osaliseks kuna nad tihtipeale üritavad vägivaldsele rünnakule vahele astuda ja/või üritavad vägivalda ennetada
Tal on palju muusikutest sõpru, tema sõpradele meeldib kõige rohkem Bach. Bach tegi orel peal kõikvõimalikke katseid, mida teised hiljem võtsid kasutusele. Kurt Vonneguti tavaline päev on selline, et ta ärkab umbes kell neli hommikul. Kaks tundi ta saab kirjutada. Ning läheb tagasi magama, ja ärkab uuesti kell seitse või kaheksa, joob kohvi ja sööb meesaia. New-Yorgis talle ri tundu nagu ta oleks kodus, tema koduks jääb ikka Indianapolis, kus ta oli üheksa-aastasena. Ta arvab, et New-York on ''tööstuse'' ehk kirjutamis-ja meelelahutustööstuse keskus. Lõpetuseks ma ütleksingi, seda et Kurt Vonnegut oli väga hea kirjanik ja hea inimene. Isegi kui tal oli olnud raske lapsepõlv, siis tulevik oli tal küllaltki hea. Kuigi enda vanemaid tal lõpuks polnud ega õdesid-vendi, oli tal enda perekond olemas.
"Toomas Nipernaadi" 1.Mida ta arvab? Mina arvan, et Nipernaadi tahab veeta oma suve võimalikult muretult ning talve üleelamiseks energiat koguda. Ta käib ukselt uksele, küsib ulualust ning sehkendab naistega.Esineb kord maamõõtjana, kord sookuivatajana, pärlipüüdja või sulasena. Arvan, et ta tahab inimesi otsekui unest äratada, tekitada neis igatsust millegi ilusama järele. 2.Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist? Seda soodustab kindlasti see, et Toomas on väga osav luiskaja ja fantaseerija, kes oskab rääkida kõigest nii ilusti, et tuleb teda kuulama ning uskuma jääda. Minu arvates ka see, et ta tihti oma asukohta vahetab- ta ei jää ühe naise juurde kunagi liiga kauaks.Nipernaadi unistuslik maailm vastandub inimeste tavalisele rutiinilisele maailmale. Seal valitseb rumalus, väiklus, upsakus, põikpäisus ja vaikelu.Aga nii on inimesed harjunud elama ja olema, harjumusi on raske muuta. 3.Sõnasta tegelase probleem. Toomas Nip...
huvitavamaks ning samuti kaasnevad riskid. Raamat on läbi aegade olnud kuulus ning mõjutanud nii kunstnikke, näitekirjanikke kui ka kirjamehi. Autor kajastab XIV sajandi probleeme hästi ja lõpetab novellid enamjaolt moraaliga. Arvatavasti kirjutas ta moraalid, et teised ei teeks samu vigu. Ta justkui motiveerib inimest võtma elu rahulikult ja murevabalt ning soovitab minna kergema vastupanu teed pidi, kuid ühtlasi arvab Boccaccio, et elu tuleb nautida ning võtta sellest viimast.
Alveri Ballaad Kella hl - Ballaadi mte- Kuidas inimene vib jda ilma oma kige kallimast aardest- lapsest ja kuidas laps ji kellas kummitama.? **** peaks mainima, et vga raske on siin ldse mingit mju hiskonnale leida, sest tegemist on utoopilise looga:D*** Autor tahab selle ballaadiga elda: mitte seada td esikohale ja mrgata rohkem oma last? hehhee.... :S - ema ja poeg, udusunengu poisist, kes neb oma surnud venda unes,ei suuda leppida tsiasjaga, et vend on nende seast lahkunud, kinnitab vastupidiselt ema snadele, et vend pole veel rahu leidnud. Autor nitab ballaadiga, kuidas lhedaste surmaga ei suudeta tavaliselt leppida, usutakse, et nad pole priselt rahu saanud, rhutab taeva ja maa ning tiigri ja lvi vastandlikkust. **** Pean mainima jlle, et vga imelikud ballaadid on... :S **** Keballaad - Jlle inimese surmajrgsest elust, hinge tagasiprdumisest maapeale(sest hing ei saanud rahu, laps peksti surnuks jnejne...) Arvab, et autor on ...
Kangro ei tundnud end pagulasena, sest ta läks ära vabatahtlikult. ● Rootsis töötas mitmetel ametikohtadel, kuni 1950. aastal asutas ajakirja “Tulimuld” ja hakkas selle toimetajaks. ● 1951. aastast sai temast Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuse direktor, kellena ta töötas surmani. ● Suri Lundis 1994. aastal. HUVITAVAD FAKTID ● Kangro on mitmeid kordi ise rõhutanud, et tõenäoliselt pole keegi kirjutanud rohkem kirju kui tema. 1990. aastal arvab ta neid kokku olevat üle 50 000. ● Ta on toonud kirjandusse sonettnovelli mõiste. Need on proosas kirjutatud novellid, mis järgivad soneti skeemi ja lõppevad puändiga. ● Bernard Kangro on olnud modelliks skulptor Arseni Mölderile, kes on tema põhjal valmistanud “Mehe portree”. LOOMING ● Kangro alustas luuletajana. ● Esimene luulekogu “Sonetid” (1935) ilmus 500 eksemplaris tema enda kulul ning kõik raamatud müüs Kangro ise ka maha.
Jürga (jahimees) - käib küürus, kartmatu, tugev Ekke Moor on omamoodi kuju, keda ema Neenu pidevalt nuhtleb ja karistab, aga samas veel rohkem hoiab. Koos Ekke ja Neenuga elab koos veel vana vigane madrus Aat, kes on väga töökas, kuid vajab pidevalt uusi käske, kuna ise ta mõelda ei oska. Ekke Moori südamedaamiks on kaunis naabritüdruk Eneken, kellele ta on juba kaua aega armastuskirju saatnud. Naabriperemees Toomas aga püüab iga hinna eest Enekeni Ekkest eemal hoida, kuna arvab, et Eneken on paremat väärt, kui see logard, kes päevad otsa vaid puude otsas turnib. Peale Ingelandis teatris käimist ja ka “Rasputini” näidendis osalemist, avanevad Ekke silmad. Tal on vaja minna otsima iseennast, n-ö “lahtisi allikaid,” et olla oma südamedaami Enekeni vääriline, mitte selline logard, kelleks teda kodukülas peetakse. Ekke rändab mööda maid ringi, tehes juhutöid, kuni jõuab praost Odja juurde. Ekke
Ei pea abielueelseid suhteid paheks, kui selles on vastastikust meeldimist ja lugupidamist Kuid eeldatakse, et on vastastikune kokkuleppe, meeldivus/ kiindumus, turvalisus Õigus vabadusele/ kohustus oma tegude eest Hedonism ... Soov kogeda naudingut ja vältida valu (4 dimensiooni), seksuaalse iha rahuldamine on sama loomulik, kui söömine ja joomine (esmane vajadus e. füsioloogiline vajadus A. Maslovi järgi) Siia võib liigitada ka üheöö suhted, kui inimene arvab, et suhtest võib kujuneda midagi tõsist edaspidises, tulevikus. Noorte ja meeste seas populaarsem R.lk.53-59 Loe ka kollast ja sinist teksti Mõtle (lk 59 väited)- Kui vabameelsed on eestlased? Kirjalikult- Vihikusse kirjuta sinu enda armastuse definitsioon Kui vabameesed on eestlased Suhtumine prostitutsiooni Suhtumine juhuslikesse vahekordadesse Abielueelsetesse seks. suhetesse Armastuseta seksuaalvahekorda Homoseksuaalsusesse RVV kasutamine
Veel ta rääkis, kuidas inimesed mõistavad maailma erinevalt. Kui võtta kaks inimest ja panna nad vaatama ühte ja sama asju tõlgendavad nad seda erinevalt, kuna inimeste ajud funktsioneerivad erinevalt. Samuti rääkis ta, kui lihtne on manipuleerida väikeste laste mõttemaailmaga. Ta tõi välja seal näite, et kui anda lapsele kommikarp ja küsida talt, mis seal sees on vastas laps, et kommid. Kui ta karbi avas nägi, et seal sees on kriidid. Siis küsiti lapsel, et mis sa arvad mida arvab teine laps, mis karbis on ta vastas, et kriidid, siis küsiti lapselt, et mis sina arvasid mis siin on, ta vastas et kriidid. See näitab kui lihtsalt on lapsed mõjutatavad. Seega kogu see loeng oligi sellest, et kuidas aju töötab kõigil inimestel erinevalt ja kui lihtsalt on võimalik inimesi panna mõtlema teisiti. Viimaseks rääkis ta aju treenimisest ja selle arendamisest, et seda kõike on võimalik teha ja peabki, sest kui seda ei tee
Samuti kirjeldab Cioran inimest kui isekat olevust, kes on enda meelte ning ihade tallaalune. Ciorani sõnul on enamus inimesi osa nö hallist massist, kes kõik mõtlevad ja käituvad kollektiivselt ning ühtemoodi. Cioran võrdleb inimest ka klouniga, kelle trikid on otsakorral ning kes püüüab veel millegi tühisega muljet avaldada. Veel mianib Cioran, et inimesed püüdlevad tühiste sihtide poole ning tihti ei tea inimesed isegi, mille poole nad püüdlevad. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran arvab inimese elust seda, et inimene ootab elult liiga palju. Kuna elu ei vasta tihti inimeste ootustele, siis pettub ta tihti ning pettumuste puhul on vastutavaks maailm. Inimene peab elus liialt olulsieks materiaalseid väärtuseid ning ületähtsustab erinevaid ihasid, mille järele ta pidevalt jookseb. 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Ciorani kangelased olid vabasurma läinud poeedid ning mõtlejad.
Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna. Ütleb ka, et kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade välj.vorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju. Kultuuriline relativism-> see, mida peame kultuuriks ühes kontekstis, ei pruugi seda olla teises. Clyde Kluckholm:
Kui oli end üles mukkinud, oli alati korralik, kuid nurgatagused olid räpased.Pidas ennast kõige ilusamaks noormeheks läänepoolkeral. Ta oligi kaunis. 3. Kuidas iseloomustab Holdenit tema keelekasutus. Lisa tüüpväljendeid. Keelekasutus teoses on iseloomulik 17-aastasele poisile. Tüüpväljendid: ,,Kui tahate tõtt teada..."; ,,Ahter..."; ,,Tõmban traati..."; ,,Noobel..."; ,,Tobe.."; ,,Ah sa poiss.."; ,,Kurat.." 4. Mida arvab Holden iseendast? Millisena paistab ta lugejale- kõrvalvaatajatele? Enda sõnul on Holden kõige hirmsam luiskaja, keda keegi oma elus kohanud, ajades alatihti pula. Vehklemisvõistlustel käies ostis endale dollarilise punase kõrvalappide ja pika nokaga jahimütsi ning kannab seda läbi kogu teose. Holdeni parem käsi ei paindu eriti hästi rusikasse, see on mälestus Allie surmaööst, kui ta tagus garaaziaknad kildudeks. Ka on Holden enda meelest argpüks, nii kakluses,
Nagu kõik looduses, on ka inimene tekkinud õnneliku juhuse tõttu, ja kujutab endast juhuslikku aatomite kompleksi või agregaati. Hing koosneb samuti aatomitest ja selle tegevus seisneb aatomite liikumises. Inimhing pole mitte mingil moel surematu. Peale inimese surma muutub inimkeha tagasi algaineteks ja hingeaatomid hajuvad minema. ,,Surm ei puuduta meid sugugi, sest kui me elame, pole surma, ja kui on surm, pole enam meid." [1, 2] Erinevused Demokritosest Esiteks arvab Epikuros, et aatomitel on kaal. Seda seletab ta aatomite liikumisega ehk kui Demokritos arvas, et aatomid liiguad allapoole, siis peab sellel ka põhjendus olema ja kaal annab sellele põhjuse. Teiseks arvab Epikuros, et aatomid põikavad aeg-ajalt kõrvale kui nad allapoole liiguvad. Üks põhjus selleks on kokkupõrked. Sest kui aatomid ainult sirgelt allapoole liiguksid ja üksteist ei puuduks, siis oleksid kõik kehad makroskoopilised. Kolmandaks erinevad nad oma suhtumisega tegelikkusesse
ees; siseneb livrees Jean, hoides käes paari kõrgeid kannustega ratsasaapaid, mille ta nähtavas kohas põrandale maha paneb. Arutavad, et miks Preili Julie koju jäi, kui tema isa sugulastele külla sõitis. Kristin on algus Jeani vastu tõre. Jean moosib teda ning varsti tütarlaps uurib, et kas mees teda jaaniõhtu puhul ikka tantsule viib. Preili Julie astub sisse. Käsib Jeanil marss temaga tantsima minna. Jean arvab, et kuk nad tantsima läheksid, jätaksid nad rahvale paarikese mulje. Julie seda ei arva, nii et. Jean ulatab oma käsivarre ja viib preilie välja. PANTOMIIM Mängitakse nii, nagu oleks näitlejanna tõepoolest üksi köögis; ei rutta, nagu kardaks ta, et publik kärsituks muutub. Kristin üksi. Kaugelt nõrk viiulimuusika sottise taktis. Kristin, muusikat kaasa ümisedes, koristab Jeani järelt laua, peseb nõudepesulaua juures taldriku, kuivatab ja asetab kappi. Jean üksi sisse.
Kogumüük - Müük tasuvuspunktis = Turvavaru Kogumüük - Müük tasuvuspunktis -------------------------------------- x 100 %=Turvavaru% Kogumüük 10 000 - 5000 -------------- x 100 = 50 % 10 000 s.t. 50 % võib müük kahaneda, sel juhul kasum 0. Analoogselt võib arvutada koguse turvavaru. MARI OÜ V • Läbirääkimised Liisaga kujunesid järgmiseks: Mari veendus, et Liisa on piisavate kogemustega ning innustunud kaastöötaja. Mari arvab, et Liisa suudab õmmelda vähemalt nii palju fliise dets lõpuks kui on vaja tasuvuspunkti jõudmiseks. • Kuid Liisale pakutakse teises ettevõttes palka kahe kuu eest 4800€. • Liisa otsustas riskida osa fikseeritud palaga ning tegi 2 ettepanekut palga suhtes (Liisa arvab, et suudab õmmelda 4 fliisi päevas): a) Püsitasu 3200€ + 10€ iga fliisi kohta b) Püsitasu 2400€ + 20€ iga fliisi kohta • Kumb variant sobiks Marile rohkem?
võtta. Oma ebakindlusest põhjustatud otsustusvõimetusega tekitab ta lisatööd nii ülemusele kui ka teistele töötajatele. Põhjus võib peituda kasvamises range korraga peres ja ka ülikooli kõrvalt töötamises, et end ära elatada. Sealt võis tulla arusaam, et iga vale otsus toob kaasa pahameele, olgu see siis ülemuse või perekonna oma ja et lihtsam on kõike üle küsida, sest siis teeb ta oma tööd õigesti. Ülemus arvab, et Jacob on võimekas insener ja otsib viise, kuidas kasvatada tema enesekindlust ja motiveerida teda rohkem vastust võtma. Maslow vajaduste hierarhia järgi on Jacob Arnoldil mõningad rahuldamata esmavajadused. Kuna tegemist on suure sisekujundusfirma inseneriga, on tal ilmselt piisav sissetulek, et rahuldada oma füsioloogilisi vajadusi. Probleeme on turvalisusevajadusega, sest noorena pidi Jacob tänu perekonna vaesusele palju töötama, et end ise ära elatada ja kõrgharidus omandada
kes pilkab oma aja põhimõtteid Dorian ütleb kord tema kohta, et ta hakib elu epigrammideks -, aga tegelikkuses on ta kahjutu poseerija. Dorian on tema õpilane. Ja kuna ta eluviiside käes ei kannata mitte ta ise, vaid ainult tema portree, läheb Dorian oma õpetajast kaugemale. Kui Basil tuleb Dorianilt aru pärima, mis jutte temast räägitakse ja kas ta on nendele kuidagi alust andnud, näitab Dorian talle mingis meeltesegadushoos portreed. Basil on shokeeritud, ja arvab et Doriani on veel võimalik päästa, ta tahab et D temaga koos palvetaks ja püüaks paremaks saada. Portree, ta enese kätetöö taoline muutus näib talle kohutav. Ta on nii meeleheitel, et ajab D veel rohkem närvi, ja endale aru andmata lööb Dorian Basilile noa selga. Ta hoiab seda kuritööd enesest eemal ega suuda isegi uskuda, milleni ta lõpuks langenud on. Tänu ühe vana keemikust sõbra shantazheerimisele saab ta laibast märkamatult lahti ja keegi ei kahtlusta teda
Arutavad Karlaga selleasjus, arutavad ka Oru pärandamise asjus. Pearu ei taha, et Eedi selle koha saaks kuna ta on loll. Üritab leida viise, et kuidas Karla või Eedi saaks lapse vms. Vastust ei leitudki. 9. (91) Sass hakkab uusi hooneid ehitama ja lõikab metsa, Andres on selle üle natuke nukker aga samas rahul, ta tahaks surra seal samas kus Mari ja Krõõt. Ta ehitas hooneid endale terveks eluks aga nüüd hakatakse uusi ehitama. Jutustab inimese saatusest peale surma, arvab, et inimesed on jumala tööriistad samamoodi nagu labidad on inimese tööriistad. 10. (103) Isa ja Indrek arutasid tihti maailma ja inimeste, taeva ja jumala asju. Tuli kevad ja linnud hakkasid siristama, puud läksid õide. Elli kutsub Andrest õisi vaatama, Andres seletab aind surmast ja siis hakkab mingit tööd tegema. Andres tegi elus esimest korda tühja tööd ja istutas kuuski. 11. (114) Indrek alustas nüüd kraavi kaevamisega ning Tiina tuli tagasi maale. Indrekule see ei väga ei
· Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob.
vaid selle läbi . Neist piisab absurdi lähtealuste kokkuvõtlikuks ülevaateks . Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: · Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimesed tahavad tühiste ning mõistetamatute sihtpunktide poole. Igaüks tahab midagi. Inimesed hüsteeritsevad tihti pisiasjade pärast, tekitavad paanika kui mõnd mõttetut asja ei saa. Neil pole süümepiinu, tarkust. Miski ei hoia neid nende rumalalt tegevuselt tagasi. · Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran ei suuda ära kiruda reaalset maailma. Kõik tundub talle kas patt või rämps. Teotus on tema arust nii rõõm kui ka kannatamine. Nii armastus kui surm tunduvad mõttetud. Cioran kartis, et kiindumine võib ta põhimõtteid muuta. Hoidus kiindumistest. · Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Cioranil oli inimestest kõrini: tema arvates oli inimestel vähe ülevaid otsuseid. Raske oli tal ka leppida vananemisega
eestlastel esile kerkib, eestlaste vaatepuntkist. Nagu seda tööd kirjutades selgus siis selle teema kohta ei ole Eestis tehtud piisavalt uurimusi. Uurimistöö uuriva osa jaoks moodustasid valimi üle 15aastased eesti rahvusest noored üle Eesti. Minu uurimistöö hüpoteesid on: Suurem osa uurimuses osalenud eestlastest suhtub Eesti venelastesse negatiivselt. Suurem osa uurimuses osalenud eestlastest arvab, et eestlaste ja Eesti venelaste omavaheline läbisaamine on halb või pigem halb Töö teooria osas uurisin Eesti Statistika poolt koostatud andmeid ja aruandeid eelmiste aastate kohta, võtsin läbi suhtumise alustalad- mis on suhtumine ja mis seda mõjutab, võrdlesin eestlaste ja venelaste erinevusi väärtushinnagutes, uurisin rahvuslike stereotüüpide kohta ning eelnevalt koostatud uurimusi eestlaste suhtumise kohta Eestis elavatesse mitte-eestlastesse ja venelastesse
Naises on kõik saladus... Piibli järgi lõi Jumal naise mehe küljeluust, järelikult peaksid naised olema nagu mehe üks osa või siis ainult natukene teisiti arenenud.Kuid tegelikult arvab enamik või vähemalt naisterahvad ise enda kohta, et nad on meessoost targemad, paremad ja osavamad. Seda meie, mehed, ei mõista, kuna naised on nagu lõpmatu universum, kus on avastada veel väga palju. Naised on saladuslikud, kavalad ja erinevad üksteisest. Naised oskavad manipuleerida.Nad teevad seda nii, et teised sellest aru ei saagi. Kui naine palub mehel lambipirni ära vahetada, öeldes, et ta ise ei oska ja kui mees hakkab
palju dopamiini. Samuti esineb erinevusi serotoniini ainevahetuses võrreldes tervete inimestega. · dopamiin- (DA) Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist, lihasjäikust, tasakaaluhäireid, sest tegemist on orgaanilise ajukahjustusega.(mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist ) · serotoniin- (5-HT) osaleb une- ja ärkveloleku, meeleolu, isu reguleerimises. Serotoniinil on pidurdav toime. Skisofreenia alavormid · paranoidne skisofreenia - inimene arvab, et teda kiusatakse taga või jälitatakse; · hebefreenne vorm - inimese kõne on seosetu ja käitumine arusaamatu, esineb palju veiderdusi; · katatoonne vorm - inimene kas ei reageeri millelegi ja püsib teatud kehaasendites või ilmutab rahutust, mis ei allu välisele regulatsioonile; · lihtne skisofreenia - aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. Sümptomid ehk avaldumine · Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks - mis
Seal aitab Ravic päästa üht võõrast naist, kes on vigastada saanud. Kohale kutsutakse ka politsei, kes soovib Ravicilt saada tunnistusi toimunu kohta ja soovib näha tema dokumente. Ravic üritab midagi kokku valetada, aga see ei õnnestu ja ta saadetakse maalt välja. Mees naaseb kolme kuu pärast ja selle aja jooksul on paljugi muutunud. Joan on leidnud omale uue näitlejast mehe, kes teda jumaldab. Ravic arvab, et Joan ei armasta teda enam ja ei tule ta juurde kunagi tagasi. Joan üritab Ravicit veenda, et ta on ainus mees, keda naine on kunagi tõeliselt armastanud, aga Ravic ei vaja teda, sest ta on üksik uitaja. Kord näeb Ravic meest, kes teda koonduslaagris piinas ja ta sõbrad tappis. Ta kohtub Haakega mitmeid kordi ja peab plaani, kuidas meest tappa. Lõpuks viib ta Haake metsa, tapab ta ja matab maha. Sel hetkel tunneb ta, et minevik ei kummita teda enam
,,Kas hakkate rahvatantsu tantsima?" See on nende arvates tüütu küsimus, sest et nende kultuuris pandi ikka rahvariided peole selga, sest need oli piduriided, millega käidigi peol, mitte ei pandud selga ülikonda jms. Teine lugu räägib sellest, kuidas poodides müüakse nukke, kellel on rahvariided seljas, kuid ei pööratud tähelepanu detailidele. Väikerahvastele on tähtis, et nende rahvariideid kujutatakse täpselt, mitte nii umbes, kuidas tootja arvab, et on õigesti. Nendele oli rahvariietel suur tähtsus ning neid hinnati kõrgelt. Viimane lugu räägib külamemmede ansamblist ning sellest kuidas nad osalesid Eurovisioonil ja olid edukad ning kogusid endale suure fännibaasi. Ka nemad kandsid rahvariideid, sest see oli nende kultuuri üks osa ning seda hinnati kõrgelt.
Viina katk Järjest suuremaks probleemiks on muutumas tänapäeval alkoholi liig- ja kuritarvitamine. On erinevaid põhjuseid miks inimesed seda tarvitavad . Kuid igal teol on ka omad tagajärjed . Aina rohkem noori puutuvad kokku alkoholitarbimisega .Enamasti tuleneb see kas perekonnast , kus vanemad annavad negatiivset eeskuju või muudest probleemidest , mida laps arvab , et saab joomisega lahedada . Tihti tuleb ette ka olukordi , kus antakse mõju kaaslase poolt . Arvan ka , et noori ajendab jooma see , et tahetakse proovida midagi uut ja põnevat , samas on neil ka lõbujanu . Nagu on ka ütlus , et keelatud vili on kõige maitsvam nii puudutab see ka seda teemat . Samas mõned leiavad ka joomises lohutust .Tihti juuakse ka depressiooni tagajärjel . Selle tagajärjed võivad noortele olla väga kohutavad . Näiteks jäädakse
Ometigi oma alateadvuses armastab ta sellist turvalist elu (pean silmas tema nostalgiat lapsepõlvest, kui ta trepil istub ja araukaaria lõhna naudib). Harry Haller on kahestunud isiksus. Temas on inimene (kodanlik ja tavapärane nagu kõik teised inimesed) ja hunt (loom, mässaja ja kodanlikku elu ironiseeriv hing). Hunt selles mehes ei lase tal elu elada ja nautida. Mõlemad poolel on teineteisega vaenujalal. Pidev eluvigade nägemine tekitab Harrys suitsiidimõtteid. Ta arvab, et on lihtsam vääratada habemenoaga ja piinad lõpetada (nii vaimsed kodanliku elu haledus kui ka füüsilised liigesevalud, mis kõndimist raskendavad). Ometi pole Harry nii lootusetu juhtum, seda näitab eriti Hermine, kes toob välja mehes ilmalikud ihad ja inimliku poole. Harry armub. Hermine on küll kerglaste eluviisidega, kuid Harryst sellest irooniliselt kibestunud pea vanahärrast suudab ta välja tuua elulisuse. Tänu temale Harry loobub enesetapust.
Jean-Paul Sartre kui ka Seneca hindasid mõlemad sama, ,,vabadust". Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks. ,,Kõige tähtsam on inimeses tarkus, sest see annab talle julguse kõige ees, kõige rohkem aga vajame me julgust eelseisva ees". Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu. Tänapäevaks on selline käitumine...
kümneid inimesi. Kui aga kõneleja ei lisa jutule emotsioone, siis suundub kuulaja tähelepanu ruttu mujale. Sõnaosavat vestluskaaslast on alati nauditav kuulata. Kooliski kujunevad lemmikuteks need õpetajad, kes oskavad oma ainet seletada värvikalt, mitte kuivalt vaid fakte esitades. Igas sõnas peitub võim. Kui ema räägib oma lastega, siis tema sõnades peitub võim ning laps kuulab teda alistunult. Kui aga tütar proovib mõnel hetkel emale öelda, mis tema arvab, siis tema arvamust võetakse vähem kuulda, kuna tema sõnadel pole nii suur võim. Tavaliselt on nende isikute sõnadel suurem mõju, kel on autoriteeti. Sõnaga võib teha pai, päästa elusid ning neid ka hukutada. Sõnale annab jõu mõte ja usk sellesse mõttesse. Üht ja sama väljendit võib öelda erineva intonatsiooni ja kehakeelega. Kuigi meid ümbritsevas keskkonnas on ülekaalus negatiivsed sõnumid: enamus meist on
Samas võib öelda, et kui on raske, siis eestlane ei hala ega hädalda vaid laulab. Laulab üheskoos laulukaare all laulupidudel. Me laulame isamaast ja emakeelest, oma kaunist loodusest ja sini-must-valgest lipust. Olime uhked kui Eesti laul sai esimese koha eurovisiooni lauluvõistlusel. Võtsime lauljaid kodumaal vastu kui kangelasi. Eestlane tunneb laulust ja laulmisest rõõmu. Vahel on eestlane kade ka. Ta peab end tihti paremaks, kui teised on. Ta arvab, et ega soomlased ja lätlased pole ikka nii targad, kui tema on. Kas ka edaspidi suudame kokku hoida nii võimsalt kui kunagi Balti ketis seistes ja iseseisvust kätte võideldes? Nüüd, mil eesmärk täitunud, on igal Balti riigil pigem omad tähtsad asjatoimetamised. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eestlane on see, mis on ta maa, tema keel ja kultuur, tema kodu ja lähedased, tema tööd ja tegemised. Eestlane armastab oma maad ja rahvast. Tunnen uhkust, et olen eestlane!
Selleks, et sellest hirmust või mittetahtmisest üle saada, peab vaid natukene pingutama ja julguse kokku võtma. Mõnikord on hoopis nii, et ei piisa vaid vabandamisest. Selleks, et petmine unustataks, peab ka midagi tegema, oma teo heastama. Vastasel korral ollakse kindel, et petetakse uuesti. On ju ka ütlus: ,,Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse!" . Heakstegemine võib võtta aega, kuid ära tuleks see teha võimalikult ruttu. Osa inimesi arvab, et kui sellega hästi kaua viivitada, siis see lõpuks unustatakse. Mõned reetmised ehk tõesti, kuid enamasti mitte. Ükskord tuleb see ju tagasi nii või teisiti. Loetud teoseski oli taolisi juhtumeid. Kui Laertes reetis Hamleti, sai ta karistuseks surma ja seda Hamleti enda käe läbi. Uus kuningas Claudius mängis Hamletile head onu, ise samal ajal tema surma soovides. Ta saatis printsi Inglismaale käsuga Hamlet tappa. Ka see on reetmine. Kuningas reetis selleks, et
maestro enda bändi ,,Toto ja Tati". Alguses erilist kuulsust nad ei pälvinud. Aastal 1974 Toto tutvub tol ajal kuulsa lauludekirjutaja Vito Pallavicini. Siis algabki nende koostöö. Esimeseks ühiseks tööks sai laul ,,India suvi", mis tõstis Toto hetkeliselt populaarsuse tippu. Järgmine hitt ,,Volo AZ504" müügitiraaz tõusis 2 nädalaga 8 miljonit eksemplari. Toto ei armasta avalikke üritusi ning valjusid pidusid, väldib pikki intervjuusid, suheldes pressiga minimaalselt. Artist arvab, et kogu tema elu on näidatud lauludes. Kontserdi tegi eriliseks see, et Toto Cutugno oskab minu meelest väga hästi laulda ja ta hääl on rahustav ning seda on mõnus kuulata. Tegemist on ikkagi läbi aegade Itaalia ühe parima artistiga ja see lisas asjale veel rohkem võimsust. Mulle meeldis, et ta suhtles publikuga väga soojalt. Toto Cutugno on mu ema lemmik laulja ja ta nautis seda kontserti väga. See tegi ka minu meele heaks.
Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Looming ülevaatlikult "Seltsimees laps" on kirjaniku lapsepõlve raamat. Tegevus toimub 1951 aastal. Raamatus on tähtis osa laludel, mida teoses on üsna palju. Teos on ühtaegu naljakas ja traagiline. ,,Seltsimees laps" algabki selle episoodiga, kus 12. aprillil 1951 arreteeritakse oma kodus ,,kodanlik natsionalist" Helmes Tungal. Väike Leelo aga arvab, et ema (memme) on ära läinud sest ta on paha laps olnud. Helmese abikaasa Feliks Tungal, eestiaegne spordilootus ja kehalise kasvatuse õpetaja ning muusik hakkab oma naise vabastamiseks noore advokaadi Levini abiga asju ajama ja lapse järele vaatavad isa kõrval veel ka tema tädid ja teine vanaema. Kuigi Leelol on palju hoolitsejaid , igatseb ta ikkagi ema. Edasi meenutab ta asjaliku napisõnalisusega nii vanaema kui ema arreteerimist, elu
pole. Ta on nõus sellega, et kultuuriteguritest on kujunenud prisma, läbi mille vaatavad tänapäeval paljud inimesed ka rahvusvahelisi suhteid. Samas teiselt poolt ta usub, et see seisukoht alahindab ülemaailmset arengut edasi viivaid lõimimisjõude. Fukyama nõustub Huntingtoniga, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt lähitulevikus. Erinevalt Huntingtonist arvab Fukuyama, et moderniseerimine toob kaugemas tulevikus kaasa paljude institutsioonide sarnastumise sõltumata sellest, millisest kultuuripunktist liikuma hakati. Riikide majanduslik lõimumine on kõige edukam ja selle tulemused loovad püsivaima usaldusvormi just siis, kui nad tuginevad läbipaistvatele, kindlate reeglitega piiritletud institutsioonidele, mitte aga lõtvadele kultuurilise läheduse sidemetele.
Kuid ometi tuleb ta kord Lila maja juurde teda otsima. Lila aga otsustab juhust kasutada ja meelitab ta oma tuppa, kus ta ukse lukku paneb. Rebane satub aga paanikasse, kuna näeb, et toast pole väljapääsu ning hüpab segaduses 2. korruse aknast läbi ning jääb maja ette teele veriselt lama. Lila on samuti ehmunud ja segaduses, ta võtab rebase sülle, palub et ta üles ärkaks ja viib ta oma pessa, oma poegade juurde. Kui juba mitu päeva on möödunud ja Lila pole rebast näinud, arvab ta, et rebane on surnud, kuid ühel päeval näeb ta Tituud mäe nõlval kõndimas ja tema rõõm on üüratu. See film meeldis mulle eelkõige just sellepärast, et seal oli palju ilusat loodust ja vähe tegelasi. Ometi oli film väga põnev ja läks väga hinge. Film näitas seda, et igasugune sõprus on võimalik, kui vaid püüda ja seda tõeliselt tahta. Nii samuti tegi Lila. Ta kõndis tunde üksi metsas ja muudes ohtlikes kohtades, et leida rebast, keda ta tahtis oma sõbraks
vahetanud. Nad kohtuvad Madriidis, kui Pilar läheb oma sõbra loengut kuulama. Ta sõber on muutunud, tuleb välja, et tal on mingid kõrgemad võimed inimesi tervendada. Sõber tunnistab Pilarile, et on alati teda armastanud. Alguses mõtleb Pilar, et see on lollus, aga hiljem nõustudes sõbraga paariks päevaks väiksematesse küladesse rändama minna, avastab ta, et on samuti armunud. d) Lahendus: Mees arvab, et peab valima oma armastuse ja oma missiooni vahel (inimeste tervendamine ja usu kuulutamine), kuid lõpuks jõuab talle kohale, et ta saab mõlemat teha. Pilar on nõus loobuma oma igavast elust ning mehele järgnema ja teda armastama. PILARI LÄHIISELOOMUSTUS: Raamat on kirjutatud esimeses isikus, läbi Pilari silmade. Ta kirjutab, mis viimasel ajal toimunud on ning paneb kõik oma tunded kirja. Pilar on tavaline 29-aastane naine, ta kardab riske ja uusi asju
Muidu on suhteliselt tark poiss, oskab hästi geograafiat ja ajalugu. Alati valmis aitama, kui abi ei nõua suurt pingutust. Paksu nahaga poiss, ei võta sõimamist tõsiselt vaid naeratab vastu sellele. Kõikidele õpetajatele „meeldib“ tema käekiri. Suhteliselt töökas poiss. Olgu see siis hindeline töö või kodune aiatöö, alati teeb hästi ära. Tema on selline vanamoodne inimene, sellest tuleneb ka ta suur töökus vist. Vahel tekib tal ka meelte segadus, sest ta arvab vahel, et kõik kuulub talle, see tuleneb vist tema armastusest NSV liidu vastu.
Pensioniiga tõuseb iga aastaga aina kõrgemaks, sest meie riik ei pea oluliseks vanu inimesi, seda näitab juba nende pension, mis on naeruväärselt väike. Tulevik näib sellisena, et 70-aastased käivad tööl ja saavad oma kopikad, et ravimeid osta. Veel õnnetum on see inimene, kes üldse tööle ei saa, sest olgem ausad, vanemaid inimesi ei taheta kuhugi tööle. Ilmselt lihsalt tulevikus ei suuda keegi lihtinimestest elada ja töötada niikaua, kui meie riik seda arvab. Inimene töötab surmani ja mõnusast vanaduspõlvest ei tasu üldse mõeldagi. Seevastu riigikoguliige puhkab samal ajal kuuma päikese all ja naudib head elu lihttöölise arvelt.
Kuid raha ju ei haise ja koos hakatakse raketiteadust tegema. Klient ei tunnista endalegi oma sisemisi heitlusi ning treeneri kiitused mõjuvad joovastavalt. Mis siis, et treenitakse ja toitutakse võib-olla „universaalse“ kava järgi, mille on saanud veel mitukümmend inimest. Kuid iga inimese füsioloogia on erinev ning vajab individuaalset lähenemist. Välised saavutused ei lahenda emotsionaalseid probleeme. Kui olen paari tüdruku käest küsinud, miks ta arvab, et tugevalt väljajoonistunud lihastega kehas on tema elu õnnelikum, saan vastuseks äreva ignoreerimise. See on päris sügav probleem, mida ei tohiks kindlasti alavääristada. Emotsionaalselt algab see teekond ammu enne trenni- ja toitumiskavade juurde jõudmist. Seda raskem on nendest „abimeestest“ hiljem loobuda, kui omal vastavad teadmised puuduvad ja nn eelmise elu juurde ka naasta ei taha. Lõpuks pole soovitud
väljarändest ja otsustest, milles kriitikud ise on kõigi nelja jalaga osalenud,» kirjutab Ligi oma postituses. Tema teise postituse all «Foorumi» saatest kommenteerib keegi, et Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik erakond) ülesastumine jättis hea mulje, sest see näis tasakaalukas. «Ossinovski «tasakaalukus» pole muud kui juurtetus ja teadmatus,» vastas rahandusminister kommentaarile. «Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina paremini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et
6aasta pärast. Alguses tundus see Gerdile väga pikk aeg, aga tõesti, 6 aasta pärast oli Gerd tipus ja hakkas võistlusi ka võitma. Gerdil on palju põhimõtteid ja selles raamatus on üpris inspireerivaid lauseid ja lõike. Minu lemmik oli: ,, Unistus ''sinna jõudmisest'' ei ole lubanud kompromisse teha ja mõelda, et midagi ei juhtu, kui jätan täna trenni vahele. Juhtub küll: petaksin oma unistusi, aga petmine on petmine.'' Muidugi meeldib mulle veel, et ta arvab sama moodi nagu mina, et õige sportlane ei joo alkoholi ega ei suitseta. Mulle väga meeldib Gert Kanter sportlasena, kuna tal on põhimõtted millest ta kinni peab ja mis viivad teda eesmärgini. Ta on väga pingutanud, et jõuda tippu. Ja veel mulle meeldib, et ta pole alla andnud. Nimelt leedulasele Virgilijus Aleknale kaotas ta esimesest 44st võistlusest 43. See on minu arust väga suur näitaja, et isegi peale nii paljusi kaotusi ta ei andnud alla ja töötas edasi oma
Arvatakse, et see on juutide vandenõu Eitatakse koonduslaagrite, gaasikambrite olemasolu ja massimõrva toimumist Kriitikute väitel eiravad Holokausti eitajad fakte ning nende väited põhinevad ebatäpsetel andmetel või lausvaledel Holokausti toimumise kahtluse alla seadmine on kuulutatud kuriteoks Prantsusmaal, Belgias, Sveitsis, Saksamaal, Austrias, Rumeenias, Slovakkias, Tsehhis, Leedus, Poolas ja Iisraelis 2010. aastal läbiviidud uuringu kohaselt arvab 42% Euroopa elanikkonnast, et juudid kasutavad ära minevikus juutidega juhtunut, et pressida välja majanduslikku kasu Täname kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Need on minu sõbrad ja ise teame, mida teeme," jõuab Martin karjuda enne kui välisuks tema selja taga kinni lendab. Aga 15 aastast Jaanat ei taha vanemad peole lubada. Pärast ägedat kauplemist õhtusöögilauas on vanemad juba peaaegu nõus, kuid ühel tingimusel isa läheb kesköö paiku autoga klubi juurde tütrele järele. Vanemate nõme tingimuse peale vihastanud Jaana haarab piima täis klaasi ja virutab selle täie jõuga vastu seina. Igaüks vihastab, kui arvab, et teda koheldakse ülekohtuselt või et keegi püüab talle kuidagi kahju teha. Teismelist tabavad vihahood sagedamini, kuna ta pole veel õppinud ennast ja oma tundeid valitsema. Vanemad arvavad tihti, et lapse viha on midagi väga halba ja et selle tuleb võimalikult kiiresti välja juurida. Probleem võib tekkida siis kui teismeline ei suuda oma viha taltsutada. Vihase inimese enesevalitsemine sõltub tema küpsusastmest. Mida küpsem inimene, seda küpsemad on viisid viha välja elada
Need olid kohaliku omavalitsuse valimised. Valiti ka uued linnapead. Enamik Tallinna rahva inimestest lootis, et E.Savisaar kukub oma kohalt ära, ning võimule tuleb J.Kross, kes esindas Isamaa ja Res Publica Liitu. Eestlaste viga ongi see, et eestlaseid huvitab poliitika ainult valimistel, aga see mis toimub selle nelja aasta vahepeal, seda ei pane keegi tähele. Rahvas vaatab tänavatel ning telekas tulevaid reklaame ning kellel on kõige paremad reklaamid, neid valitakse, kuna rahvad arvab, et need erakonnad on kõige rohkem linna jaoks teinud. See on tegelikult ainult lõks, et rahvast mingit erakonda valima meelitada. Väga suur tähtsus on kaubandusel ning kaubanduslik sõltuvus suurriikidest. Suurriigid on alati seotud väiksemate riikide valimistulemustega. Kui väiksemates riikides on võimul erakonnad, mis suuremate riikide juhtidele ei meeldi, siis kannatab selle all välispoliitika ja just nimelt kubanduslikud välissuhted
Nõuanne kolleegile Osakonnajuhataja Kadil on tekkinud mitme osakonna ühise projekti raames hea kontakt Henriga. Henri on 25aastane ja firmas töötanud üle aasta. Pärast ühte projekti arutelu tahab ta Kadi käest nõu küsida ühes isiklikus küsimuses. Loomulikult on Kadi, kes on Henrist umbes kümme aastat vanem, valmis nõu andma. Henri räägib, et ta tunneb, et teda tema osakonnas ei hinnata, kuigi tal on kõige rohkem sertifikaate. Ta arvab, et on alamakstud ja küsib Kadilt arvamust oma palga suhtes. Olukorra teeb keerukamaks see, et talle on tehtud teine tööpakkumine kõrgema palgaga. Samas on ta mures, et kui pärast üheaastast töötamist töökohta vahetab, siis arvatakse tulevikus, et ta on ebalojaalne firmale ja inimene, kes pidevalt töökohti vahetab. Nüüd ta küsibki Kadilt nõuannet, kas vahetada töökohta või mitte. Ta palub ka, et Kadi tema osakonna juhatajale
end mitmendatesse rahvustesse. Valeri, 10 klassi õpilane, ütles: "Pean ennast venelaseks, kuna vanemad on venelased. Aga on olemas nii vene kui ka eesti pass." Jekaterina, Narva Vanalinna Riigikooli üheteistkümnenda klassi õpilane, aktiivne noor, ütles: "Mina ei ole venelane ega eestlane." Sama kooli kümnenda klassi õpilane, helikunstnik, USA Ühendriikide ACCESS programmi vilistlane Valerija arvab: "Mina pean ennast venelaseks kui ka eestlaseks, kuna ma olen sündinud Eestis , ma elan siin, õpin, kõik on eesti keeles, aga mu vanemad on venelased." Olesja Stefanovits, kogenud eesti keele ja kirjanduse, georgaafia õpetaja, ütles: "Pean ennast venelaseks, sest minu emakeel on vene keel, mis tähendab, et esialgu ma õppisin ja rääkisin ainult vene keelt. Olen lõpetanud venekeelse kooli. Eesti keel on minu jaoks teine. Arvatakse, et see keel, mida räägib ema, on sinu emakeel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
