,,Millised oli eestlaste valikud II Maailmasõjas?" II Maailmasõda toimus aastatel 1939 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning milles meie, eestlased, kaotasime oma iseseisvuse. Eestlaste soov kaitsta oma riiki oli tugev. Parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Sõja- aastad olid laastavad Eesti meestele, kuna tuli teenida erinevates armeedes. Tihti ei jäetud valikud ning tuli astuda vaenlase leeri sundmobilisatsiooni tagajärjel. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Mobiliseeritud saadeti ehituspataljonidesse, sisuliselt vangilaagrit...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu , aga paraku see nii ei läinud . Tekkis demokraatia k...
Ohjeldamatu tarbimine kuidas see mõjutab maailma arengut. Suur osa tänapäeva majandusest on suunatud inimlikele nõrkustele. Inimesed langevad pidevalt reklaami ohvriks ning tarbivad järjest enam. Ohjeldamatu tarbimine mõjutab ka maailma arengut. Inimesed tarbivad väga palju. Kui erinevaid asju ostes ja kasutades ei mõelda kunagi, kuidas see mõjutab terve maailma arengut. Üheks suureks probleemiks tänapäeval on maavarade kasutamine. Inimesed raiskavad neid üha rohkem. Erinevaid asju kasutades ei mõelda kunagi, palju selleks läheb vaja nt. elektrit. Kahjuks on tarbijatel ükskõik sellest, kuidas meie põlevkivivarud tasapisi ammenduvad. Inimesed raiskavad ka meeletult palju puhast joogivett. Keegi ei mõtle sellele, et kusagil arengumaades on samal ajal tohutult palju lapsi, kes surevad veepuudusesse. Neil alakaalulistel ja näljas lastel ei ole puhast joogivett, samal ajal kui arenenud riikides elanikud puhast põhjavett otsta...
Sparta ja Ateena hiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused...
Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses-kas paratamatus? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Lähis-Idas alguse saanud ristisõdadest 11. sajandil. 12. sajandiks olid ainsad paganarahvad Euroopas lätlased, leedukad, liivlased, laplased, eestlased ja soomlased. Oli mõistetav, et Püha Maa ehk Lähis-Ida vabastamise kõrvalt peeti oluliseks ka lähisnaabrite ristiusustamist. Läänemere idaranniku ristiusustamist peeti väga tähtsaks. Jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel oli neid seni ristisõjast tagasi hoidnud, kuid kui Venemaa 12. sajandil killustus, kadus see tasakaal ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu. Kui sõjajärg Liivimaa käes oli, oli enam kui selge, et liivlaste maa-ala vallutamisega probleeme ei tule. Liivlased ei osutanud erilist vastupanu ning maa vallutati kiiresti. Eestlaste alistamisega läks aga palju kauem, sest nad olid vaenlastest tunduvalt vapramad ja sõjakamad, kuid s...
Mida andis Euroopale Suur Prantsuse Revolutsioon? Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos. Selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuuluta...
Milline oli majanduslike, poliitiliste ja usuliste probleemide osa Inglise reformatsioonis ? Inglise reformatsioon erines paljugi poolest Euroopa reformatsioonidest. Seda majanduslikult, poliitiliselt ja usuliselt. Tekib küsimus, et milles siis ikkagi need probleemid seisnesid ja kas need said lahendatud ? Inglismaa majanduslikuks probleemiks oli see, et tekkis vajadus lambavilla ja kalevi tooraine järele. Lambakasvatused tõid kaasa seda, et talupojad aeti nende maadelt välja ja majad lõhuti. See andis väga suures ulatuses ruumi, et kasvatada lambaid. Kuna lammaste kasvatamine ei vaja erilist tööjõudu nagu näiteks põlluharimine, siis need endised asukad kas rändasid mööda ilma ringi otsides tööd või hakkasid varasteks ja pättideks. Riik ja uued suunad ei mõelnud üldse sellele, kuidas natukene vaesemad inimesed hakkama peakid saama. Sellel ajal võis see kõik kahesilma vahel...
Ameerika Ühendriigid 1945-2008 hiilgus ja viletsus 63 aasta jooksul on USA-t valitsenud järgemööda 11 erinevat presidenti. Nendeks on : Truman ( 19451953 ), Eisenhower (1953-1961), J.F.Kennedy (1961-1963), L.B.Johnson (1963-1969), Nixon (1969-1974), Ford (1974-1977), Carter (1977-1981), Reagan (1981- 1989), Bush seenior ( 1989-1993), Clinton (1993-2000), Bush juunior (2000-2008). 2008. aasta lõpuhakul võitis USA järjekordsed presidendivalimised Barack Hussein Obama, kes on tänaseks päevaks ka juba ametisse vannutatud kui Ühendriikide esimene mustanahaline president läbi aegade. Tema valitsemisajast oodatakse USA-s palju uusi ning positiivseid muutusi. Järgnevalt käsitlen tähtsamaid hiilge ja viletsusesündmusi läbi 20. sajandi teise poole jooksul valitsenud presidentide valitsemisaegade. 1945. aastal tuli demobiliseerida 12 miljoniline armee ja viia tööstus kooskõlla rahuaja vajadustega. Majanduskriisi ei tekkin...
Raina Rahnel 10e 03.05.2009 Kirjandus I tööleht nr 4. Moliere ,,Tartuffe" 1. Raamat räägib, kuidas heausklik isand võtab enda juurde elama usumehena esineva petise. Kogu Orgoni pere on Tartuffe vastu, sest nad kõik kahtlustavad Tartuffe vagadust. Orgoni pere üritab kõigest väest Orgonile selgeks teha, et Tartuffe näol on tegemist petisega, kuid too on nii pimestatud Tartuffe vagadusest, et ta ei näe seda ja ei taha uskuda. Ta oli isegi nõus ütlema lahti oma pojast ja anda oma tütar Tartuffele. Loo lõpus siiski selgub, et Tartuffe ihkas ainult Orgoni naist ja vara ja avanevad ka Orgoni silmad, teada saades, milline on tema pühakust mees, keda ta kui vennana oma majas pidas. 2. Romaani peamiseks probleemiks oli tuua ilmsiks, milline tõeline pale peitub näiliselt usuvaga mehel. Terve romaani v...
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? TSG 12.a klass Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi pooldajad, et kõigil indiviididel peaks maksuprotsent olema ühesugune, sõltumata sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksus...
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kui sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne Euroopas. Varakeskaegses Lääne Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega. Lääne Euroopas linnaelu soikus järk-järgult. Olukord halvenes, kui araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linna hakkasid üha sagedamini ründama saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu põhjapool suri linnaelu varakeskajal...
Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maa vabadust, kui... Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maad siis, kui oleks olnud eestis ühtne riik, või vähemalt head kommunikatsiooni sidemed maakondade vahel. Muidugi, eestlased suutsid, üsnagi hästi kaitsta oma maad, ning seda eriti siis, kui nad ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid ...
EESTI TAASISESEISVUMINE 1985.aasta märtsis sai uueks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal. Gorbatsov hakkas läbi viima mitmesuguseid muudatusi ja ümberkorraldusi. Majandusuuenduste kõrval tekkis ka sõnavabanduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmiti Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavaheline liiduleping, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Pärast liitus sellega veel 8 riiki. Nõukogude liit lagunes lõplikult. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon nagu Eesti Muinsuskaitse Selts. Perestroika toetuseks esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne ja sellest kujunes kõige suurem rahvaliikumine. 17....
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreeka keelest ning tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Kehtib võimude lahususe põhimõte ja rahvas valib oma esindajad. Diktatuurides on võim koondunud ühe isiku või rühma kätte, seadusi muudetakse oma tahtmise järgi ning rahvas ei osale riigi juhtimises. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, kes toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused, totalitaarsetele riikidele oli iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esi...
Kas hea või halb Rootsi aeg ? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestima...
Egiptus on niiluse and Egiptus-riik aafrika kirdeosas, kuulus vaaraode ja mitmete jumalate poolest. Egiptus oli riik, kus võeti esimesena kasutusele päikesekalender(aastas 12 kuud ja neid 30 päeva). Nad oskasid ka arvutada kolmnurga ja ringi pindala. Me teame ja kuuleme egiptuse kohta igasuguseid huvitavaid asju ja suuri tegusid, aga kas see kõik oleks üldse juhtunud, kui Niiluse jõgi ei paikneks egiptuse kõrval? Niilus on pikkuselt teine jõgi maailmas. alam-egiptus hõlmab niiluse tasast suudmeala ja ülem-egiptus asub niiluse ülesvoolu delta ja esimese kärestiku vahelises jõeorus. Vihmaperioodid etioopia mägismaal põhjustavad niilusel üleujutusi. Võib öelda, et tänu sellele on egiptuses põlluharimine üldse võimalik, sest egiptuses vihma ei saja peaaegu üldse. Üleujutuses jättis endast maha viljaka mudakihi, kuhu sai seemneid külvata ja toitu kasvama panna. Kui taheti aga mitmekesisemat toidulauda, e...
Miks 1920-30. aastail asendus demokraatia diktatuuriga? Peale Esimest maailmasõda loodeti, et demokraatia jääb valitsema ja enam sõdu ei tule. Paraku pidid inimesed demokraatias pettuma, kuna hüppelist majanduskasvu ei tulnud ning elujärg ei läinud paremuse poole. Siinkohal kasutasid olukorda ära uute ideoloogiatega juhid. Demokraatia tähendab sõnavabadust, õiglasi valimisi ning rahva võimu. Samuti tagab see inimese eralelu puutumatuse ja isikuvabadused. Diktatuur, demokraatiale vastandudes, on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim. Sellega kaasneb isikuvabaduste piiramine ja vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Samuti ei saanud loodetud alasid Itaalia. Mõlemas riigis t...
Vana hea Rootsi aeg Rootslased said Eestimaal võimule järk-järgult. Esmalt 1561. aastal ajasid rootslased poolakad Toompealt välja ja niimoodi alistades Põhja-Eesti. Järgmisena, 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vahe-rahu, millega Poola loovutas Lõuna-Eesti Rootsile. Sellega oli 70- aastane sõdade ajajärk lõppenud. Aastail 1643-1645 peeti Taani ja Rootsi vahel järjekordne sõda, mille järgselt taanlased, kui kaotajad loovutasid Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile ja Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ajaloos räägitakse tihti Rootsi ajast, nimetades seda ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid kas see aeg oli tõesti nii hea võrreldes talle eelnenud Ordu aja ja järgnenud Vene ajaga, et seda perioodi saaks nimetada ,,vanaks heaks"? Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused.17.sajandi alguses hinnati rahvaarvu vähemaks kui 10...
Miks lagunes tuhandeaastane Rooma riik? Kui Rooma impeeriumi kulden aeg oli kestnud juba mitu sajandit, polnud kellelgi aimu sellest, et seda suurepärast riiki võiks tabada langus. Siiski, me ei tea mis täpselt juhtus, kuid Rooma riik hävis. Rooma lagunemise kohta on erinevaid teooriaid, mina isiklikult pooldan murenemisteooriat, sest siiamaani on mulle igast loetud tekstist jäänud mulje, nagu oleks allakäik toimunud peaaegu et märkamatult. Suurte sõjaliste kaotuste puhul oleks olnud tegu katastroofiga, kuid Rooma sõjalised kaotused enne lagunemist ei olnud nii suured, et viia katastroofini. Siiski, mingi osa oli ka sõjaväelistel kaotustel. Huvitav, kui palju oleks Rooma valitsejad suutnud allakäiku takistada? Võimalik, et ka tänapäeval eksisteeriks rooma riik, kui oleks kasutusele võetud tõsised abinõud. Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad, kuid need tekkisid ainult tänu liiga lõdvale reziimile...
Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis Demokraatia on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis "valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka siseriiklik elukorraldus,sellest kasvas suur populaarsus.Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule ,kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud.Tekkis mittedemokraatlik l...
Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusaeg on Euroopa ajaloos periood, mis algas umbes 15. sajandi lõpul või 16. sajandi alguses ning kestis kuni 18. sajandi lõpuni. Varauusajal tekkisid renessanss ja humanism. Sellel ajal viidi läbi ka usupuhastusi ja reformatsioone. Kõik need näita- vad, et inimeste teadmine maailmast oli muutunud, kuid mis seda põhjustas? Varauusaeg algas suurte maadeavastustega. Meremehed jõudsid nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikasse, aga ka Lõuna-Aafrikasse. Inimesed avastasid maailma kohta palju uut ning renessanssi arenedes tahtsid nad teada saada rohkem ja rohkem just looduse kohta, katsete kaudu järeldusi tehes. Hiljem hakkas renessansi juhtivate kultuurikandjate seas liikuma ka humanism, mis tõstis esikohale inimese mitte Ju- mala. Niisiis võib väita, et inimesed hakkasid rohkem mõtlema enda heaolule ning te- gelesid asjadega mis neile endile kasu tõi...
Arutlus - Kas parem oli Vana-Kreeka või Vana-Rooma ühiskonnakorraldus? On vaja teada saada kumb ühiskonnakorraldus oli parem, kas Vana-Rooma või Vana- Kreeka ning võrdlusteemadeks võtan 1)Seisused, 2)Perekond ja naiste-meeste vahelised suhted ja 3)Orjad. Mina tahaks nii ühes kui teises elada,aga kummas oleks parem, selle saan lõpuks teada. Ma panen iga lause(-te) järele +või- märgi, st. kas see on hea või halb. 1)Alguses oli mõlemas riigis aristokraatlik kord. (-) Vana-Kreekas muutus rahvakoosolek väga tähtsaks. Ning peale seda kujunes sellest välja demokraatlik kord. (+)Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud , sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast.(+) Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. (+) Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ameti ajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu ...
Miks kujunes I mailmasõja järel osades Euroopa maades diktatuur? Kuidas õnnestus teistel säilitada demokraatia? Aastal 1918 lõppes I maailasõda. Tekkisid uued riigid ning võeti arenenud riikide eeskujul kasutusele demokraatia. Hiljem vahetati demokraatia välja diktatuuri vastu, kuid mitte kõik riigid ei läinud sellega kaasa. 30. aastatel oli Euroopas ja ka mujal maailmas majanudskriis. Kriis ei paistnud kuidagi lõppevat. Et seda teha tuli riikidel oma käsi mängu panna. Paljude diktatuuride tekkepõhjuseks võib lugeda, range korra kehtestamist, et saada ühiselt üle majanduskriisist. Eesti kaasaarvatud. Saksamaal kehtestunud diktaruuri põhjuseid ei saa otsida ainult majanduskriisist. Sõja lõppedes oli Saksamaale keht- estatud Versaillei süsteemi kaasabil suured maksud. Sellega tehti Saksamaale kõvasti liiga. Talt võeti ära osa tema algsest territooriumist ja nagu eespool mainitud ka suured reparat...
Vägivald. Vägivald on hoolimatuim, laastavaim, jõhkraim ja labaseim enesekehtestamisviis, mille inimesed on omaks võtnud. Vägivald on tõhus nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mõlemal juhul jätab ta ohvrisse sügavad ja paranematud haavad! Miks käitutakse nii? Vägivald on nõrkuse märk. Vägivaldne inimene on loom ja tal puudub süda või on see tal lihtsalt väga vale koha peal. Mõneti võib arvata, et vägivald on inimese loomuses. Oleme me ju arenenud loomast, (mõne teooria järgi) ning loomariigis kehtivad teatud põhimõtted. Näiteks, et kõik paeb püsima muutumatuna ning igast liigist jäävad ellu selle liigi kõige ideaalsemad, ebahuvitavamad, sarnasemad, massi sulavaimad isendid. Kõik kes on vähegi teistmoodi, hävitatakse. Miks ei sallita endast erinevaid ja nende kallal noritakse? Vägivalda peetakse ühiskonda kui tervikut iseloomustava nähtusena. Tänapäeva ühiskonnas on see täiesti normaalne käitu...
Mil määral oli Suur Prantsuse reovlotsioon murranguks Euroopas? Bastille' kindlusvangla vallutamine 14.juulil 1789.a pani alguse Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis kestis kokku kümme aastat. Suur Prantsuse revolutsioon oli ajaloos kindlasti üks suurimaid ning tõi kaasa palju muutusi. Milliseid need olid ja kuidas mõjusid? Juba revolutsiooni alguses, 1789. Aastal 4. Augustil võeti vastu agraarseadused, millega kaotati feodaalide iskilikud õigused, talupegade isiklikud kohustused ja kirikukümnis. Veel samal aastal võeti vastu ka kirikumaade võõrandamise seadus, millega kiriku maad müüdi oksionil maha. 26.augustil 1789 võeti vastu ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mille alusel pidid kõik inimesed olema sündimisel võrdsed ja üheõiguslikud.See pani paika ka inimese õigused: õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule. Need muudatused tegid kolmanda seisuse elu tunduvalt lihtsamaks. Enam ei pida...
Olümpiamängud minevikust tänapäeva Olümpiamängud on kestnud ajast aegadesse, aga kui palju on nad muutunud ja kas üldse on? Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. ...
Eesti saavutused aastatel 1930-1940: Kas oleks olnuks alternatiive? Aastal 1939. augusti lõpul sai Eesti valitsus ilmselt teada Molotov-Ribbentropi pakti salajasest lisaprotokollist. Eesti olukorda raskendas Poola allvelaev, mis andis NSV Liidule põhjuse blokeerida Läänemeri. Olukorra lahendamist nähti välisminister Karl Selteri saatmises Moskvasse. Kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Kui Eesti valistus sellega ei nõustu, ähvardati sõjaga, mida Eesti pool loomulikult ei tahtnud. Paraku ei palunud Eesti ka välisriikidelt sõjalist abi. Kuid ma leian, et kui Eesti olekskiseda teinud, siis oleks NSV Liit võinud selles näha vasutpanu ja alustada sõda. 1939. aasta 28. septembril sõlmiti baaside leping, mis sätestas, et Eesti on sõltumatu riik, kuigi Eestis on NVS Liidu sõjaväebaasid. Kas sellele lepingule oleks olnud ...
Rahvastiku vananemine, kui kogu Euroopa probleem Euroopat võib nimetada vananvaks ühiskonnaks, kus vanurite osakaal kasvab järjepidevalt. Iive on madal, mistõttu puudub juurdekasv olemasolevasse ühiskonda. Euroopa riigid näevad selles probleemi, millelee üritatakse leida lahendust, mis garanteeriks praegusele generatsioonile heaolu ka tulevikus. Kas see on paratamatu samm tuleviku suunas või hoopiski tee kuristikku? Vananeva ühiskonna peamiseks miinuseks on maksumaksjate aina suurenev puudus. Seetõttu on kujunenud probleemiks leida raha, mida maksta pensioonieas inimestele. Osad riigid näevad lahendust pensioniea tõstmises, teised aga igasugustes ennetavates investeeringutes, nagu näiteks pensionifondides. Kuid kas need on vaid ainukesed võimalused pääseda uppuvalt laevalt, või on teisigi? Lahendusena võib ka näha üleüldise pensioni kaotamisega ja asendada see hoopiski töövõimetuspensioniga. See tä...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Motivatsioon on protsess, mis algatab, valib ja säilitab tegevuse eesmärgi saavutamisel. Õpimotivatsioon on sellest tulenevalt samuti protsess, mille eesmärgi saavutamiseks kasutatakse õppimist. Õpilased on individuaalselt erinevad, samuti on nende õpimotivatsioon erinev, neil on erinevad vahendid oma eesmärgi täideviimiseks. Õpilase (õppe)edukus sõltub peamiselt kolmest tegurist: võimetest, motivatsioonist ning võimalustest. Õpimotivatsiooni mõjutavad kodune keskkond, vanemad ning sotsiaalsed suhted. Samuti mõjutavad õpilaste õpimotivatsiooni õpetajate suhtumine nende töösse, kui nad suhtuvad väga negatiivselt õpilastesse, siis nende õpimotivatsioon langeb(Herzbergi motivatsiooniteooria järgi). Õpilastes on võimalik tõsta õpimotivatsiooni huvitavate ja vaheldusrikaste tegevuste kasutuselevõttu koolis, kasutada nende individuaalseid võimeid, teadmisi ja oskusi õppetöös, anda ...
Miks on muutunud naise roll ühsikonnas tänapäeval võrreldes muinasajaga? Tänapäeval peame me iseenesest mõistetavaks, et naised teevad "meeste" töid ja vastupidi. Paljud on selle üle õnnelikud, paljud ei oska seda õnne hinnata. Põhjused miks naise roll ühiskonnas tänapäeval on muutunud on mitmeid. Tuua võib näiteks tehnoloogia arengu, naiste majandusliku kindlustatuse kui ka sealt tuleneva ensekindluse ja väärikuse. Kuid minu arvates on põhjused hoopis kuskil mujal ja tunduvalt sügavamal. Väga suurt rollli on mänginud reiligioon. Eestisse tõi muutuse muinasajal saabunud ristisõdijad ja nendega saabunud misjonärid. Pikal keskajal muinasaegsed kombed ja tavad taandusid ristiusu tõekspidamiste ees. Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötad...
Kas Eesti peaks sisse tooma võõrtööjõudu,et vähendada tööjõuprobleemi? Majanduslanguse aeg on mitmed kümned tuhanded inimesed tööta jäänud, kuna firmad on pankrotti läinud või vähendanud töötajaid ning nende palku. Me ei saa öelda,et meil pole absoluutselt enam ühtegi vaba töökohta...on küll, aga inimesed pole nõus nii väikese palgaga mustemat tööd tegema, nagu on üheks selliseks tööks näiteks koristamine. Inimesed on liiga valivad ja uhkust täis ning seetõttu ongi paljudel raske uut tööd leida. Ma saan täiesti aru sellest,et palk on oluline tänapäeva ühiskonnas,kus kõik aina kallineb, aga samas, see palk mille sa koristamisegagi saad on parem kui mitte midagi. Õpetaja, Te tõite meile ühe väga hea näite soomlaste,eestlaste ja poolakate kohta. Soomlased saavad mitu korda suuremat palka koristamise eest,kui eestalsed saavad, poolakad aga mitu korda väiksemat. Eeslased minevat Soome koristajateks palga tõttu ja poolakad tu...
EESTLASTE VALIKUD TEISES MAAILMASÕJAS Eesti Vabariik oli teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinna peal lahinguid, seega polnud eestlastel võimalust valida, kas osaleda teises maailmasõjas või mitte. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi. Kuigi sõja lõpust on möödas ligi 60 aastat on selle mõju veel tänapäevalgi tuntav. Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks. Selle peale väitis Nõukogude liit, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile ja Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Ametlikult toodi selle lepingu alusel Eesti territooriumile 25.000 punaväelast .Sellega kaotas Eesti kontrolli punaväelaste tegevuse üle...
Millist sõnumit kannab klassikaline ja millist nüüdismuusika? Iga inimene puutub kokku iga päev muusikaga. Mõne jaoks on muusika kui töö, aga teiste jaoks jällegi see, mis lõõgastab. Inimesed kuulavad muusikat siis kui nad tööle lähevad autoga, tänapäeval saab kuulata muusikat ka läbi telefoni ja pleierite. Kuna iga inimene on erinev, meeldib inimestele ka erinev muusika. Õnneks tänapäeval on väga palju muusikastiile ja iga üks suudab leida endale meelepärase, mis just talle sobib. Klassikaline muusika on muusika, millel on püsiv esteetiline väärtus. Ta on ilusa kõlaga, meloodiline ja rahustav. Kuna klassikaline muusika kandub edasi põlvest-põlve, siis oskab iga üks meist nimetada heliloojaid sellest valdkonnast. Minule tuleb kohe esimesena meelde Mozart ja Beethoven. Nende palad on väga ilusad ja kindlasti ka meeldejäävad. Klassikaline muusika on meile edasi kandnud väga palju väärtusi. Nüüdisaja muusika kohta saab öelda, ...
Mida mina saan teha Eesti heaks? Meie, eestlased, elame Eesti Vabariigis ja oleme alati rääkinud, et Eesti meel ja keel on need põhikomponendid, mis hoiavad väikest rahvast koos. Kahtlemata on iga eestlane õnnelik, et oskab keelt, mida nii vähesed inimesed maailmas räägivad ja tunneb uhkust vanarahva tavade üle, mis hoiavad meis eestimeelsust. Mida enamat saaksin teha mina, kui persoon, et minu riik erinevates valdkondades püsiks kaua, säilitaks oma tavad ja kombed, hoiaks hea ja auväärse riigi mainet ning areneks koos Euroopa ja kogu maailmaga. Alustama peaksin igapäevaste toimingute jälgimisest. Eesti koosneb eelkõige inimestest, rahvast, kes hoiavad kokku ja aitavad teineteist hädas olles. Tänaval kõndides saan anda oma panuse aidates vanureid ja liikumispuudega inimesi nende igapäeva toimetustes nagu näiteks tee ületamisel või poekottide kandmisel. Levinud on ka naabriv...
Perestroika sotsialismi lagunemise peamine tõuge Nõukogude majandus oli 1980. aastateks pankrotistunud ehk sotsialistlik kord oli sügavas kriisis. 1985. aastal sai NSVL liidriks Mihhail Gorbatsov, kes veel uskus kommunistlikesse ideedesse. Eesmärgiga päästa sotsialism, alustas ta ulatuslike reformidega ehk perestroikaga. Päästmisele vastupidiselt soodustas perestroika sotsialismi ja NSVL lagunemist. Kuidas aitas perestroika sotsialistliku ühiskonna hukule kaasa? Breznevi doktriinist loobumine andis sotsialismimaadele julgust diktatuurivalitsusele vastu hakkamiseks. Doktriin tähendas, et NSVL takistab iga hinna eest kapitalismi levikut sotsialismimaadesse. Loobudes doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Näiteks lubati luua ka muid erakondi peale NRPK. Sotsialismileeri rahvad kasutasid kõiki võimalusi ära, et saada nõukogude võimust sõltumatuks. Perestroika püüd majandust päästa ...
Laur Langeproon Deutsches Gymnasium Kadriorg Schulkantine kritik Deutsches Gymnasium Kadriorg Schulkantine liegt in Tallinn, Gonsori Strae 38. Diese Schulkantine ist an den Arbeitstage geöffnet. Die ersten Klassen können essen um 9.35 Uhr, 4-7 Klassen können essen um 10.30 Uhr, 8-12 Klassen können essen um 11.25 Uhr, zweite Klassen können essen um 12.40 Uhr und dritte Klassen können essen um 13.30 Uhr. Unsere Schulhaus hat die alte und graue Fasssade des Hauses. Unsere Schulkantine liegt im Keller. Deutsches Gymnasium Kadriorg Schulkantine Einrichtung ist nicht am besten: alte unbequeme Stühle, alte unschöne Tische, alte kaputte Speisegeräte und so weiter.. Die Kantine hat keine Speisekarte und wir können nicht in unserer Schulkantine das Essen wählen. Am Montags, am Mitwochs und am Freitags gibt es ein Brat. Und am Dienstags...
Kuidas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu mõjutasid Euroopa arengut? Prantsusmaa revolutsioon sai alguse eelkõige kuninga hooletust käitumisest, sest kuningakoja toretseva ja luksusliku elustiili taustal halvenes aga kiiresti riigi üldine majanduslik olukord ning elanikkonna elatustase langes. Selle revolutsiooni käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Kriis, mis Prantsusmaal aset leidis, oli paljude muutuste alustalaks. Toimuma hakkasid suured ümberkorraldused. Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda. Talupojad vabastati teotööst ning kaotati ka kirkukümnis. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. See leidis Euroopas laiald...
Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Vastandusid demokraatia ja totalitaarne valitsemine, turumajandus ja plaanimajandus ning ideoloogiate arv riigis. Põhiline kahe riigi vastasseis seisnes aga võidurelvastumises, mille käigus kumbki Külma sõja osapool püüdis üksteist üle trumbata. Esimese tuumarelva sai endale USA, ja kui ka NSV liit sai endale 1949 aastal endale esimese tuumarelva, pani see aluse võidurelvastumisele. Kõige ohtlikum konflikt, milleni Külm sõda ja sellest tingitud võidurelvastumine viisid oli Kuuba kriis. Kui varasemalt oli olnud suurriikidel hirm tuumakatastroofi ees, mis ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda, siis nüüd...
Diktatuuride erinevused ja sarnasused 1920. aastatel Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada kahte rühma: autoritaarsed ja totalitaarsed. Totalitaarses riigikorralduses on võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, inimesi hoitakse pideva hirmu all ning kontrollitakse kogu nende elu. Totalitaarsed diktatuuri reziimid olid näiteks Hitleri-aegsel Saksamaal, Stalini-aegses Nõukogude Liidus ja Itaalias. Diktatuuride tekke põhjused olid enamasti ühesugused. Paljud rahvad lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa kiire ühiskonna arengu ja õitsengu, kuid see jäi tulemata. Seejärel hakati nõudma diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Loomulikult aitasid diktatuuride tekkele kaasa ka diktaatorid, kes lubadsid võimule ...
Kreeka ja Rooma kultuuri erisused Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust, püüdes samal ajal jõudumööda välissuhetest kasu lõigata. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks. Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide templimajapidamise kui ka Egiptuses talupoe...
Muinasusundi ja tänapäeva uskumuste võrdlus Uskumused tänapäeval ja uskumused muinasajal erinevad üksteised väga palju. Pika aja jooksul on muutunud inimeste eluviis ja koos sellega tavad ja uskumused. Muinasajal olid eestlased väga tihedalt seotud loodusega, see oli nende jaoks püha. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Vägi on muinasusundi üks põhimõiste ja põhielement. Lisaks füüsilisele kehale arvati, et igal elusolendil on ka eriline vägi. Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva vägi ilmnes eriti selgelt äikese ajal. Väge oli ka sõnades, nende abil sai loitsida, haigusi ravida ja nõiduda. Ainukesed, kes seda oskasid olid nõiad ja targad. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge peas, südam...
Vene võimu mõju eestlaste hariduselule . 18. sajandil polnud vene kultuuri mõju peaaegu üldse tunda, siis tihenesid veelgi enam kontaktid saksa kultuuriga. Seda soodustas Venemaal kulgev läänestumisprotsess, muutes Baltimaad kultuurisillaks Õhtumaade ning uueneva Venemaa vahel. Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuid mis mõju avaldas vene võim eestlaste hariduselule? Pärast Põhjasõda olid paljud kogused jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinud tuli alustada rasketes tingimustes. Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hiljem jõudsid pietistlikud ideed rahva sekka vennasteehk ...
Absolutism Prantsusmaal hiilgus või viletsus ? Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal, aastal 1610. Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, kes on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus? Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused, k...
Enamlik Venemaa- kas ainuvõimalik variant? Esimene maailmasõda oli Venemaa viinud kriisini, mille põhilisteks põhjusteks olid üldine rahulolematus ja rahulolematus sõjaväes, majanduslik kaos ja ka keisrivõimu autoriteedi langus. Võimu pärast hakkasid võitlema 50 parteid, kellest tõusid esile 4. Igaüks nägi tulevast Venemaad ette omamoodi, kuid võimu haarasid enamlased, kes tahtsid vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Kuid kas see oli tõesti tol ajal ainuke variant? Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua, aga sõja jätkamine liitlasriikidega ärritas rahvast veel rohkem. Enamlased teadsid, kuidas rahvas enda poolele meelitada- nad lubasid neile rahu, leiba ja maad, seda mida inimesed kuulda tahtsid. Kornilovi riigipöördekatse läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju ka tööliste ja soldatite nõukogudes. Ajutise Valitsuse maine oli nii madalale langenud, et enamlas...
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918. aastal, kuid pingeline olukord võõrvõimudega kestis 1920. aasta 2. veebruarini, mil sõlmiti Tartu rahuleping. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940. aasta kevadel okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Millised olid põhilised tegurid Eesti iseseivuse kaotamisel? Eesti geograafiline asend ei tulnud vabaduse säilitamisele kasuks. Olles Venemaa läänepoolne naaber, on Eesti olnud läbi aegade alati ...
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga....
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldavad. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis algas selle tõttu et rootslased ei olnud rahul oma valdustega. Liivi sõja lõppedes jäid Eestimaa ning Põhja-Läti Rootsi võimu alla. Põhja-Eesti vasallid alistusid 1651. aastal Rootsile, 1629. aastal loovutas Poola Rootsile Altmarki vaherahuga Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti. 1645. aastal loovutas Taani Rootsile Brömsebro rahuga Saaremaa ja Muhumaa.. Rootsi aeg järgnes pikale sõdade perioodile, mis kestis 70 aastat. Eestist oli üle käinud nii Taani kui ka Poola võim. 1558-1629 oli Eesti ala laostatud, eestlaste elu tegid raskeks katk ja nälg. Rootsi aeg on üleminek keskajast uusaega. Kas Rootsi aeg oli hea või halb on igaühe enda otsustada. Rootsi aeg tõi kaasa palju positiivseid muutusi rahvastikus. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgal...
Riik, kus ma tahan elada Mina elan Eestis ja olen selle üle uhke. Üldiselt olen oma kodumaa üle õnnelik ja naudi siin elamist. Kuigi on Eesti riik, kus saab vabalt elada, pole ka see minu unistuste elukoht. Kujutades ette ideaalset ühiskonda pole Eesti kaugeltki mitte ideaalne. Üks põhiline probleem millega me kõik eestlased kokku puutume on see, et Eestis elavad venelased ei teadvusta endale, et meie riigikeel on eesti keel. On ka võõramaalasi, kes õpivad keele selgeks. Kuulates välismaalast, kes räägib eesti keelt on rõõmustav, aga venelast kes suhtleb sinuga vene keeles tekitab nii minu kui ka paljude teiste eestlaste seas viha. Kõik inimesed Eestis võiksid rääkida puhtalt eesti keelt. On ka teisi probleeme näiteks inimesed, kes meie riigipalka saavad on eba kompetentsed. Kuulen tihti vanemaid inimesi arutamas selle üle, et mida mõned kõrgepalgalised riigi töötajad on korda saatnud. Räägitakse, et ri...
Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda oli suurt osa maailma maades kaasav sõda. Sõdisid riigid, mis siis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei ole osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli selles saanud ohvrite arvult väga suur konflikt. Rohkem ohverid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel väga palju. Purunesid mitmed impeeriumid. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korad keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Milleks alustada sõda, kus võidab ainult vastane? Põhjusteks olid kujunenud imperialistlike suurriikide vastuolud võitluses turgudega, tooraineallikatega ja asumaade pärast. Sõja puhkemis soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, osali...
Keskaeg- oluline etapp inimkonna arengus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaega võib pidada üheks olulisemaks etapiks inimkonna arengus, mis tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähtsustama haridust. Üheks tähtsaimaks sündmuseks keskajal võib pidada suuri maadeavastusi. Suurteks maadeavastusteks võib pidada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15.sajandi algusest 17.sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas A...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
