Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia tuleb Vana-Kreeka keelsest sõnast ning tähendab rahva võimu. Demokraatlikus riigis oli kõigil valimis õigus, inimesed valisid endale esindajad. Samuti kehtis ka sõnavabadus, väljendusvabadus ja trükivabadus. Demokraatia jaguneb kaheks tüübiks: Otsene demokraatia, kus otsuse vastu võtmisel osa...
Kõiki teod olid, kas jumala meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud, või paganlikud ehk kiriku vastased. Inimesed, kes olid teisiti mõltejadneid kutsuti ketseriteks, tänapäeval dissidentideks. Ning nad tavaliselt hukati. Hukkamis viis oli tuleriidal põletamine. Sellest järeldub, et keskaja inimene...
Tehnoloogia areng keskajal Pikkade sajandite jooksul, mil paberivalmistamise oskus Hiinast Euroopasse jõudis, toimusid muudatused nii valmistamistehnoloogias kui ka paberimassiks kasutatava toormaterjali osas. Juba eestikeelsest terminist (püti- ehk kaltsupaber, ingl. ragpaper, sks. Lumpenpapier) on näha, et põhiliseks tooraineks olid kaltsud. Kuna enamik riideid...
Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal.Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi k...
-18.sajandisse jäävat "head Rootsi aega". Jääb mulje, et Rootsi aeg oli lausa paradiis võrreldes Saksa ja Vene ajaga. Miks ikkagi tuletatakse seda Liivi ja Põhja sõja vahelist rahuaega nii hea sõnaga meelde? Rootsi ajal toimusid Eestimaal rahvastikus suured muudatused. Sellesse aega jäid...
sajandi algul kiirenes Eesti ühiskonnas majanduse ja poliitilika moderniseerumine. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Loodi palju uusi seltse, majandusühistuid. Populaarset ajalehte ,,Postimeest" asus toimetama Jaan Tõnisson. Rünnati baltisakslust ja kadakasakslust, demonstreeriti eesti keelt. Segased sündmused Vene impeeriumis vii...
Kas Esimene maailmasõda oli Teise maailmasõja jätk? Esimene maailmasõda (1914-1918) lõppes Saksamaa kapitulatsiooniga. 11. novembril 1919. kogunesid I maailmasõja võitnud Entente' riikide ehk NSVL liitlaste esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossis, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Versailles`s langetatud otsused mõjutasid järgneva kahe aastakümne jooksul kogu Eur...
Saksamaa tee II Maailmasõtta Selles arutluses arutleme selle üle, kuidas Saksamaa valmistus II Maailmasõjaks ning kuidas ta kindlustas teed endale. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik...
Teise maailmasõja murrangulised hetked Käesolevas arutluses käsitleme nelja tähtsamat murrangu hetke II maailmasõjas, milleks valisin Stalingradi lahingu, El-Alameni lahingu, Midway lahingu ning Normandia dessandi. Kõik need sündmused toimusid 1942-1944 ning muutsid maailmasõja käikku. 1942. aastal oli enamik Stalingraadist sakslaste kontrolli all, punaväe kätte olid jäänud vai...
Antiik-Kreeka - väljapaistev ühiskond ja kultuur Arutlus Antiik-Kreeka põhiperioode on 5: Kreeta-Mükeene periood, tume-, arhailine-, klassikaline ajajärk ja hellenismiperiood. Seega loetakse Antiik-Kreeka ajastu alguseks umbes 2000 aastat eKr, kui algas Kreeta-Mükeene periood. On teada, et Antiik-Kreekat iseloomustavad rikkalik kultuur ja...
Miks kujunes I mailmasõja järel osades Euroopa maades diktatuur? Kuidas õnnestus teistel säilitada demokraatia? Aastal 1918 lõppes I maailasõda. Tekkisid uued riigid ning võeti arenenud riikide eeskujul kasutusele demokraatia. Hiljem vahetati demokraatia välja diktatuuri vastu, kuid mitte kõik riigid ei läinud sellega kaasa. 30. aastatel oli Euroopas ja ka mujal maailmas...
augusti lõpul sai Eesti valitsus ilmselt teada Molotov-Ribbentropi pakti salajasest lisaprotokollist. Eesti olukorda raskendas Poola allvelaev, mis andis NSV Liidule põhjuse blokeerida Läänemeri. Olukorra lahendamist nähti välisminister Karl Selteri saatmises Moskvasse. Kohtumisel esitas Molotov Selte...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas oli eestlastel valikuid vähe, tuli valida kas Nõukogude, Saksa või Soome pool. Nende riikide armeedesse eestlased enamjaolt ka sattusid. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus, kuid erinevatel aegadel olid erinevad inimesed metsavennad. Kui Punaarmee Ees...
-18. sajand Eesti alasid on läbi aegade tahtnud paljud erinevad riigid. Peamiseks põhjuseks on Eesti väga soodne asend Läänemere suhtes, mis võimaldab arendada efektiivset kaubandusvõrku Läänemere piirkonnas. Sageli on Eesti alade eest võidelnud Venemaa, põhjusega tagasi saada kunagi talle kuulunud alad. Balti riikide sealhulgas ka Eesti aladel o...
-18. saj. Eesti ala oli 13.-18. sajandi jooksul erinevate maade ja valitsejate võimu all. Kõigil neil valitsejate olid omad põhjused, miks nad Eesti alasid soovisid valitseda ja omad eesmärgid meie rahva ja maaga. Sellega seoses pidi meie rahvas läbima erinevaid muutusi. 1343-1345. aastatel kestnud Jüriöö ülestõusu järel halvenes e...
Muistse vabadusvõitluse kaotus -ajalooline paratamatus või juhus? Muistne vabadusvõitlus algas suure ristiusustamisega. Kuna sellega ei oldud päri, siis hakati ristiusu vastu võitlema. Muistne vabadusvõitlus lõppes 1227.aastal, seega kestis 19 aastat. Eestlastele tähendas muistne vabadusvõitlus aga kaotust. Kuid siin tahaksingi püstitada küsimuse, kas muistse v...
Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kr...
Venemaa rahvaarv ulatub aga 140 miljonini. Meiesuguse väikerahva jaoks pole miski muu olulisem, kui meie rahva püsimajäämine esivanemate maal. Öeldake, et lahenduseks sellele on Eestis jätkusuutlikkuse arendamine. Eestit saab mitmeti jagada kaheks- vanad ja noored, rikkad ja vaesed. Kuid kas neid aspekte vaade...
Nii enne, kui ka pärast rootsi aega peeti veriseid sõdasid, ning olid näljahädad ja pärisorjus. Kuid ei saa ka väita, et rootsi ajal selliseid asju ei eksisteerinud. Tõsi toimus reduktsioon, kuid see ei toimunud igal pool üle Eesti. Säilis talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus võttis maad Põhja-Eestis...
Totaalkaitse või palgaarmee Väikeriigina on Eestis alati oluliseks peetud välispoliitikat ja riigikaitset. Viimasel ajal on esile tõusnud küsimus kaitseväe efektiivsusest. Alternatiiviks vananenud kohustuslikule sõjaväeteenistusele on pakutud palgaarmee moodustamist. Palgaarmee kõige olulisemaks tugevuseks on professionaalsus. Lisaks uudsemale relvastusele, kaasneb...