ebaolulisest eraldada ja üldine lahendusplaan koostada. Konkreetsete arvutuste juurde saab asuda siis, kui on selge kuidas ülesanne laheneb. Olulisem on lahenduskäigi mõistmine kui õige vastuse leidmine. Õpilastele tuleb õpetada leidma analoogiaid tuttavate ülesannetega, liikuma võimalikule lahenduskäigule vastupidises suunas. Õpetajad peaksid kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad, mida on kasutatud erinevatel ajajärkudel. Ajaloos on korduvalt püütud leida kõige efektiivsemaid meetodeid üldiste mõtlemisoskuste arendamiseks aastasadu on levinud arvamus, et mõtlemisvõimet arendavad kõige paremini formaalsed õppeained. nt. ladina ja kreeka keel ning matemaatika. Hiljem aga levis arvamus, et ka filosoofia ja loodusteaduste õppimisel on suur mõju üldise mõtlemisvõime arengule
Selleks, et õppida hästi valitsema, pidi valitseja mõistma, mis on valitsemise eesmärgid. Humanistid proovisid luua hierarhiat valitsemise eesmärkides. Ülimaks eesmärgiks oli reputatsioon, au (gloria). Need käisid käsikäes või kaasnesid riigi õitsengu ja kasvuga. Nad ütlesid, et kõige olulisem tee õitsengu ja kuulsuse saavutamiseni on rahu (pax) säilitamine. Lisaks rahule oli vaja riigis tagada õiglus (iustitia). Vürstivõimu kasvades Itaalias hakati arutlema vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele, eeldati neilt veel kõrgemaid voorusi. Nad pidid üles näitama armulikkust, heldust ja suuremeelsust. Vürstid pidid andma rohkem kui õiglus nõuab. 45. Cicero valitseja kohustustest Cicero raamat esitas voorusliku inimese ideaalpildi. Vooruslikul inimesel (nii tavainimesel kui valitsejal). pidi olemas olema teatud põhilised voorused e kardinaalvoorused. Cicero jaoks olid need: tarkus, kindlameelsus, mõõdukus ja õiglus
ehk kõigi poolt vabatahtlikult. Siis saab järeldada, et kõigil on huvi avalikku hüve tarbida. Piirkasulikkuse teooria väidab, et kauba väärtus ja hind tuleneb selle tarbimisel tekkivast subjektiivsest kasust. 53. Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse (kongruentsi) kattuvuse nõude olemus ja mõju avaliku sektori otsustusprotsessile? Konsensuspõhimõte sunnib indiviide avalike projektide üle nii kaua arutlema, kuni kõik asjaosalised sellega nõustuvad. Võib luua lahendusi, mis enamusotsustamise puhul kõne alla ei tuleks. Siiski ei ole see praktikas lihtsalt saavutatav, seetõttu tuleb konsensuse nõuet pehmendada. Institutsionaalne kattuvus määrab ära, kes võivad hääletusel osaleda. Kattuvus on saavutatud kui hüvedest kasu saajate, otsustajate ja maksumaksjate ringid kattuvad. Need põhimõtted takistavad avalikus sektoris väärate otsuste tegemist. Näiteks välistatakse
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
mõistus (nus) *Demokritos 5 saj lõpul 4 saj kolm esimest kümmet- väitis et koosneb jagamatutest algosakestest ja tühjusest. (atomos). Paneb liikuma raskusjõud, erikiirusega ja moodustuvad erinevad ahelad. Ka hing koosneb aatomitest.ühinevad teiste aatiitega ja paneb keha elama, ja kui sureb siis hinge aatomid lendavad laiali, hing on surematu. Ratsionaalselt läks vastuollu , kreeklaste hadesest või hinge ümber kujutamisest. 5 saj keskpaiku hakkasid osa mehi õpetlasi arutlema loogiliselt ka eetiliste küsimuste üle. Sophistes- õpetlane, mehed, kes õpetasid neile kes õpetust kuulda tahtsid ja selle eest maksta tahtsid , praktiliselt tarvilikke asju, peaasjalikult kõik mis puudutas poliitikat ja kõnekunsti.Hakkasid ühelt poolt kõnekunsti reeglitega tegelema, filoloogia ja grammatikaga, hakkasid arutlema poliitliste probleemidega mis olid seotud eetilise probleemidega. Hakkasid loogikat kasutama ka nendes.
õpetatumaid mehi oma ajas. Põhjalik antiigi tundmine. Alus tema humanismiks olemisele. Tuntuks sai oma esseistlikus laadis teosega ,,Adagia" ehk kõnekäänud v ütlused. Kolm kogu, esimene juba 1500. siit peale hakkab tema vaimne autoruteet levima. Näitas oma põhjalikke teadmisi, aga suutis neid oma isikliku lähenemisega siduda. Pealkiri sellest, et iga mõtsiskluse pealkirjaks võtab antiik filosoofide ütluse. Ntx ,,Inimene on seebimull", ,,Vanadus ise on haigus". Esseistika. Hakkab arutlema nende teeemade üle. Tema stiil aja kujundid tähelepanuväärsed. Suured teadmised on ühendatud kirjaniku kujundliku väljendusega. Kujundite kaudu jõuab lugejale paremini kohalele. 1508 ja 1515 järgmised kogud. Saab kuulsaks. Võetakse kasvatajaks noorele keisrile hiljem Karl V (Hisp kngs Carlos I). Karl V ajal keisri ja paavstivõim kooskõlas. Lutheri tegevust mõistsid hukka nii Karl V kui ka paavst. Luther lootis Erasmusest liitlast, kuid ta ei läinud kaasa. Jäi katoliiklaseks
C. Danto — Itaalia pä- ritolu ameeriklane. Danto järgi on ajalugu selline kirjutamisviis, milles ka- sutatakse ajaloolisi lauseid. Ajaloolised laused on sellised laused, kus me kirjeldame midagi viidates hilisematele nähtustele. Näiteks “1618 algas 30– aastane sõda”.7 Kui me kasutame lauseid, mida olevikus kasutada ei saa, siis me kasutame ajaloolisi väljendeid. Narratiiv koostatakse osakestest. 3.1.4 Vastuargumendid — Mandelbaum Kui kõik olid narratiivide teemal arutlema asunud, tuli vastulöök väljapaist- valt Ameerika filosoofilt Morice Mandelbaum-ilt8 . Mandelbaum oli ise kuna- gi (30ndate lõpus) väitnud, et ajalugu on järjestustest kirjutamine. See on üks ajaloo iseloomulik tunnus. Esiteks — jutte mõeldakse ka välja, osa jutte on fiktsioonid. Ajaloolased uurivad seda, mis tegelikult toimus. Romaanikirjanik võib fantaseerida, aja- loolane peab lähtuma sellest, mis tegelikult toimus. Kirjanduses nagu kuns- tiski on raske ütelda, mida ei ole
· Demograafilised faktorid klientuuri kultuur, sugu, vanus, jne. · Poliitilised ja seaduslikud mõjud mõjud väljenduvad praegustes ja tulevastes seadustes, ning riigiettevõtete regulatsioonides. 36. vt punkt 26 37.vt punkt 27 38.vt punkt 28 39.vt punkt 29 40. Ehituse juhtimise rahvusvahelised ja rahvuslikud aspektid Huhh, mis küsimus. Kas siinkohal peaks arutlema selle üle, kuidas suured Skandinaavia ehitusfirmad tegutsevad Eestis kohaliku tööjõu najal...ning kuidas meie kohalike (väikeste/tähtsusetute) projektide täitmiseks tuuakse kohale võõrtööjõudu Poolast? Või peaks siin rääkima sellest, kuidas Eesti ehitusturg on tehnoloogilises (BIM ja timmitud ehitus) mõttes maha jäänud juhtivriikidest Euroopas (Suurbritannia, Soome).
66 Karjäärinõustamine Juhtnöörid vaatlejale 1. Sinu ülesanne on jälgida toimuvat ja kuulata nii tähelepanelikult, kui sa vähegi suudad. Hoia end täiesti tagaplaanil. Ära sega vestlust, vaid keskendu oma vaatleja-rollile. Pärast vestlust kommenteeri lühidalt seda, mida sa oled näinud ja kuulnud – tee seda nii, et sa julgustaksid nõustatavat ja nõustajat sinu vaatlustulemusi analüüsima ja arutlema. 2. Küsi endalt vestluse ajal: mis tegelikult toimub nõustaja ja nõustatava vahel? Milline on nende kahe vaheline kontakt? Kas nõustaja aitab nõustataval rääkida vabalt oma problee- mist ja iseendast? Sul tuleb jälgida ka nende mittesõnalist käitumist, nende hääletoone, näoilmeid, kehahoiakuid jne. Kas nad defineerivad oma probleemi piisava selgusega enne selle lahendamisele asumist? 3
kuuendal eluaastal. Last hakkavad huvitama sotsiaalsed suhted, tähtsaks kujunevad jällegi isikulised suhtlemismotiivid. Laps kõneleb iseendast ja tunneb huvi täiskasvanu elu vastu: kus ja kellega elab, mida teeb, kas tal on lapsi jne. Laps ei oota enam lihtsalt tähelepanu ja tunnustust, vaid otsib vastastikust mõistmist ja tunnetele kaasaelamist. Vastavalt arvestab laps enam märkusi, on valmis rahulikult oma töid parandama. Laps hakkab arutlema eetiliste probleemide üle. On leitud, et neljandale suhtlemisvormile jõudnud lapsed kasutavad pikemaid lauseid (sh. enam liitlauseid), nende kõnes on rohkem inimest ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu. Kirjeldatud suhtlemisvormi peetakse väga oluliseks kooliküpsuse tunnuseks: laps tunnetab õpetaja ja õpilase rolle, on ise valmis olema õpilase rollis. Suhtlemisliin laps-laps on esialgu küllaltki tagasihoidlik, kuid selle osatähtsus kasvab pidevalt
Kohustused Ruum 15 õpetajad tunnevad end mugavamalt formaalsemas Õpetaja Smith ja meie klass ja lugupidamine käivad käsikäes; kui me peame teistest lugu, mõtleme sellele, kuidas meie lähenemises, mis toob välja kava põhivaldkonnad käitumine neid mõjutab. ja kutsub õpilasi nende üle arutlema. Klassi ühise „ajugümnastika“ („kollektiivne aju liigutamine“ kõlab vähem vägivaldselt kui aju- Joonis 2.3 klassi käitumisleppe esikaas rünnak) tulemusel jõutakse kiiresti ühiste normideni selliste kohustuste osas nagu: õigeks ajaks
Kangelastesse suhtub pigem heatahtliku irooniaga.Neid teid pidi see nähtus ka edasi liigub. Sterne rahvuslik teene on ekstsentrilistele veidrustele osutamine. Sterne'i puhul pole see nii lihtsustatud kui komöödias, vaod see ekstsentrism on tal keerukam, sentimentaalsem. Sterne paistab silma- ta on mõistuslike järelduste suhtes skeptiline. Seab need kahtluse alla ja selletõttu osutab pidevalt ebakindlusele ja mitmemõttelisusele. Paneb oma teo tegelasi arutlema tihti koomilises valguses, näidates, kui ebaõiglane see on. Naeris välja teaduse nõrku külgi. Osutab ka ühele momendile, mis hiljem kaudselt on romantismis välja tulnud- ebateadlikule, juhuslikule zestile, viipele või sõnapaariline, mis võib sisaldada rohkem tõde, kui pikk arutlus või traktaat. Fragment oluline- väljatus, kus oligi kujukam lühike mõttesähvatus, kui ketravam ja pikem traktaat. Fragment -fraas võib võtta mõtted kokku paremini, kui pikk arutlus
(Laasik, Liivik, Täht & Varava 2009, 24). Samas on oluline mitte ainult instrumentaalsed oskused ja loodusalased leksikaalsed teadmised, vaid ka koolieelne väärtuskasvatus. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus õpetatakse lastele olulisi väärtushinnanguid, mida peetakse antud ühiskonnas oluliseks ning aitavad lastel end ümbritsevat väärtustada. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus inimene õpib enda ja teiste väärtusi märkama, nende üle arutlema ja oma valikuid põhjendama (Sutrop 2009, viidanud Aavik). Väärtustes väljendub ühiskonna põhjahoovus. Väärtused on uskumuste kogumid, mis suunavad inimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad sotsiaalse koostoimimise põhimõtteid. (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 65). 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja
Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 16 Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad pedagoogika ajaloost. S.OHLSSONI soovitused mõtlemisoskuste kujundamiseks. Kooli ajaloos on lugematuid kordi püütud leida meetodeid õpilaste üldiste mõtlemisoskuste efektiivseks arendamiseks.
mõjudele.Kohlbergi mudeli kasutamist kriminaalse käitumise seletamisel kritiseeritud põhimõtteliselt.Esiteks ei ole moraalne mõtlemine alati kokkuviidav moraalse käitumisega.Inimesed võivad küll deklaratiivsel tasandil öelda, miks nad peaksid mingil viisil käituma, kuid tegelikult nad nii ei käitu. Kuritegude toimepanemisel tehakse sageli midagi ilma mõtlemata, kalkuleerimata ja alles hiljem hakatakse arutlema selle üle, kas tehtu oli õige või vale. Teiseks saab moraalset arutelu kasutades õigustada halba käitumist, näiteks neutraliseerimistehnikate abil. Sykes ja Matza54 nimetasid seda ,,kõrgemal tasemel argumentide esitamiseks", kui näiteks kurjategijad põhjendavad oma tegusid vajadusega aidata sõpru või perekonda. See näib esmapilgul moraalne, kuid tegelikult ei ole.Kolmandaks varieeruvad moraalireeglid eri sotsiaalsetes keskkondades
vad? lapse vastu vimma ja on rahulolematud. Nad on õnnelikud, et tegemist pole alati vanematepoolse türanniaga. Teie aga kui laps on rahulik. Nii jõutakse kiiresti selleni, et vanemad ei õpite kaaluma igat oma otsust ning õpite arutlema, kas üks või teine tee välja rahulikust lapsest, vaid pööravad lapsele tähelepanu piiranguid seadev otsus on piisavalt põhjendatud. ainult läheneva jonnihoo puhul (vt. Melanie juhtum, lk. 11, Konfliktsituatsioonis peaksite vältima vaidlusi. Mõelge Ralfi juhtum, lk. 19). Sel juhul võibki tekkida oht, et kuna lap- alati hoolega järele, millises olukorras on keelamine õige ja
Eestis jõudis ta kaante vahele koos "Kollase kassiga" 68. Äratab suurt tähelepanu, tekivad vaidlused, erakorraline situatsioon mitte-raamatu puhul. Asi läheb suurejooneliseks aruteluks. Nt Tartus toimub suur arutelu, mis esialgu kutsutakse Kirjanikke Majja. "Võlg" on järjekordne armastuslugu. Poleemikat tekitab see, et noortel tekivad abielueelsed seksuaalsuhted, käivad alati ujumas rannas. Tulevad asjad, mis praeguse asjana on süütud teemad. Sellistsorti avameelsus kutsub arutlema. Vastandumine vana generatsiooniga. Teine pool on poliitika. Poliitiline pool "Võlas" kavalalt lahendatud. Nt on "Võlas" mõtisklusi komsomoliorganisatsiooni tähenduse üle, mõtted kriitilisemad. Unt teeb kavala käigu ja toob sisse peategelase kõrvale tema sõbra, lähedase sõbra ja too hakkab ajama riigivastast juttu. Kui see kriitiline vaatepunkt on antud kõrvaltegelasele, siis see tähendab, et on kerge, et autor pole midagi väitnud, see on üks tegelane seal.
Oluline on siis siinkohal arvestada sihtrühma: intellkeit, kõneragu tase, vanus, jne. Suunata last märkama keeleüksuste pragmaatilist tähendust. Mis soovi on tegelastel, mis sõnadega on kasetüve kirjeldatud, oma soove, käske edastatud. Me alustame sisulise küsimusega: mis sõnadega seda on öeldud. TEKSTI MÕISTMISE TAVAPROTSESS Me spontaanselt tunneme ära ja tõlgename endale. See on teadvustamata protsess valdavalt. Kui tekib mingi arusaamatus, siis hakkame iseendaga arutlema. Teksti mõistmise tulemused peaks kujunema situmudel, mis siin siis lõimuvad. Meie kujutlused nähtusest/objektidts, sündmusest: Meie teadmised, mis võivad olla seotud meie kogemusliku mäluga ja lõpuks meie hoiakud. Nt Toots valdavalt meelib kõigile oma aktiivususe ja muu poolest, aga tegi mõne asja valesti. Niisiis meeldib-ei meeldi ja õige-vale EI OLE SAMAD asjad. SM ehk projektsioon on subjektiivne vaimne moodustis. TEKSTI SIDUSUS Sidususel on kaks külge: sisu ja vorm.
teatud kindlas süsteemis. Sellega me harjutame neid sooritame teatud kindlaid tegevusi. Esialgu laps seda ei teadvusta ja ei peagi teadvustama, aga ajapikku tuleb jõuda selleni, et laps ise oskaks töötada juhise või algoritmi järgi. Nooremates klassides tuleb õpetada lapsi osalema arutlustes ja järelduste tegemistes. Mida vanemas klassis õpetad, seda enam tuleb suunata lapsi arutlema. Selgitusmeetod on matemaatika tundides hästi sageli kasutuses. Selgitusmeetoditele on välja töötatud rida nõudeid: a. Peab toimuma keerukate mõistete jaotamine elementideks ehk alamõisteteks. St õpetaja peab jagama keerulise oskuse osaoskusteks ja ta peab selle tegevusega tagama selle, et raskusastme tõus on järk-järguline. Iga eelnev raskusaste peab olema aluseks järgneva õpetamisele
D. Platonil oli kaks kõige olulisemat techne predikatiivi äraõpitavus ja puudulikkus, siis Plotinosel on techne küll äraõpitav, aga mitte puudulik. Techne ise kui selline on täislik, sest ta ei vaja midagi. Platonil vajasid techned üksteist, Plotinosel ei vaja, ehkki nad võivad kasutada üksteist. Aga inimene rakendab sageli technet puudulikult, mistõttu techne teosed võivad olla nõrgad. Kui kunstnik satub segadusse, hakkab ta arutlema ja techne enam ei loo, vaid nõrgeneb (sest vajadus mõtleda tekib kui mõistus väheneb), aga kui raskusi ega hämarust hinges ei ole, siis valitseb ja tegutseb techne. Plotinose techne on struktureeriv printsiip, mõistuslik vorm (logos), mia annab ainele korra, vormi, nii et tekkivad asjad saavad eksisteerida ja toimida selliselt, nagu see on asja loomuses vastavalt asja ideele. Kokkuvõtlikult ütleb Plotinos techne kohta 10 asja:
ja kutse-eetika mõisted teatud määral kattuvad, kusjuures professionaalne ideoloogia on laiem süsteem, mille allikateks on muuhulgas eetikakoodeksid või käitumisjuhised ja professiooni liidrite avalikud avaldused. Üldlevinud ajakirjanike kutseideoloogia kohaselt on ainult avalikkuse huve teeniv ja sotsiaalselt vastutustundlik ajakirjandus kaitstud surve ja tsensuuri eest. XX sajandi alguses hakkas kõikjal maailmas kujunema ajakirjanikuameti ideoloogia. Üha sagedamini hakati avalikult arutlema ajakirjaniku professionaalse ja sotsiaalse staatuse probleemide üle. Eestis kujunes ajakirjanike professionaalne ideoloogia omaette teed mööda, kuna XX sajandi alguses kerkisid siin esile mitte niivõrd elukutset puudutavad kuivõrd ajakirjaniku prestiizi küsimused. Eesti ajakirjanikud olid kuni iseseisva riigi alguseni olnud rahvajuhi rollis, kes sekkus aktiivselt ühiskondlikku ellu, olles ühtviisi seltsielutegelane ja poliitik. Poliitilisel areenil tegutsenud jõud olid endale koha
Ülle Luisk Holokausti teema õpetamisel Eesti koolides on erinevaid vaatepunkte ning mitu lähenemisvõimalust. Seos Eesti ajaloo 20. sajandi traagiliste sündmustega ning sellest tulenevad sarnasused aitavad meil ehk hõlpsamini taibata sündmuste sisulist külge, mis puudutavad mõne rahva vastu suunatud kuritegusid. Nende teemade õpetamise eesmärgiks on panna õpilased mõtlema ning arutlema tegurite üle, mis on viinud inimesed inimsusevastaste tegude toimepanemiseni. Faktide taustal tähtsustuvad asjaolud, mis puudutavad iga inimest isiklikult – meie väärtushinnangud ning moraalinormid – küsimused, mis võiksid olla kesksel kohal holokausti teema õpetamisel. Holokausti teema õpetamisel puutume kokku inimeste käitumisega erinevates rollides ja olukordades. Kui oluline mõjutegur holokausti ajal oli ühe inimese eetiline valik, seisukoht või otsus? Otsuseid ning
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
olla alaindeksitega); • loogiliste tehete sümbolid: ¬, &, ∨, →, ↔; • kvantorid ∀, ∃; • metasümbolid: o=; o ≡; o ∈ – kuuluvusseos (a ∈ X – element a kuulub hulka X); o ⇒ või ╞ ‒ järeldumine; o ⇔ – vastastikune järeldumine; o kirjavahemärgid: (), [ ]; • funktsionaalsümbolid, mis tähistavad baashulgal määratud funktsioone (nt naturaalarvude hulga N puhul „+” ja „–”). Traditsioonilises loogikas peab sageli arutlema väidete konteksti üle. Predikaatarvutuses on see tegevus ilmutatud ning valemite tähenduse mõistmiseks peab arvestama mitte üksnes formaalsete valemitega, vaid ka kontekstiga. Öeldakse, et predikaatarvutuse valemi tähendus 6 sõltub interpretatsioonist. Nt defineerime predikaadi Txy, tõlgime selle loomulikku keelde x on väiksem kui y ja uurime valemit ∀x ∃y Tyx. I interpretatsioon. Predikaadi Txy baashulgaks on naturaalarvude hulk N ja Txy tähistab seost x < y
· loogiliste tehete sümbolid: ¬, &, , , ; · kvantorid , ; · metasümbolid: o =; o ; o kuuluvusseos (a X element a kuulub hulka X); o või järeldumine; o vastastikune järeldumine; o kirjavahemärgid: (), [ ]; · funktsionaalsümbolid, mis tähistavad baashulgal määratud funktsioone (nt naturaalarvude hulga N puhul ,,+" ja ,,"). Traditsioonilises loogikas peab sageli arutlema väidete konteksti üle. Predikaatarvutuses on see tegevus ilmutatud ning valemite tähenduse mõistmiseks peab arvestama mitte üksnes formaalsete valemitega, vaid ka kontekstiga. Öeldakse, et predikaatarvutuse valemi tähendus 6 sõltub interpretatsioonist. Nt defineerime predikaadi Txy, tõlgime selle loomulikku keelde x on väiksem kui y ja uurime valemit x y Tyx.
mise üheks põhiliseks küsimuseks jääbki see, et kuidas viia inimene hyperruumi nii, et selleks ei pea ületama valguse kiirust vaakumis? Nagu näha on selle põhiline osa siin ära seletatud. Kui keha on laetud, siis peavad esinema peale tõmbejõudude ka veel tõukejõud eriti veel nii suure laengu korral nagu seda on meil siin kera laeng. Tõukejõudude ilmnemine ju takistab aegruu- mi augu tekkimist. Kuid seda pigem tehnilist laadi probleemi me siin pikemalt ei hakka arutlema. 122 Nii suure kera laengu korral tekib tahtmatult piinav küsimus, et kuidas nii suurt laengut on üldse võimalik luua? See on jällegi pigem tehnilist laadi probleem, millele tuleb lahendus leida. 3.2.2.6 Kvantväljateooria Et aga kogu järgnevast paremini arusaada, vaatame enne järgmist joonist. Joonistel olev pidev joon näitab aegruumi tasasust ( seda, et aegruum ei ole kõver ), kuid laineline joon näitab aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
