· Kontrolltööd ja eksamid Tuntumaid intelligentsusteste Wechsleri intelligentsusskaalad · David Wechsler'i (1896-1981) välja töötatud skaalad intelligentsuse mõõtmiseks · Nt täiskasvanutele mõeldud WAIS ja lastele mõeldud WISC · 11 alaskaalat · Ülesanded muutuvad järjest keerukamaks · Eesmärgiks määratleda ülesannete keerukuse tase, mida inimene ei ole enam suuteline eksimatult lahendama Wechsleri intelligentsusskaalad · Verbaalsed testid mõõdavad: · Üldist arusaamist (miks on suitsetamine tervisele kahjulik?) · Informeeritust (mitu päeva on aastas?) · Sõnavara (defineeri mõisted jalgratas ja karvkate) · Sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamise oskust (kui 3 pliiatsit maksab 63 krooni, siis kui palju maksab 24 pliiatsit?) · Arvuridadega ümberkäimist (korda järgnevat numbrijada vastupidises järjekorras: 5, 2, 7, 4, 9) · jne Wechsleri intelligentsusskaalad · Mitteverbaalsed testid mõõdavad: · Piltide täiendamist
infosüsteemi toimimisega seotud probleeme infosüsteemi protsesse infosüsteemi muutmiseks vajalikku rahahulka 10. Valige ÕIGE väide. Infosüsteemi muutmine jadamisi tehtavate arendustegevustega (kose-metoodikaga) on kasulik kui: tellijapoolsed nõudmised arendatavale infosüsteemile pidevalt muutuvad infosüsteemi enamus tööprotsesse on lineaarsed projektijuht ja -meeskond ei oma varasemaid töökogemusi infosüsteemi muutmise alguses ei ole täpset arusaamist selle kohta, milline peaks olema infosüsteem pärast muutmist 1. Valige ÕIGE väide. Süsteemiarendusmetoodika valimise aluseks on: arendatava süsteemi kriitilisus süsteemi arenduseks kasutatav ajahulk süsteemiarendajate oskused töö tegemise suhtes 2. Valige VALE väide. Infosüsteemi arendamise tulemusena toimub: paberi peal olevate andmete muutmine elektrooniliseks töötajate vahel andmetega seotud tegevuste ümberjagamine organisatsiooni eesmärkide muutmine 3
opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. "Mats Traat usub, et kõige olulisem on inimest mõista. Ja kirjutab oma raamatutes just sellest kõige olulisemast." Maalehele ütles ta, et eestlaste rahvuslik mälu on eelkõige kultuurimälu ning selle hoidmisega ta tegelebki. Tähtsal kohal Mats Traadi loomingus on naised. Sellest on tehtud ka vastav uurimustöö analüüsimaks tema arusaamist naistest. "Uurimistöös "Naised Mats Traadi loomingus" on uuritud, kuidas üks tüüpiline eesti meeskirjanik kujutab naisi. Tööle ajendasid vastakad arvamused Mats Traadi kui mehe teadmistest naistest. On kriitikuid, kes arvavad, et mees, seega ka Mats Traat, ei saa iialgi mõelda nagu naine, aga on ka neid, kes ülistavad Mats Traadi oskust kirjeldada naiste hingeelu. Nende kahe seisukoha vahel on aga suur ebakõla ning antud
arvustused ja andsid neile vastused. Hiljem asutas Rhine ,,Sihtkapitali inimese loomuse uurimiseks" ja Parapsühholoogia Instituudi kui Duke'i laborotooriumi järglase. Rhineäi surma 100-ndal aastapäeval (1995a.) nimetati ,,Sihtkapital inimese loomuse uurimiseks" ümber Rhine Uurimise Keskuseks. Tänapäeval on see parapsühholoogia uurimise üksus, mis väidab, et parapsühholoogia püüab parandada inimese seisundit suurendades teaduslikku arusaamist nendest vaimuannetest ja sensitiivsustest, mis ilmnevad, et ületada tavalisi aja ning ruumi piirjooni. Parapsüholoogide Ühenduse ühendamine Ameerika Teaduste Ühendamise Assotsiatsiooniga, millega kaasnes üldine avatus psüühikale ja salapärastele nähtustele 1970- ndatel aastatel, põhjustaski suurenenud psühholoogiliste uuringute dekaadi. Nende aastate jooksul laienes parapsühholoogia tgevusulatus. Psühhiaater Ian Stevenson juhatas 1970-ndatel
terminites. Investeeringud Mina-pilt ja suhted Mina-pilt, minakontseptsioon, identiteet Suhted vormivad mina-pilti. Mina-pilt juhib käitumist läbi eri suhtlemissituatsioonide. Arusaam sellest, kes ollakse, mõjutab kontaktide loomist ja nende kestmist. Teadmine, hinnangud (ja rahulolu). · sotsiaalne võrgustik ja suhtumine endasse (oluliste teiste hinnangud ja suhtumine endasse) · muutused suhetes mõjutavad hinnanguid endale ja arusaamist endast · teiste arvamused ja hinnangud kui "poolik" informatsioon, mille abil konstrueeritakse suhtumine endasse. · valitud interaktsioonid kui mina-pildi kinnitajad · mina-pilt ja ootused teiste käitumise suhtes · olulised mina-aspektid ja kriitika · enesehinnangu mõju suhetele enese avamine, ootused, emotsionaalne taust · adekvaatse hinnangu eelised · atributsioonid ja enesehinnang
Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu parandada, uusi teadmisi omandada, maailmas ringi reisida, karjääri teha, loomupärased anded ja võimed mängu panna ning täisverelist elu elada. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida. See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda. Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nende eristamine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne, kui tunduda võib ning pikk ja kõrge eustress mõjub nii mõnelegi kurnavalt
Keskaegset arusaama annab väga hästi edasi India kuningriigi loo ja Afanasy Nikitini ,,Teekond üle kolme mere" kõrvutamine. Esimeses on kujutatud utoopiline India, kus on poolinimesed (poolloomad), kes elavad erilises kliimas ja kus teekond toob headuse. Afanasy Nikitini Indias on küll iseäralik kliima ja kombed, kuid headuse ja patu skaala puudub - keskaegse ruumi mõiste on kadunud ja kujutus on lähemal pigem Valgustusele kui Keskajale. Kuigi teadus on muutnud meie arusaamist geograafilisest ruumist, siis ka tänapäeval metaforiseeritakse teatud mõisteid (nt Ida ja Lääs), mis muutuvad sümboliteks. Kerge on muuta geograafia sümboolseks, nt mingi geograafiline punkt seostub püsivate sõdadega või saab see rahvuslike konfliktide aluseks. Seepärast on ka ajaloosemiootika aluseks maakaartide ajalugu. Odüsseuse rännak Dante ,,Jumalikus komöödias" Dantet võiks kutsuda arhitektiks, kuna terve ,,Jumalik komöödia" on üks suur arhitektuuriline
Muutuvad tegevustingimused, mitte inimene! Konstitutsioonid kujutavad endast indiviidide pikaajalise ühiskondliku kooselu vundamente, sisaldades raamistikku madalama tasandi institutsioonide jaoks. Institutsioonid annavad meile teada teiste indiviidide oodatavast käitumisest. Nii aitavad nad meil teha otsuseid ning ühiskonnal toimida. Infofunktsioon: õigekirjareeglid lihtsustavad üksteisest arusaamist, mutristandardid tagavad et mutrid ikka õige poldiga klapiksid. Kõigil juhtudel on sihiks koostöö osaliste tegevuse või ka tegevusobjektide selline normeerimine, et soovitud koostöö kulgeks võimalikult libedalt, väikeste kuludega. Motivatsioonifunktsioon stiimulite muutmine. Härra ja proua DS. Paljas lubadus (info) koostööks ei kõla siin veenvalt ja usaldusväärselt. Mõlemad peavad kartma, et
-"Miks sa tahad venelane olla? Ükski eestlane ei taha. Ma olen uhke, et ma eestlane olen." -,,Ega ma tahagi venelane olla, aga mis teed, kui ma olen," seletasin nukralt. ,,Ma arvan et mu isa on venelane. See polegi nii hull, venelased on üldiselt ilusad." Täditütar vaatas mind uurivalt ja arvas: ,,Sina küll ilus ei ole." Siis jooksis ta sõna lausumata minema."(Berg 2004:10) Väga haavav väljendus minu meeles. Tekkib niisugune tunne, et nende peres üldse ei olnud sellist arusaamist, nagu kombelisus ja viisakus. Kui inimene tunneb end natuke isemoodi kui teised, see ei tähenda et ta on rahvavaenlane. Kui tüdruk tunneb ühendust venelastega, ei saa selles teda süüdistada. Keelega seotud probleemid on alati aktuaalsed. Võttes episoodi haiglas, kui poiss ei saanud tõlkida fraasi ,,Ta sureb varsti" valetas ja ütles, et vene keeles see fraas on: ,,See on meie klass". Jälle tekkib kiüsimus milleks? Miks ta ei öelnud et ei tea seda tõlget? Muidugi seda situatsiooni
keelelised oskused, poistel ruumiline mõtlemine. · Käitumise erinevused tulenevad sellest, et poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt. Vanemad pööravad rohkem tähelepanu tüdrukute kasvatamisel tunnetele ja suhetele, poiste puhul aga võistluslikkusele ja algatusvõimetele. · Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga kui vastastikku sõltuvast minast. · Tüdrukutel olulisemad tunded, mis peegeldavad arusaamist ja kooskõla teistega, poistele seevastu sotsiaalne domineerimine. · Alates teisest eluaastast ilmneb poistel mõnevõrra suurem agressiivsus kui tüdrukutel, see jääb nii kogu eluks. · Erinevusi on leitud ka meeste ja naiste kõnelemisviisist. Mees arvab, et ta on domineerivam pool. Naised esitavad rohkem küsimusi, pingutavad rohkem vestluse arendamiseks.
Laps näitab oma vaimseid võimeid loogilise ja süstemaatilise esemete käsitluse kaudu, esemed ja olukorrad on muutunud konkreetsemaks, tema mõtlemisvõime on kiirem ja täpsem. Lapsel tekib võime oma tegude tagajärgedest aru saada, tema mõtlemine on vähem minakeskne, tekib sotsiaalse vastutuse tunne. 4. etapp algab 12. eluaastast ja kestab terve inimese eluea. Viimases etapis näitab laps loogilise sümbolite kasutuse kaudu abstraktsetest mõistetest arusaamist. Tema mõtlemisvõimesse on tekkinud hüpoteetilisuse moment. Üldiselt arvatakse, et enamik inimesi ei suuda kunagi saavutada selles etapis täiuslikkust, kuid see muudabki inimkonna huvitavaks, et me oleme erinevad. Mälu ja mõtlemist areng Mälu on tunnetusprotsessides ja tegevuses. Lapse mõtlemist ja mälu arendab ka see, kui lapsevanem loeb lapsele ette tema eale sobivat jutustust, luuletusi, liisusalme. Lugemise ajal laps
liigse õhu pääs ninaõõnde liigse õhu päässemine suuõõnde häälikute moodustamiseks vajaliku õhujõu puudumine 71. Milline väide ei ole tõene. Kuulmislangusega isiku kuulmistingimusi saab parandada: taustmüra vähendamine ei ole oluline, kuna kuulmispuudega isik peab harjuma taustamüras kõnest aru saama. kajaefekti suurendamisega ruumi, mis võmendaks helisid kajaefekti vähendamisega ruumis taustamüra vähendamisega, mis parandaks kõnest arusaamist 72. Milliste häälikute hääldamise ajal ei ole vajalik neeluluku sulgus? N V S L 73. Alaalia puhul on tegu: süsteemse kõnepuudega, st kahjustatud on kõikide kõnekomponentide areng kõnekeskuste orgaanilise kahjustusega ajukoores närviteede orgaanilise kahjustusega perifeerse kõneaparaadi orgaanilise kahjustusega kõne kaotusega 74. Suulaelõhega laste resonantsipuue avaldub anamasti: hüpernasaalsusena düsfooniana hüponasaalsusena 75.Õige või väär
peamaja. Postmodernism arhitektuuris, näited ja esindajad, objektid (5 näidet) Modernism- less is more, postmodrenism less is bore. Postmodernistlik arhitektuur ühendab eri ajastute ja stiilide elemente. Arhitektuur peab olema narratiivne ja sümbolistlik. Hooned ei tohi välja näha nagu ilmetud kastid, vaid kui on tegemist kirikuga, siis olgu ta ehitatud vastava mastaapsusega ja talle omase gootikaga. Aldo Rossi- kritiseerib linnaruumist arusaamist ja selle üldist arhitektuuri. Robert Venturi- arhitektuur peab andma aimu hoone funktsioonist, et iga suvaline inimene saaks aru, millega on tegemist. Duck- maja kui märk. Maja ja fassaad on kaks eri asja- maja võib olla lihtsalt kast, aga selle ees peab olema 2D fassaad dekoreeritud elementidega. Philip Johnson- AT&T Building, Robert Venturi - Vanna Venturi House, Guild House, Chestnut Hill, Michael Graves - The Portland Building, Philip Johnson,
Paljud muinasjutud olid toodud Egiptusest, kuid kõigi tegevuspaigaks oli toodud Bagdad. Religioon Ohverdati. Hiinlaste arusaamist Üks jõukas Usuti jumalaid ja kultuur Veedad on mööda olid jumalik kaubalinn ning neile toodi nende usu ja inimlik maailm Jeemenist põhja ohvreid, isegi aluseks. lahutamatult seotud. pool oli Meka. inimohvreid. Varajane usk- Mõlemad olid osa Mekas asus ka Jumalad olid brahmanism
põhjuseks siis vanemate alkoholism, vaimse tervise probleem, kaugel või kaua töötamine või muud psühhosotsiaalsed tegurid. Nii noored lapsed vajavad probleemides ilmselgelt ümbritsevate täiskasvanute abi ja tuge. Igal juhul on koolikohustuse mittetäitmine kindlaks ohumärgiks, et noore inimese elus on midagi korrast ära. Sealjuures jääb küsimus: kes, millal ja kuidas peab sellele probleemile reageerima ning mis täpsemalt on koolikohustuse mittetäitmine. Kuni pole kindlat arusaamist ja regulatsioone riiklikul tasandil, on võimalik vastutust koolis mittekäiva lapse eest üksteise kaela veeretada, mida komisjoniliikmete hinnangul suurel määral ka tehakse. Kehaline väärkohtlemine (karistusseadustiku paragrahv 121) on komisjoni sattumise põhjuste seas sageduselt kolmandal kohal, moodustades 12,8% juhtumitest. Enamasti on tegu peksmistega, kiusamistega, millega võib kaasneda ka verbaalset vägivalda, mõnitamist.
Rahvusvaheline reisimine: Kohtumine potensiaalsete edasimüüjatega Viimnaks on aeg reisida teise riiki ja kohtuda võimalike edasimüüjatega. Ma reisin Vietnami kohe kui ma lõpetan kooli mai kuus. Samal ajal kui ma siin olen, kohtun ma ekspordi abikeskuse poolt soovitatud edasimüüjatega. Kohtudes edasimüüjatega on tähtis, et sul oleks põhjalik ülevaade hindadest. Nad tahavad teada CIF hinda, mis on hind siis kui toode saabub Vietnami sadamasse . Mul peab olema piisavalt arusaamist, kui madalale ma olen nõus minema läbirääkimistel. Lisaks peab mul olema ettevalmistatud arutelu erinevate kohale toomiste suruste ja hindadega. Samuti pean ma otsustama kuidas saada näidised sinna esialgseks reisiks. Mõned edasimüüjad võivad olla abiks selles protsessis ja aitavad tagada, et näidised jõuaks sinna õigeks ajaks. Kaubapartii proov Oma külastuse ajal, kui sul läheb õnneks leiad sa head edasimüüjad, järgmiseks sammuks on kaubapartii proovimine
Näitades nende teadmisi loodusteaduste vallas,asteegidel oli 365 päeva kalendriaasta, mis vastabtänapäeva teaduslikele standarditele. Aztec suhtlemisoskus olid väga hästi välja töötatud oma aja kohta.. . Asteegidel oli oma keel nimega Nahua.Nad kirjutasid omi mõtteid kirjalikult süsteemi kaudu mis on tuntud kui biograafia. See koosnes väikesed pildidest mis esindas sõnu. Kuid see kirjaviis ei olnud piisavalt hästi välja töötatud, et tagada ideede arusaamist, kuid siiski oli see selle aja kohta väga arenennud. Biograafia kirjutamist kasutati peamiselt kõrgelt haritud seltskonnas ,et hoida äridokumente.Mõistagi oli asteekidel väga tsiviliseeritud kultuur.Nende ulatuslik nelja klassi ühiskonda koos religiooni ja valitsus andis tugeva struktuuri.Põllumajandusele põhineva majandus andis inimestele tõhusa viisi elatist teenida.Muusika-, kunsti-ja käsitöö oli asteegidel väljendusvahendid.Nagu võib näha, et asteegid viia struktureeritud ja
a. oli järg käes Buhharinil, Rõkovil ja Jagodagal. Ära ei unustatud ka sõjaväge 1937. a. lasti maha kaitse rahvakomissar ja kodusõja kangelane marssal Tuhhatsevski. Tapeti ka kõik 11 rahvakomissari asetäitjat ning 75 kaheksakümnest Kõrgema Sõjanõukogu liikmest. Üleüldse leidsid oma lõpu ligi 300 000 inimest ja laagritesse saadeti 7 miljonit. 8 3.1 "Uue inimese" loomine Puhastuse teine etapp oli n-ö "nõukogude inimese" loomine. Bolsevikute arusaamist järgi oli revolutsiooni eesmärk uut tüüpi parem inimene. Keegi, kes on kollektiivsem ja osaleb avalikus elus. Seda inimest asuti kohe agaralt looma. Esimene valdkond mis ette võeti, oli perekond. Nn kodanlikku perekonda peeti sotsiaalselt kahjulikuks. Alustuseks lõpetati kiriku kontroll abielu üle ja lahutamine lihtsustati. Tagajärjeks oli suurim lahutuste määr maailmas. Püüdes lahendada elamispinna puudujääki, võeti kasutusele nn kommunaalkorterid. Neis oli
ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise hermaneutika põhipostulaate on seisukoht, et kõige mõistmisel on aluseks nn ―hermaneutiline ring.― Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid igasuguse mõistmise eeltingimusega, selline ring toodab arusaamist (Blacker, 97:2). ―Selleks. et mõista näiteks teksti või isikut, peab mõte liikuma üldiselt üksikule – d e d u k t s i o o n ja seejärel tagasi – induktsioon. Teksti puhul on üldiseks keel, milles tekst on kirjutatud, kirjatraditsioonid mida sellel ajajärgul tavatseti, teksti autorit puudutav teave‖. Tehniliste teemade: ehituse, toimimise, oskusteabe /pro tehnoloogia/, mikrolülituste õppimisel on üldiseks ka keskkonna ruumisuhted ja nende d ü n a a m i k a
lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise hermaneutika põhipostulaate on seisukoht, et kõige mõistmisel on aluseks nn hermaneutiline ring. Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid igasuguse mõistmise eeltingimusega, selline ring toodab arusaamist (Blacker, 97:2). Selleks. et mõista näiteks teksti või isikut, peab mõte liikuma üldiselt üksikule d e d u k t s i o o n ja seejärel tagasi induktsioon. Teksti puhul on üldiseks keel, milles tekst on kirjutatud, kirjatraditsioonid mida sellel ajajärgul tavatseti, teksti autorit puudutav teave. Tehniliste teemade: ehituse, toimimise, oskusteabe /pro tehnoloogia/, mikrolülituste õppimisel on üldiseks ka keskkonna ruumisuhted ja nende d ü n a a m i k a
Greenspan on aga rõhutanud, et liskas kontrollile ja hoolivusele on ääretult oluline vanemate poolt valiku tegemine, millal distsiplineerida ja millal mitte ehk vanemlik dolerants. Põhimõtteks on see, et distsiplineerida last siis, kui ta teeb midagi sellist, mida kohe kuidagi sallida ei saa, muul juhul ignoreerida. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja oostustega erinevates keskkondades. Reeglitest arusaamist täheldatakse juba alla kolme aastastel lastel. Näiteks teab laps juba üsna varakult, et valetamine on halb omamata ise teetkujutust, mis see valetamine on. Aja jooksul teadmine täpsustub ning ka reegli mõju käitumuslike valikute üle suureneb. Mida vanemaks laps saab, seda universaalsemaks reeglid muutuvad. Vanemad kontrollivad suurt osa lapse suhtluskeskkonnast ja määravd, milliseid suhtluskogemusi laps saab. Mida väiksem laps, seda rohkem on tema kogemused vanema kontrolli all
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esime...
1. Õpilane ei oska reageerida. Paljud eesti koolide õpetajad on kurtnud, et muukeelsetele õpilastel, eriti siis, kui nad ei ole käinud eesti lasteaias, on suuri arusaamis- ja toimetulekuraskusi, sest nad loodavad ainult tõlkele ega püüagi öeldu tähendust aimata konteksti abil. 2. Õpilane jääb teadmisteta. Teises keeles õppiv laps ei saa kõigist aru, probleem tekib aga siis, kui õpilane seeläbi jääb teadmisteta. Õpetajat aitavad arusaamist soodustavad õpi- ja retseptiivsete oskuste arendamise meetodid ning lisaks lastakse õpilastel end vajaduse korral väljendada emakeeles. 3. Keskendumisraskused. Teises keeles õppiv laps väsib kiiremini ja vajab pikemaid pause. Ükski inimene ei jaksa aega keskendunult kuulata, vahepeal läheb ikka mõte mujale. Teises keeles kuulav laps väsib aga tunnis kiiremini kui emakeeles kuulav laps ning lülitab ennast sagedamini välja. 4. Väljendusraskused.
Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arust muusika. Nietzsche idee Jumala surmast: ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle keegi enam, mis on õige või mis vale (tegelikult oli selleks valgustus idee- ehk mõistus). Valgustus lubas arusaamist reaalse maailma asjadest-loomusest ja väärtusest. Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on. Inimene ei loo tõdesid ja väärtuseid vaid on suuteline avastama neid nende objektiivses eksisteerimises. (aatomite avastamine, sest need olid olemas või teadlased lõid aatomid, et midagi seletada) Nietzche järgi on teadus fabrikatsioon, teadus toetas valgustuse illusiooni.
oluliseks teguriks on piisava põlvkondliku ja kogukondliku sidususe olemasolu. Sidususe probleem hõlmab erinevaid ühiskonna kihte ja rühmi. Eesti ühiskonna sidususe küsimused tulenevad selle demograafilistest arengutest, esmajoones rahvastiku vananemisest ning tervisliku seisundi halvenemisest, seda eriti vanemas eas (Tulva, Viiralt-Nummela 2008). Sotsiaalministeeriumi kodulehel (2012) on Eesti vanuripoliitika üheks eesmärgiks soodustada põlvkondadevahelist solidaarsust, vastastikust arusaamist ning koostööd. Väljatoodud on toodud järgnevad tegevussuunad: riik ja kohalik omavalitsus soodustavad nii seadusandluse tasandil kui ka rahaliste vahenditega noorte ja vanade inimeste koostööd; soodustada avalikke arutelusid perekonna osast, innustada perekondi aitama oma eakaid liikmeid, eriti neid, kes elavad üksi; omavalitsused pakuvad toetust perekondadele, kes hooldavad vanurit kodus; tuleb arendada ka tugivõrgustikku (naabrid, sõbrad, vabatahtlikud).
MICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12.lk) Lapse psüühikale võib saatuslikuks saada terve hulk mõjutusi. Nende kõigi koosmõjul muutuvadki lapsed, kes oma ebaküpse psüühika tõttu õiget käitumist valest eristada ei oska, nendeks türannideks ja koletisteks, kellega suheldes me üha sagedamini nõutust tunneme. (13.lk) Alles siis, kui täiskasvanud õpivad selle teadmiste valguses enda käitumist kriitiliselt analüüsima, on võimalik lastele jäll...
3. Michelangelo arhitekti ja skulptorina lk 5 4. Michelangelo maalikunstnikuna lk 6 5. Lõpusõna lk 8 6. Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Kui räägitakse, et Michelangelo oli geenius, siis ei peeta silmas mitte ainult tema arutlusi kunsti valdkonnas, vaid antakse ta tegevusele ajalooline hinnang. Geenius omas 16.sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamaist jõudu, mis mõjus hingele. Romantikaajastul hakati seda jõudu nimetama inspiratsiooniks. Michelangelo võimas looming, milles elustuvad antiigi vormid ja ideed, moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal.
Ökoloogilise süsteemiteooria tähendus näitena noorukite delinkventsele käitumisele Delinkventne käitumine kui nooruki kohandatud reaktsioon teatud sotsiaalsele kontekstile. Nooruki käitumine kui tema isiklike kogemuste ja isiksuseomaduste ning sotsiaale keskkonna omavahelise interaktsiooni tulemus. Inimese-keskkonna omavahelise interaktsiooni mudelite kasutamine aitab selgitada erinevusi indiviidide reaktsioonides pealtnäha sarnastele situatsioonidele ning täiendab ja avardab meie arusaamist delinkventsest käitumisest. ALLIKAD Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK Trükikoda. Salum, M. (1983). Mäng koolieelses eas. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium Kivisalu, K.(2005). Miljon mängu eest. Pere ja Kodu.4,6-7.
väljundiks on organisatsiooniväline edu turunduses. Ettevõttesisest turundust võib defineerida kui ettevõtte, tema toodete või tootegruppide põhjalikku tutvustamist oma töötajatele. Et seda saavutada peab edu tagamiseks tippjuhtkond täielikult sellist strateegiat toetama, kuna sisemise turunduse idee teostus peab algama juhtimishierarhia ülemistelt astmetelt ja liikuma alla kuni ettevõtte madalaimate osadeni. Sisemine turundus on kui suhete müümine firma sees, mis eeldab arusaamist, et firma esimene ja tähtsaim klient on oma töötaja. Hea teeninduse eeltingimuseks ongi kliendi ootuste mõistmine, kuna kliendid hindavad ettevõtte poolt pakutava teenuse kvaliteeti võrreldes eeltingimusi oma ootustega. Sisemine turundustegevus on oluline kindlasti kõigis tegevusvaldkondades, kuid eriti oluline on see kindlasti teeninduse alal. Antud töös on vaadeldavad teemad tuginevad osaliselt finantsteenuste sektorile ja pangandusele, tuues välja vastavasisulisi näiteid
valiktegevusi, mis arvestab lapse iseseisvust ning initsiatiivi. Ta oli seda meelt, et lapse loovuse areng sõltub täiskasvanu/kasvataja/õpetaja loomingulisusest ning lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. Lootsar on väitnud, et mäng oli, on ja jääb tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju. Samuti ütles ta, et laste mäng ja töö on lahutamatult seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. 2 EVA LOOTSARE ELUKÄIK Elulugu Eva Lootsar (neiuna Merjam) sündis 31 märtsil 1907 aastal Virumaal Aaspere vallas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, väärika daami ja erudeeritud pedagoogina, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele. Ta oli suur muusikaaustaja. Eelkõige köitsid teda klassikaline muusika ja koorilaul. Eva
Üllatus - tekib ootamatult ning kestab lühikest aega. Omab samuti kaitsvat ülesannet. Üllatus aitab reageerida uutele ärritustele, pannes meid tähelepanu teritama. Väljendub 6 eriti miimikas. Igal inimesel väljendub sarnaselt. Tunnused: ülahuul on viltu tõmbunud, nina kergelt krimpsus, kulmukergitus (annab suurema vaatevälja, annab ootamatu sündmuse kohta rohkem informatsiooni ning lihtsustab arusaamist tegelikult toimuvast). paasemotsiooni. Üllatus perekonda kuuluvad näiteks: sokk, hämmastus, imestus. Põlgus - põlgust põhjustab samuti ebameeldiv sündmus, objekt või inimene. Väljendub käitumises kus inimene püüab hoiduda ebameeldivast. paasemotsiooni Põlgus perekonda võib lugeda näiteks: vastikus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ärritus, ebameeldivustunne. Pea tõstetud, põlguse objektile mitte otsa vaatamine, silmalaud
*Tsiviilkontroll relvajõudude üle *Konkurents võimu nimel *Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim *Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Olulisem: kõik peavad olema õiglased ja ei tohi petta teisi. Vähem oluline: valija ise otsustab, keda ta valib, poliitik ei saa sundida. 5. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? - Haritud inimesed said läbi massimeedia teisi rahvaid mõjutada. Viia see suuremate hulkadeni, mõjutada nende vaateid ja arusaamist võimust ja poliitikast. 6. Mis on siirdeühiskond? Too näiteid. Kas üleminek toimub pigem reformide või revolutsiooni abil? - Ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (Eesti iseseisvuse taastamine) Üleminek toimub pigem nende kombineerumisel. 7. Kas võib väita, et siirdeühiskonna periood lõppes Eestis aastaga 2002? Põhjenda.
süsteemi spetsiifikast lähtudes. Kasutusjuhendi peab süsteemile kaasa andma arendaja. Hea on, kui juhendi kirjutab tehniline kirjutaja (technical writer), kellel on sellise materjali kirjutamise kogemus, mitte aga programmeerija. Väikesemas firmas tavaliselt eraldi kirjutaja puudub ning seda tööd peab tegema haldur või mõni teine tehnilise personali liige. Tavaliselt lisatakse kasutusjuhendisse ekraanipildid, mis lihtsustavad arusaamist. Kasutatav keel peab olema võimalikult lihtne ning sobima auditooriumile. Ei ole sobiv kasutada zargooni ning erimõisted tuleks lahti seletada. Kasutusjuhend koosneb: · pealkirjast ja autoriõiguste selgitusest · eessõnast, mis annab soovitusi juhendi kasutamiseks ja sisukorrast · juhendist (olulisemate) süsteemi funktsionaalsuste kasutamiseks · veaselgituste (troubleshooting) osast, mis peaks hõlmama olulisemad probleemid ja
kultuuriruumile ,,tüüpilist" esindajat ja käituda seega stereotüüpselt või teha natuke eeltööd (kas või käesoleva raamatuga) ning kujundada iseenda jaoks sobiva raamistiku, mille aluseks on pigem uuringute tulemused kui kontrollimata eelarvamused. Kultuuridevahelised oskused Alati on võimalik õppida teise kultuuri tavasid ja kombeid ning sellisel moel suhtlemist lihtsustada. Tekib aga küsimus, kas ühe kultuuri sügavam mõistmine tähendab automaatselt ka paremat arusaamist teistest kultuuridest, millega ei olda veel nii tuttav? Uuringud on seda tõestanud inimestel, kes olid palju reisinud ja mitmesuguste kultuuridega kokku puutunud, oli suurem kultuuriempaatia, paindlikumad suhtlemisoskused, avatum maailmavaade ja muud omadused, mis 3 vähendasid kultuurisokki. Samas on vaja veel kindlamaid tulemusi, enne kui väita,
töökliimat parandada, koolitada oma töötajaid või palgata uusi. Rääkija peab ka ise tähelepanelikult jälgima, kas kuulaja ikka kuulab ja saab aru, ta saab esitada kuulajale asjakohaseid kontrollküsimusi. Aktiivne kuulaja võib vestlust toetada omapoolsete küsimuste ja kokkuvõtetega, formuleerida oma sõnadega kokkuleppeid, otsustusi ja tööülesandeid see kinnitab teineteisest ja teema käsitlusest ühesugust arusaamist. Püüdke vältida teineteisest möödarääkimisest. Parem küsige ja täpsustage, koguge rohkem teavet, et tööülesanded või muud kohustused saaksid selgeks nii töö andjale kui võtjale. Alati on hea, kui on pliiats ja paber käepärast (või arvuti), et üles märkida kõige olulisem info, nagu nimed, telefoninumbrid ja e-posti aadressid ning olulisemad kuupäevad, kust ja kellelt lisa küsida, kes võib aru pärida, kellele ja millal tuleb töö esitada. Kõige vajaliku kohe ja
ajju helidena. Väljaspool oleva saatja ülesandeks on signaalide töötlus vastuvõtja-stimulaatorile magneti abil (Eesti Kuulmispuuetega Laste..., 2007). Reilsoni (2005) arvates on aga oluline meeles pidada, et mõlema kuulmisabivahendi puuduseks on asjaolu, et nad ei suurenda helisignaali ja taustamüra suhet olukordades, kus kuulmislangusega laps on rääkijast kaugel. Oluline on ka see teadmine, et hääle tõstmine suurendab küll kuuldavust, kuid mitte arusaamist. Ideaalne kaugus kõne kuulmiseks on 15 cm. Kuna praktikas pole see teostatav, siis on heaks lahenduseks FM-süsteem. See on traadita suhtlemisvahend, mis võimaldab rääkijal vabalt liikuda, suurendab helisignaali ja taustamüra suhet ning vähendab taustamüra mõju. Reilsoni andmeil saab FM-süsteemi kasutada olukordades, kus kuulmine ainult tavalise kuulmisabivahendiga on raskendatud (nt. dialoog mürarikkas keskkonnas, televiisori vaatamine,
Saksamaal trükitud lauluraamatud. Minu arvates oli Lõuna-Eesti olukord parem, kuna seal kasutati eestikeelset kirjandust. 4) Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks? V: Kirikulaulu oli rahva jaoks raske omandada. Kirikulaulu olukorra parandamiseks asutas Tallinna Pühavaimu pastor Georg Müller kiriku juurde kooli. Koolipoistele õpetati koraale ja nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva arusaamist kirikulaulust. Oma esimestes jutlustes manitses Müller rahvast, et see õpiks õigesti laulma. Ta püüdis kogudusele selgeks teha, et kirikulaulud on hea tahtmise korral kergesti õpitavad ja neid võib laulda igal ajal. 5) Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil. V: Linnamuusikute ja magistraadi vahel sõlmiti leping ,,Linnapillimeeste ordinants, mida nad igalt pulmalt peavad saama ja mitu tantsu nad peavad mängima". Trompetisti ülesandeks oli
toimetuleku võimalusi hindame. Ootamatu, ohtlik ja väljapääsmatuna näiv olukord suurendab stressi. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti mobiliseerida organismi jõuvarud. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi täiesti vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida. See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda. Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava EUSTRESSIGA, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva DISTRESSIGA. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt.
kõlapinda, joonestab skeeme, eskiise, graafikuid. · Kriitik püüab kontrollida probleemi lahenduste praktilist kasutuskõlblikkust, kasutab sõnu "ratsionaalne", "loogiline", "praktiline", "rakendatav" · Aja jälgija esitab ja kontrollib ajalimiidi järgimist meeskonnatöös (Ibid). 5 1.3.3 Suhetele orienteeritud rollid: · Julgustaja soodustab üksteisest arusaamist ja mõistmist ilma suhteid rikkumata, julgustab tagasihoidlikke või arglikke meeskonnaliikmeid oma arvamust avaldama · Harmoniseerija silub vastuolusid, selgitab, lahendab eriarvamusi, maandab pingeid, püüab rõhutada sarnasust, mitte niivõrd erinevusi · Värava lahtihoidja hoiab kommunikatsiooni kanaleid avatuna, reguleerib "vaikivate" ja "domineerivate" meeskonnaliikmete osalemist diskussioonis , ennetab situatsioone, kus
Inimajaloos toimuvad aga pidevad muutused. Hegel rõhutab, et ühiskonna arenguprotsess ei kulge konarlusteta ja võitluseta. Vaim peab ületama iseenda, pidama endaga lõputut võitlust. Hegel kirjutab:" Niisiis, pole arenemine lihtsalt ilma võitluseta toimuv rahulik kulgemine, nagu see on orgaanilises elus, vaid raske sunniviisiline töö, suunatud iseenda vastu." Seega väljendas Hegel muutumise kategoorias oma arusaamist inimajaloost kui pideva arengu ajaloost. ,,Noorenemise" kategooriaga püüab Hegel näidata ajalooliste muutuste astmelist iseloomu. Vaimu nooruse tagasipöördumine, ütleb Hegel, pole paljas tagasipöördumine sama vormi juurde; noorenemine on iseenda puhastamine ja uuendamine. Vaim sünnib noorena nagu fööniks tuhast. 2.2 Ajalugu kui maailmavaimu areng Hegeli arvates on ajaloofilosoofia aineks maailmavaimu ( Weltgeist ) arenguseaduspärasused.
kultustest, näiteks Egiptuse jumalanna Isise ja Pärsia jumala Mithrase kultus. Rooma Marsi väljakul asus Isise ja Serapise tempel, mis oli ehitatud Egiptuse materjalist. Seal leidisgi aset Egiptuse jumalanna Isise kultus. Kultus ei olnud sugugi reserveeritud vaid eliidile. Tithipeale olid need just vaiksed, rõhutud ja töökad inimesed, kes müsteeriumides oma elule mõtte leidsid. Müsteeriumid ei nõudnud mingit intellektuallset arusaamist. Neis sisaldus üleskutse fantaasiale, et avaneda sügavamale arusaamisele sellest, mis on meie elus salapärane. Ka maagia ja alkeemia leidsid seetõttu müsteeriumides oma koha. Küllap meelitaski tolle aja inimesi müsteeriumide ligipääsmatus. Kõigepealt pidi inimese pühitsema preester, kes tagas, et soovijal on vajalikud teadmised müsteeriumi eesmärgist. Pühitsuse skaalal eksisteerisid eri astmed, mida mööda oli võimalik edasi liikuda. Salastatud
Referaat Filosoofiast Willard Van Orman Quine Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat on kirjutatud filosoofist, kes oli meist kõigest mõne generatsiooni võrra vanem. Suur osa tema filosoofilistest ideedest on ehitatud üles ühiskonna toimimisele. Kuna tema elutee lõppes alles üksteist aastat tagasi, võib teda nimetada vägagi kaasaegseks filosoofiks, kelle ideed haakuvad ehk tänapäeva ühiskonna teemadega paremini. Hiljuti leidis aset hääletus, kus Quine arvati viie tähtsaima viimase kahe sajandi analüütilise filosoofi hulka. Referaadis tutvume tema elulooga ja räägime ta vaadetest küll kohati üldjoontes, kohati sügavamalt. Referaadi eesmärk on teha õpetajale rõõmu, anda ülevaade filosoofi elust ja uurida lähemalt tema peamisi vaateid filosoofias. Mõtteviisilt oli Quine empirist, seetõttu tuleb pikemalt juttu ka tema traditsioonilise empirismi vaadetest ning ka tema ...
Neljandaks perioodiks on „analüütilise kubismi periood“ (1908 – 1911). Sel ajaperioodil läheb Picasso üle kubismile ning see saab laialt tuntuks. Tema töid hakkab mõjutama Georges Braque, kellega tema tööd suuresti sarnanema hakkavad. (Kaniglaski 1997, lk 255 – 256) Seda perioodi iseloomustab väga hästi Picasso töö „Tütarlaps mandoliiniga“. Kõik pildi osad on edasi antud väga kujundike geomeetriliste kujunditega, mis ühest küljest raskendab pildi selgust ja arusaamist, kuid samal ajal lisades väga palju uusi ja eriilmelisi nüansse, millest kinni hakata. Peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati ka objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist. Sel hetkel olid kõik tööd juba väga kindlalt piiritletud ning kindlate geomeetriliste kujunditega edasi antud. Viies kunstiperiood liikus analüütiliselt kunstilt sünteetilise kunsti periood (1912 – 1919), mis oli samm edasi abstraktsiooni suunas ning oli seotud hispaania kunstniku Juan Gris’iga
Lisaks peaksid inimesed käituma ratsionaalselt ja neil peaks olema täielik info erinevate linnade ja linnaosade kohta. 1C. Biheiviorism ja linnageograafia (lk 109-116) Biheivioristid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Oluline uurida linnakeskkonna tähendusi ja sellega seotud kognitiivseid protsesse. Biheivioristlikus linnageograafias uuriti ka seda, kuidas inimeste mentaalne kaart linnast aja jooksul kujuneb ja mis mõjutab inimeste arusaamist linnast. Uurimusest selgus, et protsess ei toimu pidevalt ega ka ühtlaselt igal pool linnas. Teine tähtis uurimisvaldkond oli inimeste linna erinevatele elementidele antud hinnangute selgitamine. Olulised ressursid olid aeg ja ruum. 1D. Humanism ja linnageograafia (lk 116-121) Humanistlikus geograafias sai inimesest üksikindiviid. Keskseks muutus ruumi, koha ja keskkonna tähenduste tõlgendamine. Samas hakati linnaruumi käsitlema inimese elu ja kogemuse kaudu
valiktegevusi, mis arvestab lapse iseseisvust ning initsiatiivi. Ta oli seda meelt, et lapse loovuse areng sõltub täiskasvanu/kasvataja/õpetaja loomingulisusest ning lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. Lootsar on väitnud, et mäng oli, on ja jääb tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju. Samuti ütles ta, et laste mäng ja töö on lahutamatult seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. EVA LOOTSARE ELUKÄIK Elulugu 3 Eva Lootsar (neiuna Merjam) sündis 31 märtsil 1907 aastal Virumaal Aaspere vallas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, väärika daami ja erudeeritud pedagoogina, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele. Ta oli suur muusikaaustaja. Eelkõige köitsid teda klassikaline muusika ja koorilaul. Eva
Kunstimaailm on otsustanud, et see on kunst. Dickie: hakkab edasi mõtlema, mida kunstimaailm tähendab ja kudias toimib. Tema töötab välja teooria, mida nimetatakse institusionaalseks kunstiteooriaks. Kunstimaailm moodustab suure võrgustiku. Nende asutuste omavaheline suhtlus ei tugine formaalsele hierarhiale, ei ole seadust, aga võrgustiku omapära on see, et mitteametlikult on igal võrgustiku liikmel erinev prestiiž. Kõrgemal asuvad mõjutavad madalamate sõlmede arusaamist. Kunstimaailma võrgustik on pidevas muutumsies ja võistluses prestiiži pärast. Kunstimaailm võib ükskõik mida kunstiks nimetada. Kunsti ja mittekunsti piir on suvaline, kunstimaailmal pole eristamisel piiranguid. Kunstiteos saab olla kunstiteos siis, kui seda saab tõlgendada. Peab olema teooria, mis ta kunstiks muudab, seostamine senise kunsti arenguga. Belting: „Kunjundid enne kunsti“ – kujundite ja piltide praktika sotsiaalne funktsioon uusaegses maailmas
kinnistub emaka seina külge. Seejärel hakkab järkjärgult arenema platsenta. Platsentas tekivad hormoonid, mis imenduvad verre ja neerude kaudu uriini. Lisades uriiniproovi hormoonide vastaseid antikehasid, saab kindlaks teha, kas oled rase või mitte. 4 Raseduse kulg Rasedus 1.kuul Esimesel kuul on laps alles väike rakukogumik emaka küljes. Seega ei ole ka emal tavaliselt erilisi tunnuseid ega arusaamist, et tema kehas hakkab moodustuma uus elu. Vahel on märgata väsimust ja unisust, kuna kehas toimuvad hormonaalsed muutused. Ette võib tulla ka nõrka kõhuvalu. Tavaliselt on korduvrasedatel rohkem tunnuseid. Rasedus 2.kuul Ema väsimus ei pruugi kadunud olla. Emakakael on omandanud sinise värvuse ning see muutus annab märku, et ema on kindlasti rase. Tihti algab just nüüd iiveldus ja oksendamine, vahel peapööritused. See kõik on täiesti normaalne
maailmavaatega (http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1138/Oppematerjal.pdf ). Alljärgnev referaat pühendub Friedrich Fröbeli pedagoogika põhimõtetele ja nende maailmavaatelistele eeldustele. 3 1. FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele
probleemiga seotuid. Jargnevas kirjeldatakse neid etappe ning ekspertide ja algajate erinevusi igal etapil. 1. Probleemi märkamine. 2. Probleemi määratlemine ja esitamine. 3. Strateegia valik. 4. Strateegia ellurakendamine. 5. Lahenduskäigu hindamine. Loogiline järeldamine. · Loogiline järeldamine on võimalik alles siis, kui kasutatakse teadusmõisteid (alates teisest kooliastmest), sest see eeldab arusaamist mõistetevahelistest seostest. · Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. · Loogiline mõtlemine areneb õppimise tulemusena. Kriitiline mõtlemine. · Kriitiline mõtlemine on reflektiivne tegevus, mille eesmärgiks ei ole sageli probleemi lahendamine, vaid sellest arusaamine (arutlemine, reflekteerimine). · Eesmärk on kriitiliselt informat- siooni kaaluda ja hinnata, et suuta edukamalt
Luksemburgist ja Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal looja]. See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja Euroopa kolonialismi aeg. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast. Aeglane “Hispaania allakäik” algas 17. sajandil, ning selles olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol – seda kogu Euroopas. 18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701–1714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheline konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused, kuid säilisid ülemere valdused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
