Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2. Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4...
a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsus ...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemilise koostise lühike iseloomustus. Duralumiinium on AlCu sulam, kus Cu sisaldus on kuni 5%. AlCu4Mg1 : Cu 3,84...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr 8. aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalismehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Töökäik: 1...
ARUANNE Arvutusteks kasutatavad valemid: n d d 2...
KAEVURAKE EHITUS KURSUSEPROJEKTI ARUANNE Õppeaines: Tehnoloogiapraktika II Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-52 Juhendaja: Esitamiskuupäev: 14.01.2015 Üliõpilaste allkirjad:………………...….. Õppejõu allkiri: ………………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KURSUSEPROJEKTI LÄHTEÜLESANNE..................................................................................4 2. KALASABATAPP...........................................................................................................................5 3. RAKKE PÜSTITAMINE...
Sissejuhatus 2. Töö organiseerimine objektil 3. Minu tööpäeva kirjeldus 4. Praktikandi tegevus ettevõttes. 5. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Praktika toimumise aeg ja koht: Tartu Maja Betoonitehas 01.09-07.11.14 toimumise koht – Tartu Betooni 7 objekt - tehas juhendaja – Armin Tragel Mu vend töötab TMB-s betoneerijana ja tänu temale ma sinna sain. Töö organiseerimine objektil Esimene päev tutvustati mulle tehast, kus ma hiljem tööle asusin. Mulle jagati turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid ja kindad. Armin näitas mulle riietusruumi, kus enne tööd sain riideid vahetada ja pesus käia. Enne objektile tööle asumist tutvustas juhendaja mulle töid, mida on vaja teha ja mis peab kindlalt päeva jooksul tehtud olema. Tööpäev lõppes objekti korrastamise ja puhastamisega ,et igal järgneval tööpäeval oleks parem töötegemist alustada. Minu tööpäeva kirjeldus: Praktikale käisin...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond nimi TOIDUKAUPLUSE PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja nimi Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................2 2.1Kaupade väljapanek kaupluse erinevates osakondades................................................4 2.2Kauba vastuvõtt...
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse eriala Ly Ploom PRAKTIKA ARUANNE Praktikapoolne juhendaja:Jlle Randjärv Koolipoolne juhendaja: Eva Vahtramäe, MA Mõdrik 2015 SISUKORD TEE PEATÜKKIDE KOHTA SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Demos-Audit OÜ, mille peakontor asub Tartus. 1993. aastal loodud OÜ Demos-Audit alustas raamatupidamis- ja audiitorteenuste osutamisega Jõgevamaal Tormas. Kuna Demos-Audit teeb paljudele firmadele raamatupidamist, siis...
Rakvere Ametikool PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: Rakvere 2014 Sisukord Praktika leping............................................................................................................. 3 Praktika juhend........................................................................................................... 4 Praktika kirjeldus...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Kokk2 Sirli Volt SUURKÖÖGI PRAKTIKA ARUANNE Halliste Põhikooli söökla 25.05-5.06 13.07-24.07 Juhendaja: Leeve Tuga kokk Olustvere 2015 sisukord Table of Contents sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 2...
Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 1.Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 2.Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati) 3.Töö teoreetilised alused 3.1. Nihik -mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number(mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik - Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt...
Eesti Inimarengu Aruanne 2014-2015 Vastused küsimustele 1 Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Rändega kaasneb selline problemaatika, et ei ole võimalik täpselt jälgida seda kui palju inimesi rändab välja või sisse. Väljarännet ei ole võimalik üheselt mõõta, sest et paljud inimesed elavad seal ajutiselt ning näiteks, nädalavahetuseks tulevad tagasi oma riiki. 2 Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimese väljaränne laine põhjuseks tulenes rahvastiku arengust, aset leidnud demograafilisest üleminekust ning maapiirkondades tekkinud väljarändesurvest. Teise väljaränne põhjuseks oli see, et imimesed põgenesid nõukogude võimu eest. Sellel ajal põgenes ligikaudu 80000 inimest. Kolmanda väljaränne põhjuseks ol see, et inimesed otsivad endale parimat tööd välismaal, ku...
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 1 Lineaarsete süsteemide tüüplülid. Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1 Integreerimislüli...
TALLINNA TÖÖSTUHARIDUSKESKUS Autotehniku eriala Karl Ratassepp 33 AT PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: Raimo Riiga/Riga (OÜ Simmerauto) Sisukord 1 Sissejuhatus; aruande kirjutamise eesmärk..................................................3 1 Praktikaettevõtte iseloomustus.....................................................................4 2.1 Üldiseloomustus ja tegevusvaldkond.........................................................4 2.2 Juhtimisstruktuur...
Edward Ubaleht Silver Kruusalu Madis Timmi Marko Käkinen Ampermeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21-A Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev: 05.02.2015 Tallinn 2015 AMPERMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeeter.Leida ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Ampermeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused....
Tartu Laululava välimõõtmiste aruanne Käesoleva praktikumitöö alusmaterjaliks on magistritöö teemal Tartu laululava kõlaekraani kontrollmõõtmised, mille autoriks on Martin Sirk. Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaat...
Vaatlusobjektid: Inimesed Tallinna bussides. Hüpotees: Enamus inimesi on viisakad ja mõtlevad teiste peale. Vaatluskoht: Tallinna bussid nr: 60, 54, 5, 63 Vaatlusaeg: 9. september- 14 september 2015 Vaatluse kirjeldus: Jälgisin reisijate käitumist bussides ning panin tähele, et igas bussis on 4- 6 inimest, kes istuvad välimisele istmele. Ja seega takistavad teistel inimestel endast möödumast ja akna alla istumast. Enamus inimesi, kes bussi sisenevad ja märkavad, et akna alla pole võimalik istuda kas jäävad seisma või siis otsivad koha, kus nad ei pea kellegi käest mööda minema. Vaatlustulemuste analüüs: Ma leidsin, et neid inimesi on suhteliselt vähe, kes võtavad Tallinna bussides välimise koha aga neid ikkagi on. Ma küll kõike Tallinna buss...
5 Väärtused (A. Realo) 3.seminar 1. Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslik areng algab tehnoloogilistest uuendustest, mis suurendavad tööjõudlust ning see omakorda toob kaasa tööjaotuse suurema spetsialiseerumise, sissetulekute ja haridustaseme tõusu, mitmekesistab inimestevahelist suhtlust. Pikemas perspektiivis toob selline areng aga kaasa olulised muutused soorollides, seksuaalsete normides, võimude suhtes käibivates hoiakutes, samuti inimeste suurema poli...