Aristokraatlik eluviis: aristokraatide konkurents ja sümpoosionid, kraater. Sport Vana-Kreekas: gümnaasion ja olümpiamängude traditsioon: kes osalesid olümpiamängude, peamised spordialad, olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 Mõisted antropomorfism ja polüteism. Olümpose mägi ja tähtsmad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos (mis jumal?). Prometheuse legend, tempel ja selle ülesanded, ohverdamine, Delfi oraakel, surmajärgsus. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162. Itaalia geograafiline asend ja geograafiliste olude mõju Rooma ajaloole; itaalikud ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad, elukorraldus, langus): Rooma linn (Tiberi jõgi, Kapitoolium, Ostia sadam, foorum),
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati...
nad olid suure väega, surematud, elasid Olümpose mäe jalamil. Iga jumal kandis hoolt mingi kindla tegevusala eest. Zeus ja tema õed-vennad ning Zeus ja tema lapsed. Igas linnriigis olid templid. Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli ALTAR-jumalatele toodi ohvreid. Pühamutele võis lisanduda la tempel-linnriigi kõike silmapaistvamad ehitised. Harilikult sammastest ümbritsetud, madala viilkatusega. Zeus- peajumal Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos.preestrid ja preestrinnad. Oraaklid- sai jumalatelt nõu küsida. Tuntumad eeposed Homerose Ilias ja Odüsseia-hariduse aluseks, õpiti lugema, õpiti ajaloolisi sündmusi. Need on olulised ajalooallikad. Olümpiamänge korraldati peajumal zeusi auks. Suured dionüüsiad. Teatrietendused kujunesid välja Dionysesele pühendatud koorilauludest. Ette kanti 3-5 komöödiat ja lkolm tragöödiat. Orkestra ja skeene.maskid Eepika kõrval sai tuntumaks ka lüürika
(taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON NEPTUNUS
(inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON - NEPTUNUS
Ino läks poeg süles merre, kuid jumalad päästsid ta surmast- temast sai merejumalanna ja tema pojast sai samuti 7 merejumal. Kolmas tütar Aguae tappis ise oma kätega oma poja, Pentheuse, pidades teda lõviks, sest Dionysus ajas ta hulluks. Tütar Autonoe poeg oli kütt, kes suri noorelt hirmsasse surma. Ta läks kaljulõhesse ojasse vett jooma. Sel hetkel oli seal pesemas aga jumalanna Artemis, kes solvus ja muutis ta hirveks, ka südamelt. Hirv loomulikult kartis. Ta enda koerad ajasid looma taga ja tapsid ta. Kadmos ja Harmonia pagesid peale Pentheuse surma. Jumalad muutsid nad aga madudeks. Nende suguvõsa õnnetuim liige oli aga Kadmos lapselapselapselaps Oidipus. 6. Aischylos – – teda peetakse tragöödia isaks. Aischylos oli käinud sõjas (Kreeka-Pärsia sõjad) ning ta pooldas kreeka demokraatiat
Rikkamates peredes �petati lapsi kodus pedagoogi k�e all. Hariduse alla kuulus ka g�mnastika. 18.-20. eluaastani veetsid poisid riiklikus piiriteenistuses. P�rast teenistust loeti nad kodanikeks. Igalepoole mujale saadi aga kolmek�mneaastaselt. *********************************************************************************** JUMALAD, RITUAALID JNE Kreeka jumalad oli antropomorfsed. T�htsamad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos. Kreeka p�hamu keskpunkt oli altar, millel toodi jumalatele ohvreid. T�htsamates p�hamutes oli jumala koda e. tempel. Suuremate p�hamute juures teenisid jumalaid preestrid ja preestrinnad. T�htsaim rituaal oli vereohver: loomade tapmine altaril. Loomaliha k�psetati ja s��di kohapeal, altar m��riti verega ja sellel s��datud ohvritulel k�psetari inims��giks k�lbmatuid loomade osi. Toimusid iga-aastased usupidustused. J�lgiti endeid
ANTIIKKIRJANDUS 8saj.eKr-5saj.pKr *ANTIIK tuleb ladinakeelsest sõnast antiquus mis tähendab vana ja muistset *Termini ''antiik'' võtsid kasutusele prantsalased 18 saj. *Antiikkirjandust nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust ajavhemikus 8-5 saj. Kirjandusliigid:eepos,tragöödia,komöödia,ood,satiir,dialoog,hümn jne. ''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori. ''Kuningas oidipus'' Sophokles Laion neetakse ära ja ta käseb.käseb orjal oma poja Oidipuse tappa kuid too ei suuda seda.Ta saab korintose printsiks ja kuuleb delfilt et tapab oma isa ja abiellub oma emaga.Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heate...
ennast ürgsete algete juures mugavamalt ja turvalisemalt. Kui nüüd pöörata veidi rohkem tähelepanu sellele, et Psyche üldse niimoodi tegutses, siis tuleks meenutada sõnu, mille vennad Stephanidesed ,,Iidsete aegade lugudesse" on kirjutanud: ,,Juba hirmsa Kronose aegadest peale kehtis seadus, et iga inimene, kes jumalat vaatas, ilma et jumal seda ise oleks soovinud, pidi kindlasti surema." Psychet nii kuri saatus ei tabanud, kuid sama reegli järgi käitudes tappis Artemis Aktaioni ning Erosel oleks olnud sama suur õigus Psychega niisamuti ümber käia. Nende lugu leidis üleüldsegi väga õnneliku lõpu, arvestades, et nad siiski kokku jäid. Kõikidel mütoloogilistel tegelastel nii palju õnne polnud. Psyche ärasaatmistki võib võrrelda mõne jumaliku rituaalina. Kui isa talle matusepeo korraldas, mängisid seal pillimehed ning rahvas saatis neiu rongkäiguga kaljule. Jumalatelegi korraldatud pidustustelt ei puudunud kunagi muusika, suursugusus ja
○ Demeter = Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja ○ Ares = Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal ○ Hephaistos = Hera ja Zeusi poeg, tulejumal, jumalate sepp ○ Athena = Zeusi tütar, sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ○ Apollon = luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja ○ Artemis = Apolloni kaksikõde, jahijumalanna, elava looduse kaitsja ○ Hermes = teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailmas ○ Aphrodite = ilu, armastuse, viljakuse ja seksuaalsuse jumalanna ○ Dionysus = veini ja viinamarjakasvatuse jumal ● Jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude ● Jumalate elupaik Olümpose mägi ● Pühame keskpunkt altar ● Templisse sisenesid vaid preestrid ● Vereohver
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
Birgit Lippmaa Antiik ja Piibel, Vana ja Uus Testament. Antiik (vastused) 1. Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. 2. Antiikkirjandus jääb ajavahemikku 8.-7. sajand eKr ja kestis kuni 4.-6. Sajandini pKr. 3. Homeros elas arvatavasti 8. sajandil eKr oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Tema kindlat eluaega ei oska keegi öelda ja pole ka kindel kas ta on ikka nende kahe eepose autor kuna need eeposed olid väga levinud ja autoreid võis olla rohkem kui üks. Kuigi on Homeros tuntud kui Euroopa esimene ilukirjanik. 4. Olümposel elas kokku 12 jumalat ja kokku oli neid ...
30. Hermes- kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja 31. Terminus- piirivalvur 32. Priapus- viljakuse andja 33. Pales- kariloomdele jõu andja 34. Sylvanus- metsaraidurite abistaja 35. Saturnus- külvi ja seemne kaitsja 36. Janus- "hea alguse jumal", temale pühendatult tähistati uut aastat 37. Lucina- sünnitusjumalanna ROOMA JUMALAD Jupiter Zeus Juno Hera Neptunus Poseidon Vesta Hestia Mars Ares Minerva Athena Venus Aphrodite Mercurius Hermes Diana Artemis Vulanus Hephaistos Ceres Demeter "DEMETER" Dem tütar Persephone (kevadeneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega hoidma
kreeklased. Ariadne lõng selle abil leidis Theuses pärast Minotauruse tapmist labürindist tagasitee. Raskest olukorrast väljapääs. Prokrustese säng tema juurde sattunud rändurid sobitas ta sängi, raiudes nende jalad lühemaks või venitas pikemaks. Pandora laegas Pandora avas selle uudishimust lastes inimeste sekka sinna peidetud pahed ja lootuse. Tüliõun Erise poolt pulmapeole sokutatud kuldõun, millele oli peale kirjutatud ,,kõige kaunimale". Seda tahtsid endale Athena, Artemis ja Aphrodite. Sisyphos teda karistati selle eest, et ta reetis kunagi Zeusi saladuse, pandi allilma igaveseks ajaks kivimürakat mäkke veeretama. Parise otsus valis Aphrodite ,,kõige kaunimaks" Hera ja Athenaga võrreldes. Vastutasuks röövis Athena talle Helena. Parnassos seal asus Apolloni oraakel. Kentaur inimese ülakeha ja hobuse kerega ning jalgadega metsikud olendid. Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest. Kükloop ühesilmsed hiiglased.
hävingu üle. Metsik ja isemeelne, ei mõelnud oma tegude õigustatusele või nende tagajärgedele. * Athena neitsilik tarkusejumalanna, hoidis ühiskonnas alal õiglust. Tema soositud linn oli Ateena. Oli muljetavaldav strateeg ja kartmatu sõdalane. Teda kujutati hoidmas käes kilpi ja mõõka. Oli samuti kudumise jumalanna ning hariduse, kunsti ja teaduse patroon. * Apollon igavesti noor ennustamis-, vibulaskmis-, muusika- ja tervistusjumal. Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. * Artemis jahijumalanna. Teda austati kõnnumaal elava neitsi näol. Oli ka loomade käskijanna ja kaitsjanna. 4 * Hephaistos oli jumalik sepp ja jumalate arhitekt. Tema muljetavaldavad oskused lihtsustasid jumalate elu. Zeusi ja Hera poeg. Lõhestas Zeusi pea, et sealt saaks väljuda Athena. * Dionysos veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Avastas viinapuu ja veinitegemise. Tema isa oli Zeus
8. Religioon Jumalad: Zeus taeva-, tormi ja piksejumal; Hera- Zeusi abikaasa ja õde ,abielu kaitsja; Poseidon Zeusi vend, merejumal; Hades Zeusi vend, allilma ja surnute valitseja; Demeter Zeusi õde, viljakuse jumalanna; Ares - Zeusi poeg, sõjajumal; Hephaistos Zeusi poeg tulejumal, jumalate sepp; Athena- Zeusi tütar, sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja; Apollon Zeusi poeg, luule, muusika jumal; Artemis Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde, jahijumalanna; Hermes Zeusi poeg, teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg; Aphrodite - Zeusi tütar, ilu ja armastuse jumalanna; Dionysos Zeusi poeg, ainus kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene, veini ja viinamarjakasvatuse jumal · Jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult · Inimestest eristas neid eelkõige vägi ja surematus
VANA-ROOMA referaat Juhendaja: Vormistas: 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:.............................................................................................4 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:............................................................................4 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:.......
Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks ro...
pildi kokku. 10. Usk Rooma riigis: Laarid- majade kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi, neile oli majas oma nurk. Nuumenid- iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu. Janus-piiride ja alguse ja lõpu jumal. Jupiter- taeva-, pikse-, ja tormijumal ehk zeus. Juno- jumalanna(kreekas Hera) Minerva-Jumalanna(kreekas Athena) Neptunus- Poseidom Venus- Aphrodite Diana- Artemis Mars- Ares. Roomalaste sõjajumal Vesta-Kodukoldejumal, tema auks põles foorumil olevas ümartemplis igavene tuli Pontifeksid-Riigiametnikud, valiti preestrite seast Flaamenid- hoolitsevad pühamute ja rituaalide eest Pontifex Maimus- riigi ülempreester. Augurid tegelesid ennustamisega, põhines etruskide eeskujul. Sibülliraamatud- ennustamiseks vajalik raamat. 11. Kristlus: 1. saj allutati ka Palestiina Rooma võimu alla. Suri 30 a pKr, hukati jeruusalemma lähedal,
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
Hera Juno Armastus Venus Poseidon Bacchus Küttimine Artemis Sõda Mars Mars oli ühtlasi ka talupoegade ja karjuste kaitsja. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust sai alguse põllumajandusaasta. Saturnuse auks korraldatud pidudel - saturnaalidel - oli ka orjadel lubatud koos isandatega pidutseda ja Itaalia müütilist kuldset ajastut taasleida. Vesta auks põles Rooma riigi
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
7. Usk Rooma riigis: 1) Nuumen – iga looduse asi või elusolend oli hingestatud ja sisaldas jõudu. Kividel, puudel jne olid nuumenid. 2) Laarid – kehastasid esivanemate hingi. 3) Janus – antropomorfne jumal, uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Kahe näoga kujutati. 4) Jupiter – taeva, pikse ja tormi jumal. 5) Juno – Hera (abielukaitseja) 6) Neptunus – Poseidon (merejumal) 7) Venus – Aphrodite (armastusjumalanna) 8) Diana – Artemis 9) Mars – Ares 10) Vesta – kodukoldejumalanna 11) Pontifexid – „sillaehitajad“ või „teeehitajad“ Kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korrast kalendrit ja pidid arvestust riiklike tähtpäevade üle. 12) Pontifex maxiums – riigi ülempreester. 13) Ennustamise võtsid Roomlased üle etruskidelt. 14) Augurid – vastav preester ennustamiseks.
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena toht...
Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. 5. Ateena riigimehe Periklese valitsusajal saavutas Kreeka klassikaline kunst täiuse. 6. Ateena Akropoli templid olid erineva suurusega. 7. Parthenoni ja Pantenoni vahe on see, et üks on Atheena tempel ja teine on tempel kõikidele jumalatele. 8. Parthenoni lõunapoolse friisi metoopide reljeefid: kentauride ja lapiidide võitlus. Idafriisil istuvad jumalad Artemis, Poseidon ja Apollon. Veel on templi friisil ratsanikud rongkäigult. 9. Louvre'i muuseum Pariisis võib uhkust tunda Paioniose valmistatud võidujumalanna Nike kuju üle. 10. Tänapäeval saame näha Vana-Kreeka maalikunsti vaasimaalidel. 11. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tundeid, emotsioone, värviküllasust. 12. Kreeklased nimetasid ennast hellenistideks ( Sõnast hellen kr. k), sellest tuleb ka sõna hellenistlik ajastu. Etruski kunst 1
ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid ...
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varan...
Zeus peajumal Hera abielukaitsja Zeusi õde ja abikaasa Poseidon merede valitseja Zeusi vend Hades valitses allmaailma surnuteriiki Zeusi vend Athena sõjajumalanna Zeusi tütar Apollon valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal Zeusi poeg Artemis elava looduse ja loomade kaitsja Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna Zeusi tütar Hermes jumalate käskjalg Zeusi poeg Ares sõjajumal Zeusi poeg Hephaistos jumalate sepp Zeusi poeg Demeter viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Zeusi õde
läbinisti marmorist. Kõige viimasena ehitati templi katus ja pärast seda asusid tööle skulptorid, et kaunistada templit kunstiteostega mis tegid ta kuulsaks. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbetast, eebenipuust ja mustast kivist. Templi varemed vajusid aegamisi pinasesse ja kadusid
Vanaaeg- ja uusaeg Euroopa ajalugu. 1) Nimeta Vana-Kreeka filosoofe? (3-4 tk) lk 34 Vastus: Platon,Sokratas,Aristoteles,Protagoras Abderast. 2) Nimeta Vana-Kreeka jumalad? lk 35 Vastus:Afrodite,Apollon,Ares,Artemis,Atena,Temeter,Dionysos,Hephaistos,Hera,Hermes,Pos eidon,Zeus. 3) Nimeta Vana-Kreeka usukombeid ja kirjelda?(2tk) lk 35 Vastus: Ohverdamine-Ohvritalitusi määravad kalendrid raiuti kivisse,ning neis oli ära toodud ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel. Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes.Paljudel puhkudel oli tegemist usuasjade või tervisehädade või küsimustega, kas naine jääb teekonnal rasedaks.Linnriik võis otsida oraakli toetust, näiteks koloonia rajamistes. 4) Seleta lahti mõiste. a) Philosophia- Kreeka sõna, ...
Hephaistos tule-, sepatöö jumal Vulcanus Hermes sõnumitooja Mercurius Apollon jahijumalanna Apollo armastuse-, ilu-, Aphrodite Venus viljakusejumalanna Artemis jahijumalanna Diana Ares sõjajumal Mars Kronos lõikusejumal Saturnus
Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Jumalatest üldiselt............................................................................................... 4 3.Zeusist lähemalt.................................................................................................. 6 4.Apollon................................................................................................................ 7 5.Olümpose jumalad............................................................................................... 8 6.Kokkuvõte.......................................................................................................... 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus Käesolevas referaad...
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja Etruski mütoloogias Trumps. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Arkaadia lähedal. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja,, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. · Artemis (Diana)-Jahijumalanna. Sümboliteks olid vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga tema saatjateks olid nümfid Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsioonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks · Hephaistos (Vulcanus)-Keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana oli sepa ja käsitööde jumal
Poisid asusid 7- aastaselt elama sõjaväebarakkidesse, kus nad said mõnikord nii vähe süüa, et pidid seda varastama. Nii loodeti neist kasvatada sitkeid sõjamehi. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Kreeklastel oli mitu jumalat: Apollon oli päikesetõusu, -loojangu ja poeesiajumal, hoidis tavaliselt kannelt käes. Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga. Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
telki ka pika ja saatusliku vaenu põhjus-imekaunis Briseis. Odysseuse ettepanekul korraldatakse põhjalik söömine enne lahingusse minekut. Achilleus keeldub söögist, kuid Zeus saadab Athena alla maa peale, kes annab Achilleusele jumaliku jõu ja sära. Nüüd on Achilleus nõus asuma kiiresti üle pika aja kreeklaste etteotsa. Ta võetakse vastu rõõmuhõisetega. Olümposel asuvad jumalad uue lahingu käigus oma lemmikuid aitama, kes keda. Aphrodite, Ares, Apollon ja Artemis on troojalaste poolel. Athena, Poseidon, Hephaisios ja Hera on kreeklaste poolel. Ainuüksi Achilleuse võitlusväljale ilmumine pärsib troojalaste võitlusvaimu. Achilleus tapab üksteise järel palju Trooja kangeid sõdalasi. Nende seas ka troojalaste juhi Hektori noorema venna Polydorose. Hektor näeb seda ja asub Achilleusele lähemale, et temaga kahevõitlusse asuda. Hektor viskab oda Achilleuse pihta, kuid jumalanna Athena juhib selle kõrvale
Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar. · Jupiter - Zeus · Juno - Hera · Minerva - Athena · Neptunus - Poisedon · Vulcanus - Hephaistos · Venus - Aphrodite · Vesta - Hestia · Mercurius - Hermes · Diana - Artemis · Apollo - Apollon · Mars - Ares · Saturnus - Kronos Mars olulisem kui kreeka Ares, samuti Saturnus, Vesta. Saturnuse auks saturnaalid - pidustused, orjad tohtisid peremeestega kood pralletada. Riik ja religioon tihedalt seotud. Usuti et riigi edu sõltub jumalatest - pöörati suurt tähelepanu. Preestreid valiti nagu riigiametnikke. Pontifeks - preester, pontifex maximus - ülempreester, keisririigi ajal keiser. Hooltsesid üleriigiliste pidustuste jms eest
Antiikmütoloogia töö 12 jumalat: 1. Zeus ehk Jupiter peajumal, taevajumal 2. Hera ehk Juno abielu jumalanna 3. Poseidon ehk Neptunus merejumal 4. Hades ehk Pluto allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars sõjajumal 11. Hephaistos ehk Vulcanus käsitöö-ja kunstijumal, sepatöö 12. Hestia ehk Vesta kodujumalanna Heraklese 12 vägitegu: 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7
Naxose saarele. Viljakusjumal Dionysos hoolitses hüljatud, meeleheites neiu eest ja võttis ta endale naiseks. Ariadne pulmakink kroon tõsteti Põhjakrooni tähtkujuna taevasse. Ariadnest sai taimekasvujumalanna, keda Naxosel eriti austati. Teise müüdi kohaselt tahtis Theseus kuningatütre tänulikkusest Ateenasse kaasa võtta ning temaga abielluda, kuid Dia, hilisemal Naxose saarel, tappis jumalik kütitar Artemis neiu, kuna ta oli truudust murdnud Dionysosele, kellega teda kultuses ühendati. Hilisema pärimuse järgi röövis Theseus ta Dionysoselt ning alles hellenismi ajal hakkasid luuletajad ja kunstnikud looma pilti truudusetu Theseuse poolt mahajäetud vaesest tüdrukust. Hüljatud Ariadne saatus ja tema suhted Dionysosega on kunsti meelisteema: maalikunstis Tizianil, muusikas C. Monteverdil, G. F. Händelil, J. Haydnil ja paljudel teistel (.
sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. 9) Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. 10) Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. 11.)Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Hellenismiperioodil võeti lisaks kreeka jumalatele omaks ka mitmeid ida jumalaid, eriti populaarseks muutus egiptuse jumalanna Isis. Surematud jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud. Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale
Hera Zeusi naine; perekonnaõnne kaitsja Poseidon merejumal Hades surnutejumal Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja Hermes jumalate sõnumitooja Aphrodite armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Dionysos veini-, ekstaasi- ja taimekasvatusjumal Artemis jahiloomade- ja metsade kaitsja Demeter Zeusi õde; musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja o oraaklid spetsiaalsed pühamud, kust võis jumalatelt nõu küsida o Delfi oraakel kuulsaim oraakel, asub Kesk-Kreekas Parnassose mäe kalju jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon seal lohemao püütoni. o Surmajärgne elu: Puudus
Rhea ja Kronose lastena sündisid veel Hades (allmaailma jumal), Hera (abielu kaitsja), Poseidon ( merede valitseja), Hestia (kodukolde jumalanna) ja Demeter ( viljakus- ja põllutööjumalanna). Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos..Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole pöörduti paiaaniga, Dionysose poole ditürambiga. Kasutatud kirjandus http://gymn.paide.ee/personal/kunstiajalugu/kreeka.html http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm http://www.annaabi.com/download
Võistlejaid eristas erinevat värvi riietus. 4. Vana-Kreeka Jumalad 1) Zeus – taeva, tormi ja piksejumal 2) Hera – abielu kaitsja 3) Poseidon – merede valitseja 4) Hades – allilma ja surnute valitseja 5) Demeter – musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna 6) Ares – sõjajumal 7) Hephaistor – tulejumal, jumalate sepp (lonkur, kole jumal) 8) Athena – sõjajumalanna 9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal Vana-Rooma jumalad 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna
põlluharijate kaitsja Päikese-, valguse-, ennustamise ja tõejumal, Lüüra; delfiin ja ronk; Apollon õpetas inimestele pistrik ja luik; loorberipuu. tohterdamist, luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja. Artemis (Apolloni Jahijumalanna, kogu elava Vibu ja nooletupp, saatjaks kaksikõde) looduse ja eriti nümfid, hirb, metskits, metsloomade kaitsja. põder; küpress. Lonkur tulejumal, relva- ja Välimuselt inetu ja Hephaistos kullasepp, käsitöö kaitsja. lombakas, sepahaamer, alasi.
tegi , sealt tõrvikuid süütas ja need edasi Heraklesele viskas, et Hydra kaelad kinni sulaksid. Seda ei jätnud tähelepanuta Eurystheus, kes peale Heraklese kümne vägiteo sooritamist ei pidanud seda ülesannet täidetuks, kuna Herakles kasutas kõrvalist abi. 3) Keryneia hirv Kolmandaks ülesandeks oli Artemisele pühendatud kuldsarvedega hirve elusalt kinni püüdmine. Luuletaja Kallimachos ( u. 300 240 e. Kr) jutustab meile sellest, kuidas ammu-ammu üritas Artemis Lyaeuse mäel kinni püüda viit metsikut hirve. Neil kõigil olid kuldsed sarved ja nad olid kõik kasvult suuremad kui pullid. Kuid Artemisel õnnestus neist kätte saada vaid neli, viies hirv põgenes Keryneia mäele. Hirvel oli kaelas rihm, millele oli kirjutatud: "Taygete on mu pühendanud Artemisele." Taygete oli kaunis plejaad, kes alistus Zeusile alles siis, kui ta oli teadvuseta, kuid teadvusele tulles oli tal nii häbi, et ta peitis end suure mäe (Keryneia) alla. Hiljem muutis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
