Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus( Jupiter), peaju m al 2. Pos eid o n (Neptunu s ), Zeusi vend 3. Hade s (Pluto), Zeusi vend 4. Hestia ( Vesta), Zeusi, Pos eid o ni ja Hade s e õde 5.Hera (Juno), Zeusi naine 6. Ares (Mars) , Zeusi ja Hera poe g 7. Athen a ( Minerva), Zeusi laps 8. Apollon (Apollo), Zeusi vend 9. Aphrodite (Venu s ), Zeusi vend 10. Herm e s (Mercurius), Zeusi laps 11. Artemis (Diana), Zeusi laps 12. Hephaisto s ( Vulcanu s ), Zeusi laps 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · ...
Tegevusala Kreeka jumal Rooma jumal Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
käskjalg;Ares sõjajumal;Hestia kodujumalanna;Hades allmaailma ja surnute vallitseja ja Demeter põllunduse jumal. KAOS Uranos Gaia Titaanid Kükloobid Hekatonheirid Kronos-Rhea Zeus Hera Hades Hestia Demeter Poseidon Athena Apollon Artemis Aphrodite Hermes Hephaitos Ares Joonis 1.Tähtsamate jumalate põlvnemine Zeus Zeus oli Kronose ja Rhea laps,kes sündis saladuskatte all Kreeta saarel Dikte mäel ühes koopas.Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal,kes elas Olümposel.Tema vanemateks olid titaanid Kronos ja Rhea ning sümboliks valitsuskepp,piksenool,kotkas,tamm.Ta oli taevaisa,kes oli ettearvamatu iseloomuga ning naistemees
3. Hera(Juno)...................................................................................5 4. Poseidon (Neptunus)......................................................................6 5. Hades(Pluto).................................................................................7 6. Athena (Minewa/Minerva) ...............................................................8 7. Apollon (Apollo).............................................................................9 8. Artemis (Diana)...........................................................................10 9. Aphrodite (Venus)........................................................................11 10. Hermes (Mecurius).......................................................................12 11. Ares (Mars).........................................................................................13 12. Hephaistos (Vulcanus)..................................................................14 13
Rooma mütoloogias kutsusid hellenid kahteteist jumalat olüplasteks nende asukoha järgi. Nad elasid taevaliku perekonnana Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olüpose mängi kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olüposel oli täielik rahu, isegi tuuled ei häirinud, seal ei sadanud vihma ega lund. Oli vaid pilvitu taevas ja päikesekiired. Kaheteistkümneks jumalaks taevalikus perekonnas olid Zeus, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Artemis, Hades, Hera, Hephaistos, Hermes, Hestia ja Poseidon. Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg.Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja
Olümpos oli õndsuse paik, kus rahu ei häirinud miski. Sealses paradiisis elaski taevalik perekond, antopomorfsed ehk inimesekujulised omavahel sugulussidemetes jumalad, kes valitsesid inimeste üle, olles samas ka ise inimlikult ekslikud ja sugugi mitte täiuslikud. Tähtsaima, n.ö tuumikperekonna moodustasid 12 jumalat Zeus, Poseidon, Hades, Hestia (keda hiljem asendas Dionysos), Hera, Apollon, Ares, Athena, Aphrodite, Hermes, Artemis ja Hephaistos, aga Olümposel elas veel teisigi jumalaid. Zeus oli ülemvalitseja, taeva jumal, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Tema oli võimsam kui teised kokku. Tema naine oli Hera, kõrgeim jumalanna, abielu kaitsja ja taevajumalanna, kes oli samas ka Zeusi õde. Zeus pettis teda pidevalt ja kuna Hera oli väga armukade, kujutatakse teda mütoloogias põhiliselt Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusamas
Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga. Herale pühendati ka templeid
Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning. Artemis ja Hera poeg.Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama, kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni juhtima ei asuks
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
Apollon Apollon oli : valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Oli ka jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis ja Apollon Apollon armus nümf Daphnesse. Daphne põgenemine. Daphne ja loorberipuu. Apollon ja loorberipärg. Apollonile omased sümbolid. Apollon ja tema muusad. Draakon Pythoni tapmine. Zeus sundis Apollonit kuritegu heastama. Legend Apollonist ning tema sõbrast Hyakinthosest. Apolloni järglased: Asklepios tervistusjumalus. Aristaios põllunduse, puu ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja.
EGIPTUSE JA KREEKA JUMALAD Egiptuse jumalad JUMAL MIDA VALITSES? Ra Päikesejumal Amon Loomisjumal Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal Hera (Zeusi naine) Abielu- ja sünnikaitsja Poseidon Merede valitseja Hades Su...
· Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. 1 Titaanid on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 poissi ja 6 tüdrukut. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUSI JÄRGLASED Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli titaanide Koiose ja Phoibe tütre Leto. Ares- sõjajumal ja Hephaistos- sepakunsti jumal, old Zeusi ja Hera pojad. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar
Olümpos oli jumalate eluase,kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus (Jupiter), peajumal ning tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus); 3. Hades (Pluto);4. Hestia (Vesta), nende õde; 5.Hera (Juno). Zeusi naine ja 6. Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: 7 Athena (Minerva), 8. Apollon (Apollo), 9. Aphrodite (Venus), 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12.Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. JUMALAD: Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta
Kreeka nimi Rooma Päritolu ja ülesanne Sümbolid Tegevus nimi Zeus Jupiter Kronose ja Rea noorim poeg. Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, r...
Hera tütar Eros Iiris Ganymedes Olümpose tähtsamaid jumalaid oli 12, sellest ka nimetus Kaksteist jumalat. Koos moodustasid nad taevase perekonna, kes elas Olümpose mäel See, missuguseid jumalaid Olümposte jumalate sekka arvatakse, on muutlik. Tihtipeale ei loeta Olümposte jumalate hulka Hadest, allmaailma valitsejat. Olümpose jumalate hulka kuuluvad: Zeus Aphrodite Hera Hermes Poseidon Artemis Hestia Hephaistos Hades (ei loeta) Dionysos (loetakse Ares sisse tavaliselt hestia asemel) Athena Demeter Apollon Zeus Rooma mütoloogias Jupiter peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Titaanide Kronose ja Rhea poeg Pärast oma isa Kronose kukutamist, jagas maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Maailma jagamisel sai Zeus valitsemiseks taeva.
Antiikjumalad: 1. Aphrodite- ilu- ja armastusjumalanna 2. Ares- sõjajumal; sõdurite kaitsja 3. Artemis- jahi- ja metsloomade jumalanna; kuuvalgete ööde ja metsade jumalanna; kõikide noorte olevuste nii loomade kui ka inimeste kaitsja 4. Apollon- valguse ja tõe jumal; muusika jumal; mõistuse, haiguste ravi; vibulaskjate ja luuletajate jumal 5. Athena- tarkusejumalanna; kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; Ateena linna kaitsejumalanna 6. Hades- allmaailma valitseja; manalajumal 7. Poseidon- merede valitseja 8. Hera- taeva valitsejanna; abielu ja naiste kaitsja 9. Hephaistos- sepatöö- ja tulejumal; petetud abielumeeste patroon 10. Zeus- peajumal; taevajumal; armukunsti asjatundja 11. Hermes- jumalate käskjalg; kaupmeeste jumal; petturite ja varaste jumal; karjaste ja karja kaitsja: rändurite ja teekäijate jumal
Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid: Hades valitseb surnute maailma Hestea (Vesta) kodukolde kaitsejumalanna Asklepius meditsiini kaitsejumal Eros erootilise armastuse kaitsejumal Herakles Pan karjuste kaitsejumal Persephone viljakuse jumalanna
Phobos Apollon 10.D Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg; Sündis Delose saarel; kaksikõde Artemis; poeg Asklepios (ema oli järvenümf Kronis); Daphne; ,,suurim kreeklane kõigist jumalaist"; loorberipuu, vibu, nool, lüüra, delfiin ja ronk; mitmekülgne. Nimetused Meister muusikant; hõbedase vibu peremees; tervendaja; valgusejumal; tõejumal. Legendid Esimene pikk rännak Delfisse. Tappis mao Pythoni. Hakkas oraakli isandaks. Temast sai tarkusejumal. Kasutatud materjalid E. Hamilton ,,Antiikmütoloogia" http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon http://en.wikipedia.org/wiki/Apollo http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/apollon_evelin.htm http://www.hot.ee/fraternitas/Muud.kaustad/Huvitavat/kreekajumalad/ VanaKreekaJumalad.index.htm Pildid: http://c.villefagnan.free.fr/intranet/activites_des_disciplines/Latin/ apollon.html; http://www.friendsof...
õppetöö oli retroorika (kõne kunst) Kreeka jumalad 1. Kreeka jumalad olid antropomortsed, st inimeste omaduste omistamist teistele (jumalatele) 2. Jumalate elupaigas arvati olema templid. 3. Inimestest eristas neid surematus Jumalad: 1. Zeus 2. Hera- Zeusi abikaasa 3. Poseidon- merejulmal 4. Hades- allmaailma jumal 5. Demeter- põllujumal 6. Athena- tarkuse jumalanna 7. Aphrodite- armastuse jumalanna 8. Apollo- valguse ning luule jumal 9. Artemis 10.Hermes- 11.Hestia- Kreeka tempel- avatud sammastega hoone, mille altar asus õues pühakoja ees (marmorist). Templi esmane eesmärk oli jumalatele ohverdamine, mida viisid läbi preestrid ja preestrinnad. Tähtsaim rituaal oli vere ohverdamine (loom tapeti jumala altaril). Tapetud looma liha söödi kohapeal, altar aga määriti verega. Oraaklid- ennustaja, Delfis Olümpiamängud 1. Zeusi auks 2. Olümpiakülas 3. Hellenid võtsid osa olümpiast 4
pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele
Ühe võitluse käigus langes tema seeme maapinnale, misjärel sellest sai maokuningas Erichthonios. Lähemale lapse saamisele Athena ei jõudnud kunagi. Apollon, Artemise kaksikvend, oli muusika, luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini juml ning kariloomade kaitseja. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Apollon oli kõikides jumaladest kõige nägusam, aga ta ei abiellunud kunagi. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Artemis, Apolloni kaksikõde ning jahi, metsa ja metsloomade jumalanna. Artemise ja Apolloni päritolu pole kindel, peetakse neid tavaliselt Zeusi ja Leto lasteks. Tänu sellele kannatasid nad Hera tagakiusamise all. Üks legend räägib, kuidas Artemis aitas kättemaksuks Hera vaenulikuse eest Apollonil tappa madu Python, kes nagu räägiti kuulus Herale. Artemise metsikus on ilmne mitmes müüdis. Kui Artemise lemmikkaaskondlane
juhtnöör). Raskest olukorrast väljapääs. Prokrustese säng tema juurde sattunud rändurid sobitas ta sängi, raiudes nende jalad lühemaks või venitas pikemaks. Pandora laegas Pandorra avas selle uudishiumust lastes inimeste sekka sinna olid peidetudpahed ja lootuse. Tüliõun Erise poolt pulmapeole sokutatud kuldõun, millele oli peale kirjutatud: "kõige kaunimale". Seda tahtsid endale Athena, Artemis ja Aphrodite. Sisyphos Teda karistati selle eest, et ta reetis kunagi Zeusi saladuse, pandi allilma igaveseks ajaks kivimürakat mäkke veeretama. Parise otsus Valis Aphrotite ,,kõige kaunimaks" Hera ja Athenaga võrreldes, Aphrotite röövis talle vastutasuks Helena. Parnassos Seal asus Apolloni oraakel. Kentaur Inimese ülakeha ja hobuse kerega ning jalgadega metsikud olendid. Enamasti metsikud, kuid Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest. Kükloop Ühesilmsed hiiglased
Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel p...
Läänetuule jumal hakkas puhuma tuult ja haaras ketta õhust kinni ning paiskas selle armukadedushoos vastu Hyakinthose kolpa, tappes viimase e. Apollon ja initsiatsioonirituaalid. f. Apollon kui tõvejumal; - teda peeti hädade tõrjujaks ja tervistusjumalaks. Saatis katku Troojat piiravate kreeklaste laagrisse. g. Asklepios. h. Apollon, mantika ja muusika; i. Orpheus; j. Hyperborealased. 21. Artemis. a. Kuju ja funktsioonid. Jahi ja metsloomade jumalanna, Apolloni kaksikõde. Vastutas naiste surma eest b. Leto ja Artemise sünd. Artems sündis Zeusi ja titaan Leto ühte tulemusel. Et Hera Letot karistada ei saaks, muutis Zeus viimase pärast ühtimist põldvutiks. Neid ei võetud aga kuskil vastu, kuna kardeti Hera viha. Maanduti Delosel. Artemis sündis esimesena, aitas valida koha Apolloni sünniks ja pärast
Muudab Türgi Euroopapäraseks (väga julmade vahenditega). Keelas surmanuhtlusega fessi (kooniline punane peakate) kandmise. Suri alkoholimürgitusse. Mausoleum ehitati 194453. Ümber mausoleumi on muuseumid, kus on ta isiklikud esemed (autod, golfivarustus) 32. Agamemnon ja Klytaimnestra Trooja sõda läheb lahti, sest Paris on röövinud Agamemnoni naise õe Helena. Trooja sõjavägede ülemjuhatajaks saab Agamemnon. Agamemnon on abielus Klytaimnstraga. Tooja sõda ei saa alata, kuna Artemis on vihane. Agamemnon on haavaud Artemise hirve. Artemis maksab kätte. Tuuled puhuvad valest suunast, laevad ei saa startida. Selle tõttu tuleb ohverdada Agamemnoni tütar, et lepitada Artemist, et saaks alustada Trooja sõda. Kui Iphigeneia ohverdatakse, siis Artemis annab järele ja tuuled saavad õigest suunast puhuma hakata. Edasi 2 võimalust: kas Iphigeneia ohverdati või Artemis päästis ta.Pärast Trooja langemist kodus söömise ajal või vannis olles sai Agamemnon surma
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRA...
kiskusid ta lõhki. Seda stseeni on kujutanud oma maalidel Tizian, Rembrandt, Tiepolo jt. Kuid eestlastele kõige kättesaadavam sama loo kujutus on Kadrioru lossi suure saali laemaalingul. NB! Suurenda pilti! G. Cesari. Diana ja Aktaion. Kunstimuuseum. Budapest Teine niisama pikantne, kuid kurva lõpuga lugu juhtus Artemist pidevalt saatva nümf KALLISTOga, kes nagu Artemiski tõotas jääda igavesti neitsiks. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis üksi jahile läheb, moondas end naiseks, kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et sõbratar on rase. Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama ja tappis ta noolega. Zeusil hakkas Kallistost kahju ja muutis ta tähkujuks. Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker, aga teistes keeltes on see tähtkuju
Templid Kelli Arumäe, Helis Mändla, mariliis Evert Milline oli põhiplaan Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. (Mitte templi sisse, sest seal elasid jumalad.) Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid Samas on kreeka sambad Egiptuse omadest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt Millest ehitatai ja kuhu? Puit Kõrgemale kohale, mäe Liiv või lubjakivi tippu. Kivi Marmor Templid Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level ...
de Hera, kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma vimsa kolmhargiga torme ja maavtinaid tekitav merejumal. Teine vend oli allilma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine de oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibuktt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kbaraga teekijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos 7 Maailmaimet: Cheopsi pramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Bablonis, Artemise tempel Ephesoses, Erostratos pani selle kuulsuse prast plema. Zeusi kuju Olmpias, (kullast ja elevandiluust) Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja
merkuraalid (Mercuralia). Kaupmehed piserdasid tema pühast kaevust Porta Capena lähedal endale vett pähe. Rooma impeeriumi vallutatud rahvaste seas sai Mercurius väga populaarseks. Keldid austasid teda ning germaanlased samastasid teda Wodaniga. Teda nimetati ka Alipes ('tiivuliste jalgadega'). Teda on tihti kujutatud caduceus'ega käes. Artemis 1 ÜLESANDED Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Teda peeti ka vooruse-, taimekasvu- ja viljakusjumalannaks. Lisaks peeti teda abielu sõlmimise ja sünnitusjumalannaks. 2 TÄHTSAMAD TEOD Apollon ja Artemis hukkasid nooltega ka hiiglase Tityose, kes jälitas nende ema Letot. 3 ARTEMISE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Diana oli vanarooma mütoloogias jahijumalanna, kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli üks kolmest neitsilikust jumalannast koos Vesta ja Minervaga. Diana oli Apollo
Giovanni Lorenzo Bernini oli 17. sajandi silmapaistvam skulptor, kui ka arhitekt. Ta tööd põhinesid antiik mütoloogial. Ta kujutas iidseid jumalaid alati mingis tegevuses, pööraste soengute ja iga pisidetailiga. Ta anne avastati kui Bernini oli alles 7. aastane, kui kais isaga Roomas tööasjus kaasas. Algselt töötas ta koos isaga, kuid siis hakkas kardinal Scipione Borghese talle tööde ülesandeid andma 3 Diana rooma jahi-, kuu-, nõidusejumalanna. Kreeka usundis vastad Dianale Artemis. Artemis valitses ööd, võlutalitusi ning kaitses neitsilikku noorust. Ta oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jumalate hulhas oli ta parim kütt. Artemisele olid pühendatud kõik metsloomad, peamiselt kujutatakse Artemist lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/bernini/tekst.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon_ja_Daphne_(Bernini) http://et.wikipedia.org/wiki/Gian_Lorenzo_Bernini
Vana Kreeka religioon Vana Kreeka jumalad Jumalad Kreeka jumalad on antropomorfsed nii välimusel kui ka iseloomult (sarnased inimesega) Kreeka jumalad olid surematud Nende arvu ei ole võimalik kindlaks teha Kohalikud jumalused Võeti omaks ka võõraid jumalaid Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ) Poseidon ( Zeusi vend, merejumal, tekitas tormi ja maavärinaid ) hobune, kolmikhark Hades ( Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ) Demeter ( Zeusi õde, viljakuse jumalanna, põllutööde kaitsja ) - viljapea Ares ( sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ) - kiiver Hephaistos ( tulejumal, Hera ja Zeusi poe, üks jalg lühem ) Athena ( sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja, Zeusi tütar ) - öökull Apollon ( luule, muusi...
5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna 10. Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal 11. Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna 12.Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal http://www.slideshare.net/nataljadovgan/vanakreeka-mtoloogia-ja- religioon
jumalanna 4. Apollon Apollo Valguse, Vibu, nool, ennustamise lüüria , muusade ja kunstide kaitsja. Valitses ka katku ja näriliste üle. 5. Ares Mars Sõjajumal Relvad, kilp, kiivrid 6. Artemis Diana Jahijumalann Teda kujutati a jahikoera, vibu ja nooltega. Loomaks emahirv 7. Athena Minerva Tarkuse Öökull jumalanna 8. Demeter Ceres Maa- ja Viljapead viljakusjumala nna
Apollon oli valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. Samas oli Apollon suurepärane pillimees, kelle kuldse lüüra saatel taevased laulsid ja tantsisid. Tema hoole all olid muusika ja luulekunst. Apolloni kaksikõde Artemis oli osav kütt ja kaitses elavat loodust, eriti loomi. Ta oli suurepärane pillimees, kelle kuldse lüüra saatel olümplased laulsid ja tantsisid. Apollon oli peajumal Zeusi ja titaanide Koiose ja Phoibe tütar Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle.
saj. e. Kr. enamikku rooma jumalusi kreeka omadega, meenutame ka nende rooma vastete nimesid. Nii on hea kunstiteoseid lihtsam mõista. Need 12 peajumalust on: · Zeus - rooma Jupiter - peajumal · Hera - rooma Juno - peajumala abikaasana taevakuninganna · Athena - rooma Minerva - neitsilik tarkuse- ja mõistusesejumalanna · Poseidon - rooma Neptunus - mere- jm. veekogude jumal · Apollon (samastati ka Heliosega) - rooma Apollo - valguse- ja päikesejumal · Artemis - rooma Diana - neitsilik jahi- ja loodusjumalanna · Demeter - rooma Ceres - vilja- ja põllutööjumalanna · Hermes - rooma Mercurius - jumalate käskjalg, kaubandusjumal, reisijate kaitsja · Aphrodite - rooma Venus - armastusjumalanna · Ares - rooma Mars - sõjajumal · Hephaistos - rooma Vulcanus - tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal · Hestia - rooma Vesta - neitsilik koldetule ja kodukolde jumalanna
Erinevalt isast oli Apollonil armuelu valdkonnas tihti olnud ka ebaedu. Näiteks armus Apollon nümf Daphnesse, kuid kui neiu märkas Apolloni kurje kavatsusi, põgenes ta tema eest mägedesse ning hüüdis appi oma isa, kes Daphne esimese puudutusega loorberipuuks moondas. Apollonil oli ka väga palju sõpru, kuid kahjuks peaaegu kõik neist kas surid ära või siis mingi kurva sündmuse tõttu langesid masendusse, mistõttu ei saanud Apollon nendega sõprutsemist jätkata. Jahijumalanna Artemis ei olnud nii aktiivne nagu tema vend Apollon, kuna Artemis otsustas neitsiks jääda, pole tal üldse huvitavaid armuseiklusi. Ühe müüdi järgi oli ta sündinud mõni hetk varem kui Apollon ning asus kohe oma ema Letot venna ilmaletoomisel abistama, seetõttu sai ta endale ka rasedate naitse kaitsejumala n-ö tiitli. Üks suhteliselt kurb armulugu on siiski ka Artemisega seotud, nimelt üks jahimees nägi teda nümfide keskel rüütult jões suplemas,
Sümboliks oli tamm. 2. Hera Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja, tohutult armukade 3. Poseidon Zeusi vend, vete valitseja, habetunud, sümboliks oli kolmikhark, sümbolloomaks oli hobune. 4. Hades Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja, sümboliks oli granaatõun 5. Demeter maa- ja viljakusjumalanna, kujutati koos viljapeadega 6. Apollon kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend 7. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas, kujutati lühikeses kitoonis koos jahikoer, vibu ja noolega. 8. Athena tarkuse jumalanna, sündis Zeusi peast, kujutati kiivri ja odaga, sümboliks oli öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist. 9. Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust, kujutati koos peegli, lillede ning poja Erosega. 10
Antiikkirjandus 1. Seitse maailmaimet: *Giza püramiidid *Halikarnassose Mauseoleum *Aleksandria tuletorn *Zeusi kuju *Artemise tempel *Rhodose koloss (Heliose kuju) *Babüloni rippaiad 2. Kreeka jumalad: *Zeus taeva-ja äikesejumal *Hera abielu kaitsja *Poseidon merejumal *Hades allmaailma ja surnuteriigi valitseja *Demeter musta mulla jumalanna, põllutööde kaitsja *Ares sõjajumal *Hephaistos tulejumal, lonkur, sepp *Athena sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis jahujumalanna *Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3....
vastupidi, siis võis ta uputada laevu ja võis esile kutsuda ka maavärinaid. Tema oli Zeusi vend. Sümboliks oli kolmikhark. Hades Surnuteriigi valitseja. Oli karm kuid õiglane. Zeusi teine vend. Hestia Kolde ja ohvritule jumalanna. Athena Sõjajumalanna. Kangelaste hea abiline, käsitöö ja tarkuse edendaja. Tema truukaaslane oli öökull. Apollon Valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. Oskas väga hästi pilli mängida. Hoole all olid muusika ja luulekunst. Artemis Jahijumalanna. Oli osav kütt, kaitses loodust ja loomi. Tema kaaslaseks oli hirv. Aphrodite Ilu- ja armastuse jumalanna. Ta oli jumalannade seast kõige ilusam. Saatjaks oli tema tiivuline poeg Eros. Sümboliks aga luik. Hermes Jumalate käskjalg. Samas ka loomakarjade kaitsja ja teekäijate abiline. Sümboliks tiivulised sandaalid. Ares Sõjajumal. Hävingu ja hukatuse tooja.
Third level Fourth level Fifth level Aphrodite Apollon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Artemis Ares Athena lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hades Dionysos Demeter Click to edit Master text styles Second level Third level
Birgit Vislapuu Hardi Kõlli 10. a klass 2009a. Zeus Zeus on vanakreeka mütoloogias pea-,taeva- ja äikesejumal Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti maaraputaja nime all Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud Zeusi elulugu Zeusi isa oli titaan Kronos ja ema titaanitar Rhea Kronos neelas alla oma lapsi võimu säilitamiseks Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse Zeus pagendas Kronose allmaailma- Tartarosesse Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö ja vulkaan...
samuti oli ta ka puhastaja, kes või süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Artemis (Diana) Artemis oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna.Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana. Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Artemis oli kuu, teda hüüti Phoiboseks ja Seleneks(Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, pks vanadest jumalatest
1.Kreeka jumalad Zeus-taeva,tormi ja äikesejumal.Kõigist võimsam ja teised jumalad pidid talle kuuletuma.Teda kujutati sageli jumalate valitsejana.Zeusil oli lugematu hulk lapsi,seetõttu nim. Kreeklased teda tihti isaks.Kõik inimeste seadused kuulusid Zeusi kaitse alla.Zeusi abikaasa oli tema õde Hera,abielu kaitsja.Zeusil oli ka kaks venda,arvati et nad olid omavahel maailmad ära jaganud: Poseidon merejumal,Zeusi vend. Hades allmaailma ja surnute valitseja,Zeusi vend. Demeter musta mulla,selle sigivue ja võrsuva vilja jumalanna.Põllutööd olid tema erilise kaitse all.Müüdis esines eelkõige armastava emana.Zeusi teine õde. Ares-sõjajumal ja jumalate sepp,Hera poeg ing Lonkus tulejumal Hephaistos Ei kuulnud kumbki kreeklaste lemmikute hulka. Athena sõjajumalanna,oli sündinud täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast.Temas peeti väga lugu.Tema kaitse all oli kindlused ja linnad ja nendega seoses ka kogu tsivilisatsioon nin teda aus...
· Terrassse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale olid paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. · Kuna sambad ulatusid ca. 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Artemise tempel · Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oli Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja
Poseidoni püha loom oli hobune. Zeusi õde Demeter oli põlluharimisega seotud jumalanna, tema andis põllule viljakuse. Demeteriga olid seotud Eleusise müsteeriumid. Demeteri sümboliks oli viljapea. Apollon, kes algselt oli päikesejumal ja haiguste saatja, hiljem kunsti ja kultuuride kaitsja. Apollonil oli palju oraaklipaiku, millest tähtsaim asus Delfis. Ennustaja, kes Delfis tegutses nim püütiaks. Hermeneut tõlgendas ennustaja segased sõnad inimkeelde. Looduse ja loomadega oli seotud Artemis, kes on orientaalsete joontega jumalanna. Artemis on ilmselt mõjutusi saanud Kybelest. Artemise kaks püha looma olid hirv ja karu. Artemise saatjaid nim nümfideks. Artemist peeti kuujumalannaks ning teda kujutati tihti noolte ja vibuga. Ilu- ja armastusjumalanna Aphrodite on loomult sarnane Istariga. Aphroditel on palju armukesi ja mehi ning temaga on seotud sakraalne prostitutsioon (põhil Korintoses). Aphrodite pühad loomad olid jänes ja tuvi
Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Diana rooma jahi-, kuu-, nõidusejumalanna. Kreeka usundis vastad Dianale Artemis. Artemis valitses ööd, võlutalitusi ning kaitses neitsilikku noorust. Ta oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jumalate hulhas oli ta parim kütt. Artemisele olid pühendatud kõik metsloomad, peamiselt kujutatakse Artemist lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
