põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik · elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks bensiin, seatina, elavhõbe, mangaan, kaadmium, antimon, arseen, fosfor ja närvigaasid · ülitundlikkust põhjustavad mürgid kutsuvad allergilistel inimestel esile ägeda allergilise reaktsiooni e anafülaktilise soki Aine mürgisus e toksilisus on suhteline ja oleneb paljudest asjaoludest. Olulised on nii aine keemilised ja füüsikalised omadused kui ka aine kogus. Oma osa etendab ka väliskeskkond, milles toimub aine ja organismi kokkupuude, samuti on tähtis organismi seisund ning reageerimine aine suhtes
Terminid: sulfaat, sulfit, sulfiid. Sellega seoses andis ta välja keemia elementaarkursuse (1789). Ta tõi seal välja nimekirja 33.st keemilisest elemendist (See oli väga oluline!). Met + 02 Met. oksiid. Metallid on keemilised elemendid ja neid ei ole võimalik üksteiseks üle viia! Pakkus välja veel: gaasilised mittemetallid (hapnik, lämmastik, vesinik (aga mitte Cl!)), väävel, süsinik, radikaal. Metallidest: arseen, antimon, vismut, koobalt, nikkel, mangaan, molübdeen jt. Andis ka nime vesinikule: vee tekitaja, lämmastikule azote (hiljem lõi läbi nitrogenium nitraadi tekitaja). Radikaal rühmitus, mis toimib kui tervik (ei lagune koostisosadeks): klooriradikaal (HCl tunti muriatic acid), fluoriradikaal, booriradikaal. Elementideks pakkus ka (kuid kahtles selles): lubi(calx) kaltsium, magnesia
asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik. Sööda toitainete kasutamine loomorganismi poolt. Söötades leiduvaid toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Seede käigus söötades leiduvad toitained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Ainete lagunemise protsesse organismis nimetatakse kataboolseteks protsessideks. Tekkinud uued ühendid imenduvad verre või lümfi, kust loomorganism kasutab neid kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks.
· Aktiivmuda · Biokileprotsess · Pinnasesse juhtimise meetod · Anaeroobsed protsessid Reostuskoormuse vähendamine: · Vee keemiline töötlemine · Veekogu aereerimine · Veekogu sisse-väljavoolu reguleerimine · Põhjamuda eemaldamine · Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada Vees sisalduvad kahjulikud ained: · Allumiinium · Elavhõbe · Arseen · Ammoonium · Fluoriidid · Süsiniktetraoksiid · Kaadmium · Kloorfenoolid · Kroom (kolmevalentne-vajalik, kuuevalentne-mürgine) · Vask, plii, seleen, mangaan · Nitriidid Märgalade tähtsus (Ramsari konventsioon): · Magevee ressursi säilitamine · Vee kvaliteedi hoidmine · Looduse mitmekesisuse kaitsmine · Üleujutuste kontrollimine · Pikk veeviibeaeg soodustab isepuhastusprotsesse
haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse hoopis kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad (,,Tubakast põhjustatud kopsukahjustused" http://www.tervis.ee/infomat/tubakas_tervis) Vähki tekitavad ained Vähki tekitavaid ehk kantserogeenseid aineid on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul tõuseb regulaarsel suitsetajal risk haigestuda vähkkasvajatesse kümneid kordi. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku (ibid). Radioaktiivsed ained
,,CH2O"+ ¼ O2= ¼ CO2 + ¼ H2O. Anaeroobne- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobne hingamine)- ¼ ,,CH2O" = 1/8 CH4 ; ¼ ,,CH2O"+ ¼ H2O= ¼ CO2+ ½ H2. 26. Reovete jagunemine. Olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. 27. Ohtlikud ained vees. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr); muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaniidid, aromaatsed süsivesinikud, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud; klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud, amiinid, pestitsiidid. 28. Reovee puhastamine. Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Puhastusmeetodeid: mehhaaniline, - füsiko-keemiline, keemiline, elektrokeemiline, bioloogiline. 29. Vee reostumise mõjud keskkonnale.
Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: 1.elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus 2.liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid 3.vee läbipaistvuse vähenemine 4.hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 5.põhjasetete mudastumine Raskmetallid ja toksilised ained. - Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: a) mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid b) laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen c) vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH , d) vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid,
¼ O2= ¼ CO2 + ¼ H2O. Anaeroobne- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobne hingamine)- ¼ ,,CH 2O" = 1/8 CH4 ; ¼ ,,CH2O"+ ¼ H2O= ¼ CO2+ ½ H2. 26. Reovete jagunemine. Olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. 27. Ohtlikud ained vees. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr); muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaniidid, aromaatsed süsivesinikud, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud; klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud, amiinid, pestitsiidid. 28. Reovee puhastamine. Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Puhastusmeetodeid: mehhaaniline, - füsiko-keemiline, keemiline, elektrokeemiline, bioloogiline. 29. Vee reostumise mõjud keskkonnale.
· Eutrofeerumine- toitanete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. · Veest võib leida- polaarsed vee molekulid. Palju hüdroksooniumioone, mis muudavad looduslikud veekogud happelisemaks. Vees on ka gaase. Vees on alati mitmeid metalliioone Fe 2+, Fe 3+, Ca 2+, Mg 2+( kui nende ioonide konsentratsioonid on normaalse, siis nad on loomulikud vee komponendid.). · Ohtlikud ained vees- raskemetallid; muud anorgaanilised ühendid (fluoriidid, arseen, boor); aromaatsed süsivesikud (benseen, fenoolid, ksüleenid); polütsüklilised aromaatsed süsivesikud ( krüseen, naftaleen); amiinid; pestitsiidid(2,4-D; aldriin). Püsivad orgaanilised saatseained keskkonnas. Bioakumulatsioon · Mürk- aine, mis organismi sattudes põhjustab juba suhteliselt väikestes annustes tugevaid, organismile kahjulikke talitlushäireid või surma. Mürgi mõju võib olla kiire või aeglane, süsteemne või lokaalne
9) kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid; 10) muud töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. (2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel. Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused : Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest ohuteguritest: 1) akrüülnitriil; 2) arseen ja selle ühendid; 3) berüllium ja selle ühendid; 4) süsinikmonooksiid; 5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid, fosgeen); 6) vesiniktsüaniidhape; 5 Kutsehaigused ja tööõnnetused 7) tsüaniidid ja nende ühendid; 8) isotsüanaadid; 9) kaadmium ja selle ühendid; 10) kroom ja selle ühendid; 11) elavhõbe ja selle ühendid;
lahustina, pesemisvahendina, absorbendina, transportimisel jne · Põllumajanduslikud reoveed- mineraalse saastuse põhjustavad väetise vale hoidmine ja kasutamine · Atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaine. 28. Ohtlikud ained vees: · Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr) · Muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaanid, tsüaniidi · Orgaanilised saasteained: · Aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid · Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen · Klooritud alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloretaan, kloroform, heksakloroetaan) · Amiinid
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteras...
RAKVERE AMETIKOOL KEEVITAJA Rando Pajula KEEVITAMINE Referaat Rakvere 2010 1 Keevitamine Keevitus (protsess) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke f...
millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C...+70 °C.
Referaat: Keevitamine Koostaja: Õpperühm: Tallinn 2008 1 Sisukord: Sisukord:....................................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 2. Kaarkeevitus..........................................................................................................................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid......................................................
C2H5-Pb · Kaadmiumi (Cd) ühendid kesknärvisüsteemi, maksa ja neerude kahjustused; aneemia; luude lagunemine; kantserogeensed omadused · Arseen (As) kantserogeensete omadustega poolmetall; inhibeerib ATP sünteesi; kilpnäärme kahjustused 75 76 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH-id) PAH-ide omadused
Kondenseerunud tõrv on kleepuv pruun aine, mis määrib näpud ning hambad suitsetajaile omast pruuni värvi. · Nikotiin tugevatoimeline ja kiiresti sõltuvust tekitav aine. Tubakasuitsu sissehingamisel imendub nikotiin vereringesse. Organis reageerib nikotiinile kiiresti südame töö kiireneb ja vererõhk tõuseb. · Tsüaniid tuntud mürk, mida on kasutatud ka gaasikambrites · Formaldehüüd kasutatakse näiteks surnukehade konserveerimisel · Arseen tuntud mürk http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1885
Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Germaaniumi keelutsooni laius on 0,72 eV, ränil 1,12 eV. Germaanium ja räni on nelja valentsed ained nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või kiirguse mõjul
sünteetilised või looduslikud orgaanilised ained. Puit praktiliselt ei pundu immutamisel pentakloorfenooliga (toksiline aine!). 3. grupp: tahkete kütuste termilise töötlemis-produktide baasil saadud immutid: kreosoot (kivisöetõrva baasil), põlevkivi immutusõli jm. Kreosoot on küll tõhus kaitsevahend, kuid võib esimeste suvede kuumusega välja tilkuda. 69. Mis on see toimeaine CCA immutis, mis on keskkonnale kahjulik ja mille kasutamist piiratakse? Arseen 70. Milles seisneb puidu modifitseerimise põhimõte? Puidu modifitseerimine on massiivpuidu või spooni anatoomiliste tühemike täitmine reaktsiooni-võimelise ainega või ainete seguga, kusjuures puitu viidud reagent, kas reageerib puidu endaga või moodustab puidu struktuuris polümeeri. Anatoomiliste tühemike all mõeldakse: Rakuõõsi (tugirakud, sooned, vaigukäigud, jt) Mikrokapillaare rakuseintes
inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: 1.elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus 2.liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid 3.vee läbipaistvuse vähenemine 4.hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 5.põhjasetete mudastumine Raskmetallid ja toksilised ained. - Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: a) mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid b) laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen c) vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH , d) vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid,
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
14 - 20% P2O5 Topetsuperfosfaati saadakse loodusliku fosfaattoorme reageerimisel fosforhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 14H3PO4 → 10Ca(H2PO4)2 + 2HF 40 - 55% P2O5 Kasutatakse veel mitmeid teisi fosforväetisi (ammofoss jt.) Fosforiväetisi toodetakse ca 40 milj. t/a Fosforväetised ja fosfaatsed pesemisvahendid põhjustavad suure kasu kõrval olulist keskkonnareostust → vetikate vohamine 3.16. Arseen As – element nr. 33, lad. Arsenicum, kr. arsen arsenicos – tugev, võimas (ka mehelik) vene k. мышъяк - tõenäoliselt sõnast мышь (hiir) “hiiremürk” ingl. arsenic, saksa Arsen, pr. arsenic, poola arsen traditsiooniliselt märgitakse avastajana: Albertus von Bollstadt (Albertus Magnus) 1250.a. paiku - tegelikult olid As ühendid tuntud juba antiikajal (vähemalt I saj-st p. Kr.), tõenäoliselt veel palju varem - keemil. elemendiks tunnistas Lavoisier 1789
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VÄHKKASVAJAD Referaat Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 SISUKORD Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli selle vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised...
(C7H2ClN5), lindaan (C6H6Cl6), propasiin (C9H16ClN5), 14)1,3-butadieeni süüntees Teisest kolonnist: dieldriin, klorodaan, toxafeen, heptakloor etc.); 1,3-Butadieen on sünteetilise kummi tooraine. n-buteen Fraktsioon Keemist-r, °C Saagis, 13 on metallid (antimon, arseen, kaadmium, kroom, vask, (1-buteen ja 2-buteen) dehüdrogeenitakse ca 650 C % seatina, elvhõbe, nikkel, tallium etc.); juures produkti saagisega ca 75-85% tooraine Värtnaõli 230-250 10-12 Sellese nimekirja on lülitatud ka tsüaniidid, üldfenoolid, ühekordsel läbiminekul kolonnist:
Hg akumuleerub rasvkoes seeläbi akumuleeruvad ka toiduahelas. 17. Mis on transgeenne taim? Geneetiliselt modifitseeritud (GM) taim (või tema järglane), mis sisaldab oma genoomis endaga mitte seotud organismi (viirus, bakter, loom, teine taim) geneetilist materjali. 18. Millised on transgeensete taimede kasvatamise ja kasutamisega seotud keskkonnaalased riskid ja kasud? Positiivsed mõjud: 1. Väheneb keemiliste insektsiinide kasutamine. Nende koostises võib olla arseen, plii jm kahjulikud. 2. Mullakvaliteedi tõus. GM põldusid haritakse vähem. Kaitseb erosiooni ja mulla kuivamise eest, mulla ökosüsteemi häiritakse vähem, vajab vähem tööd. Harilikul põllul peab umbrohust vabanemiseks rohima. 3. Väiksem CO2 emissioon. Vähem kündmist, vähem pestitsiidide pritsimist. Vähesem põlluharimine tähendab ka traktorite väiksemat kütusekulu (vähenenud süsihappegaasi emissiooni) 4. Suurem saagikus
väga hõbedaga, või kollaseks, kullasarnaseks, metalli sisemine olemus jääb aga endiseks. Euroopa tähtsamatest alkeemikutest väärivad märkimist peale eelpool nimetatud Albert Suurele ehk Albertus Magnusele (1193 1280) veel ka Roger Bacon (u. 1217 1292). Saksa filosoof ja keemik Albert Suur arvas, et metallide transmutatsioon toimub värvuse ja tiheduse muutumisel. Väävel ja elavhõbe muutuvad kullaks arseeni ja vee toimel. Arseen annab värvuse, vesi võimaldab aineosakestel hästi tihedasti üksteise vahele minna; nii suureneb tihedus ja tekib kuld. Albert Suure kuulsust näitavad tema kolm tiitlit suur maag, veel suurem filosoof ja suurim teoloog. Roger Baconi arvates oli alkeemikute eesmärgiks saada eliksiir, mis kokkupuutel väheväärtuslike metallidega muudaks need väärismetallideks. Alkeemikuid toetas Londoni Kuningliku Seltsi tolleaegne president Robert Boyle
KEELATUD VÕI PIIRATUD KASUTAMSEGA AINETE JA TEGEVUSTE NIMEKIRJAD Laialdaselt kasutuses EÜ-s. Tehnlised andmed sageli akti lisadena, et ei peaks muutma akti, kui teadus ja tehnika arenevad. Eriti levinud ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsel, veekeskkonna kaitsel ja jäätmealase kontrollis. ,,Mustad" nimekirjad üldse ei tohi, nt veekekkonda viia elavhõbedat, kaadmiumi ja radioaktiivseid aineid. ,,Hallid" nimekirjad tuleb hoida teatavates piirides, nt tsink ja arseen. On ka nimekirju tegevustest, mda loetakse ohuallikaks. RUUMILINE PLANEERIMINE Algselt elurajoonide ja tööstuse eraldamiseks. Kaasajal keskkonna ja säästva arengu aspekt väga oluline. Eesmärgiks keskkonnale ohtliku tegevuse hajutamine. Keskkonnanormatiivid võivad jaguneda territoriaalselt. Planeerimisseadus. Enne kehtestamist teostatakse riiklikku järelvalvet: maakonnaplaneeringu üle siseministeerium, üld- ja det üle maavanem. KESKKONNAMÕJU HINDAMNE Environmental Impact Assessment
· keskmine sisaldus inimorganismis ~ 0,8 g (ajus, neerudes, maksas, veres, luudes). · Päevas võib lisanduda 0,06...0,5 mg; millest enamus (~42%) saadakse tahke toiduga; ülejäänust vedelatoiduga ~ 25%, veega ~ 23% ja õhust ~10%. · Pb esineb: · eelkõige taimsetes toiduainetes (enim nende pealispinnal) · savinõude glasuuris · konservitooside kattes · autoheitegaasides As Arseen (As) on maakoores laialt levinud keemiline element, metalloid, seotud Zn, Cu, Au ja Pb ekstraheerimise maakidega. Viimaste kaevandamine on oluliseks arseenile eksponeerumise allikaks. Arseeni kasutatakse ka pestitsiidides ja kanade toidulisandina-anthelmintik. Kuigi merest pärinevad kalad ja koorikloomad võivad olla ka saastatud As-ga, on see seal tavaliselt vähemmürgises orgaanilises vormis. Toksilised toimed
kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. · Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor jt.), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Germaaniumi keelutsooni laius on 0,72eV, ränil 1,12eV. Germaanium ja räni on neljavalentsed ained, nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas, siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või
hõlpsasti lülitada 60%-lisele säästure_iimile, kui seda korraks välja lülitada ja seejärel uuesti sisse lülitada. 4 LED lamp Valgusdioodi tähtsaimaks osaks on mõne millimeetri suurune kahest erinevast pooljuhist koosnev kiip, mis on paigutatud räni- või galliumikristallist alusele. Kiirgava footoni energia e lainepikkus (värvus) sõltub LED-lampides pooljuhtmaterjali kihtidest ja kasutatavatest lisanditest. Levinumad lisamaterjalid on alumiinium, arseen, gallium, indium, fosfor ja lämmastik. Nende varieerimise abil võib luua dioode, mis kiirgavad erineva lainepikkusega valgust alates infrapunasest kuni ultravioletini, võimaldades saada meile soovitud värvusega valgusallikat.. Enamikul juhtudel vajatakse valgustuseks siiski valget valgust, mida valgusdiood otseselt ei anna. Seepärast kasutatakse valge valguse saamiseks LEDides mitmesuguseid võtteid.
PMÜ pesa moodustav ühik 21 Keemilised kvaliteedinäitajad Näitaja Piirsisaldus Ühik Akrüülamiid 0,10 µg/l Antimon 5,0 µg/l Arseen 10 µg/l Benseen 1,0 µg/l Benso(a)püreen 0,010 µg/l Boor 1,0 mg/l Bromaat 10 µg/l
taimetoiteelementide omastamine tagasihoidlik. Raskmetallide kättesaadavuse tõus. Taimede kaitse: spets orgaaniliste ainete viimine mulda; mükoriisa; fütokelaadid. Keskkonna saastajad. Saastaja on õhu, mulla või vee saasteaine, millel on kahjulik mõju elusolenditele. Saastajad võivad pärineda looduslikust allikast (vulkaanid), aga enamik on siiski antropogeense päritoluga. Kaks peamist saastajate rühma, millega taimed peavad toime tulema, on: 1) Raskmetallid - arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, nikkel, plii, tsink, vanaadium, vask; neid on peamiselt leitud mullast ja veest 2) toksilised gaasid - on atmosfääris muundunud fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena. Tavaliselt ei omasta juured tänu juureraku membraanide selektiivsusvõimele raskmetalle - see on üks viisidest, kuidas nendest hoiduda. Peroksüatsetüülnitraat (PAN) on sudu koostisosa, ta on happeline, silma ärritav hägu suurte linnade ümbruses
• Aseta oma käed vahetult nabast ülespoolekannatanu kõhule. • Suru järsu nõksatusega tema kõhule, suunaga abaluudele. • Tee seda korduvalt, kuni võõrkeha eemaldumiseni 58. Missugused on mürgituste põhjused? Põhjused • Ravimid, • alkohol, • narkootikumid, • vingugaas, • mürgised taimed, ka seened, • olmekeemia, • söövitavad ained (happed ja leelised), • orgaanilised lahustid (bensiin, tärpentin, petrooleum), • muud mürgised ained: elavhõbe, arseen, fosfor jne. 59. Kuidas aidata kannatanut erinevate mürgituste korral? (ravimid, alkohol, narkootikumid, vingugaas, mürgised taimed ja seened, olmekeemia, söövitavad ained, orgaanilised lahustid (bensiin, tärpentin, petrooleum) Tegutsemisjuhised Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112, kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, ...
v a lm is t u to d , si: boksiit, tsin kivisüsi, rauamaak, a s s õ id u keid ( a k, uraan, a sealhulg a t e, k e m ikaale ja ntimon, par a arseen, ka aliumkarbo laevad), a naat, . päevakivi, puit ja kala toiduEaLinkeoid gutoodangus . on Prantsusm
pH<5 Raskemetallide kättesaadavuse tõus Taimede kaitse: Spetsiaalsete orgaaniliste ainete viimine mulda Mükoriisa Fütokelaadid 8. Keskkonna saastajad. Saastaja on õhu, mulla või vee saasteaine, millel on kahjulik mõju elusolenditele. Saastajad võivad pärineda looduslikust allikast (vulkaanid), aga enamik on siiski antropogeense päritoluga. Kaks peamist saastajate rühma, millega taimed peavad toime tulema, on: 1) Raskmetallid - arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, nikkel, plii, tsink, vanaadium, vask; neid on peamiselt leitud mullast ja veest 2) toksilised gaasid - on atmosfääris muundunud fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena. 9. Soolastress. Risosfääri kõrge soola kontsentratsioon tekitab stressi läbi vee defitsiidi ja iooni mürgisuse. Soola välistamine ja osmootne regulatsioon mängivad mõlemad suurt rolli kõrge soola keskkonna talutavuses
*Kindlasti on vees gaase (mõned neist reageerivad veega, teised mitte). 2+ 3+ 2+ 2+ *Vees on alati mitmeid metalliioone: Fe , Fe , Ca ,Mg jne. Kui nende ioonide kontsentratsioonid on normaalsed, siis on nad loomulikud vee komponendid. Liiga suure kontsentratsiooni puhul tekitavad nad aga reostust. Saasteelementideks loetakse Co2+, Ni2+, Sr2+,Cd2+, Ba2+. Ohtlikud ained vees *raskemetallid * muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaniidid, tsüaniidid * aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid *polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen- *amiinid * pestitsiidid Reovee puhastamine Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. puhastusmeetodeid: mehhaaniline, füsiko-keemiline, keemiline,
kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus · Mitmetes piirkondades on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega. · Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: · mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen · vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH · vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid,
on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10 -6...108 m. Pooljuhtmaterjalide eritakistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatus jne.). Pooljuhid on kas keemilised elemendid või keemilised ühendid. Pooljuhtelemente on üldse 13, kuid enamkasutatavad on germaanium, räni, seleen, telluur, arseen ja fosfor. Germaanium (Ge) on perioodilisussüsteemi IV rühma element, välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C. Temast valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel 60...+70 °C. Räni (Si) on sama rühma element, hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemperatuur 1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pooljuhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabilisaatorid jne.)
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
Antioksüdantse toimega ensüümi glutatiooni peroksüdaasi koostises osaleb antioksüdantse süsteemi toimimises Rakusiseste oksüdeerijate ja redutseerijate füsioloogilise tasakaalu hoidmiseks Hormoonide ainevahetust mõjutavate ensüümide tööks DNa komponentide sünteesiks Südame normaalseks talitluseks Meestel isassugurakkude arenguks e. spermatogeneesiks Kehavõõraste ainete kahujutustamiseks ja raskemetallide (tallium, kaadmium, arseen, elavhõbe) imendumise blokeerimiseks Millistest toiduainetest saame seleeni? Pähklitest, õllepärmist, merekaladest, koorikloomadest, viinamarjadest, merevetikatest, tailihast, piimatoodetest, brokkolist, täisteratoodetest ja seemnetest, laukudest ja sibulast. Seleenipuudust Normaalse segatoitumise puhul ei kujune. Seleenipuudust on märgatud piirkondades, kus pinnase seleenisisaldus on väike. Meestel võib seleenipuudus põhjustada viljakuseprobleeme. Seleeni liigtarbimine
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Cu 17,5 * 10-3 W 17,5 mW Si i (20°C) 2,1 * 10 W 9 2,1 GW PVC 1020 W 1011 GW Enamasti on pooljuhid kristallilised ained. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned keemilised elemendid (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor jt), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Pooljuhtide eritakistus sõltub tugevasti mitmetest välistest mõjuteguritest (temperatuur, valgus, radioaktiivne kiirgus jms) ning lisandainetest. Pooljuhtide üks iseärasusi on ka nende eritakistuse järsk vähenemine temperatuuri tõustes. Pooljuhtide eritakistuse temperatuuritegur on seega negatiivne (elektrijuhtidel vastandina reeglina positiivne).
Joogivee probleemid: Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standarditele peamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati fluori kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus Mitmetest piirkondadest on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega Vees sisalduvate ainete jaotus olmevee kvaliteedinõuete kohaselt: Mürgised ained - elavhõbe, kroom, plii, arseen jne Laialt levinud tervisele kahjulikud ianed - alumiinium, boor, nikkel, nitraadid Vee organoleptilisi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) omadusi ja kasutamist mõjutavad ained - raud, vask, tsink, kloriid Üldist saastust iseloomustavad ained - ammoonium, naftaproduktid, nitraadid jne.. Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu
Toidu rafineerimine, aga ka keetmine, küpsetamine ja terade jahvatamine elimineerib suure osa seleenist. Räni Räni on levinum element maakoores, mida elavas on väga vähe. Teda esineb kõhredes, kõõlustes, veresoonte seintes ja silma klaaskehas. Räni on leitud ka luudes. Räni imendumine seedekulglast on mõnevõrra raskendatud. Räni ööpäevast vajadust ei teata. Peamised räni allikad on kare joogivesi ja taimsed kiudained ning teraviljasaadused (rukis, oder). Tina ja arseen Mõlemaid mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Neid peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Nad mõlemad on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis, arseen aga vereloomes. Arseeni peamised allikad on toiduks tarbitavad mereloomad (kalad, karbid, vähid). Tunduvalt vähem saame arseeni taimsetest saadustest. Viimastest paistavad suhteliselt kõrgema arseenisisaldusega silma roosõieliste kuivatatud viljad.
Soodustav C-vitamiini bioaktiivsust. Vajalik rinnapiima produtseerimiseks(inimestel), vereloome soodustamiseks ning side- ja luukoe moodustumiseks. Jood kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund. Organismis veel leiduvaid mikrobioelemente : Seleen, Tina, Koobalt, Molübdeen, Nikkel, Kroom, Arseen, Vanaadium, Boor 3. Aminohapped: Omadused, klassifikatsioon Aminohapped on karbksüülhapete derivaadid. Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil. Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks
Kuivõrd vähirakkude genoom on väga ebastabiilne tekib rakkudes ka palju n.n. kaasnevaid mutatsioone (ingl.k. passengers mutations), mis aga ei ole määravad vähi tekkes. Vähi tüvirakkude teke koes ja nende areng. Normaalsed rakud sõltuvad niššist, normaalsetest tüvirakkudest tekkivad vähirakud kohanevad uue niššiga, vähirakud muutuvad niššist sõltumatuks Kartsinogeenide mõiste. Aine, mis põhjustav vähi teket inimese organismis, nt aflatoksiin B1, asbest, arseen ,benseen Vähiravi meetod, mille puhul kasutatakse ära normaalsete ja vähirakkude DNA parandamise erinevat võimet. PARP (polüADP-riboos polümeraas) parandab üheahelalist DNA-d (1. tee). Tuumorsupressorid Brca1 ja Brca2 parandavad kaheahelalist DNA-d (geneetilise rekombinatsiooni teel) (2. tee). PARP inhibiitorid tapavad vähirakke, mille Brca1 või Brca2 geenid on defektsed. PARP inhibiitor blokeerib DNA parandamise põhitee (1.tee). Normaalsed rakud parandavad
mahuosa atsetüleeni. Rõhu tõstmisel ja temperatuuri langemisel suureneb atsetüleeni lahustuvus atsetoonis veelgi. Keevituskohale toimetatakse atsetüleen seega terasballoonides, mis on täidetud poorse massiga, läbiimmutatud atsetooniga ja rõhul kuni 1,86 Mpa. Atsetüleen – see on värvitu, põlev ja puhtas olekus ilma lõhnata gaas. Atsetüleeni saadakse kaltsiumkarbiidi lagundamisel veega atsetüleeni generaatorites. Harilik tööstuslik atsetüleen sisaldab lisandeid nagu fosgeen, arseen, ammoniaak, väävel vesinik ja omab teravat küüslaugu lõhna. Atsetüleen on veidi kergem õhust. Atsetüleeni leek põleb õhus väga kuumana, heledana ja tahmavana. Segus õhu või hapnikuga võrdsetes osades põleb atsetüleen täielikult ja ei tahma. Segus hapnikuga põleb atsetüleen väga intensiivselt võrreldes õhuga ja atsetüleeni suure süsiniku sisaldusega (92,3% kaalu järgi) on põlemistemperatuur kuni 3200º C. Põlemiskiirus on 13,5 m/sek mis on kõige sobivam tema
a. The Herball or General History of Plantes, ühe esimesi inglisekeelseid raamatuid. (Mindell 1992:29) Sellele järgnes kiiresti Nicholas Culpeperi The English Physician Enlarged, huvitav segu folkloorist, astroloogiast ja taimsest meditsiinist. Mõlemad raamatud muutusid äärmiselt populaarseks ning ravimtaimespetsialistid tsiteerivad neid veel tänapäevalgi. 1800ndatel aastatel hakkas lääne meditsiin kasutama kemoteraapiatkasutades haiguste ravimiseks keemilisi preparaate, nagu elavhõbe, arseen ja väävel. Ravimtaimedega ravimist jätkasid inimesed, kes ei saanud enesele lubada tavameditsiini ravi või kes eelistasid taimeravi moodsale meditsiinilisele praktikale. Ühendriikides eelistas rühm arste, keda nimetati eklektikuteks ja kes olid kuulsad kuni 1930ndate aastateni, ikka veel taimseid ravimeid, kuid nad olid väljasurev tõug. Ainult homöopaatiaarstid, kes järgisid kaheksateistkümnenda sajandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
