Tume aroonia ´Aronia melanocarpa´ Eestis levinud põõsa süstemmatikas pole täit selgust, ilmselt on tegemist tumeda aroonia(mittesöödavad viljad) ja punase aroonia (A.arbulifolia) hübriididega, praeguse teadusliku nimetusega A.x prunifolia, meil on juurdunud eestikeelse nimetusena must aroonia.Arvatav sünonüüm on Venemaal ja Soomes ning teistes Põhjamaades kasutatav A. mitchurinii Mitsurini aroonia. Tume aroonia pärineb Põhja-Ameerika idapiirkonnast. Aroonia nimi tuleneb Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud tuhkpihlaka kreekakeelsest nimest aria, mille viljad on pisut sarnased musta arooniaga.Aroonia kultuuristati viljapõõsana 20. sajandi keskel Siberis. Vaatamata suhteliselt lühikesele ajaloole, on tume aroonia Eestis marjakultuurina elanud üle nii tõuse kui mõõnu. Venemaal pööras aroonia perekonnale, kui puuviljandustaimele esimesena tähelepanu I.Mitsurin.Ta tellis 1900.a saksamaalt tumeda aroonia
Vartest ja lehtedest võib teha raviomadustega teed (kasutatakse külmetushaiguste korral). · Süüakse värskelt, tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit jm. Karusmari · ladina k: Ribes uva-crispa, inglise k: Grooseberry · Karusmarja rahvakeelne nimetus on tikker. · Marju süüakse värskelt, kasutatakse magustoitudes, keedetakse moosiks, supiks, valmistatakse mahla jm. Aroonia · inglise k: black chokeberry või black aronia berry · Aroonia on C-, E-, B- ja P-vitamiini rikas, temas on ka palju mikroelemente ja mineraalaineid. · Suurtes kogustes tarbituna alandab arooniamahl vererõhku. · Arooniaid kasutatakse moosides, mahlade tegemisel (nt "võlts kirsimahl"). Mustikas · inglise k: blueberry · Mustikad sisaldavad kiudaineid, C-, PP- ja B1- vitamiini, karotinoide, tsinki, mangaani, seleeni jm.
loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus ? Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik. 9) Puud-tamm,vaher,kask ,põõsad-mustsõstar, punasõstar, aroonia , puhmad-pohl, sookail, kanarbik, mustikas ,rohttaimed- salat, võilill, ristik 10) 1-2 aastasi ja püsikuid ? 1-2 aastased taimed: tomat, kurk, porgand, kapsas, Püsikud: ristik, võilill, karikakar 11) Õistaime põhitunnused ? Õied,vili 12) Kuidas paljunevad raukud ja millega rakke uuritakse ? Rakud paljunevad jagunedes, uuritakse mikroskoobiga. 13) Plastiidide 3 tüüpi, leidumine ja ülesanded ? Kloroplast- leidub: lehes ja taime rakkudes,
Pomerol ploom, must kirss, rabarber, põldmari, Syrah Prantsusmaa Rhône`i org Tuliselt vürtsikas, tummine, üleküpsetatud tumedad marjad, aroonia, kuivatatud ploom, lagrits, põlenud kumm. Tempranillo Hispaania Riojast Küpsed maasikad, suitsune Ribera del Duerost mustsõstar, ploom, vanill. Pinot Noir Prantsusmaa Burgundia Maasikas, vaarikas, suits,
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
Puuvilja- ja marjataimede nimekiri Nr. Ladinakeelne nimi Eestikeelne nimi 1 Arónia melanocárpa must aroonia 2 Cérasus ávium magus-kirsipuu 3 Cérasus fruticósa stepp-kirsipuu 4 Cérasus máhaleb lõhnav kirsipuu (mahaleb) 5 Cérasus vulgáris hapu-kirsipuu 6 Chaenómeles japónica jaapani ebaküdoonia 7 Cydónia oblónga harilik küdoonia 8 Fragária chiloénsis tsiili maasikas 9 Frágaria virginiána virgiinia maasikas
Veini serveerimise 5 põhireeglit! Veini populaarsus tõuseb iga aastaga, kuid meie teadmised selle ülla joogi serveerimisel on enamikel suhteliselt lünklikud. Veinimaailm ise on väga lai ning ka poodides on erinevate maade ja maitsetega veine rikkalikus valikus. Juhul, kui sa ei ole just eriline veiniekspert, siis küllap ostad seda maitsvat jooki põhiliselt hinna, värvuse (punane, valge, roosa) ja maitseomaduste (kuiv, poolkuiv, magus) põhjal. Kui soovid oma ostust kätte saada aga täit naudingut, on kasulik teada lihtsaid veinide serveerimise põhireegleid. 1. Veini säilitamine Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 2. Veini dekanteerimine Pikalt pudelis laagerdunud punase...
4. Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 5. Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb anorgaaniliste fluoriühenditena luudes ja hambavaabas. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab ka luid. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, punapeet, piim, mereannid, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Broom 1. Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. 2. Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall. 3. Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. 4. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. 5
2009 Fluor - F fluororgaanilised plastid (teflon) HF klaasi söövitus jahutusvedelikud, propellandid freoonid F - hambapastades Fluor on vajalik hammaste arenguks, ta suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes. Fluor pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks. Seega fluor kaitseb hambaemaili. suurendab organismi kiiritustaluvust. Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, meretaimed, juust, loomaliha, tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul, täisteraviljatooted. Kloor- Cl Koostöös kaaliumi ja naatriumi ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Kloori oletatav ööpäevane vajadus
6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica
6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica
8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucuparia Harilik pihlakas 12 13. Sorbus intermedia Pooppuu 13 14. Aronia melanocarpa var. Grandifolia Must aroonia 14 15. Chaenomeles japonica Jaapani ebaküdoonia 15 16. Crataegus rhipidophylla Harilik viirpuu 16 17. Cartaegus submollis Karvane viirpuu 17 18. Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits 18 19. Rosa majalis Metskibuvits
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets-
temast said alguse esimesed täkuliinid ja märaperekonnad. 19.sajandi algul saavutati uus universaalne Tori hobusetõug, mis kinnitati aastal 1950. Domineerivaks värvuseks on raudjas, valgete märgistega peal ja jäsemetel. Iseloomult on tori hobune energiline, healoomuline, hea veotahtega ja kergesti õpetatav. Tori hobuste tähtsamad saavutused: kõrgushüpperekord on 2 meetrit (mära Helve), 1989.aastal NL absoluutne tsempion on mära Aroonia, NSVL-i rekord suhtelises veojõus kuulub täkule Laser veojõuga 126% oma kehamassist ning Eesti sammurekord kuulun täkule Aaker. Praegu on 900 hektaril Tori Hobusekasvanduse maal umbes 100 hobust, neist 35 mära, kellelt saadakse 10-20 varssa aastas. Tori põrgu- Toris paljandub devoni liivakivi. Jõe vasak kallas moodustab kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises
Juuksed Aeglane kasv, peened, hõredad vajalikud vitamiinid B9, C, D, F, tsink B9vitamiin : õietolm, astelpaju, idandatud nisu, spinat, uba, brokoli Vitamiin laguneb organismis päikesekiirte mõjul. Vajalik rakkude kiirel arenemisel, naha ja juukserakkude loomisel. Pidurdab efektiivselt vananemisprotsesse. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, stress, kontraseptiivid, mõned ravimid. Cvitamiin: vereurmarohi, aaloe, kibuvits, astelpaju, kõrvits, soopihl, laminaaria, linnurohi, takjas Vajalik naha sünteesiks, pikendab rakkude eluiga, aeglustab vananemisprotsesse, osaleb kahjustunud kudede taastamises. Hulka organismis vähendavad antibiootikumid, aspiriin, kortisoon, kontraseptiivid, reuma jt. kroonilised haigused, pikaaegne külma käes viibimine. Ühe sigareti suitsetamine põletab ära 25 mg vitamiini, närveerimine ainult 1 tunni jooksul põletab ära päevase normi (55100 mg), tugev viha 2 g. Päevane vitamiininorm p...
25. Alpi kuldvihm rohelisel koorel hõbedased pungad. 26. Raagremmelgas roheline koor, võib olla urbi. Pung on pruun 27. Hall pähklipuu tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks. 28. Harilik pihlakas pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks. 29. Tähktoom pihlakas sama kui eelmine, kuid peenem oks ja pung on kitsam ja peenem. 30. Tume aroonia punakaspruunid pungad, pungad kui kassiküünised aga pungal pole karvu 31. Läikiv tuhkpuu oksad on paksult võrsumispungi täis 32. Lodjapuu punga alt on sooniline, vana oks võib kestendada. 33. Võnkpärg enelas vana koore osa on hall muidu helepruun oks, väga pikad ja peened külgoksad, punakas pung on imetilluke, väike pung on külgoksarao all. 34. Jaapani enelas - sarikad on küljes, nagu kuivanud lilletutid, oks on punakaspruun. 35
Inventeerimisel kogutav informatsioon: Mere pst. 8 Toila Ida- Virumaa Ümbritsev piirkonna kasutus: elurajoon ja puhkepiirkond. Aia ümbrusesse jäävad kortermajad ja elumajad. Toila vald on suvel puhkepiirkonnaks paljudele ranna külastajatele ja Toila SPAs puhkajatele. Naabruse iseloom: aia ümbrusesse jäävad elamud on enamjaolt kortermajad, kuid on ka üksikuid elumaju. Kõik majad on vanad, aga nendest enamusi on renoveeritud. Kortermajade ees on hekid ja lillepeenrad, üleüldiselt esineb üksikuid vanu tammesid. Naabruse üldmulje on esteetiline. Liikluse iseloom: läänest ja lõunast ümbritsevad aeda kõvakattega sõiduteed. Lõuna küljes asuv tee on väga vähese liiklusega, seal sõidavad vaid kohalikud. Lääne küljes asuv tee on rohkem kasutatav, sest seda mööda saab sõita Toila Oru parki ja randa. Suvel on liiklus tihedam kui talvel. Paar korda päevas sõidab sealt ka ühistrantsport. Põhjas asuv kõvakattega tee jääb aiast kaugemale ja ida pool...
külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut. [1] Mesila tuulekaitseks võib olla mets, tihedalt kasvavate puude ja põõsaste rühmad, kõrgemad künkad, hooned ja nii edasi. Kui mesila paigutamiseks puudub tuultest varjatud koht, tuleb selles nähtud maa-ala eelnevalt piirata 2 meetrise kõrguse planktaraga või tiheda kaitseistandikuga, milleks sobivad kuusk, must aroonia, sarapuu ja teised taimed. Tuultes varjatud kohas arenevad mesilaspered kevadel tunduvalt paremini, kulutavad arenemiseks 3 vähem sööta, annavad suurema toodangu ja on haiguste suhtes vastupidavamad kui tuulistes kohtades. [1] Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest
5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismides ehk BIOTOIME Fluor Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 22,4g fluori, millest enamik paikneb luudes ja hambavaabas. Soovitluslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,30,5mg täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutumist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk ja kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket, selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse fluoride. Joogivees peaks olema umbes 1mg fluoride, kui neid on üle 1,5mg liitri kohta siis tekib fluori üleküllus ehk fluoroos. Kloor Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Täiskasvanud inimorganismis on 100105g klooriühendeid
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Eve Muna Martsipan Referaat Juhendaja Riina Liiva Tartu 2012 1. MIS ON MARTSIPAN? Seda peamiselt mandlitest ning tuhksuhkrust koosnevat maiustust valmistatakse juba keskajast peale. Vanad hansalinnad Reval (praegune Tallinn) ja Lübeck on mõlemad siiani täies veendumuses, et selle maiuse leiutamisõigus kuulub just nende linnale.. Martsipan on mandlitest ja suhkrust tehtud pla...
puhastamine ja rasvade ainevahetus · allikad: munakollane, maks, veiseliha, juust, spinatilehed, kartul, õunad, rosinad, viinamarjad, paprika, tume sokolaad, must pipar Fluor · mikroelement · tähtsus: hambad, luud, vereloome, haavade paranemine, raua imendumine · liigtarbimine: fluoroos, osteoskleroos, vähk, kasvupeetus, impotentsus · allikad: joogivesi, merekalad, koorikloomad, linnuliha, tee, aroonia, roheline sibul, suuhügieenivahendid Molübdeen · mikroelement · tähtsus: valkude süntees, impotentsus (meestel), hambad, kaitse vähi vastu · sisaldus toidus sõltub pinnasest · allikad: piimatooted, kapsas, spinat, karusmarjad, mustsõstrad, liha, teravili Kloor, koobalt, väävel · Co mikroelement, Cl ja S makroelemendid · on organismile vajalikud · Cl leidub luudes, soolhappe koostises
Lehed varieeruvad erinevatel sortidel. Elliptilised. Karvased alt, noortel puudel ka pealt karvane. Serv saagjas. Roots lühike ja karvane. 11) Sorbus aucuparia harilik pihlakas Lehed paaritusulgjad (11-15). Alt terved, ääred peensaagjad. Alt karvased. Sügises kolletunud. 12) Sorbus intermedia pooppuu Lihtlehed, munajas ovaalsed, madalate hõlmadega. Alt viltjalt karvased. 13) Aronia melanocarpa var. Grandifolia must aroonia Lehed laielliptilised. Serv peensaagjas. Värsked lehed läikivad. Alt hallkarvased. Sügisel punased. 14) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Pealt tumerohelised, värsked läikivad. Nahksed. Serv täkilissaagjad. Esinevad ka abilehed (neeru kujulised)! 15) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu Lehed hõlmised. Hõlmapaare kuni 4, teravatipulised. Serv ebaühtlaselt peensaagjas. Esineb astlaid.
Põhja-viinapuu kasvab looduslikult Kanadas , külmakindel, meil kasvatatakse lätis aretatud sorte. Kallas viinapuu looduslikult kasvab Kanadas. Ebaküdoonia ja küdoonia Jaapani ebaküdoonia- kasvab madala laiuva põõsana, lehed nahkjad, õied punased. Harilik küdoonia põõsas kõrge, lehed terava servaga, õied roosad, viljad karvased ei sööda,. Kasutatakse pirnipuu pookealusteks. Aroonia Roosõeliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda. Kasvab põõsana, lihtlehed ja pihlakate sarnased valged õied. Taim leplik kasvukohas, on saagikas, Viljaks on mari mis on mõrkjas- parkiva maitsega. Lehed sügisel värvusega punased. Karusmari Euroopa karusmari e. aed karusmari esineb meil ka looduslikult, tugevad ogad, marjad väikesed ja paljad, põõsad haigestuvad kergesti jahukastesse.
- seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m). Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 3. Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi. - suvisortideks (valmivad augustis või septembri algul),
Kosutav astelpajumahl Astelpajumoos Terav astelpajukaste Mõnus astelpaju-tee Astelpajumari - tõeline tervise eliksiir. Marju kasutatakse: - värskelt, - külmutatult või - kuivatatult. Marjadest valmistatakse: - mehu, - mahla, - toorhoidiseid, - kompotti, - tarretist ja - moosi. Kasutatakse magustoitude ja soolaste roogade valmistamiseks. 20. Musta aroonia tähtsus, koristamine, säilitamine, kasutamine. Arooniates on suhteliselt palju kuivainet, kuni viiendik viljade massist. Küpsetes arooniates on: 810% suhkruid (glükoos, fruktoos, sahharoos), 0,81,0% orgaanilisi happeid, kuni 0,7% parkaineid. Värskete viljade kauaaegse säilivuse tagavad: - happed (põhiosas sorbiinhape) ja - parkained. Bioflavonoidsete ühendirühmade (katehhoolid, flavoonid, antotsüaanid
· Vereasendajana ja narkoosivahendina Biotoime Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb luudes ja hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos.Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi, impotentsust, kasvupeetust.
terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. · Harilik pihlakas · Sorbus aucuparia Lihtleht Madalate hõlmadega 6-9 Pealt tumerohelised, alt hallikad, viltjalt karvased, lehelaba laikiiljas või ümardunud · Pooppuu · Sorbus intermedia Laielliptiline või äraspidimunajas, peensaagja servaga. Pealt läikiv tumeroheline, alt hallkarvane. Lehe keskrool tumedad näärmed · Must aroonia · Aronia melanocarpa var. grandifolia Ovaalsed, äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, sageli esinevad neerjad abilehed · Jaapani ebaküdoonia · Chaenomeles japonica Varieeruvad Hõlmadega 5-7, terav tipp, alumine hõlmapaar horisontaalne, ebaühtlaselt saagjas Esinevad abilehed · Harilik viirpuu · Crataegus rhypidophylla Kolmnurk munaja kujuga, madalate hõlmadega või kahelisaagjas 5-7 paari
Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher kaksikseemnis) Teris - Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud. (enamus kõrrelisi teraviljad) Mari endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun. Õunvili - (osadel roosõielistel: õunapuu, pihlakas, aroonia, pirn). Viiepesaline mari, mis moodustub alumisest sigimikust. Vilja sisekest sitke ja nahkjas. Kõrvitsvili - (kõrvitsalistel). Kolmepesaline, vilja väliskest sageli puitunud. hesperiid e. pomerants ülemisest sigimikust, hulgapesaline, tsitruse vili. Luuvili endokarp on puitunud, luuviljades. Tõrsik (kibuvitsad). Nõgusal lihakal õiepõhjal, mille peal paiknevad pähklikesed. Viljakest on puitunud ning õiepõhi on suletud pähklikeste kogum. Tõrsik on pahupidi keeratud maasikas
omaduste tõttu. C-vitamiini sisaldab must sõstar meie aiamarjade seas kõige rohkem 66 kuni 258 mg 100 grammi marjade kohta. Eestis kasvatatavate sortide marjades on C-vitamiini keskmiselt 154 mg 100 grammi kohta. Musta sõstra marjades on vitamiinid püsivad, C-vitamiini säilib sordist olenevalt keedistes 52 60 %, kompotis 50 94 % ja mahlas 44 81 %. Väga palju on P-vitamiini, umbes 1,1 1,2 %. Inimese organismile kättesaadava P-vitamiini poolest on aroonia ja must sõstar peaaegu võrdsed. Musta sõstra marjad sisaldavad rohkesti kaaliumi, fosfori, magneesiumi, seleeni ning teisi mineraalaineid. Veel sisaldavad musta sõstra marjad 7,5 9,1 % suhkruid, 2,5 % orgaanilisi happeid ja 1,5 % pektiini. Mustas sõstras on palju suhkruid, kõige rohkem fruktoosi ja glükoosi. Orgaanilistest hapetest domineerib sidrunhape, mis annabki marjadele meeldiva värskendava hapu maitse. Musta sõstart on hea tarvitada :
(alt tihedalt) (suured lehed, tuhm helerohelised, beezid ääred, nahkjas, ümarik) * Sorbus aucuparia - harilik pihlakas - leht paaritu sulgjas liitleht (10-15) - saagja või kahelisaagja servaga - pealt rohelised, alt hallikas rohelised ja karvased - punased viljad * Sorbus intermedia - pooppuu - hõlmine liitleht - munajas ovaalne - madalad hõlmad - tumeroheline, alt hallikas karvane, pealt tumeroheline - oranzid/punased viljad, suuremad * Aronia melanocarpa var. Grandifolia - must aroonia - lehed laielliptilised - peensaagja servaga - pealt tumerohelised ja läikivad - alt helerohelised ja karvased - lehe keskrood on tugevalt näärne? - sügisel punased * Chaenomeles japonica - Jaapani ebaküdoonia - astlad! - lehed nahkjad, tumerohelised läikivad - kujult ovaalne või äraspidimunajas - hõredalt täkilise servaga - esinevad abilehed mis neerjad - viljad rohekad kollased (Lusikjas, äraspidiselt ümar pall, alt heleroheline, väiksed kõrvallehed)
haavad , jalakas, künnapuu suve alguses kased juuli-august · Kõige enam varutakse vilju sügisel: Mage sõstar august Harilik pihlakas alates viljade valmimisest septembris kuni neid puudel leidub. Sügisel: koerkibuvits, ungari sirel, harilik sirel, harilik liguster, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, must aroonia, harilik pärn, hobukastan, vahtrad, tammed, sarapuu, pähklipuu, saar, pöök novembrist märtsini - harilik kuusk ja harilik mänd. 27.04.2016 Marje Kask 17 Seemne eraldamine viljast · Koos seemnerüüga külvatakse vaid väheste liikide (saar ja vaher) seemneid. · Enamiku puuliikide seemned vajavad puhastamist. Kindlasti vajavad töötlemist luuviljad ja marjad, sest seemneid ümbritsev
· Meditsiinis rakendatakse fluoriühendeid vereasendajana ja narkoosivahendina. Biotoime Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb anorgaaniliste fluoriühenditena (apatiidina) luudes ja hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos. Sellest annavad märku lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammastel näha olevad valged laigud või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. Suurem fluori liig
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
- seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 32. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda.Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m). Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 33.Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi. - suvisortideks (valmivad augustis või septembri algul), - sügissortideks (valmivad septembris või oktoobris),
karvased, täkilissaagja või saagja servaga, 5...10(12) cm pikad. Leheroots on karvane. Sorbus aucuparia – harilik pihlakas Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. Sorbus intermedia – pooppuu Lehed on munajasovaalsed, 6...9 paari hõlmaga, pealt tumerohelised, alt hallviltjad, 7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad. Aronia melanocarpa var. grandifolia– must aroonia Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, sügisvärv punane, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. NB! lehe pealküljel on pearool tumepruunid näärmed. Chaenomeles japonica – jaapani ebaküdoonia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, täkilissaagja servaga, 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm pikkuse rootsuga. Pikkvõrsete lehtedel on suured neerjad abilehed. Crataegus rhipidophylla– harilik viirpuu
Vask on aminohapete ja valkude metabolismi paljude ensüümide kofaktor, samuti fosfolipiidide sünteesil ensüümide komponent. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtme- ensüümis. Vask osaleb hapniku vabade radikaalide taseme regulatsioonis, omades antioksüdantset rolli. Mikrobioelemendina on vask vajalik ka luukoe tekkeks. Vase depooks on maks, neerud, süda ja aju. Peamised vaske sisaldavad produktid on maks, punane liha, kalaliha, oad, herned, must aroonia, kirsid, täisteraviljatooted, pähklid. Oluline vaseallikas on ka joogivesi. Jood on vajalik kilpnäärme tööks. Joodi leidub vähesel määral kalades ja vees. Koobalt on vajalik erütrotsüütide talitluseks ja vereloomeks. Element kuulub B 12- vitamiini koostisesse ja on vajalik mitmete ensüümide tööks. Koobalt soodustab samuti raua imendumist ning erütrotsüütide rauasisalduse suurenemist. Peamised koobaltit sisaldavad produktid on loomaliha, maks, neer ja piim. Taimedest sisalda-
marineeritud räimed, soolatud räimed, marineeritud angerjas, suitsulest, kuivatatud lest, kuivataud tint, suitsuangerjas, praetud ahven, suitsurääbis, praetud haug, vähesoola kala/vähesoola vimm ("äkiline"), silmud, soolaforell, suitsuforell, lõhe (magevee) soolatud, suitsutatud, värske kala: ahven, räim, koha, lest, latikas, forell, dessert õunavein, viin, liköörid (vana tallinn, gabriel, agnes), hele õlu, tume õlu mõdu, kali, hapu taar, õunamahl, marjamahl (sõstrad, aroonia, astelpaju), piima-, hapupiimajoogid, taimeteed EESTI TOIDUD Eesti eelroad: heeringad sibula ja hapukoorega, suitsuangerjas (suitsutatud või marineeritud, suitsutatud ja marineeritud), kilusalat munaga, kiluvõi, kartulisalat, lihalõiked (seapraad), hapukurk, vähesoola kurk, kõrvitsasalat, marineeritud paradiisiõunad, marineeritud seened, soolatud seened, sõir, vasikarulaad, keel tarrendis, täidetud munad.
Need on membraaniga ümbritsetud rakumahutid, mis tek tsütoplasmavõrgustikust. 1. Taimerakkude vakuoolid a) noores taimerakus mitu, vanemas üks suur keskvakuool, mis täidab kogu raku b) noortes taimerakkudes toitainete säilitamine; vee säilitamine; sierõhu ehk turgori tekitamine c) vanemates taimerakkudes jääkainete kogumine; mürgiste ühendite kuhjumine; vesilahustuvate pigmentide kogunemine nt anttsüaanid (peet, mustikas, aroonia, põldmari) d) teatud taimede vakuoolidesse koguneb piimmahl (heveapuust kautsuk, papaia lehtedest seedimist hõlbustavad preparaadid) e) vanemates taimerakkudes toimuvad hüdrolüüsi protsessid 2. Loomarakkude vakuoolid on väiksed, neid on vähe ja sisaldavad lipiide a) noortes rakkudes täidab varuainelist ülesannet b) vanemates rakkudes ladestusfunktsioon, sinna ladestuvad hüdrofoobsed ainevahetusjäägid 3
palju järgi jäi) 2.4 Kunst/käeline tegevus Looduslikud värvid Arutlege lastega, millega vanasti joonistati, värviti söega, taimedega. Vaadelge loodust ja leidke, millega oleks võimalik värvida. Paluge lastel korjata taimi, mis nende arvates võiks paberile jälgi jätta. Õpetajal võib olla ka eelnevalt valmis kogutud erinevaid taimi, mida antud lähiümbruses ei kasva, kuid millega oleks hea värvida (nt aroonia, pihlakas jne). Proovige üheskoos, milliste taimedega paberit hõõrudes milline värvus tuleb. Seejärel proovivad kõik lapsed nn looduslike värvidega endale ühe pildi maalida. (http://keskkonnaharidus.ee/failid/file/oues_oled_vaba.pdf) Käevõru Iga laps saab ümber käe maalriteibi. Liimine pool jääb ülespoole. Käevõru kaunistada loodusliku materjaliga,
...........23 12. Riskitegurite hindamine......................................................................................................23 13. Kokkuvõte tähtsamatest abinõudest....................................................................................24 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 26 1.Kokkuvõte 1.1. Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: OÜ Veerev Ratas Aadress: Aroonia 4, Audru vald Teenus: transpordi- ja taksoteenus Omandivorm: osaühing Ettevõtte suurus: 8 põhitaksojuhti, 2 asendusjuhti, 3 dispetserit 1.2. Ettevõtte taustaandmed Äriplaani valmistaja on gümnaasiumis majanduskallakuga klassis õppiv gümnasist. Äriidee tuli maapiirkonnas elavate inimeste igapäevaprobleemist- piisavate transpordivõimaluste puudumisest, mis ka autorit ennast puudutavad. 1.3. Äriidee
· kiudaineid ja toidu mikrokomponente, mis normali- vererõhktõve kujunemist ning on tõsiseks koormuseks seerivad kolesterooli ainevahetust. südamele, liigestele ja seedeelunditele. Lisaks suurendab Otsese vererõhku alandava toimega on küüslauk ja aroonia. liigne kehakaal ohtu haigestuda suhkruhaigusesse ja vähki. Kehakaalu hindamiseks kasutatakse kehamassiindeksit. Vähenda ülekaalu Kehamassiindeksi arvutamiseks jagatakse inimese keha- Kuna kõrgvererõhktõbi, ateroskleroos ja ülekaal esine- kaal tema pikkuse ruuduga: vad sageli koos, siis on kõrge vererõhu korral soovitatav
nr 201 Karl Kask Lehtpuude erakond 5927 nr 202 Peep Lepp Lehtpuude erakond 1435 nr 203 Anna Haav Lehtpuude erakond 543 nr 301 Maiki Mustsôstar Pôôsaste erakond 5903 nr 302 Tiit Tikker Pôôsaste erakond 344 nr 303 Mait Aroonia Pôôsaste erakond 239 nr 506 Milvi Rabarber Üksikkandidaat 5478 nr 507 Lembit Pohla Üksikkandidaat 76 Valimisringkonnas antud kehtivaid hääli 52 828. 17 Kehtivate häälte arv on: Mandaatide arv on: Lihtkvoot on: Lihtkvoodi (isikumandaadi) alusel osutusid valituks:
(sisaldab lisaks jogurtibakteritele ka probiootilisi piimahappebaktereid: Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium, Lactobacillus paracasei). Toode sisaldab 7,7% mustikaid. 17 Koorene jogurt kirsitükkidega, rasvasus 4 % Koostis pastöriseeritud piim, suhkur, kirsitükkidega lisand (kirsid, suhkur, modifitseeritud maisitärklis, puu- ja juurvilja kontsentraat (porgand, aroonia, viinamari), paksendajad: pektiin, ksantaankummi; happesuse regulaatorid: sidrunhape, naatriumtsitraadid, kaltsiumtsitraadid; lõhna- ja maitseained), lõssipulber, rõõsk koor 2,8%, modifitseeritud maisitärklis, zelatiin, paksendaja pektiin, juuretis (sisaldab lisaks jogurtibakteritele ka probiootilisi piimahappebaktereid: Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium, Lactobacillus paracasei). Toode sisaldab 7,7% kirsse. Koorene jogurt maasikatükkidega, rasvasus 4 %
12 alusel koor tingimata lahti olema; küll aga on oluline jälgida, et kambiumid satuksid vastastikku. Ükskõik millist pookimistehnikat kasutatakse, tuleb arvestada järgmisi nõudeid: alus peab pookoksaga biokeemiliselt sobima (st, olema üldjuhul samast liigist; siiski on ka erandeid, nagu nt hariliku sireli sortide pookimine ungari sirelile, musta aroonia pookimine pihlakale jt); pookosa kambium peab pookimise käigus asetatama tihedasse kontakti aluse kambiumiga; pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal (pookoksa pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus ning pung peab olema hästi arenenud); alusel peab olema alanud vegetatsioon; kohe peale pookimist tuleb haavad hermeetiliselt sulgeda et vältida liigset aurumist ja haigustekitajate sattumist taime;
Eukalüptid on valgusnõudlikud, Eucaluptus globulus. külmahellad, kahjustuvad külma talvega, kui temperatuur on alla 0'C. Sugukond on jaotatud alamsugukondadeks viljade erinevuse põhjal. Enelas; põisenelas, pihlenelas, sinienelas, pärgenelas, ebaenelas, õisenelas. Pihlakas, Õunapuu, Tuhkpuu, Viirpuu, Pirnipuu, Aroonia, Ebaküdoonia, Toompihlakas, Tuliastel, Astelpihlakas, Küdoonia. Vaarikas, Murakas, Kibuvits, Roos, Maran, Kerria, Ebakerria, Drüüas. Toomingas, Ploomipuu, Kirsipuu, Aprikoosipuu, Virsikupuu, Loorberkirsipuu. Taraenelas; Nipponi enelas. Harilik põisenelas; Metspirnipuu, Harilik pihlakas, Pooppuu; Harilik viirpuu, Karvane viirpuu. Harilik tuhkpuu, Läikiv tuhkpuu, Must tuhkpuu.
asetsevad õisikutes või üksikult. Vili on roosa või punane, nelja pikipraoga avanev kupar, mille igas pesas on 1 või 2 oranžikaspunase lihaka seemnerüüga läikivat seemet. Õied ja viljad on mürgised. Puit kollakas kuni valge, keskmise raskusega. 175 liiki (harilik). Levinud Lõuna- ja Ida-Aasias ja Euroopas. Puitu kasutatakse nikerdustöödel. Taimi sügisese punase lehevärvi ja roosakaspunaste kuparde tõttu ka haljastuses. 39. Must aroonia ja harilik viirpuu Must aroonia: Aronia melanocarpa var. grandifolia Kodumaa Põhja-Ameerika idaosa. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kuivust ja linnatingimusi taluv, valguslembeline. Lehed laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, 5-8cm. Pearool tumedad näärmed. Õied suureõielistes kobarates, valged. Õitseb mai-juuni. Vili kerajas, tumesinine või must, 1cm, valmib septembris. Kasutatakse vabakujuliste hekkidena, haljastuses, marjatoodanguks istandikud
Kasvukoht: väga valgusnõudlik valgus talub põuda niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka liiv- ja soostunud muldadel muld Haljstuses, marjapõõsana Kasutamine emassort ´Julia´, isassort ´Romeo´ Sordid väga hinnatud viljad, talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu kasutatakse ka haljastuses ja karjäärides metsastamisel Märkused MUST AROONIA Põhja-Ameerika idaosa Päritolu 1,5-3 m Kõrgus kõrge püstine põõsas Kasvukuju noored võrsed hõrekarvased, punakaspruunid, hiljem paljad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, saagja servaga, kuni 10 cm pikad ja kuni 6 m laiad, pealt läikivad, tumerohelised, alt karvased. Pearool tumedad täpid. Külgrood ei jõua lehe servani, vaid hargnevad.
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
Vask on aminohapete ja valkude metabolismi paljude ensüümide kofaktor, samuti fosfolipiidide sünteesi ensüümide komponent. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtmeensüümis. Vask osaleb hapniku vabade radikaalide taseme regulatsioonis, omades antioksüdantset rolli. Mikrobioelemendina on vask vajalik ka luukoe tekkeks. Vase depood on maks, neerud, süda ja aju. Peamised vaske sisaldavad produktid on maks, punane liha, kalaliha, oad, herned, must aroonia, kirsid, täisteraviljatooted, pähklid. Oluline vaseallikas on ka joogivesi. Tsink Ainult rauda on inimorganismis mikrobioelementidest rohkem kui tsinki. Zn on vajalik paljude ensüümide tööks. Tsingita häirub organismi normaalne kasv ja paljunemine. Elementi on rohkesti spermatosoidides, sest Zn on vajalik eesnäärme talitluseks. Tsink osaleb vabade radikaalide taseme regulatsioonis, täites antioksüdantset rolli. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
