Francavilla. · Ameeriklane Raymond S. Stites: "Mona Lisa on Isabella d'Este." · Mona Lisaks on peetud ka kurtisaani läbipaistva looriga · Oletus: Leonardo tahtis "Mona Lisas" kujutada hoopis oma hinge. · Leonardo puhul polnud iialgi tegemis reaalsuse kopeerimisega, ta ei tahtnud maalida portreed vaid alati kujutada sisemaailma. Võib-olla oli nii ka "Mona Lisa" puhul? · Samal ajal "Mona Lisa" maalimisega planeeris Leonardo Arno jõe suunamist tehissängi ("võitluskanalisse"), et Pisat hävitada. · Leonardo muutus suurejoonelise projektiga seoses ka tulutoovate kruntide maakleriks. · Insener Leonardo projekt nägi ette Serravalle mäe läbi puurimist ja jõe suunamist läbi selle. Kuid läbi puuriti mägi alles 500 aastat hiljem ja seda autode jaoks. · Suvel kuivas Rno jõgi tehissängis ära ja sügisel ujutasid tulvaveed nii vana kui uue sängi kaldad üle ja Leonaro projekt põrus.
- rahvatribuun Etruskid 1) Teooriad päritolu kohta Võib arvata, et etruskid on Vahemere basseini indo-euroopa rahvaste eelse nn proto-asustuse jäänuk nagu tänapäeval baskid. Seadsid end sisse Toscanas vähemalt alates VIII saj. eKr. 2) Etruskide ekspansioon Itaalias Etruskide tsivilisatsioon oli kõige säravam Vanas-Itaalias selle põlisasukate seas. Põhiline asuala Türreeni mere, Tiberise ja Arno jõe vahel. Ekspansiooni ajal ulatus Põhjas Po madalikule ja praeguse Romagna provintsi 3) Etruskide aineline kultuur Etruskide kultuur on algusest peale linlik(типично городской).Linna juhtisid kuningad ja magistraadid, kes valiti aristokraatliku kasti. Linnad olid üsna iseseisvad. 12 neist moodustasid föderatsiooni, mille esindajad kohtusid igal aastal: Dodekapolis
jne). 1930ndate teisel poolel temaatikas palju nõidu, surnuid, morbiidne tume seltskond. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Eneseteraapiline funktsioon kirjeldatakse oma seisundit, proovitakse lahti seletada. Teisalt lohutada, kolmandaks osutada vastupanu. Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega ühest küljest võimalused lahti, teisalt peaks säilitama suhte Eestiga. Autorid: Ilmar Laaban manifesteeriv, sürrealistlik, Arno Vihalemm alustas 1930ndatel, jätkas paguluses, luuledebüüt 1954. 21. Kalju Lepiku luule. (1920-1999) Esimese perioodi moodustavad 1946 Nägu koduaknas, 1948 Mängumees. Esimene periood mingis mõttes traditsiooniline põhi on tugevalt uusromantiline, toetub algusest peale uuema rahvalaulu võtetele ja kasutab neid traditsioone ära, algusest peale isamaaline autor. ''Kerjused treppidel'' üleminekukogu, hakkab leidma uut luulekeelt ja
Ülenurme Gümnaasium Mattias Daum 8.c Simmo Särg 8.c Kris Õmblus 8.c Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele Loovtöö Juhendaja: Karin Peda Ülenurme 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine............................................................5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6 3.1 Jalgpalli ajalugu............................................................................................. 6 3.2 Jalgpalli harrastamine.........................
arvatud üks poeg, kes on eeskujulik töömees. Isekusele, põikpäisusele ja võimuahnusele lisanduvad romaani keskse kuju Jaan Juurupi klassipärased iseloomujooned: ta on jõhker ja kaval ekspluataator, kes hindab tööinimesei vaid isikliku kasu seisukohalt. Ka Kaarel Kalmuses on mõningaid Rohu varasemast loomingust pärinevaid jooni Kalmus on poliitikast eemalseisev leplik ja alandlik popsikuju. Aktiivse võitluse teele jõuavad aga Kaarli naine Salme ja nende poeg Arno, kellest saab partisan ja hiljem Punaarmee sõjamees. Romaanis ,,Kaks perekonda" astub Roht kindlalt välja kulakluse, fasislike okupantide ning nende käsilaste vastu. Tema siiras sümpaatia kuulub lihtsatele inimestele, kes asusid võitlema uue korra eest. Ent kirjaniku veendumused pole kristalliseerunud kunstipärastes kujundites, vaid avalduvad sageli deklaratiivsetes aruteludes, kohati naiiv-retoorilises jutlustamises.
wikipedia.org/wiki/Peeter_S%C3%BCda LISA 1 Järsumäe Virve Mere Pidu Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa valged lained, mis murduvad teel. Refr. Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. :,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, lained mürinal randuvad siis. :,: Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen, ja meri on sünge kui hauas, Järsumäe Virve (foto: Arno Saar) ei tähti seal vilkumas näe. Refr. Meri on, meri jääb ... Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees, vesiroosidest punutud paelad minu ümber sa armutult seod. Refr. Meri on, meri jääb ... 20 LISA 2 Rahvalaulude tüübinäiteid Hiiumaalt Küla mulle ütleb 1) Küla mulle ütleb: kuku, kuku, 2) Andke mulle seda õlut juua, küla aga lapsed: laula, laula
kogu eesti teatri tarvis nii olulise A.H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" romaani lavainterpretatsioonidele alusepanija. Andres Särevi sule alt tulnud dramatiseeringutega viis Aluoja orbiiti näitlejaloomingu, kus mastipuudena jäid teatriajalukku 1932. aastast alates "Vargamäest" Pearuna Johannes Kaljola, 1934. alates "Abielu ja armastuse", hiljem "Karini ja Indreku" lavastustega Lisl-Lindau Karin ja lavastaja enda napp aga sügav Indrek Paas- Arno Suuroru Köögertal. Sellesse ajavahemikku kuulub veel töö 1935-1940 Vanemuise peanäitejuhina ja 1944.-45. lavastajana. Siin oligi Aluoja elutöö kõige tähenduslikum osa, kus ta koos koolivennast direktori Otto Aloega pani teatrijuhina aluse mitmežanrilisele teatrile - 1935, mil tantsujuhiks kutsuti Ida Urbel, ooperi etteotsa Eino Uuli, dirigendipulti aga Eduard Tubin. Tema võttis Vanemuisesse tööle ka Kaarel Irdi ja Helend Peebu
mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta. Kõrvallause võib asetseda pealause ees: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi. Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi. Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. Kõrvallause võib asetseda pealause sees: Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres. Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele:
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4....
revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul. Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja eklektikast, millele lisati paraadlikust. Kavandid olid tihti hiiglaslikud. Saksamaal jäi arhitektuur peamiselt kavanditeks, mis olid suurejoonelisemad, paraadlikumad ning süngemad, otsiti eeskujusid Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuurist. Kõige meisterlikum osa totalitaarse Saksamaa kunstist olid paraadid (väljakud, auväravad, valguskunst). Skulptuur: Arno Breker Vera Muhhina Arhitektuur: Albert Speer Abstraktne ekspressionism Levis II MS ajal USAs. Oldi mõjutatud Euroopa sürrealistidest ja ekspressionistidest. Võeti üle orgaanilise looduse vorme, viidi need abstraktsionismini, levis veendumus, et pilt on protsess ning automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus. Kunsti loomise köögipoolest sai omaette sündmus. Pollock rajas ka ühtlaselt katva stiili, mis hülgas varasemad kompositsioonireeglid. Levis tegevusmaal
avalikke hooneid. Nimeta hellenismi tähtsamaid keskusi! Aleksandria Egiptuses ja Pregamon Väike-Aasia poolsaarel. Nimeta hellenismiaja kuulsaid skulptuure! (3) * Samothrake Nike. * Pergamoni altar. * Milose Veenus. Etruski kunst (§ 15 Etruski kunst) 1) Kus ja millal levis etruski kultuur? Etruski kunst levis 8.-3. sajand e.Kr praeguge Itaalia keskosas, Arno ja Tiberi jõgede alal. 2) Millega tegelesid etruskid? Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgiad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemise. 3) Mis sai etruskidest Rooma vabariigi tekkides? 3.sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. Etruskid sulandusid Rooma ühisonda. 4) Millised on tänapäevased seisukohad etruskide kujunemise kohta?
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
koolimälestustest. Sündmustikuks lükitud pilte ei koonda niivõrd probleemistik ja kandev idee kui karakterid. Eelkõige köidab teos Lutsule omase huumoriga. "kevades" rakendatakse karakterite kontrastsuse võtet, arno-toots "Suvi: pildikesed noorpõlvest I-II" (1918,1919) ennekõike köitev armastusromaan, teljeks jätkuvalt isemeelse, naiselikult küpse ja keerulise hingeeluga Raja Teele. Rivaalitsevad Toots ja Kiir, tagaplaanil veel Imelik ja Arno. Eri tegelaste uued kokkupõrked ja ettearvamatud armastusavalduste tagajärjed köidavad ja hoiavad pinget. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 26 Sündmusi kommenteerivad Lible ja apteeker, andes koomilistele konfliktidele avarama raami. "Suvi" on kantud Eesti Vabariigi ülesehitavatest meeleoludest, Tootsi kõigi ettevõtmiste alltekstiks on tugev rahvuslik meelsus
Sammas restaureeriti ja taasavati 10. augustil 1942.aastal. Pärast Teist maailmasõda nõudsid nõukogude võimu esindajad taas samba likvideerimist. Peeti läbirääkimisi valla täitevkomiteega ning lõpuks jõuti lahenduseni, mis rahuldas mõlemaid pooli monument jäeti püsti, kuid sellest raiuti välja kõik Vabadussõda puudutavad tekstid, samuti langenute nimed. Niimoodi, lipitud -lapitud kujul püsis sammas kuni eesti riigi taasiseseisvumiseni. Restauraatorite Arno Pajupuu ja Heino Kuura, Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi ning Kuusalu Rahvarinde koostöö tulemusena taasavati mälestusmärk 26. novembril 1988. aastal. Vabaduse Risti kavaleridele Autor Juhan Raudsepp Jäi ametlikult avamata (1940) Algusaastatel maeti Vabaduse Risti kavalere Tallinna Kaitseväe kalmistule süsteemitult. Nende viimsed puhkepaigad asusid üle kalmistu laiali. Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakond pöördus 1935
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korrald...
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirju...
13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver Tartu 05:16:51 M17
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli...
Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. (lk.41) Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg.
Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. (lk.41) Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg.
Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. (lk.41) Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg.
3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema "arutlus", mis sisult sobiks isegi paremini kui otsustus. Termin "propositio" - kõnesoleva mõiste algkuju on tõlgitud kui esitus, ettepanek, mis ei kuulu loogikaalasesse sõnavarasse. Galina Vuks kasutab sõna "väide" otsustuse asemel (1999), millele eesti keeles on tähenduseks "arv...
Jahilaskealasid juhtis eraldi foderatsioon, ning areng laks tousujoones. Peeter Vehm voitis 1973. aastal maailma- meistri kuldmedali NSV Liidu kaevikrajameeskonna koosseisus. Kaheksakumnendate aastate teisel poolel aga hakkasid tegusid tegema Urmas Saaliste, Heikki Jaansalu ja Arno Kull, kes tulid kahel korral Eesti meeskonnaga NSV Liidu meistriks ning kuulusid ka tiitlivoistlustel medaleid voitnud NSVL koondvoistkonda, nagu ka Peeter Pakk kaarrajal. Urmas Saaliste paases NSV Liidu olumpiakoondisse ja saavutas 1988. aasta Souli
Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. (26) Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veereziim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Suurimad jõed on siin Tiber ja Arno. (26) Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline kliima, kuuma ning kuiva suve (juuli keskmine temperatuur 23 28 oC) ja pehme sademerikka talvega (jaanuari keskmine temperatuur 2 12 oC). (23 lk 8) Lombardia madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga. Sademeid on seal 600 800 mm aastas, juuli keskmine temperatuur on 24 oC ning jaanuaris 0 oC. Mägedes avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. (23 lk 9)
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
sajandil. Teooria poolelt avaldas Albert Einstein üldrelatiivsusteooria, mis sobis hästi kokku seniste tulemustega. Ka oli läbimurdeid vaatluslikus kosmoloogias. 1929. aastal avaldas Edwin Hubble oma mõõtmised galaktikate punanihete kohta ja võrdles neid galaktikate kaugustega, tõestades, et universum paisub. Universumi paisumine tähendab seda, et minnes piisavalt palju ajas tagasi, siis mingil hetkel asuvad kõik objektid ühes punktis ehk universum ei saa olla igavene. Arno Allan Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid 1964. aastal kosmilise reliktkiirguse, mis andis infot selle kohta, et universum on tõesti homogeenne. Mõõdetud kiirguse energia järgi leiti universumi kui musta keha temperatuur, milleks on 2,7 K. 20. sajandi lõpul on Hubble'i kosmoseteleskoop oluliselt avardanud inimeste silmaringi universumi kohta. Lisaks on see täpsustanud ka Edwin Hubble'i mõõtmisi. Tänapäeval on palju teleskoope nii Maa peal kui ka kosmoses, mis koguvad infot
Renessansi periodiseering 1) 14.sajand - trecento ehk eelrenessanss 2) 15.sajand - quattrocento ehk vararenessanss 3) 16.sajand - cinquecento ehk kõrgrenessanss Itaalia renessanssarhitektuur 15-16.sajand FIRENZE Vararenessansis peamiseks arhitektuurikeskuseks Firenze 16.sajandil keskuseks kujunevad uuteks keskusteks Rooma ja Veneetsia Firenze on tänapäevalgi suur linn (1860ndatel aastatel oli ta Itaalia pealinn) Asub Arno jõe kaldal Firenze Toomkirik 13.-14.sajandil ehitatud aga kuppel on renessansiajastu uus mood Roomas küllaltki hästi säilinud Panteon Toomkiriku kuplist on saanud Firenze sümbol Selle ehitamine oli küllaltki suur probleem (koosneb kahest kihist) Ta on 8-tahuline Väliselt küllaltki lihtne, lõpeb üleval suure laternaga, ümmargused aknaavad Marmorist ehitatud gooti katedraal Teravkaared kaovad ja tulevad asemele ümarkaared või täisnurksed ukseavad ja aknad
1. Liigendamata rannajoon 2. Ühendusteed kulgesid mööda maismaad · Teisel aastatuhandel eKr rändasid itaalikute hõimud Itaaliasse.(indoeurooplased)Asusid eeskätt elama Kesk ja Lõuna Itaaliasse. Palju erinevaid hõime: 1. Latiinid asusid elama Tiberi jõe ümbrusesse, maakonda, kuhu nad elama asusid hakati kutsuma Latiumi maakonnaks 2. Sabiinid 3. Samniidid 4. Brutid · 900. aastal eKr rändasid Itaaliasse etruskid, asusid elama Arno jõe äärde. Kohta kuhu nad elama asusid hakati nimetama Etruuriaks. · Põhja Itaalia: Appenniini poolsaar, Po jõgi · Aastatel 750-550 eKr asusid Itaaliasse elama kreeklased. Kolooniad tekkisid eeskätt lõunarannikule. Seisused Rooma riigis 1. Patriitsid 2. Plebeid: enamus olid talupojad, vähemuse moodustasid proletaarid - Need kõik olid Rooma kodanikud
väljendama saksa rahva poliitilist suurust. Mõeldi Zola'd ja Ibsenit. Zola'le pühendati eraldi uurimus, kus teda veidike tagasi lükati, sest ta oli liiga karm, poeesiata, kuid kiideti tema tõe rõhutamist. Uuelt draamakirjanduselt ja teatrilt nõuti tõde ja rahvuslikkust. Läbi taheti suruda teaduslik-analüütilist moodust. Kirjanik Max Halbe ütles, et realist võib olla see, kes suudab tehniliselt näha. Nõuti mikroskoobiga teaduslikku elukujutust. Arno Holz lõi sekundistiili eksperimentaalne! Zanripiire ületav kunstiliste kujutusvahendite käsitlemine, mis taotles äärmist objektiivsust. Autori tekst jäi tagaplaanile. Hindas visualiseerimist. Naturalistlik kunstiteooria oli sotsiaaldemokraatlike kriitikute silmis kaheldava väärtusega, sest nad nõudsid parteilisust, aga naturalistid kippusid selle kõrvale jätma, kuna taotlesid objektiivsust. Naturalistliku maailmapildi
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar...
raadiosagedusteni välja (Greene, 2011). Kuna nüüd arvati, et kui Suure Paugu teooria on õige, siis sai see tähendada vaid üht kõikjal olev ruum peaks olema täidetud loomise hetke footonitega. Matemaatiliste arvutuste kohaselt peaksid nad olema jahtunud peaaegu absoluutse nullini, mis tähendab, et nad peaksid olema spektri mikrolained. Sellepärast kutsutaksegi neid kosmilise mikrolaine taustkiirguseks. Selle ajani, mil Robert Wilson ning Arno Penzias hakkasid raadiokommunikatsiooni antenniga tegelema, oli taustkiirgus vaid spekulatsioon. Nimelt arvasid mehed alguses, et nende seadmetel on midagi viga, sest antenn püüdis kinni vältimatut taustmüra. Tegelikult ei olnud seadmed katkised ning järgnenud uurimine selgitas välja, et müra põhjustas kosmiline mikrolaine taustkiirgus (Greene, 2011). Tulles nüüd ajaloo juures tagasi multiuniversumi juurde, siis oleks kõige kergem võrrelda seda Sveitsi juustuga
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. 8) Sirje Viita. Üldmaateadus. Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004. Atlased 9) Kooliatlas
inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore’i kunsti eeskujude hulgas on vana Mesopotaamia ja Vana-Ameerika skulptuurid. 10. Totalitaarsete riikide kunst: Venemaa (Deineka); Saksamaa (Riefenstahl, Speer) Saksamaa, NSVL. Kunsti range kontroll. Avangard oli mõlemais riigis keelatud. Kunsti kasutati propaganda nimel. Lubatud kunst oli see, mis toetus traditsioonidele – 19 sajandi akademist ja realism. Skulptuuris: Arno Breker, Veera Muhhina. Nõukogudes oli ainuõigus sots. realismil, arhitektuuris eesmärgiks klassitsism ja eklektika. Totalitaarne kunst – avangardistlik kunst keelustati ning lubati ainult sellist kunsti, mis toetus traditsioonidele. Peamisteks eeskujudeks olid akademism ja realism. Soositud kunst on sarnane nii vormi kui ka temaatika poolest. Peamiselt kujutati revolutsioonilisi südnmusi, sõjalisi võite ning ülistati tööd. Skulptuuris kohtame üliarenenud muskulatuuri ja otsustava
Samas, kui "Milose Veenus" (kujutatakse jumalanna Aphroditet) on jäänud truuks klassikalisele pidulikule rahule. 10.Jutusta "Laokooni" süzee? Teos "Lakoonia grupp" kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastasid, sest Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse puuhobuse eest. Etruski kunst 1.Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal, nende kultuuri õitseaeg oli 7.-6. sajandil eKr. Neil polnud ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. aastal eKr, kui Rooma sai vabariigiks hakkas Rooma etruskide linnriike alistama. Neid nõrgestasid ka põhjast pealetulevad gallialased. 3. sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. 2.Mis võimaldab meil saada ettekujutlust etruskide kunstist? Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimisel on nende hauad. 3
tekkele. * 2000 e.Kr rändasid sinna hõimud, keda nimetati itaalikuteks. * Itaalikute seas leidub ka teisi hõime ja neist ehk kõige olulisemad olid latiinid (ladina keel) ja nad elasid tiberi jõe piirkonda ning see maakond oli Laatiumi maakond. * Veel kuulusid itaalikute hulka sabriinid, brutid jne. * Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. * 900 e.Kr rändasid Itaaliasse etruskid, kes asusid elama Arno jõe kallastele selle maakonna nimi, kus nad elasid, kandis nime Etruuria. * Nemad asustasid kunagise Põhja-Itaalia. * 750 550 e.Kr asusid Lõuna-Itaalia rannikule ka Kreeklased oma kolooniatega. * Etruskidelt võeti üle ennustuskunst, ehituskunst, kirjavaldkonnas. * Pärimuse kohaselt olid Rooma linna rajajateks Romulus ja Remus, kes olid Marsi pojad. * Arheoloogide andmetel hakkas Rooma linn kujunema 10 saj e.Kr. * Seisused Patriitsid, Plebeid (talupojad, proletaarid).
kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust. Fred Hoyle töötas välja alternatiivse teooria (statsionaarseisundi teooria), mille järgi Universumi paisumisega kaasneb kõikjal uue aine pidev tekkimine, nii et Universumi tihedus ja struktuur jäävad muutumatuks. Järgnevatel aastatel lõi läbi Gamowi ja Hermani teooria. 46 1965 – Arno Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid kogemata taustkiirguse. 1980 – Alan Guth püstitas mõningate kosmoloogiaprobleemide lahendamiseks hüpoteesi, et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt. 1990. aastad – teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng võimaldas kosmoloogilisi parameetreid täpsemalt määrata
sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud. See ei ole normaalne, sest vanemad ja õed-vennad kodus muretsevad. Märku tuleks ikka alati endast anda. Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida. Kuna
Lihtne elu, midagi ei pidanud tegema, polnud rasket tööd, olid sulased, kes seda tegid. Vähem piiranguid, võisid teha mida tahtsid 7. Laste elu muutumine siis ja tänapäeval Haridussüsteemi muutumine, siis käis ainult Indrek koolis. Haigused, laste suremus on tänapäeval palju väiksem. Tänapäeval rohkem lastekavatamist, siis kasvasid ise, polnud aega kasvatadagi. Lapsed arvasid, et enne neid on paremad ajad olnud. Oleme hiljaks jäänud,paremad ajad on enne meid juba ära olnud kui arno isaga kooli jõudis olid tunnid juba alanud. Hijaksjäämine kui motiiv eestlaste kohta. 8. Vargamäeperenaiste elu tänapäeva naiste elu välimus vanasti taheti jässakat kes ikka jõuaks tööd teha, tänapäeval peenikes ja ilusat iseseisvus enne oli naine töötegemiseks ja lastesünnitamiseks. Rasedus polnud põhjus tööst loobumiseks. Kartulivgude vahel sünnitamine. II. osa - inimene ja jumal, inimese võitlus jumalaga Peategelane Indrek. Kooli romaan. Autobiograafiline
www.ttkool.ut.ee/olympiaadid. 3.4 Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori 16.10.2009 Ene Ergma Andekate roll ühiskonna arengus on ääretult tähtis, kuid kas kõik andekad realiseerivad oma andekust? Mil määral võib pärssida andekust kodu, kool või kaaslased? Akadeemiliselt andekate otsimine ei ole kerge. Kes on andekas õpilane näiteks Lutsu ,,Kevades"? Minu arvates on seal vähemalt üks andekas laps Tiugu. Arno Tali on hea õpilane, kellele kodu palju andnud, kuid kas ka andekas? Toots on mänedzer, tubli ja töökas kutsehariduse saanud inimene. Üks eredamaid andekaid kujusid on musikaalne Imelik, kellest võib-olla oleks saanud hea muusikamees. Miks on minu jaoks just Tiugu lihvimata anne? Väga vaesest perest Tiugu oli rikkama talulapse Imeliku toapoisiks. Aga kes lahendas hästi matemaatikaülesandeid? Kui
185 KASUTATUD KIRJANDUS 1. AK-4 Instruktori käsiraamat. Maaväe staap. Väljaõppejaoskond. Tallinn 2003. 2. De Mulinen, Frederic: Sõjaõiguse käsiraamat relvajõududele. Rahvusvaheline Punase Risti Komitee. Tallinn 2000. 3. Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord. Tallinn 2007 4. Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskiri. Kaitsejõudude peastaap. Tallinn 2000. 5. Kruusmann, Arno: Sõjatopograafia, kaardilugemine. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Tartu 2004. 6. Kuldvere, Aimar: Relvaõpik III 5,56mm Galili automaat AR(SAR) ja kergekuulipilduja ARM. Eesti Vabariigi kaitseministeerium ja Kaitsejõudude peastaap. Tallinn 2000. 7. Side-eeskiri. Kaitsejõudude peastaap J-6. Tallinn 2000. 8. Sõduri baaskursuse õppekava. Maaväe staap. Väljaõppejaoskond. Tallinn 2003. 9
valikutega ning nende teokstegemisega annab kindla vormi. Eetika kui õigete individuaalsete valikute õpetuse peaküsimus on selles, milline inimese valitav vorm on sobiv, kohane ja parim. Millise kriteeriumi alusel aga eristada üht valikute komplekti teisest, üht eluhoiakut teisest, paremat halvemast? Aristotelese jaoks on selleks kriteeriumiks kõigi püüdluste lõppkokkuvõte, tervikliku elutegevuse siht (telos). ,,Nikomachose eetika" kuulus avalause (a´ la Kui Arno isaga ...) annab asjast selguse: Näib, et igal kunstil ja igal uurimistööl, aga ka igal praktilisel tegutsemisel ja valikul on suundumus mingi hüve poole, seetõttu on öeldud õigesti, et kõigel on suundumus hüve poole (tlk. Anne Lill). Mis siis on antiikaja inimese jaoks tolleks ihaldusväärseks hüveks? Erinevalt Platoni teoreetilise filosoofia ideaalriigi konstrueerimisest on Aristotelese praktiline filosoofia tegeliku, faktilise praxise analüüs, mille
Hiljem Nõukogude ajaloolasena tugev, kuigi ka päris mittemarksistlikest vaadetest hoolimata taluti ja koguni hinnati. Soome ja rootsi ajaloolased kolmandaks komponendiks, sealt kutsuti TÜsse õppejõude, eriti humanitaaria aladele. Uusi kursusi, nt Eesti ja Põhjamaade ajalugu. Nemad koolitasid välja eestlastest õppejõudude kaadri. 1920. aastatel TÜ kui rahvusteaduste keskus, eesti ajaloolaste kaader (eriti Cederbergi koolkond, oli eesti ja üldajaloo professor). Arno Rafael Cederberg 1920-1928 TÜs, Oldekopi surma tõttu ka 1924-1928 üldajaloo professor. Tema panus mitmekülgne, ka Eesti arhiivindusele alguse panija, teadusseltside käivitaja ja samuti teadusperioodika. Vahendas Soome ja Eesti ajaloolaste suhtlust ise Soomes olles ja tagasi tulles. Seminari õpetamisviisi juurutaja. Arhiivide korrastamine ja kasutuskõlblikud allikad, 1920. aastatel alus arhiivide võrgustikule ja arendamisele.
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
nädalalehe tegemine, stenograafia, lisaks rahaasjandus, börss, poliitiline majandus, eesti ja vene ilukirjandus, eesti ja vene ajakirjanduse ajalugu, revolutsioon ja kongressid jne. Kas see kursus toimus, ei oska hetkel ütelda. Ajakirjanike kvalifikatsiooni parandamiseks pakuti välja kursuste korraldamist, avada ülikooli juures vastav osakond, kehtestada prooviaasta ja sooritada kutseeksam, koguni avada kutsekool ajakirjanike õpetamiseks. Ajakirjanik Arno Raag kirjutas ÕT XV numbris: "Meile on räägitud mitmel puhul ajakirjanikkude instituudi või ülikooli juure vastava õppetooli asutamisest. Seda tuleks enne siiski põhjalikult kaaluda. /---/ Juba puhtmajanduslikust seisukohast eriline instituut või õppetool paistab olevat ebaratsionaalne. Näib, et odavam on välismaiste õppestipendiumide andmine." Vaba Maa kahtles 1930, kas üldse saab ajakirjanikuks õppida. Päevalehe peatoimetaja H
Taavi aga sai samal päeval kui ta naine Tallinnasse jõudis teada, et tal on võimalus üle lahe saada ja tahtis seda võimalust ka sellele perele pakkuda, keda Lompus alt vedas, kuid need olid kadunud. Sel ajal kui ta asja uurida judis läks juba pimedaks ja tagasi Marta juurde judes avastas ta, et Martat pole kodus, tema on aga vtme maha unustanud. Kuna öösel oli liikumiskeeld ja kell juba palju, läks ta kige lähemasse kohta Arno juurde ja kohtus seal oma naise ja pojaga. Kik olid väga rmsad. Järgmisel päeval hakkasid neljakesi (ka Vello, kes hästi vene keelt oskas, tuli nendega kaasa) ranna poole liikuma paaris, Vello ja Taavi ja Ilme ja Lembit. Ilmel tuli küll kontrollpunktis jama, sest ta paber oli eestikeelne, kuigi templitega, kuid Vello pakkus venelastele lahkelt suitsu ja seletas, et Ilme ema on suremas haige ja kik lasti läbi. Rannas ootavad juba Marta, Leonard ja PiibuEedi
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
