Kuigi Leonardo oli läbi elu pidevalt seotud arhitektuuri- ja inseneritööga, oli tema põhiroll olla nõuandja oma kolleegidele. Siin saab tema geniaalsetest võimetest sellelegi alal aru vaadates tema jooniseid ja märkmeid. Tema puhul on teada, et ta oli lähedalt seotud oma aja kuulsaimate ja tunnustatuimate arhitektidega ning samuti ka selle aja grandioosseimate ehitusprojektidega. Samuti näitavad tööd suuremahuliste kanaliprojektidega Arno jõe regioonis Itaalias, et Leonardo oli ekspert ka hüdraulika alal. Märkmeraamatud ja teaduslikud käsikirjad Kõige suurema kirjaliku pärandi, mille maalikunstnik maailmale on pärandanud, võib leida paljudest Leomardo märkmeraamatutest. Tema nn. päevikupidamise komme algab esimese Milanos viibimise perioodi algul, eriti 1490 ja 1495 aasta vahel, kui ilmnes suundumus teaduslike tööde poole. Märkmeraamatute kirjutamine jätkus pidevalt läbi elu. Need on jagatud kaheks: esiteks
Kehaliste harjutuste mõju organismile. Referaat Koostas: Ott Soomets Juhendaja: Arno Säks Tartu 2007 Kehaline aktiivsus. On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus.
Hapnik Anti Ivaste 9.A Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastamine Hapniku avastasid sõltuma...
vaasimaalid muutusid realistlikemaks lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkelt kujutama igapäevaelu olustikku ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett 4. IV saj teise poole kuulsaim kunstnik oli Apelles merevahust sündiva Aphrodite kujutis + tööd Aleksander Suure õukonnas VI ETRUSKI KUNST 1.Etruskide olemus a) kultuur levis 8.-3. sajandil eKr Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal Kesk-Itaalias, Etruurias b) edukad põlluharijad, meresõitjad, metallurgid c) päritolu tundmatu d) kuulsad ennutuskunstiga e) segunesid kreeklastega igati 2.Peamine allikas etruskide kultuuri hauad a)mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid eeskodadega jne
Need sõnad on opositsioonis. Liiane erinevus häälikute erinevus ei anna erinevust tähenduses. (nt poolheliline [h] ja helitu [h] sõnas viha) Suletud keelesüsteem piiratud arv märke. (nt mesilane saab teatada meeallika asukoha ja mee hulga, kuid ei saa vestelda eilsest päevast või surmast) Avatud keelesüsteem ainult loomulikud keeled. Mitutähenduslikud sõnad, sõnade arv ja võimalus moodustada uusi märke. Rekursiiv lausete lõputu arv. (nt Agu ja Arno ja Mati ja Tiit ja...) Universaalne grammatika kõigile keeltele ühised struktuurid. Normisüsteem igapäevases elus kasutatav suuline keel. Keelelise relatiivsuse hüpotees (Sapir-Whorf) esimene keel määrab indiviidi maailmapilti ja tema mõistmise viisi. Autonoomne keeleteadus keeleteadus, mis on lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest. (Ferdinand de Saussure) Funktsionaalsed keele teooriad ja suunad (nt sotsiolingvistika) keele uurimine
süsteemiteooria eelkäija. Inseneriteadus ja leiutised Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Morole väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui piiramiseks. Kui ta 1499-ndal aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate barrikaadidesüsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on muusikariistu, veepumpasi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur. 1502. aastal tegi Leonardo plaani ühe sildeavaga 240 meetri pikkusest sillast OsmaniteSultan Beyazid II-le Istanbulis. Sild pidi olema Bosporuse suudmes, Kuldsarve lahel. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu
MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mull...
Ääretult kahju, et sedasi tehakse. Kõige rohkem paneb see mind muretsema Virtsu inimeste pärast. Paljudel pole autot, et minna Lihulasse sularaha välja võtma ja kui sularaha parasjagu üldse pole, siis ei saa ju ka bussiga. Ning vaesed vanurid, kelle tervis pole enam kiita ja kellel on liikumisega on raskusi!" Lisa 3 Vallavanem: kas Virtsu pangaautomaadi kasutus langes tõesti alla Risti oma? 20. jaanuar 2012 www.DELFI.ee Hanila vallavanem Arno Peksar ütles Delfile, et pangaautomaat, mille Swedbank on otsustanud Virtsu sadamast ära kaotada, on ainuke terves vallas. Peamiselt just seetõttu ei pea Peksar Virtsu pangaautomaadi ärakaotamist sugugi mõistlikuks. "Too terminal pole ainus mitte Virtsus, vaid kogu vallas. Virtsust arvestades on järgmine lähim 25 kilomeetri kaugusel," selgitas vallavanem, miks on Swedbanki otsus talle ja valla elanikele vastumeelt.
Inseneritöö Kuigi Leonardo oli läbi elu pidevalt seotud arhitektuuri- ja inseneritööga, oli tema põhiroll olla nõuandja oma kolleegidele. Siin saab tema geniaalsetest võimetest sellelegi alal aru vaadates tema jooniseid ja märkmeid. Tema puhul on teada, et ta oli lähedalt seotud oma aja kuulsaimate ja tunnustatuimate arhitektidega ning samuti ka selle aja grandioosseimate ehitusprojektidega. Samuti näitavad tööd suuremahuliste kanaliprojektidega Arno jõe regioonis Itaalias, et Leonardo oli ekspert ka hüdraulika alal. Märkmeraamatud Kõige suurema kirjaliku pärandi, mille maalikunstnik maailmale on pärandanud, võib leida paljudest Leomardo märkmeraamatutest. Tema nn. päevikupidamise komme algab esimese Milanos viibimise perioodi algul, eriti 1490 ja 1495 aasta vahel, kui ilmnes suundumus teaduslike tööde poole. Märkmeraamatute kirjutamine jätkus pidevalt läbi elu. Need on jagatud kaheks:
põhjustada Apenniini poolsaare lõunaosas hiidlaineid. Hüdrosfäär 1. Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Riigi veevarud on väga head sellepärast, et Itaalia on peaaegu täielikult ümbritsetud meredega. Sisemaal olevad head veevarud on tingitud jõgede heast juhtivusest ja mäestikest ning liustikest, mis ilma soojenedes sulama hakkavad. 2. Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Itaalias voolavad suuremad jõed on järgmised: Adda, Adige, Arno, Mincio, Piave, Po, Tevere, Tiberi, Ticino ja Toce jõgi. 3. Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Alpi mäestik on Euroopa keskne veelahkmeala - sealt saavad alguse paljud suured jõed. Jõgede algus on enamasti kärestikuline, paljud neist toituvad liustike sulamisveest. Mõnede jõgede toiteallikateks on ka vihmavesi, põhjavesi ja lume sulavesi. 4. Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast?
9. Mehhiko maksukliimaga riiki) juba valminud on. (Põhitekst on siin ) 10. Kanada 14.09.2016 62 Tänan! Info- ja mõtteabi http://www.slideshare.net/opetajaarno/ettevtlus-ja- majandus Arno Kaseniit http://www.innove.ee/et/kutseharidus/oppematerjalid# ettevotlusope ettevõtluse materjalid http://www.koda.ee/?id=18149 gümnaasiumile, 2012 http://www.ja.ee/index.php?page=364& majandusõpik, 2011 http://www.unistusedellu.ee/ Kaubandus-Tööstuskoda 18.11.2016 63
veetilku ning nendega seotud leiutusi. Ta visandas seda, kuidas oleks võimalik ujukeid kasutades vee peal kõndida. Ta joonistas ka ujumisrõnga ja päästevesti, mis oma tänapäeval loomulikud asjad, kui need olid ajast ees. Tal oli ideid luua ka kanaleid. Teadlased on huvitatud, et kust tuli Leonardol see suur huvi vee vastu. See võib pärineda lapsepõlvest, kui Vinci külas möllas torm, mis oli tugev kui orkaan ja kui ta oli 14, siis tõusis Arno jõgi üle kallaste ja ujutas Firenze üle(Phillips 2006: 38-39). 1490. Aastatel oli Leonardo märkmikulehtedel valdav teine uurimisteema- lendamise müsteerium. Ta vaatles, kuidas linnud tiibu lehvitavad ja ilma mingi pingutuseta kõrgel õhus liuglevad. Linnulennu uurimine viiski taeva vallutamist taotlevate masinate kavandamiseni. Leonardo uskus, et see lind, kes lapseeas tema juures käis, oli enne, mis kuulutas tema tulevast huvi lendamise vastu
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 TÖÖKOHAPÕHINE ÜLESANNE – „Kliendiga suhtlemine“ Juhendaja: õp. Külliki Türi Tallinn 2013 Sisukord Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine..................4 2.1Kas alustad ise kliendiga suhtlemist?.............................................................4 2.2Kas tänad kliente ostu sooritamise eest?.......................................................5 3Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine...............................
kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta. Kõrvallause võib asetseda pealause ees: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi. Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi. Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. Kõrvallause võib asetseda pealause sees: Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres. Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele:
6 Arhitektuuri- ja inseneritööd: Kuigi Leonardo oli läbi elu pidevalt seotud arhitektuuri- ja inseneritööga, oli tema põhiroll olla nõuandja oma kolleegidele. Siin saab tema geniaalsetest võimetest sellelegi alal aru vaadates tema jooniseid ja märkmeid. Tema puhul on teada, et ta oli lähedalt seotud oma aja kuulsaimate ja tunnustatuimate arhitektidega ning samuti ka selle aja grandioosseimate ehitusprojektidega. Samuti näitavad tööd suuremahuliste kanaliprojektidega Arno jõe regioonis Itaalias, et Leonardo oli ekspert ka hüdraulika alal. Märkmeraamatud ja teaduslikud käsikirjad Kõige suurema kirjaliku pärandi, mille maalikunstnik maailmale on pärandanud, võib leida paljudest Leomardo märkmeraamatutest. Tema nn. päevikupidamise komme algab esimese Milanos viibimise perioodi algul, eriti 1490 ja 1495 aasta vahel, kui ilmnes suundumus teaduslike tööde poole. Märkmeraamatute kirjutamine jätkus pidevalt läbi elu
monumetalistid. Suur edu seinamaalil. Diego Rivera, Jose Clemente Orozco ühendasid oma loomingus mehhiko rahvusliku traditsiooni ja Euroopa avangardismi mõjusid. Naiskunstnik Frida Kahlo ühendas ühiskondlikud probleemis oma isiklike läbielamistega. Totalitaarsed riigid: Saksamaa, NSVL. Kunsti range kontroll. Avangard oli mõlemais riigis keelatud. Kunsti kasutati propaganda nimel. Lubatud kunst oli see, mis toetus traditsioonidele 19 sajandi akademist ja realism. Skulptuuris: Arno Breker, Veera Muhhina. Nõukogudes oli ainuõigus sots. realismil, arhitektuuris eesmärgiks klassitsism ja eklektika. Abstraktne ekspressionism: USA-s peale II MS. Euroopa oli vallutatud Saksamaa poolt ja suurem osa kunstnikke põgenes USA-sse. Sürrealistidel oli kõige kergem ennast maksma panna, kuna nende eesotsas oli Andre Breton. New Yorgi sõjajärgse koolkonna ajaloo alustab Arshile Gorky ,,Maks on kuke hari". Kasutati tegevusmaali ja abstraktse ekspressionismi mõtet
Ta tegi ka hulga uurimusi hobuste kohta. Inseneriteadus ja leiutised[muuda | muuda lähteteksti] Kahuri kavand Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Morole väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui piiramiseks. Kui ta 1499. aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on muusikariistu, veepumpasi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur. 1502. aastal tegi Leonardo plaani ühe sildeavaga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite Sultan Beyazid II-le İstanbulis. Sild pidi olema Bosporuse suudmes, Kuldsarve lahel. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu[viide?]
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (aine 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. El riigid on: El riigid on: Rahvaarv 2008a. Rahvaarv 2017a. Muutus Austria 8,307,989 8,772,865 464,876 Belgium 10,666,866 11,365,834 698,968 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 -...
Isegi kui ta katsetas mõne muu rolliga, nõudis rahvas ikkagi Kiirt. Esimest korda puutus Abel kiirega kokku kaheksa aastaselt, kui ta esimese klassi õpilasena vaimustunult ,,Kevadet" loeb. Oma piiramatus fantaasias pööras ta kogu elu 7 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 88 Paunvereks ja samastas ennast Tootsiga. Kui kõik Tootsi vembud ja trikid läbi said mängitud, võttis Ervin raamatust järgmise näitleja. Kord oli ta Arno, kord Kuslap, siis Tõnisson, kuid mitte kunagi Kiir, sest teda ta ei sallinud. ,,Mina ei sallinud Jorh Aadnieli silmaotsaski," meenutab Ervin Abel hiljem. ,,Meil oli kodus üks punase varrega põrandahari, andsin sellele harjale Kiire osa ja tegin temaga kõik tembud läbi, isegi rohkem, kui autoril oli ette nähtud. Tollal ma muidugi Kiirt ei sallinud, kuid hiljem pidin seda punapead armastama hakkama. /-/ Kannatasin tükk aega suure pettumuse all, et
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (ainekood algab T-tähe 1) - ainete koguarvus 2) - ainepunktide koguarvus. EL riigid on: 2008 2017 Austria 8,307,989 8,772,865 Belgium 10,666,866 11,365,834 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 Croatia 4,311,967 4,154,213 Czech Republic 10,343,422 10,578,820 Cyprus 776,333 854,802 Denmark 5,475,791 5,748,769 Estonia 1,338,440 ...
inimelusid. Samuti on selles referaadis esitatud huvitavaid fakte loomade ja loodus käitumise suhtes, mis on otseselt seotud maavärinate ette ennustamistega. Maavärina tagajärgi saab hinnata kahe erineva skaala abil, esimene skaala ehk Richteri skaala aitab hinnata maavärina võimsust( seda, kui suur hulk energiat vabaneb) ning teine skaala ehk Mercalli skaala abistab meid visuaalse pildi hindamisel(purustuste raskus). ALLIKALOEND Hang, Tiit, Jaagus Jaak, Järvet Argo, Kanal Arno, Kirs Juho, Mander Ülo, Oja Tõnu, Puura Ivar, Roosaare Jüri 2004. Üldmaateadus gümnaasiumile. Toimetanud: Kalle Hein. Koostanud Ülle Liiber. Tartu: Eesti loodusfond Muranov, Aleksandr 1986. Maakera loodusjõudude kütkes. Tallinn: ,,Valgus" http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691919/Maav%C3%A4rinate%20tekkep %C3%B5hjused http://www.rescue.ee/19669 http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691933/Richteri%20ja%20Mercalli%20skaala %20v%C3%B5rdlus%20(m%C3%B5istekaart)
Viimasest suurusest saab ligikaudu hinnata temperatuuri käiku paisuvas Universumis ja niiviisi ka selle väärtust praegu. Täpse väärtuse temperatuurile Universumis käesoleval hetkel saab aga vaid mõõtes kosmoloogilist reliktkiirgust, mis avaldub vaatlustes ülimalt ühtlase ürgtekkelise kiirgusfoonina (lainepikkus vahemikus 1mm-10cm) ja vastab musta keha kiirgusele temperatuuril 2,7 K. Kiirgusfooni avastasid 1965 Arno Penzias ja Robert Wilson, kes said kõnealuse avastuse eest 1978 Nobeli Mäsikapreemia. See kiirgusfoon on niivõrd ühtlane kõikides suundades, et moodustab omapärase maailmaeetri, mille suhtes saab määrata taevakehade, sealhulgas ka Maa ja Päikese absoluutseid kiirusi ürgmateeria suhtes. Säärased kiirused on kujunenud taevakehadel ja nende süsteemidel omavahelise gravitatsioonilise külgetõmbe mõjul, mis erinevana varases Universumis valitsevast tõuketungist, viib
1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsid, oli ennustuskunst. Etruskide ehituskunst – võlvid. See võimaldas ehitada veejuhtmeid, sildu. Olid
esitas seda Lisa portree pähe. Kuid Mona Lisa maal kogus aina kuulsust. Francesco läks vaikselt vanadusest juba peast segi. 3. jaanuaril 1526 Francesco suri. Ta maeti Fiesolesse, tema matusele ei tulnud ühtegi mainekat inimest. Tema säästud tagasi Lisale paariks aastaks lihtsa äraelamise. Leonardo oli ka taeva poole hinge heitnud. Lisa lahkus kodust ning ostis maja müüdist saadud rahaga väikese maalapi Arno orus Figlines. Aeg-ajalt käist ta linnas. Osad inimesed tundsid ta ka ära, kuigi ta oli juba viiekümnendates. Mona Lisa maal oli juba tuntust kogunud terves Euroopas. Selle maali oli ära ostnus Francois I ning seda hoiti tema lossis Fontainebleau's. Prantsusmaa kuningal tuli mõte õppida Lisa Gherardini el Giocondot tundma ning ta saatis mehed Lisat Firenzesse otsima. Nad leidsid Lisa ja kutsusid endaga kaasa. Järgmine kuu läks Lisa õukonda. Kui Lisa on Kuningas Francois I juures
Erinevused Sarnasused 3.Kirjeldage, millised olid karistus- ja kiitmisviisid Wikmani ja Paunvere koolis ning millised on need tänapäeva koolis. KARISTUSVIIS KIITMISVIIS Wikmani kool Paunvere kool 4.Iseloomustage õpilasi, nende omavahelisi suhteid, suhtlemisel tekkivaid probleeme ning nende põhjusi. Paunvere kooli õpilased Arno Tali Joosep Toots Tõnisson Erinevused Sarnasused Wikmani kooli poisid Jaak Sirkel Penno Richard Laasik Erinevused Sarnasused 6
JALGPALL Sisukord Sissejuhatus Jalgpall (ka assotsiatsioonijalgpall, Euroopa jalgpall) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada Jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Selle teema valisin, kuna jalgpall on mulle äärmiselt huvipakkuv spordiala ja huvitab mind sügavalt igas mõttes. Olen proovinud käia regulaarselt jälgimas ka oma koondise kodumänge ning samuti jälginud ka jalgpalli mänge televiisorist. Ajalugu Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängure...
peaaegu ei tunne. Nemad tunnevad maailmaajaloo suurimat väejuhti, geniaalset administraatorit ja sügava siseeluga inimest, kellele polnud võõras ei julmus, halastus ega huumorimeel. Eestlastel Napoleoniga õnneks mingit isiklikku tüli ega sõprust ei ole, mis peaks kergendama tema isiku ja tegevuse erapooletut hindamist. Kõige tuntum jälg Napoleonist meie kultuuriväljal on ehk episood «Kevades», kus Saare talu sulane üritab Arno vastsel viiulil mängida keelatud pala «Kui Prantsus Musku läks». Ehk siis kuidas prantslased 1812. aastal Moskvas käisid. Lisame kimbukese eesti perekondi, kes teavad oma põlvnemist mõnest Suure armee siiamaile jäänud sõjamehest. Mõnel sellisel perekonnal on veel prantsuse nimigi, nt Levoll. Mina arvan et ta oli suur mees ja väga tark väejuht. Aga ta oli liiga ahne ja ennastimetlev. Kindlasti jättis ta meie ajalukku suure jälie. Kuigi ta etendas suurt rolli
Leonardo kuulsat tööd saab rekonstrueerida vaid mitmete koopiate abil, mis tööst tehti, näiteks Rubensi oma, mis on lõpetatud barokkstiilis, või nende paljude joonistuste ja märkmete põhjal, millega Leonardo dokumenteeris lahingu erinevaid faase, ja ulatuslike arutluste abil Atlantic Codexi ühes lõigus, mis kirjeldas ,,meetmeid lahingu kujutamiseks." Kontrastina stiliseeritud alasti inimestele, mis Michelangelol oli oma maalis, valides hetke, mil pisalased firenzlasi, kes suplesid Arno jões, üllatasid, kujutas Leonardo meeste ja hobuste vihase keerisena lahingu kõige pingelisema momendi ajal. Vasari kommenteeris, t ,,see lahing väljendab täielikku viha, meeste ja hobuste põlgust ja kättemaksu, millest kaks põimuvad oma esijalgade tõttu. Nad võitlevad oma hammastega ja mitte vähem raevukalt, kui nende seljasistuvad mehedm kes näevad vaeva standardiga." Kui Leonardo naasis Milaosse, hülgas ta maali pea täielikult. ,,Jälle üks parimates kunstnikest
Aastatel 19441990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa pagulaskirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad pagulaskirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu,Ivar Ivask, Ain Kalmus, Helga Nõu, Enn Nõu, Valev Uibopuu, Johannes Aavik, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ivar Grünthal. Enamus neist oli olnud juba 1940. aastal tuntud kirjanikud, kelle loomingu avaldamine ja isegi omamine oli Eesti NSVs keelatud. Ilmar Laaban Luuletaja, tõlkija ja publitsist. Välis- Eesti autor, kes pani aluse sürrealismile. Luule on sügav ja mõtestatud. Sündis Tallinnas, käis Reaalkoolis ja enne selle lõpetamist hakkas õppima Konservatooriumis klaverit. Tartu Ülikoolis õppis üks aasta romaani keeli ja siis naases
kriitikanooli http://tervis.postimees.ee/3316701/sugisesed-kohustuslikud-iluprotseduurid-naha-ja-juuste- turgutamiseks http://sport.postimees.ee/3324483/emi-koduleht-eesti-koondis-voib-lahkuda-riiast-pustipai 6 MATEMAATILINE TEKST 1 1 5 2 3 6 Ruutvõrrandi ax2+bx+x=0 lahendvalem b b 2 4ac x1, 2 2a 7 KUJUNDID Allikad 1 V S p h d 2 h 4 8 VIITED JA ALLIKAD Kui Arno isaga koolimaja jõudis... [1, p. 5] Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus [2] Mis kinni ei jää, saab kinni löödud [2] 9 ALLIKAD [1 O. Luts, Kevade. ] [2 A. Tammsaare. ] 10 TABEL Tabel 1 Õhtu oode Müügi- Kuba hind k/m- Käibemak Jrk. Nr Menüü hind ta s 1 Supp 2,10 € 1,75 € 0,35 €
Ta viis läbi ka hulga uurimusi hobustest. 8 3. Leonardo inseneriteadus ja leiutised Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Moro'le väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui piiramiseks. Kui ta 1499-ndal aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on muusikariistu, veepumpasi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur. 1502. aastal tegi Leonardo plaani ühe sildeavaga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite Sultan Beyazid II-le Istanbulis. Sild pidi olema Bosporuse suudmes, Kuldsarve lahel. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming .....................................................................................
helikopterist, motiirist, katapuldist, sõjamasinanatest jm.(Jilek, 1988) 3.3.Arhitektuur Vinci tundis suurt huvi ka arhitektuuri vastu.Ta oli geniaalne arhitektuuris ja hüdraulika alal.Ta oli seotud oma aja tuntumate ja kuulsamate arhitektidega, kuna ta osales paljudes suurtes ehitusprojektides, kuid tema kavandatud hoonetest ei ehitatud ühtegi valmis.Samuti on ta teinud palju suuremahulisi kanaliprojekte Arno jõe (oma kodukoha) regioonis ja see näitas, et ta oli pofessionaal hüdraulika alal.Ta on teinud palju jooniseid katedraalidest, 9 monumentidest jm. sellisest.Üks tema plaanitud monument Milano Frencesco Sforrast jäigi pronksi valamata, vaid sellest tehti savimudel, mis on tänaseks hävinenud. (Käsper, 1998) 3.3.Inimese anatoomia ja füsoloogia Leonaro tundis huvi inimese siseehitusest ja organite talitusest
mudeli (nn Einsteini mudeli). · ALEKSANDER FRIEDMAN konstrueeris 1922.aastal teoreetiliselt tänapäeva kosmoloogia aluseks oleva mudeli (Friedman´i mudeli). · GEORGE GAMOW püstitas 1948.aastal paisuva Universumi "Kuuma" mudeli, selgitamaks elementaarosakeste vastastikmõju ja aatomite tekkimist varases Universumis. · EDWIN HUBBLE avastas vaatuslikul teel 1929.aastal kosmoloogilise punanihke (Hubble´i seaduse). · ARNO A. PENZIAS ja ROBERT W. WILSON avastasid 1965.aastal kosmilise mikrolainelise foonkiirguse (reliktkiirgus, mis pärineb ajast, kui Universumis tekkisid esimesed aatomid). Kosmoloogiliste mudelite teoreetilised alused · Üldrelatiivsusteooria (ÜRT), · Friedman´i mudel, mis järeldus ÜRT-st ja kosmoloogilisest printsiibist, · Elementaarosakeste teooria. Kosmoloogiliste mudelite vaatuslikud alused Kosmoloogiline printsiip:
kosmoloogilisest konstandist. · 1948 George Gamow, Ralph Alpher ja Robert Herman töötasid välja teooria, mille kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust. Fred Hoyle töötas välja alternatiivse teooria (statsionaarseisundi teooria), mille järgi Universumi paisumisega kaasneb kõikjal uue aine pidev tekkimine, nii et Universumi tihedus ja struktuur jäävad muutumatuks. Järgnevatel aastatel lõi läbi Gamowi ja Hermani teooria. · 1965 Arno Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid kogemata taustkiirguse. · 1980 Alan Guth püstitas mõningate kosmoloogiaprobleemide lahendamiseks hüpoteesi, et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt. · 1990. aastad teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng võimaldas kosmoloogilisi parameetreid täpsemalt määrata. Kogunes andmeid, mis
koreograaf Janek Savolainen 2005 "Valge Daam läbi aegade" ehk kontsertentendus parimatest katkenditest 1979-2003 2006; 2007 "Võõras" Lavastaja Andres Lepik, käsikiri Peeter Volkonski, muusika: viisid Creedence Clearwater Revival, laulutekstid Peeter Volkonski, live esitus ansamblilt Melotrap, kunstnik Priit Pangsepp Valge Daami osas Marin Mägi 2008; 2009 "Legend Valgest Daamist ehk saamise lugu" Käsikiri Paul Kilgase ainetel ja lavastus Indrek Pangsepp, muusikaline kujundus Arno Suislepp ja Sirje Kaasik, kunstnik Erno Võsa, kostüümikunstnik Margit Saarsoo (http://www.haapsalulinnus.ee/?id=1023 ) 9 FAKTE Valge Daami ilmumist on teaduslikult uuritud ning tõestatud. Naise kuju ilmub seoses täiskuu madala asendiga, mis paistab läbi ristimiskabeli idapoolse akna, kuna aken on gooti stiilis heidab selle muster kabeli seinale niisuguse kuju, mis sarnaneb valges rüüs naisterahvale.
kuupäevi. Kõik tulemused tuleb leida selle kuupäeva alusel Moodustada mitme lahtri väärtuste alusel kirjed (tekstid), milles üksikud osad on eraldatu tühikutega (vt. näide tabeli veerus Kirje) kood konto summa initsiaal. perenimi Perenimi Eesnimi Konto Pank Kood Summa Kask Kalle 1103451234 Swed 650 345.15 Saar Tiina 1302345678 SEB 479 485.73 Paju Arno 1503357432 Swed 650 1,543.25 Mets Siiri 1100234565 Swed 650 460.16 Tammearu Kaspar 2201187032 Swed 650 977.85 Veski Jana 10102043915483 SEB 479 287.60 Toman Maimu 10102043909371 SEB 479 405.20 Luhats Riina 2261998384 Swed 650 127.82
1902 ehitati Eesti-, Liivi- ja Kuramaa randades 318 alla 100 brt veesõidukit, suuremaid, välisõitudeks 320. 19. sajandil väikelaevad, mis olid ühemastilised, vedasid randadest suurlinnadesse halge ning tagasi kohalikele kaupmeestele toodi igasugu erinevaid kaupu. Näiteks toodi kohalikele plekki, soola, jahu, heeringat ja kõike muud vajalikku ning isegi salaviina, mida laaditi maha ööpimeduse katte all paatidesse, metsadesse. Salaviinaveost räägib lähemalt ka Arno Kasemaa raamat ''Rannamännid''. Kahemastilised laevad olid juba enamjaolt kaubanduslikud töölaevad. Kaupmehed muretsesid ka omale 2-3 laeva ja pidasid ülal talupoegadest meeskonda. Kaupa toodi Tallinnast, Riiast, Soome linnadest. Suuremad ja tugevamad laevad sõitsid ka Põhja- Saksa linnadesse Vana Hansatee pärimusvetel. Talvekuudel laevadega muidugi ei 3 sõidetud, vaid laevad seisid sadamas. Sellel ajal tegid mehed koduseid töid või
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Kadri Mekk SILMLASED Referaat Juhendaja: prof Henn Kukk Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 SUGUKOND: SILMLASED, Petromyzonidae.......................................................................5 Merisutt (Petromyzon marinus)........................................................................................... 5 Jõesilm (Lampetra fluviatilis).............................................................................................. 6 Ojasilm (Lampetra planeri).......................................................................
Arhitektuuri- ja inseneritööd Kuigi Leonardo oli läbi elu pidevalt seotud arhitektuuri- ja inseneritööga, oli tema põhiroll olla nõuandja oma kolleegidele. Siin saab tema geniaalsetest võimetest sellelegi alal aru vaadates tema jooniseid ja märkmeid. Tema puhul on teada, et ta oli lähedalt seotud oma aja kuulsaimate ja tunnustatuimate arhitektidega ning samuti ka selle aja grandioosseimate ehitusprojektidega. Samuti näitavad tööd suuremahuliste kanaliprojektidega Arno jõe regioonis Itaalias, et Leonardo oli ekspert ka hüdraulika alal. Märkmeraamatud ja teaduslikud käsikirjad Kõige suurema kirjaliku pärandi, mille maalikunstnik maailmale on pärandanud, võib leida paljudest Leomardo märkmeraamatutest. Tema nn. päevikupidamise komme algab esimese Milanos viibimise perioodi algul, eriti 1490 ja 1495 aasta vahel, kui ilmnes suundumus teaduslike tööde poole. Märkmeraamatute kirjutamine jätkus pidevalt läbi elu. Need on jagatud kaheks: esiteks
keskkoolis. Järgmise seitsme aasta jooksul õppis ta pere kolimiste tõttu veel Kablis, Häädemeestel, Kohilas ning Tallinna tagasi jõudes lõpetas algkooli (7. klassi) Reaalkoolis. Kuna raha oli vähe, pidi ta edasiõppimiseks valima suurima stipendiumiga kooli, milleks oli toona Mäetehnikum. Pärast selle lõpetamist teenis ta kolm aastat Leningradis autojuhina Nõukogude Liidu sõjaväes. (Arrak, 2003) 1. 2 Venna mõju Jüri Arrakul on poolvend Henno ja vend Arno. Henno Arrak (snd 18. aprill 1930) lõpetas 1963. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (edaspidi ERKI) raamatugraafika erialal ja töötas kirjastuses Eesti Raamat kunstnikuna (1969-1970), hiljem vabakutselise kunstnikuna. Vend Henno oli Jüri Arraku esimene kunstiõpetaja ja just tema avas Jürile ukse kunstide korterisse. (Arrak, 2014) Jüri Arrak meenutab: ,,Vend Henno, kes oli juba ERKI graafikatudeng, soovitas ka sinna tulla ja tegi mulle esimesed joonistamistunnid kirja teel (
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. EL riigid on: Riik Rida Veerg08 Veerg17 Austria 28 6 24 Belgium 8 6 24 Bulgaria 9 6 24 Croatia 19 6 24 Czech Republic 10 6 24 Cyprus 21 6 24 Denmark 11 6 24 Estonia 13 ...
Kuigi Leonardo oli läbi elu pidevalt seotud arhitektuuri- ja inseneritööga, oli tema põhiroll olla nõuandja oma kolleegidele. Siin saab tema geniaalsetest võimetest sellelegi alal aru vaadates tema jooniseid ja märkmeid. Tema puhul on teada, et ta oli lähedalt seotud oma aja kuulsaimate ja tunnustatuimate arhitektidega ning samuti ka selle aja grandioosseimate ehitusprojektidega. Samuti näitavad tööd suuremahuliste kanaliprojektidega Arno jõe regioonis Itaalias, et Leonardo oli ekspert ka hüdraulika alal. Märkmeraamatud ja teaduslikud käsikirjad Kõige suurema kirjaliku pärandi, mille maalikunstnik maailmale on pärandanud, võib leida paljudest Leomardo märkmeraamatutest. Tema nn. päevikupidamise komme algab esimese Milanos viibimise perioodi algul, eriti 1490 ja 1495 aasta vahel, kui ilmnes suundumus teaduslike tööde poole. Märkmeraamatute kirjutamine jätkus pidevalt läbi elu
Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4 634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (l 277 m) ja Etna (3 340 m). Esineb maavärinaid. Itaalia suuremad jõed - Po, Tiber, Arno jt. Seda saapakujulist maad ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Ta asub Euroopa lõuna osas. Itaalia on üpris mägine maa. Suurim mäestik asub Itaalia idaosas - Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp- Mont Blance/ Monte Blanco(4807m). Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Teine suur mäestik on ka keskosas - Apenniinid, ääristab Po madalikku lõunast ja ulatub üle terve poolsaare
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist
tihti erootilisemad. Dionysose ja tema saatjate kujud väljendavad ohjeldamatut lõbutunnet. Mõned kujud jäid ka truuks klassikalisele pidulikule rahule. 9. Milline oli ,,Laokooni" süzee? Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse (puuhobuse) eest, mispeale jumalad vihastasid ning saatsid maod teda ja tema poegi tapma. 15.PEATÜKK Etruski kunst 1. Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal Etruurias. 3.sajandi lõpuks oli Vabariiklik Rooma kogu Etruuria alistanud ja etruskid sulandusid Rooma ühiskonda. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? Säilinud on etruskikeelseid tekste (lühikesed hauakirjad), kuid teadmised nende kultuurist on lünklikud ja piiratud. Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad, mida on mitut tüüpi. 3
PÜSILILLED JANE SISASK RÄPINA AIANDUSKOOL 1MK2 2014 Aed-kukekannus Delphinium x cultorum Aed-kukekannus Delphinium x cultorum · Mõned sordid: 'Jupiter Pink`, 'Jupiter Sky Blue`, 'Jupiter White`, 'Moonlight`. · Kõrgus 70-100 cm. Õitseb juuni august. · Sobib Toitaineterikas parasniiske aiamuld Aed-leeklill Phlox paniculata Aed-leeklill Phlox paniculata · Mõned sordid: 'Adessa Orange`, 'Adessa Pink Star`, 'Adessa Special Fire`, 'Adessa Special Purple Star`, 'Adessa White`. · Väga erinevad värvid. Palju sorte. · Kõrgus 50-100cm · Sobib parasniiske hea aiamuld Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum · Mõned sordid: ´Arno´, ´Bruhonice´, ´Elva´, ´Grand New Heavie´, ´Hallamari´, ´Jubilee´, ´Kappa´, ´Lee´, ´Merle´, ´Neon´, ´Neptun´, ´Othello´, ´Rotsteinsiese´, ´Silbercarneol´, ´Smaragd´, ´T...
tüüpilisemad esindajad Alfred Kongo, Lepo Mikko, Johannes Greenberg, skulptoritel olid rasked ajad. 1944 pöördeline aasta, tagalast tulid tagasi emigreerunud kunstnikud, osad pagesid Läände, niimoodi sai alguse väliseesti kunst. Organisatoorseks keskuseks sai Rootsi, kus 46 aastal asutati Eesti kultuurikoondis. Kunstitegemist jätkasid Eduard Ole, Erik Haamer, Jaan Grünberg, Karin Luts, Endel Kõks, oma loomingulist tegevust alustasid uued kunstnikud, Arno Vihalemm abstraktsionism, poppkunstnikuna sai tuntuks Enno Hallek, üheks kunstikeskuseks oli Kanadas Toronto, kus sai tuntuks graafik Rutt Tulving. USAs oli Mark Kalev Kostabi
Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg.
ka autorid ise. Kirjanduslik tegevus peamiselt ilukirjanduse osas on olnud mitmeti kirju. Alguses ilmus raamatuid rikkalikult Saksamaal asuvate kirjastuste kaudu. Hiljem võttis selle osa üle Rootsi. Rootsis elanud ja kirjutanud autorid on näiteks Ain Kalmus, Agu Kask, Alma Teder, B. Kangro, K. Ristikivi, A. Mägi, Arved Viirlaid, Tiina Tuvikene jne. Oli ka palju neid autoreid, kes elasid mujal, 9 aga kelle tõid publitseeriti Rootsis, nagu näiteks Gert Helbemäe, Arno Raag, Raissa Kõvamees jne. (Kangro, Lk 114 - 126) Teaduslik töö Rootsis leidsid varjupaiga mitmed Tartu ja Tallinna ülikooli õppejõud ja teadlased. Eriti ajaloo, kirjanduse- ja kultuuriloo, usuteaduse, õigusteaduse ja ühiskonnateaduste, aga ka etnograafia, arheoloogia ja keeleteaduse esidajail oli kõige rohkem karta uue okupatsiooni saabudes vabaduse piiramist ja sisemist konflikti oma tõekspidamiste ja võõra ideoloogia vahel. Seepärast kujunes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
