mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Vahest kahest eelmisest tähtsam tegelane on Jakob Mätlik, sest romaani aluseks on tema päevaraamat. Jakob oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema organiseeris ka Timo põgenemist, mis aga ometi ära jäi.
Leping tehti verega, kuna sõnadest ei piisanud Mefistofelesele.Esmalt läksid nad Auerbachi keldrisse, kus oli üks joomaseltskond. Fausti ei rahuldanud need joomised ja lõbud. Faust suutis mehed kõik omavahel tülli ajada nii, et tüli lõppes kaklusega. Siis viib Mefistofeles Fausti nõiakööki, et Faust jooks seal noorendavat võlujooki, lootes, et mees siis armub. Võlujook pani Fausti armuma ka esimesse ettejuhtuvasse neiusse. Esimene ettejuhtuv neiu oli Margareta. Faust armus tasse ja tahtis neiut koju saata, kuid too keeldus. Siis hakkas Mefistofeles tegutsema, et Faust saaks seda mida ta tahab. Nii pani Mefistofeles Margareta kappi ehtelaeka. Margareta rääkis sellest oma emale, kes annetas laeka kirikule. Mefistofeles paneb uue laeka ning seekord rääkis Margareta sellest oma naabrinaisele Martale. Faustil ja Margaretal oli Marta juures kokkusaamine, kus Faust võitis neiu südame. Nad tahtsid ööd koos veeta ja selleks andsid nad tüdruku emale unerohtu
Ta oli Kivimäelt kivide eemaldamisele nii pühendunud, sest tal oli selle paigaga hell sugulustunne ja ta pidi püstitama oma eesmärgi. Külarahvas pilkas ja naeris Villu välja ning romantilise hingega aktiivne tegutseja pidi vaenulikus ja kadedas miljöös end võõrkehana tundma. Villul oli oma erilisusega raske kohta leida, sest teised pelgasid tema energilisust. Tundlik ja seinast-seina kõikuvate emotsioonidega Villu armus sageli. Tema lapsepõlvearmastusest välja kujunenud elu armastuseks oli Anna naine, kes köitis teda elu lõpuni. Nad mõlemad olid hoogsad ja julged tegutsejad, kuigi üks realist ja teine romantik. Südamlik Eevi oli hoopis teisest puust naisterahvas ta oli malbe ja kuulekas, ent ka temas oli midagi, tema silmades oli midagi, mille pärast Villu pahuksisse sattus. Muidu elas Villu rahumeelselt, aga kui asi puutus naistesse ja armastusse, leidsid kõik pahandused ta üles. Villu
eluga rahul, sest ta arvas, et tema teadmised ei aita inimsood. Fausti võib pidada kartmatuks meheks, kuna ta julgeb sõlmida lepingu kuradiga ning oli nõus tema teenriks jääma, kui ta suudab Fausti elust rõõmu tundma panna. Faust oli mees, kes pidi saama alati enda tahtmist, samas kasutas ta ära ka Mefistofelest, nii palju kui võimalik. Faust jõi nõia valmistatud eliksiiri, teades, et see võib ta tappa ning sellest võib järeldada, kui vähe ta enda elust lugu pidas. Faust armus Margaritasse ja näitas, et temas on ka rüütellikust, kui läks neidu vanglast päästma. Faust oli ka arg või lihtsalt mõjutatav inimene, sest kui nad oli Valentiniga rüseluses ja Faust ta tappis ei jäänud Faust sinna oma tegudele vastust anda, vaid kuulas Mefistofelese nõuannet ja läks minema. Faust ei ole ei kurjategija ega ka tigestunud mässaja. Pigem on ta valgustaja ja utopist, kes usaldas loodust, kuid ei osanud tunnetada iseennast ja oma jõudu. Mefistofeles
oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. (,,Sirelite aegu","Veri valla","Endaga","Agulis".) · Underi ballaadid- Ballaadid on dramaatilised,peamiselt rahvuspärimus ainestikuga värsslood. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Valge lind","Rändav järv" ,"Koterman","Naissaare sünd". · Under ja mehed- E.Vilde vahendusel sai ta töökoha ajalehes ,,Teataja",ülepeakaela armus raamatupidaja Carl Hackerisse, abiellusid,lahutasid,2 tütart. Peale lahutust Hackerist abiellus Marie Under Artur Adsoniga. Abielu oli harmooniline ja kestis kuni Adsoni surmani. Gustav suits kirjutas. Tutvumine 1904. a. kunstnik Ants Laikmaaga, kes Underit maalis; teda eesti keeles luuletama õhutas ja salaja ta luuletused ajakirjadele avaldamiseks saatis, oli Underi elus tähtsaks sündmuseks. Nende sõprus kestis kuni Laikmaa surmani.
13. aastaselt töötas asekontsertmeistrina isa asemel. 1773-1781 Salzburg.Sai õukonna kapellis koha ja palga.Oli õukonna pidudel tähelepanu keskpunktis.Mozart oli harjunud vabadusega ning seepärast tekkisid tal õukonnas probleemid. Komponeeris motette ja kirjutas sümfooniaid.Vabastati õukonnas teenistusest tülide pärast. 1781-1791 Viin.Hakkas elama nagu vaba kunstnik.Oli esimene maailma vabakunstnik.Andis klaveritunde ja autorikontserte.Tal oli väga ebastabiilne elu.1777 armus primadonnasse, kuid seejärel suri tema ema(Pariisis), mille tõttu ta looming muutus kurvemaks .Abiellus 1782 primadonna õega Constanze Weberiga. Eeskujuks olid talle Bach ning tema pojad ja Haydn. LOOMING: Zanrilt väga mitmekülgne(klaveripalad, orkestrimuusika,vaimulik muusika) Kirjutas väga palju.Olulised on aga tema ooperid mis olid väga mitmekülgsed. Tema ooperid on mängitavamad palad läbi ajaloo. Ludwig van Beethovwn (1770-1827) Sündis Bonnis
lõppevad suhte algusega, mis vangi vabanedes reaalelus ei lõppe alati hästi, sest paljud pole harjunud tööd tegema, teiste kulul elama, harjunud vägivallaga ning otsivad endast nõrgemaid, kasutades ära veenmisoskust. Selle loo kangelane nägi ühe kaasvangi teguviisi läbi ja hoiatas seda naisterahvast tuleneva ohu eest. Palus naisel eemale hoida sellest mehest, naine sai soki, kirjutas talle, et tahab oma abistajat näha, ühe korra käis ära ja armus oma kangelasse. Vangi ema hakkas rääkima pereloomisest, et noored armunud arvasid, et proovivad pikajalise suhte ära. Tüdruku vanemad olid suhteliselt ettevaatlikud, kuid ei olnud vastu. Peale esimest koosveedatud ööd vanglas pikaajalisel kohtumisel jäi naine lapseootele. Kolme kuu pärast nad vanglas abiellusid. Kahjuks 6dal kuul rasedus katkes, see oli vägagi traumeeriv mõlemile, valu on siiani alles. Kokku saavad nad kord kuus, pikaajalisel
tütar ongi selles süüdi, just tema pärast läheb neil kõik koguaeg halvasti. Printsess aga kuulis pealt seda, et just tema pärast ongi just kõik see. Ta hakkas ise pakkima oma asju, mitte et keegi ütleks talle. Ta võttis kaasa oma vajalikud asjad ja läks. Kuid sõjakas kuningriik sel ajal plaanis koguaeg sõda. Printsess läks metsa ja eksis seal, kuid kogemata ta sattus teisse kuningriiki. Seal kohtus ta kuningaga, kellesse ta armus. Igakord kui printsess ja kuningas said kokku, tahtis ajada käskjalg neid lahku ajada, kui see ei õnnestanud tal üldsegi. Mõne aja pärast jäid ka sõdimised ära ja ei hakatudki plaanime kuidas teha kahju teisele riigile. Peale selle oli elu kahe riigi vahel rahulik ja printsess ja kuningas abiellusid ja elasid toredat elu edasi. Milleks on vaja sõdida? Minu arust ei oleks üldsegi vaja sõdida, kui on probleem, siis saaks
Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi . Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hea idee hakata ühiselt laevu ehitama ning raha teenima. Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku. Jull käis Kristiinega rääkimas ja Kristiine käskis Jullil minna merele. Ühel päeval saabuski sadamasse suur laev, mille peale suutus Taavi Julli sokutada
väidab, et see portree polnud tavaline. Selles oli justkui killuke teda ennast. Dorian seevastu armub sellesse pilti ja nõuab tööd endale. Basil ei vaidle talle kunagi vastu. Nõudja saabki oma. Vahepeal huvitub Dorian teatrist, kuid seda ühel kindlal põhjusel Sibyl Vane. Sibyl oli noor ja andekas näitlejatar, küll kodanluse hulgast, kuid väga ilus. Ta elas teatriga näitlemine oli tema elu! Ja Dorian armastas teda just selle ande pärast. Ent kui ta Dorianisse armus, hakkas tema anne hajuma ja etenduste asemel mõtles ta hoopis Dorianist. Ühel õhtul, kui ta mängis parajasti peaosa, kutsus Dorian teatrisse oma sõbrad Henry ja Basili, et nood neidu imetleksid. Nimelt oli Dorian kindlalt otsustanud abielluda. Kuid tütarlapse õnnetuseks mängis ta tol õhtul erakordselt halvasti ja veendumatult. Dorian sai vihaseks, tundes sõprade ees alavääristust. Ent selle asemel, et Sibyli lohutada, korraldas Dorian talle skandaali ja lahkus mossitades teatrist
Bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile kaotades teadvuse. 4.Mis meelitas poemehe Karina juurde? Poemees meelitas Karina juurde eriskummailse lõhnaga sest siis ta tundis ,et on midagi peidus ja hakkas raamatuid otsima.Karina sai kohe raamatuga kontakti kus olid sees erinevad tõed ja tahtis seda endale. 5.Kuidas ja miks Anari oli lapsepõlves häbistanud Karinat? Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. 6.Mida teeb bussis Karina lähedale istunud poiss? Lähedale istunud poiss hakkas Karinat nuusutama. 7.Miks ajab Pärt Karinat taga? Pärt ajab Karinat taga sest ta arvab ,et Karina on tema õde Kerli. 8.Kes on „hallid“?
olid mõeldud suhtlemiseks ja päevasündmuste arutamiseks 27. Mis usk sai 4 sajandil Rooma riigiusuks? ristiusk 28. Mida tähistas Ateena akadeemia sulgemine? 29. Kes oli Aleksander Suur? makedoonia valitseja ja väejuht 30. Mida nimetatakse hellenismiks? 31. Kelle vahel toimusid Puunia sõjad? Rooma ja Kartaago 32. Milles seisnes Spartacuse ülestõus? Et jävitada valitsus ja ajada laiali 33. Kuidas on omavahel seotud Caesar ja Cleopatra? Caesar armus Kleopatrasse, kes oli Egiptuse kuninganna 34. Mida tähistab aasta 476 Rooma ajaloos? Rooma Impeeriumi langust Romuluse kukutamist 35. Mida on maailmale andnud antiiktsivilisatsioonid?
ideaalsed sõdurid. Keiser käskis ka kõik kihlused ja abielud tühistada. Preester Valentin ei allunud aga korraldustele ning laulatas salaja keisri armee sõdureid ja kinkis noortele lilli. Selle eest heideti preester vangi, kus ta suri. Ta maeti St. Praxadese kirikusse 14. veebruaril 270. aastal. Teise legendi järgi oli Valentin kristlane Roomas, kus uut religiooni veel ei sallitud. Ta vahistati kristlastest märtrite abistamise eest. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis levis, otsustasid Rooma võimud Valentini pea maha võtta. 14. veebruaril hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale armastuskirja allkirjaga „Sinu Valentinilt.” Valentinipäeva on kõige kauem peetud inglise keelt kõnelevates maades. Inglismaal oli meestel komme 14. veebruaril või selle eelõhtul valida välja oma Valentine ning olla siis tema Valentin
1) Victor Hugo *Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. *Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal Pariisis. *Algatas Prantsuse kirjanduses romantismi, kirjutas näidendeid, luulet ning ajaloolisi ja ühiskonnakriitilisi romaane: „Hüljatud”, „Mees, kes naerab”, „Jumalaema kirik Pariisis”, „Meretöölised”. 2) Charles Perrault *Charles Perrault (12. jaanuar 1628 Pariis - 16. mai 1703 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kõrge ametnik. *Ta on tuntud eelkõige oma muinasjuttude koguga Contes de Fées (pr. "muinasjutud"), teda peetakse muinasjuttude žanri toojaks kirjandusse. Tema muinasjutte: * Uinuv kaunitar * Punamütsike * Sinihabe * Kassi-isand ehk Saabastega kass * Haldjad * Tuhkatriinu ehk Kristallkingake * Tuttpea-Riquet * Pöialpoisike * Eeslinahk * Hapuoblikas 3) Edgar Allan Poe *Edgar Allan Poe (19. jaanuar 1809 Boston - 7. oktoober 1849 Baltimore) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirj...
Vanima tütre Sonjaga tekib armastus. Õde Dunja ja ema kolivad linna, Rasumihhin, sõber, abiellub õega. Lõpuks annab end üles ja läheb sunnitööle, saab 8 aastat. Kõige lõpus leiab vabaduse? ja uue tee ja mõtteviisi tänu armastusele. "Punane ja must" Stendhal Julien Sorel oli puusepa poeg vaene, aga tõusis kiiresti heale järjele Renalite majas lapsehoidjaks hakkajana. Sai varem endiselt sõjaväelaselt ja ühelt abeelt hariduse. Auahne. Pani proua Renali endasse armuma, aga armus ise ka. Tuli avalikuks ja saadeti sanatooriumisse vaimulikuks õppima. Aga jättis pooleli ja läks Pariisi. Seal härra de La Mole'i sekretär ja heal järjel. Tekkis armuvahekord proua de la mole'iga (mathilde) ja too jäi rasedaks. Tuli ilmsiks ja isa oleks peaaegu leppind nende abieluga kui proua Renalilt tuli kiri ülsetunnistusega Julieni alatust armastusest varem. Kui poiss sellest teada sai läks kiiresti tagasi kodukülla ja tulistas kirikuss proua Renalit kaks korda. Vangi
Nad leppisid kokku, et nad küsivad mõlema perekonna järgi (peategelasel vanemad ja Böttcheril naine). Otsides arsti, kelle juures Graeberi ema käis, leidis ta hoopis mehe tütre Elisabethi, keda ta polnud 7 aastat näinud. Elisabethi isa oli koonduslaagris ning tüdruk elas ebameeldiva natsi proua Lieseri ja ta lapsega. Graeberil hakkas tüdrukust kahju ning ta kutsus tüdruku "Germaania" restorani. Peale seda armus peategelane Elisabethi. Graeber otsis enda vanemaid, kui tüdruk oli vabrikus tööl, kuid asjatult. Üle päeva käisid vene lennukid, mis linnas aina rohkem maju pommitasid. Noored otsustasid abielluda, kuna sõduri naine saab kuus 200 marka, kuid peamine põhjus oli see, et Graeber tahtis hoida relva asemel Elisabethi enda käte vahel. Tunnistajaks sattus lausa SS-obersturmbannführer Hildebrandt. Kolm nädalat sai kiiresti läbi, veetes iga õhtu Elisabethiga
tavainimesed, sõdalased, töölised jne, kuid au ja kiituse saab kuningas või juht. Kahjuks tunnustatakse ka praegu lihtinimesi liiga vähe. Kuid, mis Achilleusesse puutub, siis tema nimi vaid liivale siiski ei kirjutatud, kuna ta torkas silma oma sõdimisoskuste ja edudega, mida sõjas saavutas. 2. Miks ütles Hektor, et: ``Probleem on võimus, mitte armastuses``, kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Paris armus Menelaose naisesse Helena, ning kuna ka Helena armastas tegelikult Parist ja oli Menelaose naine vastu tahtmist, siis Paris röövis Helena ja viis endaga kaasa Troojasse, oma kodulinna. Menelaos oli juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Olukorda oli hea ära kasutada ka Menelaose vennal Agamemnonil, kuna see oli hea põhjus Troojat rünnata ja see oma võimu alla saada. Nii kogusidki kokku Menelaos ja Agamemnon 1000 laevatäit
Marie õppis nelja- aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas
Tegelane, tema kirjeldus ja mida ta raamatus tegi. Kubjas Prits e Pärtli Prits: Uhke, upsakas, auahne, reetlik, salakaval, kahepalgeline, omakasu püüdlik. Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni). Pääses hilisemast (peale sõda) kohtumõistmisest tänu Miina palumisele noore mõisahärra ees. Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli teenijaks käis Päärn teda tihti vaatamas. Kui opmann Miinale ligi tikkus peale liigset napsutamist kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks. Huntaugu peremees ehk Mihkel: omak...
"Mina olin siin" Tegelased: Rass - peategelane Säde - Rassi tüdruk Mõssa - Rassi vend Olar - Diiler, müüs narkootikume Hanna - Olari õde Janar - Rassi sõber Talis - Rassi lapsepõlve sõber Renita - Tüdruk kellesse Rass armus Aivo - Rassi sõber Raamat räägib noorte elust, kes peavad ise endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. varastamisega), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest ja milleks on inimesed võimelised. Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks. Ta oli tark, intelligentne ja taibukas, kuid päevast kui Rass kohtus endise vangiga ja hakkas tegelema narkootikumide ja nende müümisega hakkas kõik ainult allamäge minema.
Tegelaste iseloomustus Mirt- viisakas, tagasihoidlik, korralik tütarlaps, kes oli ühtlasi raamatu peategelane. Ronan- väga tagasihoidlik, viisakas, müstiline ning kes oli Mirdi uue kooli direktori poeg. Henri- Mirdi vend, lõbus, sõbralik, tahtis oma väikest õde kaitsta Ronani eest Kokkuvõte Raamat räägib tüdrukust nimega Mirt, kes peale isa surma kolib koos oma vanema venna Henri ja emaga Tallinna elama. Juba esimesel Koolipäeval leidis Mirt endale paar sõpra ning armus müstilisse poissi Ronanisse. Temaga lähemalt tuttavaks saades saab Mirt teada, et Ronan on direktori poeg. Aja möödudes hakkasid noored teineteisele Väga meeldima ning nad hakkasid käima. Aga ka nende elu pole Täiuslik, Mirt saab teada, et Ronan tarvitab narkootikume. Mirt tahtis Ronani ära unustada ja edasi liikuda ning ta sõbrannad Arvasid, et parim viis seda teha on klubisse minna. Kuid klubiskäik Lõppes neil halvasti… . Kokkuvõte II osa
mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Vahest kahest eelmisest tähtsam tegelane on Jakob Mätlik, sest romaani aluseks on tema päevaraamat. Jakob oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema organiseeris ka Timo põgenemist, mis aga ometi ära jäi.
Nad hukkasid ta ühel saarel. Hukkamise tegi oli Lille’i timukas. Anna oli Prantsusmaa kuninganna- teda armastas Buckinghami Hertsog. Constance- D’Artagnan’i armastatu. 4. Mis oli musketäride deviis? Too paar konkreetset näidet, kuidas see nende käitumises üksteise suhtes avaldus. Üks kõigi kõik ühe eest D'Artagnan oli väga tark ja vapper. Vahetevahel käitus ta nagu rüütel, uhkelt ja mõtles läbi oma targad otsused, oli kärsitu ja noor ja noorema armus mileedi de Winterisse. Athos on kolmest musketärist kõige vanem ning eriti tema hoolis d'Artagnanist ja hoolitses tema eest nagu oma poja eest. Ta on väga tark ja kena ning väga vaoshoitud. Athos ei olnud hulljulge vaid jättis alati kaalutleva mulje. Porthos on väga egoistlik ja uhke, keda ei kõiguta kellegi teise arvamus. Ta oli aeglane ja paks ning ta on lühikese, ent väga ägeda vihaga. Samas kaitses ta oma sõpru oma elu hinnaga. Armastas süüa ja juua palju.
Tahaplaanile jättis ta Basili ja Sibyl'i surmast sai ta ka vöga ruttu üle. Lord Henry maailmavaadete tõttu. 3) 2. Kirjelda lord Henry maailmavaadet. Too tekstist näiteid. Lord Henry arvates oli elus kõige tähtsamad asjad noorus ja ilu ja et ilma nendeta on elu palju raskem ja mõtetum. Ta ütles ka et lojaalsus on kõigest kujutelm. 3. Kuidas mõjutas suhe Sibyl Vane'iga Doriani elukäiku? Alguses arvas Dorian et Sibyl on kõige ilusaim ja andekaim neiu terves maailmas ja armus temasse vaid ühe päevaga. Mõni päev hiljem tahtis ta juba Sibyl'iga abielluda. Lord Henryle ütles ta et see on tema elu parim armasturomaan, mille peale Henry ütles et see on kõigest Doriani esimene romaan. Dorian oli Sibyl'ist nii sisse võetud ja tahtis oma armastatud näidata Basilile ja Henrile, kuid too õhtu millal Dorian nad Sibyl'i esinemist vaatama viis, oli see Sibyl'i halvim esitus üldse. Dorian oli tulivihane ja väga pettunud,
Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Faktid *Hitler tahtis lapsena preestriks saada. Tuleb välja, et Hitler käis Austrias Lambach'is kihelkonnakoolis. Ta oli ka kohaliku kiriku kooripoiss ja altari teenija. *Esimene tüdruk, kes Hitlerile meeldis, oli juudi tüdruk, kuid Hitleril ei olnud kunagi julgust neiule oma tundeid avaldada. Kui Hitler oli 16-aastane, armus ta ülepeakaela juudi tüdrukusse nimega Stefanie Isak. Silmakirjalikkus räägib enda eest, kuid mis on veelgi häirivam, tal polnud julgust tüdrukuga rääkida ning Hitler fantaseeris Stefanie röövimisest ja põgenemisest. Hiljem, kui tüdruk ignoreeris ka tema lummavat pilku, mõtles Hitler koos tüdrukuga enesetapu sooritamisele. *ADOLF HITLER OLI OMA ELU JOOKSUL KOOS 3 NAISEGA. KÕIK KOLM ÜRITASID ENESETAPPU JA KAHEL NEIST SEE ÕNNESTUS
Nimelt heideti Juhan Pukspuu koolis välja magneesiumiplahvatuse pärast. Juhan Pukspuul oli kaks õde. Üks vanem õde Aino ja teine kaksikõde Virve. Juhan Pukspuud pidi aitama klassi priimus Richard Laasik, ehk Riks. Kuid Riks ei julgenud üksi sinna minna. Ta tahtis, et Jaak Sirkel temaga kaasa tuleks. Nõnda kohtas Jaak Virvet. Jaak oli Virve ilust sõnatu ja ta armus temasse. Kui proua Pukspuu kutsus kõiki teed jooma, siis kohtas Riks samuti Virvet. Sootuks armus ka tema Virvesse ära. Tundus, et ka Virvele meeldisid mõlemad poisid. Kuid Riks kohtus Virvega palju tihedamini kui Jaak, kuna Riks käis igapäev Pukspuude juures Juhanit õpetamas. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Kakluseks neil ei läinud, kuid sõnavahetuseks küll. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette. Virve mängis flööti, mõlemad poisid hakkasid flöödiraamatuid lugema, et oleks hea
näidata jõulisi kehasid ja pinges lihaseid. Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-25)- Bernini leidis ka selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Purskkaevud
ja Onegin ei saanudki endale Tatjanat Lühikokkuvõte: Puskini "Jevgeni Onegin" räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski püssiga maha lasi-võitis duelli. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima. Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga. Reisilt tulles nägi Onegin Tatjanat ja tema külmust nähes kirjutas talle kirja, et kahetseb kunagist
Pikka aega olid kodus asjad teistmoodi. Kuid lõpuks Inger taipas,et ta on ikka maainimene ning jättis kõik oma linnast õpitud teadmised sinnapaika. Ta oli jälle Iisaku hea naine. Aastate jooksul Inger järjest vananes ning tale tekkis mingis mõttes tüdimus. Kui mäe peale kaevandus tööle pannakse ilmub sinna ka palju töömehi. Inger tundis ennast erilisena kui ta mäge vaatama läks ja kõik mehed tema ümber tiirlesid. Üks noormees, Gustav, tuli nende juurde tööle ning Inger armus temasse, või ta vähemalt arvas nii. Kuid noormees lahkus ning naine oli pärast tükk aega tujust ära. Kuid see möödus ja kõik oli jälle vanaviisi. Berde tütar Barbro oli linnas kasvanud tüdruk. Ta läks tööle Akseli juurde, kes endale hiljuti maad ostis. Barbro oli harjunud linna mugavustega ning Aksel pidi talle lehte tellima ja muid ta soove täitma. Tihtipeale nad tülitsesid ning Barbro oli lubanud ära minna. Kuid seda ta alguses ikkagi ei teinud. Ta jäi rasedaks
ta naiseks võtta ning lõpuks lähevad Tiina ja Indrek koos linna. Kõrvaltegelased olid Maret Andrese tütar; Sass Andrese väimees; Elli ja Oskar Andrese lapselapsed; Karla- Pearu poeg; Iida Pearu minia; Juuli, Olga, Helene ja Eedi Pearu lapselapsed; Ott- Mäe talu sulane. Kõrvaltegelaste ülesanne on teosesse suhteintriigide näol põnevust tuua. Maret ja Sass võtsid Andreselt talupidamise üle. Elli ja Oskar käisid tihti külapidudel. Oskar armus Tiinasse, Elli ei sallinud Tiinat. Samuti ei sallinud Tiinat Helene, kellele omakorda meeldis Oskar. Ott ajas taga nii Tiinat, Ellit kui Juulit. Eedi sõbrustas algul Tiinaga, hiljem ründas teda ja jäi kadunuks. Teose sündmused on ajaliselt õiges järjekorras: 1) Indreku tagasitulek maale hakkab ellu viima ise unistust jõe süvendamisest. 2) Koostatakse palvekiri raha saamiseks. 3) Tiina tulek maale, Mäe tallu tuleb uus sulane algavad intriigid, armukolmnurgad, tülid noorte
berlichingen". Seal on see et rüütel esildab ,,tormi ja tungi" klassikalist kangelast. See tema näidendi kangelane astub välja ühiskondlike reeglite vastu ja hakkab ülekohtuga võitlema. Ei muutu alistunuks ja lipitsenuks ja ei vaata kuidas tal kergem oleks vaid hakkas õigluse eest võitlema. Varsti ilmus temalt romaan. 1774 ,,Noore Wertheri kannatused" noor werther oli tundeline. Oli noor tütarlapst Lotte, kes oli kihlatud albertiga ja werther armus temasse. Lotte ei katkestanud enda kihlust sellepärast et lotte oli pere vanim laps, emale abiline, aga siis ema suri ära, aga haigevoodil ütles ta et lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja et abielluks albertiga ja lotte andis oma õnnistuse. Albert oli kogu aeg kodust ära, praktiline, mõistlik inimene, aga werter väga tundeline ja armastas kogu hingest ja albert ei armastanud kirega. Lottele meeldis asi aga ütles et peavad lõpetama aga siis werter läks ära ja tappis end ära
pettusega. Kui ta kuulsaks sai pidas ta ennast väga tähtsaks. Ta oli kaval ja valetas tihti. Ostis erinevate kirjanike teoseid ja luuletusi ja kirjutas need enda nimele ning sellega üritas avaldada muljet oma naisele. Kirjanikuks saades ei olnud ta aga nii väärtuslik äiale, kuna talle ei meeldinud kirjanikud. Tal olid ka üldiselt head suhted inimestega. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Tiit Piibeleht Ta oli tark ja abivalmis mees, kuid mitte nii jõukas. Ta armus Vestmani noorimasse tütresse ja soovis temaga abielluda. Aga seda polnud väga lihtne teha kuna ta oli ühiskonnas madalal positsioonil. Kuid ta suutis läbi kavaluse Laura endale võita sealhulgas kasutades ka Sandri abi. Tiit Piibeleht oli ametilt koolmeister ja luuletaja. Ta oli oluline kõrvaltegelane, sest tema ümber toimusid mitmed tähtsad sündmused. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele · Sander, kas sa üldse lugesid ,,Pisuhänna" läbi?
eraldus oma sõpradest ja tuttavatest ning süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830. aastast tegeles Liszt muusikalise enesetäiendamisega, sest tundis, et tema haridustee oli jäänud lühikeseks (ta oli õppinud klaverit Czerni juures vaid ühe aasta). Üheks otsustavaks punktiks Liszti loomingulisel kujunemisel sai kohtumine viiulivirtoos Paganiniga, kes sütitas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. aasta oli Liszti isiklikus elus tähtsaim: ta armus krahvinna d`Agoult`sse ja põgenes temaga Itaaliasse. Nende kooselust sündis kolm last, tütar Cosimast sai hiljem Richard Wagneri naine. Järgnesid kontserdireisid kogu Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldasid teda, käibele läks isegi väljend ,,lisztomaania". 1842. aastal võttis Liszt vastu Wimari õukonna kapellmeistri koha, 1848. aastal algas tema kooselu Sayn-Wittgensteini vürstinna Carolyne`iga. See periood oli tema loomeelus kõige viljakam
Emma ise aga ei taha advokaadiks saada,ta on sunnitud olema alati viisakas ja kandma korralikke firma riideid.Kuigi ta tahab olla nagu iga teine tema vanune- käija väljas,kanda tavalisi turu riideid. Peale kooli lõppu, aga läks tüdruk kodust minema, kuna ei tahtnud minna ülikooli, sest see soov oli tema vanematel mitte temal. Nii ta siis elaski oma sõbranna Tirtsu juures ja töötas koos temaga turul.Kodust ära läinud hakkas ta ka pidudel käima kus kohtus Albertiga,kellesse ta ka armus. Ja nii siis juhtuski, et Emma jäi lapseootele.Albert, aga oli vaba hing kellel polnud kohustusi kes lihtsalt oli tüüpiline elupõletaja.Nii siis Emma otsustasgi, et annab lapse ära, sest abort on tema jaoks kui mõrv, sest kellegil pole õigust võta teise elu.Haiglasse jõudes on seal, aga segadus kuna ämmaemand Kiur on viimast päeva ja uus noor arst esimest päeva tööl.Nii siis lähebki Emma sünnitama otsusega, et jätab lapse maha.Kiur, aga pakub talle abi andes talle
oma toetusest ning seega luuletajavõimest; laulja Demodokose aga tegid nad pimedaks, nii, et temast sai veel parem luuletaja, sest pimedal on kergem mälule keskenduda. Sellepärast kujutasid kreeklased ka Homerost alati pimedana, mis näitab teda ühtlasi kirjaeelse ajastu luuletajana. Muusad armusid aeg-ajalt jumalatesse või surelikesse ning sünnitasid lapsi, kes olid kas eriti ilusad või suured kunstnikud. Nii oli Hyakinthos, kellesse Apollon tema erakordse ilu pärast armus, Kleio ja Pierose poeg. Traagilise juhuse läbi tappis Apollon Hyakinthose oma kettaga, ja Hyakinthose verest immutatud maast kasvas välja hüatsint. Kalliope sünnitas Pierose pojale suure laulja Orpheuse, ja Thaleia sünnitas Apollonile korübandid metsikud tantsijad, kes kuulusid emajumalanna Kybele kaaskonda. Sedamööda, kuidas Apollonist sai kreeklastel kunstide jumal, sattusid tema lummusesse ka muusad. Apolloni lisanimeks sai Musagetes "muusade juht", ning muusad kolisid
Nõiduse õpilane 1. Kolm naist · Mirjam parkal Jakobi tütar, kes tegeles erilise nahaparkimise kunstiga ja see oli neist teinud jõuka perekonna. Pärit Hispaniast. Neiu oli sale ja pikk, tõmmu jume, pikkade ripsmete ja tumedate silmadega. Tal oli suur suu ja kitsas nina. Oli peategelasest paar aastat vanem. Ta loobiti kividega surnuks, sest ta armus saksa aadlikusse ja see suhe oli käskude vastane. See oli osliselt Jehuda süü, sest ta oli kellelegi veidikese vihjanud nende suhte kohta ja lootnud et nii Mirjam ja too sakslane ei kohtu enam, mitte ei tahtnud et Mirjam hukataks. · Rebekka kasuema. Hoidis perekonda koos ja tänu talle võttis Esra Jehuda palju kergemini omaks. Väga kaval naisterahvas, kes oli noorena last tahtnud, ent see polnud tal õnnestunud. Nunnutas väga oma poega ja hoolis temast
Abt, osutus tegelikult Inglismaa Kuninga tütreks, seega oli suursuguse eluga harjunud. b) Noormees oli ilusa rühi ja näoga . Kuninga tütar oli ka väga veetlev ning kaunis tütarlaps. c) Allesandro oli Väga meeldiva käitumisega ja heade kommetega, ka ,,abt" oli viisakas ning hästi haritud. d)Allessandro pidas novelli algul raha kõige tähtsamaks, hiljem armus ning pidas perekonda tähtsamaks. 2.Novell räägib kolmest vennast, kellele isa oli suure varanduse pärandanud. Poisid aga ei oska seda korralikult hinnata ning laristavad meeletutes kogustes raha .Kui nad ise enam hakkama ei saa paluvad appi oma vennapoja Allessandro ,kes toetab poisse kuni inglismaal puhkeb sõda. Siis satuvad vennad vanglasse kuna neil ei ole enam piisavalt raha oma võlgade tasumiseks ning jumala tahtel kohtub allessandro kuninga tütrega. 3
Peremees Eganon · Eganon oli aadel. · Iseloomult oli heasüdamlik ja kergeusklik. Heasüdamlik oli selles suhtes, et ta võttis lodovicu tööle ainul selle hea väljanägemise pärast. Kergeusklik oli sellepärast, et ta uskus kõikke mis tema naine talle rääkis. 2). Novelli põhiteema oli see, et naine armus anichinosse ja tahtis stemaga aega veeta. Beatrice mõtles välja hea plaani kuidas seda võimalikuks teha. Seda tehti tänu suurele kavalusele. 3). Novelli ülesehitus oli järmine: algus oli sissejuhatav, keskel hakkas pinget üles köitma, lõpp oli vägagi ootamatu. Pingestuskoht oli see kui mees ärkas ülesse ja and hakkasid rääkima Lodovicsut/Anichinost ja see oli seal samas ja arvas, et naine teeb tema kulul nalja ja Lodovic/Anichiono tahtis sealt minema
Pikka aega olid kodus asjad teistmoodi. Kuid lõpuks Inger taipas,et ta on ikka maainimene ning jättis kõik oma linnast õpitud teadmised sinnapaika. Ta oli jälle Iisaku hea naine. Aastate jooksul Inger järjest vananes ning tale tekkis mingis mõttes tüdimus. Kui mäe peale kaevandus tööle pannakse ilmub sinna ka palju töömehi. Inger tundis ennast erilisena kui ta mäge vaatama läks ja kõik mehed tema ümber tiirlesid. Üks noormees, Gustav, tuli nende juurde tööle ning Inger armus temasse, või ta vähemalt arvas nii. Kuid noormees lahkus ning naine oli pärast tükk aega tujust ära. Kuid see möödus ja kõik oli jälle vanaviisi. Berde tütar Barbro oli linnas kasvanud tüdruk. Ta läks tööle Akseli juurde, kes endale hiljuti maad ostis. Barbro oli harjunud linna mugavustega ning Aksel pidi talle lehte tellima ja muid ta soove täitma. Tihtipeale nad tülitsesid ning Barbro oli lubanud ära minna. Kuid seda ta alguses ikkagi ei teinud. Ta jäi rasedaks
sajandi inimtüübid. Nende kõigi olekus on midagi traagilist ja rusuvat. Kõik nad otsivad elu mõtet ja enese kohta selles elus. Just see identiteedi otsimine ja filosofeerimine elu üle paneb teoste tegelased sarnanema 20 sajandi tüüpiliste inimestega, kes kõik on süütud ohvrid õnneliku elu otsingutel. Clerfayt-alguses oli ta rahulik,ning elas olevikus.Ta nautis elu.Võttis elult kõikke mis võtta andis.Kui ta kohtus sanatooriumis Lillianit ja ajapikku armus temasse, siis ta muutus teistsuguseks.Ta muutus palju spontaansemaks ja ükskõiksemaks.Tema otsused ja ideed olid rutakamad. Ta oli kontrolliv.Tegi tuleviku plaane.Oli väga armukade.Ning ei tahtnud naist kaotada. Sündmustiku analüüs Sündmustik toimus vara kevadel,kus lumi juba vaikselt sulas ja jões vesi voolas. Linnud laulsid ja päike paistis.Kui Clerfayt ja Lillian Pariis hakkasid jõudma, nägi Lillian et elu käis.Autod sõitsid ühelepoole ja teiselepoole, signaalitasid
keegi keelt oskab, see määrab tema jaoks inimese klassikuuluvuse. Higgins karistab Elizat ebaõnnestumise puhul söögita jätmisega. Samuti huvitab Higginsit ainult kihlveo võit ja ta ei hooli Eliza tunnetest. Higgins jätab Eliza tahaplaanile mitmel korral, olgugi, et Eliza on palju saavutanud, tõstab Higgins oma saavutusi Elizaga rohkem esile. ,,Minu veetlev leedi" on lugu, mille aluseks on müüt Pygmalionist, Küprose kuningast, kes armus tema enese tehtud skulptuuri. Keeleteadlane Professor Henry Higgins kohtub ühel vihmasel õhtul vaese lillemüüja Eliza Doolittle'iga ning teise keeleteadlase koloner Pickeringiga. Nad veavad koloneliga kihla, et Higgins suudab Eliza aktsendi kaotada ning teda ballil kõrgklassi daamina esitleda. Pickering nõustub kihlveoga ning Higgins võtab Eliza oma õpilaseks. Ta on Elizaga ülimalt nõudlik ja sunnib naist üha uuesti kordama tähti ja hääldusi ja lisaks õigele hääldusele õpib
tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Iluuisutamisteekond algas Leenal 5-aastaselt, selles on ,,süüdi" tema vanem vend. Ilja oli lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on lapsepõlvest saadik iluusutamist armastanud, viis ta eksperimendi mõttes oma poja jääle. Ükskord läks ka Jelena Ilja trenni ja armus koheselt sellesse sporti, mis on üks ilusamaid ja mis on nüüdseks tema jaoks kogu elu mõte. ,,Kõige rohkem võlus mind kiirus, lendamistunne ja hüpped," meenutab Leena. Kümneaastasena tegi Leena 25. märtsil 1999 oma esimese kahekordse axeli. Tõehetk saabus Jelena jaoks 12- aastaselt, kui ta poes juhuslikult kohtus tuntud Eesti iluuisutreeneri Anna Levandiga. Levandi võitis 1984.
Quasimodo oskas rõõmu tunda lihtsatest asjadest nagu kellahelistamine. Tänu Quasimodole mõistavad lugejad, et maailmas on palju hullemat kui kole näolapp. Ainus inimene kellega ta vestles, ning sedagi märkide keeles, oli Claude Frollo. Kuid ka Claude Frollo oli ennast kirikusse sulgenud justnagu Quasimodo. Alguses veetis ta palju aega kirikus lihtsalt sellepärast, et tahtis üksi olla, et tegeleda oma uurimustega. Kuid ühel päeval armus ta Esmeraldasse. Ning peale seda otsis ta kirikus eelkõige varjupaika Esmeralda eest, ta tahtis pääseda sellest armastusest, vabaneda sellest, ning oli kirikus, et mitte Esmeraldat näha ega kuulda. Kuid armastusest Esmeralda vastu ta ikkagi ei vabanenud. Ning väga irooniline on just see, et Frollo otsib kirikus varjupaika Esmeralda eest, ning kokkuvõttes kui Quasimodo päästab Esmeralda poomisest, otsib ka Esmeralda varjupaika Jumalaema kirikust, niisiis on Esmeralda Frollole
hüdrostaatika põhiseaduse. 34. gladiaatorid- kutselised võitlejad, peamiselt orjad ja sõjavangid 35. parnassos apolloni pühamu, muusade asukoht, luulekunsti sümbol, seal austati ka Dionyssost 36. Diogenes kuulus kultuuripõlgur ( elas legendi järgi tünnis ) , kes elas suursugusest päritolust hoolimata kerjusena. 37. egiid,egiidi all olema õudust tekitav kilp, turvis-kaitse,hool, kaitse all olema 38. pygmalion - ..kuulus kujur,kes armus enda loodud elevandiluust tütarlapsekujusse, aphrodite elustas selle kuju ja nii sai võimalikuks abielugi. 39. graffiti- seintele ja kaljudele, anumatele ja savipotikutele kriibitud kirjad või uuristatud tekstid, mis teatavad avalikus ja eraelus toimunud sündmustest 40. hetäär vabade elukommetega vallaline kunstihuviline naine. 41. pythagoras - .. filosoof ja matemaatik, kelle teoreem väidab, et täisnurkse kolmnurga
sellel segamatult sündida. Ainuke, kes kordagi ausalt teelt ei libastunud, oli vürst ise. Mõskin oli sügavalt usklik. Ka see aitas tal oma tõekspidamistele truuks jääda ja inimestele nende alatud teod andestada. Nastasja Filippovnaja avaldas vürstile muljet juba siis, kui ta oli hetkeks naisest pilti silmanud. Mõskinil oli nõrkus ilusate naiste vastu. Nastasja oli seltskonna kõige keerulisem naine, ometi suutis vürst teda mõista ja kohtles teda ülimalt hästi. Ta armus Nastasjasse ning Nastasja hakkas teda ka vastu armastama. Suhe võttis traagilise pöörde, sest naine kannatas komplekside all ja võitles pidevalt iseenedaga. Ta teadis väga hästi, et on ilus, tark, ta armastas ennast, kuid oma lapsepõlve tõttu oli tal alaväärsuskompleks. Selline kooslus tekitas Nastasjas pidevalt hullumeelsus hoogusid, mis sundis teda jooksma vürsti ja Rogozini, alatu ning küllaltki rumala mehe vahel. Mõskin kannatas sellepärast väga palju, kuid siiski ei
The Post-Birthday World Ajakirjanikuna töötas: The Wall Street Journal the Financial Times The New York Times The Economist auhinnad: Romaani «Me peame rääkima Kevinist» eest sai Lionel Orange Prize for Fiction (2005 aastal) David Mitchell Inglise kirjanik Sündis 1969 Lõpetas Kenti Ülikooli Omab inglise ja ameerika kirjanduse kraadi Võrdleva kirjandusteaduse kraad Pärast ülikooli lõpetamist armus jaapanlannasse ja suundus 1994. aastal Hiroshimasse, kus töötas 8 aastat õpetajana. 2002. aastal lahkus Jaapanist, kus teda oleks oodanud ees igapäevase kontoritöötaja elu, ja otsustas proovida «Varikirjas» «Number9dream» (süüdistati Haruki Murakami «Norwegian wood» teose idee varastamisest) «Pilveatlas» auhinnad: 2014 Man Booker Prize Guardian First Book Award Pilveeatlas Romaan koosneb kuuest loost:
Isa pani talle nime oma vanaisa järgi, sest toogi olevat tähelepanuväärselt rõõmsameelne inimene olnud. Noorena oli Sokrates isale abiks tema kiviraiduriametis. 18-aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimekirja ja temast sai efeeb ehk tänapäeva mõistes ajateenija sõjaväes. Sokrates näitas end vapra sõjamehena. Sõjaväeteenistusest naastes olid tema isa ja ema palavikku surnud ning tema esimene armastatu Korinna mehele läinud. 45-aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ja armus Xanthippesse, pottsepa tütresse, kellega ta ka abiellus. Neil oli kolm poega (Lamprokles,Sophroniskos ja Menexenos), kelle kasvatamine oli naise õlul. Ka majandusasjad ja majapidamise jättis Sokrates naise ülesandeks ning jätkates oma filosoofielu. Ka Xanthippe oli väga sõnaosav ning tihtipeale arvati, et ta on ainuke inimene Ateenas, kes oma terava keelega üldse oleks võimeline Sokratesest võitu saama. Sokratese eluviis oli väga tagasihoidlik
Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Tänapäeval raskest olukorrast väljapääs 3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja
Harry õpib ka, et Voldemort on oma hinge jaganud seitsmeks Hortsruksiks. Kaks neist, Tom Riddle'i päevik ja Marvolo rõngas, on juba hävitatud. Üks elab Voldemortis, üks elab madu, üks on Merope'i linnuke ja kaht kahtlustatakse Hufflepuffi, Ravenclawi ja Gryffindori objektidesse. Ron omandab uue tüdruksõbra, lavendli, kellega Hermione on äärmiselt kadedav. Harry tundub, et tema sõbrannade keskel on ummikus. Lõpuks armus Harry Ginny, Roni õde, ja Ron ja Lavender lagunesid, tehes Hermione täiesti õnnelikuks. Harry kulutab suurel määral oma aja, et järgida oma kohustusi Quiddiidi kaptenina ja järgida Drako Malfojat. Harry kasutab oma Marauderi kaarti Draco jälgimiseks, kuid tihti ei leia teda kaardil. Lõpuks mõistab Harry, et kui Draco ei ole kaardil, kasutab ta Sigatüütikute seitsmenda korruse nõude ruumi, mis muutub selle kasutaja vajadusteks. Harry püüab oma parima, et näha, mis Drako
Niipea kui Hemingway Milanosse jõudis, plahvatas terve laskemoona vabrik. Tema sokeerival algatusel korjati kokku surnukehad ja kanti surnukambrisse. 8. juulil 1918, veidi peale südaööd ja kuus päeva enne tema üheksateistkümnendat sünnipäeva, tabas neid Austria suurtükiväe rünnak. Vigastatute seas oli ka Hemingway, kes oli võimeline karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema vigastatud jalal oli 227 armi. Ta armus ühte meditsiiniõesse Agnes von Kurowskysse, kes jättis ta peagi maha nende liiga suure vanusevahe tõttu. Hemingway ülendati esimeseks leitnandiks ja autasustati hõbemedaliga vapruse eest. 1919. aasta jaanuaris saabus ta tagasi Ameerikasse ning alustas erinevate ajalehtede juures reporteritööd. 1920. aasta sügis oli olulise tähtsusega. Siis kohtas Hemingway noort neidu Hadley
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
