Indrek mõtlev iimene Maurusele ei meeldi, et Indrek julgeb kahelda jumalas Maurus veab Indreku piinapinki Kodus uskus Astronoomiõpetaja kutsub õpilased enda observatooriumisse tähti vaatama Indrek küsib, kas ta näinud märki jumalast aga ta pole näinud Kooliseinale kirjutab artikli, et jumalat pole, viidates õpetaja tähelepanekule Maurus otsustab Indreku välja visata I Indreku armumine Mauruse tütresse Rameldasse Ramelda lootusetult haige, tuberkuloos R ja I vahel tuleb midagi R sureb Sveitsis Indrek vaesest peres Indrek jäi silma keldrikorrusel elavale perele, eriti eman Laarmannile Laarmanni tütar halvatud Tundsid inimesi jalgade järgi Viskas Andrese välja, sest pidi seda tegema, oli mässaja Mõtleb, et peab tagasi Vargamäele minema
neiu MAIE (maha vaadates): Mina? Eks sa tea ju isegi, abiellumine Märt, vaene ma küll olen, ei ole isal seda seotud tema jõudu, mis sinul – varandusliku MÄRT: MINU MAIEKENE! Sina, minu silmatera ja olukorraga südamerõõm! Sinu RAHA pärast poleks ma mitte ühte sammu teie poole tulnud, sest ma tean küll, et mul ei tule kerge töö isa juures. Sest silmapilgust saadik, kui ma sind kirikus armumine nägin ema kõrval, ei olnud mul rahu ööd ega päeva enam, ja – noh, tead ju isegi, kuidas siis lugu tuli. Ja kui me juba paaris oleme, Maiekene, küll sa näed siis selge silmaga, et veel murdjamaid võib olla maailmas kui mulk! 15 Jah, aga nii kaugele on tööd veel küllalt! Kõigepealt pean ma nüüd Kure vanamehe üles kosja- otsima, see tuleb mulle kuulatajaks ja kombestik: isameheks
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noo...
3) Probleemid · Lapsik kangekaelsus on hukutav. · Teiste ärakasutamine enda huvides. 4) Tsitaadid · "Kui mina valiksin ussid ja sina kannatlikkuse, võiksime õngitsema minna ja õnnelikuks saada." 5) Kavapunktid 1. Oskar hakkab haiglas romaani kirjutama, alustades oma pere ajaloost. 2. Oskari raske lapsepõlv (tema pere, kuidas ta häälega klaase purustas, kuidas tekkis armastus plekktrummi vastu, ema surm, postimaja pommitamine, armumine Mariasse, poja sünd, Pariis) "JUUDIT" A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis. 2) Peategelane Juudit on oma kodulinnas autoriteetne isik: temalt tullakse nõu küsima ning abi paluma. Ta on abivalmis, mida
3) Probleemid Lapsik kangekaelsus on hukutav. Teiste ärakasutamine enda huvides. 4) Tsitaadid "Kui mina valiksin ussid ja sina kannatlikkuse, võiksime õngitsema minna ja õnnelikuks saada." 5) Kavapunktid 1. Oskar hakkab haiglas romaani kirjutama, alustades oma pere ajaloost. 2. Oskari raske lapsepõlv (tema pere, kuidas ta häälega klaase purustas, kuidas tekkis armastus plekktrummi vastu, ema surm, postimaja pommitamine, armumine Mariasse, poja sünd, Pariis) "JUUDIT" A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis. 2) Peategelane Juudit on oma kodulinnas autoriteetne isik: temalt tullakse nõu küsima ning abi paluma. Ta on abivalmis, mida
Alatskivil on Juhan Liivi nimeline kool ja sinna on ta maetud. Pere majanduslik seis on halb. Vanemad on sügavalt usklikud, kultuurilembesed, avarapilgulised. Perre sündinud 8 lapsest jäi ellu 5, Juhan oli noorim. Ta oli nõrga tervisega, närviline, mitteseltsiv. Oli vaja teha palju tööd. Ta vend Jakob Liiv on ka kirjanik. Käis Naelavere külakoolis, Kodavere Kihelkonnakoolis, Väikemaarja koolis. Õppis viiulit. Esimene ja viimane armumine (Liisa Golding), kellega oli tihe kirjavahetus ("Kirjad Liisale"). Töötas ajalehtede toimetustes. Liivi ja Vilde vahel tekkis konflikt. Tal diagnoositi skisofreenia. 1894 kasvas üle märatsevaks hullumeelsuseks. Sel ajal tekib tema luule paremik. 1913 sureb tahted akna juurde minna. Juhan Liivi luulepreemia sai esimesena 1965 saare naine Debora Vaarandi ("Eesti mullad"). Paul-Erik Rummo sai luulepreemia luuletuse "Ikka Liivist mõeldes" eest. Veel on preemiat saanud P-E
- I wanna be this girl he's scared to lose, the one where hea can't walk away from knowing she's mad at him, the one who can't fall asleep with out her voice being the last one he hears, the one he can't L I V E W I T H O U T . - The day was come. Run away. - Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb su süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine. - I'm that kind of woman that when my feet hit the floor each morning, the Devil says: "Oh crap, she's up!" - One day the sun said to me, if your love is so far every day and there is so many problems, what makes you cry, then why dont you leave your lover? I looked back at the sun and asked, would you ever leave your sky? - Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti. - Sa oled mu peale kade, kuid sa ei oleks, kui sa teaks, mida ma sisemuses tunnen!
erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel. Psühholoogid on püüdnud selle komponente ja stiile kirjeldada. 3.2.3. Armastuse kolmnurgamudel Sternbergi kolmnurgamudeli järgi on armastuse kolm komponenti kirg, lähedus ja kohustus, mis võivad esineda üksi või mitmesugustes kombinatsioonides. Ainult lähedus on armastus sõprade vahel. Ainult kirg on pime armumine esimesest pilgust. Ainult kohustus ilma kire ja läheduseta on ärakulunud või tühi armastus. Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta. Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta; selline suhe võib valitseda ka staazikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest
· Naiste tervise indikaatoriteks meeste silmade läbi loetakse veetlevat välimust, sh: täidlasi huuli, siledat & puhast nahka, selgeid silmi, läikivaid juukseid, head lihastoonust, sümmeetrilist nägu, piha & puusa ümbermõõdu suhet (0,7: 1) keha mõõdukaid ümarusi kõhnuse või paksuse asemel · Nendele evolutsioonilise psühholoogia tõdedele vaatamata on palju muid tegureid, mis seksuaalse veetluse & seksuaalmotivatsiooni tekitavad. Neist üheks oluliseks on armumine, mis pole sageli täielikult tahtlikult kontrollitav · Armumise ühisteks elementideks loetakse mõtteid selle inimese kohta ning temaga kohtumiste sagedust. Märgitakse ka juhuslike, ootamatute kohtamiste olulisust armumisel · Sternberg väidab, et meie armumine sõltub meie valmisolekust armuda ehk tunnetuslikust hoiakust. Kui valmisolek on olemas, siis me armume. Seega pole armumine sugugi juhuslik, vaid enese poolt planeeritud nähtus
· kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki: · Proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. · Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat mõju varasemale infole (varasem info ununeb uue mõjul). Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada
igavese taassünni lugu. 8. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Nipernaadi on ülesehitatud selgelt ühele kesksele peategelasele Toomas Nipernaadile. Tegemist on eesti kirjandusajaloo peaaegu kõige tugevama peategelasega, kõige eredamalt välja joonistatud ja kõige kandvam tegelane. Nipernaadit võib käsitleda kui kelmi või narri või kurvakujurüütlit. Nipernaadis kohtuvad reaalne maailm ja muinasjutu maailm. Mitte rändamine ja armumine pole peamine, vaid ta jutustab ka lugusid. Nipernaadi kannab endas rõõmsat kergust, vaba kohustustest ja elurutiinist. Kahe maailma segunemisprotsess, mille ühendamine luhtub. Saab võrrelda Don Quijotega ümbritsevast erinevas eluvõtmes olemise kaudu. Saab pakkuda vaid illusioone. Oma peegelpilti ta näha ei taha: Maret Vaa ja Pille Riin. Põgeneb armastuse eest. Nipernaadi on fookus ta kõnnib oma loos ringi nagu lugeja romaanis. 9. August Gailiti proosa. Debüteeris 1909.a
ning oli oma väheste sõprade vastu ükskõikne või pahur,» kirjutasid teadlased ajakirjas New Scientist. BaronCohen ütles, et ka Einstein oli üksildane ja tavatses lapsena aina mõningaid kinnismõtteid korrata. Siiski sõbrunes Einstein inimestega ja võttis koguni poliitilistes küsimustes sõna, kuid mõningaid autismisümptomeid arvab teadlane tal sellele vaatamata olevat. «Kired, armumine ja õigluse eest väljaastumine on kõik suurepäraselt Aspergeri sündroomiga ühitatavad,» kinnitas ta. «Enamikule autistidele on igapäevane jutuajamine raske nad ei oska lobiseda,» seletas BaronCohen. San Franciscos asuva California ülikooli psühhiaater Glen Elliott väidab aga, et suurem osa geeniustest on sotsiaalselt saamatud ja kaasinimestega kannatamatud, olemata sellepärast veel autistid.
järele, humaansus ja inimeste võrdsuse tunnustamine. Seda iseloomustab eriti ta luuletus ,,Laps olla muretuna veel". 10-aastasena suri ta vanaonu, kes jättis talle päranduseks lorditiitli ja lossi. Kuskil tunnustatud ülikoolis omandas ta täielikult ladina ja kreeka keele oskuse. Tema olemus oli sama vastuoluline nagu ta emalgi ta võis olla väga seltskondlik, aga samas otsis üksindust ja omaette olemist. Ta oli rekordujuja, huvitus ka ajaloost ja kirjandusest. Tema esimene armumine oli 16-aastaselt oma kiindumust Mary'sse väljendas ta mitmetes erinevates luuletustes. Ta astus hiljem ka Cambridge'i ülikooli, nendel aastatel ilmus ta esimene luulekogu ja aasta hiljem teine luulekoge ,,Jõudetunnid", mis leidis teravat kriitikat. Öeldi, et need on lordi igavusest kirjutatud värsid ja parem oleks, kui ta enam ei luuletaks. Byron vastas kriitikale luuletusega ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud". Ta jalg oli kirjanduse ukse vahel, aga ta ei olnud veel
1. Seksuaalobjekti valik: 2. Sooroll 3. Sooidentiteet 4. AT 1. Seksuaalobjekti valik: meeldivuse järgi: 1) füüsilised karakteristikud (tervis, puhtus, vanus). Et järglasi saada. 2) suhtelised karakteristikud: reproduktiivsuse alla: meestele meeldivad atraktiivsed naised, naine aga hindab mehe kõrget staatust, vanemad mehed. Naised on partneri suhtes valivamad, kui mehed. Valiku kriteeriumid (armastuse suhtes): 1. Ideaal: 1) armumine kellessegi, kellel on ideaalkarakteristik olemas. 2) Armuma inimesse ja omistama talle ideaalikarakteristikad 3) Pärast armumist me idealiseerime karakteristikud ideaalis. 2. Atraktiivne välimus: Neid peetakse soojemateks paremateks jne. Öeldakse palju positiivset. Atraktiivsust mõjutavad situatsioonilised tegevused. Mõjutab ka hirm ja äng. 3. Sarnasus: siis kui suhted muutuvad tõsiseks. Valitakse partner, kes sarnaselt atraktiivne
kirjutas armastusest armukadeduse ja vihkamiseni. Ta on tuntud järelpõlvede seas, kuna valas isiklikke tundeid luulesse, tema teosed leidsid kasutamist nii muusikalides kui raamatutes. 119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused? Rooma armueleegia peamised esindajad olid Gallus, Propertius ja Tibullus, Ovidius. Peateemaks oli zanrist nimest mõistetavalt luuletaja armumine ja armastus. Armastust käistleti kui püsiseisundit igavest liitu mehe ja naise vahel, analoogiliselt abielule, mis sõlmitakse kogu eluks, peab ka eleegiku mitteabieluline suhe oma armsamaga kestma surmani. Armastuses nähti ka eluviis, mis on võrdne teiste Rooma ühiskonnas normaalseks peetud eluviisidega. Eleegikud ei leidnud tavapärastest elukutsetest mingit rahuldust, kuigi need olid Roomas kõrgelt hinnatud (sõdur, kaupmees vms),
suuremat armastust tema vastu tuntakse. Nimetatud kaks armastustüüpi erinevad ka konfliktitundlikkuse poolest. Kirglik armastus võib konfliktide mõjul koguni suuremaks kasvada, sest konfliktid tõstavad erutuse taset, kaaslusarmastus aga saab konfliktides kannatada- iga tüli lõhub lähedust. Romantiline armastus E. Hatfield ja E. H. Walster eristasid romantilise armastuse kolm tegurit: Kultuuriline tegur- teadmine, mida armastus ja armumine endast üldse kujutab. See teadmine omandatakse raamatutest ja filmidest. Arusaam sobivast partnerist ja vastava partneri olemasolu. Seejuures täpsustaks algset arusaama tegeliku partneri järgi. Füsioloogiline erutus. Mõistmiseni, et armastatakse kedagi, jõuavad inimesed samamoodi, nagu nad saavad aru teistestki tugevatest emotsioonidest. Kui meil on segane, arusaamatu erutusseisund ja kui parajasti viibib
midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
Ühisjooned kreeka eleegiaga 1) meetrum eleegiline distihhon (antiikajal oli sageli zanrimääratluse aluseks meetrum) 2) eleegiku eneseteadvus, täisväärtusliku luuletaja doktriin 3) manitsus ja üleskutsemotiivid (kreeklastel võitluseks isamaa eest, Roomas sooviga võita oma armastatu poolehoid) 4) (armu)kannatuse ja kurbusemotiivid 5) erootiliste müütide jutustamine Rooma armueleegia teemad 1) Luuletaja armumine ja armastus a) Armastus kui püsiseisund (foedus aeternum), igavesti kestev suhe armastatuga. b) Armastus kui eluviis, eleegiku igapäevategevus armuvõitluse (militia amoris). c) Armastus kui orjus (servitium amoris): eleegik ise on reeglina armastatust kõrgemal ühiskondlikul positsioonil, kujutab end kui orja oma käskijanna tujude teenistuses. 2) Eneserefleksioon armueleegiate luuletajana.
-Kõrge vältimine = indiviid ei tunnista distressi ning ümbritsevatelt abi või turvalisuse otsimist; tõrjuv-eitav/ tõrjuv-kartlik -Kõrge ärevus = indiviid on distressi suhtes väga tundlik, valvas ning pöördub koheselt ja murelikult abi saamiseks seotusfiguuride poole, mis aga pärsib tema autonoomsuse ja enesekindluse arengut. Täiskasvanute seotuse kujunemine (Zeifman, Hazan): -Eel-seotus (pre-attachment) - meeldimine ja flirt. -Kujunemisjärgus seotus (attachment-in-the-making) - armumine. -Selgestiväljenduv seotus (clear-cut attachment) - armastamine. -Eesmärgipärane partnerlussuhe (coal-corrected partnership) - pühendumus. 3. Vanemlik käitumine Laste ja vanemate suhete mõju laste sotsiaalsele kompetentsusele -Vahendatud mõju: vanemate- lapse interaktsiooni stiil ja afektiivse suhte kvaliteet -Otsene mõju: vanemate poolne juhendamine, koostegevused, nõuanded, eeskuju jms Vahendatud mõju: näiteid
sul on unistused, mille nimel elada The day was come. Run away. Kui annan sulle hinge ei taha vastutasuks tühjust... Suudlus peab olema niisugune, et aeg peatub. nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb su süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine. Viha teeb meist inimesed, kes me pole. Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal. Sõbrad teevad õnne suuremaks ja kurbuse väiksemaks, korrutavad rõõmu ja jagavad mure pisemaks. Olen väsinud KÕIGEST sellest. Tahan minna lihtsalt. Ära. Kui ma satuksin üksikule saarele, siis ei vajaks ma kolme asja ma võtaksin ainult sinu. Ilusat tüdrukut on raske võita, aga kerge kaotada. Ma olen ingel, aga nädalavahetuseks panen ma tiivad kotti.
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole...
Valitseb teatud tasakaal selles, kuidas inimene tahab et teda ja tema armastust tajutakse ja selles kuidas partner tegelikult armastust tajub. Ehk tasakaal ootuste ja tegelikkuse vahel. 8 armastuse tüüpi: - armastuse puudumine juhusuhe tuttavaga - meeldivus (liking) omavaheline meeldivus, lähedus ilma kire ja kohustuseta, lähedased suhted, kus inimesed kogevad teistega sidet ja soojust, sõbrasuhted - meeletu kiindumus (Infatuation) sõge armumine, puudub lähedusja puuduvad kohustused - tühi armastus (Empty Love) kohustus teise eest hoolt kanda aga ei ole kirge ja lähedust - Romantiline armastus on lähedus ja kirg, puuduvad ootused pikaajaliseks seotuseks - Kaaslusarmastus (Companionate) on lähedus ja kohustus, ilma kireta, pikaajalise sõprussuhte puhul või pikaajalise abielu puhul - Rumal armastus (Fatuous Love) inimene võtab kire baasil kohustuse suhteks ilma et oleks lähedus
1. Romantilised uskumused. (Sprecher & Metts, 1988). Romantiline armastus võib esineda erinevas eas, selle kõrval on romantilise armastusega seotuduskumused, see ei olene east. Tendents- uskumused on neljasugused (eriti meestel ja alla 20 aastastel noorukitel): 1) Armastus ületab takistused. 2) Armastus esimesest pilgust. 3) Üks ja ainus. 4) Idealiseerimine (inimene, keda armastan, on täiuslik armastuspartner). Romantiline armastus- romantiline uskumus (ülekaalus)- armumine. (Püsisuhe on seotud) romantiline uskumus- suhe püsiv, rahulolu suhtega, seotus partneriga, positiivne kogemus suhtes. Uskumused ülekaalukamad meestel! Ja enam kõigil noorukieas- alla 20a. Siiski ei saa öelda, et romantilised uskumused mõjuksid suhtele kahjulikult. 2. Düsfunktsionaalsed uskumused. 1) Mitte nõustumine 2) Mõtete lugemine 3) Partner ja suhted ei muutu 4) Mehed ja naised on suhtes erinevad 5) Seks suhtes peab olema täiuslik
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Ene...
kutsumata külaline. Nüüd lihtsad juhtnöörid selle kohta, mida väljandab Uraani transiit. Uraan-Päike äkiline vabaduseiha ja enese uuesti lahterdamine Uraan-Kuu emotsioonidest vabanemine, sündmused juhtuvad nii kiiresti, et inimene ei jõua emotsionaalselt reageerida. Vabanemine traditsioonilisest ema/laps suhtumisest. Uraan-Merkuur ootamatud ideed, kõnemaneeri muutus, kohtumised võõrkeeltega, raamatutega jne. Uraan-Veenus muutused suhtlemisharjumustes, armumine või armastuse lõpp, muutused majanduslikus olukorras. Uraan-Marss kiirustamine, õnnetused, viha, seksuaalne energia, kirg. Uraan-Jupiter kui transiitne Uraan on konjuktsioonis transiitse Jupiteriga, siis tabab kogukonda plahvatuslik energia - kulutulekahjud ja nii edasi. Isiklikul tasemel võib see olla huvitav, aga mitte elu muutev. Uraan-Saturn vaata Saturn Uraan-Uraan vaata tsükleid Uraan-Neptuun isiklikul tasemel väljendub väga vähe; põlvkondlikult tähendab
tõmmata, kuid alles jääb alati haav. · Milleks valada selle inimese pärast pisaraid , kes sinust ei hooli ega sind armasta nagu sina teda . · Mulle ei piisa hetkedest mil sinuga olen , sest üha rohkem ja rohkem ma sinust sõltuvusse jään · Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb su süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine! · Viin annab igale joojale edasi neli omadust: alguses muutub ta paabulinnu sarnaseks, kes ajab suled turri. Siis omandab ta ahvi iseloomu ning hakkab naljatlema ja edvistama. Hiljem muutub ta lõvi sarnaseks isekaks, uhkeks ja oma jõus kindlaks. Lõpuks muutub ta aga seaks ning aeleb poris. · ma tahaksin minna kaugele, sinna kus sind ei ole, kuid see on võimatu, kuna sa oled alati minuga minu südames .
meile jagab. *Kui teed sõbrale teene unusta see, kui sõber teeb sulle pea see meeles. *Tahaks sulle kätte maksta , aga ei suuda . Tahaks teha nii nagu sina mulle ja siis lahkuda , aga ei suuda armastan ikka veel nii palju ! *Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb su süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine. *Tunded on tugevad, kuid mina olen tugevam .Ma ütlesin et mine ja sa läksid. Ma ütlesin et ära tule iial tagasi ja sa ei tulnud. Miks uskusid mu sõnu ja ei vaadanud mu silmadesse. Need oleksid öelnud hoopis midagi muud *" Kunagi saan ka mina õnnelikuks, " ütles tüdruk ja astus kihutava auto ette. *Miks mõtlen ma sulle, miks ootan ma sind? Sa ei kuulu ju mulle, sa ei armasta mind. *Valest suurem patt on salajane armastus!
Arguse ja vähese initsiatiivikuse tõttu gruppides liidriks ei saa ja muutuvad pigem teiste käskude täitjaks.Grupiviisilistes kuritegudes tuleb neil ,,kastaneid tulest välja tuua", viljad jäävad liidritele ja aktiivsematele kaaslastele.Püsimatute seksuaaltung ei ole tugev, kuid esimesed seksuaalsed kogemused saadakse varakult. Seksuaalelust saab eelkõige naudingu ja lõbu allikas, partnereid vahetatakse sageli ja valimatult, romantiline armumine jääb neile enamasti tundmatuks. Mingeid sügavamaid huvisid sellistel noorukitel tavaliselt ei ole, neil puuduvad igasugused tulevikuplaanid ja elatakse vaid olevikus.Püsimatute noorukite eriliselt suurt kriminaalset nakatuvust ja halba käitumisprognoosi on täheldanud paljud uurijad. Näiteks A. Litsko andmetel iseloomustas 75% püsimatuid delinkventne käitumine. Kõige vastuvõtlikumaks kriminaalsetele mõjudele luges see autor aga epileptoidset-püsimatut segatüüpi
1825. toimus dekabristide ülestõus. Tsaar Nikolai I ei tahtnud ülestõusu kordumist ning sellepärast oli kord väga range. Tugenev kiindus Schellingi filosoofiasse. 40ndate alguses otsustab ta, et temast saab ikkagi kirjanik. 1843. juhtub tema elus midagi väga erakorralist, mis määrab ära tema saatuse sel aastal tuleb Vm-le külalisetendustele kuulus hispaani päritolu pr lauljanna Polina Garcia Viardot. T kuuleb teda laulmas ooperilaval ja toimub saatuslik armumine. Viardot on aga juba abielus, peale kõige muu on ta tugeva iseloomuga naisterahavas. T otsustab, et ta peab elama seal, kus elab tema armastatu. Ta asub elama Pariisi lähistele ühte lossi, kus elab ka Viardot' perekond. Kogu oma elu mängib ta selles peres teist viiulit 1847. aastal toimub T debüüt ajakirjas Sovremennik. ,,Küti kirjad" lühijuttude kogumik, mis ilmus ka hiljem raamatuna 1852. Ilmunud raamat on proosatsükkel. Peategelaseks on
Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
Pearu; Tmse isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Kõik ind on pidevalt õnnetud. Ind jagunevad matsideks (teeb asju põhjalikult, võtab kõike ga, nt Andres) ja vurledeks (pinnapelsed, ei süvene kunagi Pearu). Andres muutub. Krõõda ajal oli lootusrikas, Mari ajal juba morn, et talu pole ikka veel muutund. II on nagu Tartu osa. Indreku (mats) arenguromaan maapoisist linnapoisiks. Kõige suurem vurle oli Maurus. Poeetiline osa: Indreku armumine Mauruse tütresse, kirjad, tüdruku surm. III osa: tegevus Tlns (igav lugeda). Indrek saab kirja kodust, ema haige, läheb rohtu viima. Andis rohkem, kui arst lubas, ema surm jääb Indreku hinge peale. Juss oli omakorda Maril hinge peal, palus, et tedagi maetaks surnuaia taha. IV osa. 20ndate algus. Indrek abiellunud Kariniga, rikka papa ainus tütar. Armastusabielu, poeg surnud, 2 tütart. Värsked sõjamälestused, tegevus Tlns
Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Kõik ind on pidevalt õnnetud. Ind jagunevad matsideks (teeb asju põhjalikult, võtab kõike armastusega, nt Andres) ja vurledeks (pinnapelsed, ei süvene kunagi F Pearu). Andres muutub. Krõõda ajal oli lootusrikas, Mari ajal juba morn, et talu pole ikka veel muutund. II on nagu Tartu osa. Indreku (mats) arenguromaan maapoisist linnapoisiks. Kõige suurem vurle oli Maurus. Poeetiline osa: Indreku armumine Mauruse tütresse, kirjad, tüdruku surm. III osa: tegevus Tlns (igav lugeda). Indrek saab kirja kodust, ema haige, läheb rohtu viima. Andis rohkem, kui arst lubas, ema surm jääb Indreku hinge peale. Juss oli omakorda Maril hinge peal, palus, et tedagi maetaks surnuaia taha. IV osa. 20ndate algus. Indrek abiellunud Kariniga, rikka papa ainus tütar. Armastusabielu, poeg surnud, 2 tütart. Värsked sõjamälestused, tegevus Tlns
Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
,,Fausti" sündmused: 1. Mefistofeles ja Issand teevad kihlveo. 2. Faust on masenduses, sest ta ei tunne ennast kasulikuna. 3. Tulevad vaimud ja Wagner. Faust saab aru, et ta parim õpilane on pealiskaudne. 4. Faust tahab ennast tappa. 5. Mefistofeles ilmutab ennast puudlina. 6. Nad sõlmivad kihlveo, kus Faust lubab oma hinge saatanale. 7. Kõrtsiminek. 8. Nõia juurde minek, nooruseeliksiir. 9. Margaretasse armumine. 10. Kingib ehtekarbi Margaretale. 11. Mefistofeles aitab noortel kohtuda. 12. Margareta ema sureb unerohu üledoosi tõttu. 13. Margareta rasestub, tapab lapse. 14. Valentin sureb. 15. Margareta sureb, pääseb taevasse. Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga Mefistofeles arvas, et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Näiteks paljud asjad võivad inimesele meeldida. Kuid see ei ole valiv ega tunne, mis eristab ühte teisest. Kiindumust sageli ei peeta armastuseks. Seda peetakse ühtekuuluvusvajaduseks, mis on ajas püsiv ja muutub kergesti harjumuseks. Armumise taga peituvad aga bioloogilised protsessid. Sageli on täheldatud seda, et inimese mõistus ei hooma armumist. Kuid see on valiv tunne ( näiteks inimesed sageli tunnevad, et ainult see inimene on õige ). Armastus on armumine, seksuaalne kirg ja sõprus korraga. Seega armastus on eelmised tunded kõik kokku. Kuid reaalses inimsuhete elus omab seks isegi suuremat rolli kui armastus. Enamasti armutakse seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Armastus võib suhtes kergesti osutuda alles teisejärguliseks. Seda eriti just noorema põlvkonna seas. Kas see on normaalne? Paljud paarid on koos seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Nad võib olla ise seda endale ei teadvustagi
Näiteks paljud asjad võivad inimesele meeldida. Kuid see ei ole valiv ega tunne, mis eristab ühte teisest. Kiindumust sageli ei peeta armastuseks. Seda peetakse ühtekuuluvusvajaduseks, mis on ajas püsiv ja muutub kergesti harjumuseks. Armumise taga peituvad aga bioloogilised protsessid. Sageli on täheldatud seda, et inimese mõistus ei hooma armumist. Kuid see on valiv tunne ( näiteks inimesed sageli tunnevad, et ainult see inimene on õige ). Armastus on armumine, seksuaalne kirg ja sõprus korraga. Seega armastus on eelmised tunded kõik kokku. Kuid reaalses inimsuhete elus omab seks isegi suuremat rolli kui armastus. Enamasti armutakse seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Armastus võib suhtes kergesti osutuda alles teisejärguliseks. Seda eriti just noorema põlvkonna seas. Kas see on normaalne? Paljud paarid on koos seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Nad võib olla ise seda endale ei teadvustagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
