kirjandus Ajastu juhtiv suund oli klassitsism, baroki lõpp-perioodis oli ka rokokoo mõju tuntav József Kármán (17691795) toimetaja, kirjanik, ajakirja Uránia rajaja rõhutas ungarikeelsete teoste tähtsust ja kirjanduse kodanlikku eluviisi arendavat ja haridust toetavat rolli haridusprogramm: sentimentalismi esindaja: lühiromaan (päeviku ja kirjade vormis) Fanni pärand noore tüdruku ebaõnnestunud armulugu, mis lõpeb tüdruku surmaga nimetatakse esimeseks ungari psühholoogiliseks romaaniks (mõju: Goethe: Werther ja Rousseau: Julie ehk uus Héloïse) . Prantsusmaa muutustele Lúdas Matyi Ungari esimene värvifilm Mihály Csokonai Vitéz, Dániel Berzsenyi Csokonai Vitéz Mihály valgustusaja suurimaid poeete luuletaja, kirjanik, ilukirjanduse tõlkija, looming väljendab ungari valgustusaja mõtete ja stiilide mitmekesisust
teiste jumalate eluasemed. Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Zeusil oli lapsi nii oma abikaasa Heraga kui ka paljude maiste kaunitaridega (Leda, Antiope, Alkmene jt.). Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi PARISe4 ja ilusa Sparta kuninganna HELENA5 armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise
· rikaste ja väepealike omavahelised konfliktid · hääbusid umbes 60e.Kr · täielikult lõppesid 30e.Kr Gaius Julius Caesar 100-44e.Kr · kuulsaim roomlane · lengendaarne väejuht ja rooma valitseja · vallutas Gallia, Britannia, Egiptuse · tõusis esile umbes 60e.Kr · rajas roomas kolmikvalitsuse ehk triumviraadi · lisaks temale crassus ja Pompeius · caesar kõrvaldas nad kiiresti · sealt alates ainuvalitseja diktaator, imperaator · kuulus armulugu Kleopatrage · roomas hüüti teda egiptuse hooraks · caesar plaanis jääda egiptusesse-meelitati tagasi rooma · tapeti roomas senatis 15.03.44e.Kr Frangi riik 481-843 Eellugu ja kujunemine · suur segadus pärast lääne-rooma hukku · suur rahvasteränne-palju erinevaid riike · usuline vastasseis · ariaanlus vs katoliiklus · frankide hõimu saab pidada keskaegse euroopa loojaks · juba enne 476 aastat on tegemist dünastiaga Merovech ja Merovingind
Meenuta detaile, millel on novelli idee seisukohalt oliline koht (2). Selgita oma valikut. 1) Siga Nikolai Ivanõts sarnanes nii vaimselt kui füüsiliselt täissöönud seaga 2) Kajakas sümboliseeris vabadust, mis on oluline kunstnikule. V. Armastusteemat käsitleb novell ,,Daam koerakesega", autor näeb armastuses paremaks muutvat tegurit. Seda kinnitab Gurovi hea suhtumine Anna Sergejevnasse Novell polemiseerib Tolstoi romaaniga ,,Anna Karenina", sest ka see oli armulugu, mis poleks tohtinud olla. VI. Tehhovi varasemast loomingust jäid mulle meelde ,,Paks ja Peenike", kus ta mõistab hukka väikekodanlaste alandlikkuse. Naeruvääristatakse seisuste kummardamist, pugejalikkust. "Naer läbi pisarate" jääb kõlama ,,Rõõmus", kus Tsehhov naerab uhkuse ja kergemeelse rumaluse üle. VII. Tehhovi peamisteks teemadeks olid väikekodanlaste elu, arstid, armastus ja keskkonna nivelleeriv mõju Tema tegelaskonna moodustasid Väikekodanlased: "Jonõts" - Turkinid
Abielu olevat teostunud alles 1619. Pärast kolme nurisünnitust abielu alguses tundus troonipärija saamine lootusetuna ning Anna jäi abikaasa tähelepanust ilma. Alates 1620. aastast elasid nad eraldi. Hiljem omistati Annale armuafääre kõrgaadlikega, kelle seas olid Henri II de Montmorency ja George Villiers, esimene Buckinghami hertsog. Need on ebatõenäolised, sest kuninganna oli range sotsiaalse kontrolli all. Armulugu Buckinghami hertsogiga moodustab osa Alexandre Dumas vanema romaani "Kolm musketäri" süzeest. Selles asjas pole midagi tõestatud peale nähtavasti armunud Buckinghami meelituste kuningannale. Louis XIII Päikesekuningas Louis XIV Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest
kiitlev sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, purjus vanaeit, osav ja petis ori, õpetatud petis. o Kujunesid välja ka stereotüüpsed süzeed: hüljatud laps, kes hiljem mingite tunnuste järgi ära tuntakse; pimedas võrgutatud tütarlaps, kelle võrgutajaks osutub hiljem tema noor abikaasa; surnuks peetud kangelase kojutulek jne. o Sündmustiku aluseks on harilikult armulugu. Sellega kaasnevad äravahetamised ja jälletundmised. 5 o Jämekoomikat ega satiiri polnud, piirduti pehme huumori ja farsistseenidega. (farss olustikuline jant, naljamäng) Komöödia osad: o proloog o parodos avalaul; o agoon -- peategelaste sõnasõda. Vaieldakse aktuaalsel poliitilisel, ühiskondlikul teemal;
musta-pori-nakku-on-taas-muugil) isbn=9789949189878 16 Järgmine raamat mis ilmus Mihkli poolt oli põnevusromaan ,,Sinine on sinu taevas". Raamatu esitlus toimus 2010. aasta 15. märtsill. Raamat räägib sellest kuidas pisikest Eestit tabab ootamatu terrorilaine. Raamatu sisu on väga verine ja laipadest puudust ei tule. Peategelasteks on kuulus Eesti telesaatejuht ja sakslannast ajakirjanik, kelle veidrat armulugu saadavad rasked valikud ning maailmapiltide põrkumine. Autor kirjeldab kaasaegset ühiskonda ja keerulisi inimsuhteid läbi kohati groteski kalduva sündmustiku ning vaimukate tähelepanekute. Raamatut on ümber tõlgitud ka soome keelde ,,Sininen on sinun taivasi", seal jõudis raamat müüki 2011. aasta 18. jaanuaril. Võrreldes eelmise raamatuga, see nii mastaapset edu ei saavutanud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sinine_on_sinu_taevas, http://janelakirjutab.blogspot
"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne mälu Themis õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persepho...
1Peatkk Hommikul tundi pevas 1889 , Sherlock Holmes ja dr Watson rkvel avastada , etklaline oli oma korter eelmisel htul , kuid lahkusid enne ninud kas mees . Kuid ta maha jttisjalutuskepp . Jalutuskepp kannab mrget : " James Mortimer , MRCS , tema sbradCCH " See vimaldab kahe alustada tehes mned mahaarvamisi tema iseloomu ja elukutse kasutades Holmes meetodeid ( philiselt valides vlja ksikasjadobjekti ja teha tenoliselt asjaoluna seda). Watson kirjeldabsmpaatne vana maa-arst , kes saidstick kohalikust hunt ,teooria , et Holmes on mitmeid vastuviteid . Ta vidab selle asemel , et tegemist on noore praktik esitatakse koosstick , kui ta lahkus Londoni Charing Cross haigla ( CCH ) liikuda riigis. Watson kontrolli mned ksikasjad ja vlimuslokkis spanjel kelle hambajljed jljendsuhkruroo jrgnevad peagi tema omanik , James Mortimer , lejnud mahaarvamised on vimalik uurida. Nagu selgub , Holmes on vaid veidi vlja, nagu Mortimer antiroo kui ta o...
700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine tegevusliin toimub mõisas. Mõisas valitseb parun Rüdigen, kes on pärisorjuse toetaja. Tema poeg käis euroopas õppimas ja tagasi tulles tahavad ka eesti teha muudatusi, kergendada talupoegade elu ja viia sisse euroopaliku pilti. Tegib kolmnurk mõisas. Koduõpetaja preili Marchand, sveitslanna. Preili ei saa aru, et parun käsib täiskasvanud inimesi peksta mõisa tallis ja et see on normaalne. Noore paruni ja preili vahel on armulugu, mis on määratud hukule. Tahab viibida härrasrahva hulgas ja viib preili teenijaskonna juurde väga ebaeuroopalik arusaam. Mahtra sõda tekib seaduse lugemise ajal ja ei saa aru miks neile maad ei anta. Vastuhaku eesotsas on Päärn, alguses saadab edu, tapavad mõisa teenija ja mõisnikud on hirmul. Vanaparun kutsub sõjaväe, kes lööb kamba laiali. Teos lõppeb ebaõiguse rõhutamisega, kui ülestõusnute üle mõistetakse kohut. Karistamine toimus talvel. Pidid
Siis aga taipab poeet, et tema uus vaikus noorsoo vastu ongi see, miks teda nii halvasti koheldakse. Poeet süüdistab end kõiges halvas, mis temaga on juhtunud ja palub vabandust. Selle sonettide osa lõpus poeet kahetseb halvasti välja kukkunud armastuslugu. Teine osa sonette on 127-154 ja hõlmab endast poeedi seksuaalset suhet tumeda leediga, kes on abielus naine ning kellest poeet on lummatud. Sarnaselt noormehe armulooga, kõigub ka see armulugu äärmusest äärmusesse- armastus, vihkamine, kadedus ja põlgus. Ka on sarnane poeedi ebaterve sõltuvus naisesse. Armuloo algul nõustub naine teiste armukestega ja algul on poeet solvunud. Lõpuks süüdistab poeet selles kõiges ikkagi end, daam hülgab ta. Sonettide lõpus tõdeb poeet, et on naiste ihaluse ori ning ei saa midagi selle vastu teha. Tume daam pole aga välimuselt täiuslik, nagu tavaliselt armunute luules on. 6. ,,Narruse kiitus" Erasmus Rotterdamist
etenduse ,,Romaan" kohta. Artiklis kirjutatakse järgmist: "Viis meest ootavad pimedal õhtul Rakvere teatri väikeses saalis ... Keda? Kui klaverilt kostab meloodia, selgub kõik peale selle, mis jääb igavesti saladuseks. Lavastus "Romaan" armastusest, lauludega toob publiku ette Margus Grosnõi, Tarmo Keskülli, Vootele Ruusmaa (külalisena), Toomas Suumani ja Imre Õunapuu. Laululise sõnumiga. "Pealkiri on meil mitmetähenduslik," ütles "Romaani" lavastaja Erni Kask. "See on armulugu laval olevate meeste ja kõigi nende vahel, keda nad armastavad. Seal on kübeke emaarmastust, mehe ja naise vahelist armastust, väga palju enesearmastust." Erni Kase sõnul on "Romaan" laulude õhtu, kus räägitakse ka tekste. Ehkki Kasel on olnud lavastuse sünnis suur osa, on tema hinnangul "mõnes mõttes tegu grupitööga" (https://virumaateataja.postimees.ee/3423145/romaan-avaldab-armastust). 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS 2.1
algkjudele ning reaalsetele sündmustele. Ulirich von Kremeri algkujuks on Otto von Klugen, kes Karjakülas viibis varakevadest hilissügiseni, talvel elas õdede-vendade juures Klooga mõisas. Aastate kaupa kandnud Klugen ühte ja sama riietust: pikka musta sabakuube, triibulisi pükse ja nokaga mütsi. Täpselt nagu raamatus kirjeldatud. Peale hommikusööki suundus ta igapäevasele jalutuskäigule ja õhtud olid sisustatud jumalasõna ning päevase ajalehega. Kremeri ja Mari armulugu põhineb Suurpalu mõisniku Radecki algkujul, Kulna karjamõisa omaniku Alexander von Gerniti vahekorral talunaisega. Reemeti-isanda ja emanda prototüüpideks on kirjaniku enda vanemad. ,,Mäeküla piimamehes" kohtame kahte tegelast, keda Vilde on õigete nimedega esitanud: karjane Toomas ja kutsar Peeter. Tõnu Prillup on aga ,,mitme elava kuju joontes moodustatud". Tõnu naine Mari on loodud Karjaküla kutsari naise Miina Rondiku eeskujul. Kaheksateistkümneaastane noorik oli olnud
rännakut kuni Itaaliasse jõudmiseni (,,Odüsseia" analoog), viimased kuus pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest (,,Ilias") Kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Esimene nn rahvuseepos IV laul: Aeneas on Kartaago linnas, kus elab kuninganna Dido, kes on lesk (andnud truudustõotuse surnud mehele). Dido armub aga Aeneasesse. Jahil koopas saab alguse nende armulugu, Aeneas unustab oma plaanid ja armub samuti naisesse. Siiski saadab Jupiter talle teate, mis tuletab Aeneasele meelde tema eesmärki rajada riik Itaalias. Aeneas justkui ärkab armuuimast ja seab ennast teele. Dido on aga meeleheitel ning plaanitseb oma enesetappu, mis tal ka lõpuks mõõga läbi korda läheb. See ennustab ette tulevast Kartaago ja Rooma vahelist vaenu. 43. Milline teos rooma kirjanduses algab alljärgnevate ridadega? Relvade ning mehe auks seda laulan, mismoodi ta Troojast
paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose eepos pealkirja ,,Ilias" lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pika Trooja sõjani ja selle paljude järellugudeni, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, hõbejalgne Thetis anti naiseks surelikule Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elavaid mürmidoonlasi. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju Olümpose jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris
,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (1979) Peategelased. Raamatu peategelane on Bakuu professori poeg kirjastuses töötav Zaur. Põhiliselt käsitletakse tema suhteid ema Tähminä ning vanematega, ka naise Firängjizi ning tolle venna Spartakiga.Tegevusaeg on 1960. keskpaik, tegevuskoht Bakuu ja ka Moskva. Raamatu alguses on Zaur koos naisega pulmareisil Aafrikas, Dakari linnas. Ta silmitseb Atlandi ookeani randa ja talle tuleb meelde oma armulugu töökaaslase, hilisema telediktori Tähminäga. Ka nemad olid kunagi sarnases rannas viibinud. Ta saab aru, et Tähminä on olnud tema elu tõeline armastust, millest ta ei suuda vabaneda. Tähminä oli abielus, väga ilus naine, ent tal ei olnud lapsi. Ta oli üle kahekümne aasta vana. Teda ei peetud hea reputatsiooniga naiseks, kuna ta oli oma armulugude poolest kuulus terves Bakuus. Muuhulgas oli tal olnud armulugu ka Zauri ja enda otsese ülemusega Dadasiga. Ent Zauri jaoks oli
Keskkond on antud edasi läbi tegelaste pilgu. Tegelaste kirjad on esitatud vastastikku (nagu „Clarissas“). Kirjade autorid ütlevad välja oma arvamusi tollase aja kohta. Rousseau räägib selles romaanis erinevatest temperamentidest: külmad ja soojad inimesed, aga mõlemad on mitmesuguste varjunditega. Oluline on see, millisesse temperamendi tüüpi inimene kuulub. Kogu raamatu seob tervikuks armulugu. Teosel on kokku 4 osa. Esimeses ja teises osas räägitakse meespeategelasest kui armunust. Kolmas on ülemineku osa ning neljandas osas on peategelane kirgedest üle tõusnud. Rousseau räägib ka siin kasvatusest. Ta leiab, et inimese puudused tulevad valest kasvatusest. 2. „Pihtimused“ a. On justkui Rousseau autobiograafia. Ta kasutab ja mõtestab oma elu. Samas on see ikkagi teatavas kunstilises töötluses.
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.........................................................................................................................
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon k...
armastatakse tõenäolisemalt just meie endi pärast. Sarnasus toidab rahulolu, kuid vastandid tõmbuvad. Mõlemad vastuolulised ütlused on tõesed: maailmas on sama palju ka välimuselt sarnaseid paare kui täiesti ilmseid vastandeid, näiteks väga pikk ja ilus naine ning lühike ja jässakas mees. Oluline on aga mitte uskuda müüti, et ainult ilusa välimusega inimeste elu võib olla romatiline. Naudinguihast ja läbematust armutungist räägib juba Adonise ja Aphrodite kirglik armulugu, kuid nagu kõik ebajumalate lubadused, on ka nauding ajutine ning sellele järgneb tühjuse- või kahetsustunne ja igatsus millegi sügavama järele. Ühegi suhte tõelised rikkused ei põhine välimusel ja kehaehitusel, vaid elujõu, suhtluse, vestluse, taktika, sobivuse, puudutuse, läheduse ja muidugi kehakeele jätkuval dünaamikal. Loodan tuliselt, et veedate mõnda aega eksperimenteerides teabe ja harjutustega, mida neilt lehekülgedelt leidsite, ning saate neist kasu
eeslikõrvad. Aga kevadel kasvasid seal kõrkjad ning nood hakkasid samu sõnu kordama. Nii said teisedki teada, kuidas kuningaga lood on. Kunagi oli noormees nimega Narkissos, kes oli nii ilus, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid teda. N ei tahtnud kedagi ning ei hoolinud ka murtud südametest. Ka kurb juhtum Echoga ei kõigutanud teda. Echo oli sattunud Hera viha alla, kui ta ükskord eksitas Herat oma lõbusa lobisemisega, kui too oli püüdnud avastada Zeusi järjekordset armulugu. H sai siis hoopis E peale vihaseks ning needis ta nii, et E sai ainult korrata teiste öeldud sõnu. Narkissos põlgas ka E ära ning E oli nii kurb ja igatsusest kurnatud, et temast jäi alles vaid hääl. Viimaks pöördus üks N poolt põlatu jumalate poole ning need otsustasid, et kui N ei armasta kedagi, siis armastagu ta iseennast. N kummardus allika kohale jooma ning nähes oma peegelpilti armus ta sellesse. Sinna allikasse ta ka uppus. Nümfid otsisid N surnukeha, et
Aga kevadel kasvasid seal kõrkjad ning nood hakkasid samu sõnu kordama. Nii said teisedki teada, kuidas kuningaga lood on. Kunagi oli noormees nimega Narkissos, kes oli nii ilus, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid teda. N ei tahtnud kedagi ning ei hoolinud ka murtud südametest. Ka kurb juhtum Echoga ei kõigutanud teda. Echo oli sattunud Hera viha alla, kui ta ükskord eksitas Herat oma lõbusa lobisemisega, kui too oli püüdnud avastada Zeusi järjekordset armulugu. H sai siis hoopis E peale vihaseks ning needis ta nii, et E sai ainult korrata teiste öeldud sõnu. Narkissos põlgas ka E ära ning E oli nii kurb ja igatsusest kurnatud, et temast jäi alles vaid hääl. Viimaks pöördus üks N poolt põlatu jumalate poole ning need otsustasid, et kui N ei armasta kedagi, siis armastagu ta iseennast. N kummardus allika kohale jooma ning nähes oma peegelpilti armus ta sellesse. Sinna allikasse ta ka uppus
Loodus vs tsivilisatsioon, kultuurpessimism. Seisundite kirjeldamine, õnne ja masenduse dünaamika jms. Mälu teemad. Kirjutamine, hiljem järjest enam ka rõhutatud lugemine. Anton Nigov ,,Harjutused" (2002) murrang loomingus. Pariisi-päevik sajandi algusest, tugev kultuuripessimistlik hoiak. Emil Tode nime all ,,Raadio" (2003) traditsiooniline romaanivorm, dokumentaalkirjanduse mõjudega (kultuuriloo tutvustus, tuntud inimeste lood). Eesti emigrandid elu- ja armulugu. Minajutustaja mälestused kuulsast eesti lauljannast (Liz Franz). Sissejuhatus gay-kultuuri ka. ,,Kultuuriline ema" teemaga tegelemine. Õnnepalu on kõige olulisem ja kesksem kirjanik, kes omal moel esindab klassikalist kirjanikutüüpi. Kirjanik üldrahvalikus arusaamas on keegi, kes räägib lugusid, aga Õnnepalu ei räägi niivõrd lugusid, kui esitab mingisuguseid mõtteid läbi seisundite, olemise. Proovib maailma läbi iseenda subjektiivse pilgu kirjeldada.
Ka allesjäänud jakobiinidest Konvendi saadikud polnud oma julgeolekus enam kindlad. Robespierre võis iga hetk süüdistada ka neid. Samas tähendas vana režiimi taastamine neile veelgi kindlamat hukku. Aeg oli igati küps jakobiinide languseks. Nüüd oli vaja vaid seika, mis diktatuurile lõpu teeks. Ja nagu ajaloos ikka – otsustavaks seigaks osutus ka siin pime juhus. Jakobiinide diktatuurile tegi lõpu (ja meie õppematerjali teeb veidi rõõmsaks) üks armulugu. Thérésa Cabarrus (Mme Tallien) Konvent lähetas Bordeaux’s korda looma 27-aastase saadiku ja Üldise Julgeolekukomitee liikme TALLIENi34 [tal´jä(n)]. Bordeaux’sse saabudes paistiski mees silma “eeskujuliku” terroristina. Ühel päeval, kui ta inspekteeris vanglaid, nägi ta kinnipeetavate hulgas silmipimestavalt ilusat noort naist. See oli 20-aastane hispaanlanna Thérésa Cabarrus35 [kaba´rüss], kes oli väga noorelt abiellunud Bordeaux’
Dido (semiidipäraselt Elissa) oli Kartaago rajanud ja võimsaks kasvatanud. Kauni lese ümber keerles palju kosilasi, kuid Dido leinas ikka veel oma abikaasat. Alles Aeneas, toetatuna Veenusest ja Cupidost, suutis võita Dido südame. Dido pani kartaagolasi Aeneast kummardama, soosis ta kaaslasi, korraldas jahiretki ja pidusööke, kuulas väsimatult Aenease jutte oma seiklustest. Aeneaselt nõudis Dido üht - et Aeneas teda armastaks. Ent Dido ja Aenease armulugu hakkas häirima Jupiteri plaane. Peajumal oli otsustanud, et Aeneas peab Itaaliasse seilama, nind Aenease viivitamine oli talle vastumeelt. Seetõttu saatis ta Mercuriuse Kartaagosse Aeneasele lahkumiskäsku andma. Troojalastel tuli Jupiterile kuuletuda. Aeneas lootis lahkuda salaja, kuid Dido sai ta kavatsustest teada. Hoolimata Dido kibedatest etteheidetest purjetas Aeneas koos kaaslastega juba samal ööl merele. Dido tappis enda Aenease mõõgaga, tema surnukeha põletati tuleriidal.
Goethe suureks sooviks oli teostada valgustuslikke reforme, ent teda kütkestas ka loodusteadus. Uut inspiratiooni kirjandusloomeks sai mees reisist Itaaliasse, mille mõjul valmisid luuletsükkel ,,Rooma eleegiad", näidendid, näiteks ,,Egmont". Romaan ,,Noore Wertheri kannatused" kujunes välja Goethe isiklike elamuste põimingust. Ta armus Lotesse, kes aga paraku oli kihlatud. Vahetult pärast seda oli autoril teinegi armulugu, mis kiiresti katkes. Goethe romaani teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et autor esitab jutustuse vähimategi liigdetailideta, viies teose oskuslikult traagilise kõrgpunktini. Goethe paljastab romaani kaudu ühiskonnanormide ebaõigluse kui ka elu traagilise poole tervikuna. Romaaniga ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" annab Goethe esinduskuju kujenemis- ehk arenguromaanile, mille puhul langeb põhirõhk vaimsete huvide või kalduvustega noore inimese kujunemisele isiksuseks. Taolised romaanid
Osal on suurem tundlikus ja teistel pole nii suur. On tundlikud ja külmad tüübid. R kirjeldab ja paneb tähele eri varjundeid. Ta ei jaga ühiskonda sellisteks tüüpideks nagu Moliere nt. Samuti tuleb esile subjektiivne lähenemine ja R rõhutab in puhul isiksusekesksust. Inimesed on erinevad, sest kõigil on individuaalsed omadused.Samas ei määra nende loomust mitte ainult individuaalne soodumus, vaid ka see, millisesst psühholoogiasse nad kuuluvad vms. Armulugu on see teos. Kui romaani I osas arutletakse, kas inimesel on vabadus armastada (naistegelane Julie ja meesteg St Pré), siis R jõuab järeldusele, et niisuguste pere ja ühiskondlike kohustuste nimel on õige armastusest loobuda. Kogu lugu suubub sinna, kust noort naist tahetase panna perekonna poolt mehele. Selle üle diskuteerib ka Rousseau. Julie isa tahab panna Julie mehele, aga tüdrukul on armastus tekkinud. Siin minnakse ka vastuollu ühiskonna tavaga ja
naljatleda ja rõmsameelne olla. Peategelane don Jose oli noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ja uhke pilguga. Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli. Romantiline ja seiklusterohke armulugu viis Carmeni mehe tapmiseni. Jose oli mustlanna nimel kõigeks valmis. Kui armastajate omavahelised suhted pingeliseks muutusid, armus Carmen härjavõitlejasse Lucasesse. Lisaks Jose'le oli neiul palju meestuttavaid, keda ta hea välimuse abil oma tahtmise saamiseks ümber sõrme keeras. Carmen organiseeris rööve ja rünnakuid, saades selleks vajaliku informatsiooni meeste võrgutamisega. Teoses on romantikutele tähtis erandlikkus. ,,Carmeni" tegelastel polnud kellegagi tihedaid sidemeid
naljatleda ja rõmsameelne olla. Peategelane don Jose oli noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ja uhke pilguga. Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli. Romantiline ja seiklusterohke armulugu viis Carmeni mehe tapmiseni. Jose oli mustlanna nimel kõigeks valmis. Kui armastajate omavahelised suhted pingeliseks muutusid, armus Carmen härjavõitlejasse Lucasesse. Lisaks Jose'le oli neiul palju meestuttavaid, keda ta hea välimuse abil oma tahtmise saamiseks ümber sõrme keeras. Carmen organiseeris rööve ja rünnakuid, saades selleks vajaliku informatsiooni meeste võrgutamisega. Teoses on romantikutele tähtis erandlikkus. ,,Carmeni" tegelastel polnud kellegagi tihedaid sidemeid
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
