naudinguid pakkuvat, pigem seisavad need seal vaid kindlustamaks, et pere hea elujärg kellelegi märkamata ei jääks. Et ise on Nick pärit tagasihoidlikumast perest, hämmastavad teda paljudki uues kodus ning selle ümbruses aset leidvad sündmused. Kõrgklassi elu salamisi ihaldades avastabki ta end peagi sündmustekeeristesse kaasatuna. Juba teose alguslehekülgedel tärganud pealtnäha ilus armulugu Nicki ning noore mustanahalise linnanõukogu ametniku vahel on lugeja esimene lähem tutvustus homoseksuaalsuse tähtsusega raamatus. Peagi võtavad sündmused uue pöörde, Nicki salasuhe narkomaanist miljonäri Waniga osutub elumuutvaks. Teose kangelane on juba aastaid otsinud head eneseväljendusviisi, kirjutades uurimustööd Henry James'i, suure osa oma elust Inglismaal veetnud Ameerika kirjaniku kohta
Marie Curie abielu Sorbonne'is tutvus ta õppejõud Pierre Curiega( füüsik) ning nad abiellusid 25.juulil 1895. aastal. 1897. aastal sündis tütar Iréne . 1904. aastal sündis teine tütar Eve. 19.aprillil 1906 sai abikaasa Pierre Curie liiklusõnnetuses surma. Pärast Pierre Curie õnnetut surma 1906. aastal võttis Marie Curie üle tema professuuri Sorbonne'is. · Marie Curie suhe Paul Langeviniga Pärast abikaasa surma oli Marie Curie'l armulugu füüsik Paul Langeviniga, kes oli abielus. See põhjustas ajakirjanduses skandaali , milles oli ksenofoobia (on hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu) elemente. Marie ja Pierre Curie Radioaktiivsuse uurimine Marie ja Pierre Curie töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale , eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898
Athena sünd 2.Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed on Hephaistos ja Ares. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, ta kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid. Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega. 3.Tuntud on Zeusi armulugu titaanide tütre LETOga. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuva Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud - tulevase valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahi- ja loodusjumalanna Artemise. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna.
Järsult avanes tema ees maapõu, kust sööstis välja kaarik süsimustade hobustega. Seal oli Hades, kes tõmbas Persephone ka kaarikusse. See pole ainus lugu nartsissist, on ka teine müüt, mis on sama maagiline. Selle peategelaseks on ilus noormees, kelle nimi oli Narkissos. Ta oli väga ilus ja paljud ihaldasid teda endale. Üks kurb juhtum oli ühe veetleva nümfi Echoga, kes sattus Hera viha alla. Põhjuseks oli see, et Hera üritas ühte Zeusi armulugu jälle välja uurida, kuid jäi Echo põnevat juttu kuulama ning kaotas oma järje käest. Seetõttu otsustas ta oma viha välja valada. Ta tegi sellise karistuse, et naine ei saanud enam ise küsimusi esitada ega muidu rääkida, sai ainult kas küsimustele vastata või korrata eelneva öeldut. Echole väga meeldis Narkissos, ning nüüd oli tal eriti raske, et mehe tähelepanu kuidagi endale saada. Ükskord avanes tal võimalus sellega, kui Narkissos hüüdis oma kaaslasi: ,,Kas keegi on siin
raamatut ette lugeda kuni kella neljani; siis saabuvad need, kes ei saanud oma asjust hommikul kõneleda, nendega olen ma kuni kella kuueni. Siis lähen ma kas välja jalutama või mängima, või ajan juttu või mängin. Õhtustan kella üheksa ja kümne vahel, pärast lähen voodisse. 5 KatariinaII eraelu Pugatsovi mässu ajal sai alguse Katariina tähtsaim isiklik suhe, tema armulugu Grigori Potjomkiniga. Potjomkin oli vapper sõdur, kuid ka suur musikaarmastaja. Tema head välimust rikkus veidi ühe silma puudumine. Katariina nautis tema naljasoont ja jäljendamisoskust ning tema ilmne armumine sellesse mehesse põhjustas kuulujutte nende salajasest abielust. Kuigi pärast 1776. aastat asendasid Potjomkini keisrinna voodis järjest nooremad ohvitserid, säilitas ta mõju riigiasjadele kuni oma surmani 1791. Pärimus Katariina sugulisest rahuldamatusest kujunes juba
See saavutus tegi Pascali teadlaste hulgas tuntuks. 1650 jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. Kuna Pascali kirjad Charlotte'ile viimase hilisema abikaasa nõudel pärast Charlotte'i surma põletati, pole selles küsimuses selgust saada võimalik. Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta lõpul hädavaevalt eluga neljahobusetõlla õnnetusest, pidas Pascal seda märgiks maailmast tagasi tõmbuda. Pascal kirjutas tõotuse pühenduda
Mees võib iga naisega niikaua õnnelik olla, kuni ta teda ei armasta.(Henry) Inetus on ainus reaalsus. Elupäevad on selleks liiga lühikesed, et ennast teiste inimeste rumalustega koormama hakata. Igaüks elab oma elu ja peab selle eest ise maksma. Iga efekt, mille sa saavutad, toob sulle ühe vaenalse juurde. Selleks, et populaarne olla, peab olema keskpärane.(Henry) Armastame meie, naised, kõrvadega, nagu teie, mehed, armastate silmadega, kui te üldse kunagi armastate.(Hertsoginna) Iga armulugu elab kordamisest ja kordamine muudab iha kunstiks.(Henry) Pealiskaudsed armastused elavad edasi. Suured armastused ja mured hävivad nende eneste külluse tõttu. Ainus kohutav asi siin ilmas on tüdimus.(Keegi vanem mees) Naine flirdib kellega tahes, seni kui leidub pealtvaatajaid.(Harry) Igasuguse skandaali aluseks on alati mingi moraalivastane veendumus.(Henry) Iga kuritegu on labane, just nagu iga labasus on kuritegu.(Harry)(lk 165)
Virtsu Kool Karl Ristikivi Referaat Autor: Merili Männilaan 9.klass Juhendaja: õp Airi Aavik Virtsu 2013 1. Elukäik Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912. aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis. Reamehena tegutses ta väeosa poes müüjana. Ühtlasi jätkas ta puhketundidel kirjanduslikke katsetusi. Nii ilmus temalt 1934. aastal "Perekonnalehes" kodumaa-aineline kriminaalromaan "Võõrad varjud". 1943. aastal ü...
palju rumalaid otsuseid. Selles peatükis kukkus sulane Eesner aurukatla trumlisse ning ta kaotas oma käe. Talus korraldati ka oksjon, et saada raha võlgade kinni maksmiseks. Oksjonil tahtis naabrimees Paul näidata ära oma üleolekut ning ta ostis kõik oksjonil müüdavad kaubad ära ning tahtis need Taavetile tasuta tagasi anda. Taavet ei tahtnud selles kemplemises kaotajaks jääda ning ta lükkas pakkumise tagasi. Kolmandas tantsus puhkes armulugu Jaanuse ja Vilma vahel. Nende armuloost ei tulnud aga midagi välja, sest Jaanus pidi sõtta minema, kus ta ka suri. Jaanus ajas Edgariga juttu. Edgar oli Taaveti ainus poeg ning ta sarnanes loomult pigem oma vanaisaga. Nad tuletasid oma lapsepõlve meelde ja jutuks tuli ka see, et äkki peaksid nad sõtta minemisest kõrvale hoidma. Juhtus ka seik ühe mustlasega. Kõik mustlased tuli hävitada ning ka nende külas käis üks ringi. Talle korraldati inimjaht
Goethe (kui kirjaniku ja isiksuse) arengutee suurteoseni. Linda Laura Mets XVIII sajandi Saksamaal viljelesid kirjanikud eeskätt draamat ja romaan oli kaua teisejärguline zanr. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) tegi enne sajandi lõoou Euroopas kuulsaks ka romaani. Goethe rikas elu ja looming ulatuvad peaaegu läbi terve sajandi. Goethe oli pärit jõukast perekonnast ja sai väga mitmekülgse hariduse. Juba nooruses oli ta väga teadmishimuline. Esimesed kirjanduslikud katsetused kuulusid sellesse aega, millal ta õppis õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Suurt tähtsust edasises kirjanduslikus tegevuses omasid õpingud Prantsusmaal, kus ta tutvus Henderiga ja temast sai üks ,,tormi ja tungi" põhitugesid. ,,Tormi ja tungi" aegadesse kuulusid silmapaistev näidend ,,Götz von Berlichingen" ja romaan ,,Noore Wertheri kannatused" 1775 aastal sai Goethe Weimari her...
rumalaid otsuseid. Selles peatükis kukkus sulane Eesner aurukatla trumlisse ning ta kaotas oma käe. Talus korraldati ka oksjon, et saada raha võlgade kinni maksmiseks. Oksjonil tahtis naabrimees Paul näidata ära oma üleolekut ning ta ostis kõik oksjonil müüdavad kaubad ära ning tahtis need Taavetile tasuta tagasi anda. Taavet ei tahtnud selles kemplemises kaotajaks jääda ning ta lükkas pakkumise tagasi. Kolmandas tantsus puhkes armulugu Jaanuse ja Vilma vahel. Nende armuloost ei tulnud aga midagi välja, sest Jaanus pidi sõtta minema, kus ta ka suri. Jaanus ajas Edgariga juttu. Edgar oli Taaveti ainus poeg ning ta sarnanes loomult pigem oma vanaisaga. Nad tuletasid oma lapsepõlve meelde ja jutuks tuli ka see, et äkki peaksid nad sõtta minemisest kõrvale hoidma. Juhtus ka seik ühe mustlasega. Kõik mustlased tuli hävitada ning ka nende külas käis üks ringi. Talle korraldati inimjaht
Kanepi Gümnaasium Moelooja Coco Chanel Referaat Autor : Mirell Lattik Juhendaja : Ele Kõiv Kanepi 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Kokkuvõte · Kasutatud materjalid Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi prantsuse ühe 20. sajandi kõige innovaatilisemast ja tähtsamast moeloojast Coco Chanel´ist. Valisin Chaneli, kuna tema looming on suurepärane ja elulugu huvitav ning mitmekülgne. Chanel´i tahtejõud on kadestamist väärt. Moeloojana on ta pidanud kõvasti pingutama et jõuda sellise karjäärini. Chaneli elulugu. Coco Chanel sünninimi on Gabrielle Bonheur Chasnel. Chanel sündis 19. augustil Saumuri 1883 ning suri 10. jaanuar 1971. Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise a...
tähistab see vahemaad, mlle nad rongiga läbivad ja mida nad selle käigus tunnevad ja näevad. See on täiesti eraldisesev maailm nenede kujutluses, mida nad loodavad eest leida. Sõdurid on võidelnud elu ja surma eest, aga inimesed, kes koju jäid, ka nende elu on edasi läinud. Teine pool tagasiteest on psühholoogiline. Sõdurid peavad õppima leppima olukorraga. Vahel jäävad tagajärjed igaveseks painama nagu ka Adolf Bethke puhul. Marie ja Adolf kolivad küll pärast Marie armulugu linna korterisse, aga minevik jääb neid alatiseks kummitama. Mehed on harjunud sõdima, sõjaväljal on langenud nende kaasvõitlejad ja nad ise kuuluvad ka sinna. Nad on elanud maailmas, kus peamiseks väärtuseks on sotsiaalsed suhted, eriti just sõprus. Raha ega materiaalsus ei loe üldse ja seda raskem on tagasi tulla ühiskonda, kus kõik hierarhia on määratud materiaalsete väärtustega. Alguses hoiavadki nad kõik ühte ja moodustavad eraldi huvigrupi, mida
Seejärel üritab võrgutada Julia, et saada ligi Augustus ja kätte maksta oma isa surma. Ent peale vaadates Julia sunnitud abielluma Tiberius, Iullus mõistab, et ta on armunud tema. Augustus räägib Julia, et ta võib jätkuvalt näha Iullus (kui need on varjatud), kuid ütleb talle, et ta loodab, lõpuks, ta hakkab teda näha, mida ta on ja õppima elama ilma temata. Tiberius naaseb oma kampaania. Ta löögid Julia oma toas ja süüdistab teda ja armulugu Iullus. Ta ütleb talle nende abielu on pettus ja korraldusi teda tagasi Põhja piirid muidu ta on tema isa viska teda vanglas desertöör. Tiberius ähvardab leida Iullus ja tappa. Samas kui Julia keeldub endiselt esitada Tiberius ta ründab ja vägistab. Julia kannatab vaimse jaotus pärast vägistamist ja usaldab, et Iullus kuidas õnnetu elu on olnud tema isa kontroll. Tema kurbus ta ütleb talle, et mõnikord ta soovib tema isa oli juba surnud lihtsalt nii tema kannatus otsa
Lenin laskis tal tõlkida kirju, artikleid ja kõnesid prantsuse, vahel ka 4 inglise keelde. Kui partei üüris Leninile korteri, üüriti sinna ka Inessa tarvis klaver. Inessast sai Lenini- ja tema naise- üks lähemaid sõpru, vahest koguni lähedasim. Nadezda Krupskaja pakkus lahutust Leninist Inessa kasuks, ent Lenin mõistis, et Inessa pole võimeline täitma usina ja korraliku Nadezda funktsioone sekretäri, büroojuhi ja majapidajannana. Armulugu Lenini ja Inessa vahel oli parteis üldiselt teada, seal oldi ebakonventsionaalsete armulugudega harjunud. Kui Venemaal puhkes 1917.aastal veebruaris revolutsioon, järgnes Inessa Leninile. Kuid kaks päeva pärast pärale- jõudmist lahkus Inessa Petrogradist ja Leninist, et sõita perekonna juurde Moskvasse. Ja kolme aasta jooksul, mis tal elada oli jäänud, ei olnud ta enam niisama nähtaval. Inessa Armand kurnas end ära ning jäi nii tõsiselt haigeks, et Lenin saatis ta Lõuna-
Lapsepõlv (1904-1920) Salvador Felipe Jacinto Dalí sündis 11. mail 1904. aastal Figueresi väikelinnas Hispaanias Vahemere ranniku ja Prantsusmaa piiri lähedal. Tema isa oli kohalik notar, mõjukas ühiskonnaliige, ema Felipa Domenech Dalí pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dalí sündis vaid vähem, kui aasta pärast ta venna surma, kes ei jõudnud kolmeaastasekski saada. Kuna vendadel oli sama eesnimi, tundis Dalí end sageli vaid surnud venna asendajana. Dalil oli ka kolm aastat noorem õde Ana Maria. Esimest õpetust sai ta vaid kümne aastaselt impressionistist maalikunstnikult, kes oli ta isa tuttav. Edaspidi kuulus joonistamine Dalí igapäevasesse õppekavva. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga kiitva hinnangu. 15- aastasena asutas Dalí koolilehe, millele kirjutas artikleid El Greco, Goya, Michelangelo, Velazquezi ja teiste suurte meistrite loomingu...
On arusaamatu, kuidas võib ema õhtust õhtusse jätta enda väikesed lapsed ja hiilida kodust välja salaja kohtuma ja armatsema poisikesega. kes oli tema enda vanima poja vanune! Tundub, et ta ei mõelnudki siis enda lastest, ei hoolinud neist ega muretsenud eriti nende pärast, kui ta ei tahtnud vaba aega nendega koos veeta ja pidas kohtumisi Viliga tähtsamaks kui nendega koos olemist. Rääkimata sellest, mida pidid lapsed siis ja hiljem juba suurematena läbi elama, kui salajane armulugu oli avalikuks tulnud ja nende ema nimi oli tervel maal kõigi suus! Arvan, et Mary polnud hea ema, tema süüdimatu ja egoistlik käitumine enda laste suhtes lubab nii arvata. Ta võis lastele küll palju asju osta, kuid eeskujuks ei osanud ta neile olla. Lapsed pididki lõpuks üles kasvama emata. Mary kui abikaasa. Minu arvates oli tema abikaasa Steve väga hea, kannatlik ja järeleandlik inimene, arvestades raamatust jäänud muljet, et Mary oli koduseinte vahel kapriisne asjadeinimene
juulil 1985 aastal. Nad hakkasid koos tegelema radioaktiivsete ainete uurimisega ning jõudsid sellega väga kaugele. 1897. aastal sündis tütar Iréne, kes 1935. aastal koos oma abikaasa Frédéric Joliot-Curie'ga sai Nobeli keemiaauhinna. 1904 sündis tütar Ève, kellest sai kirjanik. Abikaasa Pierre suri 19. aprillil 1906 liiklusõnnetuses, kus ta jäi rasket koormat vedava hobuserakendi alla. Pärast abikaasa surma oli Marie Curie'l armulugu füüsik Paul Langeviniga, kes oli abielus. Suhe põhjustas suure skandaali ning Mariet süüdistati abielu lõhkumises. 1.4 Elu lõpp 1933. aastal haigestus Marie aneemiasse. Ta luud olid aastate jooksul saadud ohtrast kiirgusest kahjustatud. Teda põetas tütar Éve. Arstid saatsid ta Prantsuse Alpidesse sanatoorimusse, kus 4. juulil 1934 Marie suri. Algselt maeti ta Sceaux'sse oma armastatud abikaasa Pierre'i ja tolle perekonna kõrvale, kuid 20. aprillil 1995 maeti Pierre ja Marie Curie
mõju all. Rattad müüs ta maha mingile mehele saja neljakümne rubla eest. Marianne kahtlustas, et ka tema tütar oli olnud kambas. Aga nii see ikkagi ei olnud. Politseis leiti pealegi Esko taskust see pornograafilise sisuga filmirull. Esko viidi psühhoneuroloogihaiglasse, kuhu Tehvan läks talle järgi. Seal kohtab ta psühholoogi Virginia Saringuga, kes aitab teda järgmiste otsuste juures ja kellega tal tekib armulugu. Trehvan kahtlustab, et nüüd saadetakse Esko Sindi erikooli. 6. Tehvan läheb oma klassiga teatrisse, kus ta kohtab ka Virginiat. Peale teatrit läheb Tehvan Virginia juurde. Seal nende armuligu algabki. 7. Tehvan kutsutakse miilitsasse. Lapsed tabatud orgiat tegemas. Kambas olid Birgit Rahi, Esko Topper, Annika Linamäe ja Aivar Normak. Nüüd kaalutakste juba tõsisemalt Birgiti ja Esko erikooli saatmist. Pärast räägib Tehvan sellest kõigest
sündmuse tähistamiseks kutsus bänd oma sõbrad-tuttavad ja ajakirjanikud päeval klubisse "Bonnie & Clyde presentatsioonile ja õhtul samasse kontserdile . Mihkel Raud on veendunud , et selle albumi materjal erineb tunduvalt eelmisest. SININE ON SINU TAEVAS: Mihkel Raua põnevusromaani "Sinine on sinu taevas" tegevus leiab aset tänapäeva Eestis, mille elanikke sokeerib ootamatu terrorilaine. Operatsiooni keskmes seisavad kuulus Eesti telesaatejuht ja sakslannast ajakirjanik, kelle veidrat armulugu saadavad rasked valikud ning maailmapiltide põrkumine. Rohkete pöörete ning värvikate tegelaskujudega teos maalib kummastava pildi kaosest, mis võib tabada üht turvalist väikeriiki, kui käputäis ohtlikke fanaatikuid rusikad taskust välja võtab. Autor kirjeldab kaasaegset ühiskonda ja keerulisi inimsuhteid läbi kohati groteski kalduva sündmustiku ning vaimukate tähelepanekute Sisukord Sissejuhatus....................................
deliiriumite oma tõeni jõuab. Mihkel Raua uus romaan "Sinine on sinu taevas" Välja anti 8. Jaanuaril 2010.aastal. Raamatust kuulus lause ''Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina.'' Mihkel Raua põnevusromaani "Sinine on sinu taevas" tegevus leiab aset tänapäeva Eestis, mille elanikke sokeerib ootamatu terrorilaine. Operatsiooni keskmes seisavad kuulus Eesti telesaatejuht ja sakslannast ajakirjanik, kelle veidrat armulugu saadavad rasked valikud ning maailmapiltide põrkumine. Rohkete pöörete ning värvikate tegelaskujudega teos maalib kummastava pildi kaosest, mis võib tabada üht turvalist väikeriiki, kui käputäis ohtlikke fanaatikuid rusikad taskust välja võtab. Autor kirjeldab kaasaegset ühiskonda ja keerulisi inimsuhteid läbi kohati groteski kalduva sündmustiku ning vaimukate tähelepanekute. "Järgmine voor'' 7 veeb. 2012 Mihkel Raua esiknäidend "Järgmine voor"
zanriks, sellest tulenes ka Kevin Costneri pikk võitlus, et teha valmis film ,,Tantsib huntidega" (Dances with Wolves, 1990). Tema kannatlikkus sai aga väärilise tasu, kui linateos võitis seitse Oscarit, sh parima filmi kategoorias. Kaks aastat hiljem võitis ka Clint Eastwoodi ,,Armutu" (Unforgiven, 1992) parima filmi Oscari. Tänapäevasema suuna andis zanrile film ,,Brokebacki mägi" (Brokeback Mountain, 2005), mis kajatas kahe kauboi omavahelist armulugu. Ükskord Metsikus Läänes (Itaalia/USA) Võimas raudteemagnaat palkab tuimanäolise tapja Franki kõrvaldama igaühte, kes püüab takistada tema plaani ehitada Läände raudteed. Kui Frank juhtub tapma maaomanik Bretti, palkab viimase naine omakorda kättemaksuks kaks mõrtsukat Franki jälitama. Filmist endast rääkides siis siin on kindlasti Leone parim intro. 3 meest raudteejaamas ootavad rongi ja kui see tuleb siis toimub shootout, mis on täiega
Teema: Muusikaieater: operett, muusikal l Muusikal ,,GREASE" Greaseriteks (inglise keeles grease rasv, määre) nimetati 1950 aastate USA töölisnoorte subkultuuri, kus poistel oli kindel juuksestiil ning neil oli kombeks oma soenguid pumatiga siluda. Muusikali tegevus toimub 1959. aastal Rydell High Schoolis. Poistel Danny Zukol ja Sandy Dumbrowskil on olnud suvel armulugu ning sügisel satuvad nad ootamatult samasse kooli. Koolis on Danny, aga Burger Palace Boys nimelise greaserite kamba juht, kellel ei sobi oma tundeid välja näidata. Ülikorralik ja Dannys pettunud Sandy liitub tüdrukutekambaga Pink Ladies. Peale mitmeid PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 8 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9
Siis ütles kirjanik: "Kas tahame või mitte, aga vene sõdur on kommunist ja me peame teda toetama. Mina toetan kõigi maade kommunistlikke parteisid." Samas mõistis Sartre hukka Punaarmee invasiooni Ungarisse 1956 ja Tsehhoslovakkiasse. 4 Pärast Stalini surma 1953 tutvus ta kirjanik Konstantin Simonoviga ja külastas Nõukogude Liitu. Selle reisi ajal oli tal armulugu oma tõlgi Lena Zoninaga. Suvepuhkusel viibiv peasekretär Nikita Hrustsov kutsus ta oma suvilasse Gruusias, kuid suhtus kirjanikepaari väga tõrjuvalt. Otsustaval hetkel meenus peasekretärile, et 1956. aastal Roomas viibides oli Sartre teravalt arvustanud Nõukogude vägede invasiooni Ungarisse. "Teie, härra Sartre, olete kapitalismi sabassörkija," sõnas Hrustsov. "Ärge sekkuge meie riigi siseasjadesse." Liidu
3) Moment periood ühiskonna ajaloos ja inimese elus Emile Zola (1840-1902) · ,,Daamide õnn", ,,Söekaevurid" · ,,Therese Raquin" - hing puudub siin täiesti, sest seda ma olengi taotlenud. Jälgitakse perekonda ema, poeg, Therese (orb). Poeg ja Therese sama vanad. Therese kirglik, kuid ei näita seda välja. Poeg haiglane, nõrguke. Perekond kolib Pariisi, kus avavad poe (räpane, must..). Tüütu argipäev. Tuleb külla sõber (tugev, robustne jms). Armulugu. Loomalik kirg teiste petmine, salasuhe. Plaan Camille'ist (=poeg/Therese abikaasa) vabaneda. Tapavad Camille'i. Abielluvad, kuid õudus kummitab ja kirg on kadunud. Tapavad üksteise ära. · Tahtis kirjutada mitmeköitelist romaani. · Vaimuhaige mõisapreili, tubli aednik jälgis nende põlvkondi. Peale aedniku surma tõi mängu joodiku, kes abiellus mõisapreiliga. Nende järeltulijateks olid kurjategijad, pätid jms.
kui kunstiteose alust. 14. Herder saksa valgustuskirjanik · ,,Rahvalaulud" kogumiks sisaldab saksa rahvaluule kõrval tõlgitult ka paljude teiste rahvaste laule, sealhulgas läti, leedu ja eesti omi 15. Goethe saksa valgustuskirjanik · Ajalooline draama ,,Götz von Berlichingen" pisivürstide tüli sisevõitlusest kurnatud Saksamaal · ,,Algfaust" · ,,Noore Wertheri kannatused" õnnetu armulugu, mis lõpeb noore juristi (Wertheri) vabasurma minekuga · Näidendid ,,Iphigeneia Taurises", ,,Egmont", ,,Torquto Tasso" · Luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" - avameelne ülistuslaul maisele armastusele · ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja selle järg ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" - noore inimese kasvamine isiksuseks · Satiiriline loomaeepos ,,Reinuvader Rebane"
Thalbergi poolt ( nooruslik MGM president) kes oli märganud Browningu Dracula edu. Samuti ka James Whale "Frankensteini" rivaalitsevas Universali stuudios. Seega tuli film segada õudusega, või vähemalt krotestika koos sotsiaalse kommentaariga ühiskonnale ja see on lõplik järjestus, mis tekitas vastuolulisust. Sisuliselt on see lugu Cleopatrast, ilus trapetsi artist, kelle kääbus Hans, kuigi juba hõivatud teisega tema oma suurusest, on kõikvõimsalt sissevõetud. Tal on armulugu Herculesega, pahatahtlik jõumees, ning ta naerab Hansu üle tema selja taga. Kui Cleo avastab, et Hans saab väikese varanduse osaliseks abiellub ta temaga, kuid tema tõelised tundes on näha isegi pulmatseremoonial. Hans teab, et ravim mida ta temale annab on mürk. Lõpuks Cleo ja Hercules on tagaaetavad läbi metsa friikide poolt. Hercules tapetakse ja Cleo vigastatakse. Ta saab pool inimeseks, pool kanaks ja vaakub nagu lind.
Kui alkohoolik peab mõnutunnet tekitava alkoholi kätte saamiseks poes käima, siis Internet on kättesaadav kodus igal ajahetkel. Internetisõltlased on tunnistanud, et see annab võimaluse unustada klassivahed, mis ühiskonnas esinevad. Kuna kättesaadavus on nii lihtne loob see inimestes võimu- ja täiuslikkusetunde (Greenfield 2005:35). 5 Internet tekitab võimu, reipuse ja jõulisuse tunde. Sõltlastel tekib arvutiga armulugu, mis püüab täita emotsionaalseid vajadusi küberelu kaudu. Nad loovad tutvusi sagedamini Interneti teel kui reaalselt suheldes. Isiklik kontakt, mis arvutiga saadakse, tundubki jõulise ja tugeva inimestevahelise kogemusega (Greenfield 2005:36). Internetisõltlased kaotavad tihti ajataju. Sellega kaasneb tunne, et ollakse teises ajas ja ruumis. Inimesed unustavad oma igapäevakohustused ja mured. Sellesse kogemusse kiindutakse ning seda korratakse üha uuesti ja uuesti
Hera võttis pulmakingid ning istutas need aeda Atlase mäe läheduses. Seda puud pandi valvama surematu sajapealine lohe ning Hesperiidid. 2. Hera Lapsed Heral ja Zeusil oli koos kolm last Ares, Hebe ja Eileithyia. Ares oli sõjajumal. Legendid, kus ta esineb räägivad eelkõige lahingutest ja verevalamistest. Kuid üheks 3 erandiks on tema armulugu Aprhoditega. Hebe oli noorusejumalanna ja jumalik karikakandja, kes serveeris ambroosiat ja nektarit. Ta oli ka Heraklese naine ning tema kahe lapse Alexiares´e ja Anicetus´e ema . Eilethyia oli sünnitusjumalanna ning tema tegevust seostatakse tihedalt nii Hera kui Artemisega .Paaril korral käskis Hera tal takistada Zeusi armukeste laste sündimist. Siiski õnnestus neil sünnitada. Hera laps oli ka Hephaistos. Kuidas ta sündis pole täpselt teada. Ühe loo
Kõik tähtsamad tegelased raamatust olid kohal, ka Joonatan. Kõik said nurgakivi paikapanekust osa. Tegelased Seda ei juhtu just tihti, et samade sõnadega saab iseloomustada kahte tegelast korraga, veel harvem kahte peategelast. Kuid Klara ja Veronika olidki iseloomult ühesugused, ainult mõni iseloomujoon oli ühel pisut tugevam kui teisel. Mõlema puhul oli tegu ka vanatüdrukuga. Üks erinevustest oli see, et Klaral oli poeg. Mõlemaid naisi sidus armulugu Joonataniga ning mõlema puhul lõppes see Joonatani tüdimuse hoo tõttu (Klaral nõudis see küll kahte sellist hoogu). Mõlemad armastasid ka palju vaielda ja nad olid väga tegusad. Nii Klara kui ka Veronika olid mõnikord väga naiivsed. Selles raamatus sidus neid kõige rohkem aga Tuudami talu, mida nad kahepeale ehitama hakkasid. Joonatan oli rikas, kuulus ja tunnustustega pärjatud arhitekt. Teda iseloomustati raamatus kui lõket. Kui ta põleb, siis seda teeb ta
1651 suri Pascali isa, 1652 asus 3 Blaise'ga väga lähedane õde Jacqueline Port-Royai kloostrisse, kus ta peagi nunnaks pühitseti. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. Kuna Pascali kirjad Charlotte'ile viimase hilisema abikaasa nõudel pärast Charlotte'i surma põletati, pole selles küsimuses selgust saada võimalik. Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta lõpul hädavaevalt eluga neljahobusetõlla õnnetusest, pidas Pascal seda märgiks maailmast tagasi tõmbuda. Pascal kirjutas tõotuse pühenduda Jumalale, õmbles selle oma riiete voodri vahele ega
1651. aastal suri Pascali isa, 1652. aastal asus Blaisega väga lähedane õde Jacqueline Port-Royali kloostrisse, kus ta peagi nunnaks pühitseti. 1653. aastal pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta lõpul vaevalt eluga neljahobusetõlla õnnetusest, pidas Pascal seda märgiks maailmast tagasi tõmbuda ning leidis jõudu usule veelgi tõsisemalt pühenduda. Pascal kirjutas tõotuse pühenduda Jumalale, õmbles selle oma voodiriiete voodri vahele ega lahkunud sellest enam kunagi. Pärgamenditükk avastati pärast Pascali surma. 1.3
Coco Chanel Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883 Saumur 10. jaanuar 1971) oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aub...
Gínes Pérez de Híta (1544-1619) · pärit Marciast · 1519-1619 ,,Las guerras de Granada", teemaks Granada araablaste omavahelised suhted 15.saj lõpus, hinnatud eksootilise tausta pärast, 19. saj algul hakati teistesse keeltesse tõlkima Borge de Montemayor (1520-1561) · oli portugallane, laulja & luuletaja Felipe II õukonnas · ,,La Diana" 1559 kuulsaim pastoraalromaan ilmus Valencias: mitu armulugu põimitud, mauri noormees ja neiu armastus, keskendub tundelisusele, arutlus armastuse kohta · 1504 ,,Samazaro Arcadia" samuti kuulus pastoraalromaan MÜSTILIS-RELIGIOOSNE KIRJANDUS *Proosa St Teresa de Ávila/Teresa de Jesús (1515-1582) · astus karmeliitide ordusse, oli nunn · ordu reformeerija vastureformatsiooni vastu: soovis usulist rangust · Contrareforma protestantliku reformi vastu, luterlaste vastu · reformatsioon=usupuhastus
" 8.Teised teosest: Jüri Kallas: [...]Tegemist on suht tavalise düstoopiaga, millele pisukest omapära annavad veidi nihestatud rõhuasetused. USA on tõotatud maa, kuhu iga vähegi mõtlev isik "ära karata" püüab. Ka romaani kangelannast sai ebalojaalne kodanik just säherduse ebaõnnestunud piiriületuskatse käigus. Ka on autor pannud üsna palju rõhku sihukesele spetsiifilisele ja eelkõige "naistekale" omasele halearmsale ning "emasele" kirjutamislaadile. Ka armulugu pole välditud. Nelja saabki see romaan eelkõige oma vähese ulmelisuse (ajuti oli tunne, et loed olukirjeldust NLiidu elust) ja üsna triviaalsete lahenduste tõttu. Kolmest päästab vaid autori tugev üldliteratuurne tase. Soovitada ei julge, ise lugesin küll läbi, et ühe auhinnatud "ulme"romaaniga kursis olla, aga teist korda enam lugeda ei soovi. Minu jaoks jääb "Teenijanna lugu" romaaniks, millest on hea rääkida, kuid mis lugeda ei kõlba.[...] ( http://tool.dcc.ttu
entusiastlik, kuid ilma ambitsioonideta. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Ta tutvus Victor Hugoga ja 1840. aastal reisis ta Püreneedesse ja Korsikale. Naasnud Pariisi, raiskas ta oma aega unistades, elades aristokraatlikult. 1846 hülgas Flauber Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lähedale Croissetsse, kus ta elas koos emaga. See mõis, Seinei kaldal asuv imeilus maja, sai Flauberti koduks kogu ülejäänud eluks. 1846. aastast kuni 1854. aastani oli tal armulugu luuletaja Louise Coletga, Flauberti kirjad naisele on säilinud siiani. Siiski on see vaid üks episood kirjaniku elus, kes kunagi ei abiellunud. Ta tähtsaim sõber sel perioodil oli Maxime Ducamp, kellega Flaubert reisis 1846. aastal Suurbritanniasse ja 1849 Kreekasse ning Egiptusesse. See reis jättis talle sügava mulje. Alates sellest ajast, vältimaks juhuslikke sattumisi Pariisi, ei lahkunud ta enam Croissetst.(4) 1849
laboratooriumis. Ka teised laboratooriumid tegelesid nüüd raadium uurimisega ja Marie seadis sisse nende sertifitseerimise. Ta oli sageli tõre ja mõni teadlane kaebas, et ta tahab raadiumiuuringuid liiga tugevasti kontrollida. 1910 suutis ta eraldada metalilise radium. Marie tütred said hariduse koos Sorbonne'i teiste professorite lastega. Vanemad õpetasid lapsi kodus kordamööda. Irene oli suurepärane matemaatikast ja füüsikas, Eve'il oli muusikaannet. 1910 algas Mariel armulugu abielumehe Paul Langeviniga. Ajakirjandus puhus lõkkele skandaali, mis sundis Maried tundma end nurjatuna. Kui mõni meesteadlane oleks niimoodi käitunud, poleks keegi ainsatki sõna öelnud. Nüüd aga mõistsid märatsevad rahvahulgad teda hukka. Armulugu katkes. 1911 ei võtnud Prantsuse Teaduste Akadeemia Marie Curied oma liikmeks, sest ta oli naine. Samal aastal sai Marie teist korda Nobeli auhinna, seekord keemias. Kaks Nobeli auhinda on
ka emale ei heida armu vist" Margareta loeb karikakra kroon lehti, ja leiab, et Faust armastab, noored on õnnelikud. ,,Jah, laps see lillekõne on taevast antud märk. Ta armastab!" Aiamajake Margareta ja Faust on meeletult armunud. Margareta peitub, Faust võtab ta oma käte vahele ja suudleb teda. Margareta ütleb, et armastab Fausti. Mets ja koobas Faust ei ole rahul , tunneb et liigub ihast ihasse, tahab et Grete allutaks end temale. Teda ei rahulda väikene armulugu. ,,Ta leeki õhutab, et lõõmaks ihas põu selle kauni kuju järele. Nii ihaldusest tuigun naudinguisse ja naudinguis ma ihkan ihaldust." Gretcheni tuba 1.Millest laulab Gretchen? Gretchen laulab oma armastusest ja kuidas ta tahaks koguaeg Faustiga olla. Ta on armuvalus kuna Faust ei ole pidevalt temaga. ,,Mis mõtlen, ei mõista, mis teen, ei tea." ,,Kus istun või astun, ta meeles on mul." Marta aed 1.Kuidas areneb suhe?
Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Ta tutvus Victor Hugoga ja 1840. aastal reisis ta Püreneedesse ja Korsikale. Naasnud Pariisi, raiskas ta oma aega unistades, elades aristokraatlikult. 1846 hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale Croisset'sse, kus ta elas koos emaga. See mõis, Seine'i kaldal asuv imeilus maja, sai Flaubert'i koduks kogu ülejäänud eluks. 1846. aastast kuni 1854. aastani oli tal armulugu luuletaja Louise Colet'ga; Flaubert'i kirjad naisele on säilinud siiani. Siiski on see vaid väike episood kirjaniku elus, kes kunagi ei abiellunud. Ta tähtsaim sõber sel perioodil oli Maxime Ducamp, kellega Flaubert reisis 1846. aastal Suurbritanniasse ja 1849 Kreekasse ning Egiptusesse. See reis jättis talle sügava mulje. Alates sellest ajast, vältimaks juhuslikke sattumisi Pariisi, ei lahkunud ta enam eriti Croisset'st. 1849.
jäleda peksuga. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 8 Nagu ,,Mahtra sõjas", nii taotleb Vilde ka ,,Anija meestes" sisu ja vormi ühtsust. Loodusidüllide kirjeldamisel kasutab ta lüürilist stiili, olustikpiltide esitamisel aga asjalikku väljendusviisi. Linnakodanlust ja aadlid iseloomustab kirjanik tihtipeale pilkelises toonis, kujutades aga Maidu ja Leena armulugu muutu ta väljendustes kaastundlikuks ja soojasüdameliseks. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Enne ,,Prohvet Maltsveti" kirjutama asudes, külastas Vilde ajaloolisi tegevuspaiku, mida ta raamatus kasutada tahtis ja vestles erinevate inimestega. Romaanis esitatakse tõetruu pilt talurahva õigusetust olukorrast saksa feodaalide ikke all. Eesti talupoeg oli harjunud, et mõisnik on tema täielik käsuandja. Kahele talupojale, esitatakse süüdistus ja karistuseks on 150 piitsahoopi
Kareem suhtus sellesse rahulikumalt, väites, et aja möödudes vaibub Amani usuhullus. Aga Sultana jõudis oma hinges arusaamisele, miks Amani käitumine on selline. See tulenes Saudi Araabia viletsusest ning Amanit muserdas veelgi üks kole tõde, mille ta sai teada oma nõolt. Nimelt Ali poeg, Fajed, oli haiglas vägistanud raskes seisus naise. Olukord tõotas tulla dramaatiline, kuid taaskord jäi kõik jälle saladuseks ning Fajed saadeti läände õppima. 8. Armulugu Sultana mõnusat lõunauinakut katkestas Amani ja Maha vahel olev tüli. Tüliõunaks oli taaskord Amani usuhullus, kui ta ei lubanud ajalehti, millel oli Jumala sõna, hävitada. Maha ei suutnud enam seda taluda. Kuidagi kisma lahendati ning enda turgutamiseks vajas Sultana alkohoolset jooki. Pikemat aega ei saanud Sultana mõtiskleda, sest üsna pea ilmus Abdullah uudisega, et Jafer (Kareemi palestiinlasest teener ning Abdullahi lähisõber) põgenes
1650 jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1651 suri Pascali isa. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. 1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, Pascali kavatsetud "Kristliku religiooni apoloogia" jäi kirja panemata, valik tema märkmetest avaldati pärast surma pealkirja all "Hr. Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali "Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst taastati alles 20. sajandil. 2. Lõpmatus ja inimene 2
Kevadhääled Mustlasparun Mustlasprintsess Muusika Page 5 Hector Berlioz 10. detsember 2009. a. 7:52 1803-1869 Tulevane suurmuusik sündis arsti peres väikeses prantsuse linnas Jsere(?) jõe orus. Vanemate sooviks oli, et poeg saavutaks isa auväärse elukutse. Kuid hctoris helises sisemine muusika. Isa kinkis flöödi, mida poiss usinalt harjutama asus. 18aastaselt armus hector kohalikku neidu, kuid nende armulugu purustati. See põhjustaski talle raske emotssionaalse tragöödia. Tekkis keskkonna vahetuse vajadus. Ise rõõmuks teates, et astub pariisi ülikooli arstiteaduskonda. Kirev kultuurielu neelas nooruki kiirelt. Pealt mõnde kõiku pariisis ooperis kaob huvi arstinduse vastu. Teatab, et temast saab helilooja. See lahutas ta alatiseks kodust. Sukeldus muusikasse. 1885 sai hector ühelt pariisi kirikult tellimuse kirjutada "Reekviem - Suur Missa". Esiettekanne õnnestus suurepäraselt
Nö reetur. Miina isa aga pooldas abielu Kubjasega. Trööstitu pilt talupoja elust. Kirjeldab eestlasi malbete ja töökaena. Teine tegevusliin toimub mõisas Parun Rüdiger ei mõista talupoegade muret. Paruni poeg tuleb Euroopast tagasi. Tahab kergendada elu. Mõisas on koduõpetajaks preili Marchand, keda poeg ja pereisa tahavad. Ei mõista, miks lastakse talupeogi peksta. Poja ja preili vahel armulugu. Parun viib preili teenijate hulka, ei kuulu koduõpetaja kõrgseltskonda. Mahtra sõda tekib uue seaduse alusel. Vastuseis eesotsas Päärniga. Algul saadab edu, parun kutsub sõjaväe ja talupojad kaotavad. Enamiku talupoegade karistuseks oli peksmine. Lõppeb karistusega, hiljem saadetakse Siberisse. o 1905 võttis Vilde osa ülestõusust Tsaari vastu. Peale seda hakkas elama igal pool Euroopas
saavad mõtted füüsilise kuju. Nii tuleb ka eksnaine tema juurde tagasi. Kelvin saab aru, et see pole õige ja saadab naise kosmosesse minema. Naine küll võitleb ja ei taha lahkuda. Mõne aja pärast on ta tagasi uuel kujul. Mees lepib sellega ja hakkab naist uuesti armastama. Lugu muutub veelgi keerulisemaks. Naisel tekib eneseteadvus ja ta saab aru, et on tulnukas ja tahab endale otsa peale teha. Enesetapp ei õnnestu ja kohe on uus naine valmis. Tegelik armulugu on peategelase enda peas ja võitlus oma kahetsuse ja muude mõtetega. Sarnaselt "Solarisele" pole ka Don Quijote armastus päris. Ta on endale ideaalse naise välja mõelnud, kelle jaoks ta kõiki neid hullusi korraldas. Nagu vanade rüütliromaanide peamine motiiv ikka südamedaamile mulje avaldamine. "Don Quijote" armastus on ainuke, mis on peaaegu et õnneliku lõpuga. Ükski armunu ennast armastuse pärast surema ei pea.
sündinud jumalatar üksnes peatus hetkeks Kytheral, edasi suundus aga Küprosele. Kuid oli ka teine müüt. Küprosel elas kujur nimega PYGMALION, kes armus enda loodud marmorkujusse. Aphrodite, heldinud nii skulptuuri ilust kui ka noormehe tunnetest, elustas kuju ja Pygmalion võttis ta naiseks. Lugu Pygmalionist inspireeris G. B. Shaw'd6 samanimelise komöödia kirjutamisel. Hiljem komponeeris F. Loewe7 selle näidendi põhjal muusikali "Minu veetlev leedi". Tuntud on ka Aphrodite armulugu Troojamaa karjuse ANCHISESega. Noormees, karjatanud terve päeva Ida mäe jalamil lambaid, seadis end päikeseloojangul oma onni magama. Just sel hetkel nägi ta enda ees pimestavalt ilusat noort naist, kes anus kaitset teda jälitava Hermese eest. Ega noorukil muud üle jäänudki, kui daamile onnis peavarju pakkuda. Sellest ühendusest sündis AINEIAS (roomlaste Aeneas) üks Trooja sõja kangelastest.
täiesti võimatu kinnisidee lapseohtu tütarlapse suhtes. See mees, kelle vastu peaks tekkima automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult. Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende mõlema lapsepõlve on jäänud noorpõlve armastus, mis lõppes kurvalt. Lugedes ,,Lolitat" ning teades Nabokovi armulugu noorpõlve sõbranna Tamaraga on kuidagi väga tuntav seos Humbert Humberti esimese armastuse Annabel Leighiga. Viis, kuidas Nabokov kirjeldab Tamarat meenutab väga Humberti Humberti kirjeldusi Annabelist. Mingi kurb, nostalgiat täis igatsus, mida lugedes tahaks endagi süda kurbusest saapaäärde vajuda. Nabokovi Tamara jäi alati lapsepõlvearmastuseks, millekski, mida üks inimhing kogeb nii või teisiti
Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine, kes vajas armastust, kuna ta oma mees, Aleksei Aleksandrovits (töösse pühendumise ja näilise ükskõiksusega) pakkuda ei suutnud, tekkis tal romaan vürst Vronskiga. Nende kirglik ja kõrgseltskonnas palju kära tekitanud suhe oli kõigile pinnuks silmas. Teine tähtis tegevusliin romaanis räägib Kittyist ja Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta. Võrdlemisi lihtsam ja armsam armulugu kui A ja V. Loo teeb traagiliseks asjaolu, et Anna oli sunnitud lahkuma oma pojast Serjozast, seltskonnast ja pühenduma vaid Vronskile, kelle armastuses ta lõpuks kindel ei olnud ning taluma alandusi, üksindust, lootusetust. Lõpuks Anna viskub rongi alla, sureb. Vronski läheb sõtta kahurilihaks. Kuidas mõjutab seltskonna ebasoosing ja kindlusetus suhet? Anna ja vronski armastasid teineteist, kuid nende suhte
Õde tegi kõik, et ka vend kloostrisse asuks. Kuid Pascal pühendus uuesti teadustööle, kirjutades töid matemaatikast, peamiselt algebrast ja arvuteooriast. 3 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö 1653 aastal tutvus ta hertsog de Roannez ja tema õe Charlottei`ga. Ilmselt tekkis Blaise`i ja Charlotte vahel armulugu, kuna sel perioodil oli Pascalil plaanis osta amet ja abielluda. Selle plaani rikkus ära hobuõnnetus 1653 aastal kust Pascal pääses napilt eluga. Seda pääsemist pidas Blaise`i ,,jumala märgiks", et on aeg täita oma kohustus jumala ees ja aeg maailmast tagasi tõmbuda. Pascal kirjutas tõotuse pühenduda jumalale ja õmbles selle oma rõivaste voodri vahele, see leiti alles peale Pascali surma. Pascal katkestas seltskondlikud suhted,
Tegevus toimub 19.sajandi keskpaigas. Anna Karenina - Peterburi suurilmadaam. Aleksander Vronski - kõrgaadlikust ohvitser. Aleksei Karenin Anna abikaasa. Serjoza Anna poeg. Kity kõrgaadlist neiu. Levin maa-aadlik (prototüübiks on Tolstoi ise). Anna Karenina abiellus Peterburi kõrgaadlikuga, aga temasse on armunud Vronski. Abielust hoolimata tekib Annal Vronskiga suhe. Kõrgseltskonnale see ei meeldi, mees manitseb Annat. Kõrgseltskonda häiris, et armulugu oli avalik. Abikaasa esitab ultimaatumi kui Anna tahab lahutust, siis poega ta ei saa. Annab valib Vronski ja neil sünnib tütar. Minnakse Euroopasse reisile. Seltskonnast väljatõrjutud Annal hakkab seal igav ning nad naasevad Venemaale. Anna ja Vronski vahel on pidevad armukadedushood, Anna ootab ikka veel Kareninilt tulutult lahutust. Anna pidevad armukadedushood saavad tema ja Vronski suhtele saatuslikuks. Anna teeb enesetapu hüppab rongi alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
