1. katoliku kiriku roll- ühendas kristlasi 2. kirikuelu juhtimine(piiskop, toomkapiitel, sinod)- suurem osa keisri käes. Usuelu tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel, mille kutsus kokku keiser. 3. missa- pidulik jumalateenistus 4. kihelkonnakirik- kihelkonna keskus 5. preester- vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. 6. kirikukümnis- kirikumaks, umbes 1/10 saagist 7. sakrament- ristimine ja armulaud 8. Martin Luther ja reformatsioon 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis 9. kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal?- 1523 jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu Tallinna. Pärast pildirüüsteid hakkasid enamik Eesti linnu minema uude usu toetajate leeri. 10. Wolter von Plettenberg- ordumeister ja kõige visam katoliku kiriku kaitsja 11. pildirüüste- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallina raele 12
Ta ütles, et vürstid ja isandad on talupoegade röhumisega ise ülestöusus süüdi, kuid talupojad on kurjasti tarvitanud kristliku ühenduse nime, sest nad moodustasid selle ühenduse ja rakendasid seda ilmaliku eesmärgi teenimiseks. ARMULAUATÜLI Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele. Üheks teravmaks kujunes armulauatüli. Luther leidis, et armulaual muutub leib Kristuse ihuks ning vein tema vereks. Karlstadt aga väitis, et armulaud on ainult sümboolne. Armulauda puudutavad küsimused ei lasknud neil kahel usupuhastusel liituda üheks protestantlikuks refermatsiooniks. AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU Keiser Karl V soovis usuküsimused lahendada, et rahvas saaks asuda sötta Prantsusmaa ja sissetungivate türklastega. Selleks kutsuti 1530 kokku Saksa Riigipäev. Lutheri asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvötte ja pidas läbirääkimisi Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28
KRISTLUS Kirik ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast. Seetõttu oli ristiusk poliitiliselt kahtlane ega seisnud seaduse kaitse all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega. Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus)...
Kõikidest piiskoppidest kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks. Talle allusid peapiiskopid, kellele omakorda piiskopid ning kellele omakorda preestrid. Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7. Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine. Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks. Eksisteeris kuni aastani 1806 (Napoleon likvideeris selle). Paavst soovis, et keiser kuuletuks talle ning vastupidi. Paavst arvas, et keiser saab jumala
kirjutama, et neid hiljem petuskeemides kasutada. Sel põhjusel on kunstikaupmehed Dalí hilisemate tööde suhtes umbusklikud. 1988 aasta novembris viidi Dalí südamerikkega haiglasse, kus teda külastas ka kuningas Juan Carlos. Dalí suri 23. jaanuaril 1989, kuulates oma armastatud heliplaati "Tristan ja Isolde". Dalí on maetud endanimelise teater-muuseumi krüpti. Hoone vastas on Sant Pere kirik, kus toimusid nii Dalí ristimine ja esimene armulaud kui ka mehe matused. 2.3. Dali suhted isaga Dali suhted isaga katkesid 1930. aastal mitmel põhjusel. Esiteks põhjustas seda kooselu abielus naise Gala Eluard`iga, kellest sai Dali vaidlusalune mänedžer ja muusa. Teine põhjus oli üks „sürrealistlik akt“: Dali näitas novembris Andre Bretoni ümber koondunud prantsuse sürrealistidele üht harduspilti Jeesuse südamega, millele ta oli kirjutanud: „Mõnikord sülitan ma lõbu pärast oma ema pildi peale“
kanoonik). Kanoonik: (e. toomhärra) toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Praost: Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid. Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M
üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. (Apostellik usutunnistus 2. 3. saj) Tavad , rituaalid · Sakramendid, salasused: ristmine armulaud piht konfirmatsioon (teismeline)/salvimine (laps) abielu preestripühitsus viimne võidmine (surejale/haigele) · Ristimine Laste ristimine Usuristimine · Armulaud, euharistia, püha õhtusöömaaeg, altarisakrament Transsubstantsioon "Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse. " (Johannese 6:53,56) mälestussöömaaeg leivamurdmine
Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: usub Kristuse ülestõusu,lunastust Põhisisu ei tulene ainult piiblist, vaid ka kirikuisade teostest (Athanasius põhjendas Kristuse jumalikku olemust. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde. Ambrosius. Augustinus põhjendas kiriku ülemvõimu.) Sakramendid: pühatoiming, mis toimub kirikus, neid on kokku 7: 1. ristimine (see tähendas kristlaseks tunnistamist) 2. leer e. konfirmatsioon e. kinnitamine kristlaseks tunnistamine 3. armulaud püha õhtu söömaaeg, sai osa jeesuse verest 4. meeleparandus ehk pihtimine lohutus 5. abielu sakrament 6. viimne võidmine surmasakrament 7. vaimulikuks pühitsemine Paavstlus Paavst: Rooma piiskop Paavstiriik: Põhja ja Kesk-Itaalia Paavstivõimu tunnused: Esimene paavst oli apostel Peetrus. Suurim ja tähtsaim paavst oli Gregorius Suur rajas kloostreid, edendas ristiusu levikut, pannakse kirja
Pojast. Samuti usutakse puhastustule jõudu, kus patused hinged heastavad oma patte enne taevasse pääsemist. Veel austab katolik usk Jumala ema Maarjat ning talle omistatakse mitte hingelist, vaid kehalist taevasse minekut (tegemist on legendiga, kus kolm päeva pärast Maarja surma oli tema keha hauast kadunud). Rooma katoliku seitse pühitsemisrituaali on 0samad mis õigeusul. Pühitsemisrituaalidest on katoliiklastel keskseks kohaks armulaud, kus käiakse vähemalt kord nädalas. Jumalateenistuse põhivorm on missa, mille tavade hulka kuulub pühapiltide, viiruki ja vee kasutamine, hingepalved ning palved siitilmast lahkunud pühakutele. Kirikusse sisenedes katoliiklased põlvitavad või kummardavad altari ees. Privaatseks palvetamiseks on kirikutes Maarja kabel, mis on pühendatud Neitsi Maarjale. Samuti on kirikus pihitoolid, kus preestrid kuulavad pihtijaid. PROTESTANTLUS
Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid: Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt (vähemalt) 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, Uus Testament 27 teksti, mis on põhiosas valminud mõne sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kirikuisad: Augustiinus - idee pärispatust. Sakramendid: ristimine, leeritamine, piht, armulaud, abielu, viimne võidmine, preestrik pühitsemine. 7 surmapattu: lihahimu, aplikus, laiskus, kadedus, ahnus, uhkus, viha. 7 voorust: mõtlikkus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus, usk, lootus, armastus. Kirikulõhe - pinged poliitika ja usu valdkonnas viisid 1054 suure kirikulõheni, mille tulemusel lahknesid ida ja lääne kirikuks. Lääne kirikut juhib paavst. Pakutakse ainult leiba. Hapendamata. Ristimärk on viie sõrmega. Ida kirikut juhib patriarh. Kristlikud voolud ja uskumused
1. Kuidas jaguneb hilis-ja kõrgkeskaeg? Kõrgkeskaeg 11.-13. sajand. Hiliskeskaeg 14.-15. sajand. Kõrgkeskaeg: valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuul...
võidmine (õigeusk – lapse võidmine); ilmalikud armulauad ainult leivaga (õigeusk – leib ja viin); risti märgi tegemine 5 sõrmega; ladina keele tarvitamine jumalateenistustel. Katoliikluse kanoonilised erinevused: keeld välja astuda vaimulikust seisusest; kardinalide institutsioon; paavstide eesõigus; 21 kirikukogu tunnustamine; abielu mittelahutamine. KATOLIIKLUS – Tekkis 1054 – rõhutatakse paavsti ülemvõimu, pühakirja peetakse autoriteediks, seitse sakramenti – ristimine, armulaud, piht, abielu, konfirmatsioon (usu kinnitamine). PROTESTANTLUS – on katoliikluse vastu, paavsti omavoli ja väljapressimise vastu.. Tunnistatakse pühakiri ainsaks autoriteediks usuasjades. On 2 sakramenti – ristimine ja armulaud. Protestantluse harud: luterlus, angligatsioon, kalvinism. Surmakultus Surma ended: ootamatud ended – seletamatud helid, nägemused (puu saagimine, lauakolin,
Piiskopid ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine, vaimulike ordineerimine vaimulike töö kontrollimine (SINOD kirikukoosolek, VISITATSIOON kiriku külastus preestri töö kontrollimiseks) Abtid, abtissid munga, nunnakloostri ülemad Preestrid koguduse hingekarjused, kes viisid läbi 7 sakramenti: ristimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks astumine - TRANSSUBSTANTSIOONIÕPETUS pühitsemise käigus muutub leib issanda ihuks ja vein issanda vereks - Kiriku sissetulekud: kümnis suurkümnis viljas looma e. verekümnis väikekümnis (aiasaadused) sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 3. Katoliku kiriku õpetus
paavst ega kirik. Koostas 95 ld k teesi. Pühast seitsmest sakaramendist tunnistas vaid kahte armulauda ja ristimist. · paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikute eksimatuse eitamine. Ainus usulise tõe allikas on vaid Piibel, kuna selle kaudu kõneleb Kristus · emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine · tahtevabaduse eitamine · sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud · kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja · pühakutekultuse eitamine · abiellumise keelu kõrvaleheitmine · kloostrite ja mungaordude kaotamine · kirikuvarade võõrandamine Leo X Medicit suhtus reformatsiooni algatamisse väga ükskõikselt ning ei uskunud, et sellest võib midagi suurt kasvada. Hiljem vormistas selle vastu bulla, kuid oli liiga hilja. 1519. aastal võimule tulnud keiser Karl V lootis killustatud Saksimaad ühendada, kuid Lutheri
ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523.aastal Saksamaalt Riia kaudu. Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid). 2) Indulgentside müük. 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus. Martin Luther rõhutas: 1) Ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema võimalus lugeda. 2) Sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud. · 1524.a pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. · Eriti terav olukord oli Tartus, liikumise juhiks M. Hoffmann, algatas 1525.a pildirüüsteliikumise. Tulemused: 1) Saksamaa aadlike eeskujul võtsid paljud Vana-Liivimaa aadlikud üle luterliku usutunnistuse. 2) Kehtis põhimõte kelle maa, selle usk, s.t et uue usu omaks võtnud loeti ka talupojad. Tähtsamad muutused: 1) Jumalateenistus emakeeles 2) 1525.esimene eestikeelne katekismus 3) 1535
Lihttoomhärrad- „Nii lähedal kui piiskoppide ajal ei ole eestlaste maa ja Tartu linn olnud Euroopale ei enne ega pärast keskaega“. Tõnis Lukas Kas nõustud väitega? Selgita. * Saare-Lääne skolastik Johann Pulck (elas 16.saj algul) on teadaolevalt ainus kõrgem eesti päritolu vaimulik Vana – Liivimaal. PREESTRID – kirikukihelkonna hingekarjane Ülesanded: 1) 7 sakramendi (jumala armu väljendav toiming) õpetamine RISTIMINE, LEERITAMINE, LAULATAMINE; ARMULAUD, PIHTIMINE, 8 VIIMNE VÕIDMINE, PREESTRIKS PÜHITSEMINE 2) jumalasõna õpetamine Meie Isa Palve, Ave Maria, 10 käsku VIKAAR – preestri asendaja kabelis KÖSTER – kirikuteener, ül-ks abistada vaimulikku Pastor – luteri usu kiriku hingekarjane Ülalpidamine: 1) oma maalapilt saadav tulu 2) mõisast makstav kirikukümnis 3) koguduseliikmete annetused
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabe...
· Sisaldasid ideid kiriku reformimiseks · Samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada. · Uus reformitud usk-luterlus · Ka protestantism või luteri usk · Oluline pole kirik, vaid piibel · Inimene peab piiblist reaalselt aru saama · Vajalik piibli tõlkimine · Luther tõlkis esimesena piibli saksa keelde · Õndsaks saab vaid usu kaudu · Mõistis hukka patulunastuskirjadega raha teenimise · 7 sakramendist jättis alles vaid 2 · Ristimine ja armulaud. · Oli antisemiit(vihkas juute) Reformatsiooni levik Saksamaal · Kiire levik üle riiigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta · Tekkealus erinevatel usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu · Pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtis luua jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,kelle võim, selle usk"
3. vallutuste teel kujunes välja kiriklik hierarhia: paavst, peapiiskop. Piiskop, preester piiskoplikud peakirikud: katedraal/toomkirik kirik sai sissetuleku annetustest ja kirikukümnistest.KS seadustas et 10% sissetulekust pidi annetama kirikule. Kirikul oli ka maad, mida renditi. Maa sai annetuste/pärandite kaugu. Tähtsad olid sakramendid õnnistavad toimingud, mille abil on võimalik osa saada Jumala õnnistusest 1. ristimine 2. leer 3. armulaud 4. pihtimine 5. viimane võidmine 6. kiriklik laulatus 7. vaimulike ametisse pühitsemine kirik ühendas ristiusklikke ja ütles, milline on õige uks, kõrvalekaldujaid kuulutati ketseriteks. Vaimulikud mood. 1. seisuse, keskajal oli kirik oluline kult. kaitsja ja säilitaja. Vaimulikud olid kirjaoskajad enamasti. Kloostrid jagasid haridust enne linnade teket. Seal õp. Enamasti tulevased vaimulikud. Arh andis eeskuju kogu muule arh
kardinalid(kõrgvaimulikud, kellel oli Mungad ja nunnad õigus valida paavst) Peapiiskopid Sakramendid- jumalaarm Piiskopid Ristimine Kanoonikud(toomkapiitli liikmed) Leeritamine Kloostriülemad (abtid, Priorid, Piht ja patukahetsus abtissid, priorissid) Armulaud Viimne võidmine Abielu Ordinatsioon e preestriks pühitsemine KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS Keskajal kujuneb maailmavaade, et kirik (katoliiklik usk) ühendab inimesi. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Vaimulik oli talle vajalik/oluline.
GOOTI KUNST. TEOORIA. Uus ehitussüsteem, võimaldab hakata ehitama kergelt ja õhuliselt, ei vajata enam pakse müüre. Põhilised uuendused: 1) terav kaar 2) roidvõlv 3) tugipiidad ja tugikaared Romaani ehitistel olid kandvaks elemendiks seinad, seda nim.massehitis. Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti. teravkaar--üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd--need ongi võlviroided. ristroidvõlv--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp. roie--gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoli...
Kiriku kõige pühamaks raamatuks on piibel, mõlemad kirikud lugesid neid tekste ning püüdsid neist aru saada ja selgitada neid ka teistele. Piibli tõlgendamisel hakkasid tasapisi tekkima kahe kiriku vahelised arusaamatused. Ning aastatel 1054 toimus skisma e. suur lõhe. Kaks kirikut hakkasid arenema isesuundades. Kusjuures Ida kirikut hakati nim. apostlikuks õigeusukirikuks. (Katoliku kirik tunnistab kõiki seitset sakramenti- ristimine, salvimine, abielu pühitsemine, armulaud, preestriks pühitsemine) Pilet 6 1. I maailmasõja tulemused ja Versailles’ süsteem I maailmasõda oli katastroof: hukkus u 10 mln inimest. Sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna. Palju oli vaja üles ehitada pommitamises viga saanud linnu. Sõda tõi kaasa suure languse tööstuses, mistõttu kadus ka palju välisturge ja-investoreid. See kõik mõjutas ka 1919. a majandust. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, mille varematele kerkis hulk väiksemaid
vaheline lühike palvelaul), gloria(au, liigendatud, psalmoodia karakteriga), credo(mina usun, tekst NIKAIA usutunnistus), sanctus benedictus(püha kiidetud olgu, kuni 17. saj olid koos) ja agnus dei(jumala tall); + lõpulaul ITE MISSA EST muutuvate tekstidega, lauludega osa propium algab lauludega graduale ja alleuia, mis moodustavad missa muusikalise kõrgpunkti, aluseks rahvalaulude tekkele communio leiva-veini ohverdamine altari juures offertoorium armulaud patuste jaoks Varase keskaja muusikateoreetikud: Guido Arezzost uus lauluõpetamismeetod ''Guido käsi'' juurutas kompaktse joonesüsteemi püha Ambrosius püha Augustinus Gregorius Suur Troop - ILMALIK LAUL goljaarid e vagandid rändmussikud, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud ''Carmina Burana'' vagandiluule kogu ''Baueri laulud'' 13
Teine osa on Uus Testament, mis koosneb 4-st evangeeliumist, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi. Suur osa neist ettekirjutustest tugineb kirikuisade ja teiste teoloogide töödele. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. Keskne koht sakramentide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Sakramente käsitleva õpetuse järgu on sakramente 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühasse seisusesse pühitsemine. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult. Rooma piiskopid hakkasid keisrivõimust toetatuna üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavsti olukorra tegi keeruliseks Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud langobardid
GAG Referaat Pablo Picasso Koostaja: Klarika Orav Juhendaja: Marju Liidja Klass. 12.E Tallinn 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk3 2.biograafia ja perioodid lk 4-9 3.Maali lisad lk 9-10 4. perioodide kokkuvõte lk 10-11 5. kasutatud kirjandus lk 12 6. viited lk 13 2 Sissejuhatus Minu referaat räägib mehest nimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruíz y Picasso, (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins (Cannes'i lähedal), Prantsusmaa) kes oli andaluusia-hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, ku...
Talurahvasõda. 1524-1526. Müntzeri seisukohad olid selle aluseks. (aadlilossid hävitada blabla..) Suured talupoegade väesalgad. Taotleti ,,jumalikku õigust" ja isegi pärisorjuse kaotamist. Nende vägi aga purustati ja neile maksti kätte. Luther oli kogu selle võitluse vastu. Augsburgi usutunnistus. 1530. kutsuti kokku Saksa Riigipäev. See määras luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud, keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigipea. Schmalkaldeni Liit. Kardeti, et Karl V võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. See oli liit protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga kaks sõda. Keiser sai lüüa, 1555. sõlmiti Augsburgi usurahu, mis tähendas, et ,,kelle maa, selle usk."
Jumal saatis oma poja Jeesus Kristuse maale, et see lunastaks inimkonna patud. Püha Kolmainsus = Isa, Poeg, Püha Vaim (neid ühendav). Surmajärgne ilm oli kas põrgu või paradiis ning enne sinna jõudmist oli viimne kohtupäev e maailma lõpp, kus kõik pidid Kristuse ees aru andma. Alates 12. Saj arvati, et enne põrgut/taevast läheb hind puhastustulle, kus nad piinlevad viimse kohtupäevani. Sakramendid. Sakrament =pühatoiming. Ristimine, usukinnitus e leer e konfirmatsioon, armulaud (vein ainult vaimulikele), pihtimine (pattude ülestunnistamine), viimne võidmine (enne surma õnnistamine), kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Leer- pühakirja põhitõdede kordamine enne täiskasvanuks saamist. Kirik ja ilmalik võim. Kristus rajas kiriku ning määras apostel Peetruse oma asemikuks. Peetruse järeltulijad olid paavstid. Keisrid arvasid, et saavad võimu Jumalalt, kuid paavstid arvasid, et keisrid saavad võimu läbi paavstide Jumalalt
ja tõlgendustest Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid) 2) Indulgentside müük 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus Reformatsiooni algus 1517.a. Saksamaal Wittenbergi Ülikooli teoloogia professori Martin Lutheri väljaastumine Rõhutas: 1) ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema võimalus lugeda 2) sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud Reformatsiooni levik Eestisse Saksamaalt Riia kaudu Vana-Liivimaale 1524.a. pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus Eriti teravaks muutus olukord Tartus, kus liikumise juhiks M. Hoffmann algatas 1525.a. pildirüüsteliikumise Reformatsiooni tulemused Saksamaa aadlike eeskujul võtsid paljud Vana-Liivimaa aadlikud üle luterliku usutunnistuse Kehtis põhimõte kelle maa, selle usk, s.t. et uue usu omaks
uued haigused, rüüstamine, hakati indiaanlasi kiusama- 12. Reformatsioon: Reformatsioon – usupuhastusliikumine Aeg – 16.sajand Põhjused: Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu kontrolli alt. 7 sakramenti Müüdi indulgentse Mõjud: 2 sakramenti – armulaud ja ristimine Uued eesti keelsed sõnad Tekib uus religioon - luterlus Ordud ja kloostrid kadusid Jutlused emakeeles Isikud: Martin Luther – reformatsiooni algataja Philipp Melanchton – Lutheri sõber, kes aitas reformatsiooni edasi viia, kui Luther kinni võeti Johann Tetzel – kurikuulus indulgentside müüa Leo X – paavst, kes algatas indulgentside müüki, et rahastada kirkut 13. Vastureformatsioon:
Lundi peapiiskopile, kellele allus Riia peapiiskopile, kellele allusid Eestimaa piiskop, kellele allusid Tartu ja Saare-Lääne piiskopid, kellele allusid Kirikukihelkondade koguduste preestrid: Pidasid jumalateenistusi(missa-pidulik jumalateenistus) Jagasid sakramente: 1) ristimine, 2) leeritamine, 3) laulatamine, 4) pihtimine, 5) armulaud, 6) viimne võidmine, 7) preestriks pühitsemine Kasvatasid rahvast kristlikus vaimus 15. Selgita Maapäev - Vana-Liivimaa seisuste esindajate nõupidamine/maaisandate ja seisuste esindajate regulaarsed kokkusaamised. Otsused võeti vastu juhul, kui kõik seisused olid nõus ning otsus kinnitati pitseriga rikastatud tunnistusega. Läänisüsteem - süsteem, mille järgi väikeaadlik sai valitsejalt endale maad, kui ta nõustus sõja korral valitseja sõjaväes võitlema.
12) Reformatsioon Keskkond enne reformatsiooni: Maa omanikud Maksude maksmine Usk Haridus Patukahetsuskirjad ehk indulgentsid: Ma mõistan Sind lahti Sinu patudest. Martin Luther oli õigusteaduse tudeng, kes sai valgulöögiga pihta. Sai Augustinuse ordu mungaks ja hakkas õppima teoloogiat. Teesid- Lutheri usutõed. Sola Scriptula!- Ainult pühakiri. Sola Fide!- Ainult usk. Õpetus Oluline oli ristimine ja armulaud. Oluline osa ka kirikulaul.Vaimulik võib abielluda. Martin Luther tõlkis pühakirja saksakeelde. Kasutati trükimasinat. Heaajasti Gutenberg. 1526 Splyeri maapäeval ,,kes omab maad, selle usk" 1529 Maapäeval Tekis protest. Protest- Protestant- Usulahud. Smalkaldeni liit asusid keisriga sõtta 1546-1547. Protestandid purustati. Vastureformatsioon ja selle kaks suunda. 1) Inkvisitsiooni tugevdamine. Väärõpetuse välja juurimine ja teisiti mõtlejate hävitamine.
Kas väide ,,Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad" on tõene või väär? Tõene 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? Jumal on üks, kuid tal on kolm isikut ehk hüpostaasi - Isa, Poeg ja Püha Vaim. 59. Kes on rooma-katoliku kiriku kõige kõrgem vaimulik? Rooma paavst (Franciscus) 60. Mis on sakrament? Millised on luteri kiriku sakramendid? Pühad toimingud. Luteri kiriku sakramendid on järgmised: 1) Ristimine 2) Armulaud 61. Mida tähendab Püha Õhtusöömaaeg? Kommunioon ehk ohvriaine esindab Jumalat ennast ja ohvriroa ühisel maitsmisel uuendatakse Jumala ja koguduse sidet. 62. Mida tähendab kristlastele ristimine? Selle abil saadakse kristlaseks. 63. Kes annavad välja ajakirja ,,Vahitorn"? Kuidas selle usundi misjonäre ära tunda? Jehoova tunnistajad. Nad ei kanna risti. Nad tahavad sinuga Piiblit uurida. Viisakalt riides. 64. Mida usuvad Jehoova tunnistajad Jeesus Kristuse hukkamisviisi kohta?
traditsioonide õpetust. 57. Kas väide ,,Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad" on tõene või väär? Tõene 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? Jumal on Isa, Poeg ja Püha Vaim 59. Kes on rooma-katoliku kiriku kõige kõrgem vaimulik? Paavst 60. Mis on sakrament? Millised on luteri kiriku sakramendid? Sakrament /ld sacramentum püha armuand; ristimine ja armulaud 61. Mida tähendab Püha Õhtusöömaaeg? Kristuse ihust ja verest osasaamist 62. Mida tähendab kristlastele ristimine? Ristimistoiming on niihästi surma ja ülestõusmise kui ka patust puhtaks pesemise sümbol. 63. Kes annavad välja ajakirja ,,Vahitorn"? Kuidas selle usundi misjonäre ära tunda? Jehoova tunnistajad, levitavad aktiivselt oma usku. 64. Mida usuvad Jehoova tunnistajad Jeesus Kristuse hukkamisviisi kohta? Et risti asemel suri Jeesus püstisel palgil. 65
Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed. Jumalateenistusse kuuluvad palvetamine, pühakirja lugemine, jutlustamine, laul ja õnnistamine. Vanades kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames. Pühad toimingud on sakramendid. Eri konfessioonides on nende arv erinev. Ristimine, mille läbi saadakse kristlaseks, ja armulaud (kr k euharistia), mille kaudu saadakse osadus Jeesus Kristusest, on kõikides kirikutes. Patukahtsus koos pattude andeksandmisega salvimine abielu surmaeelne võidmine ja vaimulikuks pühitsemine on sakramentideks vanades kirikutes, näiteks roomakatoliku kirikus on sakramentideks kõik ülalloetud. Luterliku kiriku saksamendid on ristimine ja armulaud. Kirikupühad Kristlik ajaarvamine tekkis 5. sajandil ja sai üldkasutatavaks 8. sajandil. Läänes mindi 16. - 18
Piiskopi ülesanded: · Preestrite ametisse pühitsemine · Kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine · Altarile pühitsemine · Kirikute ja kabelite sisse õnnistamine · Verevalamisest rüvetatud paikade pühitsemine · Kontrollis alamate vaimulike tööd Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia preester ning mis peavad usklikele edasi andma jumalaarmu, nt. Armulaud Missa pidulik jumalateenistus 1.7 Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul
kontseptsiooni kõrvale tõuseb pihilkäimine. Meeleparandusprotsessi toomine kirikusse aitas parandada usklike meeleolu, aga täitis ka kiriku kassasid. Iga inimene pidi pihtima minimaalselt kolm korda aastas, vastasel juhul heideti ta kirikust välja. Pihile järgnes andeks andmine ehk absolutsioon. Kirik tegeles aktiivselt ka indulgentside müügiga, mille ostmine siiski ei tähendanud pattude kustutamist, vaid kõigest patukaristuse leevendamist. Sakramentidest tähtsaim oli endiselt armulaud. Õpetust, mis selgitab veini ja leiva saamist Jeesuse vereks ja ihuks, nimetatakse transsubstantsiooniõpetuseks. 13. sajandil paneb skolastik Petrus Lombardus paika seitse püha sakramenti, mis küll kinnitatakse alles 16. sajandil, abielusakrament lisati 19. sajandil. Kolm sakramenti armulaud, ristimine ja viimne võidmine olid ühekordse iseloomuga ja jääva mõjuga. Alates 12. sajandist jõuab lõpule rüütliseisuse väljakujunemine, puhkeb õide
piiskopi eesistumisel. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Kiriku isade õpetus. - Põhiline õpetus rajanes Piiblil. Piibel ei sialda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Kirikuisadeks nimettakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooga. 16. 7 sakramenti ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse(vaimulikuks) pühitsemine need on selleks, et saavutada õndsust. Viimased kaks abiellumine, vaimulikuks astumine mitte. 17. Araabia ja Venemaa ajalugu ja kultuur ARAABIA pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhames 610. a paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteelik olend. Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja.
Kodune töö usundite kohta Kerli Djomina FT1 Judaism Ajalugu Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaaniast Süüria kaudu Palestiinasse. Aabrahami järeltulijad asusid elama Kaananisse, kuid kui maad ähvardas näljahäda, läks Aabrahami pojapoeg Jaakob koos oma perekonnaga Egiptusesse, kus nad elasid senimaani kuni tuli võimule vaarao, kes kohtles iisraellasi orjadena. Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses, kelle juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse. Kolm kuud pärast Egiptusest põgenemist jõudis rahvas Punase mere lähedal Siinai mäe jalamile, kus Jumal andis Moosesele käsud, mis olid kirjutatud kivitahvlitele: kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk ,,tõotatud maa" , kus esimeseks kuningaks sai Saul, tema järel ...
Kontrollküsimused kristlus I kohta: 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johannes 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust? Kreeka keeles tehti vahet kolmesuguse armastuse vahel: eros - meeleline armastus mehe ja naise vahel, filadelfia venna- või õearmastus, armastus kristlaste vahel, ligimesearmastus ja agape (agaape) heategudele suunatud ennastohverdav kristlik armastus, varakristlikult ka "armastussöömaaja" tähenduses. 6. Kuidas nimetatakse Josephuse kirjutatud teksti osa, kus nimetatakse Kristust? Testimonium Flavianum 7. Nimetada sünoptilised evange...
Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kogudust juhivad valitavad vanemad ja jutlustajad. Kalvinistid kõrvaldasid riitusest oreli, altarid, pühapildid, ristid ja küünlad ning säilitasid jutluse, palve ja laulu; kirikupühadest jäid alles ainult jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad. Keelati lõbustused ja erksavärviliste riiete kandmine. Sakramentidest jäi alles ristimine ja armulaud. Kalvinistid olid sallimatud katoliiklaste vastu. Kalvinism oli levinud Saksamaal katoliikluse ja luterluse kõrval.7 Ülaltoodust nähtub, et Vestfaali rahulepingus toodud cuius regio, eius religio põhimõte tähendas seda, et iga valitseja võis säilitada oma territooriumil valitseva usu, milleks võis olla katoliiklus, luterlus ja kalvinism. Rahuleping garanteeris erinevate uskude võrdsuse ning lõpetas sellega ususõdade ajajärgu
rahurikkujatena ise haavatavad nii oma prohvetluse pooldajate kui vastaste kirgedest. 6 13. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur Uskumuste süsteem arusaamiste kogum elu põhiväärtustest ja elu mõttest Religioon uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas Avalik funktsioon nt armulaud, vihmatants, nõiajaht. Uskumuste ja rituaalide väljendatud, kavatsuslik osa Varjatud funktsioon uskumuste ja rituaalide tunnustamata, sageli ootamatu funktsioon. Nt vihmatants ei pruugi tuua äikest, kuid vabastab vähemalt ajutiselt põuast tingitud stressist Düsfunktsioonid eeldab, et ainult üks ideekogum peegeldab tõde, erinevate uskude esidajate vahel potensiaalne konfliktivõimalus. Eemaletõukavus. SEKTANKTLIKUD KONFLIKTID religioonidevahelised suurtülid
Eripäraks on see, et preestriteks võivad olla ainult abiellumata mees. Tsölibaat pärineb 11.sajandist. Oluline roll on kloostritel ka ülikoolide loomisel. 1517. aastal lõi Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi usupuhastuseks. See oli protest, soov muuta kiriku tavasid. Viidati indulgentside müügile, aga võitlus toimus Piibli eest usu aluseks peab olema pühakiri. Protestantlikes kirkutes on ainult 2 skaramenti ristimine ja armulaud. Algupäraselt ei kavatsenud Luther oma kirikut rajada. Ühiskondlikud olud aga viisid uue kiriku tekkimiseni. 1523. jõudis luterlik reformatsioon ka Eestisse. Inimese lunastus sõltub Jumala armust, mitte inimese headest tegudest. Usupuhastuse järel hakkas tekkima erinevaid liikumisi: baptism juured asuvad 16.saj, rõhutas, et ristida tuleks täiskasvanud inimesi nende enda usu põhjal; metodism, adventism püha eluviis; jm. Amish on säilitanud
taoline tõlgendus andis teoreetilise baasi, millele kirik sai rajada oma ilmalikke valitsejaid allutava ülemvõimu. Aja jooksul jõuti seisukohale, et inimsoo õnnistuseks on vajalik kirku ülevalitsus kõigi ilmalike riikide üle. 19) Seletage mõiste sakrament ja nimetage 7 sakramendist 5 kõigile kristlastele kohustuslikku Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele üle andma jumala armu. Ristimine, armulaud, piht, leeritamine, viimne võidmine 20) Selgitage mõne lausega kirikuhierarhia ülesehitust Kõige tähtsam oli patriarh(juhtis mitut peapiiskopkonda ja preestritööga üldiselt ei tegelnud, peamine patriarh oli Rooma paavst). Tähtsuselt järgmine oli metropoliit. Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on peapiiskop. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester
lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest. Kyrillos ja Methodios-koostasid kirillitsa, ehk slaavi tähestiku,9. Saj. 15. Mida tähendab feodalism ning millal see kujuneb? keskaegse Euroopa ühiskondlikku ja majanduslik korraldus, mis põhines senjööri ja vasalli omavahelisel usalduslikul suhtel. Kujunes juba Merovingide ajal. 16. Mida tähendab sakrament ning nimeta need. (7) Sakrament ehk püha toiming, rituaal. Katoliiklikus/õigeusu kirikus on neid 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. 17.Selgita lühidalt paavstiriigi teket. Paavstiriik kujunes 756 aastal, kui Pippin Lühike korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne oma Rooma lähipiirkonna ning tekkiski Paavstiriik. 18.Võrdle normannistlikku ja antinormannistlikku teooriat . *normannistlik – slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema
Kunagi saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik maa peale ja vahetult selle eel toimub viimne kohtupäev. Siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saatud tegudest aru anda. Ajaliku maailma lõpp, alles jäävad taevariik õigetele, põrgu hukatus patustele. · Puhastustuli tuli, kus patused oma pattude lunastamiseks viimse kohtupäevani piinlevad. · Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. SUUR KIRIKULÕHE. Varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavast aga mitte (kuigi tunnistas Ida-Rooma keisrit ilmaliku valitsejana) Süvenesid erimeelsused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. 1054. saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Seal toimunud
Kirikuisad Ambrosius 340-397 Hieronymus 345-420 Augustinius 354-430 Vulgata e ladina keelde tõlgitud Piibel 4.saj "Jumalariigist" ideaalne kristlik riik e katoliiklus Sakramendid Petrus Lombardus 12.saj: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine (abiellumine, vaimulikuks astumine) Transsubtantsiooniõpetus armulaua vein ja leib muutub Kristuse vereks ja ihuks ... paavst Innocentius III 1198-1216, kinnitati Lateraani kirikukogul 1215 Püha Peetrus, kui esimene Rooma piiskop(paavst) esimene paavst Gregorius I Suur 590-604 (Jumala teenrite teener) * mitra ja tiara kroon kalliskividega
Sm alguse saanud reformatsioon leidis toetust ka teistes EU maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastus Ulrich Zwingli. 1523 kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paacstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Luther ja Zwingli tõlgendasid täiesti erinevalt armulaua küsimust. Luteri arust oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli pidas seda sümboolseks mälestustoiminguks. Zwingli hukkus 1531.a Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin(1509-1564). 1536.a avaldatud raamatus "Ristiusu õpetus" seletas ta oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle järgi on Jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Tema arvates
aastal oli skisma ehk suur kirikulõhe; tekkisid kreekakatolik ehk õigeusk ja roomakatolik kirik; 16. sajandil oli teine lõhenemine; tekkis protestantlik (luterlik, kalvinism, anglikaani) kirik; kristlusest on välja kasvanud mormoonid, jehoova tunnistajad, muunid Pühakiri Piibel, nii vana kui uus testament Rajaja puudub Pühad paigad kirik, Jeruusalemm; Santiago del Compostella Iseloomulikud riitused sakramendid, näiteks armulaud, ristimine; katolikus on seitse sakramenti, luterlikus vaid need kaks, babtistlikus pole ühetegi; palverännakud
· Väidetakse, et ta hooldajad sundisid meest tühjadele lõuenditele oma allkirja kirjutama, et neid hiljem petuskeemides kasutada (=>kunstikaupmehed hilisemate tööde suhtes umbusklikud) · 1988 nov südamerikkega haiglasse, suri kuulates oma armastatud heliplaati "Tristan ja Isolde" · Maetud endanimelise teater-muuseumi krüpti, hoone vastas on Sant Pere kirik, kus toimusid nii Dalí ristimine ja esimene armulaud kui ka mehe matused · 1912 sisustab endale vanemate korteri pööningul ateljee · õppis 1916 sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid · 1919 asutas koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust (Goya, El Greco, Michelangelo jt.), ka värsid ,,Kui vaikib lärm" · Tundis huvi psühholoogia vastu, luges Kanti, Voltaire'i, Nietzsche teoseid PABLO PICASSO (25.10.1881-8.04.1973)
- Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). - Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud. - Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid Preestrite praktiline tegevus: 1) seitsme sakramendi jagamine (jumalaarmu väljendavad kristlikud toimingud): ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine).; 2) jumalasõna õpetamine: ,,Meie Isa palve", ,,Ave Maria", 10 käsku jm. missa - armulauaga pidulik jumalateenistus katoliku kirikus Liturgia missa muusikalis-sõnaline osa Misjon jumalasõna kuulutamine paganate seas Katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul Klooster ühiselt elavate munkade või nunnade välismaailmast eraldatud elupaik/asula
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
