Kõrgemad sõjakoolid asutati 18 saj. Prantsusmaal, Preisis ja Austrias. Sõjanduse reformaatorid Rootsi kuningas Gustav II Adolf tegi rootsist suurriigi. Kutsuti ka välismaalt oma elanikke teenistusse. Seda teostati maapalgalise süsteemi kaudu: teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kõige vajalikuga kindlustada. Sõjaväereformi teostajaks Prantsusmaal olid Michel Le Tellies ja tema poeg Francois. Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma. Prantsuse kõige silmapaistvam sõjaväeinsener oli de VAuban. 18, sajandil oli Preisi sõjaasjanduse edasiarendajaks kuningas Friedrich II, kelle valitsemiseajal suurenes riigi territoorium. Muudeti sõjavägi mobiilseks, suurendati tuntavalt jalaväe tulistamiskiirust niing arendati ja täiustati suurtükiväge. 17. Teadus
maksustas Rooma avalikud käimlad. Kui Titus arvas, et isa on läinud liiale, võttis Vespasianus peotäie münte ja pistis pojale nina alla, lausudes: "Ei haise". Siit pärineb väljend "Raha ei haise! IMPEERIUMI SEISUND. ÜLESTÕUSUD PROVINTSIDES. Veapasianuse reformid. Sel hetkel, mil Vespasianus haaras võimu, oli impeeriumi seisund üliraske. Provintsides toimusid ülestõusud. Riigikassa oli tühi Nero pöörase pillamise tõttu, distsipliin oli armees langenud. Kindla ja ettevaatliku poliitikaga õnnestus Vespasianusel küllaltki ruttu impeeriumi uuesti kindlustada. Ülestõusud summutati. Karmikäelise kulude piiramisega ja maksude korrastamisega parandas imperaator rahanduse. Sõjaväeline distsipliin tõsteti uuesti jalule. Impeeeriumi piirid kindluststi. Ülestõus Juudamaal. Vespasianuse ajal alistati lõplikult Juudamaa, mis oli juba Nero ajal 66. a. tõusnud üles imperaatorlike ametnike rõhumise tõttu
Võrkpalli algorganisatsiooniks sai Noorte Meeste Kristlik Ühing, ingliskeelse lühendiga YMCA. Noored kristlased ei tahtnud, et võrkpallist aktiivne võistlussport kujuneks, vaid soovisid, et see oleks vaid kerge ajaviide. YMCA eestvedamisel oli võrkpall 20. sajandi teisel aastakümnel tuntud juba kõigil mandreil ja harrastajate hulk küündis sadadesse tuhandetesse. Mängu harrastasid nii noored ja vanad, kuid ainult mehed. Võrkpallil oli oluline roll ka Ameerika armees Esimese maailmasõja ajal. Kuna kindralid leidsid, et sõdurid võiksid võitluse kõrvalt ka sporti teha, siis hakati sõjaväebaasides võrkpalli mängima. Taoline tava sõjaväes levias kiiresti ning jõudis koos Vene vägedega Vabadussõja ajal Eestisse. 20. sajandi esimestel aastakümnetel oli võrkpall pelgalt ajaviide. Kuna korvpall oli tollal juba tõeline spordiala, siis hakati ka võrkpalliga järjest rohkem tegelema. Võrkpallile loodi 1916
6. Venemaa sõjaline aktiivsus mõjutas ka Eestit. Sõjalaevad eesti rannikuvetes, kaaperdati kaluripaate ja kaubalaevu, rannikuelanikelt nõuti vett, toiduaineid, kariloomi jms. Tuli täitsa erakorralisi koormisi. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendumist hinnati kõrgelt. Avalik arvamus ründas järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. Vene armees teenivate baltisaksa ohvitseride kõige silmapaistvam esindaja oli Michael Andreas Barclay de Tolly. Balti provintsiaalseadustik – esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 1881 – Aleksander II valitsemisaja lõpp 1801.a – Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks 1808-1819 – Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses 1812 – 1829 Filippo Paulucci Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused
passiivse kaitse strateegiast (prantslased lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). teati ka sakslaste Schliffeni plaanist, kuid seda ei usutud ega võetud tõsiselt. Venemaa: loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe olid puudulikud ja aegunud. Inglismaa: lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. VI Sõjategevus: (lk 27-31) Peamine sõjategevus toimus kahel rindel - Läänerindel ja Idarindel. Sõda võttis maailmasõja
,,kõva käe" valitsuse järele II KOMMUNISTLIKU DIKTATUURI KUJUNEMINE VENEMAAL Ideoloogia kommunism (marksism-leninism), mis seab esiplaanile klassi. 1. 1917. aasta Venemaal 1. Kuidas aitas I maailmasõda kaasa tsaarivõimu kukutamisele Venemaal? Sõjalised kaotused, mis ei tulenenud mitte sõdurite kehvast võitlusest, vaid väejuhtide saamatusest, kehvast relvastusest ja halvast organiseeritusest armees 1915.a. otsustas tsaar asuda ise vägede etteotsa ja võttis endale ülemjuhataja ameti. Tulemuseks oli , et tsaarile kandus isiklik vastutus järgnevate kaotuste eest Rasputini lähedus tsaarinnale, õõnestas tsaarivõimu autoriteeti ja andis alust kuulujuttudele Sõja tõttu tekkisid raskused linnade varustamisel toiduainetega, puudus oli tööjõust maal ja tarbekaupadest. Osa vabrikuid ei suutnud toorme puudumise tõttu tootmist jätkata
Herodotos: 5. Saj Halikarnassosest ,,ajaloo isa", ,,Historia" Kreeka-Pärsia sõjad + sissejuhatus konflikti kujunemisest. õpetlik sõnum auahtnusest ja liigsest enesekindlusest: Xerxes. Kasutas pärimust. Thukydides: 5/4.saj ateenlane, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo, oli väga allikakriitiline, ratsionaalne, kirjutas vaid õige versiooni. Traditsiooniskeptiline. Sündmuste ajendid ja tõelised põhjused. Xenophon; 5/4.saj ateena palgasõdurite pealik Sparta armees. ,,Helleenika" ülevaade Kreeka ajaloost 4.saj Ip. Diodoros: 1.saj ema ehk hellenistliku perioodi lõpus. Sitsiiliast. Esimene ülevaatlik maailma ajalugu ,,Ajalooline raamatukogu", mis müütilisest algusest kuni kaasajani käsitledes idamaade, Kreeka ja Rooma ajalugu. Plutarchos: 1.-2. saj maj. Ajaloolise bibliograafia meister, kes kirjutas Kreeka ja Rooma riigimeeste ,,Võrdlevad elulood". 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood Korinthose türannid: Korintoses valitses 8
· Puritaanid jagunesid · Presbüterlased arvasid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad(presbüterid) o Presbüterid omakorda peaksid valima koguduse vaimulikud, enne määras ametisse neid piiskop · Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud · Presbüterlased ja independid muutusid poliitilisteks parteideks · Presbüterlased domineerisid parlamendis · Independid domineerisid armees · 1648 Pride'I puhastus o Vangistati presbüterlikke o Võim läks Oliver Cromwelli poolt juhitud sõjaväelaste kildkonnale Puritaanlikud sektid · Loodi puritaanlikke kogudusi o Nt ranterid eitasid pühakirja ja traditsioonilist moraali · Tekkis rohkesti sekte, kel oli usuküsimustes eriarvamused · Sektid loobusid kalvinismi dogmast ettemääratuse õpetusest o Sest paljud laostusid seda kutsumust järgides
12 President Hindenburgi heakskiit Ta soovis seadusandlikku võimu, mida sai anda ainult kõrgem rahvavõimu organ- Riigikogu ehk Reichtag. Selle jaoks oli tal vaja president Hindenburgi poolehoidu. Lähtuvalt sellest organiseeris Hitler ürituse pea ainult Hindenburgi pärast Potsdamis 21. märtsil 1933. aastal, paar päeva varem kui Riigipäev kokku kutsutakse, sealses garnisoni kirikus. Teadaolevalt oli Hindenburg teeninud armees üle poole sajandi ning et ühendada vana ohvitser oma kaasvõitlejatega, organiseeris Hitler peaaegu kõik tema endised võitluskaaslased üle terve riigi kohale paraadil osalemiseks. Ise seejuures mängides alandlikku ja ametlikku, kandes lihtsat ülikonda, kummardas Hitler sügavalt vana sõduri ees väljendades oma austust. Ta oli esimene Kantsler alates 1919.aastast, kes oli võtnud vaevaks midagi sellist korraldada ja see liigutas presidenti hingepõhjani
Kümneaastaselt asus ta õppima La Fleche`i jesuiitide kollegiumisse, kus ta sai põhjaliku ja mitmekülgse hariduse(matemaatikas, keeled, teoloogia, filosoofia). Jesuiidid hindasid ta vaimuandeid ja silmas pidades ta nõrka tervist võimaldasid tal hommikuti kauem voodis lamada. Keskkooli lõputunnistuse sai Poitiers's, kus ta õppis ka õigusteadust, mille lõpetas juristina. 1618. aastal läks ta Hollandisse ning astus sõjaväeteenistusse Hollandi Nassau Maurice'i armees, samal aastal 10 novembril kohtus ta Caeni Ülikooli professori Breda's Isaac Beeckmaniga, kes oli teaduse uue sõnaga hästi kursis, kes üritas ühendada füüsikat ja matemaatikat, ja kes pani Descartes't avastama nähtuste mehhanisme ning kellel oli tema üle väga suur mõju. Järgnevatel aastatel viibis Descartes sõjakäikudel Taanis ja Saksamaal ning avastas endas üha suurema huvi teadlase ja mitte sõjaväelase karjääri vastu. Tema
Stalini aeg >riiklik propaganda, noorsookasvatus >sundkollektiviseerimine >ränk hoop põllumajandusele >kurss maailmarevolutsioonile (relvastusprogramm; Punaarmee ettevalmistamine) >industrialiseerimine *eelisarendati rasketööstust *sõjatehnika: tankid, lennukid >majandus rangelt riigi korra alla; viisaastaku plaanid >1932-33 Ukraina näljahäda >1934. a suur terror oma võimu kindlustamiseks *partei sees, julgeolekuorganites, armees jne *rahvusvähemused (mitmetele rahvastele anti hoop, millest ei toibunudki enam) *näidisprotsessid =>loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG 9. Demokraatia Põhjused, miks püsima jäi: >pikaajalised demokraatia traditsioonid (nt USA, Inglismaa, Prantsusmaa) >Suurel Depressioonil vähesem mõju, eelnevalt parem algseis või oskuslikum lahendamine (nt Ingl devalveeriti raha) >äärmusliikumiste sidumine (Prantsusmaal Rahvarinne stabiliseeris poliitilise olukorra)
· Sokrates - pääste jõuline. · Aristooteles - parima lõpuline. · Platon - lai. · Sophokles - tarkuse jõuline. · Pythagoras - kõneleja. · Philipos - hobuse sõber. · Perikles - kõikjal kuulus. 3.3 VABARIIGI AEG. Ajastule oli iseloomulik võitlus patriitside ja plebeide vahel. Plebei - kerjus, ori. Rooma lihtrahvas, hilisemal ajal Roomasse elama tulnud inimesed. Neil puudusid kodanikuõigused, nad ei võinud omada maad kuid pidid teenima Rooma armees. Patriitsid - Rooma põliselanikud, oli õigus omada varandust, ei kandnud sõjaväes teenimise kohustust kuid ei tohtinud abielluda plebeiga. Klasside vaheline võitlus lõppes III sajandil eKr. Selle tulemusena said plebeid patriitsidega võrdsed õigused. Plebeid saavutasid selle nii, et läksid korraks Rooma linnast välja. Plebeide saavutatud õigusi hakkas kaitsma rahvatribuun. Igasse uue riigikorra ametisse pandi kaks inimest, et vältida diktatuuri tekkimist. Veto - "keelan."
Vietnamist lahkuda ning põhja-vietnamlased pidid USA'le loovutama kõik sõjavangid. Tõsiasi, et USA astus Vietnami sõjast välja, ilma et oleks lahendanud poliitilised küsimused, mis konflikti algselt oli vallandanud, muutis aga edasise sõjategevuse paratamatuks. 4.8 Sõja lõpp Sõda Vietnamis ei lõppenud Ameerika taandumisega konfliktist, vaid võttis üksnes teise suuna. 1973. aastal paistis olukorad Lõuna-Vietnamile lootusrikas. Nende armees oli üle miljoni sõduri ja kasutusel olid USA uusim relvastus, millest suurema osa moodustasid relvad, mille liitlasväed olid ma jätnud. Kommunistlikel vägedel, kes polnud veel viimastes lahingutes kogetud kaotusekibedustest üle saanud, oli Lõuna Vietnamis üksnes 150 000 sõdurit. Lisaks sellele olid purustatud teed, mida kasutati nende varustuse kohale toomiseks. Seega oli Lõuna-Vietnami armeel teatav ülekaal, aga mitte kauaks.
· Dresdeni rahuga jäi Sileesia Preisimaale · Friedrich II tunnistas Frank I SRPR keisrina · Euroopa Seitsmeaastane sõda 1756-63 · Saksa-Austria ajalooks ka III Sileesia sõda · Levis kiiresti konfliktideks üle maailma · Üldine Euroopa riikide vastuhakk Preisimaa kasvavale võimule · Preisimaa liidus vaid Suurbritanniaga · Vastas Austria koos Venemaa,Prantsusmaa ja Rootsiga. · Preisi algne edu sulas kiiresti · Sõja lõppperioodil armees vaid 100 000 sõdurit · Saatus tõi appi venemaaa · Uus tsaar Peeter III oli fanaatiline preislaste toetaja · Poola jagamised- 1772,1793,1795 · Poola territoorium jagamised venemaa, Preisimaa ja austria vahel · Preisimaa sai juurde 141 00o km2 · Võrdluseks Venamaa ligi 500 000km2 · Friedrich II kuningana · Euroopa armastusväärsem valitseja(Voltaire) · Muutus tulu sõdades osalemisega Suur prantsuse Revolutsioon 1789-99. ·
5) Egeuse tsivilisatsioon Schliemann saksa päritolu kaupmees, arheoloog , pühendas elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. Kaevas ka Mükeenes. Evans Knossose väljakaevaja, restaureerija , inglise arheoloog, hakkas Kreeta kultuuri nimetama Minose kultuuriks, avastas lineaarkirja B Ventris inglise arhitekt,desifreeris lineaarkirja B; II MS ajal töötas sifritega britannia armees Jason Vana-Kreeka mütoloogias kangelane, kes juhtis argonaute (laev "Argo" järgi) nende retkel kuldvillaku järele. Perseus Zeusi ja Argolise kuninga Akrisiose tütre poeg. Pärast surma tõsteti Perseus tähtkujuna taevasse.Oraakel ennustas Akrisiosele, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg. Ettekuulutus, läks täide: Perseus osales seal spordivõistlusel
Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (nt nõuti kirjaoskuse testi). 1950.-1960.aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal getostuma. 1940.aastate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. Võeti vastu seadused, millega keelati rassiline diskrimineerimine armees, föderaalametites, haridusasutustes (1954) jne. Seejuures avaldas probleemi lahendamiseks survet ka neegriliikumise kasv. 1950.-1960.aastatel oli selle eesotsas baptistist pastor Martin Luther King (1929-1968), kes pooldas vägivallatu võitluse taktikat. Vaatamata vastu võetud seadustele esines ka edaspidi tagasilööke: suurlinnades toimus aeg-ajalt rassirahutusi ning 1968 tapeti Martin Luther King. Vähesel määral
jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). - teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. 3) Venemaa: - loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. - loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. 4) Inglismaa: - lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. - mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. 1.5. Sõjategevus 1914-1918:
· Põhjuseks Rootsi kiire taastumine · Sisaldas erinevaid majanduslikke, kuulturilisi ja poliitilisi järeleandmisi · Aadli tagasipöördumisel riigistatud mõisad tagastati · Säilis rüütelkondade ja KOV laialdane võim · Kehtima jäi endine õigussüsteem ja maksukorraldus · Lubatuks jäi luteri usk, saksa keel ja kultuurisüsteem · Kohalikud kõrgemad ametid jäid siinse aadli kätte · Kindralkubernerideks määrati Vene armees teeninud välismaalasi · Erikorra mõju · Aitas säilitada ja arendada Eesti rahvust · Võimaldas paremini vastu seista venestuslainetele · On vaieldamatu eeldus EV loomisele 1918 Katariina II poliitika: · Esimene venestaja siinmail · ,,Baltimaad on impeeriumi lahutamatu osa" · Peamine liitlane George Browne · Riia kindralkuberner kuni 1792 · Asehalduskord 1783-96 · Tinglikult I venestamise katse · Põhjalik valitsemise reorganiseerimine
jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). - teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. 3) Venemaa: - loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. - loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. 4) Inglismaa: - lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. - mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. 1.5. Sõjategevus 1914-1918:
Hemingway ja Remarque. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella” Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega . See on loomingu sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega – sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks).On korduvalt tõsiselt vigastada saanud. Saab töö ajalehes reporterina I maailmasõja vabatahtlike armees, aga rindele ei läinud – oli ühest silmast poolpime. Lõpuks sai Punase Risti kaudu Euroopasse ning pääses ka rindele . Saab Itaalia rindel haavata. Tema mõtted sõjast tulles muutusid võrreldes endisega. Tekkisid küsimused sõja mõttetusest. Pärast sõda uuesti Euroopasse. Peatub Pariisis, väljasõidud Itaaliasse ja Hispaaniasse. Oli ajalehereporter. Tuleb Euroopast tagasi Floridasse. Käib Aafrikas küttimas. Paar reisi ka Hispaaniasse – tema teiseks huviks härjavõitlus
1709. aastal juuni lõpus Ukrainas Poltaava lahingus purustas Peeter I rootslaste peaväe täielikult. Venelaste jõudude eest kapituleerusid 1710. aastal Tallinn, Pärnu, Kuressaare. 29.septembril 1710 aastal kirjutati Tallinna lähedal Harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi vägi alistus ning Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnistasid. Põhjasõja lõpp: Kuigi kapituleerumisega sõjategevus Eesti alal vaibus, polnud kannatused eesti rahvale veel läbi. Rootsi armees levinud katku epideemia 1710-1711 aastal tappis poole sõjas ellujäänud talurahvast. Rahvaarv langes 120 000- 140 000 inimeseni. Maal oli kaos ja ringi hulkusid endiste sõdurite ja talupoegade röövsalgad e sissid. Peale Tallinna langemist kestis sõda veel 10 aastat. Kuigi Rootsi maavägi sai purustatud, oli ta merevägi endiselt väga tugev. Riigis olid suured rahaprobleemid. Kui seni oli väljapüütud tulla tänu provintsidele, siis nüüd hakkas sõda tõsiselt kurnama
Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721 Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tlns ja Riias määratud kindralkubernerid. Nendele ametikohtadele said mitte venelased, vaid Vene armees teeninud välismaalased. Kroonuametkonna peamiseks mureks oli kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine. Kõrgete sõjaväelastena viibisid kindralkubernerid alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest kuigivõrd huvitatud. Valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abilisteks määratud kahe valitsusnõuniku kätte.
suurriikide hulka! Noorusaastad: 1712-1730 · Friedrich oli laia silmaringiga vaimne isik: huvi filosoofia ja kunsti vastu · Lihtsakoeline isa ei väärtustanud poja intellektuaalset tegevust, vaid proovis seda takistada · 1730 Friedrich saab praktilise väljaõppe riigiteenistuses (2.a. alamametnikuna) ja huvitub riigihaldusest · Poliitilise abielu sõlmimine · Teenib Preisimaa armees · Raske nooruse tulemus: F areneb vastupidav, töökas ja kohanemisvõimeline troonipärija. Filosoofilise palge avaldumine · 1736 sai oma õukonna ja õiguse pühenduda filosoofia ja kirjanduse õpingutele · F alustab eluaegset kirjavahetust prantsuse valgustusfilosoof Voltairega, kes külastab FII õukonda ja levitab tema mainet · F tunneb siirast huvi 18.saj prantsuse valgustusfilosoofia vastu ja proovib ellu
sajandi lõpus ja II MS lõpust Eesti taasiseseisvumiseni. 17. sajandil tekkisid Peipsi äärde kalurikülad – massiline sisseränne. 18. saj teisel poolel tulid vanausulised. Venestamise ajal kehtestati koolide ja ametiasutuste keeleks vene keel, vene mõju suurenes kõikidel elualadel, üritati põlisrahvad ära kaotada, keelde tuli üsna palju pragmaatikat. Nõukogude perioodi ajal tuli teistmoodi sõnavara – bürokraatia ja ideoloogia. Vahetud kontaktid, teenimine Vene armees, popkultuur. Sõnu on tulnud rohkesti nii murretesse kui kirjakeelde, nii substantiive kui ka verbe. Temaatiliselt nt palju kõnekeelset, emfaatilist, aga ka tehnika-, loodus- jm sõnavara – tihedad kontaktid. Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise, kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka, halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot,
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada
võitle b kommunismi vastu. Kriitiline olukord tekkis septembris, kui rinne Eestist tagasi tõmmati. Oli võimalus jääda kodumaale ja oodata P unaarmee "vabastajaid" või lahkuda koos S aksa vägedega. Enamik valis kodumaalt lahkumise lootuses, et taandudes läände saame varem või hiljem lääneliitlaste sõjavangideks. See oli raske teekond kokkuvarisevas S aksa armees, kuid otsustavates lahingutes 14 Eesti väeosad enam ei osalenud. Minu sõjatee viis mind Kuramaa kotti, kus olin kuni sõja lõpuni. Koos oma poistega olime väheste seas , kes sealt välja pääses id ja oma sõjatee Saksamaal B riti sõjavangilaagris lõpetasid. Nüüd saabus olukord, kui mu näituseväljaku sõbrad olid minust paremas olukorras . Nad olid kodumaal, oma rahva keskel, kangelased, ja mitmedki eelistatud olukorras
Kodakondsusest võib ka ise loobuda, kuid lõpliku otsuse teeb Vabariigi Valitsus. Sünnipärasel eestlasel on alati õigus oma kodumaale tulla. Sünnipäraselt eesti kodanikult ei saa eesti kodakondsust ära võtta. Ülejäänutelt saab kodakondsust ära võtta valitsuse otsusega: 1. Kui kodakondsus on saadud seadust rikkudes. 2. Kui keegi on püüdnud vägivaldselt kukutada Eesti põhiseadustiku korda. 3. Kui keegi on ilma valitsuse loata teeninud välisriigi armees või luures. Liigitus: 1. Eesti kodanikud 2. Välismaalased 3. Kodakondsuseta isikud 4. alalise elamisloaga ja tähtajalise elamisloaga 5. illegaalid Kohaliku omavalitsuse korralduse alused KOKS (1993) See seadus puudutab linnasi ja valdu. Omavalitsuse ülesanded: 1. Teed ja tänavad 2. haljasalad, pargid, puiesteed 3. koolid 4. lasteaiad 5. huvikoolid 6. raamatukogud 7. kultuurimajad, rahvamajad 8. liikluse korraldus 9. ühistransport 10
18. Gavrilo Princip vandenõulasest üliõpilane, kes tappis 28. juunil 1914 Franz Ferdinandi. Kuna ta oli alaealine, ei mõistetud teda surma, vaid eluks ajaks vangi. 19. Alfred von Schlieffen Saksa kindralstaabi ülema krahv, kelle järgi sai Saksa sõjaplaan esimeses maailmasõjas nimetuse Schlieffeni plaan. 20. Hindenburg Sakslaste kindral, kes oli kriitilises olukorras Saksa armee juht esimeses maailmasõjas ida-rindel. 21. Luddendroff kindral, kes oli Saksa armees esimese maailmasõja ida-rindel staabiülemaks kuna oli olnud lääne-rinde esimestes lahingutes silmapaistvalt edukas. Koos Hindenbergiga suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. 22. Petain prantslasest kindral, kes määrati esimeses maailmasõjas Verduni lahingus Verduni kaitse juhiks ning kes suutis oma võitlejaid innustada purustatud kindlustustes vastu panema. 23
rekuteerimiseks väeteenistusse ka sõjaväekohustust. Sõjaväeteenistusse astute mitmetel motiividel.Paljudele pakkus ta elatist ajal mil tsiviilelu seda ei võimaldanud. Kuid väeteenistusse mindi ika elu muutmise eesmärkidel või lihtsalt seiklushimust. Valdav enamik mehi sattus sinna siiski majanduslikel põhjustel. Teenistusse võeti mehi kindla lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks.Mõningates riikides hoiti mehi armees kuni vanaduseni.See aga tähendas, et sõdur kaotas kontakti tsiviileluga ning tema ainsaks elatusallikaks oli armee. Alaline armee jagunes endiselt kolmeks väeliigiks.Jalavägi oli varustatud piikide ja musketitega.Täägi kasutuselevõtuga kadusid piigid ning jalaväe relvastus ühtlustus. 9
Mõnel pool on keskajal lõbumajasid nimetatud looduse töökodadeks. Liivimaa muumia Väga pikka aega on olnud Niguliste kirikus muumia, mis 19. sajandil oli ka väga kuulus. Kõik Tallinnat külastavad inimesed käisid kindlasti seda ka vaatamas. Tegemist oli hertsog Charles Eugéne de Croy mumifitseerunud kehaga. De Croy oli väga kõrgest soost, osales väga erinevates armeedes. Astus päris noorena juba sõjaväeteenistusse. Teenis Taani, Austria, Poola armees. 1797. aastal (või 1700?) astus Venemaa teenistusse. Peeter I ülendas ta kindralfeldmarssaliks ja määras de Croy vene vägede ülemjuhatajaks 1700. aasta Narva lahingus. Peeter I-ga sai väga hästi läbi, kuna mõlemad olid suured napsutajad. Narva lahingu ajal sattus rootslastele vangi. Kõrgema aukraadiga vangid viidi Tallinna, kus neile anti vabakäiguvangide staatus. De Croy võttis võlgu, jõi ja mängis hasartmänge. Rootsi kuningas
" (Arjakas, 2007) 2.2 Eestlased NSVL armee kooseisus Afganistani konfliktis Afganistani sõjas sõdis 1652 tollasest Eesti NSVst kutsealustena teeninud meest, kellest 36 hukkus (neist 16 eestlast, 14 venelast, kaks valgevenelast, üks ukrainlane, kolme rahvus on teadmata), Eestisse on tänaseks jäänud ca 800900 nn. esimese Afganistani sõja veterani. Kokku oli nõukogude armees ligikaudu 15 000 sõjaväelast ja selle massiga suudeti kontrollida Afganistani põhilist maanteed, erivägede ülesandeks oli põhiliselt relvakaravanide varitsemine Pakistani ja Iraani piiril ning nende hävitavitamine õhus ja maal. NSV ajal kestis ajateenistus noormeestel 2-3 aastat, mis moodustas noormeste senisest elust 10- 15%. Armeese astudes võis sattuda sõidima erinevatele rinnetele, Afganistani pääsesid vähesed.
jagada ja koondada 1917 Saksamaa jaoks lootuskiir, saavad kogu täiega Prantsusmaa vastu olla Venemaal aasta jooksul 2 revolutsiooni venemaal tulevad võimule enamlased, tõrjutakse ajutine valitsus streigid venemaad tahetakse sisemiselt nõrgendada, sakslased saadavad venemaale tagasi Lenini (vene enamlaste, kommunistide juht) Venemaa tõmbab end lõpuks sõjast välja Lenini naasmine Venemaale sakslaste plaan Kevadel mäss prantsuse armees suurte kaotuste tõttu ei olda nõus kaevikutest lahkuma, liiga paljud surevad, mõttetu eeldati et esimene päev sureb 10 000, suri 4x rohkem Itaalia saab Caporetto ümbruselt rängalt lüüa Itaalia I maailmasõjas väga nukker Itaalia himustab Austria-Ungari alasid Itaalia liitub 1915 sõtta Antanti poolel Austria-Ungari suudab Itaalia pealetungi ohjeldada Rinne püsib pikalt paigal Isonzo jõel toimub 12 lahingut
1915. a. augustis pommitas saksa tsepeliin Paldiskit. 1916.a. juulis pommitasid saksa lennukid Tallinna, augustis rünnaku ohvriks Ruhnu saar. Oktoobris 1916 langes tõsisema pommituse alla taas Paldiski. 1915. aastal Saksamaa oli edukas. Saavutas võite üle Venemaa, sissetungis Venemaa territooriumile. Venemaa kaotas palju inimresurssi. Sõjaeelsed varud said otsa ning Vene tööstus ei suutnud enda armeed varustada. Vene armees tekkis kriis varustuses. Suurbritannia saatis Venemaale relvi ja varustust. Sakslaste eesmärk strateegiliselt oli ebaõnnestunud. Õhusõda: Eestisse jõudis õhujõud. 1915. aastal toimus esimene õhurünnak Paldiskile, Saksa zeppelin viskas pommid, mis tegi mõned purustused. Saksa lennukid 1915. aasta sügisel pommitasid Kuressaaret, kuid pommid olid väiksed ja midagi ei juhtunud. Liivi lahe ja Lääne saartel toimus õhusõda, osales rohkem kui 100 lennukit (Venemaa poolel)
Saksa okupatsiooni ajal organiseeris JK põrandaalust Kaitseliitu kogu Tartu maakonna ulatuses ning novembris saigi temast maakonna Kaitseliidu ülem. Rahuajal vastanuks Kaitseliidu malevapealiku koht vähemalt majori kui mitte kolonelleitnandi auastmele. Partisanipataljoni moodustamine tähendas seega JK jaoks koguni väikest tagasiminekut karjääriredelil, ehkki ka nüüd jäi tema ametikoht järgu võrra kõrgemaks kui Vene armees. Sellega seoses kerkib muidugi küsimus, kas ja kuivõrd tuli JK oma ootamatult laienenud kohustustega toime. Näib, et vaatamata sõjalise ettevalmistuse lünklikkusele ja olukordade keerukusele, sai JK edukalt hakkama nii tagavarapataljoni ülema abina kui ka Kaitseliidu malevapealikuna. Pataljoni ülemaks oleku aja kohta on raskem ühest vastust anda, sest nii mõnedki JK kaasohvitserid on kritiseerinud tema juhtumisstiili, mis olevat nõudnud üleliia ohvreid
Koos eesti juutidega hukati ca 8000 muud Eesti elanikku. Põhiliseks mitte-rassilisteks süüdistusteks oli koostöö Nõukogude reziimiga (nii osalus Nõukogude reziimi kuritegudes kui ka lihtsalt kommunistliku partei liikmeks olek jne). Saksa okupatsiooniaastatel hukati Eestis paiknenud koonduslaagrites ka mujalt Euroopast sinna toodud juute, kokku umbes 7500-7800 inimest. Juutide vahistamisest ja hävitamisest võttis osa ka Saksa salapolitseis ja armees teeninud eestlasi. Peale selle hukkus Eestis ca 1/3 siin peetud umbes 45 000 sõjavangist, põhiliselt kurnatuse ja epideemiate tõttu. Partisaniliikumist nagu Prantsusmaal või Balkanil Eestis ei olnud. Eesti elanikkond käsitles põhivaenlasena NSV Liitu, kes oli hävitanud omariikluse, kohaliku rahvusliku eliidi ning likvideerinud eraomanduse ning lõhkunud varasemad ühiskondlikud suhted. Eestisse heidetud Nõukogude partisanide tegevus kujunes seetõttu enamasti lühiajaliseks
" Küsimusele, miks Ülemnõukogu valimisi nimetatakse valimisteks, vastati musta huumoriga: “Sellepärast, et igal kodanikul on õigus valida kom- munistliku partei ja Siberi vahel.” Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees oli Johannes Vastupanu ja suurküüditamised Eesti metsades tegutses Nõukogude aja algaastatel okupatsioonivõimudele vastupanu osutav partisaniliikumine - metsavendlus. Selle tuumiku moodustasid Saksa armees teeninud eesdased, kes pärast sakslaste taganemist 1944. aastal varjusid metsa. Nende ridu täiendasid Nõukogude mobilisatsiooni ja küüditamiste eest põgenenud. Metsavendade relvastus oli esialgu pärit Saksa armeest, hiljem võeti venelastelt relvi ära. Toiduaineid ja muud vajalikku said metsavennad taludest enne põllumajanduse kollektiviseerimist 1949. Tavaliselt tegutsesid nad väikeste salkadena, suuremaid üksusi
üleliidulistele huvidele. Kohalikud võimud ei kontrollinud üleliidulise tööstusettevõtete tegevust. Poliitilise võimu kandjaks Nõukogude Eestis oli Eestimaa Kommunistliku Partei, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei territoriaalorganisatsioon. Muid parteisid Nõukogude Liidus ei olnud. Külma sõja olukorras pidas NSV Liit ülal maailma üht suurimat armeed. Ka Eesti mehi hakati kutsuma Nõukogude armeesse aega teenima peagi pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal. Nõukogude armees on teeninud umbes 300 000 Eesti meest. Kui Nõukogudeväed olid Eesti taas okupeerinud, hakkas levima hirm kolhooside ees. Kolhoos ehk ühismajand tähendas maarahva põllumaa ja loomade ühisomandit ja ühistööd. Kuigi koomunistid teatasid esialgu, et kolhoosidesse astumine on vabatahtlik, hakati inimesi üsna varsti selleks sundima. Inimesed, kes ei tahtnud astuda aeti ülikõrgete maksudega pankrotti ja sunniti talupidamisest loobuma. Olukord muutus märtsist 1949, mil toimus
võlgnenud selle eest tänu sõduritele ega kodanikele; saadetuna arvukatest väärtuslikest omadustest, mis muutsid ta austatuks ja lugupeetuks, hoidis ta hiljem surmatunnini ühtesid distsiplineerituna ja teisi nende piirides ning polnud eales vihatud ega põlatud. 16. Pertinax seevastu sai keisriks vastu sõdurite tahtmist, kes olid harjunud Commoduse all lodeva eluviisiga ega suutnud taluda seda õiglast ja korralikku elulaadi, mida Pertinax armees uuesti kehtestada tahtis; nii et olles tekitanud enda vastu vaenu, millele lisandus põlgus tema kõrge ea vastu, hukkus tema päris oma valitsusaja alguses. 17. Siinkohal tuleb märkida, et vaenu teenitakse välja nii heade kui halbade tegudega ja seetõttu on valitseja, nagu juba eespool nimetasin, oma võimu säilitada soovides sageli sunnitud mitte olema hea, sest kui on rikutud see osa ühiskonnast - kas kodanikud või sõdurid või nobiilid või kes iganes -, kellest
1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel. 1941. aastal Nõukogude ja 1944. aastal Saksa asutuste rakendatud põletatud maa taktika ei saavutanud elanikkonna vastutegevuse tõttu oma eesmärke. Sõja järel pidid iseseisvu kaotanud riigid oma iseseisvuse tagasi saama, aga NSV Liit sai siiski endale Balti maad ja Ida-Poola. Kohe pärast Eesti hõivamist Punaarmee poolt alustas Nõukogude julgeolek aktiivselt vastupanuliikumise mahasurumise ja Saksa või Soome armees teeninud eestlaste kinnivõtmisega. Samal ajal mobiliseeriti Punaarmeesse ligi 20 000 meest. Valitsemine Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused: territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940
2 tähtsat põhimõtet 12 TS on levinud euroopasse edasi, ka üle maailma peale hiilgeaega, Põhimõtted : seadused on universaalsed – kehtivad kõigi jaoks ( rooma suhtes võttes kehtivad polisele), alates PR revolutsioonist saavad üleüldse seadused universaalsest, algselt puudutavad ainult kodanikkonda ehk siis patriitse ja plebeisid; õigus edasi kaevata(ius provocationis), roomas käis see rahvakoosolekute kaudu, see kehtis ainult tsiviilasjade kohta, edasikaebamisõigus ei kehtinud armees. Armees oli magistraadil 100 % õigus armeesse kutsutute elu ja surma üle. Armees on õigused karmimad. Keisrivõimu ajal toimus muutus, keiser võis igal ajal sekkuda. Rooma elanikkond laiened ja nende elanikkonna staatus oli väga erinev. Roomlastel oli väga kirju staatus: Vabad inimesed- kodanikud (cives) kodanikud, kellel polnud kõiki õigusi (cives sine suffragio – nende arvamust ei küsita ja neid ei saa panna riigiametitesse)
Eesti riik ehitas ennast järk-järgult üles. Tooma valik sõjavägi oli sõja läbi teinud vaesest perest poisi jaoks igati loogiline. Samuti on mõeldav temasuguse noore ohvitseri liikumine sõjaväest piirivalvesse, eriti juhul, kui ta selleks ise soovi avaldas. NSVLis kui militaarses riigis peeti enesestmõistetavaks, et piire valvab sõjavägi. Eestis täitis sõjavägi seda ülesannet vaid Vabadussõja ajal ja esimestel sõjajärgsetel aastatel. Juba 1922 asuti looma armees lahus seisvat piirivalve valitsust, mis allus siseministeeriumile, st tsiviilvõimule. Koosseisud komplekteeriti sõjaväelastest, kes asusid tööle lepinguga. Indreku-suguse noormehe puhul oli loogiline astuda ülikooli. Tollal oli tavaline, et tudeng õppis mõne aasta üht ala, näiteks majandust, siirdus siis hoopis juurasse ja lõpetas ülikooli võib-olla geograafina. Indreku ülikooliteest me midagi lähemat teada ei saa, kuid pole üllatav, et ta
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: · rahutused sõjaväes 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist · majanduslik kaos tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada
) *Need põhjused nõrgastasid tugevalt Rootsit enne põhjasõja algust. Põhjasõda 1700-1721. *Rootsi riigil oli raha otsas, inimesi vähe. *Enamasti Rootsi ja Venemaa vahel.(oli ka teisi riike) *Enne põhjasõda oli Rootsi väga nõrk *Venemaal sai võimule 1689 aastal tsaar Peeter I *Tsaar võttis ette Venemaal suuri muudatusi *Venemaa soovis: I väljapääsu läänemerele II Osa saada euroopa poliitikast III Osa saada maailma kaubandusest *Rootsil puudusid kindlad liitlased. *Rootsi armees sõdis u. 15 000 Eestlast *Rootsi väed jõudsid eestisse oktoobris, Karl XII juhtimisel. *Venemaa kuulutas Rootsile sõja ja piiras Narvat. *19 November toimus narvalahing(Rootsi võitis) *Vene armee juhtkond vangistati täies kooseisus *Rootsi armee talitses Ida-Eestis *Kuningas peatus laiuse ordulinnuses *1971 moodustus maamiilits(tegeleti desertöör) *Venelaste esimene võit Rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus *Sõjategevus kandus Ingverimaale.
Vainemoinen!"). Võimalik, et tal mõlkus meeles saksakeelse eesti värsseepose loomine. Kreutzwald kasutas Faehlmanni visandeid hiljem eepose ,,Kalevipoeg" koostamisel. RAIMOND KAUGVER (25. II 1926 24. I 1992) Raimond Kaugver on sündinud Rakveres raamatupidaja pojana. Lõpetas 1942 Rakvere gümnaasiumi ja põgenes 1943 Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Võitles Soome armees, pöördus 1944 Eestisse tagasi, kus võitles Saksa armee koosseisus. Oli seejärel Rakvere lähedal õpetaja. Arreteeriti 1945 süüdistatuna kodumaa reetmises ja oli 1949. aastani Vorkuta vangilaagris söekaevur, sanitar ja velsker. Töötas 1950 1961 Tallinna trammitrustis peamiselt teemeistrina, seejärel oli kutseline kirjanik Tallinnas. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Avaldanud 16 + 2 (postuumselt) romaani, näidendeid, novellikogusid, kuuldemänge.
maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. 1917. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. Venemaa armeesse mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates sõjaväeosades aga oli umbes 200 000 Venemaa Keisririigi sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene armees 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. Sõjategevus Eestis 1. augustil 1914 Saksa keisririigi ja Venemaa keisririigi vahel alanud sõjategevusega Esimeses maailmasõjas mõjutas Eestit kõigepealt, kui Venemaa keisririiki sõjamerelaevastiku mereväebaasi ja kui keisririigi pealinna Peterburi kaitseks loodud Peeter Suure Merekindluse ja Soome lahe kaitsevööndi osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski 13
Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati "logistideks" või "logistikuteks". Esimesel aastatuhandel seoti mõistet "logistika" väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all mõisteti väeüksuste kindlustamist moona ja varustusega selleks, et väeosad võiksid võidelda võimalikult heades tingimustes. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas laia küsimuste ringi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade teenindamine transpordiga, sildade ning teede ehitamine. Esimesed
huvitus palju materiaalsetest väärtustest). Isa esindas suguvõsas veel ka tädi, kes oli karmivõitu. Selle tõttu ei tekkinud isapoolse suguvõsaga häid suhteid, ema suguvõsa väljendas muretumat, vabamat ellusuhtumist (hispaanialik). Oli hea pea matemaatikas. Saadeti pärast kohalike koolide lõpetamist Pariisi. Tänu sugulastele pääseb seltskonda. Ta on lummatud kaunitest tarkadest naistest. Tundis, et on võimalus end teostada Napoleoni armees. Oli 17aastane, kui ühines. Temast sai ohvitser ja osales sõjakäikudel Hispaanias ja Venemaal, Austrias ja Saksamaal. Kui Napoleon langes, jäi sõjaväelaseametist ilma. Selleks ajaks oli kujunenud huvi kirjanduse vastu. Leidis tööd ametnikuna Itaalia väikelinnas. Talle meeldis Itaalia, hindas seda muretust jne. Alguses ei olnud ilukirjandus, vaid pikem esseed, Napoleoni elu, Beethoveni (jt muusikute) elu, Rossini elu, reisikirjad. "Itaalia kroonikad" - sinna kogutud
Isaga ei olnud väga head suhted (isa huvitus palju materiaalsetest väärtustest). Isa esindas suguvõsas veel ka tädi, kes oli karmivõitu. Selle tõttu ei tekkinud isapoolse suguvõsaga häid suhteid, ema suguvõsa väljendas muretumat, vabamat ellusuhtumist (hispaanialik). Oli hea pea matemaatikas. Saadeti pärast kohalike koolide lõpetamist Pariisi. Tänu sugulastele pääseb seltskonda. Ta on lummatud kaunitest tarkadest naistest. Tundis, et on võimalus end teostada Napoleoni armees. Oli 17aastane, kui ühines. Temast sai ohvitser ja osales sõjakäikudel Hispaanias ja Venemaal, Austrias ja Saksamaal. Kui Napoleon langes, jäi sõjaväelaseametist ilma. Selleks ajaks oli kujunenud huvi kirjanduse vastu. Leidis tööd ametnikuna Itaalia väikelinnas. Talle meeldis Itaalia, hindas seda muretust jne. Alguses ei olnud ilukirjandus, vaid pikem esseed, Napoleoni elu, Beethoveni (jt muusikute) elu, Rossini elu, reisikirjad. "Itaalia kroonikad" - sinna kogutud need lühiteosed
hävituspataljonlast ( täiesti kindlalt 2428 ). Metsavennad ja OK võtsid üle 25.000 vangi . Eesti poole kaotuste kohta on andmed samuti ebatäpsed . Metsavennana langes . tapeti vangistatuna ja kadus ca 800 meest , omakaitselasena langes lahingutes ja kammimisoperatsioonides kuni 600 meest . 5.RAHVUSVÄEOSAD 1941-1944 Kohe pärast Saksa vägede saabumist algas eesti rahvusväeosade loomine Saksa armees . Esialgu loodi mitmesuguste nimetustega üksikpataljone ( julgestus - , ida - , kaitse - ja politseipataljonid ) ja ka üksikkompaniisid . Need teenisid algul peamiselt "Nordi" tagalajulgestuses , võideldes partisanidega . Märtsiks 1942 oli Venemaal 16 eesti pataljoni ja kompaniid 10.000 mehega ja kodumaal varuüksustes 1500 meest . Üldse formeeriti eestlastest 54 pataljoni , neist korraga toimis kuni 24 pataljoni ja 10 kompaniid kokku maksimaalselt 15.000 mehega. Enamik neist võitles 1942
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
