Vaiade ülemised otsad ulatuvad üle maapinna ja moodustavadpinnasesse kinnitatud postide süsteemi. Kõrgrostvärke kasutatakse sageli sillavundamentide puhul. Vaiade liigid Vaiu liigitatakse mitmesuguste tunnuste järgi: materjal, kuju, asend, valmistamisviis ja koormuse pinnasele ülekandmise iseloom. Vaiade liigitus materjali järgi Tänapäeval valmistatakse vaiad valdavalt raudbetoonist. Juhul kui vaiale mõjub ainult survejõud, kasutatakse ka armeerimata betoonvaiu võ'i osaliselt armeeritud vaiu. Järjest laieneb terasvaiade kasutamine. Puitvaiade, mis enne raudbetooni leiutamist olid ainuvõimalik vaia materjal, kasutamine on tunduvaltvähenenud. Vaiade liigitus valmistamisviisi järgi Valmistamisviisi järgi jaotatakse vaiad kahte suurde gruppi. 43 1. Valmisvaiad, mis valmistatakse eelnevalt maapealja seejärel süvistatakse rammimise,
Kahehobuserakend, vintsi ja trossiga laadimiskraana, tootlikkus kuni 20 tm päevas; Kahehobuserakend, peale- ja mahalaadimine hüdrotõstukiga. Päevatootlikkus kuni 30 tm. Lohistid. Puitmaterjali koondamiseks lohistades vajatakse lihtsaid ja odavaid riistu, mida metsaomanik võib vajaduse korral ise hõlpsasti valmistada. Nendega saab koondada nii lühisortimentide kimpe kui palke ja tüveseid. Koondamiskilp. Kilp valmistatakse enamasti plekist või armeeritud fiiberklaasist. Koondamiskoonused. Valmistatakse rauast või plekist, pannakse koondatavate tüvede otsa. Poolvankrid. Kasutatakse vankrite esi- või tagaosa. Koondamine toimub pooleldi või täielikult lohisevas asendis. Materjali pool-lohisevas asendis koondamisel toetub koondatava kimbu üks ots ratastele. Hooldusraie-ealises metsas lohistiga puitu koondades liigutakse hobusega süstikuliselt, koondatavad kimbud on 0,5...1 tm suurused. Materjal on eelnevalt käsitsi kimpudesse kokku kantud
Klaasriidel vinüültapeedid (PVC), mida saab kasutada ka märgades ruumides nagu vannituba. Tekstiiltapeedid- kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusel lamineeritud riidest. 61.Klaasi lähtematerjalid- liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd Tootmine- Klaasimassi valmistamine, sulatamine 1500 kraadi; klaasile kuju andmine; tooriku lihvimine ja poleerimine; klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine; lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel; pressimine ja stantsimine- klaasplokk ja läätsed; ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine- klaasikiu valmistamisel Klaaspaketid- valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse. Klaaslehed võidakse hermetiseerida ja ühendada metallprofiili sisse. Heliisolatsioon 20-40dB. Valguse läbivus 69-81% olenevalt klaaside arvust. Selektiivklaasid e
tagavarast. Viimane oleneb ehituse kapitaalsusklassist IV klassi ehitistes minimaalselt 0,4 m üle laine arvutusliku kõrguse ehk vähemalt 0,7 m üle maksimaalse paisutustaseme. Laine uhtuva tegevuse piirkonnas tuleb muldtammi nõlv kindlustada. Sõredast materjalist (liiv, kruus) pinnaspaisu sisse tuleb ehitada pinnasest tuum või ekraan, mille minimaalne paksus ülemises osas on 0,8 m ja all 0,1 H 0,8 m, kus H on survekõrgus (m). Pinnasest ponuuri minimaalne paksus on 0,5 m. Vähe armeeritud betoon- või raudbetoonekraani paksus on vähemalt 0,3 m. IV klassi ehitistes peab ekraani kõrgus olema 0,5 m ja tuuma või diafragma kõrgus 0,3 m üle normaalpaisutustaseme. Läbikülmumise vältimiseks peavad savipinnastest ekraanid, tuumad ja ponuurid olema küllaldaselt paksu kattepinnasekihiga kaetud. Mulde alumisse nõlva tuleb ehitada drenaaz (või kruusfilter), mis juhib muldtammist läbifiltreeruva vee alumisse bjefi. Drenaaz tuleb sufosiooni vältimiseks ümbritseda filtriga
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub rask...
· Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) - lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine · Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. · Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse. Klaaslehed võidakse hermetiseerida ja ühendada metallprofiili sisse. Heliisolatsioon 20- 40dB
Devoni savi 5. Moreen E = 3 ... 200MPa 6. Liiv. Orgaanilise ainega liivad E =3 ... 100 MPa 7. Nõrgad savid (savi: möll) 8. Turbad mudad. 33. Vaiade klassifikatsioon. Vaiu liigitatakse mitmesuguste tunnuste järgi: materjal, kuju, asend, valmistamisviis ja koormuse pinnasele ülekandmise iseloom. Vaiade liigitus materjali järgi Tänapäeval valmistatakse vaiad valdavalt raudbetoonist. Juhul kui vaiale mõjub ainult survejõud, kasutatakse ka armeerimata betoonvaiu või osaliselt armeeritud vaiu. Järjest laieneb terasvaiade kasutamine. Puitvaiade, mis enne raudbetooni leiutamist olid ainuvõimalik vaia materjal, kasutamine on tunduvalt vähenenud. Samal ajal on aga kasvanud eeldus puitvaiade laialdasemaks kasutamiseks näiteks metsateede rajatiste vundeerimisel. Vaiade liigitus valmistamisviisi järgi Valmistamisviisi järgi jaotatakse vaiad kahte suurde gruppi. 1. Valmisvaiad, mis valmistatakse eelnevalt maapeal ja seejärel süvistakse rammimise, vibreerimise, kruvimise
taladega. Ukselehed kaetakse 1,5-...2-mm lehtterasega. Suletud ukse veekindluse tagab ukselehe ümber paigutatud kummitihend, mis säilitab elastsuse temperatuurivahemikus - 50 ...+70 °C. Lasti kinnitamiseks konteineri sees varustatakse seinad ja põrand kinnitusaasadega. Põranda kinnitusaasad asuvad põrandasse tehtud avades, et mitte vigastada tõstukite rattaid. Konteinerite karkasse kaetakse ka muu materjaliga peale lehtterase, näiteks veekindla vineeriga armeeritud plastikuga või alumiiniumiga. Võrreldes terasega on viimatimainitud materjalid vastupidavamad roostetamisele ja väiksema soojusjuhtivusega. Samuti ei teki nende sisepindadel kondensaati. Lahtisel konteineril puudub katus ja neid kasutatakse selliste lastide veoks, mis ei karda niiskust, eelkõige puistlastide veoks. Lahtise konteineri standardmõõtmed on samad mis kastkonteinerilgi. Raskete maakide veoks kasutatava lahtise konteineri kõrgus on poole võrra väiksem standardkõrgusest
mitmekorruseliste hoonete vahelaetaladena vt joon. 7.1 (eespool). HQ-talade projekteerimisel tuleb silmas pidada, et nende alumisele vööle toetuvatele õõnespaneelidele mõjub toe piirkonnas täiendav horisontaalne lõikejõud, mis võib paneeli õõnte vahelised seinad läbi lõigata. Selle arvutamiseks on olemas vastavad arvutiprogrammid (näit. HQ- beam). Vastuabinõuna kasutatakse paneeli õõnte teatud sügavuseni täis valamist, või armeeritud tasnduskihti paneelide peal. HQ-talade puhul saab sageli määravaks läbipaine. Selle võju vähendamiseks võib kasutada nn. eeltõusu. 8.4.2 Õhukeseseinalised roovtalad Kergete teraskatuste puhul kasutatakse tänapäeval enamasti kergeid õhukeseseinalisi kuumtsingitud roovtalasid (kergroove) - enamasti nn. Z-profiile, mõnevõrra vähem ka C-roove, -roove ja kübarroove. Materjali paksus on aeal tavaliselt 1 ... 3 mm. Joon. 8