detailide valmistamisel, oli nende suhteliselt väike jäikus. Viimastel aastatel on kasutusele võetud boor- ja süsinikkiudarmatuur ja seeläbi saanud võimalikuks valmistada piisavalt jäikasid plastkomposiite, mis ületavad eritugevuse poolest mitu korda metalle. Eriti efektiivsed on plastkomposiidid tingimustes, kus oluline on minimaalne mass, korrosiooni- kindlus, orgaaniliste lahustite, õli- ja happekindlus. Armeeritud plastid on head elektri- ja soojusisolaatorid, nad on vibratsioonikindlad ja mittemagnetilised. Nende peamine puudus on suhteliselt madal termo - püsivus (tavaliselt temperatuurini 300 °C). Suur armatuuri ja maatriksimaterjali valik koos võimalusega reguleerida laias vahemikus armatuuri mahulist sisaldust komposiidis annavad plastkomposiitidele väga mitmekesised omadused ja avarad kasutusvõimalused. Plastkomposiitide põhirühmad, lähtudes armatuurist on järgmised:
Loeng 6 Komposiittarind kujutab erinevatest materjalidest koosnevate elementide kompleksi, kus nende materjalide koostööd kasutatakse tarindi jäikuse ja kandevõime suurendamiseks nii, et eri materjalidest osad ei muutu üksteise suhtes domineerivaks. Tavaliselt on sellised konstruktsioonid koostatud nii, ,et iga materjal töötab just temale soodsamal ja otstarbekamal viisil. Kõige levinum on betooni ja terase ühendid. Terasosa on betooni sees ehk terasprofiilidega armeeritud betoonpost. Terasosa on täis betoneeritud ehk torupostid. Teras-betoon komposiittalade puhul toimib betoonosa terasosa täiendava vööna, mille tulemusena tekib ristlõikes terasosa seisukohalt soodsam pingejaotus ning kandevõime ja jäikus paraneb. Raudbetoonkoorikplaadid: Suurte avade ja väljalõigete korral Suurte punktkoormuste korral Vajadusel paigutada põranda alla kommunikatsioone, kui need ei mahu õõnespaneeli pealevalusse
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
12 mm, vertikaalvuukide keskmine paksus 10 mm; seejuures ei tohi olla üle 20 mm ja alla10 mm; vundamenti vuukide keskmine paksus võib olla 15 mm; 2) suurplokkmüüritises: vuukide keskmine paksus peab olema 12 mm; üksikute vuukide paksus ei tohi olla üle 20 mm ja olla 10 mm; vundamenti vuukide keskmine paksus võib olla 15 mm; 3) kergmüüritises: horisontaalvuukide paksus ühe korruse piirides peab olema keskmiselt 12 mm. Horisontaalvuugi paksus armeeritud mörtdiafragma kohal ei tohi ületada 15 mm, mineraalpuiste kohal 20 mm. Vertikaalvuukide keskmine paksus peab olema 10 mm, välja arvatud akendevahelistes seinaosades, kus see võib olla 15 mm. Täismüüritist võib liigitada järgmiselt: 1) harilikest kividest müüritis, rea kõrgusega 50 150 mm (tellis, keraamilised kivid); 2) väikeplokkmüüritis, rea kõrgusega 180 350 mm; 3) suurplokkidest müüritis, rea kõrgusega 500 mm ja rohkem;
10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13. Kuidas saadakse jääklaasi? Üks pool klaaspinnast kaetakse spetsiaalse vedela liimiga, seejärel läheb kuivatisse, kus liim kuivab ja hakkab pragunema. 14. Kuidas saadakse reljeefklaasi? Üks valtsipool on vastava reljeefiga. 15. Millest koosneb lamineeritud klaas? 16. Millest koosneb armeeritud klaas? 2-st klaasikihist, mis on poolsulatatud, mis pressitakse kokku. 17. Kuidas saadakse turvaklaasid? Kahe klaasi vahele pannakse turvakile. 18. Karastatud klaasi painutustugevus? 19. Kuidas puruneb karastatud klaas? Purunedes killud muutuvad nürinurkadeks. 20. Muud klaastooted? Klaastorud, klaaskeraamika, klaasplokid jne. BITUUMENMATERJALID 1. Mille poolest erineb bituumenmaterjal mineraalsetest sideainetest?
Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused? Tihedus Sulamistemperatuur Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus-...
MÜÜRITÖÖD 2009 S 21 • tavaline vuugi paksus on 10 – 15 mm, mis armeeritakse spetsiaalse bi-armatuuriga . Sarruse minimaalne kaitsekiht Konstruktsioon krohvitud siseseinas on 10mm, krohvimata siseseinas – 20 mm ja välitingimustes – 30mm; • kergkruusplokist kandeseinadele ehitatakse enne paneeli toetamist minimaalselt 7cm kõrgune armeeritud alusvöö; • plokkidesse võib puurida avasid, raiumine on aga mittesoovitav; • kergkruusplokkidest vaheseinad ehitatakse maksimaalses kõrguses vastavalt tootja juhendile. Vaheseina ja lae vahele jäetakse 2...3 cm pilu, mis täidetakse vuugivahuga, tuletõkkeseintel tiheda kivivilla ja erivahuga P O O R B E T O O N P L O K I D Poorbetoon plokkide all mõistetakse gaasbetoonist ja gaassilikaatbetoonist valmistatud plokke (autoclaved a erated
1/150. 4.4. Maapealsed konstruktsioonid 4.4.1. Kandvad konstruktsioonid Kandvad seinad (s.h. välisseinad) on kergkruusplokkidest, välisseinad on soojustatud. Vahelagi 1. ja 2. korruste vahel, ning katuselaed on monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelid paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. Katuse kandjateks on fermide alumised vööd. Puittalad paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. 4.4.2. Muud konstruktsioonid Välistrepid ja pandused on armeeritud kohtraudbetoonist (va spiraalse evakuatsiooni trepi teisest korrustest, mis on metallist). Sisetrepid on monteeritavatest raudbetoonidest. 22 5. TULEOHUTUS 5.1. Üldandmed Käesoleva projektis käsitletakse koolimaja püstitamist. Hoone kasutusviis: koolihoone, IV kasutusviis.[3] Hoone tulepüsivusklass: TP-1. Hoone on 2-korruseline, keldriga ja pööninguga. Hoone kõrgus on 12,67 m. 5.2
ehitiste kaitseks pinnase niiskuse ja kergelt immitseva vee, koguneva vee ja survevee eest sise- ja välitingimustes. Võib kasutada horisontaal- ja vertikaalpindadel ning sobib ka horisontaalisolatsiooniks plaatide või tasandussegude alla. Võib kasutada ka soojusisolatsiooniplaatide kleepimiseks soklil ja vundamendil. Tegemist on lahustivaba, elastse, kiududega armeeritud, pragusid sildava pastöösse bituumen-emulsiooniga. See on kergelt töödeldav, omab head vananemiskindlust, kõvastub kiirelt ning on vastupidav kõikidele looduslikult maapinnas leiduvatele aktiivsetele ainetele. Ei ohusta põhjavett. 24 Aluspind peab olema kuiv, tugev, tasane, kandev ning ei tohi olla naket takistavaid osakesi. Aluspinna parandust on soovitav teha EPASIT MineralDicht sperr mördiga. [8] 2.2.3 Xypex Admix
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07...
qlat -- külgsuunaline arvutustugevus seina pikkusühiku kohta, t -- seina tegelik paksus (ka t1 ja t2), tef -- seina efektiivpaksus, tf -- riiuli paksus talal või ääriku paksus seinal, VRd -- seina arvutuslik põikjõukandevõime (põikjõutugevus), VSd -- seina arvutuslik põikjõud, w -- arvutuslik ühtlaselt jaotatud koormus laele, WSd -- seina arvutuslik horisontaalkoormus, Z -- ristlõike vastupanumoment. (3) Kontekstist sõltuvad tähised armeeritud müüritise puhul: -- põikarmatuuri kaldenurk, m -- müüritise suhteline deformatsioon, s -- armatuuri suhteline deformatsioon, Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 9 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ s -- armatuurterase osavarutegur, uk -- armatuuri normatiivne suhteline pikenemine maksimaalse tõmbepinge puhul,
· Pinnas muldes laiali ajada ja tihendada · Nõlvad tasandada ja viimistleda · Muldkeha lõplikult profileerida, rullida ja viimistleda · Välja vedada ja laotada nõlvadele kasvumuld, täita, tihendada ja viimistleda teepeenrad · Kindlustada nõlvad 18) Külmakerked · Külmatõrjekihi rajamine · Muldkeha vee-soojusreziimi reguleerimine (hüdro- ja soojusisolatsioonikihid; dreenkihid) · Aktiivtsooni pinnaste parendamine lisanditega (side- ja täiteained) · Armeeritud kihid · Drenaaz pinnasevee taseme alandamiseks · Muldkeha eriristprofiilide kasutamine (lamedad nõlvad, perved) 19) Katendi valikule esitatavad nõuded Tuleb lähtuda: · maantee klassist, · ennustuslikust koormussagedusest, · liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · arvestades teeehituse ja hoiu majanduslikkust ning keskkonnahoidu. · Katend koosneb kattest, alusest, dreenikihist ja vajadusel lisakihtidest (kulmakaitse-, hudroisolatsiooni- ja kapilaartousu
41 eriaknad 411 Klaasfassaadid 4111 I korruse klaasfassaad 110,915 m2 1,8 80,5 23,4 11524,069 42 Aknad 421 Aknalauad 4212 Välimised akna veeninad 149,6 jm 0,5 1,3 6,76 1201,288 427 PVC aknad 4271 Plastikaknad 202 m2 0,7 65,85 9,1 15139,9 43 Välisuksed ja väravad 433 Terasuksed ja -väravad Kahepoolne ukseplokk 5 tk 5,2 692,3 67,6 3799,5 4331 armeeritud klaas 4332 Klaasitud uks 4 tk 4,2 171,34 54,6 903,6 Garaaži värav koos 1 tk 12,0 3183,0 180,0 3363,0 4333 juhtimissüsteemiga ja puldiga 4334 Rõdu uks 4 tk 4,2 171,34 54,6 903,6 46 Rõdud ja terassid 461 Pinnakatted 4611 Hõre Tabel laudis, samm 400 1: Detaileelarve jätkmm [2] 18,6 m2 0,3 4,68 3,9 159,6
Soovitused: ideaalkõverate valemid. 15. Killustiku tootmise põhietapid ja seadmed Lõugpurusti töökindel, kuid palju nõeljaid terasid. Koonuspurusti- ei teki plaatjaid ja nõeljaid terasid nii palju kui lõugpurustites. Tööprotsess: kaevandamine (õhkamine), transport, punker, toitja, purusti, transport, sõelumine, punker. 16. Vesi betoonisegu valmistamiseks Joogivesi või vesi, mille pH > 4. Samuti peab olema piiratud sulfaadisisaldus ning soolade sisaldus. Merevesi pole lubatud armeeritud betoonis ning reovesi üldiselt betoonis. Looduslikul ning jäätmeveel on kohustuslikud kontrollkatsetused. Lisaks on veel hulk muid kriteeriume, mida peab vee juures jälgima(setted, värv, õli ja rasv jms.) 17. Betooni lisandid, kasutusotstarve ja tööpõhimõte Keemiline lisand: aine, mida lisatakse betoonile segamise käigus betoonisegu ja/või kivistunud betooni omaduste muutmiseks koguses, mis ei ületa 5% betooni tsemendi massist
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks........................................................................................................................5 2. Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine.........6 2.1. Too...
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
Väliseina soojajuhtivuse arvutamine. Antud arvutuste koostamisel on kasutatud Eesti standardikeskuse standardit EVS 908-1:2010. [1] 6 1.1.2 Põrand Pinnasele on paigaldatud 2x100mm vahtpolüstüreen plaadid (vuugid omavahel ülekattes). Vahtpolüstüreeni peale on paigaldatud kile paksusega 0,2mm, mille peale on valatud armeeritud põrandaplaat paksusega 100mm. Betooni peale on paigaldatud aluskate paksusega 3mm ning aluskatte peale on paigaldatud puit parkett paksusega 15mm. (vt. Joonis 2) Joonis 2. Põranda konstruktsiooni sõlm. 7 Tabel 2. Põranda erinevate materjalikihtide andmed. Materjali paksus
Küsimusi kordamiseks aines "Füüsikalised materjalitehnoloogiad". 1. Kuidas defineerite materjaliteadust ja -tehnoloogiat? materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadus füüsikast ja keemiast, mis uurib seoseid materjalide struktuuri ja omaduste vahel. materjalitehnoloogias lisanduvad ka inseneriteadused, uurib materjalide valmistamist, töötlemist ja kasutamist. 2. Kuidas materjaliteaduses ja -tehnoloogias materjale liigitatakse? Nimetage põhilised materjalide klassid. Materjale liigitatakse koostise, keemiliste ja füüsiliste omaduste põhjal. Nende alusel jagunevad materjalid nelja põhilisse klassi: metallid, keraamika, polümeerid, komposiitmaterjalid. Peale selle võib materjale liigitada veel tootmisprotsessi ja struktuuri järgi. 3. Mis on faas? Mis on binaarne faasidiagramm? Joonistage binaarne isomorfne faasidiagramm ja bihaar-eutektilist süsteemi kirjeldav faasidiagramm. faas on materjali osa, millel on ühtlased füüsikalised ja keemi...
226 Alustarindite sooja- ja hüdroisolatsioon Vertikaalne vundamendisoojustus vahtpolüstürooliga EPS-R, 187,4 m2 125 mm 23 Aluspõrandad 231 Liiv- ja killustikalus Fibo kergkruusast täide 75,0 m3 Pinnase tihendamine 75,0 m3 232 Betoontarindid Armeeritud betoonpõrandad paksusega 100 mm, võrk 6- 345,0 m2 150/150, betooni klass C20/25; B25 + Betoonipump 236 Sooja-hüdroisolatsioon Ehituspaber 375,0 m2 Vahtpolüstürool EPS-120, 100 mm 375,0 m2 3 KANDETARINDID 32 Kandvad- ja välisseinad 321 Monoliitsest betoonist tarindid
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 2.1. Mullatööde kirjeldus .................................................................................................... 4 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus ..................................................................................... 4 2.5. Katusetööde kirjeldus ...
millised tööriistad valite? Kirjeldage nende parameetreid ja omadusi. SEDA MA EI LEIDNUD, TÄPSELT ÜLES!!! Teemantpuur Kasutades tööriistu, millel on teemantlõiketera on võimalik teha puhtaid ning sileda lõikepinnaga ümaraid (puurimine) või sirgeid (lõikamine) avasid läbi erinevate kivimaterjalide alustades krohvist, ehitussegudest ja betoonist ning lõpetades graniidi või maakividega. Puuritav materjal võib olla armeeritud või armeerimata. Kasutades avade tegemiseks teemantpuurimist välditakse puuritavale konstruktsioonile või selle lähedal olevatele detailidele mõjuvaid lööke ja vibratsiooni, mis on oluline tihti just vanade või renoveeritavate objektide puhul. Turul on firmad, mille varustus võimaldab puurida avasid diameetriga vahemikus 6 – 825 mm. Seadmete ajamiks on kas hüdroajam või elektrimootor. Näiteks Rothenbergeri Rodiacut 131 DWS koosneb universaalsetest seadmetest raudbetooni
Poorbetoonplokk (aeroc) Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast ja alumiiniumpulbrist. Valmistusprotsess on sarnane põlevkivituhkbetoonist väikeplokkidel. Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal. Materjali suletud poorides paiknev õhk annab toodetele suurepärased soojusisolatsiooni omadused ja hea tulekindluse. Väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel. Ei põle, ei mädane ega karda niiskust. Tooted: - Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid - Armeeritud plaat - Suuremõõtmelised vaheseinad - Vaheseinaplaadid (800*400*80-100) - Ventilatsioonikanalite detailid - Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid) - Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtelised detailid jme - perforeeritud akustilised plaadid - lubi-kips kuivsegu Kipstooted Plussid: - odavus - kerge ehitada ja viimistleda - kiire kivinemine - hügieenilisus - halb soojajuhtivus - dekoratiivsus
PET on sitke ja tugev. Teda on kerge töödelda. Suur mahukahanemine vormimisel.Hea steriliseerida ja korduvkasutada. Kasutatakse karboniseeritud jookide pudelitena, kuna PET ei lase gaase läbi. PET rakendused: Suurem osa (2/3) tekstiilkiuks. Ekstrudeeritud orienteeritud kiled- isolatsioonikiled, pakkekiled, küpsetuskotid, filmirullid jm. Ekstrudeeritud survevalul puhumine pudeliteks ja anumateks (eriti karastusjookide pudelid). Vormitooted ka klaaskiuga (kuni 60%) armeeritud PET-st Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Epoksüplastid (EP) Vaikude, kõvendite, täiteainete ja muude lisandite kombineerimisel saadakse hulgaliselt erinevate omadustega kompaunde, mida kasutatakse elektrotehniliste toodete valmistamiseks, hermetiseerimiseks, liimimiseks jm. Kõvenemisel ei teki lenduvaid aineid ja mahukahanemine on väike (0,2...2%). Neid kasutatakse suuremõõtmeliste detailide vormimiseks,
48. Klaasi valmistamine- põhilised viisid Põhilised klaasivalmistamise viisid: *Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) *Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) -lõikamine *Tooriku lihvimine ja poleerimine *Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: *Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, *Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed *Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. 49. Lehtklaasi tooted- lehtklaas, floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) Lehtklaas on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse
kasutada neid koos teraskiududega. Teraskiud annavad konstruktsioonile tugevuse ning sünteetilised kiud on vajalikud plastilise mahukahanemise vähendamiseks. 12) 2. POLÜMEERBETOON - sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalid liiv ja killustik. Kasutatakse keemia, metallurgia, naftatöötlemis- ja toiduainetetööstustes. Betooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Võib olla armeeritud ja armeerimata. 13) 28. Isetihenevbetoon, teebetoon 14) ISETIHENEV BETOON - Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise 15) võimalus. 16) Isetiheneva (ITB) betoonisegu kasutamine võimaldab: 1. Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; 2. Lühendada betoonivalu kestvust; 3. Müra ja vibratsiooni vähenemine; 4
sõuvõll kogu täävtoru ulatuses kaetud võlli peale pressitud pronks- või roostevaba hülsiga. Peale korrosioonikindluse vähendab pronkshülss ka kadusid hõõrdele. Võllitapid võivad olla ka üle keevitatud roostevabaterasega ja peale keevitust mõõtu treitud.. Laagrite kaela vahelised mereveega kokkupuutuvad võlliosad , kaetakse vett mitteläbilaskva sünteetilisest ainest kaitsekihiga nagu epoksüüdvaik armeeritud klaasriidega jne.. Babiitlaagrite korral ja laagrite õliga määrimisel korrosioonivastase hülsi vajadust ei ole. Konstruktsioonilt võivad sõuvõllid olla äärikuga või ilma äärikuta. Äärikuga sõuvõllid paigaldatakse läbi täävitoru seestpoolt , ilma äärikuta sõukruvid väljastpoolt. RSS sõukruvi korral on sõuvõll tehtud äärikuta ja sõuvõll pannakse paika ahtrist. RSS sõuvõllid on seest õõnsad, kus sõukruvi labade pööramise juhtajam paigutatakse võlli sisse.
Nõrgenenud tugevusega kohtade eemaldamine ja proteseerimine puit- või terasprofiilidega kasutades naelu, polte või liimi. Pealeliimitud klaasplastikust varrastega võimalik tugevdamine. Tugevdamine, pealeliimitud klaastekstiili või aramiid- või kevlarkangaga. Küllastusvaikudega, kogu kandesüsteemi tugevdamine teras-, puit-, betoon liitkonstruktsiooniga. Nõrgenenud sõlmedes pehkinud puidu eemaldamine ja sõlme taastamine klaas- või teraspulkadega armeeritud vaikude ja liiva seguga. Mõne juhul on majanduslikult õigem suurte kahjustustega vana konstruktsioon asendada uuega, kusjuures niiskusealtides kohtades saab kasutada sügavimmutatud materjali. 22. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused Külmakahjustused – seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub ning müürikivid murenevad ja lagunevad
tugevduslahendusi Nõrgenenud tugevusega kohtade eemaldamine ja proteseerimine puit- või terasprofiilidega kasutades naelu, polte või liimi. Pealeliimitud klaasplastikust varrastega võimalik tugevdamine. Tugevdamine, pealeliimitud klaastekstiili või aramiid- või kevlarkangaga. Küllastusvaikudega, kogu kandesüsteemi tugevdamine teras-, puit-, betoon liitkonstruktsiooniga. Nõrgenenud sõlmedes pehkinud puidu eemaldamine ja sõlme taastamine klaas- või teraspulkadega armeeritud vaikude ja liiva seguga. Mõne juhul on majanduslikult õigem suurte kahjustustega vana konstruktsioon asendada uuega, kusjuures niiskusealtides kohtades saab kasutada sügavimmutatud materjali. 20. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused Külmakahjustused seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub ning müürikivid murenevad ja lagunevad
Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid. Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. 6 1.3. Vahelaed Majal on betoonist vahelaed. Betoonist vahelaed on tihti puidust vahelagedest kallimad, kuid neil on mitmeid olulisi eeliseid, mis teie elukvaliteeti oma valminud majas oluliselt mõjutavad: Betoonvahelaed on tugevad ja vastupidavad -- nad ei vaju, vetru ega nagise. Need on tuleohutud
keraamika jt.), keraamikatoodete valmistamine. sulaklaasi. Vajalik temperatuur vannis saadakse Betoon: segu tsement:liiv:killustik mahulises vahekorras gaasilise või vedelkütuse põletite abil, mis asuvad 1:3:6 + vesi võlvi all klaasimassi kohal. Vannahjud on Raudbetoon - sama, aga armeeritud raudvarrastega, regeneratiivsed - põlemisgaaside soojus antakse tõmbetugevuse tõstmiseks (betoon töötab hästi survele) sisenevale küttegaasile ja õhule tulekindlates Aluminaattsemendid - tehakse lubjakivist ja boksiidist täidistornides. (puhas Al2O3). Tardumine on väga kiire (sõja olukorras Tõmbemasina poolses otsas viiakse klaasi temperatuur
CATV kaabel-TV CD piirkondlik hargnevus jaotus CENELEC Euroopa Standardiseerimise organ DFB kitsaspektriline laser DS hajumisnihkega DWDM märgamine DXC digitaalne ristühendus FC FC-liides FD korruste jaotur FDDI optilisele kiule baseeruv kohtvõrk FP laseri tüüp FR tulekindel FRP klaaskiuga armeeritud plastik FWM 4 laine segamine GI sujuv kiud (tüüp 50/125µm) GK GK-kiud 62,5/125µm (Soome tüüp) GN GN-kiud 100/140µm (Soome tüüp) HDSL kõrge keerutusega digitaalne abonendiliin HF halogeenivaba IEC Rahvusvaheline Elektrotehniline Komisjon IL lisasumbuvus IP interneti protokoll IR infrapuna ISDN intergraalteenuste digitaalvõrk; ISDN-võrk
(rõhu, temperatuuri, nivoo, pöörlemissageduse, kiiruse) tahke keha, vedeliku või gaasi mehaaniliseks liikumiseks või jõuks. Mehaanilised andurid rõhu ja rõhulangu mõõtmiseks. Laevajõuseadmetes on vajadus mõõta rõhku väga suure diapasoonis. Mehaanilisteks rõhuandurite tajuriteks on elastsed elemendid, mis tasakaalustatakse vedruga. Väikeste rõhkude mõõtmiseks kasutatakse lamedaid elastseid ja jäiku membraane (joonis 0.2.21). Elastsed membraanid valmistatakse armeeritud kummist või plastmassist, jäigad roostevabast terasest või berüllpronksist. Jäikade membraanide puuduseks on nende vähene läbipaindeulatus ja seega ka mõõtediapasoon. Diapasooni suurendamiseks tehakse membraanid gofreeritutena Mõõdetud rõhk muundatakse membraantajuriga jõuks: F = pFa ; (3.2.10) kus: Fa – membraani aktiivne pind; 17/27 jklng3.sxw
ristumiskohtadesse, seinte liitub postide või teisest materjalist materjalist seintega või kui muutub jä järsult seina kõrgus. Müüritise üüritise armeerimine vähendab pragude tekke riski ja suurendab ka deformatsioonivuukide vahekaugust. Sõltuvalt vä väikeplokist tuleb müüritis üüritis laduda minimaal- minimaal - armeerimisega üks armeeritud vuuk 0.8… 0.8…1 53 meetri seina kõrguse kohta. Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid 54 27
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
Purunemisele eelneb purunemislõikes oleva prao suur avanemine ja tavaliselt ka elemendi suur läbipaine. Väga tugeva tõmbearmatuuriga ristlõikes võib survetsooni betoon puruneda enne, kui armatuuri pinge saavutab voolavuspiiri. Sellist ristlõiget nimetatakse ülearmeeritud ristlõikeks ja purunemist hapraks purunemiseks. Sellisele purunemisele ei eelne märgatavat pragude arenemist. Ülearmeeritud ristlõike kasutamine ei ole soovitav üleliigse armatuuri kulu tõttu. Nõrgalt armeeritud ristlõige võib puruneda juba prao tekkimisel (s.o. üleminekul 2. pingestaadiumi), kui armatuur ei suuda vastu võtta betooni tõmbetsoonist sellele ülekanduvat tõmbejõudu. Sellist ristlõiget nimetatakse alaarmeeritud ristlõikeks.-habras purunemine. 23. Piirseisundi mõiste ja liigid (p 1.5.1). Seisund, mille ületamisel konstruktsioon lakkab rahuldamast talle esitatud nõudeid. Eristatakse kande- ja kasutuspiirseisundeid.
postide alla, nende peale toetatud postidest mõõduga 300x300, mille külge kinnituvad riivtalad peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud TAM 22 ekstruuder-õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandwich-paneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. Vahelagede kandvate osadena kasutatakse eelpingestatud TAM 22 paneele, mille peale paigaldatakse erinevad põranda konstruktsioonid. Samad paneelide on ka kandvateks osadeks
postide alla, nende peale toetatud postidest mõõduga 300x300, mille külge kinnituvad riivtalad peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud Tartu Maja 220 mm õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandvitspaneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. 7 Katuslae soojustamine on ettenähtud kõvade mineraalvillplaatidega ja FIBO kergkruusaga. Katus
Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot' valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet. Vaatamata raudbetooni juba küllaltki märkimisväärsele arengule võttis esimese sellealase patendi prantslasest aednik J. Monier 1867.a. ja sedagi armeeritud betoontoobrile. Esimesed raudbetooni arvutusalused publitseeriti 1886. a. (sakslane M. Koenen). Järgnes raudbetooni teooria ja praktilise kasuta- mise kiire areng terves reas riikides: Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s, sajandiva- hetusel ka Venemaal. Suure panuse raudbetooni arengusse andis E. Mörsch, kelle teos "Raud- betoon, selle teooria ja rakendus" (1912) sai aastakümneteks raudbetooni arengu aluseks. Esimesed raudbetooni normid ilmusid 1904. a. Saksamaal ja Sveitsis
kroom(III)oksiidi puhul roheline klaas. Tsemenedi lähteained on lubjakivi ja savi. Lubjakivi ja savi segatakse koos veega lorbiks, mille põletamisel pikkades pöörahjudes moodustub tsemendiklinker. Tsemendiklinker on mitmesuguste kaltsium- ja alumiiniumsilikaatide segu, mida tavaliselt väljendatakse oksiidide kujul. Tsemendiklinkri jahvatamisel saadakse tsement. Tsemendi, liiva ja kruusa segamisel saadakse betoon. Terassõrestikuga armeeritud betooni nimetatakse raudbetooniks. 6. Tetreelide rühm. Tetreelid on p-elemendid: C, Si, Ge, Sn ja Pb. Nende aatomite väliselektronkihil on 4 elektroni: s2p2. Tetreelide oksiidid vastavad üldvalemile EO ja EO2. C ja Si on mittemetallid, Ge--poolmetallid, Sn ja Pb on metallid. Seega näeme tetreelide rühmas korrapäraselt üleminekut: mittemetallpoolmetallmetall.
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali...
juhul peab nende puiduliikide kokkukuivamine ja ja paisumine ühetaoline. Äärmisel juhul võib ka vineerida ühelt poolt,kui on teada toote lõpp kasutus: 1. Toodedakse 4-10 mm ristvineeri,mis on teatud H.V.-ga 2. Dekoratiivineer-see on kaetud tekstuurpaberiga jne. 3. Lamineeritud vineer-kasutatakse samal otstarbel,kui eelmist,on kallim n:Iisraelis valmistatakse antud materjalist köögimööblit. 4. Armeeritud vineer-kihtide vahel on pandud õhukesed metallvõrgud või on vineer pealt kaetud õhukese 0,4-0,6 mm paksuse metall või plekiga.Selline vineer on eriti tugev ja vastupidav,kasutatakse lennutööstuses,taaratööstuse,ehituses paksus võib olla 3-20 mm,tahvlilehe suurus on 1 korda 2 mm 5. Gotreeitud ja pertoreeritud vineer-gotreerimise korral on vineerilehed pressitud laineliseks vastavalt pressiklaaside korral.Pertoreeritud vineer omab erineva kujuga
klaasile. Põhilised klaasivalmistamise viisid: · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine klaasi puhumine (inimene või masin) lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. 51. Lehtklaasi tooted floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) Lehtklaas on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe
22 Kergkruusast täide m3 201,6 1 201,6 6 2 23 EPS soojustus 2x50 mm m2 640 0,1 64 6 2 24 Põranda hüdroisolatsioon m2 640 0,1 64 6 2 25 Põranda armeerimine m2 - - - 6 3 26 Armeeritud betoonpõranda valamine 80mm m3 47,2 2 94,4 6 1 KARKASS JA MONTEERITAVAD ELEMENDID 26 Postide montaaz tk 33 4,8 158,4 3 2 27 Soklipaneelide montaaz m2 100,8 0,05 5,04 3 1 28 Talade montaaz tk 56 4,6 257,6 4 1
kõvaduse ja hapruse tõttu on seda raske teha ja seetõttu töömahukas ja kallis. Käesoleval ajal kasutatakse tehnokeraamika töötlemiseks mitmeid meetodeid, milleks on: - mehaanilised (abrasiiv- ja vee-abrasiivjoaga töötlemine), - keemilised (söövitamine), - elektrilised (elektrierosioontöötlemine), Kiudarmee- Leht(laminaat)- - füüsikalised (laserkiirega, elektronkiirega ja ritud armeeritud ioonkiirega töötlemine). Sele 1.49. Komposiitmaterjalide liigitus armatuuri järgi 1.4. Komposiitmaterjalid Tabel 1.37 Komposiitmaterjalide omadused 1.4.1. Komposiitmaterjalide struktuur ja liigitus Materjal Rm Eri- 2
· teraskest; koosneb vertikaalsestest nurkraudadest (paigaldatakse tugevdava müüritise nurkadesse) ja rangidest, mis keevitatakse nurkraudade külge. Tsementmört asetatakse nurkraua ja müüritise vahele, et takistada kivi nurga murenemist, kuna terasprofiil on ümara sise nurgaga. Teraskestade puhul on töötavaks elemendiks rangid, mille samm on fikseeritud. Teraskest kaetakse tsementsegust kaitsekihiga. · raudbetoonkest; tehakse pikivarraste ja rangidega armeeritud betoonist. 49 · Töötavaks elemendiks on rangid betoonkesta sees, mis fikseeritakse pikivarrastega. Rangide samm on fikseeritud. · Krohvikest; tehakse analoogiliselt raudbetoonkestaga, kuib betooni asemel kasutatakse tsementmörti. 5.10 Iseloomustage kivimüüritise piirkõrgust ja seda mõjutavaid tegureid. Kivimüüritise kõrgus ja paksus peavad rahuldama järgmists saleduse nõuet:
Toodetakse: plokke, vaheseinaplaate, U-plokke, silluseid, laepaneele. 3.2.1.3 Kipstooted Kipstoodete puudusteks on nende suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Seetõttu ei saa neid kasutada kandvates konstruktsioonides ja niisketes kohtades (välistöödel ja märgades siseruumides). Mõningate lisandite manustamisega on võimalik kipstoodete veekindlust mõnevõrra suurendada. · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Armeeritud plaat · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid · Ventilatsioonikanalite detailid · Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) · Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud 3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt
vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui valmissilluseid tehasest ei saa, siis võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Need valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. 20. Kaar-, kiil- ja kihtsillused. Tellisseina avasid võib sillata ka nn kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m. Kuni 1,5 m ava korral 8 mm, kuni 2 m ava korral 12 mm. Kandvas seinas 28 on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega
Vanade hoonete remontimisel tuleb samaaegselt vundamentide ehitamisega ja alumiste seinapalkide vahetamisega ka hoonet tõstanii, et vundamendi pealispind jaaäks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist mrdil laotud lintvundament. Odavam oleks kivikbetoonist või betoonist valatud postvundament. Eelistada tuleks postvundamenti, mis vajab vähe materjali. Postidele valatakse armeeritud umbes 40 cm kõrgune soklitala paksusega20-25 cam. Postvundamentide rajamissügavus võiks olla liivases pinnases 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30*30cm, vahekaugus kuni 2 m. Koostas: Meeli Kams 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
