23 Aluspõrandad 14457 231 Liiv-ja killustikalus 2311 Killustik koos tihendamisega, 200mm 62 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 1278 2312 Paekillustik, 200 mm 22 m3 0,4 58,9 3,9 5,2 1496 232 Betoontarindid 2321 Armeeritud betoonpõrand, 100mm. C25/30 13 m3 1 29,06 0,12 13 549 2322 Raudbetoon paneel 220mm 73 m2 0,4 28,35 2,05 5,59 2628 2323 Armeeritud betoonpõrand, 70mm 16 m3 0,7 24,28 0,12 0,91 405 2324 Asfaltbetoon TAB-12-II, 80mm 350 m2 0,0 3,96 6,8 1,08 4144
Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. 8 Tuletõkkeklaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E). Tuletõkke klaasid jagunevad kahte rühma armeeritud klaasid ja mitmekihilised klaasid. Ainult leekide ja põlemisgaaside vastu pakuvad kaitset armeeritud klaasid. Kaitset ka suurte kuumuste vastu (tuleklass EI) pakuvad mitmekihilised tuletõkke klaasid. Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraat võrku, mis hoiab klaasitükid koos klaasi purunedes. Mitmekihiliste klaaside puhul koosneb klaas mitmest float-klaasi kihist nind nendevahelisest läbipaistvast silikaatkihist. Turvaklaasid
= = = = = 9,5 10 / = = 46161,3 = 46,16 2,1 10 / 9,8 / 3. Leian oma massiga koormatud traadi pikkuse l: 46,16 = = 23,08 2 5 Ülesanne 3. Konstruktsiooni arvutus. Komposiitmaterjalist tala mahuga 1 m3 on tehtud süsinikkiuga AS-4 armeeritud epoksüvaigust. Armatuuri mahuosa talas VA = 0,6 (60%). Tala odavdamise eesmärgil asendati süsinikkiud võrdse arvu E-klaasist kiududega. Kuna aga viimased on väiksema elastsusmooduliga, siis tuli tala jäikuse kompenseerimiseks kolmekordselt suurendada tema kõrgust. Võttes süsinikku, E-klaaskiu ja epoksüvaigu hinnaks vastavalt 720, 72 ja 108 kr/kg, tihenduseks vastavalt 1800, 2540 ja 1250 kg/m3, arvutage materjali protsentuaalne odavnemine. Lähteandmed: Vt1 = 1 m3 VA1 = 0,6 (60%)
41. Kirjeldage survevaluprotsessi, andke protsessi põhimõtteskeem. Survevaluprotsessis antakse tooraine punkrist masina töösilindrisse, milles see liigub edasi teo abil. Samaaegselt toimub materjali kuumutamine. Kui vajalik kogus materjali on teo ette kogunenud, liigub tigu silindris edasi surudes pehme massi vormi. Silinder lõpeb suulisega, mille abil saab reguleerida plasti voolu hulka valukanalite süsteemi. 42. Kas survevalu abil saab valmistada pikkade kiududega armeeritud tooteid? Selgitage! Armeeritud plastide survevalu võib tingida vajaduse teistsuguste kruvide järgi. Eesmärgiks on vältida kiudude purunemist siirde ja survetsükli jooksul. Ühe võimalusena kasutatakse kaksikkruvi, mille korral materjal liigub teineteisest piisaval kaugusel olevate kruvide vahel. 43. Mida kujutavad endast BMC ja SMC massid? BMC (Bulk Moulding Compound) kujutab endast taignasarnast massi, mis sisaldab armatuuri ja
Plaadid kleebitakse malekorras. Nurgad tuleb teha hoolikalt, kuna seal on näha fassaadi ilmet rikkuvad vead. Suurtel kõverustel saab soojustusplaadid paksusega varieerides korraliku lõpptulemuse. Sõltuvalt aluspinnast ja hoone kõrgusest on soojusplaatide lisakinnitamine vajalik. Selleks kasutatakse spetsiaalseid kinnitustüübleid. SERPO 394/395/396 paigaldatakse tihedusega 5-6tk/m2 õigesti paigaldatud tüübel ei ulatu isolatsioonikihist välja üle 1mm. Enne armeeritud tasanduskihti peale kandmist tugevndatakse seinanurki akna ja ukseavade nurkadesse kleebitakse 30 korda 40 cm suurused võrgutükid. Armeeritud soojustuskiht luuakse tasandusseguga. Serpo 460 TermoUniFix koos Serpo 397 leeliskindla armeervõrguga. Tasandussegu valmistatakse analoogselt kleepsegule , segu kantakse soojustusele minimaalselt 3mm paksuse kihina, sinna surutakse armeervõrk ja silutakse. Võrgu jätkamisel peab ülekate olema 10 cm. Peale
elektrijuhtmete ja kontaktide paigaldamiseks. Tänapäeval kasutatakse selleks teemantsaagimist ja puurimist. Eelised võrreldes muude tehnoloogiatega: Kasutades tööriistu, millel on teemantlõiketera on võimalik teha puhtaid ning sileda lõikepinnaga ümaraid (puurimine) või sirgeid (lõikamine) avasid läbi erinevate kivimaterjalide alustades krohvist, ehitussegudest ja betoonist ning lõpetades graniidi või maakividega. Puuritav materjal võib olla armeeritud või armeerimata. Kasutades avade tegemiseks teemantpuurimist välditakse puuritavale konstruktsioonile või selle lähedal olevatele detailidele mõjuvaid lööke ja vibratsiooni, mis on oluline tihti just vanade või renoveeritavate objektide puhul. Teemantpuurimine ei tekita tolmu, kui puurimisel kasutatakse lõiketera jahutamiseks vett. Kui tegemist on valmisolevas ruumis puurimisega (näit: korter, kontor vms.) ja välistatud on vee
järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike rajamissügavus on -1500mm hoone nullist. Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm. Vundamendi peale asetada bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioon kapillaarse niiskustõusu vältimiseks. Vundamentide ümber paigaldada ühe meetri laiuselt horisontaalne XPS isolatsiooniplaat külmakerke vältimiseks. Isolatsiooni plaat katta PE kilega. Vundamendid katta välisküljelt tsementkiudplaadiga. 2.3.2. Trepid
Valm viisid: 1. Massi valmistamine, sulatamine, 2. Kuju andmine, 3. Lihvimine, 4. Pakkimine tänapäeval veel *lehtklaasi valtsimine, *pressimine ja stantsimine, *ekstrusioon, puhumine tõmbamine. Lehtklaas sulatusvannist vert väljatõm klaasimass valtside vahel, mis lõigatakse lehtedeks. Floatklaas sula klaasmass tõm välja jahutavatele valtsidele, siis sulatinale, kus vajuvad välja ebatasasused, saad klaaslint, mis lõigatakse või lihvitakse peegli jaoks. Nii saab armeeritud ja reljeefklaasi. Valuklaas sulaklaas tõm valtsi peale. Puhutud klaas. Pressimine ja stantsimine. Värvus oleneb lisanditest *lisatud sulamassile, *õhuke kiht piserdatakse peale, *keraamilise pigmendiga pinna katmine, maalimine. Optilised om olenevad klaasi koostisest ja tema töötlemisviisist. Püsivus norm ting on püsiv, kahjust tek leelis, fluor jafosforhape. Tugevus suurendamiseks lihvitakse klaasi servad, kõvadus 5-7
m2 s Pa/ kg Madal Keskmine Kõrge x109 Δν<4g/m3 Δν<4…6g/m3 Δν<4…6g/m3 RH<25% RH<25-40% RH<25-40% 1. Plastkile 0.2 mm 500 Kerg- 1 või 2 1 või 2 - konstruktsioon 2. Armeeritud ja Terasprofiilplekk, alumiiniumfoolium- 2500 pleki peal 1 või 2 1 või 2 (5) kileaurutõkke niiskusk. vineer Õõnespaneel; 3. Mod. bit. mat. ilma betoonivalu 1 või 2 2 või 4 5 1600 TL2 (K-MS170/3000) kalleteta 4. Mod. bit. mat. Õõnespaneel
katusekattematerjalina. Asbesti sisaldavad materjalid: · Asbesttsementtooted (lainelised ja poollainelised plaadid; tasapinnalised plaadid ja paneelid; torud ja muhvid) VO, SV-40, VV, VU, UV, PU, PK, PP, LP plaadid · Isolatsioonimaterjalid sbestbrikett, isolatsioonisegud, isolatsiooniplaadid, soveliit, njuvel, asbosuriit, vulkaniit · Asbesttekstiiltooted asbestkangas, armeeritud asbestkangas, isoleerlint, asbestnöör · Asbestpabertooted asbestpaber, abestkartong, asbest-tselluloosplaadid · Bituumentooted hüdroisool, isool, bitumeenkangad, boruliin, brisool · Hõõrde- ja tihendusmaterjalid asbestpidurlint, elastne hõõ · Viimistlusmaterjalid polüvinüülkloriid-linoleum, reliin, venüülasbestplaadid · Asbestplastid asbotekstoliit, asbogetinaks, asbofibriit ASBEST JA INIMENE
armeerimissegusse nii, et segu tungib läbi võrgusilmade. Läbi klaaskiudvõrgu läbitulnud segu silutakse laiali. Kõrgematest kohtadest võib armatuurvõrgu muster läbi kumada, kuid värvus ei tohi näha ikka. Seejärel kantakse peale teine kiht, mis on eelmisest ½ õhem. Võrgu paanid paigaldatakse ülalt alla kogu fassaadi kõrguses. Ülekate naaberpaaniga peab olema ca 10cm. Armeering peab altpoolt soklisiini ära katma. Üks pind peab olema ühekorraga armeeritud, tuleks vältida jätkukohti. Kui see on siiski vältimatu, jäätakse viimase paani serv ilma seguta ca 10 cm ulatuses. VIIMISTLUSKIHI PEALEKANDMINE Kuivsegu segatakse veega, lastakse 10-15 min seista ja segatakse veelkord. Kindlasti peab eelnema kruntkiht! Viimistluskrohv kantakse pinnale: 1.Määrimisvõttega roostevabast metallhõõrutiga
·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng on enamasti malmist valatud massiivne alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik osad. Sängil asetsevad ka erineva ristlõikega juhikud, mis on karastatud, täpselt töödeldud ja millel nihkuvad suport ja tagapukk. Säng ise toetub kahele jalale. ·Hallmalm ·Terasvalu ·Teras ·Betoon ·Kunstkiuga armeeritud polümeerbetoon ·5. Padrun ·Rakis detailide kinnitamiseks. 3 pakilisi kasutatakse silindriliste toorikute töötlemiseks, on isetsentreeruvad. 4 pakilisi kasutatakse prismaatiliste toorikute töötlemiseks, võimalik üksteisest sõltumatult reguleerida. ·6. Lünett Pikkade detailide toestamiseks. Kasutatakse liikumatut lünetti ja liikuvat lünetti ·7. Terahoidja ·8. Ülemine pikikelk ·9. Tagapukk ·Tagapukk liigub mööda juhikuid. Toetab pikki toorikuid ja kasutatakse ka puuride,
Kaupade suunamiseks peakonveierilt harukonveieritele kasutatakse spetsiaalseid tõukemehhanisme või liugrattaid. Elektriajamiga varustatud lamerihmkonveierid Lamerihmkonveierid on mõeldud eelkõige suhteliselt kergete kaupade transportimiseks. Need ei sobi kaubaaluste transportimiseks. Lamerihmaga konveier kujutab endast otsarullide vahel liikuvat lamerihma, mis toetub toerullidele. Üks otsarullidest on vedav ja ühendatud elektriajamiga. Konveieri rihm võib olla valmistatud armeeritud ja eelpingestatud kummist või plastikust. Need konveierid töötavad vaikselt, on suure tootlikkusega ning neid võib kasutada ka suurte kallete puhul. Kui hõõrdejõust jääb kallakutel väheseks, kasutatakse konveieritel ka spetsiaalseid karestatud või väljaulatuvate astmetega rihmu. Üldjuhul on lamerihmkonveierid rullkonveieritest odavamad. Pilt 5.3. Rullkonveier laos Pilt 5.4. Kettkonveier postitöötlemiskeskuses Kaubaaluste konveierid
3. RENARD GRAND TOURER 3.1. TUTVUSTUS Renard Grand Tourer on individuaalsust ja jõudu sümboliseeriv sportlik power cruiser, mis esindab oma klassi tipptaset nii sõiduomadustelt kui koostekvaliteedilt (Foto 4). Renard Grand Toureri DNA on insenertehniline intelligentsus – komposiitmaterjalidest ülikerge kandevkere, pikiasetusega V2 mootor ja mototööstuse tipptaset esindavad koostedetailid. Renard GT vaid veidi üle 11 kilogrammi kaaluv süsinikkangast monokokk on armeeritud kevlariga, et muuta kere vastupidavaks löökidele ja vibratsioonile. Tänu suurele ristlõikepinnale on komposiitkere jäigem kui tavaline toruraam ning sellega on tagatud mootorratta täpne roolitunnetus. Kandevkere kätkeb endas mootorratta raami, gondleid ning bensiini- ja õhupaaki ühes kandvas detailis. Kere on väliselt lakooniline ja annab Renardile kordumatu välimuse. GT vedrustus on kolmesuunaliselt seadistatav ja perfektsuseni häälestatud
horisontaalselt väjatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis õigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Valmistusmeetodist johtuvalt ei ole lehtklaas täiesti asane, vaid pinnal esineb lainelisust *Valuklaasi meetod sulaklaas juhitakse sulatusvannist otse läbi kahe valtsi. Peale valtsimist jookseb klaasilint jahutusahju. Valuklaasi meetodil valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi Peegelklaas valmistatakse valuklaasi mõlema poole lihvimise ja poleerimisega *Float-klaasi meetod (Pilkington 1959) sulaklaas suunatakse sulatusvannist veega jahutatavate valtside vahele ja edasi liigub kuum klaaslint mööda sula tina. Ülalt kuumutavad klaasilinti gaasipõletid. Selle tulemusena tasanduvad kõik klaasi ebatasasused. Seejärel suunatakse klaas jahutuskambrisse. Float meetodil saadakse mõlemalt poolelt väga sile
materjal. Mikroskeemide alused, takistid, andurid. 10.Komposiitmaterjalide põhiomadused. Armatuur, maatriks, nende koostis. Komposiitmaterjalide omadused on spetsiaalselt valitud - määratud, näiteks kuumuskindlus, tugevus. Armatuur (kiuline) annab tugevuse ja tagab omaduste säilimise töös. Võib olla nt riide, lindi kujul. Nt metalltraat (teras, W, Mo jt). Armatuur (pulbriline) koosnevad kõvematest osakestest ja neid ümbritsevast maatriksist. Alumiiniumiga ja/või Al2O3 armeeritud. Maatriks on komposiitaine põhiosa, mis võtab vastu koormuse ja annab vormi. Maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (Al, Mg, Ni jt), polümeersetest materjalidest plaste, keraamilistest materjalidest oksiide jms (Al2O3, MgO, TiB2 jt).
Vältimaks antud sündmste tekkimist peab tugendamise funtkiooni täitev geosünteet tasakaalustama konstrksiooni tekkivaid tjõudusi. Pingeid kantakse geosünteetide üle hõõrde ja nakkejõudude mõjul. Purunemine mööda solindrilist lihkepinda tekib, kui muldele kantud koormustest ja ta omakaalust tingitud pöördemoment on suurem kui aluspinnaste a ehitamiseks kasutatud materjalide omadustest sõltuv vastumoment. Nõrkade aluspinnastel ehitatud kindla kõrguse ja võlvakaldega armeeritud mulle suudab ära hoida lihke tekke, omades vajaliku vastumomendi tekitamiseks piisavat tugevust. Seega peavad kasutaval geotekstiilide olemas külladased tõmbetugevusmadused, kuna geosünteetide pudub piandetugevus, sis suleb tuleb ta projekteerida konstruktsoono nii et kriitiline kaar läbiks tema pinda. Kõige kriitilisemaks asutub olukord peale mldkeha ehitamist, sest aluspinnaste kiire ülekoormaise tlemusel on märkimisväärselt kasvanud nihkepingeid, mis võin
Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui tehases toodetud sillused ei ole kättesaadavad, võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Nad valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. Tellisseina avasid võib sillata ka nn. kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m, 8 mm avas kuni 1,5 m, kuni 2 m ava kohale 12 mm vardad. Kandvas seinas on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil.
[1] Auto spetsifikatsioonid: Mootor: V12 5 935 cm3 Võimsus: 380 kW Pöördemoment: 569 Nm pööretel 5750 Kaal: 1 695 kg [6] Foto 3: Aston Martin DBS V12 [7] 5 2.4 Lotus Esprit S1 1976 Filmist The Spy Who Loved Me. S1 oli eelistatud hoopis 'Märg Nellie' nime all. Olles juba amfiibne, on täielikult armeeritud autol veel kahurid, mis pritsisid tsementi põgenevatele sõidukitele. Sel olid ka ratastest hooguandjad vee all ja väike periskoop katusel, lubades 007-l navigeerida vee all, ja sellesse relvastusse kuulub ka rakett, mis lastakse tagaosast ja musta värvi miinid ja torpeedod, mis lastakse esivõrest välja.[1] Kasutatud auto hind on 11 800 dollarit. Amfiibne 'Märg Nellie' müüdi Londonis, ameerika ärimagnaadile Elon Musk, oksjonil 650 000 naela eest 2013 aasta septembris.
8. Monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele: 6,68 m 3 x 15 inimtundi/ m3 = 100,2 tundi ehk 12,5 päeva, kolme töölisega 4,1 päeva 9. Geodeetilised märgid betoonvööle: 0,5 päeva 10. Vundamendi seina plokkide paigaldus: = 98 tundi ehk 12,25 päeva 11.Monoliidi valu vundamendi plokkidele: 2 m3 x 15 inimtundi/ m3 = 3,75 päeva, kolme töölisega 1,25 päeva 12. Süvendi tagasitäide: (379,22 m3liiv + 129,05 m3kergkruus) x 0,05 tundi/ m3 = 25,41 tundi ehk 3,18 päeva 13. 100 mm armeeritud betoonpõranda ehitus 0,5 inimtundi/ m2 14. 20 cm paksuse haljastuskihi rajamine: 95,95 m3 x 0,3 inimtundi/m3 = 28,79 tundi ehk 3,59 päeva 3.7.Töödele vajalike masinate määramine Mullatöödel vaja minevad ning arvutustes kasutatud masinad valis autor välja internetist. Masinateks on Swepac FB 465 tihendaja ehk vibroplaat, kallurveok Scania P380 CB8x4EHZ, ekskavaator Cat 320D, teleskooptõstuk Cat TH 417, minilaadur Cat 236B II, ja pumbaga betoonimikser Mercedes- Benz Actros 3241
2. Portland-silikaattsement 3. Portland-putsolaantsement 4. Portland-lendtuhktsement 5. Portland-põlevkivitsement 6. Portland-lubjakivitsement 7. Portland-komposiittsement 2)Räbutsement 3)Putsolaantsement 4)Komposiittsement Portlandtsement Portlandtsement, mis esialgsel kujul ilmus ehituslike sideainete nomenklatuuri ligi 1,5 sajandi eest, on tootmise-tarbimise mastaabilt teiste sideainete seas esikohal. Suurem osa tööstus- ja tsiviilehituses armeeritud ja armeerimata monteeritavadest ning monoliitsetest betoonkonstruktsioonidest valmistatakse portlandtsemendiga. Portlandtsement on hüdrauline sideaine, mis saadakse portlandtsemendi klinkri ja vajaliku koguse kipsi koosjahvatamisel. Klinker põletatakse sobivast toorainest paakumiseni ning sisaldab 70-80% kaltsiumsilikaate. Portlandtsemendis ja tema eriliikides võib olla väävelhappeanhüdriidi (SO3) 1,5-3,5% ning magneesiumoksiidi (MgO) kuni 5%.
Referaat Katuse katmine bituumenrullmaterjaliga 1. ÜLDINE INFO BITUUMENRULLMATERJALIDEST Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi klaaskiudkangaga ning neid on vimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- vi kolmekihiliselt. 1.1. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele (vt. RT 85-10459-et, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest (EPN ....., RIL 107-2000, RT-juhendid)
..+40 C · Moodustab vuukideta pinnasekatte. Bituumenkatete omadused · Veetihedad · Pragusid ületavad · Elastsed · Mehaaniliste vigastuste suhtes tundlikud · UV- kiirguse suhtes tundlikud · Survekindlad. (http://www.langeproon.ee) Mittesurveliste või survevee tingimustes kasutatav polümeerlisandiga bituumen-pakskiht on pastöösne materjal, mis pahteldatakse või pritsitakse seina. Ta võib olla ka polüstüroolgraanulitega segatud või kiududega armeeritud. Sobilikud aluspinnased on plokid, betoon, tellispinnad, gaasbetoon, krohv, bituumen katted. Alustasapinna tasandamiseks tuleks kasutada krohvi, mitte bituumenisegu. RULLMATERJALIST ISOLATSIOOIPAANID · Bituumenkatetele ja mineraalsetele isolatsioonvõõpaddele on alternatiiiviks järgmised bituumenpaanid või kunstmaterjalist paanid: · bituumenpaanid klaaskuidkangal, klaasvõrgul, metallvõrgul · polümeer- bituumenpaanid klaaskiudvõrgul
klaasplastvarrastega (ribadega); * tugevdamine pealeliimitud klaasriide või aramiid- või kevlarkangaga; * tugevdamine küllastusvaikudega; * kogu kandesüsteemi tugevdamine teras-, puit- või betoonliitkonstruktsioonina, eriti kui on vaja suurendada ka algkonstruktsiooni kandevõimet; * pehkinud puidu eemaldamine nõrgenenud sõlmedest ning sõlme taastamine klaas- või terassarrusega -pulkadega) armeeritud vaigu ja liiva (tsemendi) seguga. 8 Mõnel juhul on majanduslikult õigem asendada suurte kahjustustega vana konstruktsioon uuega, kasutades niiskusele vastuvõtlikes kohtades süvaimmutatud materjali. KOKKUVÕTE Töö tulemusel selgus, et puitkonstruktsioonide peamised kahjustused on puidu bioloogiline ja keemiline kõdunemine, päikesekiirgus, erinevad bakterid ja seened ning loomsed kahjurid.
Ka neid on palju erinevaid. Neist levinuimad on järgmised: - Tulekaitse klaas – nagu nimigi ütleb, kaitseb seda tüüpi klaas tule, suitsu ja kuumuse eest. - Isepuhastuv klaas – seda tüüpi klaas puhastub ise loodusjõudude abil, mistõttu peab hooldamiseks vähem vaeva ja aega kulutama. Puhtam välimus kogu aeg. - Armeeritud klaas – klaasi sisse on pandud metallvõrk, mis muudab klaasi tugevaks ja paigutab ta ohutute klaaside sekka. Kasutuskohtadesk eelkõige suurt turvalisust nõudvad kohad, näiteks välisuksed. - Pindkaetud klaasid – need klaasid jagunevad selektiiv- ja päikesekaitseklaasideks. Pakuvad kaitset päikese eest ja aitavad
materjaliga. Immutamiseks ja kanga katmiseks kasutatav tõrvamass ei tohi sisaldada aineid, mis lenduvad temperatuuril alla 130°C. Kattekile massis peab olema vähemalt 20% tolmset või 10% kiudjat täiteainet. Liivapuistega tõrvapapp kaetakse kahelt poolt kvartsliiva või kivipuru sõelmetega, mille terasuurus on 0,14...2,0 mm. PVC on keskkonnasõbralik materjal, mille valmistamiseks kasutatakse looduslike aineid: meresool (57%) ja õli (43%). PVC rullkatusekatted on elastsed, armeeritud kootud polüesterkangaga ja UV-resistentsed materjalid, taluvad väga madalaid temperatuure, on hingavad, kerged ning samas väga tugevad ja vastupidavad katted. Nende paigaldus on kiire ja katusetöid on võimalik teostada aastaringselt. Erinevalt bituumenbaasil valmistatud katusekatetest on PVC katusekatteid on võimalik toota praktiliselt kõikides värvitoonides.
mõõtmetele, - arvutusväärtus: tavaliselt nimiväärtus. Tähised (1) Sõltuvalt kontekstist kasutatakse järgmisi tähiseid A -- avariikoormuse osavarutegur, a -- geomeetrilise suuruse ebatäpsus, F -- koormuse osavarutegur, E -- koormustulem (konstruktsiooni sisemine reageering koormusele), (2) Kontekstist sõltuvad tähised kivimüüritise puhul: A -- seina ristlõikepindala, Ab -- toetuspindala, (3) Kontekstist sõltuvad tähised armeeritud müüritise puhul: As -- armatuuri ristlõikepindala, Asw -- põikarmatuuri ristlõikepindala, av -- kaugus toe servast kuni põhilise koormuseni talal, b -- ristlõike laius, bef -- riiulitega elemendi efektiivlaius, d -- ristlõike töötav kõrgus, Fc -- elemendi arvutuslik paindesurvejõud, 28. Väikeplokkehitused (vasta järgmistele punktidele)-plokkide liigid, materjal Plokkide liigid, materjal Väikeplokkehitus on muutunud väga levinud ehitusviisiks. Töötootlikus on suur
iga materjal töötab just temale soodsamal ja otstarbekamal viisil. Levinuim on terase ja betooni komposiittarind, aga kombineerida saab ka puitu ja betooni. 28 14 Komposiitpostid Terasosa on (osaliselt või täielikult) betooni sees ehk terasprofiiliga armeeritud betoonpost, Terasosa on täis betoneeritud ehk torupostid. 29 Komposiittalad Teras-betoon komposiittalade puhul toimib betoonosa terasosa täiendava vööna, mille tulemusena tekib ristlõikes terasosa seisukohalt soodsam pingejaotus ning kandevõime ja jäikus paraneb. h h e a e a e 30
Müra:osas on vastavus normidele tagatud kolme klaasiga aknapaketi kasutamise ja projektikohase seina konstruktsiooni korral. Katusekate: Kivi, katuse toolvärk on puidust ja toetub välisseintele ja sisemistele kandevseintele. Katuse sarikate samm on 600mm . Katusel on kõik vajalikud katusetarvikud räästarennid, vihmaveetorud, lumetõkked, harja tuulutustorud, katuseluuk. Samuti vajalikud redelid ja käiguteed korstna juurde pääsemiseks. Katuse täpsem konstruktsioon lõikel. Põrandad: Armeeritud betoonist aluspõrand, mille all 100mm vahtpolüstereeni, ehituskile ja liiv. Trappidega varustatud ruumides 2 % kalle põrandatrappide suunas. Aknad ja uksed: Osaliselt avanevad puiduvärvi puitraamidega pakettaknad.Välisuksed mitmevärviline puit,siseuksed puit. 4 Trepp:puitastmega puit-või metallkarkassil ühe tõusuga sirge trepp ,käsipuu kõrgus min.90 cm
ARMIXTMbetooniks. Kui klassikalise armeeringu puhul paigutatakse armatuur üldjuhul konstruktsiooni teatud kindlasse kohta (tõmbetsooni), siis kiudbetooni puhul on kogu konstruktsioon ühtlaselt armeeritud, välistades valesti projekteeritud või paigaldatud armatuurist tingitud riske. Sõltuvalt konstruktsioonile mõjuvatest koormustest, konstruktsiooni mõõtmetest ning pinnase kandevõimest on projekteeritud eriklassid ARMIXTM 1,2,3,4,5 ning ARMIXTM Extra. Viimane võimaldab valada ka mitmekorruseliste kivihoonete vundamente ilma tavaarmeeringuta. ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. Oluline on valatud betooni õigeaegne ja piisav järelhooldus.
Värvipigmente kasutatakse, jäetakse segunemata, Saadakse mittekorduvad pinnad. Lihvitakse pind üle. 6. STUKK kipstaignale lisatakse tardumise aeglustajat. Töödeldakse käsitsi. 7. TAPELAKT pärit Markokost. Kantakse 12 kihis pinnale. Tehtud õhksideainega, pole veekindel, aga et oleks käiakse üle oliiviõli seebiga. 8. PLASTKROHV lisatud polümeeri, kinnitatakse plastvõrgule. ÖKOEHITUS SAVIKROHV paksus 1020 mm, armeeritud hundinuia kiududega + savi, liiv. BITUUMENMATERJALID: · SIDEAINETENA orgaanilised, seovad kleepuvuselt. Veetihedad, vees lahustumatud. Värvuselt mustad/tumepruunid. Ei ole temperatuuripüsivad. Kasutatakse teede pindamisel, bituumenvärvides ja lakkides, metallkonstruktsioonide kaitsmisel korrosiooni eest, katusekatte materjalide immutamisel. Koostis: sisaldavad 4560 % õli, vaik 13 42 %, + lisandid
· Balti maakaitsevägi e. Landeswehr, kuna Lätil puudus ametlik sõjavägi, siis tunnistati see ametliku Läti sõjaväena. · Koosnes enamasti sakslastest ja oli Läti vastu vaenulikult meelestatud. · 29. dets Winningi leping kõik Saksa kodanikud said Läti kodakondsuse (sealhulgas ka õiguse maad nõuda) · Jaanuaris liikusid Nõukogude väed Läti territooriumil kiiresti edasi, okupeerides Riia ja Jelgava. · Märtsiks oli armeeritud 13500 meest, kellest lätlasi oli umbes 1400. · Eesti andis loa Läti vägede tulekuks Eesti pinnale, kõik Eestis elavad lätlased mobiliseeriti, Märtsi lõpuks oli armee tugevus 9800 meest. · Märtsis võeti Punaarmeelt tagasi Jelgava ja Tukums. · Suhted Saksamaaga halvenesid, valitsus kukutati ja võimule tuli Saksameelne valitsus. Landeswehr: konflikti algus · Kokku oli lepitud kohtumine Csises, kus saavad kokku Laidoner ja Landeswehr´i esindaja,
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Timo Randoja MÜÜRITÖÖD Iseseisev töö Juhendaja Kaido Toobal Tartu 2008 Silikaat tellis Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi ...
Kõik need toimingud nõuavad aega, raha ja kvalifitseeritud tööjõudu. Vundamentide puhul on võimalik eelpool nimetatud etappe vältida, kasutades kiudbetooni. Ehitiste lint- ja plaatvundamentide valamisel kasutatavat kiudbetooni nimetatakse ARMIXTMbetooniks. Kui klassikalise armeeringu puhul paigutatakse armatuur üldjuhul konstruktsiooni teatud kindlasse kohta (tõmbetsooni), siis kiudbetooni puhul on kogu konstruktsioon ühtlaselt armeeritud, välistades valesti projekteeritud või paigaldatud armatuurist tingitud riske. Sõltuvalt konstruktsioonile mõjuvatest koormustest, konstruktsiooni mõõtmetest ning pinnase kandevõimest on projekteeritud eriklassid ARMIXTM 1,2,3,4,5 ning ARMIXTM Extra. Viimane võimaldab valada ka mitmekorruseliste kivihoonete vundamente ilma tavaarmeeringuta. ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. Oluline on valatud betooni õigeaegne ja piisav järelhooldus.
Pilkington Activ-it võib kasutada kõikides klaasitavates kohtades akendel, talveaedades, klaasfassaadides ja klaaskatustes. Eriti hästi sobib Pilkington Activ raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, nagu näiteks katuseaknad ja klaaskatused. 16 Tuletõkke klaas Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E). Tuletõkke klaasid jagunevad kahte rühma – armeeritud klaasid ja mitmekihilised klaasid. Kui nõutakse kaitset ka suurte kuumuste eest (tuleklass EI), siis lahenduseks oleks mitmekihilised tuletõkke. Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraat võrku, mis hoiab klaasitükid koos klaasi purunedes. Kuumakindlast klaasist saab valmistada märksa paksemaid ja seega vastupidavamaid nõusid: suurema soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub temperatuur paksus klaasis kiiresti ja järskude temperatuurimuutuste puhul klaas ei purunue.
· Tihendamistööd - enamjaolt vibroplaadiga või väikese 4 t valtsrulliga tihendamine, kohtadest kust tellitud masinatega (pinnase vibrorull 12 t , kahevaltsiline asfaldirull 10 t) tööd teha ei õnnestunud. · Rajatiste paigaldamine - olin varasemalt tegelenud hoonete ehitusega, konkreetsemalt betoneerimisega ja sain endale ülesande paigaldada objektile 44 pargipinki ja 88 prügikasti, kasutades abitöölist, mini-ekskavaatorit, armeeritud betooni ja muid vajalikke tööriistu. 2.5 Isiklikud püstitatud eesmärgid Minu eesmärkideks olid iseseisvalt toime tulla enesele täiesti uues töökeskkonnas, arendada oma juhtimisoskusi, rakendada koolist saadud teoreetilisi teadmisi praktikas, endast hea mulje jätmine, et kindlustada tulevikus kvaliteetne töökoht, uute teadmiste omandamine ning võimalikult paljude erinevate tööülesnnete täitmine, selleks et mõista kõikide ametikohtade
(registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tähtajatu ja üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt plaanile. 3. EHITISREGISTRI ANDMED 2.2. Aadress ja kood Ehitise koha-aadress: Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla, Metsanurga Kood: 120700833 3.2. Hoone Üksikelamu: ehitisealune pind 166,6 m² 3.3. Materjalid Vundamendi liik: armeeritud raudbetoontaldmikul väikeplokkidest soojustatud lintvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal: palk Välisseina välisviimistluse materjal: puitlaudis Välisseina liik: palkseinad Katuste ja katuselagede kandva osa materjal: puit Vahelagede kandva osa materjal: puit ja betoon Katusekatte materjal: kivikatus 3.4 Tehnosüsteemid Vesi: kaev Kanalisatsioon: lokaalne settekaev Küttesüsteem: maaküte Eluruumi köökide arv 1 Pesemisvõimalused: vann/duss, saun Tualetid: 2 4
Klaas Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase. • Surveklaasi meetod- surutakse surve all klaasisulam vette ja siis sellest saabkeerukamad klaastooted. Klaaside omadused: • Tihedus 2200-3000 kg/m3 kohta • Keskmine erisoojuhtivus on 0,7-0,8W
a. Rotovormtooted PE b. Ämbrid, kausid PP c. Lateksliim PVAC d. Mett PVOH e. Vann, valamu PMMA f. Tekstiilkiud PAN g. Küpsetuskile PET h. Vineeriliim PF i. Test 9 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. PVAC - polüvinüülatsetaat b. PET polüetüleentereftalaat c. UF karbamiidformaldehüüdvaik d. PIB - polüisobutüleen e. FRP armeeritud sarrustatud polümeer ? 2. Kas polümeerid võrreldes teiste materjalidega. a. Sisaldavad kergeid/raskeid elemente b. On madala/kõrge pehmenemistemperatuuriga c. On suure/väikse elektrijuhtivusega d. On kõrge/madale dimensionaalse stabiilsusega e. Hästi/halvasti vormitavad toodeteks 3. Kumb tunnus iseloomustb termoplasti võrreldes termoreaktiiviga. a. Lineaarne/risseotud ahel b. Pöördumatu/pöörduv tahkestumine c. Suur/väike roome
Vundamentide puhul on võimalik eelpool nimetatud etappe vältida, kasutades kiudbetooni. Raketis on betoonivaluks valmis. Armatuur paigaldatakse koos betooniga. Ehitiste lint- ja plaatvundamentide valamisel kasutatavat kiudbetooni nimetatakse ARMIXTMbetooniks. Kui klassikalise armeeringu puhul paigutatakse armatuur üldjuhul konstruktsiooni teatud kindlasse kohta (tõmbetsooni), siis kiudbetooni puhul on kogu konstruktsioon ühtlaselt armeeritud, välistades valesti projekteeritud või paigaldatud armatuurist tingitud riske. Sõltuvalt konstruktsioonile mõjuvatest koormustest, konstruktsiooni mõõtmetest ning pinnase kandevõimest on projekteeritud eriklassid ARMIXTM 1,2,3,4,5 ning ARMIXTM Extra. Viimane võimaldab valada ka mitmekorruseliste kivihoonete vundamente ilma tavaarmeeringuta. ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. Oluline on valatud betooni õigeaegne ja piisav järelhooldus.
osasid, mis ristuvast seinast müüri ladumise ajal ava peale, armeerimine. Võlvi tugevust kaugel, kuna sel juhul võib peale seda müüri ladumine konyrollitakse võlvi lukus, eeldada vaba nõtkumist. jätkub. Kasutatakse nn -- võlvi all kaldpragudele ja 22.Kiviseintega kõrghoone mittekandvaid ja kandvaid välisseina läheduses lõikele. konstrueerimine: silluseid. Esimesel juhul on Armeeritud sillused - põhitähelepanu kõrghoone sillus ettenähtud ava peale Kasutatakse armeeritud 10 raudbetoonsilluseid ja toetamine jms.Üldlevinud üldjoontes kokku kivisilluseid (võib kasutada ka reegliks on, et toetuskoormuse pingejaotusega jõu all üldse. terasprofiile). Skeem 9.8 puhul P 100 kN kasutatakse Skeem 9.18
Betoonpind aga on sile ning tihe, mistõttu vihm, lumi ega jää seda mõjutada ei suuda. “Õigesti ehitatud” betoonpark kestab aastakümneid ja ei vaja regulaarset hooldust. Sõnapaar “õigesti ehitatud” tähendab siin, et rulapark on ehitatud betoonitööde üldiseid ehitusnorme järgides: 1) Kasutatud on vähemalt C25/30 tüübile vastavat betooni. 2) Betoonikihi paksus on vähemalt 100mm. 3) Betoon on terasega armeeritud. 4) Betoonpinnad on viimistletud terashõõrumisega võimalikult siledaks. Seal hulgas ei tohi betoonpinnad olla lihvitud peale nende kivistumist(betoonpinda ei tohi muuta poorseks). 5) Äsja valatud betoonpindasid niisutatakse veega vähemalt 7 päeva või kaetakse hüdrofoobse lakiga, et toimuks betooni täielik kivistumine. Näitena võib tuua, et USA’s on praegugi veel paljud 70ndatel ja 80ndatel ehitatud betoonpargid kasutusel
Fenool-formaldehüüdvaigud (PF) , need on tugevad, vee ja kuumuskindlad (200C), ning jäigad. Resoolvaigud liim-ja sideained. Novolakkvaigud- presspulbrite sideained, lakid ja emailid. Näiteks telefonid, autodetailid, korpused. Polüestervaigud (UP) enamlevinud vaigud (60-80% komposiidi koostisest). Soodsad, lihtne kasutada, suurepärased mehaanilised omadused. Armeerimata tõmbetugevus 75 Mpa, armeeritud klaasplastil 120-350 Mpa. Negatiivsed aspektid, et kahaneb palju kõvenemisel ja on habras. Adhesioon täiteainega pole samuti väga hea. Aminovaigud (UF,MF), hea kriimustus-ja kuumuskindlus. Head elektriisolaatorid ja hästi toonitatavad. 28-69 Mpa tõmbetugevus. Epoksüvaigud kõrgsoorituskomposiidid, armatuur ja maatriks pooleks. Sitked ja väikese mahukahanemisega. Üleüldiselt sitaks heade omadustega
õige bi-armatuuri kasutamine aitab oluliselt vähendada mahukahanemispragude teket. Fibo plokkidest müüritise puhul arvestatakse soojuspaisumise koefitsiendiks α=8x10-6 mm/mK ehk 0,008 mm/mK. Temperatuurimuutustest tuleneva pragunemisohu vastu aitab müüritise armeerimine ja deformatsioonivuukide tegemine. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. Deformatsioonivuukide maksimaalseks vahekauguseks on 18-20 m (9-10 m nurgast), suurte avadega seinte ja erinevate seinakõrguste puhul peab vahe olema väiksem. Arvestama peab ka külgnevaid konstruktsioone ja nendest tekkida võivaid pingete kontsentratsioone, aga täpse asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija. Õhumüraisolatsioon Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei
Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot’ valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet. Vaatamata raudbetooni juba küllaltki märkimisväärsele arengule võttis esimese sellealase patendi prantslasest aednik J. Monier 1867.a. ja sedagi armeeritud betoontoobrile. Esimesed raudbetooni arvutusalused publitseeriti 1886. a. (sakslane M. Koenen). Järgnes raudbetooni teooria ja praktilise kasuta- mise kiire areng terves reas riikides: Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s, sajandiva- hetusel ka Venemaal. Suure panuse raudbetooni arengusse andis E. Mörsch, kelle teos “Raud- betoon, selle teooria ja rakendus” (1912) sai aastakümneteks raudbetooni arengu aluseks. Esimesed raudbetooni normid ilmusid 1904. a. Saksamaal ja Šveitsis
Üheteljeline tõmbeteim on komposiitide katsetamisel kõige levinum. Selle abil määratakse elastsusmoodulit, tõmbetugevust, plastsust, Poissoni tegurit. Erinevalt metallide teimikutest on komposiitidel tähtis kinnitusviis katsemasinas. Arvestada tuleb pingekontsentraatorite mõju vähendamise vajadustega. Üheteljeline tõmbeteim tehakse kas lamedate, või torukujuliste teimikutena. Lamedad teimikud on enamasti plaadid ( kasutatakse pikisuunas kiududega armeeritud materjalide puhul) või labidakujulised (purunevad tööosas ja neid kasutatakse ristsuunaliste kiududega armeeritud komposiitide katsetamiseks). 23. Liimide peamised omadused. a) Liimide siduvustugevus. Liimid töötavad hästi nihkele ja halvasti rebimisele ehk risttasapinnas mõjuvatele jõududele. b) Liimi koostise eluiga. Aeg mille jooksul liimitud ühenduskoht säilitab oma normaalse sitkuse, tugevuse sõltub liimi koostisest ja
Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem Puidust vä välisvooder, Tellisvoodriga kaetud soojustus, Looduskivist fassaadid, Plekiga kaetud soojustus, Fassaadiplaadid, Kivipinnaga vahtpolü vahtpolüuretaanist soojustuskihiga armeeritud liitpaneel, Riputatud fassaadikivide sü süsteem. 2 1 Krohvitud fassaadisoojustus Krohvitud fassaadisoojustuse sü süsteemis kasutatakse soojustuseks kas mineraalvilla või vahtpolü vahtpol stüreeni.
Seda saab ka kanda niisketele pindale. Kuivamise ajal kardab vee baasil bituumenemulsioon nii külma kui ka suurt niiskust. Kahekomponente bituumen seevastu ei ole niiivõrd valiv ilmastiku osas ja on ka keemiliselt väga vastupidav. Nende mõlema headeks omadusteks võib lugeda, et nad on veetihedad, pragusid ületavad, elastsed ja surveveekindlad. [1] Kahekomponentne polümeerbituumen süsteemid koosnevad krundist,eelkihist ning bituumen- pakskihist. Süsteem on ka armeeritud klaaskiudkangaga, tagamaks suurema tugevuse veesurve vastu ja tagab ka suurema praoületuse. Ülesannete poolest on tähtsaim just krundil, mis seob aluspinna pealse tolmu tagades parema nakke eelkihile. Krundiks võib kasutada nii bituumenemulsioone kui ka mineraalseid isolatsiooni võõpasid. Lisaks eelpool loetletud süsteemi koostisosadel võib kahekomponentne bituumen sisaldada polüstoroolgraanuleid. Sobilikud aluspinnad on plokid, betoon, müüritis, gaasbetoon, krohv ja bituumenkatted.
vibreerimisega, see annab betoonile ka suure tugevuse. Uks on hoone element, mis eeskätt vajalik hoonesse Koorikplaadid on eelpingustatud betoonplaadid, mis ühelt poolt on sisemiseks(valisuks) ja hoonesiseselt ruumidevaheliseks Soovitatav kalle on vahernalt 10%, parem suurem kalle. Plekitahvlid 1-konstruktsiooni monoliitosa valualus ja pärast armeeritud ühenduseks(siseuks) pealevalu on Uks koosneb uksepiidast ja tiivast/tiibast. 2-komposiitkonstruktsioon, mis suudab vastu võtta kõiki hoonelt -siseuksed, -välisuksed(soojustatud ja soojuspidavast materjalist) ühendatakse omavahel valtsidega: tulevaid koormusi
Üksnes plokist aga alati ei piisa. Et saavutada nõutav U-väärtus, tuleb kasutada lisasoojustust, näiteks mineraalvilla või vahtpolüstüreeni. [5, p. 245] 6 Kergbetoonplokkidest müüritis baseerub tsemendil ja sellele mõjuvad temperatuurimuutused, mis väljenduvad müüritise kahanemises ja paisumises. Et müüritisse ei tekiks pragusid, tuleb see laduda minimaalarmeerimisega- üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. [5, p. 246] 1.3 . Kergbetoonplokkide kasutusvaldkonnad Vundamendid ja soklid Välis- ja siseseinad Ukse-ja aknaavade silded Moodulkorstnad Maja seina ploki laius valitakse hoone mahu ja seintele mõjuva koormuse järgi. Vastavalt kasutuskohale valitakse õige survetugevusega plokk. [5, p. 246] 1.4 . Kergbetoonplokkide omadused [5, p. 246] On tugevad, vaatamata kergusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
