Millised olid eestlase valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi armeedes, nendeks olid: Soome, Saksa ja Nõukogude armeed. Vähesed eestlased sõdisid ka teiste riikide poolel, aga neid oli minimaalselt. Some sõjaväes sõditi peamiselt vabatahtlikult ja enamasti need mehed, kes ei tahtnud minna ei Punaarmeesse, ega ka Saksa sõjaväkke. Punaarmees võidelnud eestlased olid sinna sattunud peamiselt sundmobilisatsiooni käigus, aga mõned ka vabatahtlikult. Saksa relvajõududes sõdisid eestlased algul vabatahtlikult, kuna lootsid kätte maksta Nõukogude Venemaale, hiljem aga seadsid ka sakslased sisse sundmobilisatsiooni ja eesti mehed pidid minema Saksa sõjaväkke sunniviisiliselt. Paljud mehed, kes üldsegi sõjaväkke minna ei tahtnud põgenesid läände ja võtsid ka pere kaasa, paadiga Rootsi põgenesid ka need, kes lihtsalt oma elu pärast ka...
Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku ...
Totaalne sõda Totaalne ehk kõikehaarav sõda Sõjategevus Euroopas, PõhjaAafrikas, Atlandi ja Vaiksel ookeanil. Mitte armeede, vaid rahvaste sõda. Võidu nimel tegutseti lisaks rindele ka tagalas: vastupanuliikumine, tsiviilisikud. Vägivaldne kord vallutatud aladel. ,,alamrassid" nagu juudid, mustlased pidi hävitama. Vangistati, tapeti, saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Koonduslaagritesse saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, seal hukkus vähemalt 12 miljonit inimest. 14. juuni 1941 küüditati Baltimaadest Siberisse 50 000 inimest. Vastupanuliikumine
.....1-2 4.Välis sõjakäigud:......................................................................................2 5. Pildid.........................................................................................................3 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................4 Michael Andreas Barclay de Tolly. Prints Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 27.12.1761 ja suri 26.05.1818. Michael Andreas Barclay de Tolly oli Venemaa armeede ülemjuhataja ja sõjandusminister Napoleoni sissetungimisel Venemaale 1812. aastal ja järgnevatel Venemaa sõjakäikudel Euroopas. Varajane elu: Barclay de Tolly, Sotimaa suguvõsa Barclay liige,sündis Pamushis, Leedu kubermangus ja kasvas Livonias, Vene impeeriumi osas, mis praegu on jaotatud Eesti ja Läti vahel.Oma sünnipäev 27.12.1761 on tema tegelik ristimise päev Lutteri kirikus, mis asus linnas nimega Zeimelis
Rooma foorum on turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. saj eKr, et ehitada Cloaca Maxima. CONSTANTINUSE VÕIDUKAAR Keiser Constantinuse võidukaar (312-315 a.), kaarel on palju vanadelt ehitistelt üle võetud, osaliselt töödeldud figuurirohkeid reljeefe. TITUSE VÕIDUKAAR Tituse võidukaar Forum Romanumil kõrgub Püha tee kõige kõrgemas kohas. Sealt kulges läbi iidse linna Rooma Kapitooliumile suunduvate triumfeerivate armeede protsessioon. Triumfikaare püstitas 81.a. Tituse vend ja järeltulija Domitianus (vanim meie päevini säilinud kaar Roomas). Tituse 2 a võimuloleku ajal (79-81) toimusid Vesuuvi vulkaanipurse, katk, tulekahju, ehitati Tituse termid, lõpetati Colosseum. FORUM ROMANUM Forum Romanum hilisantiikajal foorum lagunes ja purustati, keskajal muutus kivimurruks, nimetati isegi karjamaaks (1898-st pidevalt väljakaevamised). KASUTATUD MATERJALID Ajaloo õpik Vikipeedia.ee
puhkenud sõdade tõttu laiali ning tekkisid kolm riiki: Egiptus; Babüloonia, Süüria ning Pärsia; Makedoonia. Hellenismiajastul toimusid mitmed suuremad ja väiksemad muutused pea igas eluvallas. Varem iseseisvad linnriigid kaotasid sõltumatuse ning hakkasid alluma suurriigi eesotsas olevale monarhile; samuti sattusid talupojad suure surumise alla. Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid need asendati palgasõduritega. Selle tõttu tõusis armeede professionaalsus märgatavalt, samuti tõusis ratsaväe osatähtsus. Täiustati ning arendati edasi ka sõjatehnikat. Hellenismiajastu mõjutas ka kultuuri ning religiooni. Filosoofias hakati arutlema selle üle, kuidas saavutada hingerahu ning olla õnnelik. Kirjanduses tõusis tähtsaimale kohale luule ning teatrites eelistati üha rohkem komöödiaid ning huvi poliitika vastu vähenes. Religioonid segunesid ning hakati kummardama ka idamaade jumalaid, mille tagajärjeks olid mitmed usulahud
1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruariks 1919.a. olid vaenlased piiridest välja aetud. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Näiteks Suurbritannia, USA, Rootsi ja Soome abi oli Eestile väga vajalik. Sõjategevus jätkus. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on Eesti Vabariigi Võidupüha.
sõjaväe väljaõpet, hoolitseti sõdurite eest rohkem Peeter I: reformid, sõjakoolid 17. saj II poolel Venemaal Ratsaväe tähtsuse vähenemine pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu (1648) Suurtükiväe juhtimise võttis üle riik Ühtlustati sõjaväeelu Jalavägi jagati kolmeks: eelvägi, peajõud ja järelvägi Seisti viirgudena ühel joonel Ratsavägi rivistati jalaväeosade vahele ja tiibadele Löögijõu moodustasid tulirelvadega jalaväelased Alaliste armeede loomisega see lahingukord kadus Jagunes: tsentrumiks jala- ja suurtükivägi tiibadeks ratsavägi (jalaväe kaitsmiseks) Liiguti ühtse rindena vaenlase poole. Vaenlase territooriumi haaramine lahinguta. Soodustas tulirelvade laiaulatuslikum kasutamine.
printsiip-ükski mandri-euroopa riik ei tohtinud saavutada teise suhtes ülekaalu,absolutism on euroopas ajavahemik vestfaali rahust suure praentsuse revolutsioonini,võim koondub valitseja kätte ja riikide võimsus kasvab. see oli rahvusriikide loomise kõrgperiood,absolutism kujunes kuna ususõjad lõppesid lepinguteta,mis andsid valitsejaile õiguse otsustada alamate üle, ilmalik ja vaimulik võim koondus ühe isiku kätte,absolutismi tunnused-riigivõim on jagamatu,alaliste armeede loomine ja toimub üleminek sõjaväekohustusele,kujunes merkantilistlik maj.poliitika,ametkonna kujunemine,absolutism prantsusmaal kujunes järk-järgult algas henry 4. valitsemisajaga 1589-1610
tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Constantinuse võidukaar Keiser Constantinuse võidukaar (312315 a.), kaarel on palju vanadelt ehitistelt üle võetud, osaliselt töödeldud figuurirohkeid reljeefe. Tituse võidukaar Tituse võidukaar Forum Romanumil kõrgub Püha tee kõige kõrgemas kohas. Sealt kulges läbi iidse linna Rooma Kapitooliumile suunduvate triumfeerivate armeede protsessioon. Triumfikaare püstitas 81.a. Tituse vend ja järeltulija Domitianus (vanim meie päevini säilinud kaar Roomas). Tituse 2 a võimuloleku ajal (7981) toimusid Vesuuvi vulkaanipurse, katk, tulekahju, ehitati Tituse termid, lõpetati Colosseum. Forum Romanum. Forum Romanum hilisantiikajal foorum lagunes ja purustati, keskajal muutus kivimurruks, nimetati isegi karjamaaks (1898st pidevalt väljakaevamised).
probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik. Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma pärisorjad, kes olid samas ka sõjamehed. Feodaalid olid ka ise sõjamehe staatusega, sõjas osalemise eest anti neile maatükid(valitsejatel oli tarvis feodaalide armeede abi). Pärisorjus tekkis feodaalide vajaduse tõttu orjade vastu, ilma orjadeta poleks nende maadel olnud väärtust. Niisiis selletõttu ka orjus. Samas võis põhjuseks olla ka võimuvajadus. Lääne- Euroopas lõppes küll pärisorjus varem, kui idas, samas oli lääne pool ja ajast eest. Keskajal ei olnud linnad, nagu nad olid varem olnud. Võrreldes Rooma aegsete ja peale keskaega valminud linnadega olid keskaegsed linnad ligilähedased külale. Linnades valitses vaesus ja feodalism
Leyte merelahing Kristiina Toomik Lagedi Kool 2015 23.-25 .(26) Oktoober 1944 Leyte lahes, Filipiinide idaservas Üks suurimaid ja keerukamaid mereväe lahinguid ajaloos USA vs Jaapani Impeerium Enne Lahingut 1942. aasta 6 mai vallutas Jaapan Filipiinid USA´lt. Jaapan soovis Suure Ida-Aasia Õitsenguruumi kuid kõik mis Filipiinidelt võtta andis, läks Jaapanile sõja pidamiseks USA, Inglismaa, Hiina, Hollandi ja teistega. USA sõjaväe laevastik ja lennuvägi tugevnesid, kuna sõjatööstused ei kannatanud pommirünnakute all. 1944. aasta oktoobri keskpaigaks oli sõda kestnud ligi 3.a. Vahetult enne lahingut 17. oktoobri hommikul kell 8.00 alustasid ameeriklased oma taassissetungi Filipiinidele. 17. oktoober alustas USA leyte idaranniku tulistamist . Tulistamine kestis 3 päeva 20.oktoobri hommikul algas USA maandumine Leytele. Armee suurused. USA´l oli nii varustuse kui ka sõduritega...
Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a. jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja alguseks peetakse üldiselt 1939 1. septembrit, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Antud sündmuse võtmeks oli aga 23. augustil paberile pandud leping, Molotovi- Ribbentropi pakt, mis põhimõtteliselt jagas Saksamaa ja NSV Liidu vahel ära vallutatavad maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Ta...
o Inglismaal finantsabi + 70 000 mandrile o Venemaal nn aururulli roll, otselöök Ida-Preisimaalt Berliini · Septembri alguses Saksa väed lähenevad Pariisile -> 5.09 algab Marne'i lahing. -> Saksa edasitung peatati (hukkus 80 000 prantslast, 2 000 inglast, 15 000 sakslast jäi vangi) -> sakslased taanduvad Aisne'i jõeni -> algab positsioonisõda · Idarinne o Manöövrisõda o 29.08 toimub Tannenbergi lahing -> Vene armeede häving ja ~100 000 vangi. Sõjategevus 1915-1916 · Läänerinne o Veebruaris 1915 alustab Saksamaa piiramatut allveesõda o Aprillis 1915 kasutavad sakslased Ypres'is gaasi-> ~5 000 hukkunud, 15 000 kahjustatud o Aprillis 1915 ründasid Briti väed Gallipolis Türgit -> sügisel liitlased taanduvad, hukkub 30 000 sõdurit · 1915 aasta lõpus Saksa kindralstaabi taktika muutus -> elavjõu hävitamine
Läti punaste küttide vahel Paju lahing Valga pärast. See lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156, Punaarmee kaotas umbes 300 meest. Selles lahingus sai surmavalt haavata ja J. Kuperjanov. Paju lahing andis Eestile võimaluse Valga vabastada. 24. veebruaril kandis kindral Laidoner Eest maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Eesti vägede tegevus aitas kõvasti kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. Nõukogude Venemaa Punaarmee püüdis ka okupeerida Lätit ja Leedut, kuid siiski need katsed ja püüdmised ei läinud eriti hästi korda. Eesti aitas ka sõjaväge luua Lätil Eestisse evakueerunud läti sõjaväelastest. 1919. aasta juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis Lätit allutada oma võimule. 23. juunil toimus Võnnu lahing kus Eesti 3. diviis purustas Landeswehri. Alates 1935. aastast kutsutakse seda päeva ametlikult Võidupühaks.
Eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida, sest mõlemad, nii Saksa kui ka Vene võimud ei allutanud vabatahtlikke, vaid mobiliseerisid. Saksamaa küll algul lootis vabatahtlikele, kuid nähes, et neid pole, kehtestasid ka nemad sundmobilisatsiooni. Teine maailmasõda oli tõepoolest totaalne sõda - see hõlmas tervet maailma ega jätnud ühelegi riigile hingamisruumi. Erinevalt varasematest sõdadest polnud Teine maailmasõda mitte armeede, vaid rahvaste sõda. See oli ka ohvriterikkaim, kuna selles sõjas hukati kõige rohkem tsiviilisikuid, keda sõjas osalemine üldse ei puudutanudki. Kõige rohkem kannatusi sai Saksamaa, kuna Saksamaa oli üks peamistest sõdivatest riikidest ning panustas palju sõjaväele, mille ta hiljem kaotas. Teine maailmasõda lõppes 2.septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega.
Eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida, sest mõlemad, nii Saksa kui ka Vene võimud ei allutanud vabatahtlikke, vaid mobiliseerisid. Saksamaa küll algul lootis vabatahtlikele, kuid nähes, et neid pole, kehtestasid ka nemad sundmobilisatsiooni. Teine maailmasõda oli tõepoolest totaalne sõda - see hõlmas tervet maailma ega jätnud ühelegi riigile hingamisruumi. Erinevalt varasematest sõdadest polnud Teine maailmasõda mitte armeede, vaid rahvaste sõda. See oli ka ohvriterikkaim, kuna selles sõjas hukati kõige rohkem tsiviilisikuid, keda sõjas osalemine üldse ei puudutanudki. Kõige rohkem kannatusi sai Saksamaa, kuna Saksamaa oli üks peamistest sõdivatest riikidest ning panustas palju sõjaväele, mille ta hiljem kaotas. Teine maailmasõda lõppes 2.septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega.
a tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24. veebruaril 1919. a võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas otsustavalt kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a jaanuaris oli Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919. a peatama pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000. 1919. a märtsist maini püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil.
põhjakorpus. 1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Eesti väed asusid pealetungile ning 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on suudetud Eesti piiridest välja ajada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ning said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ja Nõukogude Läti armee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga, kus moodustati Läti NSV ja suure osa Leedust koos Vilniusega, kus moodustati LeeduValgevene NSV. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema
Hispaaniale äratuntava, iseloomuliku kultuuri. Linnadest väljaspool jäi maaomandus põhiliselt puutumata, kuna moslemist juhid võõrandasid maad vaid väga harva. Seevastu tõid nad hoopis sisse uusi tehnoloogiaid ja uusi kasvatuskultuure, mis viisid märkimisväärse tõusuni põllumajanduses. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel, mis küll sisult allusid moslemitele. Kui saabusid Põhja-Aafrikast juhtivad jõud Almoraviidi ja Almohaadi armeede näol, taastati ühtsus moslemi maavaldustes, seekord juhituna rangemast, vähem tolerantsest islamist. Kuid islami aeg Ibeeria poolsaael oli lihtsalt möödas, ning kuigi alguses oli mõningast edu Põhja-Hispaania vallutamisel, ei suutnud moslemite väed vastu panna kristlike piirkondade sõjajõududele.
energia jäid lahingus napiks. Kergekuulipildujad aga olid enamuses liikuvas lahingus siiski liiga rasked ja kohmakad. Esimene laiemalt kasutusele võetud automaat oli 7,92mm nn poolpika padruniga Sturmgewehr44 2. maailmasõja ajal. Sellele järgnes vahetult peale sõda osaliselt sakslastelt kopeeritud, aga modifitseeritud kujul Nõukogude Liidus valmistatud 7,62mm automaat AK- 47, mis võeti kasutusele massiliselt. 20. sajandi II poolel sai automaat juba kõigi armeede põhiliseks käsitulirelvaks. 4 2.Kuulipildujad 2.1.Mis on kuulipilduja? Kuulipilduja on automaatlaadimisega käsitulirelv, mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt valangutega. 2.2.Kuulipilduja omadused: Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal ja (raua) pikkus. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal püssirohu
aasta 2. augustil tungisid Iraagi väed Kuveiti ja vallutasid selle ning kuulutasid oma provintsiks. Saddam Hussein õigustas seda väitega, et Kuveit olevat ajalooliselt kuulunud Iraagile. Tegelikuks põhjuseks oli aga Husseini soov hõivata sealsed rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada ülemvõimu Pärsia lahe piirkonnas. Sellise käitumise tõttu kehtestas ÜRO Iraagi vastu majanduslikke surveabinõusid. Pärsia lahe piirkonda tulid USA, Euroopa ja Araabia väed, et ära hoida Iraagi armeede sissetungimist naaberriikidesse. 1991. aasta 17. jaanuaril hakkasid rahvusvahelised liitlasväed pommitama Iraaki – algas Lahesõda ning sõjaline okupatsioon „Kõrbetorm“, mille käigus vabastati Kuveit. Iraagilt nõuti tuuma-, keemia- ja bioloogilise relva arendamisprogrammide peatamist ÜRO Julgeolekunõukogu poolt. Keelati ka relvastuse ja selleks vajalike materjalide tootmine ja edasimüümine Iraani.
Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõjaväekohustus) → ametnikkonna kujunemine (armee kasv ; kindlustustööd ; valitsemissüsteemide tõhustamine ; maksud ; mõistusepärasuse väärtustamine → mõistusepärasuse väärtustamine, poliitilise ja kultuurilise invidualismi vastasus. Levik: → Prantsusmaa → Venemaa → Hispaania → Portugal → Taani → Rootsi
Ajalugu, I ms ja Venemaa ÕPIKUST I ms põhjused : 1. alahinnati ohtu, suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse, ega pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks.2. sõda romantiseeriti, usuti, net sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3.rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. sõjale mõtlemine osutus kaalukamaks, kui diplomaatia. ( tehnika areng, rünnaku kiirus) Maailmasõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914 ( must käsi org)Saksamaa õhutusel kuulutas AU Serbiale sõja( PÕHUSED : võitlus tooraine allikate, turgude ja mõjupiirkindade pärast ning S ja I konflikt); vene mobilisatsioon, millele esitas S ultimaatumi, et nad selle tühistaks.Aga seda ei tehtud ja S kuulutas Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Belgiale(neutr.), mis sundis sõtta astuma ka Ing. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu, sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates au ja kuulsust. Sõda laienes kiire...
aprillini Pr ja Ing loovad ühtse sõjaväejuhatuse ( kindraliks Foch) Saksamaa edu Armentiéresi all ning Reimsi lähedal 29. sept vaherahu Bulgaariaga 3. nov vaherahu A-Uga 30. okt kapulteerus Türgi 7. 9. nov Saksamaal revolutsioon, keiser astub tagasi, 11. nov Compiégne'i vaherahu Sksga Erilisus Esimene sõda kus rakendati üldist sõjaväekohustust, esimene sõda mille puhul tööstuse ja transpordi areng võimaldas mobiliseerida majandust sõjandusele. Sõda ei olnud enam armeede sõda, sinna kaasati kogu ühiskond. Sõda peeti niikaua kuni oli vähegi ressursse vastupanuks. Kasutusele võeti kuulipildurid, mürkgaasid, tankid, allveelaevad, lennuvägi Venemaa I MS järel 1917.a veebruari revolutsiooni põhjusteks oli a) vene ebaedukus sõjas sõjategevus Venemaa pinnal, in. kaotused sakslaste okupatsioon b)majandus oli allutatud sõjategevusele, samuti majanduslik kaos c)
3) 1915 Idarinne · sõtta sekkus Itaalia Antandi poolele · läänerindel suuri muutusi ei toimunud positsioonisõda · Saksamaa keskendus idarindel sõdimiseks · algasid lahingud ka Türgi rindel · algul saatis Saksamaad edu ja vene vägedele oli tekitatud väga olulisi kaotuseid · Saksamaa suunas oma väed uuesti läände, arvates, et idarindel on lahing lõppenud · läänes loodeti sõda lõpetada ühe lahinguga · positsioonisõja eeldused: · miljoniliste armeede olemasolu · tehnika areng ja uute relvade kasutuselevõtt · välikindlustute ehitamine · gaasi kasutamine sõjategevuses · allveesõda, kus saksa allveelaevad uputasid kõik Inglismaale minevad laevad · ''Lousitania uputamine oli üks traagilisemaid, pärast seda loobuti laevade uputamisest · Inglise-Prantsuse väed lõid Itaalias uue rinde · Verduni lahinguks valmistumine 4) 1916 Läänerinne · sõtta sekkusid Portugal ja Rumeenia · Verduni lahing 21
Saksa maavägede peastaap e. Oberkommando des Heeres (OKH) valmis saanud plaani, mille kohaselt pidid 2 armeegruppi, alustama üheaegselt pealetungi Varssavi suunas. Kuna Poola põhja- osal oli pikk ühine piir Ida-Preisimaaga, riigi lõunaosal aga Ts.Sl., mis oli nüüd Saksa territoorium, oli Poola mööda oma 2 kõige kergemini haavatavat rinnet täielikult sisse piiratud. Poolakad polnud teadlikud Molotov-Ribbentropi paktist, seega ka Vene ohust oma armeede tagalale. Hitleri arvestused olid teised. Ta uskus, et prantslased teda läänes ei ründa, mistõttu jättis läände saja Prantsuse diviisi vastu kõigest 44 diviisi. H. eelis oli, et ta väed oli mobiliseeritud, Suurbrit. ja 3 Prantsusmaal mitte.Veelgi suurem eelis oli vägede suur arvuline ülekaal ja parem relvastus võrreldes Poola vägedega. Saksa armeegruppides Nord ja Süd oli kokku 62 diviisi, selles 6 soomus-
hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud tellimused olid kasulikud suurettevõtetele, kuid laostasid väiketootjaid. Sõjavastane liikumine Sõtta mines püüti unustada poliitilisi erimeelsusi. Algne vaimustus asendus päris kiirelt sõjatüdimusega. Sõjavastased meeleolud halvenesid ka tagalas. See tõi kaasa streigid ja demostratsioonid ning vaenupoolte vennastumise rindel. Uuendused sõjapidamises Kaeviku- ehk positsioonisõda. Eeldusteks oli suurde armeede olemasolu, head kaitset võimaldav sõjatehnika, kaitserajatiste rajamine ja kuulipilduja. Maailmasõja ajal tekkisid uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi. Algselt tehi õhurünnakuid tsepeliinidega. Tänu lennukitele muutus sõda kolmamõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel lisandusid õhurünnakud. Tänu sõjale rakendati tehnilisi leiutisi kiiremini ellu kui muidu. Autode tootmine suurenes ligi 5 korda. Ka teised tootmisharud arenesid
27. jaanuaril 1945 saabusid Nõukogude sõdurid laagrisse. Mengele 3000 kaksikust olid elus 180. Samal ajal oli Mengele juba teises koonduslaagris 300 km loode pool. Seal kuritarvitati Punaarmee vangilangenud võitlejaid. Nende peal katsetati bakterioloogiliste relvade toimet. Sealt ta aga lahkus peatselt. Ta liitus taganeva Wehrmacht'i sõduritega. SS-i musta mundri vahetas ta armeeohvitseri välihalli vastu. " Kunagist elu ja surma isandast oli saanud põgenik Hitleri löödud armeede segadikus." 3 Põgenemine Motoriseeritud välilaatsaretis kohtas ta 2. mail 1945 dr. Hans Otto Kahlerit, oma endist kolleegi. Hans Otto ei andnud Mengelet SS-lasena üles, vaid lasi tal välilaatsaretti tööle jääda. Seal kohtas Mengele medõde, kellega tekkis tal intiimsuhe. Ta usaldas teda sedavõrd, et andis oma Auschwitzi uurimismärkmed tema hoolde. Mengele võeti Weideni linna lähedal Baieris sõdurina vangi
Kuidas oleks võimalik olnud ära hoida Saksamaa (Hitleri) mõjuvõimu kasvu Euroopas? Kui Versailles'i lepe ei oleks olnud niivõrd laastav Saksamaale. Inglismaa ja Prantsusmaa teadsid, et Saksamaa tugevneb kiiresti, kuid ei teinud midagi. Kes maailma poliitikutest nägi kujunevat olukorda ette? Winston Churchill (oli II maailmasõja ajal Briti peaminister). Millest ta seda järeldas? 1930ndate aastate algul nõudis Saksamaa võrdsust relvastuses ja armeede ning laevastiku organiseerimisel. Need on ohtlikud nõudmised, sest kui Saksamaa saavutab naabritega (sh Prantsusmaaga) täieliku sõjalise võrdsuse ja on ise on sõjakas meeleolus, siis on varsti jälle Euroopas sõda. 15. Pead oskama alltoodud sündmusi õigesse järjekorda panna või sobiva aastaarvuga ühendada. Samas pead antud sündmusi kasutades kirjutama väikese jutukese. Jutu kirjutamiseks kasutan töös neist vaid mõnda üksteisele
0,2 miljonit meest lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus 26-30 august Vene 2 armeed ja sundis Vene 1 armee Ida Peisimaalt lahkuma Samal ajal sundisid 4 Vene armeed 0, 7 miljonit meest Austria-Ungari väe u 0,85 miljonit meest Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi 247000 meest lõi Austria-Ungari 260000 meest rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta, Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse mis kuulus Saksamaale. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919. sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu, 27
1919. aasta jaanuari alguseks oli Punaarmee ainult 40 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Eesti väed Johan Laidoneri juhtimisel asusid vastupealetungile. Terve pealetungi ajal valdavalt saatis edu ainult Eesti poolt ja 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid eestlased vangi 6000 venelast ja said sõjasaagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede vastupealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Punaarmee ja Nõukogude Läti armee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga, kus moodustati Läti NSV ja ka suure osa Leedust koos Vilniusega, kus moodustati Leedu-Valgevene NSV. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Kus 237 Saaremaa ja Muhu saare talumeest mässasid mobiliseerimise vastu. Mäss toimus Kuivastus, kuhu olid kohale tulnud ka lipnik Arseni
vabaduse huvides. Mõisted isamaa ja rahvus polnud 18. sajandil veel selgunud. · Rahvamassid tungivad Tuilries' lossi. Viimsed karjatused · Marie-Antoinette'i üks suurimaid soove on, et vähemalt tema lapsed saaksid elada õnnelikku elu.Kuninganna tahab täita oma viimast kohust: hukkuda sirgelt ning püstipäi. · Kuninga ja kuninganna elu on ohus. Päästa võib kuninglikku perekonda ainult ime või preisi ja austria armeede kiire ja hävitav pealetung. · Fersen üritab kuningapaarile liitlasi leida. · Fersen kirjutab manifesti ümber, ja seda kõige karmimas, ähvardavamas toonis. Selle provokatsiooni tagajärjel vallandub 20 miljoni inimese viha. · ``Allons, enfants de la patrie...'' ``Mingem, isamaa pojad..'' '' (``Marseljeesi'' algusread, pr. k) Kümnes august · Revolutsiooniline kommuun võtab üle raekoja ja tapab kuninga kaitsevägede juhi.
NSVL heideti RL-st välja. Sõda algas 1939 ning lõppees 1940 Moskvas rahuläbirääkimistega, Soome küll pidi ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda., jätkusõda – 1941- 1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid. miks nim, II maailmasõda totaalseks sõjaks? 1) Sõda haaras kogu maailma – Euroopa, P-Aafrika ning Atlandi ja Vaikne ookean. 2) Polnud armeede, vaid rahvaste sõda – võidu tagasid mitte ainult rindel sõdinud väeüksused, vaid ka vaenlase tagalas tegutsenud vastupanu liikumine ning kodutagals töötanud töölised, põllumehed, teadlased. 3) Puudus rindejoon 4) Seniste väärtus hinnangute hülgamine 5) Inimeste hävitamine/taga kiusamine rahvustunnuste järgi miks hitler kaotas? mis aitas lääneriikidel lõpuks siiski võita? 1) SM kehvad liitlased, ei aidanud piisavalt ning olid nõrgad
seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen
Lähis-Idas. Sünge päev oli 22. september 1914, kui saksa allveelaev U-9 uputas üksteise järel kolm Briti ristlejat. 1914. a. võitlustes oli nurjunud Saksa väejuhatuse välksõja plaan. Sõda venis pikale, sakslastel tuli seda pidada kahel rindel. SÕJATEGEVUS 1915-1916 Positsioonisõda. 1915. aastaks oli Läänerindel mõlemalt poolt kaitseolukord. Positsioonisõja eelduseks oli: 1) miljoniliste armeede olemasolu. Nende varustamine relvade, laskemoona, mundrite ja toiduainetega oli võimalik ainult arenenud industriaalühiskonnas. 2) tehnika areng ja uute relvade kasutuselevõtt. Üliefektne oli kuulipilduja. Raskekuulipilduja leiutas Hiram Stevens Maxim 1883. Esmakordselt kasutati seda Inglise-Buuri sõjas. 3) kasutades betooni, soomuskupleid ja okastraati, võis ehitada
tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941 Välksõja lõpp - Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused · Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) · Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes. · Nõukogude lennuväe häving sõja esimestel nädalatel. Stalini strateegia · Käsk pidada vastu viimseni. · Punaarmee kaotused, taganemine, armeede ümberpiiramine Kiievi, Smolenski all, sajad tuhanded mehed sõjavangi. · Tööstuse evakueerimine, põletatud maa taktika. · Partisaniliikumine, poliitkomissarid. · Vägede äratoomine Kaug-Idast. · Sügis ja talv päästsid Venemaa. Teede lagunemine, külma -25 -30 · Jõuluks ei suutnud Saksa armee sõda lõpetada see oli kestnud 6 kuud 6. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted
lahingus (26.30. august) Vene 2. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest)¹ Austria-Ungari väe (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest)¹ lõi Austria-Ungari (260000 meest) rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta Kesk-riikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda.
september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa loobus AustriaUngari rünnakust ja alustas Prantsusmaa soovil pealetungi IdaPreisimaale, saksa armee aga purustas Vene armee, ka idarindel tekkis positsioonisõda, mis vajas miljoniliste armeede olemasolu. Kui Türgi astus sõtta Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. Aasta 1915 Antanti riigid püüdsid läbi murda läänerinnet, mis ebaõnnestus. Sakslased kasutasid Ypres'i lahingus mürkgaasi (19
17. septembril alustas idast Poolale kallaletungi NSV liit. Poola vallutamise järel nõudis NSV Liit Eestilt, Lätilt, Leedult ja Soomelt vastastikuse abistamise paktide sõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid, NSV Liit alustas Soome vastu talvesõda. 6. Nõukogude-Saksa ehk Suure Isamaasõja puhkemine. Barbarossa plaan, välksõda. Isamaasõda ehk Nõukogude-Saksa sõda. Sakslaste kallaletung kandis nime Barbarossa. a) Punaarmeele tuli anda tugev löök armeede gruppidega Nord, Mitte ja Siid. Nord pidi liikuma üle Baltikumi ja vallutama Leningradi. Mitte pidi liikuma üle Valgevene ja vallutama Moskva. Siid pidi vallutama Ukraina. Eesmärk oli vallutada tähtsamad linnad jooneni A-A (Arhangelsk Astrahan) ja eraldada see osa NSV Liidust. Aega selleks anti 8-10 nädalat. Seejärel hävitada lennurünnakutega Uural. Saksamaa kavandas välksõda, esialgu oli tohutu edu, kuid tungides sügavamale Venemaale,
von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.30. august) Vene. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari väe (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest) lõi Austria-Ungari (260000 meest) rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta Kesk-riikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda.
Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt
Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt
mida kaitstakse iga hinna eest. Marne´i lahinguga sakstaste edasitung peatatakse. alates septembrist 1914 algas positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. Positsioonisõja eeldused: · miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes) · industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. · uute relvade massiline kasutuselevõtt - kuulipildujad, kauglaskekahurid jne. · uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini).
Linnadest väljaspool jäi maaomalus põhiliselt puutumata, kuna moslemist juhid võõrandasid maad vaid väga harva. Seevastu tõid nad hoopis sisse uusi tehnoloogiaid ja uusi kasvatuskultuure, mis viisid märkimisväärse tõusuni põllumajanduses. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel, mis küll sisult allusid moslemitele. Kui saabusid Põhja-Aafrikast juhtivad jõud Almoraviidi ja Almohaadi armeede näol, taastati ühtsus moslemi maavaldustes, seekord juhituna rangemast, vähem tolerantsest islamist. Kuid islami aeg Ibeeria poolsaael oli lihtsalt möödas, ning kuigi alguses oli mõningast edu Põhja-Hispaania vallutamisel, ei suutunud moslemi väed vastu panna kristlike piirkondade sõjajõule. Islami võimu langus ja taasühinemine Kaisa Suumann 8
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya * baski keeles Espainiako Erresuma * galeegi keeles Reino de España Sisukord [peida] * 1 Haldusjaotus * 2 Religioon * 3 Ajalugu o 3.1 Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel o 3.2 Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung o...
Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhu...
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
