Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"armeed" - 501 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Egiptus ja Mesopotaamia

Pidi muutma Ülem ja Alam-Egiptuse tervikuks. Maat- maailmakorraldus. Vaaraod peeti jumalikuks Ülemikiht- moodustasid vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad. Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja ja maakondade e. nomoste valitseja. Kirjutajad- kontrollisid töötajaid kõigis ettevõtmistes, võis pärineda ka lihtrahva seast Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed . Armee põhiväe moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväe, eliitvägi- hobukaarikud. Perekond- perekonnamudel oli paarperekond, pea oli küll mees kuid naisel olid õigused. Naine säilitas abielludes oma vara MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid- tsivilisatsiooni rajajad, lõid kiilkirja ja panid aluse linnaelule, nende usk mõjutas kogu järgnevat Mesopotaamia religiooni, ratta leiutajad. Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Riigikaitse

Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt selle...

Ühiskonnaõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Narva lahingud 1944

Venemaalt toodi tagasi Eestisse eestlastest koosnev 11. öölahingulennu grupp, mille ülesandeks oli punaarmee ühendus- ja juurdeveoteede pommitamine. Et Punaarmee väeosad ei suutnud antud käsu kohaselt 17. veebruariks Narvat vallutada, kinnitas Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorter 22.veebruaril 1944.a. Leningradi rinde ettepanekud pealetungi jätkamiseks Narva rindelõigus, kuhu koondati kolm armeed ehk 280 000 - 300 000 punaväelast 80 000 saksa poolel võidelnud mehe vastu. Ka vastase ülekaal tankides, lennukites, suurtükkides ja sõjavarustuses oli tohutu. Venemaa liitlased USA ja Suurbritannia saatsid lisaks Venemaal toodetud sõjatehnikale idarindele 427 284 Studebakerit, 50 501 Willist, 12 537 tanki, 18 865 lennukit, 13 303 soomustransportööri, 7 994 kahurit, 35 041 mootorratast, 1 981 vedurit, 11 155 vagunit, 595 sõjalaeva jne. Kava kohaselt tuli mõnest...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

See tähendas ümberorienteerumist lääne demokraatialt natsionaalsotsialistlikule Saksamaale. NSV Liit osales ka kahes sõjalises konfliktis - Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklaste poolel ja Hiina-Jaapani sõjas Hiina poolel 1937-1939. Abi anti raha, relvastuse ja sõjaliste spetsialistide näol. Üldse kasvas NSV Liidu sõjaline võimsus 1930. aastail tunduvalt. Riigi majanduslik võimsus võimaldas armeed hakata varustama moodsama relvastusega. Kuid 1937. a. algasid repressioonid, mil tapeti parimad sõjateoreetikud, väejuhid ja põhiline osa ohvitserkonnast. 12. LADINA-AMEERIKA, AASIA JA AAFRIKA 20. SAJANDI ESIMESEL POOLEL LADINA-AMEERIKA. KUUBA. 19. sajandi lõpul hakkasid Ameerika-Ühendriigid suurt huvi tundma Ladina-Ameerika vastu. Eesmärk oli nõrgestada eurooplaste mõju selles regioonis. 1895. a...

Ajalugu
320 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vabadussõda referaat

juunil vaenlase. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...

Infoteadus- ja...
101 allalaadimist
thumbnail
6
doc

I maailmasõda (lahingud, tulemused, isikud, mõisted)

aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud piisavalt lahingukogemust. Paari päeva möödudes anti üldine taganemiskäsk ning sakslased olid selle lahingu kaotanud. Algas positsioonisõda...

Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II Maailmasõda

Saksa väed said suure löögi, välksõja plaan kukkus läbi. Pearl Harbor: Aasias tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi nimega Pearl Harbor, mis asus Havai saarestikus. Ameeriklased kandsid rakseid kaotusi ja Vaiksel ookeanil said jaapanlased edu. Ka Sks ja It teadasid, et on USAga sõjajalal. Stalingradi lahing: 19. nov 1942 alustasid Nõukogude väed pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Üritused varustada armeed , toiduga õhust ja murda sisse ebaõnnestusid. Lahingud kestsid mitu kuud veel ja 2. veebruar 1943 sakslased kapituleerusid. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Sakslased said hoobi, millest nad toibuda ei suutnud. El-Alameini lahing: nov 1942 ­ mai 1943. Suurbritannia ja USA väed sundisid Saksamaa-Itaalia väed alistuma.(Põhja-Aafrikas) Midway: 42 a teine pool, ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste üle, USA hakkas tasapisi vallutatud alasid tagasi võitma...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti vabadussõda

veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tä...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Relvad läbi aegade

-13. sajandi vahetusel vähemalt ratsasõdalase relvastusse. Mõõgast natukene väiksem versioon on sõjanuga, mis oli munasajal laialt levinud. Pikkuselt oli see umbes 50-60 cm pikkune, sarnanedes tavalisele noale. 7 Antiik ajastu Juba antiikajal saadi aru, et kui vallutada natukene maad naabrite arvelt siis nad tõusevad ise majanduslikult. Hakkasid tekkima suuremad linnad ja sealt edasi juba elukutselised armeed . Esimesi suuremaid lahinguid käis Mesopotaamia piirkonnas, varakult loodi ka armeed Egiptuses ja Hiinas. Põhimõtteliselt jätkati vibude ja odade kasutamist, mis olid muidu täiustatud võrreldes jahipidamisega. Neid relvi kasitasid jalaarmee. Jalaarmeel olid ikka kilp, mõõk, oda, vidu ja rüü. Kiireks liikumiseks oli aga tarvis hobuseid. Üks esimesi kiireks transpordivahendiks leiutati kaarik. Hobuse seljas...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

I maailmaõda

34 Idarinne.....................................................5 Kasutatud kirjandus...................................6 2 LÄÄNERINNE Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse. Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral J. J. C. Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid sakslased Ypres`i lähedal esimest korda sõjategevuses mürkgaasi...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus : " Miks puhkes külm sõda ? "

sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita,et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidure...

Ajalugu
258 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti II maailmasõja eel. Kordamisküsimused vastustega

13. Miks tähistatakse igal aastal 14. juunit kui leinapäeva? Sest siis toimus massiküüditamine. 14. Mis põhjuse tõi küüditamiseks NSVL ja mis näitab, et see ettekääne oli mitte tõsiseltvõetav? Puhastada Saksa ja NSVLi sõja puhuks tagala Nõukogudevastasest elemendist; enamus küüditatud oli naised ja lapsed, sealhulgas vanurid, rasedad ja imikud. 15. Nimeta kolme riigi armeed , mille koosseisus võitlesid eestlased 1941-1945. a. 22. territoriaalne laskurkorpus, 8. eesti laskurkorpus, Eesti SS-leegion 16. Mis riigi armees sõdisid leegionärid? Saksamaa 17. Mis riigi armees sõdisid soomepoisid? Soome 18. Mis riigi armees sõdisid korpusemehed? NSVL 19. Võrdle NSVLi ja Saksamaa okupatsioonipoliitikat Eestis aastatel 1940-1944. Too välja kaks sarnasust ja kaks erinevust. Sarnasus 1) Mõlemad vangistasid või tapsid poliitikuid ja muid...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Miks vargamäelased õnne ei leinud"

Andres otsis oma tõde nii kohtust, kui ka piiblist, kuid kuskilt ta seda ei leidnud, see ehk tegigi ta südame nii kalgiks ja külmaks. Samal ajal Pearu talle rahu ei andnud, sest ta leidis alati uusi ja idiootsemaid põhjuseid naabrimehe kiusamiseks. Kogu riiu kõrval sündis aga peredesse leivasööjaid juurde, sest mõlemad naabrimehed olid korralikud sugutegijad, eriti Andres, sest too tahtis omale korralikku töötegemis armeed moodustada, sest peale enda surma oli vaja kellelgi tööd jätkata. Pearu päris nii ei mõelnud, kuid siiski lootis sellepeale, et jääks talle ikka pärijaid ning talu ülalpidajaid. Kui külla suur katkilaine tuli, siis suri lapsi nagu kärbseid ning Vargamäelgi tegid nad suure töö. Mari siiski arvas, et jumal karistas teda Andresele mehele minemise eest, kuid eks too näitab juba tolle aja inimeste vaimset taset. Suured matuse talgud tapsid paljud...

Kirjandus
88 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo mõisted, isikud, pikad küsimused

a. Antant inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. KolmikliitKeskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Monte...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II MS lõpp

2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kordamine kontrolltööks

I maailmasõda-1914-1918.blokid-Antant (Suurbritannia,Prants,Venemaa+USA),Kolmikliit(Saksa,Austria,Ungari,Itaalia(vahetab poolt).võitis Antant.sõja mõju-töötus-ei saanud venemaalt tooraineid ja ingl.sütt.paljud spetsialistid saadeti rindele,ettevõtted purustati või evakueeriti.põllumajandus-rekvireeriti hobuseid,põllusaaki,kariloomi.töömehed rindele,tootmismahud vähenesid,nõudmised suurenesid.rahvuslik liikumine-elvnes,aidati armeed ,põgenikke.korrastati tagalaid. Tõstatati mote luau eesti rahvusväeosad,ja eesti rahvusliku autonoomia küs. Vene koosseisus.autonoomia-, osaline iseseisvus,mis on antud osale riigi elanikkonnast. Muutused,mis lõid eelduse maa iseseisv.-maa ühendamine 1ks kubermanguks. Kubermangu komissari kõrvale nõuandvaks organics valitud ajutine maanõukogu.vene ametnike asemele eestl.eesti keel ametlikuks keeleks.loodi eesti rahvusväeosi.1917 27. okt.-tln-s võtsid võimu üle enamlased.1918.24 veebr...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas

24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed , kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmee poolel sõdisid enamasti eestlased sunniviisiliselt, sest leidus vaid mõni, kes oli nõus kommunismi eest sõdima. Üldiselt sundmobiliseeriti eestlasi Punaarmeesse. Saksaslaste poolel olid alguses ainult vabatahtlikud, kuid hiljem hakati ka sinna sundmobiliseerima. Vabatahtlikud, kes sakslaste poolel sõdisid, tegid seda sellepärast, et kättemaksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest....

Ajalugu
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun