spartiaatide koosolekul). 11. Riigi huvisid peeti üksikisiku huvidest tähtsamaks. Riiki juhtisid kuningad. 12. Solon kärpis rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. Reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule. Olid 594 eKr. 14. Tähtsamad Kreeka-Pärsia lahingud: Maratoni lahing (ateenlased võitsid), Salamise merelahing (Pärsia laevastik purustati). 15. Kreeklased võitsid Pärsia armeed, sest nad olid valmis võitmela viimase veretilgani tänu kodumaa armastus. Spartanlased olid väga hästi treenitud. 16. Strateeg (vanakreeka väepealik), heloot (maaga ori Sparta riigis), faalanks (raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi), perioik (vaba mittekodanik Spartas), spartiaat (Sparta linnriigi kodanik), polis (linnriik), akropol (mäe otsas asuv kindlustatud linnaosa), barbarid (võõramaalased, mittekreeklased), aristrokraatia (suursuguste võim, koondatud),
10) B. Mussolini sai Itaalia peaministriks. Briandi-Kelloggi pakt (1928) algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) Saksamaa ja Venemaa Versailles´ süsteemi vastane leping, mille kohaselt Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed, Locarno konverents, Reini pakt (1925) Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa osavõtul peetud konverent, kus sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´ lepinguga paika pandud läänepiiri, Dawes`i plaan (1920) USA rahandusministri ettepanek kergendada sakslaste reoaratsioonikoormat ning pikendada maksete tasumise tähtaega ning andes Saksamaale reparatsioonide
2. Mis muutus territooriumide jagamises 1939. aasta septembris NSV Liidu-Saksamaa sõprus- ja piirilepinguga? - NSV Liidule läks Leedu 3. Kuidas lõppes Talvesõda (30. november 1939 - 13. märts 1940) Soome Vabariigi jaoks? a) säilitas iseseisvuse b) pidi loovutama umbes 10% enda aladest c) kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest, haavatutena 39 886 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1434 meest d) Soome rahvas muutus ühtsemaks, armeed hakati jõuliselt arendama 4. Vallutused 1939. aasta september 1941. aasta juuni. Saksamaa NSVL · sai enda kätte Poola lääneosa · sai enda kätte Poola idaosa (1939. a) · sai Norra ja Taani · sai Karjala maakitsuse ja Viiburi · Belgia & Hollandi linna (1939. a 1940. a) · Luxembourgi · okupeeris Eesti, Läti, Leedu,
õigust. Klooribaloonid olid paigutatud rindelõigule . Inglaste hulgas pääses valla hirm ja paanika. Gaasimürgituse said 15 tuhat sõjaväelast ja neist kõik surid. Pärast seda võeti kasutusele gaasimaskid ja st jäi mürkgaaside kasutamine suure sõjalise efektita. SAKSAPEALETUNG VENEARMEELE 1915.A Eesmärk : purustada täielikult ära venearmee. Venearmee taganes pidevalt, loovutades ühe ala teise järel sakslastele. Kuid vene armeed täielikult hävitada ei õnnestunud, rinne stabiliseerus Riia all ja alles 2.aasta pärast suutsid sakslased Riia ära vallutada. AASTA 1916 1916. kandus sõjalisraskus taas lääneridele. 1916.veeb- dets oli Verduni lahing. Verduni kindlus kaitses juurdepääsu Pariisile. Mõlemal pool kokku langes ligi miljon meest. Sakslaste lootus prantslased verest tühjaks lasta ei õnnestunud. Sommeri lahing ( juuli dets ) langes 1,3 milj meest. Sakslased kaotsaid. Prantslased ei
Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916) Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid Vedruni kaitset juhtis kindral Petain Vedruni lahingus hukkus ligi miljon inimest Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta Somme'i lahing Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi Esmakordselt kasutati Somme'i lahingus tanke inglaste poolt Mõlemad pooled kaotasid Somme'i lahingus 1.3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole Küsimused (lk 50-54) 1. Loetle muutused, mis kaasnesid sõjaga majanduses, ühiskondlikus elus ja inimeste igapäevaelus.
VII ristisõda (1248-54) Prantsusmaa kuninga Louis IX korraldatud ristisõda Egiptusesse 1248-1254. Väljuti Lõuna- Prantsusmaa sadamast ja saadi lüüa marsruudil Kairosse. Kuningas Louis vangistastati, tema vabastamiseks maksti suur lunaraha. VIII ristisõda 1270 Viimane peamine katse saada Püha maad tagasi leidis aset 1270. aastal, kui kuningas Louis IX püüdis araablasi rünnata Tunises, ingnoreerides oma nõuandjaid. Kuna tegemist oli aasta kõige kuumema aastaajaga, siis armeed laastasid haigused. Samuti suri kuningas ise. The numbering of crusades is problematical. The Eighth Crusade is sometimes counted as the Seventh, if the Fifth and Sixth Crusades are counted as a single crusade. The Ninth Crusade is sometimes also counted as part of the Eighth. Ristisõjad väljaspool Vahemeremaid ja hiliskeskajal Ristisõdade alla käisid kõik sõjad kristlaste ja paganate/ketserite vahel. 1) vendide ristisõjad 1147-1185
Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal valmistatud soomusrongid ja soomusautod. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest Valgas asus raudteesõlm. Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset
ekspeditsiooniväed evakueerusid, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti sõjalisi ettevalmistusi: Baltimaade piiridele koondati kolm armeed, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväed, täielikku lahinguvalmidusse. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16. juunil. Kuna sõjaline
lüüasaamist. Kuna Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, viis see kaks impeeriumit omavahel sõjani. Paraku lõppes see sõjakäik Napoleonile katastroofiga. Kui Napoleon 1812.aastal 24.juunil vägedega Venemaale jõuab taganevad Aleksander I väed. Aleksander I määrab enda asemele armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi, kes otsustab pidada lahingu Napoleoniga Borodino küla juures. Venemaa ei lõpetanud taganemist, kuid hoidus samas ka rahuettepanekutest. Taganedes põletasid Vene armeed tee peale jäävad linnad, et Napoleon oma jõuvarusid täiendada ei saaks, kuni lähenema hakkas talv. Prantsuse armee ei olnud talviseks sõjapidamiseks valmistunud ning seejärel alustas Napoleon oktoobris taganemist, mida pidi ta tegema läbi laastatud piirkondade. Taganemist raskendasid pidevad kokkupõrked Vene vägede ja salkadega, toidu puudus ja süvenev külm. Peagi muutus prantslaste taganemine paaniliseks ning tagasi üle piiri suutis end võidelda vaid väike osa sellest
Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning nende omavahelin side oli nõrk. Seega polnud ühtset armeed. Naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Uus haldusjaotus: põhjas Taani kuninga Eestimaa Hertsogkond, idas Tartu piiskopkond, läänes Saare-Lääne piiskopkond, lõunas ja keskel Saksa (Liivi) ordu. 3. Jüriöö ülestõus Eestlased kasutasid võimuvahetust (Taani alad Saksamaale) ära proovides oma olukorda parandada: taheti õigusi, oma maid. Valiti ,,Eesti kuningad", kes kutsuti aru andma, kuid tapeti. Alguses oli rüüstamisel ja põletamisel edu
Tartu 2010 Carl von Clausewitz 1780-1831 Kristjan Muuli 12.c Hugo Treffneri gümnaasium Lühiülevaade eluloost Carl von Clausewitz sündis Magdeburgis Preisimaa Kuningriigis 1780. Ta sündis madalamasse keskklassi perre. Vanasti muutsid mõned kodanlased oma perekonnanimed ,,peenemaks" ja hakkasid omavoliliselt pruukima aadliseisusele viitavaid tunnuseid ,,de" või ,,von" - kes karjääri, kes edevuse pärast. Nii toimis näiteks Balzaci esiisa, nii tegid paljud Preisi poolakad ja Austria russiinid. Ka Carl von Clausewitzi isa, kes põlvnes üsnagi kroonukaugetest Sileesia esivanematest (nende hulgas domineerisid peamiselt kirikuõpetajad), muutis slaavipärase Clauswitzi von Clausewitziks. Ta orienteerus sõjaväelisele karjäärile, kuid läks erru kõigest leitnandina. Seevastu said ta neljast pojast kolm kindraliks; kõik neli kirjutati ka päriselt aadlimatriklisse. Te...
Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed. Selline toiming andis juba aimduse, et Saksamaa tahtis vabaneda rahulepingu tingimustest kas sõjata või sõjaga. Kindlasti lootis ka Venemaa, et saab kaasata Saksamaa oma plaanidesse. Järgmine samm Teise Maailmasõtta oli Hitleri nimetamine kantsleriks 1933. aastal.Hitler kehtestas Saksamaal diktatuuri ning õhutas rahavast Versailles' rahulepingule vastu astuma. Ta sisendas rahvale, et sõda on õige lahendus ning inimesed jäid seda uskuma. 1935
roomlased, nii patriitsid kui plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Nobiliteet ld keeles ,,tuntud", kitsas perekondade ring, mis juhtis riiki, sinna kuulus nii patriitse kui rikkaid plebeid. Magistraadid riigiametnikud Vana-Roomas. Nad valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Igasse riigiametisse valiti 2 meest, et vältida võimu koondumist ühe mehe kätte. Konsulid(2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid armeed. Preetorid(8) järgnesid tähtsuselt konsulitele/ võisid neid asendada. Korraldasid õigusemõistmist. Võisid juhtida ka armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5. aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai pool aastat valitseda ning talle kuulus piiramatu võim, pärast seda pidi ta oma tegute eest aru andma ja vastutama
ja Ukraina viljaaita oma riigi sõjamasina ning rahva üleval pidamiseks. Hitler arvas, et ta ongi ilmeksimatu ning soovis tohutu territooriumiga Nõukogude Liidu vallutada samasuguse välksõjaga nagu kõiki teisi väikseid Lääne-Euroopa riike. Selline illusioon viiski lõpuks Hitleri meeleheitliku katseni: purustada viimanegi Punaarmee võitlusvaim Stalingradis, kuna füürer teadis, et aeg töötab Saksamaa kasuks ning pärast Nõukogude sõjamasina käivitumist pole olemas enam Euroopas armeed, mis selle peatama sunniks. Kasutasin selleks referaadiks enda kogunenud mõtteid antud teemal ning paljude erinevate autorite teoseid. Tähtsamad kasutatud raamatud on järgmised: Peter Antill ,,Stalingrad 1942", Antony Beevor ,,Stalingrad", Johan Bastable ,,Stalingradi hääled" ja Jeremy Blacki ,,Seitsekümmend suurt lahingut läbi aegade" ning lisaks veel mitmeid teoseid. 3 1
1 Esimene maailmasõda · 4. august sissetung Belgiasse · 21.-25. august piirilahing Saksamaa ja Prantsuse-Inglise vägede vahel · 2. september sakslased Pariisist 35 km kaugusel · ägedad lahingud inglaste poolt toetatud Prantsusmaa väed panid Marne'i lahingus Saksamaa väed seisma algas positsioonisõda · sõjategevus idarindel · 17. august 2 vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale · Saksa armeel uus juhtkond kindralid Hindenburg ja Luddendroff üks Vene armee löödu puruks, tine suruti taanduma · Galütsia lahingutes kandsid Austria-Ungari väed suuri kaotusi (Venemaa vastu), ebaõnnestus ka pealetung Serbias · 1914 sügisel saatis Saksamaa osa jõude idarindele, et koos Austria-Ungariha alustada pealetungi Varssavile
vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid säilitanud Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal. 1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, kus hävis Napoleoni suur armee. Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee eraldi lahingutes, vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused. Venelasi tal võita ei õnnestunud ja ka rahuettepanekud lükkas Aleksander I tagasi. Venemaa oli sunnitud siis taanduma. *1812.a. - Borodino lahing, Napoleon võitis Vene armeed, mida juhtis M. Kutuzov. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. 1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813.a. 1813 1814.a. toimus kuues koalitsioonisõda, kus liidu moodustasid Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi, Portugal. *1813.a. - Leipzigi lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele. *1814.a
Keisririigis teostati välis-,tolli-,rahandus-,kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat.Keisri kõrval tegutses seadusandliku organina parlament,mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast.Keisri kõrval oli tähtis ka riigikantsler,kelleks sai muidugi Bismarck. Wilhelm II uus kurss. Peale Wilhelm I surma sai troonile Wilhelm II,kes ei soovinud kellegiga oma võimu jagada ja vabastas Bismarcki ametist.Wilhelm II eesmärgiks oli Saksamaa loomine väga suureks riigiks.Tugevdati armeed,lubati taas Saksamaa Sotsialistliku Partei tegevus.Kehtestati ka kohustuslik puhkepäev ja naistele 11-tunnine tööpäev ja alla 13.aastased lapsed ei võinud enam töötada. Suund maailmapoliitikale. Tänu Bismarckile oli loodud Euroopas liitude süsteem,mis kindlustas Saksamaa välispoliitilisi positsioone.Bismarcki erru mineku järel hakati orienteeruma maailmapoliitikale.See tähendas aga sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse.See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta.
kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda (1096-1099). Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis. Esimeste ristisõdijate seal oli 4000-5000 ratsarüütlit ja 30 000 jalameest. Teel vallutati ja rööviti hulk linnu, mistõttu kaotused olid juba enne Jeruusalemmani jõudmist üpris tõsised. Bütsantsi keiser kartis, et ühinenud ristirüütlite väed võivad Konstantinoopolile ohtlikuks muutuda
Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u. 40 000 sõjaväejuhti). Terrori alla jäi ka rahvusvähemused, eriti mehed, keda tapeti. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. NSV Liidu põhapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangid massiliselt
nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud · olemasolevad õhujõud tuli likvideerida · Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada.
jõud suunatud Venemaa vastu. Prantsusmaa oli teinud panuse tugevatele kindlustele. Belgia piir jäi kaitsmata. Venemaa peaeesmärgiks oli Saksamaa vägede purustamine. Inglismaa tahtsis tulemusi teiste abiga, toetades rahaliselt oma liitlasi. Euroopasse saadeti kõigest 70 000-meheline armee. Positsioonisõda lääherindel Belgia kindlused osutasid alguses Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aastal toimud nn. Piirilahing. Sakslased jätkasid, samas kui Inglise armee ja Prantsuse armeed taganesid. Septembris alustasid prantslased vastupealetungi, mis oli tuntud Marne'i nime all. Nii nurjati sakslaste välksõja plaan ja läänerindel algas positsioonisõda(kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel). 1915. aastal kasutati esimest korda Ypres'i lahingus gaasi ja klooriballoone. Inglasteni kandunud gaasi ohvriks langer ligi 15 000 sõdurit. Samal aastal kasutasid ka inglased gaasi. 1916
alasid NL-le, kuid säilitas iseseisvuse. 1940 suvel okupeerib Balti riigid *06.06.44 avatakse 2.rinne P-Pr, juhib Eisenhower, liikuma Belgia suunas, et tõrjuda Saksat; Ardenni lahing suvel *märts-aprill 1945 Berliini oper., juhib Punaarmee kindral Zukov; Hitleri enesetapp *2.05.45 kapituleerub garnison *8.05.45 kapituleerub Saksa Vene-Saksa sõda 1941- 1945 *Barbarosa plaan - vallutada NL välksõjaga *22.06.41 liiguvad Saksa armeed Põhja- Jäämerest Musta mereni; Nord, Mitte ja Süd; edukad ja kiired *Leningrad blokaadi rõngasse, NL poolt taganemine *1941 sügis Sakslastel vallutatud Baltikum, Valgevene ja suur osa Ukrainast *1941/42 Moskva lahing- tõsine kaotus Saksale, Hitleri välksõja plaani oli läbikukkunud *42 suvi Wehrmacht tungib Lõuna- Venemaale, liiguti seljatagant Moskva poole, vallutati Stalingrad (sept-nov, murdepunkt- mõlemad võrdsed) *19.11
Agamemnon nõuab Helenat tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel. (Kreeka-Odysseus, Kreeta kuningas Idomedes, Aiased, Oiluse poeg ja Telomoni poeg, Nestor, Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes kaitses Aineiast. (Pandoros haavab Diomedest-Diomedes tapab ta). Aineias-Aphrodite poeg. Trooja hakkab kaotama. Tahavad Athenale ohverdada kõige ilusama peplose, te Athena nende vaenlane ei oleks ja kavaldaks Diomedese. VI laul Athenale annetatakse peplost ja iga aasta lubavad anda 12 lehma. Aga Athena keeldub. Hektor leiab üles Parise, kes jalga lasi. Hektor tahab,et Paris sõtta tagasi läheks
üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve
kuna riikide omavaheline suhtlemine oli tol ajal liialt pingeline, et üks teisele alla oleks vandunud ning kuna puudusid vastavad organisatsioonid ja ühendused, mis oleksid suhtlemist edendanud või pidanud vajalikke läbirääkimisi, siis pidi üks või teine väike asi siiski ülemaailmse sõjani viima. Läänerindel sõdisid Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa Idarindel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi Võeti kasutusele kaevikud, tekkisid positsioonid, armeed võisid kuid olla ühe koha peal, ilma liikumata. See tekkis läänerindel, idarindel oli kasutusel ründetaktika. Idarindel oli maastik mägisem, künklikum, metsalisem, seetõttu ei saanud kaevikuid kasutusele võtta. Kasutati I Maailmasõjas Kaevikud, kuulipildujad 1904-1905 toimunud Vene-Jaapani sõja ajal võeti esmakordselt kasutusele. Mürkgaas 1915. aasta aprillis võtsid Saksa väed Ypres'i juures kasutusele mürkgaasi. Tankid Somme'i lahingu ajal 15. septembril, 1916.
nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud · olemasolevad õhujõud tuli likvideerida · Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada.
Keisririigi ajal-Pealtnäha oli riigikorraldus endine, jätkusid senati istungid ja valiti magistraate. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti keisriks. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Ametnikud ja nende ülesanded: Konsulid-Kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid Rooma armeed Preetorid-Korraldasid õigusemõistmist Tsensorid-Kodanike loenduse koraaldamine ja senaatorite nimekirja koostamine Diktaator-Määrati ametisse ainult siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sel ajal kuulus talle piiramatu võim Rahvatribuunid-Pidid kaitsma lihtrahva huve 5. Rooma suurvalitsejad ja nende reformid Augustus- Augustus oli esimene Rooma keiser, Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu
ligi 7milj inimest. Talupoegi hakati vägivallaga sundkollektiviseerima, mis tähendas kolhoose. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati ligi 9milj talupoega. Kollektiviseerimisega langes põllumajandus- vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus. Võimu kindlustamiseks alustas Stalin 1934.a vägivallakampaania, mis on tuntud suure terrori nime all. Lisaks klassivaenlastele hakati tapma komparteid, julgeolekuorganeid ning armeed (ehk inimesi, kes olid aidanud Stalini poliitikat). Stalini tapmised aeti rahvavaenlaste kaela ning mõrvade eest tapeti maha n-ö süütuid inimesi. Peagi tapeti kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu vähemusrahvad. Loodi ülemaailmne sünnitöölaagrite süsteem, kus vangid surid massiliselt ebainimlike tingimuste tõttu. Hukkunute arvuks peetakse 40milj. Erinevalt Hitlerist
a vastavalt Rahvasteliidu( Saksamaa astus 1933 R.-ist välja) sellekohase resolutsioonile, ja väita, et niisugune tegu õigustab ta võetud meetmeid Saksamaa kaitsevõime tugevdamiseks Prantsusmaa piiril. 07.03.1936 andis H. seoses eelnevaga käsu hõivata Reinimaa. H. kindralid suhtusid Reinimaa avantüüri kartlikult, kuid ei hakanud vastu vaidlema. Sõjaväge oli säästetud Gleichschaltung´ist, mille käigus kõik sakslaste elutahud võeti natside kontrolli alla. Armeed Gleich.-iga ähvardanud organisats., nimelt SA kõik juhid tapeti jõhkralt juunis 1934. Uutest sõjatehastest tuli nüüd pidevalt tanke ja lennukeid: küllalt, et varustada 6 tankdeviisi(nende arv tõusis peagi 10-ni) ja Luftwaffe 2000 lahingulennukitega. Ametialaselt suurendas H. taasrelvastamisprogr. oluliselt iga üksiku ohvitseri karjäärivaateid: kui 1933a. oli oobesti keskmine vanus 57a., siis 1937a. oli see vähenenud 39a.-ni, kusjuures paljud
Nii sai ta enda käsutusse äsja ehitatud flotilli. Ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu. 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Mõni päev hiljem pandi Aasovi mere ääres alus Taganrogi linnale. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile. Umbes samal ajal ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Aastal 1697 esitas munk Avrami tsaarile palvekirja, kus ta osutas tsaari tegude ebaõigsusele ning tema käitumise vastuolule traditsioonidega. Pisut hiljem avastati Ivan Tsõkleri vandenõu: too püüdis organiseerida streletside ülestõusu
5) nõukogude võimu all olnud aladel hakati läbi viima nn sõjakommunismipoliitikat. -talupoegadele oli kehtestatud toiduandmise kohustus. -riigistati kõik tööstusettevõtted ja rakendati sõjateenistusse -rahapalka enam ei makstud (altuura) selleasemel hakati toiduaineid tarbekaupu tasuta jagama -polnud korteriüüre, teateroli tasuta, transport oli tasuta -alatasa toimusid sundmobilisatsioonid punaarmeesse -enamlased suutsid jõudu kasutada enda kasuks ja purustada valged armeed -punased võidavad- tööstus raudtee jäi nende kätte -valged ei suutnud teha koostööd Eesti 1917-1920 -eestialad kuuluvad vene koosseisu -2 kubermangu lõuna eesti kuulub liivimaa kubermangu ja eestimaa -üheks kubermanguks 1917 peterburis 4000 eestlast nõutakse autonoomiat -30 märts 1917 kinnitas venemaa ajutine valitsus eestiomavalitsuse seaduse selle seaduse kohaselt ühendadti kõik eestri alad ühtseks kubermanguks
Neile ei mahtunud pähe, et keegi võiks Vene impeeriumist välja astuda.(film ,,Riia kaitsjad" valged venelased läksid kukutama Riia AV ) · Punased rakendavad oma võimualusel territooriumil rakendavad sõjakommunismi poliitikat.(Raha ei ole käibel ja kõik hüved jagatakse klassi alusel, kehtestati nn. klassipajuk. Talupoegadele kehtestati vilja riigileandmise kohustus kehvikute komiteed, kes seda kontrollisid. Selle tõttu tekkisid roheliste armeed. Majandus laostus ning tabas näljahäda.) 4
tagasi · Stalbe suunal vallutas Rauddiviis ka Straupe. · Sakslaste üldpealetung algas 21. juuni varahommikul, Landeswehr´i väed ründasid Eesti ja Läti vägede positsioone Rauna jõel. · Tänu appi tulnud kahele soomusautole suutsid eestlased oma positsioone kaitsta, samuti lasid eestlased alla ühe madalalt lendava saksa lennuki. Vabadussõja tagajärjed · Narvas toimus Vabadussõja suurimaid lahinguid, venemaa saatis eestlaste vastu 2 armeed 160 000 meest, eestlasi oli ca 85 000. · Nõukogude Venemaa ei suutnu kaitsest läbi murda ning 1919 aasta lõpuks nõustus vaherahuga. · 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti Nõukogude Vene piir. · Vabadussõjas langes 5000 Eesti sõdurit.
eesmärgiga suurendada laevastiku tegevusvabadust. Kiiresti õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. 1940. a suvi alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes: Hitler oli viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Sx. väejuhatuse plaan oli anda lööl Belgia ja Hollandi pihta; meelitada Prant. ja Ingl. põhijõud Belgiasse. 10. mail 1940 ründasadki sakslased Belgiat ja Hollandit. Sx. liikusid edukalt edasi lennuväge ja soomusväge kasutades. Prant. ja Briti armeed polnud 1940. a suvel veel sõjaks valmis. 12.-13. mai ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe. Suure vaevaga suutsid ingl. juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque'i kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte. Prantsuse sõjajõudude vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Sx. ja Prant. vahel vaherahu. 2/3 Prantsumaad(ka Pariis) sattus Saksa okupatsiooni alla. Kindral
aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad- Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksamaa kuningas Conrad III. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa aadlikelt. Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa, mingil põhjusel peeti neid kinni Bütsantsi keisri Manuel I Commenuse poolt. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid seda üsna lootusetus olukorras aastal 1148. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks
küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon Moskvasse, ise taganedes Moskva lähedale sõjaväelaagrisse Tarutinos. Napoleon tungis Moskvasse, kuid seal ootas teda ees peaaegu inimtühi linn, moskvalased oli põgenenud. Sõdurid said loa rüüstata, kuid sellega kaasnev moraalne allakäik, samuti saabuv karm vene talv ja asjaolu, et Prantsuse vägedel oli vähe toitu ja varustus jõudis liiga hilja kohale, nõrgestasid Napoleoni kuulsusrikast armeed oluliselt. Napoleon tegi katse tungida Moskvast välja lõuna suunas, kuid Vene armee takistas seda edukalt. Kuna kätte oli jõudnud külm ja lumerohke talv, milleks kerges riides prantslased valmis polnud (kimbutasid nälg ja haigused) otsustas Napoleon koju tagasi pöörduda. Napoleon lahkus oma vägede juurest poolel teel ja kihutas otsejoones Prantsusmaale.Viimased prantslaste sõjaväe riismed ületasid Venemaa piiri 1812. aasta detsembris
küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon Moskvasse, ise taganedes Moskva lähedale sõjaväelaagrisse Tarutinos. Napoleon tungis Moskvasse, kuid seal ootas teda ees peaaegu inimtühi linn, moskvalased oli põgenenud. Sõdurid said loa rüüstata, kuid sellega kaasnev moraalne allakäik, samuti saabuv karm vene talv ja asjaolu, et Prantsuse vägedel oli vähe toitu ja varustus jõudis liiga hilja kohale, nõrgestasid Napoleoni kuulsusrikast armeed oluliselt. Napoleon tegi katse tungida Moskvast välja lõuna suunas, kuid Vene armee takistas seda edukalt. Kuna kätte oli jõudnud külm ja lumerohke talv, milleks kerges riides prantslased valmis polnud (kimbutasid nälg ja haigused) otsustas Napoleon koju tagasi pöörduda. Napoleon lahkus oma vägede juurest poolel teel ja kihutas otsejoones Prantsusmaale.Viimased prantslaste sõjaväe riismed ületasid Venemaa piiri 1812. aasta detsembris
Nero võttis osa nii olümpiamängudest kui ka püütiamängudest. Ta demonstreeris oma näitlejaoksust tragöödiaetenduses, laulmist kitara saatel ning osales hobukaarikute võiduajamistel. Sealt on pärit ka ajalooline fakt Nero ebaõnnestunud võistlusest, kus ta kaarikult maha kukkus, kuid sellegipoolest 250 tuhande drahmi eest võitjaks kuulutati. Samal ajal proovis Roomas vandenõud korraldada Servius Galba, kes tahtis kasutada oma Gallias asuvat suhteliselt suurt armeed, et Nero tappa ning ise keisritroonile pääseda. Nero kogus kokku ka oma sõjaväe ning astus julgelt vastasele vastu ning võitis. Õnnetul kombel läks aga üks tema väeosa ülematest Rubrius Gallus üle vastaste poolele ning seeläbi oli ka imperaatori saatus otsustatud. Mõtte Egiptusesse põgenemisest heitis ta kõrvale, otsustades peituda vabakslastu Phaoni juurde maamajja. Kuuldes aga, kuidas sõdurid maja välisust
algas alles 1661. aastal, tema kuningaksoleku 18. aastal, kui 23-aastane kuningas lähikondlaste imestuseks teatas, et hakkab oma riiki ise juhtima. Lühikese ajaga allutas ta kogu riigivalitsemise endale alluva ametnikkonna kätesse ja asus looma Euroopa suurimat armeed, et oma riik viia "loomuliku idapiirini" Reini jõel ("loomulik lõunapiir" Püreneedes saavutati 1659 Püreneede rahuga). Majanduspoliitikat asus juhtima kuninga usaldusalune ja üks merkantilismi silmapaistvaimaid arendajaid Jean-Baptiste Colbert. Absolutism teistes 17. sajandi Euroopa riikides Ka mitmes teises Euroopa riigis oli märgatav osa võimust kondunud 17. sajandiks kuninga kätte
Võit Poola üle ja Teise Maailmasõja algus. MRPga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler lootis Poola purustada enne kui Lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Poola piiril provokatsioone. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ja tungis 1. septembril 1939. aastal Poolale sõda kuulutamata kallale. Nüüd algas II MS. Kaks päeva hiljem kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta ei sekkunud. Poola ja Saksamaa armeed ei ole mõtet võrrelda. Septembris tungis Poolale kallale ka NSVL. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud ja Saksamaa ja NSVL pidasid ühisparaadi. Poola riik lakkas eksisteerimast. 2. Sõjakäik NSVL-i vastu Pärast Balti riikide okupeerimist suundus NSVL Baaside lepingu sõlmimiseks ka Soome. Soome valitsus oli selleks valmis, aga rahvas mitte. Tugev demokraatia. Soome hakkas läbirääkimisi venitama, lootes, et Liit ei julge rünnata. NSVL korraldas provokatsioonid
Venelased saavutasid edu Austria- Ungaris ning Austria-Ungaril ebaõnnestus pealtung Serbias. Saksamaa läks liitlasele aga appi ning alustati koos pealetungi Varssavisse. Alguses liikusid kiiresti edasi, aga siis lõid vene väed nad tagasi. Olukord idarindel stabiliseerus. Antandi riigid vallutasid aga Saksamaa kolooniaid ning tugipunkte. 1915 aastal algas ohvriterohke positsioonisõda.Kaitsevahendid ja relvad olid ründerelvadest tõhusamad.Sõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, mida jõuti varustada, laskemoona ja toiduaineid täiustada.See oli võimalik ainult lääneriikidel.1915. Aprillis kasutasid Ypres´i lahingus sakslased mürkgaasi, üritades inglaste kaitsest läbi murda. Inglastel olid suured kahjud,aga nad suutsid vastu panna.Mürkgaasi kasutati hiljemgi sõjas, aga kasutusele võeti gaasimaskid ning mürkgaasid ei olnud edam väga efektiivsed.1915 aasta kevadeks olid Antandi riigid suutnud nende poole üle asuma
-> Riigistati kõik tööstusettevõtted, ettevõtted sõjatööstusesse -> Rahapalka ei makstud -> Toiduaineid ja tarbekaupu hakati jagama tasuta, kaotati korteriüürid, tasu transpordi ja kultuuri eest, haridus, postiteenused -> Linnad tühjenesid kiiresti inimestest, lootes maapiirkondades näljasurmast pääseda -> Pidevalt toimusid sundmobilisatsioonid punaarmeesse. -> Enamlased suutsid jõudude tasakaalu kodusõjas kallutada enda kasuks ning purustada valgete armeed. EESTI 1917-1920 - 30.03.1917 kinnitas Venemaa ajutine valitsus Eesti omavalitsuse seaduse. Selle seaduse kohaselt ühendati Eestimaa kubermanguga ka lõuna-eesti koos Saaremaaga - Eestimaa kubermangu valitsemiseks valiti maanõukogu, mis oli omavalitsusorgan - Pärast oktoobrirevolutsiooni ajasid enamlased maanõukogu laiali - Maanõukogu tegutses vanematekogune illegaalselt edasi, 1918 alguses võeti vastu otsus kuulutada välja iseseisvus
Institutsioonid ja võimu teostamine Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid - ja vanemate nõukogu senat. Sinna said vaid rikkad ja tuntud. Seal oli ka rikkaid plebeisid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, sai lihtrahvas siiski ka rahvakoosolekutel sõna sekka öelda. Magistraadid jagunesid: Konsuliteks neid oli 2. Kõrgemad magistraadid. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preestoriteks neid oli 8. Võisid vajadusel konsulit asendada. Tähtsaim ülesanne korraldada õigusmõistmist. Tsensoriteks valiti endiste konsulite seast viieks aastaks. Ül kodanike loendus korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Diktaatoriks määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Kuni pool aastat ametis, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Kuid pärast ametiaja
Selleks tuli alustada rünnakut Volga äärde surutud armee mõlemalt tiivalt. Operatsioon Uraan oli ülisalastatud. Sellest olid teadlikud vaid rinnete ülemjuhatajad – Nikolai Vatutin, kes juhtis Edelarinnet, Konstantin Rokossovski, kes vastutas Doni rinde eest ja Andrei Jerjomenko, kes juhatas taaskäivitatud Stalingradi rinnet. Vatutini ülesandeks oli rünnata Stalingradi lääneosas paiknevat Rumeenia 3. armeed. Stalingradi rinde kohustuseks jäi osutada vastupanu Rumeenial 4. armeele, mis asus linnast lõuna pool. Rokossovski missiooniks jäi Pauluse vägede kinnihoidmine. Esialgselt pidi operatsioon Uraan käivituma 9. novembril, kuid üksuste edasiviimistega takerduti ja rünnak käivitus 10 päeva hiljem. Selleks hetkeks oli Tšuikovi vägede olukord muutunud lausa meeleheitlikuks. Vatutin ja Rokossovski asusid rünnakuid tegema 19. novembril 1942, Jereminko 20. novembril
Rootsi 1719-1772 `´VABADUSTE AEG`` Suurriigi lõpp. Tagasi Skandinaavias. Karl XII surm ja Rootsi olukord 1718. a. 30 novembril saab Karl XII Frederikshaldi piiramisel surmava tabamuse. Suurriigi lõpp. Absolutismi lõpp. Riigi pankrotioht, inflatsioon ja kõrged maksud. Riigi osaline okupeerimine. 200 000 langenut, haavatut ja vangistatut. 1710-1712. a. katkuohvrid ja nälga surnud. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Pärast Karl XII surma oli Riiginõukogu valinud uueks kuningaks Karl XII õe Ulrika Eleonora Noorema. 1719. a. jaanuaris kogunenud Riigipäev ei olnud valmis tunnustama teda kui pärilikku kuningannat. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ...
sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi püsimajäämine satub kurnata: hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi moderniseeriti armeed töötati välja "Tähesõdade programm" (e.kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu Taasalustati riigipeade tippkohtumisi: 1985-1987 kohtus Reagan kolmel korral Gorbatseviga eesmärgiga vähendada strateegilist ründerelvastust alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks
septembril purustati Jaapan. II maailmasõda oli lõppenud. Eesti olukord: 1939. a septembris sundis NSVL sõlmima Eestiga baasilepingu, mille alusel loodi siia Punaarmee baasid. 1940. a juunis okupeeris Venemaa Eesti. Edaspidi allutati ühiskondlik ja kultuurielu rangele korrale. Ettevõtted riigistati. Rahareformi ja järsu elatustaseme tõusuga tekkisid toidu- ja tarbekaupade puudused. 1941. a vallutas Saksamaa Eesti. Eestlased ei saanud tagasi iseseisvust ja pidid varustama Saksa armeed. Seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Hiljem tuli punaarmee taas tagasi, paljud eestlased põgenesid välismaale. Külm sõda Külm sõda leidis aset USA ja NSV Liidu vahel, haarates kaasa ka teisi riike. Sõda sai alguse 1947. aastal, kui USA president Harry Truman avaldas oma Trumani doktoriini. Üheks sõja põhjuseks oli kindlasti ka Berliini blokaadi. Sõda kestis üle 40 aasta. Kuid see ei olnud tavaline sõda, kus sõditi rindel
Vene vägi paisati laiali, mehed põgenesid lahinguväljalt. Püüti pääseda üle Narva jõe, kuid sild murdus liiga suure koorma all ja paljud sõdurid hukkusid. Enamik Vene väejuhte läks Rootsi poolele üle ning öö hakul tunnistasid venelased end võidetuks. Peeter loob uue armee. Pärast seda, kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest, ka üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada. Raha võttis ta ka endiste tsaaride varakambrist, tagavaradest, mis olid ette nähtud kasutamiseks äärmiste vajaduste korral. Peeter mõistis, et armee loomiseks vajab ta kohalikku tööstust, metallide töötlemist, riidevabrikuid ning meistreid. Peeter ehitas suure laevastiku Musta mere tarbeks. Koidust ehani valmistati ette uusi soldateid ja ohvitsere
31.Umbes 1941st aastast, Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit ning peagi hakati arreteerima inimesi igasugustest rahvakihtidest. Esimene massiküüditamine toimus 14. juunil 1941. 32.22. juunil tungis Saksamaa Venemaale kallale ning kahe nädala pärast jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Saksamaa vallutas Eesti täielikult oktoobri lõpuks. Kohalikud elanikud toetasid Saksa armeed, sest Venemaa oli Eesti rahvast liiga karmilt kohelnud, küüditanud, tapnud. Rahvas lootis Saksa okupatsiooni alla sattudes sellest vaevast lahti saada või vähemalt seda kergendada. 33.Saksamaa isegi ei mõelnud Balti riikidele iseseisvuse tagasiandmisele. 34.NSV Liidu, Saksamaa ning Soome. NSV Liidu armees enamasti sunniviisilise mobiliseerimise tõttu. Saksa armee et maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, sundmobilisatsioon.
käes. Türklased kogusid Austria vastu jõude Serbias Valahhias ja Bosnias.viini inimesed mässasid sõja pärast. Frances Stephen oli rahva poolt põlatud, arvati et ta on prantsuse spioon. Sõda otsustati lõpetada järgmisel aastal Belgradi lepinguga. Charles VI suri 20.oktoobril 1740, Favorita palees , viinis, tema arvatav surma põhjus on see et ta sõi mürgiseid seeni. Ta oli eiranud Savoy printsi Eugene nõu kes soovitas tal armeed varustada mitte kaas monarhide allkirju koguda. Maria Theresa oli keerulises olukorras. Ta ei teadnud piisavalt riigiasjadest ja ta ei teadnud nõrkusi mis olid ta isa ministritel. Ta otsustas kasutada oma isa nõu, et tuleb säilitada oma nõunikke ja anda järele oma abikaasale kes tema arvates oli rohkem kogenum. Mõlemad otsused olid ebaõnnestunud. Kümme aastat hiljem, Maria Theresa mõrudalt meenutas oma poliitilises testamendis neid tingimusi millest ta oli pidanud tõusma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
