Ta olevat olnud ka kontaktis Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeliga. Ta töötas Herder Weimaris, ühes tähtsamas Saksamaa kultuurikeskuses, kirikupeana. Tehes koostööd saksa kirjaniku J. W.Goethega. Herder nägi inimkonda liikumas humaansuse suunas. Herder pidas oma põhiülesandeks rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Esikohale seadis ta kasvatuses püüde kasvatada vastikust sõja suhtes. "Kas võib olla tülgastavamat vaatepilti, kui kaks armeed teineteist hävitamas", kirjutas ta maal, kus armeed, sõjad ja lahingud olid paljude elu ainsaks osaks. Vastandina sellele, rõhutas Herder teiste rahvaste suhtes võltsimatut patriotismi ja õiglustunnet. Sõdadele vastandas ta töö: "Viljapea on relv mõõga vastu". Austusest teiste rahvaste vastu andis Herder välja kaheköitelise teose euroopa rahvaste rahvalauludest saksakeelses tõlkes. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu.
Sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaal ja Belgia territooriumil. Sõda toimus suuremosa Inglismaa, Prantsusmaa vs Saksamaa. Saksamaa loobus peale esialgset kiiret edu Schliffeni plaanist ja võttis suuna Pariisile, mida kaitsti iga hinna eest. Marne´i lahinguga sakslaste edasitung peatati. Alates 1914 algas positsioonisõda e. kaevikusõda. Olulistemaks sõjasündmusteks oli Verduni ja Somme lahing. Verduni lahinguga tahtis Saksamaa hävitada vaenalse armeed. Kokku kestis lahing 10 kuud ja selle käigus sai surma ligi miljon inimest ja ostsustavat läbimurret ei saavutatud. Somme`i lahing oli Pr-Ing põhjalikult ette valmistatud pealetungioperatsioon Saksamaa vastu, kus esmakordselt kasutati tanke. Surma sai selle lahinguga umbes 1.3 miljonit meest. Kokkuvõtteks ei liikunud piir peaaegu üldse. Olulisemad sündmused sõjategevuses idarindel. Idarindel sõdisid enamasti Saksamaa, Austria-Ungari Venemaa vastu. Seal toimus manööversõda püsiv
Maailma kahe maailmasõja vahel USA- territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng
kolme tugevasse väegruppi paigutanud. Ise juhtis ta 218 000 mehest ja 527 suurtükist koosnevat kõige tugevamat gruppi. Teiste gruppide eesotsas olid tema parimad ja ustavad sõbrad. Napoleoni lähirindkond koosneski tema ustavatest ja parimatest sõprades, kellele ta usaldas riigis tähtsaid ametkohti. Paraku suure vallutaja Napoleoni plaanid ei õnnestunud Venemaal. Tema Grande Armée´l ei õnnestunud Barclay de Tolly ja Bagrationi armeed purustada. Temale astus vastu Vene vägede ülemjuhatajaks määratuks Mihhail Kutuzovi, kes oli Napoleonile vääriline vastane. Napoleonil ei õnnestunud võita Borodino lahingut, kuigi ta oli selleks lahinguks valmistunud esimestest päevadest peale, kui ületas Vene piiri. Ta sai vallutatud põlenud Moskva, mille panid venelased ise põlema. Seal ootas tema suurt armeed ainult suur viletsus. Keiser võttis
Nõukogude valitsus. Nõukogude luure teostas tõepoolest aktiivset, varjatud luure- ja õõnestustegevust Saksamaa ning tema liitlaste vastu. Ka viis Nõukogude valitsus läbi ebatavaliselt intensiivset, varjatud kampaaniat nõukogude elanikkonna ja armee ettevalmistamiseks peatselt Saksamaale ja Rumeeniale antava purustava löögi puhul. Samal ajal koondas Nõukogude juhtkond oma läänepiirile maailma ajaloos seninähtamatul hulgal vägesid. Saksamaa ja Rumeenia piirile oli toodud 13 armeed, 11 000 tanki, 15 000 lennukit ja 35 000 suurtükki. Need andmed ei pärine hitlerlaste noodist vaid Vene Föderatsiooni Kaitsemi- nisteeriumi ametlikust allikast. Marssal Georgi Zukov kirjutab oma memuaarides "Meenutusi ja mõtisklusi", et alates 1939. aasta 1. jaanuarist kuni 22. juunini 1941. aastal sai Punaarmee tööstuselt juurde 29 637 välisuurtükki ja 52 407 miinipildujat. Seega koos tankitõrje suurtükkidega kokku 92 578 suurtükki ja miinipildujat. Veel kirjutab Zukov, et 1941
pere, kuid kui Andres kaotas, täitis kogu ta koda mure ja kurbus. Andres otsis oma tõde nii kohtust, kui ka piiblist, kuid kuskilt ta seda ei leidnud, see ehk tegigi ta südame nii kalgiks ja külmaks. Samal ajal Pearu talle rahu ei andnud, sest ta leidis alati uusi ja idiootsemaid põhjuseid naabrimehe kiusamiseks. Kogu riiu kõrval sündis aga peredesse leivasööjaid juurde, sest mõlemad naabrimehed olid korralikud sugutegijad, eriti Andres, sest too tahtis omale korralikku töötegemis armeed moodustada, sest peale enda surma oli vaja kellelgi tööd jätkata. Pearu päris nii ei mõelnud, kuid siiski lootis sellepeale, et jääks talle ikka pärijaid ning talu ülalpidajaid. Kui külla suur katkilaine tuli, siis suri lapsi nagu kärbseid ning Vargamäelgi tegid nad suure töö. Mari siiski arvas, et jumal karistas teda Andresele mehele minemise eest, kuid eks too näitab juba tolle aja inimeste vaimset taset. Suured matuse talgud tapsid paljud
Riiki piirasid mäed ja kõrb. - inimressursid Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne-Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. - materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu.
Eriti suur suremus oli laste seas. Surma lõikust soodustasid elanikkonna madal haridustase, ebausu lokkamine ja meditsiini küündimatus. Inge Org Keskaegseid rahvaid on laastanud sõjad, kurnanud näljahädad, kuid kõige rohkem ohvreid on nõudnud üksteisele järgnevad epideemiad. Nende kronoloogiast annab siin autor täpse ülevaate. Nakkust tõid kaasa kaupmehed ja vallutajate armeed. Surm ei teinud valikut omade ega võõraste vahel. Elanikkond ise ning eriti kirikuisad pidasid aga taudide ja ikalduste põhjusteks üsna naljakaid asju, näiteks vähest Jumalale kuuletumist. Nälg ajas talupoegi linna peitu, sest ,,linna õhk teeb vabaks", mis tähendas Tallinnas kehtiva Lüübeki õiguse järgi aasta ja ühe päeva varjul olemise järel vabaks saamist teoorjusest ja maksudest. Kahtlemata olid põgenike varjamisest huvitatud
Teda peeti jumalikuks ja tema elu oli korraldatud rituaalidega. 2) Ülemkiht- vaarao suguvõsa 3) Sõjavägi- vana riigi ajal sai egiptus hakkama ilma sõjaväeta, väheste sõjaretkede jaoks kutsuti ajutine vägi kokku, mis pärast retke lõppu uuesti laiali saadeti. Uue riigi valitsejad käsutasid hästi treenitud armeed, kuhu kuulusid talupojad ja endiste sõdurite pojad. 4) Kirjutajad- nende ül oli kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades ja panna kirja kõigi kohustused ja nende täitmised 5) Käsitöölised- osalt eraetevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad sõltlased 6) Talupojad- harisid riigi või ülikute maid, nad olid sunnismaised ning nad rajasid
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vae...
Riiki piirasid mäed ja kõrb. - inimressursid Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne-Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. - materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu.
Suurbritannia taotles, et... USA eesmärgiks oli... Prantsusmaa soovis aga, et... 5. Rahulepingud. (7 p.) Pariisi rahukonverentsi ajal koostati rida rahulepinguid, mis pidid viima elu maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaa-ga. See leping sätestas järgmise: 1) Saksamaa sõjasüüdlasena pidi loobuma suurtest aladest 2) neil keelati omada suurt armeed ja suurt sõjatehnikat. 3) ta pidi maksma reparatsioone. 4)lepingu täitmiseks loodi reini demilitariseeritud tsoon. 5) 6. Kodusõda ja interventsioon Venemaal (5 p.) Aeg 1918-1920 põhjused 1)Bolsevike punaarmee tahtis kaitsta nõukogude võimu ja ellu viima maailmarevolutsiooni idee. 2)Valgekaartlased tahtsid kukutada bolsevike võimu ja taastada vene impeeriumi. tulemused 1)Valgekaartlased said lüüa 2)kuni 12 miljonit ohvrit. 3)Tapeti tsaari perekond
Millised Euroopa linnas asus liidu peakorter ? Sveits(Genf) Miks USA ei kuulunud Rahvasteliitu ? Nad keeldusid tunnustamast Rahvaliidu põhikirja. *Millised territoritoriaalsed muutused ja sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale Versailles' rahuga? Kas sinumeelest käitusid võitjariigid Saksamaa suhtes õiglaselt ? Põhjenda 1-2 lausega. Ta pidi loobuma suurtest aladest (Reini jõe piirkond ja kolooniad ) ning tasuma täielikult või osaliselt repa- ratsiooni. Keelati omada tugevat armeed. Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Poola sai Danzig'i(poola koridor ehk nüüd kaliningrad) --Ei olnud õiglane, kuna saksamaa ei alustanud sõda, ta täitis lihtsalt liitlase kohustusi.. alustas Austria- Ungari, nemad olid süüdlased. Mis oli Reini demilitariseeritud tsoon ? Mis oli selle loomise peamine eesmärk ? Seal ei tohtinud olla Saksamaa sõjaväge ega kindlustusi
Balti erikord iseloomustab 200 järgnevat aastat riik riigis kuigi tegemist Eesti- ja liivimaaga vene riigi koosseisus, siis oli tegemist riigiga riigis kohalike aadlike privileegid olid nii tugevalt kaitstud, et vene riik ei saa eriti sekkuda nende tegemistesse Aleksander III ei huvitu nendest privileegidest aluseks 1710 aasta kapitulatsiooniaktid väejuht ütleb, et venemaa tuleb appi lõpetama rootsi türanniat ja tahab laiendada aadlike õigusi vene võim tunnistab aadlike õigusi venemaa lubab aadlike privileegid taastada põhimõtted fikseeritud 1721 uusikaupunki rahuga lepinguga rootsi tunnustab, et mingid alad lähevad vene koosseisu suure eristaatuse allikaks need alad rootsi ja venemaa vastastikune ülepakkumine ulrika eleanora armukiri rootsi kuningavõim oli nõus aadlikele kehtestatud piirangud tühistama ulrika oli nõus tühistama ja loodeti eesti ja lii...
* Soome poolel, sest olukord Eestis muutus hulluks( punaarmee saabumine) *metsavend * või üldse ära põgeneda lääneriikidesse (Rootsi, Kanada jne) Oleksin hakanud ...... sest .... 14. Miks ei õnnestunud 1944.a. taastada Eesti Vabariiki? Sel ajal kui sakslased Eestist lahkusid tungis punaarmee juba sisse. Jõuti heisata küll riigilipp ning isegi ajutine valitsus luua, kuid armeed ei jõutud kokku saada, sest suurem osa olid juba hukkunud või teise poole valinud. 15. Kas või kuivõrd võib eestlasi pidada vastutavaks Saksa võimude poolt teostatud repressioonide eest? Põhjendage oma seisukohta. Ei saa pidada tervet rahvast süüdi tegudes, mida tegid vaid teatud grupp inimesi. Eestlastest teadis vaid väga väike arv inimesi, mida tehti koonduslaagrites. 16. Võrrelge Nõukogude ja Saksa okupatsiooni
vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid säilitanud Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal. 1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, kus hävis Napoleoni suur armee. Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee eraldi lahingutes, vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused. Venelasi tal võita ei õnnestunud ja ka rahuettepanekud lükkas Aleksander I tagasi. Venemaa oli sunnitud siis taanduma. *1812.a. - Borodino lahing, Napoleon võitis Vene armeed, mida juhtis M. Kutuzov. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. 1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813.a. 1813 1814.a. toimus kuues koalitsioonisõda, kus liidu moodustasid Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi, Portugal. *1813.a. - Leipzigi lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele. *1814.a
dets 1941 alustas vastupealetungi. Saksa väed said suure löögi, välksõja plaan kukkus läbi. Pearl Harbor: Aasias tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi nimega Pearl Harbor, mis asus Havai saarestikus. Ameeriklased kandsid rakseid kaotusi ja Vaiksel ookeanil said jaapanlased edu. Ka Sks ja It teadasid, et on USAga sõjajalal. Stalingradi lahing: 19. nov 1942 alustasid Nõukogude väed pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Üritused varustada armeed, toiduga õhust ja murda sisse ebaõnnestusid. Lahingud kestsid mitu kuud veel ja 2. veebruar 1943 sakslased kapituleerusid. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Sakslased said hoobi, millest nad toibuda ei suutnud. El-Alameini lahing: nov 1942 mai 1943. Suurbritannia ja USA väed sundisid Saksamaa-Itaalia väed alistuma.(Põhja-Aafrikas) Midway: 42 a teine pool, ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste üle, USA hakkas tasapisi vallutatud alasid tagasi võitma
päeval Ida-Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austria-Ungarile. Austria -Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunataks Serbia ja suurel Venemaa vastu arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. Sõjakäik : Idarindel : - Saksa armeed juhivad kindralid Hindenburg ja Luddendorff - Saksa armee Venemaa vastu edukas - Vene väed peatavad Austria-Ungari pealetungi Serbias - Saksa + Austria-Ungari koostöö pealetungiks Varssavile - 1914 lõpuks rinne stabiliseerub, pole positsioonisõda Maailmas 1914 - Antandi riigid vallutavad Saksamaa kolooniaid - Saksamaa koloonia Tansaanias osutab vastupanu kuni 1918 1915 - Ypres'i lahing aprillis mürkgaas - Mais kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja
Järgnevate lahingute käigus jõudsid Eesti väed ning soomusrongid, koos Eestis formeeritud läti väeosadega Riiani ning taastasid Läti iseseisvuse. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. aasta lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. 30.12.2012 Saue Gümnaasium Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväes 85 000 meest, kellele vahetu reservi moodustasid 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Kaitseliidus tervikuna oli üle 100 000 mehe. Sõjavägi oli
diplomaatilised suhted 7 Soome Vabariik: Välja oli panna 175 000 meest (9 diviisi) Sõja käigus suurendati 300 000 meheni 30 tanki 130 sõjalennukit Sõja jooksul suurendati 287'ni NSVL: Soomet ründas 1 000 000 Punaarmee sõdurit (45 diviisi) 3000 tanki 3800 lennukit Vägesid juhtis Kliement Vorosilov, pärast juhtis Stalini käsul Semjon Timosenko 8 Neli armeed Soome piiril Suurim 7.armee: 12-14 kütidiviisi Soomusvägede korpus Tuhat tanki Armee pidi andma pealöögi Leningradi suunalt Vallutama Karjala Kannase ja edasi Helsingi 7.armee tegevust pidi toetama 8.armee 8.armee andis abilöögi Laadoga järve põhjast Rünnati Karjala Kannase kaitsjaid seljatagant 9 9.armee ülesanne: Tungida läbi Kesk-Soome Botnia lahe rannikule Katkestada Soome ühendusteed Rootsiga Seda lööki pidi toetama 14
Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preisimaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa armee lõi pealetungi tagasi, purustas Vene armee ja sundis Vene armee Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed Austria- Ungari väe Galiitsias taanduma. 1915 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi. Gaasimürgituse sai 15000 sõdurit. Itaalia kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 sõja. Merel põrkusid Saksa ja Briti laevastikuüksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat
Punaarmee jättis Tallinna maha 1941 august 22 Uus okupatsioon Eestlased võtsid sakslasi vastu kui vabastajaid Sakslased ei lasnud eestlastel oma riiklust taastada Eestlaste rahustamiseks loodi piiratud volitustega eesti omavalitsus Eestis kehtestati natsi terrorirežiim ( eestis hukati sellel ajal u 7000 kodanikku, kõik mustlased ja juudid) Tööstus ja põllumajandus teenis saksa armeed Koguti sooje riideid, küttematerjale, metalli, riideid, toiduainetele ja tööstuskaupadele kehtis kaardi süsteem. Saksa armee värbas eesti mehi eliitväeüksustesse ( Relva SS ja Eesti Leegion) Paljud eestlased evakueeriti venemaale, kultuuri ja kunsti inimesed koondati Jaroslavli riiklikusse Kunstiansamblisse Kultuuri ja kunsti inimesed koondati riiklikusse kunstiamblasmbisse Sõja tegevus Eestis 1944
suurtööstuse edasiarendamisele- industrialiseerimine. Loobuti välismaisetest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane(esimene 1928-1932), mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Sundkollektiviseerumine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror(1934)- Seni oli terror suunatud „rahvavaenlaste“ vastu, aga Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid, võimu keskasutusi, armeed. Hakati pidama näidisprotsesse, kus Lenini võitluskaaslased end kõikvõimalikes kuritegusid süüdi tunnistati ning seepeale maha lahti. Mõrvati või vangistati kuni 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka erinevad rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. Ebainimlikes tingimustes elanud vangid surid massiliselt. NSVL poleks saanud eksisteerida ilma vägivallata, sest see ei olnud võrdne ühiskond
Inglismaa · Napoleoni sõjad > 1) Vallutati Prantsusmaa kolooniad 2) Mandri-Euroopa vajas rauda ja tekstiili>metallurgia ja söekaevanduse areng 3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur nälja...
2) NATO kontrolli all võis SLV lubada 12 diviisi suuruse armee e. Bundeswehri VLO - (14. mai 1955 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon Asutati: 1955 Varssavis vastukaaluks NATO-le (mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama) NSVL sotsialismileeri sõjaline bloki ehk VLO Kuulusid: Albaania; Bulgaaria; NSVL; Poola; Rumeenia; SDV; Tsehhoslovakkia; Ungari. NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida oma huvides ära kasutada) Hiina kodusõda Osapooled: Hiina Vabariik (Guomindang) ja hiina Kommunistlik Partei (Mao Zedong) 4 II ms lõpuks Hiina: vaesunud. 1946: Hiinas uus kodusõda. Hiinas 2 valitsust: Guomindangi valitsus (abi USA'lt) ning kommunistlik valitsus Mao Zedongiga. (abi NSVL't) 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - suurem osa: Guomindangi võimu alla
Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis, Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed. Verduni lahing 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta Somme'i lahing Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. Siseriiklik olukord: Saksamaal oli puudulik koostöö poliitiliste ja sõjaväe juhtide vahel. Samuti ei suutnud saksamaa majandus rahuldada sõjaväe nõudmisi
NEP-i lõpp. Likvideeris eraettevõtluse. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele - industrialiseerimisele. Loovuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati tsentraalsele juhtimisele. Kehtestati viisaastaku plaane. Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror - asus vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Loodi GULAG (sunnitöölaagrite süsteem). Kommunistlik diktaktuur veriseim diktaktuur 20. saj. ajaloos. 5. Isikud: Franklin Roosevelt - USA president, demokraat, lubas kriisist välja viia Jozef Pilsudski - marssal, Poola riigijuht Vladimir Uljanov - (Lenin) Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja
a 93%. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi, vähenes teravvilja saaks ja loomade arv, tootlikkus ei tõusnud isegi 1930.a lõpuks, tagajärjed olid nii rängad et NSV Liit ei toibunudki neist Suur terror 1934.a alustas Stalin vägivallakampaaniat, et kindlustada oma võimu, mis on tuntud suure terrori nime all. Stalin hakkas vaenlastest puhastama ka komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed, tihti langesid terrori alla need inimesed, kes Stalinil oli aidanud terroriaparaati üles ehitada 1934.a langes Stalini käsul korraldatud atendaadis üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale vastast 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu vähemrahvuslased, hukati enamasti esikommuniste, eestlastest Jaak Anvelt, Hans Pöögelmann
Sparta ülemvõim (404-371 a. eKr) Sparta sõlmib liidu Pärsiaga ja domineerib kogu Kreekas. Kuid teistes Kreeka linnriikides hakkas see vastuolu tekitama ning see võimaldas Ateenal oma võimu taastada. Sparta ülemvõim lõppes, kuna Teeba (Ateena liitriik) purustab Sparta armee. Makedoonia tõus (359-338 a. eKr) Makedoonlased olid kreeklastega väga lähedased. Nad hakkasid isegi juba kreeka kombeid ja kultuuri omastama. Makedoonia kuningas Philippos teine tugevdas riiki ja armeed ja hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ta püüdis end näidata kreeklaste sõbrana ja kaitsjana. Paljud võtsidki ta omaks, kuid kõige kindlamalt seisis talle vastu Ateena. Seetõttu moodustati Ateena eestvedamisel Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu. 338. a. eKr toimus Kreeka liiduväe ja Makedoonia vahel Chaironeia lahing. Kreeka sai lüüa ning langes Makedoonia võimu alla. Hellenismiperiood (338-30 a. eKr)
Aleksandr Ksenofontov, kuid teda pidi varsti asendama kogenud kindralmajor K. Pjadõshev. 7 Too ei asunud siiski selle kohale, küll aga jäädvustas end hiljem Luuga kaitseliin rajamisel Leningradi kaitseks.Tegelikult sai järgmiseks korpuse komandöriks Mihhail Duhhanov, kes oli Talvesõjas juhatanud kurva kuulsusega 9. Nõukogude armeed. Temalt sai korpus 23. juunil ka esimese lahingukäsu. Mõnedel nõukogude aja andmetel kaotas Mihhal Duhhanov 1. juulil mõistuse. Antud tervisehäda või intsident ei saanud olla fataalne, sest hiljem juhatas Duhhanov (1943. aastast kindralleitnant) 67. armeed jm. Ning mis tähelepanuväärne, ta teenis sõjas välja Suvorovi, Kutuzovi ja Bogdan Hmelnitski ordenite esimesed, väejuhijärgud! Juba 25. - 26. juulil tühistati korpuse diviiside 1. lahingukäsk. 182. Eesti Laskurdiviis sai uue
teineteise vastas võimsatel kaitseliinidel prantslased Maginot liinil, sakslased aga Siegfridi liinil. Sõjategevus Euroopas 1940 9. aprillil 1940 tungisid Saksa väed Taani ning maabusid Norra rannikul. Taani alistus lahinguteta, Norra üritas osutada vastupanu. Lahingud Narviki all jätkusid kuni juunini, pärast seda oli ka Norra Hitleri võimu all. 10. mail 1940 algas saksa pealetung Prantsusmaale ning sissetung Belgiasse ja Hollandisse. Maikuu jooksul mõlemad armeed kapituleerusid. Prantsuse rinne oli sakslaste poolt läbi murtud. Sakslased jõudsid La Manche rannikule. Briti ja Prantsuse väed olid surutud rannikualadele Dunkerque´is. 26. mail 1940 viidi läbi operatsioon "Dynamo" mille käigus evakueeriti Dunkerque'ist ja selle
Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul lahingus sakslaste edasliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud, kuid siiski sakslased suutsid uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada. Idarindel: Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad. Lubadusest suudeti kinni pidada ning 17.augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Sakslaste nõrku jõude tagasi tõrjudes liikusid Vene armeed edasi, suutmata ülekaalu siiski täielikult ära kasutada. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Lahingutes silma paistnud Saksa kindral Luddendorff juhtimisel suudeti ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandisd Austra-Ungari väed
Oma osa oli ka üldise hoiaku muutumises sõdade ja sõdimise suhtes. Napoleoni ajastu õudused olid unustusehõlma vajunud, tollane au ja kuulsus püsisid aga meeles. Euroopa tahtis sõda. Kõige vähem said seda ära hoida naiivsed teooriad, mis sõja globaliseeruvas maailmas võimatuks kuulutasid. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine. Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed senisest kiiremini mobiliseerida ning rindele paisata. See omakorda muutis riikide saatuse sõltuvaks täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende veatust elluviimisest. Mitmeid uuendusi olid kaasa toonud Inglise-Buuri ning Vene-Jaapani sõda (1904-1905). Buuri sõjas võeti esimest korda kasutusele Hiram Maximi leiutatud raskekuulipilduja, Vene-Jaapani sõjaga muutusid kiirlaskerelvad tavaliseks. Laialt võeti kasutusele ja kaevikud, miinipildujad ja moodsad sidevahendid
Pealetung oli hoogne ja Vene kaitseliinid murti peagi läbi. Karl XII võitles vapralt oma armee esiridades, ta oli eeskujuks seal, kus häda kõige suurem. Vene vägi paisati laiali mehed püüdsid põgeneda üle Narva jõe, kuid sild murdus suure raskuse tõttu ja paljud sõdurid uppusid. Sõjategevus Eestimaal Pärast seda kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Venemaale, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest Raha võttis ta ka endiste tsaaride varakambrist, tagavaradest, mis oli ettenähtud kasutamiseks äärmise vajaduse korral. Peeter vallutas kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Tartu rüüstamine 1708.a. Feldmarssal Seremetjev ei oodanud tsaari külaskäiku
mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. Kadunud põlvkond- sõjas osalenud põlvkond. Rahuaegses maailmas suhtusid enda ümber toimusvasse passiivsemalt. Antant(1907): Vene, Inglis, Prantsus, 1914 liitus Jaapan, 1915 Itaalia(lahkus kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada
Prantsuse revolutsioon Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. Kuningas valitses parlamendist ja konstitutsioonist sõltumata kuni 1789. aastani. Tollal ajal oli riigi rahakotiga kehvad lood, kuigi kuningas sest välja ei teinud ja raiskas raha mõtetult nagu näiteks kulutati suuri summasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemise- le. Et neid suuri kulutusi taandada tuli suurendada makse, mida ka tehti. Sellel ajal oli kolm seisust: esimene seisus koosnes vaimulikest, teine seisus koosnes aadlikutest ja kolmas seisus koosnes talupoegadest ja linnarahvast. Neist maksis makse ainult kolmas seisus, kuhu kuulusid ka pankurid, advokaadid ja arstid. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele, mille tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Kolmanda seisuse jõukamad tahtsid võrdõiguslikust aadlike ja vaimulikega. Talupojad ei olnud rahul oma suurte koormistega. Nee...
4.) Kuulus revolutsioon- Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ja trooni pakuti Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile. 1689a kirjutas Willem alla " õiguste deklaratsioonile " ja ta krooniti William 3 nime all inglismaa kuningaks. "Õiguste deklaratsioon" - see määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid - parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse - kuningale andis parlament täitevvõimu. Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. - Inglismaal kehtestati trükivabadus - Inglismaal kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia. 5.) Keiser-traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli suutmatus luua täitevvõimu asutusi. Esindusorgan-Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast KUURIAD-suurvürstide kuuriad kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, kellel oli antud õigus valida keisrit.
kindlustamata, sealt ei rünnatud · Venemaa oli kahel rindel Saksamaa ja Austria vastu, peaeesmärk oli purustada Saksa väed Ida-Preisimaal, et kergendada Prantsusmaa olukorda läänerindel · Inglismaa toetas rahaliselt Venemaad ja Prantsusmaad, Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 00-meheline armee läänerinne · Saksa vägede sissetund Luksemburgi ja Belgiasse (osutas visa vastupanu) · 1914 august piirilahing, prantsuse armeed ja üks inglise armee oli sunnitud taganema, sakslased jõudsid Pariisi lähistele, septembris Marne'i lahingus vastupealetung PRANTSLASTE, nurjati Schlieffeni välksõja plaan · Läänerindel algas positsioonisõda · 1915 aprill Ypres'i lähedal kasutasid sakslased esimest korda gaasi, 15 000 sõdurit suri · 1916 Saksa väejuhatus plaanis vaenlase kiiret hävitamist, kohaks valiti Verduni
Saksa pealetung läänes: *Ühendriikide president Wilson tegi 8.jaanuaril 1918 aastal sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas tagasi, kuna oli veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata. *21.märtsil 1918 algas Somme'i pealetung: esialgu oli sakslastele edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kaugusele Pariisist. Sakslaste edul oli kõrge hind: 1918 märtsist aprilli keskpaigani olid Saksa armeed kaotanud viiendiku algkoosseisust. Raskelt laastas lääneliitlastest kehvemini toidetud saksa sõjaväge ka Euroopas leviv nakkushaigus ,,hispaania gripp" Liitlasvägede ülemjuhataja Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18.juulil 1918 läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid teises Marne'i lahingus sakslased tagasi. Sakslaste pealetung oli läbikukutatud. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine: *8
lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi vastane koostööleping · Locarno konverents võtsid osa Ingl, Pr, It, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Sks.
• Elukorraldus • Perekonnas võim meeste käes, naine peamiselt kodune • Poistel koolikohustus ja kaitseteenistus • Tütarlaste haridus perekonna otsustada • Peamiseks riietusesemeks kitoon ja pealisriie Sõjad Pärsiaga • Kõigepealt jõudis pärslasete võim Väike-Aasia linnriikideni • Sõjad Ateena ja teiste poliste vastu • Maratoni lahing 490 e. Kr • Pärsia eesmärgiks vallutada Ateena • Kreeklased võitsid endast suuremat Pärsia armeed • Termopüülide lahing 480 e. Kr • Pärsia eesmärgiks jõuda maismaad mööda Kesk-Kreekasse • Kitsasteed kaitses Sparta kuningas Leonidas koos väikesearvulise sõjaväega • Edasi liikusid pärslased Atika maakonda • Ateena linn põletati • Salamise merelahing • Kreeklaste võit, pärslased ei alistu • Plataia lahingu järel vabastati kogu Kreeka Aleksander Suur • Makedoonia kuningas 336-323 e. Kr
a. e.Kr Osalesid ainult hellenid Kiirjooks, rusikavõitlus, maadlus, viievõistlus, hobukaarikute võidusõit 8. Iseloomusta Rooma vabariiki ( millal?) ja selle valitsemise korraldust. Varane vabariik (509-265 eKr) Riiki juhtis senat ja riigiametnikud 450 eKr 12 tahvli seadused Roomlased vallutasid Gallia Vabariigi langus algas kodusõdadega 9. Kirjelda Rooma tõusu suurriigiks ja armeed (264-133.a.eKr.) Vallutuste käigus sattus Rooma konflikti Foiniikia koloonia Kartaagoga, puhkesid Puunia sõjad 3. Puunia sõjas vallutasid ja hävitasid roomlased 146.a.eKr. Kartaago. Samal aastal liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Kreeka ja Makedoonia. 133.a. eKr. pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias Roomale. 10. Iseloomusta keisrivõimu kehtestamist: Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma
Venemaa pinnasest, vaid võeti mudeline üle Euroopast. Reformide ideoloogiline tagapõhi oli ilmselgelt seotud toonase Euroopa mõtlejate ideedega. Kui Peetri reforme üldises plaanis vaadata, võib nad jagada kaheks suuremaks perioodiks. 1. kuni 1710. Seda perioodi iseloomustab üsna kaootiline tegevus reformide vallas, sest Peeter I puudus reformipakett. Eelkõige olid tollased reformid seotud Venemaa sõjalise võimsuse suurendamisega (puudutasid armeed ja selle varustamist). Ka Eesti alad olid sellega otseselt seotud. Sõjaliste reofrmide teostamise käivitas Narva all lüüa saamine(?) Peeter I suutis leida olukorrale head lahendused loodi regulaararmee (massiarmee), mis suutis impeeriumit kaitsta ja hiljem laiendada. 2. 17101725. Seda perioodi iseloomustab selgelt läbimõeldud tegutsemine. Nüüd ei puudutanud reformid enam
Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus. Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl XII nnast yhe hoobiga Kopenhaageni alla ja taanlased tahtsid lõpuks vaherahu rootslastega. Venemaa viis lõpukso ma suured väed narva alla. Karl XII mabaus Pärnus ja tahtis sealt vaenlasi rünnata. Ta läks kiirelt läbi Tallinna ja Rakvere. Abiks oli talle eestlane Stephan Raabe. 19. novmebril ründas Karl XII Vene armeed ja võitis. Rootslasi oli vähem kuid nad olid parema väljaõppega. Lahingu ajal tuiaskas venelastele ka tuisk. Pöörduti tagasi talvekorterisse Laiusele. 1701. Aasta kevadel läks Karl XII peavägedega lõunasse ega maabunud eestis enam kunagi nagu ka Stockholmi ja veetis kogu oma ylejäänud elu sõjatandaritel olles. SÕDA EESTI PINNAL. Wolmar Anton von SCHlippenbach- Eesti ülemjuhataja määratud Rootsi jõudude poolt. Maamiilits ehk eesti talupoegadets koosnev maakaitsevägi
Guatemalas ja Mehhikos. Ernesto mehekssirgumine toimus Argentiina ajaloo ühel tormilisemal ajajärgul. Olud ei olnud sellised, et oleksid pannud ta vaimustuma parlamentlikust demokraatiast. Lisaks kõigele õhutas konstitutsioonivastaselt häälestatud ,,paraadikindralite" omavoli, nende majanduspoliitiline võimetus ja saamatus vastumeelsust kõige vastu, mis oli seotud sõjaväega. On iseloomulik, et palju aastaid hiljem Kuuba valitsusse kuuludes nimetas ta armeed avalikult parasiitlikuks institutsioonik ja teatas, et teda kurvastavad kõige rohkem rahvuspanga kulutused relvadele. Pangad, mis oma tehingutega kahjustasid rahvast, ning mõnede tööstus- ja kaubandushaide jõhkrad ekspluateerimismeetodid tekitasid Ernestos üha kasvava vaenulikkuse kapitalistliku majandussüsteemi vastu. Nii tema enda tähelepanekud kui ka ema õpetused viisid ta järeldusele, et olemasolev ühiskond on kõlbeliselt täielikult
lähistel ebaõnnestus tsaarivalistsus. Saksamaa vallutas Riia, 17.aprill Ameerika sõtta okupeeris Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa 6. Sõjalised uuendused, tagajärjed. 1. Kaevikud raudbetoon ja okastraat 2. Raskekahurvägi kuulipildujad 3. zeppelinid/lennukid algul luure, hiljem pommitamine 4. Tankid paanika 5. Mürkgaas sakslased 6. Miljonilised armeed TAGAJÄRJED 1. maailmakaadrilt kadus 4 impeeriumit: Saksamaa, Austria-Ungari,Venemaa,Türgi 2. hukkus 10 milj.; 20milj. haavatut 3. jõuvahekordade muutumine maailmas USA 4. Euroopa moraali ja väärtuste allakäik 5. Majanduslik kaos 6. Naiste roll ühiskonnas kasvas 7. Teine maailmasõda 7.Poliitilised sündmused, mis toimusid Venemaal I ms ajal ja nende tagajärjed Venemaale ja maailmale.
Päeval on oht väiksem ja enamasti hommikuti õnnestub inimestel suhtelises vaikuses isegi veidi puhata. Just sel ajal helistasin minagi neile. Belgradlaste suurim mureküsimus on praegu elekter ja vesi. Ei saa vist sõnades öeldagi, kui olulised on need normaalseks inimeluks, seda enam, et Jugoslaavias on õige vähe selliseid majapidamisi, kus ei kasutataks elektrit toiduvalmistamiseks. Ehk suutis NATO tõesti nõrgestada Jugoslaavia armeed, kui pommitas elektrijaamu. Võibolla. Kuid kindla peale saavutasid nad hoopis muud: minu kodumaa miljonite tavaliste inimeste elamisvõimalused on järsult ja otsustavalt halvenenud. Mind on õpetatud, et demokraatia tähendab muu hulgas hoolitsust inimeste heaolu eest. Kuhu jääb aga demokraatia siis, kui Jugoslaavia tsiviilisikutelt võetakse ära vesi ja elekter? Sõjavägi kasutab ju üsna vähe, parimal juhul ehk viit protsenti kogu maa elektrist. Ja
Hiljem väitis ta, et just need harjutused kaitsesid interneerituid Inglismaal 1918. aastal puhkenud gripiepideemia(mis nõudis tuhandeid elusid) ning teiste haiguste eest, mis kkasnesid tingimustega, kus inimesed tihedalt koos elasid. Sõja lõpul laagrist vabanedes naasis ta Saksamaale, kus jätkas oma meetodi väljatöötamist. Seal kohtus ta Rudolf von Labaniga, kelle õpetusi Pilates kasutas oma harjutustes. Kui teda aga 1926. aastal pigem sunniti kui paluti Saksa armeed treenida, sõitis ta kohe Ameerikasse, kus kohtas meditsiiniõde Clarat, kellega arutles terviseprobleemide üle ning keha vormis hoidmise tähtsuse üle. Nad jõudsid otsusele, avada keha heas vormis hoidmise stuudio. Stuudio avasid nad samas hoones, kus asus New York Ballet. Oma raamatus ,, Return to life through Contrology" selgitas Pilates, et füüsiline vorm on ühtlaselt arenenud ja hooldatud keha ning terve vaimu oskus täita
Tartu 2010 Carl von Clausewitz 1780-1831 Kristjan Muuli 12.c Hugo Treffneri gümnaasium Lühiülevaade eluloost Carl von Clausewitz sündis Magdeburgis Preisimaa Kuningriigis 1780. Ta sündis madalamasse keskklassi perre. Vanasti muutsid mõned kodanlased oma perekonnanimed ,,peenemaks" ja hakkasid omavoliliselt pruukima aadliseisusele viitavaid tunnuseid ,,de" või ,,von" - kes karjääri, kes edevuse pärast. Nii toimis näiteks Balzaci esiisa, nii tegid paljud Preisi poolakad ja Austria russiinid. Ka Carl von Clausewitzi isa, kes põlvnes üsnagi kroonukaugetest Sileesia esivanematest (nende hulgas domineerisid peamiselt kirikuõpetajad), muutis slaavipärase Clauswitzi von Clausewitziks. Ta orienteerus sõjaväelisele karjäärile, kuid läks erru kõigest leitnandina. Seevastu said ta neljast pojast kolm kindraliks; kõik neli kirjutati ka päriselt aadlimatriklisse. Te...
spartiaatide koosolekul). 11. Riigi huvisid peeti üksikisiku huvidest tähtsamaks. Riiki juhtisid kuningad. 12. Solon kärpis rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. Reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule. Olid 594 eKr. 14. Tähtsamad Kreeka-Pärsia lahingud: Maratoni lahing (ateenlased võitsid), Salamise merelahing (Pärsia laevastik purustati). 15. Kreeklased võitsid Pärsia armeed, sest nad olid valmis võitmela viimase veretilgani tänu kodumaa armastus. Spartanlased olid väga hästi treenitud. 16. Strateeg (vanakreeka väepealik), heloot (maaga ori Sparta riigis), faalanks (raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi), perioik (vaba mittekodanik Spartas), spartiaat (Sparta linnriigi kodanik), polis (linnriik), akropol (mäe otsas asuv kindlustatud linnaosa), barbarid (võõramaalased, mittekreeklased), aristrokraatia (suursuguste võim, koondatud),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
