1688 a. novembris põgenes James II Prantsusmaale ning järgmise aasta algul kirjutas Willem alla " Õiguste deklaratsioonile " ning ta krooniti Inglismaa kuningaks William III nime all. Ajalukku on see sündmus läinud kuulsa revolutsiooni nime all. " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. Nõnda kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaalne monarhia, mis püsib tänaseni.
EESTI VABADUSSÕDA 23. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tä...
Ta läheb umbes 50 000 mehega Trooja alla sõdima. Trooja sõdurid marsivad neile vastu ja sõda võis alata. Achilleus ei võidelnud, sest oli Agamemnoniga tülis. 3.laul Paris otsustab lõpetada sõja kahevõitlusega. Ta kutsub Menelaose kahevõitlusele, viimane võidab ja vastutasuks nõudab, et Helenat tagasi. 4.laul Atheena ässitamisel laseb Pandaros noolega Agamemnonit ja rikub seetõttu rahulepingut. Vaherahu katkeb ning algab jälle sõda. 5. laul Kaks armeed liiguvad üksteisele vastu. Diomedes võitleb vapralt ja tapab palju mehi. Ta saab küll raskelt haavata, kuid võitleb edasi ning tapab oma haavaja. 6.laul Hektor jõuab kuningakotta ja ütleb oma emale, et too kõikide naiste ilusaimad peplosed Zeusile ohverdaks. Hektor kohtub oma pisipoja Astyanaxiga ja naise Andromachega. Hans Christian Ende 7B 7.laul Hektor kutsub Aiase kahevõitlusele. Kumbki ei võida
ligi 9 miljonit talupoega. Talupoegade vastupanu murdus. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Selle tagajärjed olid sedavõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda. Suur terror Et oma võimu enne uut MS kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Nüüd aga asus Stalin oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks need, kes olid aidanud Stalini terroriaparaati üles ehitada. 1937.aasta hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori alla langesid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis ja sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangid massiliselt. Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks
Inglismaa 1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas? Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed.
Kahurid muutusid nii võimsaks, et keskaegsed linnamüürid varisesid nende tulistamise tagajärjel kokku. Seetõttu hakati müüride ette ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Palgasõdurid Palgasõdurid ei sõdinud enesekaitseks või mingite ideede nimel, vaid olid alati valmis parema pakkumise peale leivaisa vahetama.Et väljaõppinud sõdurid vaenlase teenistusse ei astuks siis hakkasid valitsused neid ka rahu ajal ülal pidama. Nii tekkisid alalised armeed. Palgasõdureid süüdistati sageli patriotismi (inimeste positiivne hoiak isamaa vastu)puudumises. Arvati, et igal rahval on oma eriline iseloom, mis avaldub nende sõdimisoskustes. Mägirahvaid peeti üldiselt väga headeks sõdalasteks. Põhjapoolsetel rahvastel arvati olevat külm veri, mis voolab aeglaselt. Seetõttu olevat nad rumalad, aga kartmatud. Vene talupoegi peet ratsanikena lootusetu- teks, ent samas väga headeks ja vastupidavateks jalaväelasteks. Musketärid
+ Naised said kodudest välja ja nende hääl luges rohkem. Selle põhjuseks oli eelkõige see, et naised võtsid töökohustused ja majandamise üle, kui mehed sõjas olid. 2. Kuidas muutis USA sõttaastumine I maailmasõja käiku? Tänu USA jõududele võitis Atandi riik. 3.Kas Sakamaa lüüasaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Näited, põhjendused. Põjus oli tagala nõrkuses. Sõdureid ei suudetd piisavalt toita ja nad jäid "hispaania grippi". Lisas hagusele nõrgestas ka armeed tankide vähene olemas olu. Saksamaa ei olnud suutnud korraliku tankitööstus käivitada. Sõdurid hakkasid mõistma, et neil ei ole võimalik sõda sedasi võita. 4. Millised Versaillies´rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilisel elus pingete allikaks? Kõik, mis puudutas Sakamaad. õ lk 72 3. Milline roll oli sõjas Türgil, Itaalial ja USA-l? Miks need riigid sõtta kaasati? Türgil olid Sakamaga ühised huvid. Itaalia soovis saada asumaid. USA
Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks: o Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. o Preetorid (8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. o Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis
Vendade Gracchuste reforme toetas lihtrahvas ehk plebeid. Kuid vastu töötas SENAT, mis peamiselt koosnes patriitsidest ehk rikastest. Tulemus oli, et Gracchuste reformid kukkusid läbi. Vennad ise hukkusid senati tekitatud siserahutuste käigus. Gaius Mariuse sõjaväereform. Gaius Marius oli Rooma sõjaväelane, kes elas aastatel 157-86 eKr. II saj lõpus ja I saj alguses eKr võttis ta ette sõjaväereformi, et päästa Rooma riigi armee. Kuna talupojad laostusid, siis ei saanud armeed enam talupoegadest komplekteerida. Tuli midagi uut välja mõelda. Marius lõpetas korra, mille järgi armee moodustati talupoegadest. Selle asemel loodi PALGAARMEE. Loodeti, et vaesemad plebeid tulevad vabatahtlikult armeesse, et elatist teenida. Vastutasuks anti neile sõjaväevarustus, maksti teenistuse eest tasu. Palgaarmeel oli aga üks NEGATIIVNE MOMENT: palgasõdur ei ole ustav riigile, vaid oma otsesele väejuhile. Nii tekkiski Rooma vabariigis rohkesti väejuhte, kes kõik
Soome Vabariiki - tegu, mille eest NSVL Rahvaste ühendusest välja visati. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus MRP salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri. Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Soome piirile koondatud Nõukogude väekoondised saanud juba 20. novembril, seega 9. päeva enne diplomaatiliste suhete katkestamist. Soome piirile oli koondatud neli armeed. Soomele tulid appi tuhanded vabatahtlikud paljudest riikidest, appitulnuid vabatahtlike oli 11 500 meest. Talvesõjas võitles ka 2 000 eestlast. Otsesest abistamisest võtsid osa 26 riiki. Lennukite, tankide ja muu sõjavarustuse suurimaiks tarnijaiks olid Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia ja Hispaania. USA president keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Nõukogude Liidule ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu
Järgnevate lahingute käigus jõudsid Eesti väed ning soomusrongid, koos Eestis formeeritud läti väeosadega Riiani ning taastasid Läti iseseisvuse. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. aasta lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile.
Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud palju paremini kui eestlastel. Eestlased polnud valmis suureks sõjaks, neil oli valmis relvastus üksikuste sõjakäikude jaoks. Nad oleksid võinud võita, kui neil oleks olemas olnud ka sõjariietus, kui nad oleksid saanud väljaõppe ja kui neil oleks olnud oskusi, et võidelda. Järeldus sellest, et nad oleksid võinud võita, oli, et sõja võitmiseks on vaja tugevat armeed ja häid sõjarelvi. Kuna eestlastel olid need halvemad, kui ordurüütlitel poleks mingit võimalust olnud vabadusvõitlust võita ning mehi oli arvuliselt palju vähem. Teise võimalusena oleksid nad võinud võita, kui neil oleksid olnud suhted välisriikidega, et luua liitlassuhteid. Lätlased ja liivlased koostööd ei tehtud ning vabadusvõitluse algus aastatel olid suureks probleemiks ka vene väed. Nad korraldasid mõningaid rüüsteretki koos Pihkva ja
enamlaste taganemistee. 31. jaanuaril toimus Paju lahing ja 1. veebruaril hõivasid Eesti väed Valga ja Võru. 4. veebruaril vallutasid Eesti väed Lõunarindel PetseriNovembriks 1919 oli Eesti sõjaväes toidul 100 000 mõõka ja tääki. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele ja novembris ja detsembris toimusid Viru rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud Eesti kaitsest läbi murda ning 1919. aasta lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast
Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped - SLV's kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks - seal võis SLV omale lubada 12 diviisi suuruse armee Bundeswehri VLO 1955 Varssavi bakt: loob NSVL sõjalise bloki (et kaitsta sotsialismileeri NATO eest) Albaania; Bulgaaria; Poola; Rumeenia; Saksamaa DV; Tsehhi; Ungari NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida kasutati ära enda huvides) Kommu. Levik Aasias 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - Suurem osa: Guomindangi võimu alla - Hiina kommunistliku partei eesotsas (HKP): Mao Zedong Pärast II MS HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud 1946: Hiina kodusõda - Rahvapartei kaotas (pidi taanduma mandri Hiinast) - Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik
senat. Rahvaesindus ehk rahvakoosolekud- Valiti magistraate ja kinnitati senati heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiginõukogu ehk senat-kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Otsustas millised seaduseelnõud rahvakoosolekutel arutusele võetakse. Juhtis riiki. Riigiametnikud- Konsulid (2)-Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid (8)- Korraldasid õigusemõistmist, võisid vajaduse korral juhtida sõjaväge. Tsensorid- Korraldasid kodanike loendust ehk tsensust ja koostasid senaatorite nimekirja. Valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator- määrati ametisse kui riiki valitses suurem hädaoht. Pooleaastase ametisoleku ajal kuulus talle piiramatu võim, kuid pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma. Rahvatribuunid (10)- Kaitsesid lihtrahva huve
lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest. Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele. Kui 19 november 1700 aastal kell kaks päeval andis Karl VII oma vägedele rünnakukäsu. Rünnakut saatis lumetorm, mis puhus rootslastele seljatagant, venelastele vastu. Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ettevalmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed oli vaja vägapalju raha ja vahendeid. Peeter käskis raha võtta kloostrite kassadest, üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada. Peeter võttis raha veel endiste tsaaride varakambritest, tagavaradest, mis oli ettenähtud kasutamiseks äärmise vajaduse korral. Armee loomiseks vajas ta ka veel kohaliku tööstust, metallide töötlemist, riide vabrikuid ning meistreid. Ta ehitas suure laevastiku musta 4 mere jaoks
ja NSVL vahel. Vastastikuseabistamise leping. Eesti kirjutab alla, kuna NSVL ähvardab sõjaga ja Eesti kardab, et neil on tõsi taga, sest Soomele kuultas juba sõja. 1.Eesti laseb oma territooriumile rajada NSVL sõjabaasid(Narva, Tallinn, Saaremaa; Paldiski, Hiiumaa). 2.25000 Punaarmee sõdurit paigutatakse baasidesse.3.Eestil polnud enam võimalust NSVL eest ennst kaitsta. Talvesõda-1939 nov-1940 märts. Soome ei nõustu sõlmima NSVL vastastikuseabistamise lepingut. NSVL armeed koonduvad Soome piirile. Ettekäändeks, et alustada sõda, väidab NSVL, et soome sõdur tulistas neid. Soome aga võidab. Soome ja vene piirile oli Kindral Mannerheim lasknud ehitada tugeva kindlustuste vööndi. Maastik oli mägine, kitsad teed-vene soomukid ei mahtund mitmekesi liikuma. Kliima oli kõlm ja lumine. Soome sõdurid liikusid suuskurite prigaadidena. Soome palus abi rahvasteliidust ja NSVL visti välja. Sõlmiti rahu: 1.Riigipiir nihutati Leningradist natuke kaugemele. 2
see protsess eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks. Oma osa oli ka üldise hoiaku muutumises sõdade ja sõdimise suhtes. Napoleoni ajastu õudused olid unustusehõlma vajunud, tollane au ja kuulsus püsisid aga meeles. Euroopa tahtis sõda. Kõige vähem said seda ära hoida naiivsed teooriad, mis sõja globaliseeruvas maailmas võimatuks kuulutasid. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine. Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed senisest kiiremini mobiliseerida ning rindele paisata. See omakorda muutis riikide saatuse sõltuvaks täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende veatust elluviimisest. Mitmeid uuendusi olid kaasa toonud Inglise-Buuri ning Vene-Jaapani sõda (1904-1905). Buuri sõjas võeti esimest korda kasutusele Hiram Maximi leiutatud raskekuulipilduja, Vene-Jaapani sõjaga muutusid kiirlaskerelvad tavaliseks. Laialt võeti kasutusele ja kaevikud, miinipildujad ja moodsad sidevahendid. Seetõttu muutus
Sakslased võtsid vangi üle 625 000 sõduri ja 7000 tanki. Ise kaotati u 200 000 meest. Nende edu seisnes selles, et Nõukogude Liit oli otsustanud taanduda ja mitte võidelda. Sakslaste arvates oli Punaarmeele tugev löök seegi, et vallutatud oli suur ala ja venelased olid nii nõrgad, et pidid taanduma. See ei olnud piisav, et Punaarmeed rivist välja ajada. Vähemalt jäi Hitlerile selline mulje. Armeegrupp A sai järgmise ülesande: oli vaja hävitada Nõukogude Liidu armeed Musta mere ääres ja koht hõivata. Armeegrupp B pidi vallutama Stalingradi. Stalin vaatas pealt, kuidas väärtuslikud tööstusressursid sakslaste kätte langesid. Sakslased olid kindlad, et Punaarmeel pole piisavalt reserve, mis viitas Nõukogude Liidu lõpule. 7 Sakslaste tung Stalingradi alla Armeegrupp B hakkas liikuma Stalingradi suunas, et seda vallutada. Punaarmee otsustas kaitse ümber korraldada
Sparta ülemvõim 404- 371 a ekr. Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. Teistes Kreeka linnade tekitas see vastuseisu, mis võimalda Ateenal oma jõu taastada. 371 a ekr purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee. Sparta ülemvõim lõppes. Makedoonia tõus 359-338 a ekr. Makedoonia ülikud võtsid järk-järgult omaks kreeka keele ja kombed. Kuninga Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ta püüdis end näidata Kreeklaste sõbra ja kaitsjana , et leida liitlasi. 338 a ekr sai Kreeka liiduvägi Chaironeira lahingus hävitavalt lüüa. Kreeka langes Makedioonia ülemvõimu alla. Hellenismi periood 338-30 a ekr. Aastatel 334-326vallutas Makedoonia kuningas Aleksander suur makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Kogu Ees-aasia ,Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja
Priamosele, kui ta surma saab. Achilleus , kelle raev ei vaibunud, tappis Hektori, moonutas tema keha ja lohistas verest laipa kaksteist päeva kaariku taga üle Patrokloise haua. 7.Miks on oluline,et Achilleus peab Trooja sõjast osa võtma? V:Juba enne sündi ennustati,et Achilleus on vägevaim, kui tema isa.Trooja võimsate müüride ees laagris,vajasid kreeklased Achilleuse jõudu,kes kes haisutas raevukalt armeed,mis koosnes mürmitonidest.Achillus oli ka surematu peaegu, teda sai haavata ainult kannast. 8.Millise sündmusega hakkab eepos ,,Iilias"? V: Eepos"Ilias" algab Achilleuse ja Aagamemnoni tüli ning Achilleuse viha kirjeldamisega. 9.Kirjelda lühidalt eepose"Ilias" sisu. ,,Ilias" on kangelaslugu,sõja ja võitluse eepos,täis herolist pinget nig raaglist paatost .Kumbki eepos on jagatud 24 lauluks" Ilias sisaldab üle 15000 värsi. ,,Ilias" e
ette risti(3-me sõrmega). Suur segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi, nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks. Toimusid sõjad ja segadused. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel Friedrich ll- Preisi kuningas(1740-1786),tema ajal muutus Preisi sõjavägi L-Euroopa tugevaimaks, propageeris kartulikasvatust, keelustas piinamised, kehtestas usuvabaduse, valgustatud valitseja, erinevalt oma isast ta ei kogunud armeed vaid ka kasutas seda. Joseph ll- Austria keiser, valgustatud absolutist, kehtestas usu-ja südametunnistuse vabaduse, füsiokraatlikud alused,ketserlus ja nõidus pole kriminaalkuriteod, protestandid said elamisõiguse, juudid võisid abielluda kristlastega, 7-klassiline koolikohustus, kaotati pärisorjus. Maria Theresia- Austria keisrinna,absolutistlik valitseja, reformid riigi piirkondade ühendamiseks, loodi Schönbrunni loss, korraldati ümber sõjavägi, viidi sisse koolikohustus,
Norman Peks EESTI VABADUSSÕDA Referaat Juhendaja: 2013 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Sõja algus 4 2. Sõjakäik 5 3. Sõja lõpp 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjalid 9 2 SISSEJUHATUS Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.(1) 3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda oli küll lõppenud, kuid äsja saavutatud iseseisvus oli tõsises ohus kuna Ko...
ka Saksa okupatsiooni ajal kaotusi eestlaste elanikkonna hulgas. Hukati paljusid eestlasi. Saksa okupatsiooni ajal toimus mitmeid lahinguid sakslaste ja venelaste vahel. Saksa sõjavägedes oli ka Eesti inimesi, kuid peamiselt selleks, et võidelda enda riigi eest, mitte sakslaste eest. Lahingute käigus kõige rohkem kahjustusi saanud linn oli Narva, mis pommitati täiesti maha. Saksa okupatsioon Eestis kestis kuni 1944. aastani. 1944. aastal suutsid venemaa armeed uuesti Eesti alad enda kätesse saada ja Eestis jätkus nõukogude okupatsioon. Kuna eestlaste unistuseks oli ikkagist iseseisev Eesti Vabariik, toimus 1944 aasta septembris Eestis taasiseseisvumiskatse. See katse kahjuks luhtus ja iseseivat eestit ei kujunenud välja pikka aega. Eestlased leppisid Nõukogude okupatsiooniga. Kõige põhjal mis toimus Eesti aladel II maailmasõja ajal, võib järeldada, et eestlastel ei olnud erilisi valikuid ega võimalusi
ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 8. Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916. aastal? Mis tulemustega need lõppesid? 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 9. Mis aastal ja mis põhjustel astusid sõtta Ameerika Ühendriigid? USA astus sõtta 06.04. 1917 PÕHJUSED: Saksavastased meeleolud USA's; oli eelnevalt toetanud Antanti laenude ja varustusega. 10. Mis olid Nelikliidu lüüasaamise põhjused? 3 · Saksa liitlased olid nõrgad · Sõda kahel rindel ei võimaldanud saavutada võiduks vajalikku ülekaalu · Saksa liitlaste majanduslikud ressursid olid nõrgad 11
Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Sakslased ei mõistnud, miks nende riik sõjasüüdlaseks tembeldati. Oli ju sõja ajendiks see, et ühe serblaste salaorganisatsiooni liikmed tapsid Austria-Ungari keisritrooni pärija. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslastele tundus, et
Kui ettevalmistused tehtud, laskusid nad alla järsust kaljust, võttes kaasa ka relvad. See kõik toimus öösel. Rünnak oli ootamatu ja gladiaatorid saavutasid võidu, võttes kaasa toidumoona ning relvad. Võit innustas neid, samas tuli võtta vastu otsus, mis saab edasi. Mässajate laagris otsustati valida endale juht. Selleks sai Spartacus, kes oli tõestanud oma vaprust ja oskust orienteeruda lahinguolukorras. Kohe asus ta võitlusvõimelist armeed organiseerima. Tuli asuda välja õpetama inimesi ja seada sisse kord ning distsipliin. Ta otsustas oma sõjaväe üles ehitada rooma põhimõtte järgi lõi kergerelvastus- ja raskerelvastussalgad, hiljem ka ratsaväe. Tema käe all võitles mitmetuhandeline armee sellise visaduse ja vaprusega, et neil ei suutnud vastu panna isegi hästi organiseeritud väeüksused. Nii hakkas ta vallutama ja röövima väikesi linnu. Ülestõusnud külvasid kõikjale kaost ning surma
kiirelt arenes sõjatööstus. Riik vajas vilja, et toita sõjaväge ja tööliskonda. Stalin asus kehtestama vägivalda: talupoegadelt konfiskeeriti kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Pandi alus ka kolhoosidele ehk talumajapidamised ühendati ühismajanditesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. 1934.aastal hakati kasutama suurt terrorit, mis tähendas seda, et komparteid, julgeolekuorganid ja armeed puhastati vaenlastest. Kokkuvõtteks võib kommunistlikku diktatuuri pidada 20.sajandi ajaloos veriseimaks diktatuuriks, hukkunute arvuks on pakutud umbes 20 miljonit, Venemaal kommunismi kokkuvarisemise järel avaldatud andmed viitavad aga 40 miljoni inimese surmale. Mina arvan, et diktatuurid olid erinevad, sest näiteks erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana ja ,,agressorite" ohjeldajana. Hitler soovis
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda ...
� Napoleon asus rajama bürokraatlikku riiki - tehes rahu vaenlastega, organiseeris ta oma võimu ja lasi ennast keisriks kroonida. � Napoleon võimsuse tipul: Lääne – Saksamaa riikidest moodustati Reini liit, vallutati Preisimaa, purustati vene armee, alistati Hisp. ja Port. ning kuulutati välja kontinentaalblokaad. � Kuna Venemaa ei teostanud kontinentaalblokaadi, tungis Napoleon riiki, kus lahing jäi sisuliselt viiki ent tagasiteel tabas Prant. armeed suured kaotusd ning naasnud Napoleon sai Leipzigi lahingus raskelt lüüa ja sunniti kroonist loobuma ning saadeti Elba saarele. � Otsustamaks Euroopa saatust, kutsuti kokku Viini kongress, Napoleoni naases Elbalt ning tõusis 3 kuuks võimule, selle lõpetas kaotatud Waterloo lahing ja ta saadeti lõplikult Saint Helena saarele. � Viini kongressil pandi paika Euroopa riikide piirid ning korrastati rahvusvahelisi suhteid, mille tulemusel moodustati Püha liit, kuhu
– 1932 oli ühinenud 62%, 1937 93% taludest, – tootlikkus ei tõusnud, olukord oli väga raske. • Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse asumisele – 1929-1933 küüditati kokku ligi 9 milj talupoega. Vägivallakampaania, suur terror • 1934 lisandus seniste “klassivaenlaste” (nt talupoegade) tagakiusamisele laiem sihtgrupp – hakati puhastama komparteid, – nõukogude võimu keskasutusi, – julgeolekuorganeid, – armeed. Terrori alla sattusid ka need, kes selle üles ehitasid. Suur terror • Korraldati palju näidisprotsesse olematute “rahvavaenlaste” vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha. • 1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Suur terror • Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused
sajandi algusele oli iseloomulik vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 2. Milliseid edusamme tegi maailm 20. sajandi algul? Arenes sõjatehnika: kaevikud, miinipildujad, moodsamad sidevahendid. Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed senisest kiiremini mobiliseerida ja rindele paisata. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkas kujundama New Yorki palet. Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid. Pandi algus geneetikale. Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus. Hakati jagama Nobeli preemiaid.
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
aadelkonnaga vastuollu minna. Tekkis uus Peeter III ehk Pugatsov, kes sai oma kontrolli alal kogu Volgamaa. Ta allutati Türgi vägede abil, vangistati ja hukati. Katariina ajal kasvas üles põlvkond, kes oli harjunud sõnavabaduse ja stabiilsuse ning nemad hakkasid kujundama Venemaa uut palet. 6. ??? 7. Muutused sõjanduses · Palgaaremee ühiskond oli rikkam ja kuningas vajas tugevamat tuge · Uus armee eraettevõtjatest loobuti ning riigivõim hakkas armeed juhtima. Kehtestati riiklik sõjväekohustus. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. · Sõjvägi jalavägi, ratsavägi (loobuti hiljem) ning rasketükivägi. Riiklik ülalpidamine. · Joontaktika ja kurnamisstrateegia (kindlustatud punktide vahel oli sõjavägi võrdselt jaotatud ning hõivati vaenalse territoorium) · Sõjakoolid ja ohvisterkond. Eelistatud oli rüütliseisuse vahetu pärija.
Briti Impeerium pidi aitama finantseerida liitlaste sõjalisi tellimusi. Mandrile saadetava Inglise armee suurus oli ainult 70 000 meest. Läänerinne. 2. augustil okupeeris Saksa armee Luksemburgi. 21. augustil tungis sisse Belgiasse. Hakkas aga ilmnema, et sõda võib pikemaks osutuda, kui algul arvati, kuna Belgia osutas samuti vastuseisu. 21.-25. aug. 1914 toimus nn. piirilahing. 250 km pikkusel rindel kohtusid 5 Saksa armeed 3 Prantsuse ja ühe Inglise armeega. Kõik ründasid, siis olid aga inglased ja prantslased sunnitud taganema. Kaotused olid suured. Sakslastel tekkis arvamus, et prantslased on jõuetud ning Saksamaa suunas kerge võidu lootuses väed Pariisi peale. Otsustaval momendil võeti aga 2 korpust rindelt ära ja saadeti itta. Põhjuseks olid ärevad teated Vene vägede pealetungist Ida- Preisimaal. Prantslased tugevdasid taganedes Pariisi kaitset. Saksa vägede rünnak Pariisi nurjus
Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi vastasne koostööleping. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Sõjajärgne majanduskriis- Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus. Saksamaal algas hüperinflatsioon ning raha väärtus langes. Hüperinflatsioon- Raha väärtuse kiire langemine. Komintern ja selle eesmärgid-Maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Eesmärk oli
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahva...
· Legend Taani linn Tallinn Lõppjärk 1222 1227 · Eestlased tahtsid uuendada liitu venelastega · Abi ei saabunud · Kogu Mandri Eesti vallutatu ristisõdijate poolt · Kõige kauem pidas vastu Saaremaa. Vallutati tormijooksuga üle mere jää Muhumaale · Lõppes pikk periood eesti rahva ajaloos muistne iseseisvuse aeg Eestlaste allajäämise põhjused: · Polnud kutselist armeed · Kehv relvastus · Maakondade vahel puudus koostöö · Polnud tugevaid liitlasi · Maa kurnatud erinevatest sõdadest · Ristisõdijate Piiskopi Ordus, Taani kuningat toetas kogu kristlik lääs ja Rooma paavst. Keskaeg Vana Liivimaa · 1227 tekkis tüli Ordu ja Taani riigi vahel · Saksa Ordu püüdis vallutada Toompea linnust (kuulus taanlastele)
kaupa kiirteid. Need meetmed antsid paljudele tööd ning tänu sellele paranes rahva majanduslik olukord, mis omakorda suurendas Hitleri ja tema pooldajate populaarsust. 7. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat 1935 hakati Berliinis rääkima Varsailes' rahu revideerimisest ning seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endise vabatahtlikest koosneva Reichehri asemelem loodi Wehrmacht võimas massiarmee. Järgmisel aastal asusid Saksa armeed toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus SaksaItaalia ja SaksaJaapani lähenemine, mille tulemusena kujunes kolmikliit, mis kujutas suurt ohtu lääneriikidele. Sel hetkel ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks ning lootsid Saksamaa agressiivsust järeleandmistega maandada. 1930.a lõpu sündmused aga näitasid, et sellisel lootusel polnud mingit alust. 8. Nimeta totalitaarse riigi tunnuseid
Väikerahvas tuleviku Euroopas Eestlased on väikerahvas, kuid kindlasti mitte väike rahvas. Juba ärkamisaegsed eesti kultuuritegelased seadsid eesmärgiks meie rahvale "saada suureks vaimult". Senini on see meil üpris hästi õnnestunud meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõ...
Patriitsid- oli elanikud, mõjukate suguvõsade liikmed. Plebeid- lihtrahvas, õigused olid väiksemad. Proletaarid- kõige vaesemad kodanikud, riik andis tasuta leiba. Ratsanikud- rikkad kodanikud. Rahvatribuun-oluline riigiametnik, plebeide huvi kaitsja. Res publica- vabariik, rooma riigi kord. Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud. Diktaator- oli juht hädaohu korral, piiramatu võimuga, 0,5 a võimul. Konsul- kõrgem riigiametnik, juhtis rooma armeed, kulus võim. Leegion- rooma sõjaväe väeüksus, ca 5000 m. jalavägi. Triumf- võiduka pealiku sissesõit rooma linna. Gladiaator- mõõgavõitleja. ,,jaga ja valitse"- erinevate maadega sõlmiti lepingud.
Vaarao- piiramatu võim, ainuke esindaja jumalate ja inimeste vahel. Pidi muutma Ülem ja Alam-Egiptuse tervikuks. Maat- maailmakorraldus. Vaaraod peeti jumalikuks Ülemikiht- moodustasid vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad. Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja ja maakondade e. nomoste valitseja. Kirjutajad- kontrollisid töötajaid kõigis ettevõtmistes, võis pärineda ka lihtrahva seast Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed. Armee põhiväe moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväe, eliitvägi- hobukaarikud. Perekond- perekonnamudel oli paarperekond, pea oli küll mees kuid naisel olid õigused. Naine säilitas abielludes oma vara MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid- tsivilisatsiooni rajajad, lõid kiilkirja ja panid aluse linnaelule, nende usk mõjutas kogu järgnevat Mesopotaamia religiooni, ratta leiutajad. Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat
A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslovakkiale Sudeedid E. Poolale osa oma ida ja kagu territooriumist (Preisimaast) F. Leedule osa Klaipeda äärsest piirkonnast 2) Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa 3) GER - loobus suurtest aladest ja pidi tasuma reparatsioonil; 4) keelati omada tugevat armeed ( demilitariseeritud tsoon, sõjaväe suurus oli piiratud 100 000 mehega) 5) Saari 6) Reini jõe piirkond hõivati, sinna ei tohtinud sakslased sõjaväge viia ega kindlusi ehitada 7) Saarimaa läks Rahvasteliidu alla ja seal pidi 15 aasta pärast toimuma rahvahääletus 8) Danzigist ja Memelist said vabalinnad 9) Poola sai väljapääsu merele läbi nn Poola koridori 10) Ei võinud omada raskerelvastust ja pidi saatma laiali kindralstaabi
Tartu rahu - piiri kujunemine Olles läbi tunginud eesti vabadusvõitlejaid toetanud vene valgekaartlastest koosnevast Judenitsi juhitud Loodearmee rindest, oli enamlastel Eesti vastu kogunenud ülekaalukas vägi- nimelt kaks armeed ligi 160 000 mehega. 1919. aastal marssis see vägi Narva, kus novembris ja detsembris toimusid Vabadussõja ägedaimad lahingud. Pärast septembris Pihkvas toimunud esimeste Eesti-Vene rahukõneluste luhtumist üritasid enamlased nüüd uue pealetungiga sundida Eestit vastu võtma halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus asuma uutesse rahuläbirääkimistesse. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Septembris 1919 koos Eestiga rahukõnelustesse lubada asunud Läti ja Leedu tõmbusid hiljem aga oma lubadusest tagasi nimelt oli kiiresti rahu vaja sõlmida ainult Eestil, et vältida edasisi sõjapurustusi. Läti tahtis enne rahukõnelustesse asumist...
vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajandisse ehk kolhoosidesse, jõukamad talupojad kuulutati kullakuteks ja saadeti sundtöölaagrisse või Siberisse.Kokku küüditati neid ligi 9 miljonit, 1937 aastaks oli ühinenud talumajapidamisi 93%, vähenes teraviljasaak, loomade arv. 1934 alustas Stalin vägivalla kampaaniat Suur terror. Asus oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed, langesid ohvriks samad inimesed kes olid tal kunagi aidanud terroriaparaati üles ehitada. 1934 langes Stalini käsul korraldatud atendaadi ohvriks üks NSV juhte Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat, süü aeti rahvavaenlaste peale, korraldati näidisprotsessid, kus end süüdi tunnistati ja nad maha lasti. Terror omandas suure hoo 1937 aastal kui hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välk...
Keila Gümnaasium Marianne Kristiina Orusalu EESTI VABADUSSÕDA Referaat Juhendaja: Heli Israel 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Sõja algus 4 2. Sõjakäik 5 3. Sõja lõpp 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjalid 9 2 SISSEJUHATUS Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.(1) 3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda ol...
Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni ehk kaevikusõda. Selles kasutati enamasti kahureid, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürk gaase ja tanke. Sõdurid olid seal hädas nii täide kui ka rottidega. Saksa väed paisati tagasi Prantsuse armee poolt. Nii nurjati Saksamaa välksõja plaan. Kättemaksuks lasid Saksa sõdurid mitmel pool belglasi külade viisi maha. Sõjategevus idarindel algas 17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi IdaPreisimaale. Sakslastel oli idarindel nõrk jõud, kuid Venemaa ei osanud seda ära kasutada. Saksamaa määras kriitilises olukorras idarindele uue juhtkonna ning nemad suutsid vene väed juba purustada. Edukam oli vene vägede tegevus Austria Ungari vastu. Kokkuvarisemise ära hoidmiseks tõid sakslased oma väed läänerindelt ära idarindele ning alustasid rünnakut Varssavi poole. Venemaa vasturünnak algas 1916. aastal , kus murti läbi AustriaUngari kaitseliinist
suurem. Vene vägi paisati laiali mehed püüdsid põgeneda üle Narva jõe, kuid sild murdus suure raskuse tõttu ja paljud sõdurid uppusid. 3. Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele. 3.1 Peeter loob uue armee. Pärast seda kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest, ka üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada. Raha võttis ta ka endiste tsaaride varakambrist, tagavaradest, mis oli ettenähtud kasutamiseks äärmise vajaduse korral. Peeter mõistis, et armee loomiseks vajab ta kohalikku tööstust, metallide töötlemist, riidevabrikuid ning meistreid. Peeter ehitas suure laevastiku Musta mere tarbeks. Koidust ehani valmistati ette uusi soldateid ja ohvitsere
õnnestus Ahja jõel Rootsi väeüksus purustada. See oli venelaste esimene võit, millele järgnes venelaste tungimine kogu Liivimaal. Vastu pidasid vaid üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhieesmärgiks jäi siiski Narva vallutamine. Narva piirati ümber, kuid tema vallutamine käis siiski veel üle jõu . Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia : nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse.Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused, mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. 2.3 Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal 1704. a. 1704. aastal, kui Vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata ja sõjategevus Tartu rindel oli muutunud väga loiuks. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
