Prantsusmaa sõjaplaan: Passiivne kaitsestrateegia, piirkindluste süsteem, kuid Belgia piir kindlustamata. Venemaa sõjaplaan: Kasutada suurt armeed(6 milj), tungida peale pikal rindel. Inglismaa sõjaplaan: kasutada mereväge, mitte maaväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi sest Suurbritannia saabus kiiresti belglasi abistama, Venemaa alustas kiiret pealetungi, Prantsuse ja Briti armeed ühiselt Saksamaa vastu ning Saksa vägede ühendusteed tagala ja rinde vahel olid liiga pikad. 3. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? Sõjategevus läänerindel: Saksamaa tungis sisse neutraalsesse Belgiasse (august 1914)
etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga, kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi, vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Samal aastal pakkus tolleaegne USA välisminister George Marshall
eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste ühisus.I maailmasõda-1914-1918.blokid-Antant (Suurbritannia,Prants,Venemaa+USA),Kolmikliit(Saksa,Austria,Ungari,Itaalia(vahetab poolt).võitis Antant.sõja mõju-töötus-ei saanud venemaalt tooraineid ja ingl.sütt.paljud spetsialistid saadeti rindele,ettevõtted purustati või evakueeriti.põllumajandus-rekvireeriti hobuseid,põllusaaki,kariloomi.töömehed rindele,tootmismahud vähenesid,nõudmised suurenesid.rahvuslik liikumine-elvnes,aidati armeed,põgenikke.korrastati tagalaid. Tõstatati mote luau eesti rahvusväeosad,ja eesti rahvusliku autonoomia küs. Vene koosseisus.autonoomia-, osaline iseseisvus,mis on antud osale riigi elanikkonnast. Muutused,mis lõid eelduse maa iseseisv.-maa ühendamine 1ks kubermanguks. Kubermangu komissari kõrvale nõuandvaks organics valitud ajutine maanõukogu.vene ametnike asemele eestl.eesti keel ametlikuks keeleks.loodi eesti rahvusväeosi.1917 27. okt.-tln-s võtsid võimu üle enamlased.1918.24 veebr
2)Riikide majanguselu hakati tugevalt kontrollima. 3)Riik sekkus majanguse juhtumisse rohkem. 4)Riik andis krediiti nendele ettevõtetele, mis väljastasid sõjatoodangut. 5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida. 8)Kasutati noorte, naiste ning vangide tööjõudu. 9)Riiklikud tellimised. 10. Uuendused sõjapidamises. 1)Suuremad armeed. 2)Parem sõjatehnika. 3)Kaitserajatiste rajamine. 4)Lisaks sõjavarustustele suurenes ka muu tootmine. 5)Lahingutele maismaal ja merel lisandusid ka õhurünnakud. 11. Muutused jõudude vahekorras sõja tulemusena. 1)Eriti tugevaks muutus USA majanduslik ja poliitiline seisund. 2)Rahvusvahelisele areenile tuli ka Nõukogude Venemaa. 3)Väikerahvaste iseseisvumine 4)Impeeriumite lagunemine, võit Saksamaa üle. 12. Millised impeeriumid lagunesid ja nimeta iseseisvunud riigid.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Arutlus teema: Demokraatia ja diktatuur Euroopas kahe maailmasõja vahepeal Juhendaja: Kadri Roball Reelika Vinter KM22 Särevere 2010 Maailm kahe maailmasõja vahel. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel. Esimesest maailmasõjast väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. 1922...
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leevendamine,Euroopas
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ja liitusid metsavendadega. Punaarmees võitlesid eestlased enamasti sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi rahvusvaheline õigus keelas seda. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20
prints Willem *1688. aastal saabus Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale *James teine põgenes Prantsusmaale *Willem kirjutas uue aasta algul alla ,,Õiguste deklaratsioonile" ning ta krooniti William kolmandaks ,,Õiguste deklaratsioon" 1. ,,Õiguste deklaratsioon" kehtestas kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid *Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse *Kuningas sai parlamendilt täitevvõimu *Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat 2. Usuvabadus puudus veel aastakümneid *Riigiteenistusse võeti ainult anglikaani kiriku liikmeid *Kaotliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud *Nii kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia, mis püsib tänaseni
Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse asumisele. 1934. alustas Stalin võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat- suur terror. Hakati puhastama komparteisid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla satusid ka need inimesed, kes olid aidanud Stalinil seda üles ehitada. 1937. Hävitati kogu Punaarmee juhtkond. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Hävitati ka enamik NSVL-i rahvusvähemuste juhtivaid kommuniste, ka tähtsamad Eesti kommunistid. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem (GULAG). Kommunistliku diktatuuri tõttu hukkus 20-40 tuhat inimest. Stalin pidas terrorit sotsialistliku
vägedele visa vastupanu. 1915.aasta alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda. 1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916. aasta novembris asusid Saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain.Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantsalsi ja Pratsuse armeed murda. Somme`i lahing 1.juulist kuini novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. InglisePrantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglsate poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. Edukalt lõppes inglaste 1917.aasta novembrisdetsembris ettevõetud tankirünnak Cambrais linna lähistel.
L'Ouverture juhtimisel neegerorjade ülestõus. Uue ülestõusuga aeti prantslased minema ja 1804. aastal kuulutati välja Haiti iseseisev riik, mis oli esimene sõltumatu riik Ladina-Ameerikas. Ladina-Ameerika Iseseisvussõja põhjused Ladina-Ameerika Iseseisvussõja puhkemist soodustasid mitmed asjaolud: asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine suur maksukoorem vastuseis inkvisitsioonile Francois Dominique Toussaint L ´Ouverture Ülestõusnute armeed juhtinud endine ori, kes oli astunud Prantsusmaa teenistusse ja saanud kindraliks. Ta ühendas kogu saare ja kuulutas end eluagseks valitsejaks, kuid pidi alistuma saarele saabunud Napoleon I vägedele. Iseseisvussõda Algas 19. aprill 1810.a. Ülestõus, millega kukutati hispaanlaste võim Caracases 2 etappi: 1810-1815 ja 1816-1826 I etapp - silmapaistavad võidud ning enamike linnade iseseisvumine II etapp - hispaanlased olid oma võimu peaaegu kõikjal
2)Riikide majanguselu hakati tugevalt kontrollima. 3)Riik sekkus majanguse juhtumisse rohkem. 4)Riik andis krediiti nendele ettevõtetele, mis väljastasid sõjatoodangut. 5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida. 8)Kasutati noorte, naiste ning vangide tööjõudu. 9)Riiklikud tellimised. 10. Uuendused sõjapidamises. 1)Suuremad armeed. 2)Parem sõjatehnika. 3)Kaitserajatiste rajamine. 4)Lisaks sõjavarustustele suurenes ka muu tootmine. 5)Lahingutele maismaal ja merel lisandusid ka õhurünnakud. 11. Muutused jõudude vahekorras sõja tulemusena. 1)Eriti tugevaks muutus USA majanduslik ja poliitiline seisund. 2)Rahvusvahelisele areenile tuli ka Nõukogude Venemaa. 3)Väikerahvaste iseseisvumine 4)Impeeriumite lagunemine, võit Saksamaa üle. 12. Millised impeeriumid lagunesid ja nimeta iseseisvunud riigid.
likvideerimine või vähendamine lahinuväljalt). l Toimus Compiegne metsas 11. novembril. l Lõpetas sõjategevuse. Sõja lõpp l Tehti kaotajariikidega rahulepingud. l Lagunesid impeeriumid ja tekkisid väiksemad riigid: Eesti, Austria jne Versailles vaherahu tingimused l Pidi loovutama ~10% oma alast ja kõik oma kolooniad. l Saksamaa pidi maksma võitjatele makse. l Saksa armeed vähendati ja vähendati ka laevastikku. Kaart pärast 1MS Sõja positiivsed küljed l Arenes sõjatehnika. l USA sai liidri rolli(terve Euroopa oli USAle võlgu). l Püüti ära hoida tulevaid sõdu rahvaste liidu tegemisega. l Linnade ülesehitamine andis palju tööd. Sõja negatiivsed küljed l Suri 11 miljonit sõdurit ja 7 miljonit tsiviili. l Ei osatud ära hoida teist maailmasõda, tehes Saksamaale liiga. l
VLO • Asutati 14. mail 1955 “sotsialistlike maade kollektiivse kaitsesüsteemina” vastukaaluks NATOle. • Aluseks 8 maa poolt alla kirjutatud “sõprus-, koostöö- ja abistamislepingud”. • Loodi pärast Pariisi kokkuleppeid (1954), mil SLVs kaotati okupatsioonirežiim, SLV võeti NATO liikmeks ka võis luua NATO kontrolli all 12 diviisi suuruse armee (jõustusid 1955 mai algul). • VLO kaudu olid liikmesriikide armeed integreeritud ühtsesse süsteemi – ei lubanud iseseisvalt tegutseda, Moskva aga sai oma huvides ksutada. • Legaliseeris NL vägede paiknemise Ida-Euroopas (Poolas, SDVs, Rumeenias (vabanes 1961), Ungaris KRIISID SOTSIALISMILEERIS Moskva poliitika ja kriisid: • Ungari ülestõus, http://www.youtube.com/watch?v=LVdQ9PK9Q5o • Praha kevad, http://www.youtube.com/watch?v=tq2ASftlNP8 • Poola kriisid, solidaarsus.http ://www.youtube.com/watch?v=peT3-xSzj08
Sõjaplaanid I-ks Ms-ks 1) Parim sõjaplaan oli Sm-l, oli seda välja töötanud 20 a ,,Kiire võidukas sõda Pr vastu", autor oli Schliefen, seda oli täiendanud Moldke kindralid. Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema 7 armeed, lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa
viia koguni Pariisi taksodega. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Siiski suutsid sakslased uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ulatuval kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel Samal ajal, kui algasid lahingud läänerindel, algasid need ka idarindel. Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad. Lubadustest suudeti kinni pidada ning 17.augustil 1914 alustas kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Sakslaste nõrku jõude tagasi tõrjudes liikusid Vene armeed edasi, suutmata ülekaalu siiski täielikult ära kasutada. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai läänerinde esimesetes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida
töötatud oma strateegilised plaanid. Prantsusmaa kindlustas tugevasti piiri Saksamaaga, kuid Belgia piir jäi kindlustamata. Ei usutud sealt kaudu sissetungi. AASTA 1914 LÄÄNERINNE. 2. augustil okupeeris Saksa armee Luksemburgi ja 21. augustil tungis sisse Belgiasse. Kiiret edasitungi takistasid aga Belgia kindlused. 21.-25. VIII toimus nn. piirilahing, kus 250 km pikkusel rindel kohtusid Saksa armeed Inglise ja Prantsuse armeedega. Saksa väejuhatusel tekkis petlik mulje, et prantslased on jõuetud ning Pariisi vallutamine on lihtne. Kerge võidu lootuses loobuti Saksa kindralstaabi ülema krahv A. von Schlieffeni /sliifen/ plaanist, mööduda Pariisist põhja ja lääne poolt ning suruda Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustuste liini. Seal need siis purustada. Prantsuse vägede ülemjuhataja oli kindral J. J. Joffre /zofr/, kes jätkas küll
kommunismi pooldajad Eestis aitasid metsavendi hävitada, aga otseselt armees olid eestlased 22. Territoriaalses laskurkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses, mille moodustasid eestlased kes oli tööpataljonides ellu jäänud. Saksa armeesse läksid paljud soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni eest, algul vabatahtlikult, kuid hiljem võttis ka Saksamaa kasutusele sundmobilisatsiooni. Kõigepealt astusid Saksa poolele vabatahtlikult metsavennad, kes aitasid Saksa armeed Punaarmee väljatõrjumisega, mille õnnestumisel nad laiali ajati. Mõne aja pärast aeti kokku nn idapataljonid, alguses julgestuseesmärkidel Saksa rinde tagalas, hiljem ka otseselt sõjas Punaarmee vastu. Politseivõimud korraldasid vahtideks politseipataljone, kes võitlesid partisanidega või rindel. Kui Saksa olukord oli halvenenud, hakati vabatahtlikke värbama Eesti SS-leegionisse, millest ametlikult sai 20. Eesti SS-diviis, kuid ka Saksa poliitika vastu
sõda. Hulk aega püsis jõude tasakaal: Ateena meres ning Sparta maal, kuid lõpuks Sparta võitis Sparta ülemvõim 404-371: Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. See tekitas vastuolu, kuni Ateena kogus jõude ja lõpuks purustasid 371a Sparta. Makedoonia tõus 359-338: Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas. Kuningas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed, see hakkas sekkuma Kreeka suhetesse. Philippos näitas end sõbrana ning osa kreeklasi hakkas teda pooldama. Makedoonia vastu seisis Ateena, kuid mis sai Makedoonialt lüüa ja Makedoonia sai võimu üle Kreeka. /// Hellenismiperiood 338-30a eKr Aastatel 334-326 vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis välja Indiani. Kreeka lähinaabrid olid kõik kreeklaste ülemvõimu all
Aleksander Koltsaki elulugu Aleksandr Vassiljevits Koltsak (16.11.1874 07.02.1920) oli Venemaa viitseadmiral, polaaruurija ja valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas. Aleksandr Koltsak sündis sõjaväelase perekonnas. Tema isa teenis Venemaa keisririigi meresuurtükiväes. Ta oli Obuhhovi tehases valmistatud relvastuse vastuvõtja mereministeeriumi esindajana. Pärast sõjaväest kindralmajorina erruminekut töötas ta samas tehases edasi insenerina. Koltsakkide suguvõsa esiisaks oli 1793. aastal Venemaa poolt vallutatud Hotini kindluse moldaavia päritolu komandör Koltsak-pasa. Haridusteed alustas Aleksandr Koltsak Merekadettide korpuses. Selle lõpetamise järel sai ta mitsmani auastme ning suunati teenistusse merejõudude laevadele - ristlejatele Rjurik ja Kreiser, millel teenides huvitus ta hüdrograafiast. 1898. aasta detsembris ülendati ta leitnandiks. Aastal 1900 kutsus parun Eduard von Toll ta Keiserlik Pete...
aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmee poolel sõdisid enamasti eestlased sunniviisiliselt, sest leidus vaid mõni, kes oli nõus kommunismi eest sõdima. Üldiselt sundmobiliseeriti eestlasi Punaarmeesse. Saksaslaste poolel olid alguses ainult vabatahtlikud, kuid hiljem hakati ka sinna sundmobiliseerima. Vabatahtlikud, kes sakslaste poolel sõdisid, tegid seda sellepärast, et kättemaksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest.
sõjaväekohustus, keelati lennuvägi, allveelaevad ja piirati laevastikku. Saksa pidi hüvitama teistele riikidele sõjakahjud (reparatsioonid). Hõivati Reini jõe piirkond. Analoogsed lepingud tehti Saksa liitlastega.Relvastuse areng: Arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike. Eriti arenes merevägi, lennuvägi ja soomustehnika, allveelaevandus. Lennukid varustati pommide ja kuulipildujatega. Uue relvana tulid kasutusele tankid. Positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Ehitati 2-3 kaevikuliini, jalaväe jaoks punkrid. Sõjategevus oli pidevalt paigal, kindlustatud positsioonid. Üldiselt kaotasid ründajad, sest sellistest positsioonidest oli raske läbi murda. Manööversõda: püsiv rindejoon puudus, laialdane lahingutegevus, olukorra kiire ja ootamatu muutumine, üksikute lahingute pidamine. Liiguti raudteedel ja veeteedel. Daatumid: France Ferdinant tapeti 28. Juuni 1914. USA astus sõtta 6.aprill 1917. Bresli rahuleping:
aastal, tapeti nii mehi, kui lapsi. 1227. aastat loetakse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda jätkus veel aastakümmneid. Arvan, et eestlaste põhiliseks kaotuse põhjuseks oli nt maakondade halb koostöö riikluse puudumise tõttu. See tuleb välja sellest, et eestlased alistati maakondade kaupa. Teiseks suureks põhjuseks on ilmselt see, et eestalsed pidid võitlema mitmete maadega korraga ning vaenlaste armeed said koguaeg täiendust. Vaendlastel oli parem relvastus ning neil oli rohkem liitlasti, sest Eesti polnud veel riik, ning selllel ajal kasutati ära eesti maakondade omavahelisi tülisid. Neil ei olnud nt kindlaid liitlasi, sest liit venemaaga vedas neid alt. Sõja kaotusega kaasnesid ka omad tagajärjed eestlased jäid sajanditeks võõra võimu alla. Nad muutusid alamkihiks oma enese maal. Võõra võimu tulekuga kadus eestlaslik kultuur ning põlisrahva õiguslik kord halvenes
Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Edukas/ebaedukas, miks? Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi riikidevaheline tüli, kuid hiljem hakkasid riikidevahelised suhted teravnema ning
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22
Et ülestõusu maha suruda, saadeti teele eurooplastest koosnev abivägi ning ülestõus suruti maha. 3)Vene-Jaapani sõda-Venemaa tahtis jätkata agressiivset välispoliitikat. See viis kokkupõrkeni Jaapaniga, kes tahtis Aasias suurvõimu positsiooni. Venemaa sai lüüa. (1904-1905) 4)1905. Aasta revolutsioon Venemaal ja Eestis-Algas nn. Verise pühapäevaga, kus võimud lasid Peterburis töölisrongkäigule tule avada. Järgnesid rahutused ning moodustusid erakonnad. Armeed jäid tsaarivõimule ustavaks. Talupoegade eluolu kergenes, vähenes rahvuslik rõhumine, rohkem poliitilisi õigusi. Et suurriikidele järele jõuda, vajas Venemaa reforme, mida teostas Stolõpin. 5)Suurriikide blokkide kujunemine-19 saj. Lõpupoole hakkasid Euroopa suurriigid blokkidesse grupeeruma. Sõlmiti leping Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia vahel. See kolmikliit tekitas rahutust. 6)1912. Aasta sõda Türgile-Türgi nõrgenemise tõttu tahtsid Balkani rahavad Türgit
Ajaloo arutlus Eesti meeste valikud II maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939 – 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning selle sõja käigus kaotasid eestlased oma iseseisvuse. 1939 aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Oli selge, et eestlastel polnud enam häid valikuid. Eestlased tahtsi oma riiki kaitsta, parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika – ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Üheks valikuks oli metsavendlus, teiseks valikuks oli astuda punaarmeesse, kolmandaks asutda Saksa armeesse ja neljandaks astuda Soome armeesse. I valik Kui algas sõda NSVLi ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus
august 1914; Prantsuse-Inglise väed said lüüa; Marne'i lahing Sakslased arvasid et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada; Väed suunati otse Pariisi peale; Prantsalsed koondasid Pariisi alla viimased reservid;Prantslased panid sakslaste edasiliikumise seisma.sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma; kuni mereni ulatuval kaevikuteliinil algas positsioonisõda; Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel Vene armeed tungisid sisse Ida-Preisimaale; Saksa armeele määrati uus juhtkond( eesotsas kindral Hindenburg, staabiülem Luddendorff); Edukam oli vene vägede tegevus A-U vastu; Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid; Sõjategevus 1915-1917 Positsioonisõda Tugevad kaitseliinid; ohvriterohke positisoonisõda;kaitserelvad ja vahendid( okastraattõkked, kaevikud jms.) olid ründerelvadest tõhusamad; kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; olukord muutus tankide
Venelased hoidusid otsesest lahingust Napoleoni vägedega ning taganesid. Vene vägesi toodi juhtima Mikhail Kutuzov, kes otsustas veelgi enam taganeda. Lõpuks toimus ikka lahing Moskva kaitseks ehk Borodino lahing, mis leidis aset 7.09.1812. See lahing on veriseim kokkupõrge Napoleoni sõjapidamise ajaloos. Napoleon I suutis hävitada veneväe 45 000 meest. Nädal hiljem marssis Napoleoni hiigelsuur armee inimtühja Moskvasse. Moskva oli aga nii tühi, et armeed hakkas kimbutama näljahäda ja igasugused tõved, mis sel ajal hoogsasti liikusid. Moskva põles ka järgnevate päevadega 75% ulatuses maatasa. Napoleon otsustas lõpuks ikka oktoobris alustada taganemist, kuna armee ei pidanud nendes tingimustes enam ültsegi vastu ning järjest enam hakkasid neid tagant kimbutama ka vene armee. Ning lõpuks otsustas argpüks Napoleon jälle Pariisi poole plehku panna. Sellest retkelt jõudis Napoleoni suurest armeest tagasi kõigest ~100 000 meest.
Saksamaale tõi kergendust tema ammuse lliitlase Bulgaaria sõttaastumine. Türgi astus sõtta kolmikliidu poolel. Rumeenia astus 1916 aastal antandi poolel sõtta. 2. kaevikute tähtsus positsioonisõjas? Kuidas oli võimalik edu saavutada: Kaitserelvad ja-vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Hästikindlustatud kaevikuliinidest oli võimatu läbi murda. Ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Armeed tuli varustada relvade, laskemoona ja toiduainetega. Lääneriikidel olid need võimalused olemas. 3. kuidas muutus lahingutaktika I MS ajal ? 1916.a septembris võtsid inglased kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat, muutes positsioonisõja tõhusust. Üha rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda, meri
a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu
Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku 1918 sõlmida õiglane rahu, Saksamaa lükkas ettepaneku tagasi, olles veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata 21. märtsil Somme'I all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas, nende vastas seisnud Inglise üksuste kaitse murti läbi, mis tekitas sakslastes lootusi Sakslaste edul oli kõrge hind - märtsist aprilli keskpaigani olid Saksa armeed kaotanud viiendiku oma algkoosseisust, raskelt laastas ka leviv nakkushaigus "hispaania gripp" Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede uuel ülemjuhatajal Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks Ameerika Ühendriigid olid Antanti sõja algusest peale toetanud, 6. aprillil kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja Saksa väejuhatus mõistis, et enam ei saa passiivselt
ning paisati tagasi. Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida- Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma.
Kuidas? V: talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse, talupoegade küüditamine. 1930 ndatel. Tulemuseks oli põllumajanduse langus ja nälg. Propageeriti valedega. 12. Mis olid viisaastakud? V: ette kirjutatud tootmisplaan, mis paberitel küll täideti kuid reaalselt mitte. 13. Kuidas toimusid repressioonid?Mis oli GULAG, NKVD, TSEKAA, KGB? V: Vägivallaga viidi läbi repressioonid. Represseeriti lisaks talupoegadele nüüd ka julgeolekuorganeid, armeed ja võimu keskasutusi, et eemaldada Stalini vastased. GULAG- ülemaailma sunnitöölaagrite süsteem NKVD- riikliku julgeoleku, siseturvalisuse: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelvalve-, massiterrori- kui ka luureorganisatsioon ja kinnipidamisasutuste valve ning majandusliku rakendamise eest vastutanud ametkond TSEKAA-Punaste erakorraline komitee, mis juhtis terrorit. KGB-Riikliku Julgeoleku Komitee, salapolitsei ja salaluure peale NKVD´d 14
aastal. PLAANID Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lahingus, Marne'I lahingu nime all tuntud lahingus. Peale seda algas positsioonisõda. 1915 kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi Ypres'I lahingus. 1916 ründasid sakslased Verduni kindlust. Lahing kestis 10 kuud ja algas veebruaris. Nii Saksa kui Prantsusmaa kaotas üle miljoni mehe. Kuid võitjaks tuli Prantsusmaa kindral Petain'i juhtimisel
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa
Kas ja kuidas Saksamaa astus samme Teise Maailmasõja poole? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. Tingimuste kohaselt pidi Saksamaa loovutama umbes kaheksandiku oma territooriumist. Peale selle pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge, keelati lennuväe ja allveelaevade omamine, samuti piirati laevastikku. Lisaks kõigele sellele pidi Saksamaa maksma reparatsioone võitjariikidele. Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas ...
juuni 1914 AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 2. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse. AU, Venemaa huvide põrkumine Balkanil. Prantsusmaa rajasid kindlustuste süsteemi PrantsuseSaksa piirile. Belgia piirile seda ei tehtud. Plaan 17. Elsassi ja Lotringi hõivamine ja Saksamaale pealetung. Inglismaa plaan puudus, toetasid Prantsuse armeed. Venemaa armee oli nõrk. Plaan sõdimine kahel rindel Preisimaal ning AustriaUngaris. AustriaUngari Võitlus kahel rindel Serbia ja Venemaa vastu. 3. Kolm lahingut ja nende tähtusus: Ypres lahing Ypres'i lähedal 1915 aprillis, Saksa väed kasutasid Inglise vägede vastu mürkgaasi, inglased kannatasid küll suuri kaotusi kuid suudeti siiski Saksa väed tagasi ajada. tähtusmürkgaasi kasutamine.
Trumani doktriin (1947) kommunismi pidurdamise poliitika. USA-s tunnetati NSVL poolt kommunismi leviku survestamist. kui maailmas rikutakse sojalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quo´d, siis ei saa USA sellega leppida. Hakati abistama ohtu sattunud riike ja rahvaid Marshalli plaaniga. VLO (1955) NSVL poolt loodud sotsialismileeri sõjaline blokk, mille ülesandeks oli sotsialismileeris tekkivate kriiside mahasurumine (Ungari, Praha). Liikmesriikide armeed olid liidetud ühtsesse süsteemi, mis ei lubanud iseseisvalt tegutseda kuid Moskva võis neid oma huvides kasutada. Loodi vastukaaluks Lääne-Saksamaa relvastamisele. ÜRO (1945) asutati Altandi Harta põhimõtetel ja Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooniga liitujate poolt. Vahetas välja Rahvasteliidu. Hakati välja töötama rahvusvahelisi seaduseid, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi vaid ka üksikisikuid võimude omavoli eest.
majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa. Riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed, neile pandi majanduslikud, poliitilised ning sõjalised kohustused. See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast taheti Saksamaal kaotus tasa teha
Ajaloo konspekt
1922 – Rapallos´e leping – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, Versailles
´süsteemi vastase koostöölepingu, kus
kõige moodsam varustus, siis poleks sakslased võitnud. Eestlased oskasid hästi ära kasutada enda loodust. Lüüa sai Eesti ka sellepärast, sest ta pidi võitlema mitmel rindel korraga. Lõunast tulid sakslased. Põhjast ründasid taanlased, kes suutsid vallutada näiteks Tallinna. Lääne-Eestist tahtsid osa saada ka rootslased, aga nende väed õnnestus eestlastel tagasi lüüa. Sõja ajal levis ka katk. Vahepeal lepiti isegi vaherahu, sest katk laastas mõlemat armeed. Vaherahu oli oluliselt kasulikum ristisõdijatele, sest nad said seda ära kasutada, et paluda paavstilt sõjamehi juurde. Eestlased palusid abiväge venelastelt, aga sellest polnud palju kasu, sest nad tahtsid suut tasu, rüüstasid ka ise Eesti külasid ja ei pidanud kokkulepetest kinni. Ma arvan, et kui vahepeal poleks vaherahu sõlmitud, siis oleksid pidanud sakslased oma vägedega taanduma. Eestlastel sai saatuslikuks ka see, et neil polnud häid suhteid naaberrahvastega. Ma arvan, et kui
ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioone). Sakslastel keelati omada tugevat armeed, neile pandi majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused. See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha
Lenin oli juba 1914.aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. 1927.aastal kuulutas Stalin, et teine imperialistlik sõda on täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta, kuigi ta ise ei soovinud seda sõda alustada. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse võimsuse suurendamine selleni, et suudetaks käigus hoida tohutut armeed, mis oleks võimeline vallutama kogu Euroopa ning terve Nõukogude Liidu majandus töötas selle nimel. Saksamaa reparatsioonide maksmise teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. 1930-ndatel olid Suurbritannia ja Prantsusmaa valmis reparatsioonide osas järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. 1932.aastal keeldus Saksmaa maksmast võitjariikidele reparatsioone, 1933.aastal sai Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler ja algas NSDAP diktatuuri kehtestamine
Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa tähtsus. Eriti võimsaks muutus aga USA, kes oli demokraatliku ja läänemeelse mõtteviisiga. Teiseks võimsaks riigiks oli Nõukogude Liit, kes seevastu pooldas kommunismi ja idapoolset mõtteviisi.Ideoloogilised erinevused NSVL-i ja USA vahel põhjustasid pikalelevinud vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, sellest arenes välja Külm sõda. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külma sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud see oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel nt. :majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidurelvastumine. NSVL ja USA mõlemad kartsid, et teine pool ründab neid ja et seda vältida ja vastast ennast kartma panna hakati
Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. Tartu rahu allkirjad 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile
Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja Tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSVL- ga, kuidas sõda vältida, kuid tulemusteta. NSVL ja Saksamaa salajased läbirääkimised, mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08. 1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSVL-i mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid polnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti et mõjusfäärid ei tähenda Eesti okupeerumist. Loodeti, et siin elavate sakslaste tõttu ei loovuta Saksamaa eestit täielikult NSVL-le. Eesti kuulutas end neutraalseks ehk erapooletuks. 1939.a. 01.09 algas sõda saksamaa ja Poola vahel. 24. September 1939.a. esitati Moskvas Eesti välisminister Selterile nõue- lubada Nõukogude Liidu mere- ja õhujõud
Mida aeg edasi, seda jõhkramaks ja halastamatuks on sõjad muutund. Need ajad on ammu möödas, kus meie esiisad võitlesid lahinguväljal mees mehe vastu ja vastane austas langenuid. Olgugi kasvõi kõige visam ja vihatuim vastane. Nüüdisajal on asi teine, kadunud on au ja väärikus. Jäänud on ainult viha ja raev, mis jääbki ellujäänute südamettesse kuni surmani. Lehitsedes maailma ajaloo raamatuid, näeme, et peale sõdade on suhteliselt vähe märkimisväärset. Kuulsad väejuhid, armeed, türannid. Kõik nad on üritanud maailma paremaks muuta, mõnel on ka õnnestunud, aga enamus on oma rahvale häda ja viletsuse kaela toonud. Loomulikult on ka rahuaegu olnud, kogutakse jõudu ja taastutakse, arendatakse majandust , ökonoomikat, kuid sõjavägi jääb alati eksisteerima. Sõjavägi on viimane, mis riigist hävib. Kuid ühel hetkel puhkeb jälle kaos ja vägivalt. Kõik resurssid lähevad jälle käiku ja kannatab kõige rohkem tsiviil elanikkond.
4. Kuidas jagunevad prefektuurid? 5. Nim. 3 ülesannet Politsei ja Piirivalveametis. 6. Nim. 3 isikut tõendavat dokumenti. 7. Kus saab õppida politseinikuks? 8. Nim. 3 tingimust politseinikuks saamisel. 9. Kes abistavad politseid? 10. Kes on abipolitseinikud? 11. Nim. 3 abipolitseinikuks saamise tingimust. 12. Mis on KAPO? 13. Nim. Vähemalt 4 Kapo ülesannet. 14. Millal ja kes hävitas Eesti iseseisva sõjaväe? 15. Millal lahkus Vene sõjavägi Eestist? 16. Millal hakati uut armeed looma? 17. Mis on kaitsevägi? 18. Millised 2 varianti oli sõjaväe loomisel? 19. Mida kujutab endast reservarmee? 20. Palju on sõdureid Eesti sõjaväes rahu ajal? 21. Sõjavägi on apoliitiline... mida see siis tähendab? 22. Kui kaua ja mis vanuses toimub ajateenistus? 23. Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja? 24. Kuidas jaguneb kaitsevägi? 25. Mis on kaitseliit? 26. Kuidas on kaitseliit üle Eesti jaotatud? Mitu malevat on üle Eesti? 27. Mis on tsiviilkontroll? 28
rahukonverentsi tingimustega? Miks? USA, Prantsusmaa, Suurbritannia.Rahul olid võitjariigid kuna neile maksti reparatsioone ning nad said kasumit.Rahul polnud kaotajariigid kuna nad pidid palju asju ära loovutama ning maksma.Rahul polnud ka mõned võitjariigid, kuna nende arvates said nad liiga vähe kasumit ja kaotajariigid said liiga leebed tingimused. Millised tingimused kehtestati Saksamaale Versailles' rahulepinguga? · Pidi võitjatele reparatsioone maksma · Armeed vähendati 100 000 meheni jalaväes, 15 000 meheni mereväes. · Keelati ajateenistus. · Pidi loovutama 1/8 oma alast ja kõik oma kolooniad. · Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Mis eesmärgil loodi Rahvasteliit? Mis olid selle nõrkused? Rahvasteliitu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.Nõrkused olid, et neil puudus oma sõjavägi, leping millele toetuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
