Puhkes hoogne poliitiline tegevus asutati uusi erakondi, mis tutvustasid aktiivselt oma vaateid ja asusid võitlusse Maanõukogu kohtade eest. Rahvuslike poliitikute seas hakkas levima mõte taotleda Eestile osariigi staatust föderatiivses Vene riigis. Samas kasvas ka enamlaste populaarsus, kes rõhutasid tööliste klassiühtsust ja vastustasid rahvusliku autonoomia laiendamise taotlust. Enamlaste eestvedamisel asuti linnades ja Eestis paiknenud Vene armee väeosades moodustama tööliste nõukogusid. Aprillis algas Eestis rahvusväeosade formeerimine, mis koondati detsembriks ühte jalaväediviisi. Rahvusväeosade moodustamisega naasis 1917. aastal Eestisse kümneid tuhandeid sõjaväelasi, kes olid seni hajutatud Vene armee erinevatesse väeosadesse. Vabadussõja puhkedes 1918 sai Eesti Vabariik nendele sõduritele ja
Austria-Ungari riigiasju juhtis F. Ferdinand, kes oli meelestatud vaenulikutl Serbia suhtes ja oli Serbia rahva poolt vihatud. 1914 aastal tehtud atentaad Sarajevos F. Ferdinandi vasti vallandas sõja, sest Austria nõudis sõja alustamist Serbia vastu. Sõjaplaanid olid suurriikidel juba ammu valmis ,sest sõjaks oli valmistatud juba pikka aega. Saksamaa sõjaplaan nägi ette, et rünnakut alustatakse Saksa armee paremalt tiivalt, kust seda kõige vähem oodatakse. Prantsuse sõjaplaani põhiidee oli vältida 1870-1871. aasta katastroofi. Piirile ehitati tugev kindlustuste süsteem, mis omakorda tähendas passiivset kaitsesüsteemi. Venemaa pealetungi esimene objekt pidi olema Ida- Preisimaa, kuid armee võitlusvõimet halvas aga käsitlus tulevasest sõjast Vene-Türgi kogemuste alusel. Inglismaa plaan nägi sihtide saavutamise võõraste käte abil. Sarajevo atentaat ja sõja algus.
Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. NSV L Saksa välksõja taktika blitzkrieg
*Austria ansluss (Austria alistub, liidetakse Sx-ga) *Müncheni kokkulepe 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tsehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa(tsehhid alistuvad)>>Hitleri jaoks kokkulepe kui märk lääne nõrkusest *Molotov-Ribbentropi pakt mittekallaletungi leping(10 aastat) NSVL Sx (lisaprotokoll>>Ida-Euroopa jagamine) 2. Hitleri ja tema liitlaste esialgse edu põhjused. 15 MPR-ga Hitleril vabad käed Poola ründamiseks(jagatakse pooleks) 16 Sx armee parem Poola omast(lennuvägi hävitati esimesel päeval, tankid ratsaväe vastu) 17 Poola vallutatakse väga kiiresti, sest 17.sept 1939 tungib kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola 18 tõhus välksõja plaan läänes(Belgia ja Hollandi vallutamine) 19 Prantsuse ja Briti armee halb organiseeritus, soomusjõud ja lennuvägi nõrgad, väejuhatus satub Sx lõksu, uskudes, et Sx kordab 1914 a. sõjaplaani.
äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz FerdinandiA.von Schlieffen- Saksa sõjaväelane, kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana I MSHindenburg-zeppelin-tüüpi õhusõiduk, mis sai nime Saksamaa presidendi Paul von Hindenburgi järgi.Suurim õhusõiduk, mille inimkond on loonudLuddendorf-staabiülem Saksa armee uues juhtkonnas idas, kes oli oma tegevuses Vene armee astu väga edukasPetain-Verduni kaitse juht Saksa armees Prantsusmaa vastuNivelle-Prantsuse armee juhataja, kelle nimejärgi läks ajalukku tapatalgud sakslaste poolt Prantsusmaa vastu, kus prantslased tugevalt lüüa said.G.Rasputin-oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusaluneNikolai II a.Kerenski-Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta VeebruarirevolutsioonigaL
käsu dessant perekond (kuningas George VI) ❧ Inglismaale https://www.youtube.com/watch?v=QFsD7Q5QAS4 edasi lükata Sõjategevus teistel rinnetel ❧ Suvi 1940 alustas Saksamaa ulatuslikku allveesõda Atlandi ookeanil (hääbus 1942) ❧ September–detsember 1940: Suurbritannia purustas Aafrikas Itaalia ❧ Oktoober 1940–aprill 1941: Saksmaa vallutas Balkani poolsaare ❧ Märts 1941 loodi Saksa armee Aafrika korpus, mida hakkas juhtima Erwin Rommel: Saksamaa lõi Suurbritannia Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne
Miks ei õnnestunud teljeriikidel võita Teist maailmasõda Teine maailmasõda oli veriseim kogu inimkonna ajaloos. Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee. Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli küll potentsiaali sõja võitmiseks, aga siiski kaotasid. Miks? Sakslaste suur edukuse võti sõja esimesel poolel oli nende ründestrateegia- Blitzkieg (välksõda saksa k.), mis kujutas endast ühendatud koostööd lennuväe ja maavägede vahel. See strateegia oli edukas sõja algul, aga selle nõrgad punktid olid sedasijõudnud
piirkonna valitseja 3)preestrid-riigi nõuandja, religioosne kombetalitlus 4)kõrgemad väepealikud- sõjakäikude juhtija 5)kirjutajad-kontrollida kohustusi ja nende täitmist 6)talupojad-maa harimine, maksud, kasvatasid loomi, põhi töö tegijad Egiptuses 7)käsitöölised- ülikute tellimuse täitjad 8)orjad- abitöölised Sõjavägi ja vallutused: Vana riigi ajal ei olnud alalist sõjaväge, Uue riigi ajal aga oli hästi treenitud alaline armee, seal olid noored mehed, enamasti talupojad, nad võeti eluaegsesse väeteenistusse. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Lihtrahva elu: põhi töötegijad olid talupojad, harisid riigi või ülikute maid, sunnismaised, elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katustega savionnides, söödi nisu-odra leiba, kala. Käsitöölised täitsid vaarao või ülikute tellimusi, olid veits paremas olukorras kui talupojad
Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi. 332 eKr piiras Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist Tüürose linna. Linn oli talle alguses alistunud, kuid konflikt oli uuesti puhkenud, sest ei olnud suudetud jõuda kokkuleppele ohvritalituse suhtes. Linn õnnestus lõpuks vallutada Küprose ja Foiniikia laevastike abiga, 8000 elanikku tapeti, ülejäänud müüdi orjadeks. Sama aasta septembrist novembrini piiras armee Gazat. Makedoonlastel õnnestus linnamüüri lõik alt ära õõnestada, nii et see kokku varises ja sealt kaudu linna tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati sõjavankri taga surnuks. Nüüd kuulus kogu Vahemere idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas ta Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks
Napoleoni sõjad Prantsusmaa sõjad Euroopa riikide koalitsioonidega Napoleoni I konsulaadi ja keisririigi ajal. Sõdu põhjustas Prantsusmaa ja Suurbritannia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas ja prantsuse suurkodanluse huve toetav Napoleoni vallutuspoliitika. Pärast Napoleoni võimuletulekut purustasid Prantsuse väed võitluses II koalitsiooni ( Suurbritannia, Venemaa, Austria, Napoli kuningriik jt.) vastu Marengo lahingus 14.juuli 1800 Austria armee. Tagajärjeks oli koalitsiooni lagunemine ning Luneville'i ja Amiens'i rahulepingu sõlmimine. 1805 organiseeris Suurbritannia III Prantsusmaa-vastase koalitsiooni (Suurbritannia, Venemaa, Austria , Rootsi ). Napoleon I saavutas 1805 võidu austerlaste üle Ulmi ning Vene ja Austria armee üle Austerlitzi lahingus 2. detsembril 1805 ja sundis Austriat Pressburgi rahuga 3 loovutama alasid Itaalias, Lääne-ja Lõuna-Saksamaal
Baaside leping: 5okt Läti; 10okt Leedu (Vilniuse piirkond tagasi Leedule). Talvesõda 30nov 1939 12märts 1940, Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda. Põhjused: NSV Liit tahtis Soomele baaside lepingut peale suruda ja nõuti Karjala maakitsuse loovutamist. Soome ei nõustunud sellega. Rünnaku ettekäändeks lavastati Maimla vahejuhtum, NSV Liit süüdistas Soomet, et Soome suurtükkidest oli lastud Nõukogude Liidu piiridesse. Talvesõda näitas Nõukogude Liidu armee nõrkust, kuna soomlased pidasid mitu kuud vastu. Mannerheinai liin Karjala maakitsusele rajatud Soome kaitseehitised. Venelased ei suutnud liinist läbi tungida armee kehva juhtimise tõttu. Veebruari rahukõnelused Soome nõustus NSV Liidu nõudmistega (Karjala NSV Liidule ja sõjaväe baas Hanteo neemele). Tänu soomlaste vastupanule suutis Soome söilitada iseseisvuse. 1940. aastad Lääne pool jätkub kummaline sõda. 9
Alexandria tuletorn. Semiramise rippaiad. Artemise tempel. Zeusi kuju. Halikarnassose mausoleum. Rhodose koloss. 33. Aleksander Suur - Isa Phillippos II, ema Olympias. Troonile sai 20 aastaselt. Hakkas vallutama Pärsiat. Pärsia kuningas Dareios III põgenes Aleksandri käest mitmeid kordi. Aleksandri impeerium aina suurenes. Kogu Vahemere idakallas oli tema võimu all. Siis alistas ta Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria. Kuulutas ennast ka Pärsia kuningaks. Tahtis edasi vallutada Indias, kuid armee tahtis koju. Varsti oli armee valmis uueks sõjaretkeks Araabiasse, kuid siis suri Aleksander ootamatult. Kohe peale seda hakkasid sõjad tema riigi jagamise pärast. 34. Spartas aristokraatlik oligarhia, vähemalt 2 päritava võimuga kuningat, kellel ka ülempreestri õigused. Riigile hea valitsemisvorm, üksikisiku kohapealt mitte. Ateenas demokraatia, 500- inimeseline nõukogu iga aasta. Kohtuvõim rahva käes, kodanike elu oli mugav. Spartas keskenduti lahingukunstile, vähem kultuurile
segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi ning võtsid ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa sõtta Itaaliaga. Hitler üritas rünnata Suurbritanniat, kuid britid pidasid vastu. 1940. aasta hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 22.juuni 1941. tungis Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember 1941. ründas Jaapan USA mereväebaasi. 1942. aasta juunis toimus Hawaii saarestiku juures merelahing USA ja Jaapani vahel. Talvesõda 1939-1940
tingimustes. Sai endale rikkaid alasid. Saksamaa pidi maksma prantslastele reparatsioonimakse. Põllumajanduslik maa hakkas muutuma tugevaks tööstusriigiks. Prantsusmaa elas üle tugeva tagasilöögi ning sellest ei suutnud riik Teise maailmasõja alguseks lõplikult toibuda. 3. VÄLISPOLIITIKA – Peale Esimest maailmasõda mõnda aega Euroopa valitsev jõud. Tal oli Euroopa ja kogu maailma võimsaim maismaa armee. Prantsusmaa hääl oli sageli määrav. Prantsusmaa katsed saavutada ülemvõim Euroopas põhjustasid vastuolusid Suurbritannia ja USA-ga. Ühelt poolt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteem , teiselt poolt aga sõlmiti terve rida kahepoolseid lepinguid. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1. SISEPOLIITIKA – 1919.-1920. Iseloomustas USA sisepoliitikat nn „punane hirm“. Kartus, et enamlaste edu Venemaal innustab ka Ameerika punaseid vägivallategudele
Nende lõppedes sai ta allohvitseri auastme ning saadeti edelarindele. 1918. aastal ta demobiliseeriti. Samal aastal liitus ta bolsevikega.Vene kodusõjas võitles ta Koltsaki ja teiste valgekaartlaste vastu Kaug-Idas. 2 MS Kui Saksa Riik alustas 22. juunil 1941 sõda NSV Liidu vastu, siis määrati Ivan Konev juhtima 19. armeed Valgevene NSV-s Vitebskis, mis tekkinud katastroofilise olukorra tõttu oli Edelarindelt üle viidud Läänerindele. 19. armee piirati ümber, millest tulenevalt kandis tohutuid kaotusi. Juulist septembrini peeti lahinguid Smolenskis. Olles sattunud ajutisse soosingusse,andis Stalin talle 12. septembril 1941 kindralpolkovniku auastme. MOSKVA LAHING Vahetult mõni päev hiljem aga algas Kiievis maailmaajaloo seni suurim vägede ümberpiiramine sakslased võtsid septembri lõpus vangi üle 600 000 NSV Liidu sõjaväelase. Ka Konevi juhitud
Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal pöörduti rahva poole üleskutsega et isamaa on hädaohus. Toimusid Saksamaa ja Itaalia allutamine Prantsusmaale 1793- moodustati Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland. Prantsusmaa kehtestas Euroopas sõjaväe kohustuse ja saavutas kordades suurema väe kui vastastel. 1793 september- Algas prantsusmaa armee vastu pealetung mis kestsid kokku 17 kuud. Revolutsiooni sõjad muutusid vallutussõdadeks ja enam polnud eesmärk ennast kaitsta vaid ka uusi alasi vallutada. Vallutamine toimus põhimõttel sõda peab end ise ära toitma. Esimene Prantsusmaa vastane koalitsioon lagunes. 1798- Napoleoni väed alustasid Egiptuse alistamist, et seeläbi ohustada Inglismaa valdusi Indias. Moodustati II Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi. 22
NATSIONAALSOTSIALIST LIK SAKSAMAA RIIGIVÕIM • Tekkis Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ning esimeheks sai Adolf Hitler • Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad • Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine • Kolmanda riigi hirmuvalitsemine • Gestapo VÄLISPOLIITIKA • Välispoliitika muutus üha sõjakamaks • Loodi võimas armee- Wermacht • toetati Francot Hispaania kodusõjas • Sõber Itaalia ja Jaapaniga • Saksamaa tahtis oma territooriume tagasi saada MAJANDUS • Eesmärgiks oli tõsta riigi sõjalist võimsust • Riik võttis pankuri...
Ferdinand Graf von Zeppelin Familie 8. Juli 1838 Konstanz Schloss Girsberg, Schweiz Isabella Freiin von Wolff Helene von Zeppelin Starb am 8 März 1917 in Berlin Leben Militärakademie,Ludwigsburg 1858 das preussische Heer 1863 USA 1870-1871 diente er dem preussischem Heer 1891 nahm er als Generalleutnant Abschied von der Armee Luftschiffe 1900 erstes Luftschiff-LZ 1 1908 die Militärverwaltung- Luftschiff LZ 3 1910 erste kommerzielle Luftdienst Hindenburg Deutschland-New York 6. Mai 1937 Die Wasserstofffüllung 36 Menschen kamen zu Tode Wichtigkeit Erste kommerzielle Luftfahrten Militärische Möglichkeiten Vor- und Nachteile von die Luftschiffen Vorteile: Nachteile: Still Leicht zu zerstören
· 1946. aastal valiti presidendiks Juan D. Perón · Kehtestas reforme, mis parandasid inimeste elu · 1950. aastate keskel riigi majanduslik seis halvenes · Demokraatia teele asuti pärast 1982. aastat Argentiina kaart · 1973. astal kukutas Tsiili armee valitsuse · Kehtestati autoritaarne diktatuur · Riigis asuti turumajanduslikke ümberkorraldusi tegema · 1980. aastate lõpul Pinochet loobus võimust Augusto Pinochet · 1970. aastate lõpul tuli võimule käremeelne vasakliikumine · Sandinistid tühistasid senised seadused ja saatsid laiali parlamendi · Kontrastid alustasid uue valitsuse vastu sõjategevust, millest arenes kodusõda · Sandiniste toetasid NSV Liit ja Kuuba
I maailmasõda I maailmasõda Sõja kulutusi, langenuid ja haavatuid oli väga palju. Seda piiri ületas ainult Teine maailmasõda, kuigi Esimest ja Teist maailmasõda pole mõtet võrrelda, sest nad toimusid erinevatel arengu etappidel. Maailmasõda on see, kus ei sõdi ainult armee, vaid ka kogu ühiskond ja sõda lõppeb alles siis kui ühel poolel pole enam vahendeid sõdimiseks. Esimese maailmasõja hind oli ränk, kuid ta lõpetas maailma rahuliku, terve sajandi kestnud arengu. Tänu maailmasõjale arenes väga kiiresti tehnikaareng. Kõige suurem muutus enne ja peale maailmasõda oli nelja impeeriumi kadumine (Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) ja uute riikide moodustamine (Vene Keisririik,
Ajaloo referaat Otepää Gümnaasium 10a klass Mikko Buht Otto Tief Sõjaväelane Poliitik Haridus Peterburi Ülikool Tartu Ülikool Teenistuskäik sõjaväes 1916 Riia rinne 1918 Piirivalve Valitsuse teenistus Kalevlaste Malev 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes Poliitiline tegevus 1917 valiti Tief XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks Riigikogu liige 1927 töö- ja hoolekandeminister Otto Tiefi valitsus Otto Tiefi Valitsus Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief Haridusminister ··Arnold Susi Kaubandus- ja tööstusminister ··Rudolf Penno Kohtuminister ··Johannes Klesment Põllutööminister ··Kaarel Liidak Rahaminister ··Hugo Pärtelpoeg Sotsiaalminister ··Voldemar Sumberg
Ei saanud eriti palju liitlasi sõjaks. Kõigepealt ründas Tunise linna, et saada tugevat baasi, kust rünnata Egiptust, et edasi minna Pühale Maale. 1270 juulis maabus Louis Aafrika mandril. Juba laevadel oli suur osa armeest haigeks jäänud merevee joomisest ja kuumusest. 25. augustil suri ka Louis IX mingisse kõhuhaigusesse. Päev enne seda oli kohale saabunud Louis' vend Charles, kes võttis ristisõja juhtimise enese peale. Et haigused levisid edasi armee sees, lahkuti Tunisest 30. oktoobril. Saavutati ehk vaid seda, et Tunise sultan lubas kristlastel Tunises vabalt kaubelda ja munkadel ja preestritel linna siseneda.
Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3.märts sakslased said oma alla kogu Eesti 11.november Ajutine Valitsus taas võimul 21.november täielik võimu ülevõtmine sakslastelt
Versailles'i[Versai] rahu. 11.November 1918 Compiegne'i[kompjän] vaherahu. Peale vaherahu kutsutakse kokku Pariisi rahukonverents. Pariisi rahukonverentsil otsustati euroopa tulevik, uued riigipiirid, sõjakahjude tasumine[reparatsioonid], Saksamaa saatus. USA president W. Wilson tegi 10 rahuettepanekut. Konverentsil domineeris Prantsusmaa, kes surus saksamaale peale väga alandava Versailles'i rahu: · Saksa armee võis olla ainult 150 000 meest kergrelvastusega. · Hiigelreparatsioonid prantsusmaal saksamaa maksis prantslastele tehtud kahju eest raha. · Saksamaal keelati pidada laevastikku, lennu-, ning suurtükiväge. · Saksamaalt võeti ära hulk territooriume. · Prantslased okupeerisid Reinimaa Pariisi rahukonverents kestis pooltest aastat. Kokkuleppe tulemusena toimus euroopas rida muutusi:
Sõjaväelised Auastmed Briti Sõjavägi 1) Admiral of the Fleet 2) Commondore Brigadier 3) Field Marshal 4) Marshal of the Royal Air Force 5) Admiral of of the Fleet 6) Group Captain 7) Squadron leader Ameerika Ühendriigid 1) General of the Army 2) General of the Air Forces 3) Brigadier General Nõukogude Liit 1) Nõukogude liidu Marssal 2) Sotnik 3) Desyantnik 4) Polkovnik 5) Kindralpolovnik Eesti Vabariik 1) Brigaadikindral 2) Grupijuht 3) Brigaadikomandör 4) Staabiveebel 5) Armeekindral Saksamaa 1) Obergruppenführer 2) Oberführer Kasutatud Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Armee https://en.wikipedia.org/wiki/Admiral_of_the_fleet https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Rahvav%C3%A4e_auastmed https://et.wikipedia.org/wiki/Teise_maailmas%C3%B5ja_s%C3%B5jav %C3%A4eliste_auastmete_v%C3%B5rd...
asukohas koolimaja Tagamõisa (Taggamois) riigimõis – hävinenud, asukohas koolimaja Militaarobje 9 ktid Oma hea strateegilise asukoha tõttu on poolsaarel hulk militaarobjekte nii I kui ka II maailmasõjast ja sellele järgnenud ajast Saaremaa 10 raudtee Ehitati nõukogude armee poolt peale sõda, eesärgiks oli saare kaitsmine tagamine. Mööda raudteed toimus sõjaväe varustamine sest peaaegu iga haru lõpus oli sõjaväeosa
Saksa okupatsioon Eestis Millal toimus ? Saksa okupatsioon Eestis toimus Teise maailmasõja ajal. Aastail 1941-1944 Esimeste vägede ületamine lõunapiiri : 5.juuli 1941. Millised eesmärgid olid Saksamaal? Head väikesed naaberriigid mis asusud Läänemere ääres. Head resurssikogud millelt sai palju nõuda. Mil viisil teeniti Saksamaad? Enameik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega. Linnades seati sisse toidukaardid. Repressioonid elanikkonna suhtes? Sõjakahjude hüvetamiseks nõuti Eestilt palju tooteid. Prooviti sõjapurustusi likvideerida. Prooviti ka majandust edandada. Eestlaste suhtumine okupatsiooni Tekitas Eestlaste sees pahameelt. Okupatsioon aitas kaasa passiivsele vastumapnu kujunemisele ja põrandaaluste gruppide moodustamist. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee vastupanugrupp.
· bolsevikud ei pooldanud omariiklust, vaid soovisid autonoomiat NV koosseisus; · talurahvale ei jagatud maad, vaid hakati rajama kommuune; · teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat, muutes kirikud rahvamajadeks; · bolsevikud võtsid suuna diktatuurile ja lõpetasid ise koostöö teiste ühiskondlike jõududega. Iseseisvuse väljakuulutamine Veebruaris 1918 alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Enamlaste lahkumise ja sakslaste tuleku vahel iseseisvuse väljakuulutamiseks loodi Eesti Päästekomitee eesotsas K. Pätsiga (liikmed K. Konik, J. Vilms). Iseseisvusdeklaratsioon kuulutati kõigepealt välja 23. veebr. 1918 Pärnus ja 24. veebruaril 1918 Tallinnas, kus moodustati ka Eesti Ajutine Valitsus (peaminister ja siseminister K. Päts, abiesimees ja kohtuminister J
Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistudis sakslastele ootamatut hoopi andma. NSVL sõjaplaan oli otsekui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku valmistuda selle tõrjumiseks. Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootmatult. 22.juunil.1941 ületasid Saksa väed NSVl piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Balkani Leningradi peale, Mitte pidi piirama sisse ning purustama Valgevenes asuva Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Koos saksamaaga alustasid sõda NSVL vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, slovakkia, Ungari. Soomalstele tähendas see Talvesõja teist vaatust nn Jätkusõda. 6.detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all pealatungi. Jaapani sõttaastumine 1941
I Maailmasõjas oli Argentiina neutraalne; sõjajärgsel perioodil tugevnes Argentiinas Oktoobrirev-i mõjul rev. Liikumine, samal ajal kasvasid järsult USA kapitalimahutused (1913. a. 40 milj., 1929. a. 332 milj.$). 1929 alanud majanduskriis teravdas klaasivõitlust. 1930 kõrvaldas kindral J. F. Uriburu sõjalise pöördega võimult radikaalid ja kehtestas terroristliku diktatuuri. Ka presidentide A. P. Justo (1932-38), R. M. Ortizi (1938-42) ja R. S. Castolli (1942-43) ajal kontrollis armee poliit. elu; Argentina muutus saksa fasistide peamiseks tegevusbaasiks Ladina Ameerikas. II Maailmasõjas säilitas Argentiina teljeriikidele kasuliku erapooletuse ja kuulutas alles märtsis 1945 Saksamaale ja Jaapanile sõja. 1943. a. Profasistliku juunipöörde tagajärjel saavutas 1945 ainuvõimu J. D. Peron. Presidendina kehtestas ta 1946 sõjalis-natsiolistliku diktatuuri, mida iseloomustas riigikapitali sektori tugevdamine. 1950
Maanõukogu-kõrgeim dem.valitud võimuorgan, täidesaatev võim maavalitsusel.enamlaste poopulaarsuse kasv-võidud narvas ja tallinnas, lubadused, 27.11 võim kingissepa kätte, võimu korraldamine kommunistide reeglite järgi,kõrgeim täidesaatev võim eestimaa nõukogude täitevkomitee.Isesesvumine-teema tõsteti alles 1917.a lõpus, maanõukogu istung 15.11.1917(kõrgeim võimuorgan, ei tunnista enamlaste võimu, kõrgeimaks otsustajaks ) iseseisvumine saksa armee pealetungi tingimustes(eestimaa päästmise komitee-päts, konik, vilms)23.02 manifesti ettelugemine pärnus, 24.02 tallinnas, moodustati ajutine valitsus, peaminister päts, 25.02 algas saksa okupatsioon, ajutise valitsuse võim taastus 21.11. Vabadussõda 27.11.1918-20.02.1920. Põhjused *riigipööre Venemaal *Brest- Litovski rahulepe ümerlükkamine * kommunistliku maailmarevolutsiooni idee. Narva lahing 28.11 *Saksa-Eesti ühisvägede taganemise algus. *Eesti Töölisrahva Kommuuni
Eluolu 1. maailmasõja ajal Muudatused argipäevas Elatustase langes järsult Tekkis toidupuudus Levisid epideemiad Kadus traditsiooniline peremudel Muudeti või kaotati vanu moraalinorme Muutused sõjapidamises Ratsavägi muutus kasutuks Enamasti kasutati positsioonisõda Armee suurenes Lahingutes hakati rohkem varjuma Sõjatehnika areng Kiirelt arenes lennundus, millest arenes välja komertslennundus Merevägi, võeti kasutusele allveelaevad Kiirelt arenes ka soomusrelvastus Zeppelin ja lennukid Tankid Loodi, et murda läbi kaitseliinist ja okastraadist Tanke hakati täiendama, mis andis eelise sakslaste ees. Naiste elu sõja ajal Naiste osakaal tõusis Asuti tööle tehastesse ja kaevandustesse Naised iseseisvusid
Vasa dünastia Luterlus Halvad omadused - tormakus, avar mõttelend 2 Perekond Maria Eleonora von Bradenburg - 1620 Lapsed Kristina Augusta Kristiina I 3 Troonile saamine Charles IX 16 - aastane Sõdade lõpetamine 1613 - rahu Taaniga 1617 - sõja lõpp Venemaaga 1629 - rahu Poolaga 4 Kolmekümneaastane sõda 1618 - 1648 Hiilgav väejuht Territoorium laieneb Edukas armee Läänemere võimsaim riik Napoleon austas 5 6 Lützelni lahing - surm 6. november 1632 Suri haavadesse Nyköpingi loss Lahingu võitsid rootslased 7 Tähtsus Eestile Tähelepanu haridusele Gustav Adolfi Gümnaasium - 1631 Academia Dorpatensis - Tartu Ülikool - 1632 Asustamisürik 8 9 Rahva südames Gustav Adolf Suur Põhjamaade lõvi Kuldne kuningas 6. november
Rühmituste Liit (CEDA), mida juhtis katoliiklasest advokaat José Maria Gil Robles. Uue koalitsiooni alustalaks oli Acción Popular, partei, mida toetasid kirik ja maaomanike oligarhia. 1934. aasta sügisel sai CEDA valitsuses kolm üliolulist kohta: justiits-, põllumajandus-, ja tööministri portfellid, mis tõi kaasa üldstreigi, mida toetasid kõik vasakpoolesed organisatsioonid, mis pelgasid, et fasism hakkab Hispaanias uuesti pead tõstma. Streigid suruti armee abil maha, mis põhjustas tööliste seas valitsuse vastu pahameelt. Pärast vasakpoolsete seas Oktoobrirevolutsiooniks tituleeritud ülestõusu mahasurumist arreteeriti valdav enamik Francisco Franco ametiühinguliidritest ja vasakpoolsete organisatsioonide juhtidest. (1892-1975) CEDA suutis oma esindajad valitsusse suruda ning hakkas
vahi alla võtma ka keeldudest- käskudest üleastunuid ja lihstalt rahvameelselt häälestatud inimesi. Nagu teada, ei meeldinud natsidele juudid ega mustlased, seega mõrvati ka siin, Eestis, ilma igasuguse süüta, kõik mustlased ja juudid. Saksa okupatsiooni ajal hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Eesti majandus oli peale Nõukogude okupatsiooni alla käinud ja Saksa okupatsioon ei muutnud olukorda karvavõrdki paremaks. Enamik Eesti majandus- ja põllumajatoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Kuid peamiselt oli tegemist ikkagi sõjast tingitud raskustega, mitte röövmajandusega. Saksa võimud üritasid ka majandust edendada ja sõjapurustusi likvideerida. Saksa okupatsioonivõimude poliitika tekitas eestlaste seas pahameelt ning aitas kaasa põrandaaluste gruppide moodustumisele. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee alustas 1944. aasta kevadel ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Valitsus
keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Arendati välja politseiaparaat, kusjuures erilist rõhku pandi salapolitseile. 1804. aastal kehtestas Napoleon ,,Tsiviilkoodeksi" , teise nimega ,,Napoleoni koodeksi". Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele. Suura revolutsiooni ajast säilitati kitsendused töölistele. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Uuendusena seati sisse töölisraamatud.
Liitlased polnud rahul Rooma ülemvõimuga ja 340. a eKr puhkenud Latiini sõjas nõudsid nad, et üks konsulitest ja pooled senaatorid valitaks liitlaste hulgast. Ladina liit saadeti laiali ja endised liitlased pidid alistuma Roomale. gallide sissetung; Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr. IV sajandi algul e.u.a. sööstsid Po jõe orust Etruuriasse gallid. Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat. Aastal 390 e.u.a. purustasid gallid Rooma armee, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud Rooma, purustasid selle peaaegu tervenisti. Pärimus kõneleb, et ainult väike salk noorukeid varjas end Rooma ligipääsematus linnuses Kapitooliumis. Gallide katse vallutada Kapitoolium rünnakuga ei õnnestunud. Siis asusid nad selle piiramisele. Kord öösel hakkas nende väesalk ettevaatlikult üles ronima mööda järsakut Kapitooliumi nõlva. Gallid liikusid nõnda vaikselt, et keegi ei kuulnud neid
Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49 eKr puhkes nende vahel kodusõda. Otsustav lahing peeti Kreekas, Pompeius kaotas, põgenes, kuid tapeti. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja
mida ei olnud veel olemas sellel ajal nagu näiteks mõõgad, mis võib viia vaataja ekslikule arvamusele. Sellel ajastul kasutati vana-Kreeka relvi nagu nt sarisa'sid (illustreeriv pilt üleval5) ja odasid. Teises videos aga selgitab võrdselt nii roomlaste kui ka kartaagolaste sõjakäike, kas need õnnestusid ja kui ei, siis mis nendes ebaõnnestus. Nii esimene kui ka teine video rõhutavad kuidas Ticinuse lahingus (Teine Puunia sõda) Hannibal suurejooneliselt Scipio armee vallutas. Publius Scipio sai äärmiselt raskelt vigastada ning see päädis sellega, et tema poeg Scipio Africanus võttis üle väejuhi olemise. Scipio Africanust kehastatakse kui külmaverelise liidrina, äärmiselt kättemaksuhimuline nagu Hannibalgi. Esimeses videos on näha, kuidas Scipio põhistrateegia, et Hannibalist jagu saada on see, et ta peab hakkama võitlema täpselt nagu Hannibal ja kasutama samasuguseid taktikaid. Oluline samasus
21.-25. Augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Sakslastel tekkis arvamus, et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada. Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed mitte kaarega Pariisi taha, vaid otse Pariisi peale. 2. Septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomteeri kaugusele. Ägedates lahingutes pani inglasti poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne´i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad. 17. Augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armeele idas uus juhtkond, etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai Luddendorff. 1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitand tugevad kaitseliinid
seal baasid teha. 16) Narva diktaat - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt, algas Nõukogude okupatsioon. 17) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 18) Suvesõda Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. 19) Leegionär Saksa vägedes võitlev isik. Algul oli leegionäriks saamine vabatahtlik, pärast sunniviisiline. 20) Laskurkorpus Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud ja eestlastest koosnev Punaarmee osa. 21) Metsavend mobilisatsioonist kõrvale hoidev isik, kes läks vabatahtlikult metsa. Kättesaamisel karistati. 22) Soomepoiss Talvesõja ajal Soome läinud isikud, võitlesid Soome ridades NSVL'o vastu.
(Saksamaa keiser ja Hispaania kuningas) 4.Oma võimupiirkonna laiendamine Saksamaa aladele ja suurruugi staatuse taotlemine (Rootsi, Prantsusmaa ja Taani) Imperialism Sõjasündmused algavad böömimaal Praha kindluses 1618 ...Rahvale ei meeldi Böömimaa rekatoliseerimine ja äärmuskatoliiklasest keiser Ferdinand II, kelle asemele nad valivad b. kuningaks Pfalzi kuurvürsti. Sõja Neli Faasi (1618-48) I. Böömi ja Pfalzi sõda (1618-23) - Võidavad Kat. - Kat.(Ühinenud) armee juht Johann Von Tilly (Kat.liiga juht) - Valgemäe lahing 1620 Praha juures Tulemus: 1. Pfalzi kuurvürst-böömi kuningas põgeneb Hollandisse, Pfalz Baierile 2. Saksamaa Prot. unioon hajutati sunniviisiliselt 3. Põhja-Saksamaal sunniviisilise vastureformatsiooni oht 4. Reformeeritud tsehhid putustati täielikult.Böömimaal algab rekatoliseerimine ja Saksastamine ning böömimaa muutus Habsburgide pärilikuks pärisvalduseks (liideti Austriaga) II Taani sõda Põhja-Saksamaal (1625-29) - Kat
6. oktoober President Truman kirjutab alla 1949. aasta vastastikuse kaitseabi seadusele. · 1950 27. jaanuar President Truman kiidab heaks Põhja-Atlandi piirkonna ühtse julgeolekukava, andes 900 miljoni USA dollari väärtuses sõjalist abi. 25. juuli Londonis toimub NATO nõukogu esimene kohtumine saadikute tasemel. 24. oktoober Prantsusmaa peaminister René Pleven tutvustab oma plaani luua NATO raames ühtne Euroopa armee, kuhu kuuluksid ka Saksa jõud. · 1951 15. veebruar Pariisis algab Prantsusmaa valitsuse poolt kokku kutsutud konverents Euroopa armee moodustamiseks. 17.-22. oktoober Londonis kirjutatakse alla Põhja-Atlandi lepingu protokollile, mis käsitleb Kreeka ja Türgi liikmeksvõtmist. 19. november NATO kaitsekolledzi sisseõnnistamine Pariisis · 1525 18. veebruar Põhja-Atlandi lepinguga liituvad Kreeka ja Türgi. 27
õhutamine st. NL toetas Nõudsid Versaille rahaliselt kui ka süsteemi rahulepingu relvastusega teistes tühistamist. Üldine riikides elavaid/olevaid sõjaväe kohustus, mis kommuniste. lubas neil luua suure armee Sisepoliitika Enamlased tugevndasid Natsid koguvad rahva oma võimu. Kõrvaldati poolehoidu ning teised parteid. Võim Hitlerist saab diktaator koondus ühele parteile ehk füürer 5) Mõisted ja aastaarvud Nõukogude Venemaa/Liit 1917.a- Bolsevikud tulid võimule moodustati esimene nõukogude valitsus 1918.a- Bolsevikud saatsid laiali Asutava Kogu. 1918.a
juulist 1923 15. märtsini 1946 Bresti rahu- Saksamaa ja Venemaa vaheline leping Weimari vabariik- 1919 võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon, mida hakati kutsuma Weimari vabariigiks Compiegne'i vaherahu- lõpetab I maailmasõja sõjategevuse 11.11.1918 Rahvasteliit: *Versaille's leping *Kollektiivne julgeolek *Agressorite talitsemine *USA kõrvale jäämine Ülevaade lahingutest (aeg, osapooled, tulemus/tagajärjed): *Tannenbergi lahing- 17.08-2.09 1914 saksa vs vene, 1 saksa armee suutis vastu panna vene 2le armeele. *Marne'i lahing 02.09.1914, sakslased 35km kaugusel Pariisist, kuid kaotasid. Kaevikusõda *Ypres'i lahing- aprill 1915, sakslased kasutavad mürkgaasi inglaste vastu, Ing võit *Gallipoli lahing- 25.04.1915-09.01.1916, pr ja ing üritasid üle võtta Istanbuli selleks et tagada meretee Venemaale *Somme'i lahing juuli-nov 1916, Ing-Pr vs Saksa (15.09.1916 tankid 1. korda ing), mõlemal poolel kokku kaotati 1,3 mln meest, edu ei saanud kumbki
Kas on mõtet elada tühja elu orjana või proovida olla vaba? Enne vabadussõda olid eestlased sama valiku ees, valida oli halva variandi, sõja, ja veel halvema variandi, okupatsiooni vahel. Eestlased otsustasid sõdida vabaduse nimel, see tundus küll lootusetu, kuid nii saavutati vabadus, esimene Eesti vabariik, mis pani aluse meie praegusele riigile. Eesti ajaloos on ka näide, kui me ei sõdinud rahu eesmärgil. Aastal 1939 pani baaside lepinguga NSVL Eesti valiku ette, kas lasta vene armee Eestisse või sõdida. Eesti poliitikud otsustasid siiski lasta armee sisse ja nii jäi Eesti üle viiekümne aasta võõrvõimu meelevalda. Sõjas pole võitjaid. ajaloos konstanapärast elue fakti, et üks või teine riik võitis sõja, kuid tegelikult kaotavad mõlemad pooled inimeste, raha ja kannatuste näol. Sõjas sureb suur hulk inimesi, veel rohkem inimesi kannatab sõjas nälja, haiguste ja lähedaste kaotamise tõttu.
Pärast üle 8000 a. kestnud sõdu ja kohalike kookupõrkeid vallutas Hiina võimas Qini hõim. Kuningas tänas sõjaõnne eest oma esivanemaid ja otsustas loobuda tiitlist ,,wang", mis tähendas ,,kuningas". Ta lisas oma nimele tiitlid ,,Shi" (,,esimene") ja ,,Huagdi" (,,keiser, taevane valitseja"). Esimene keiser oli väga tähtis, sest ta ühendas Muinas-Hiina, kehtestades ranged seadused ja seades sisse ühtse kirja. 1974. a. märtsis avastasid kaevukaevajad vaikiva armee, kes valvas Qin Shi Huangdi hauda. 1. kaevikus oli üle 3000 elusuuruse jalaväelase ja sõjavankrite meeskondi. Hani dünastia Riigiametnik Liu Bang saavutas võimu ja rajas Hani dünastia, mis kestis üle 400 a. Hani keisrid tugevdasid Qini valitsemissüsteemi ja laiendasid Hiina riigi piire. Hani ajastul kästi rahval kaevata kanaleid linnade ühendamiseks. Need siseveeteed lihtsustasid kauplemist, maksukogumist ja nälja ajal toidu jaotamist
ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega lõppes iseseisvussõda= Inglaste allaandmisega ja Verssailles`i rahuga. 9. Iseseisvussõda= Inglise armee suurem, parem väljaõpe ja relvastus. Motivatsioon võidelda määrav. Lahkrivi kasutuselevõtt. Suur Prantsuse revolutsioon- 1789-1799 Valitses Louis XVI 1. Revolutsiooni põhjused= talupoega feodaalkord ja maapuudus, ebavõrdne seisuse staatus, piiramatu kuningavõim, tõsine rahanduskriis, viljaikaldus, majanduskriis. 2. Kellest koosnes prantsuse ühiskond? Kes oli arvukaim= 3 seisust. Vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus(kõige arvukam). Valimisõigust polnud, makse pidid maksma. 3
Rahvusväeosad | Eelduseks eestlastest ohvitseride olemasolu; 1. Eesti polk, Aleksander Tõnisson; Eesti Diviis, Johan Laidoner. Eesti riigikaitse 1920-1940 | Ajateenistus keskmiselt 1 aasta; Maa- mere- ja õhuvägi; Kaitseliit 40 000 meest; Riigikaitseõpetus kesk- ja kutsekoolides; Riigikaitse oli olemuselt üldrahvalik. Okupatsiooniarme kohalolek Eestis | 1991. aastaks oli Eestis asuvate Nõukogude Armee üksuste käsutuses 1665 objekti kogupindalaga 87 147 hektarit (umbes 2% Eesti territooriumist). Sõjaväeüksused paiknesid ligi 800 paigas, 1991. aasta suvel oli Eestis ligikaudu 36 000 nõukogude sõjaväelast. (Sõjaväelaste arv ulatus maksimaalselt kohati 120 000 meheni.) Nõukogude Armee üksused lahkusid Eestist lõplikult 31. augustiks 1994. Külm sõda: eestlased Nõukogude armees | Kokku kutsuti aastatel 19471991 Eestist Nõukogude Armeesse ca 300 000 meest; Kuni
1917 kuulutas Eesti Maapäev end kõrgemaks võimuks(parlamendiks). Loodi Päästekomitee, kelle eesmärgiks luua ja päästa riik. EV kuulutati välja 24.02.1918.aastal. Päev peale Vabariigi väljakuulutamist algas Saksa okupatsioon. 5. Eesti Vabadussõja sündmused ja sõja käik. Eesti vabadussõda algas 28.11.1918 Punaarmee sissetungiga Narva. Seejärel loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun. Venelaste kätte langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. 07.01.1919-algas Eesti armee pealetung(vabatahtlikud üksused, Soome, Rootsi, Taani abivägedega) veebruar 1919-Saaremaa mäss 24.02.1919-Johan Laidoner kinnitas, et Eesti on vaenlastest vaba aprill 1919-Asutav Kogu. Põhjakorpus(Vene valgete armee) aitasid eestlasi. mai 1919-sõda liikus Eesti piiridest välja juuni 1919-Landeswehri sõda(Lätis; eestlased ka sõdisid, tehti relvarahu ning võideti baltisakslasi) 23.06.1919-Võnnu(Cesise) lahing oktoober-detsember 1919- lahingud Narva taga. Loodearmee. 02.02
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
