maailmakorraldus.Ühiskond ja loodus olid seotud. Egiptuse ühiskonna ülemkiht: Vaarao suguvõsa. Kõrgem ametnikkond. Vaaraod määrasid ametisse ülemvalitseja, asevalitsejad(juhtisid ehitustõid, kogusid makse, kutsusid kokku sõjaväe), kõrgemad preestrid ja väepealikud. Alamad ametnikud ehk kirjutajad. Eesmärk: kontrollida töötajaid, üksikasju.Võis pärineda ka lihtrahvast. Sõjavägi: Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi ajal alaline armee. Talupojad, kes said vanas eas pärast väeteenistust maatüki harimiseks. Hiigelaegadel oli Egiptuse armee tugevaim ja parimini korraldatud. Jalavägi, eliitvägi, hobukaarikud. Lisaks ka võõramaa palgasõdurid. Talupojad ja orjad: Enamik Egiptlasi olid talupojad, kes harisid riigi või ülikute maad. Sunnismaised ja täitsid töökohustusi. Niisutussüsteemide korrashoid ja ka teised ehitused. Elati savionnides. Söödi leiba, kala. Joodi õlut. Orjaks sai töökohustuste täitmata
Toimus piirilahing, mis tähendab, et Prantsuse-Inglise väed löödi tagasi ja Saksamaa oli edukas. Marne'i lahing toimus 1914 septembri alguses ning selleks ajaks olid sakslased väsinud ja palju mehi kaotanud. See toimus Prantsusmaal ning prantslased ja inglased koos lõid Saksa väe tagasi, edasiliikumist Pariisi, pealinna, ei toimunud. 13. Kirjelda sõjasündmusi idarindel sõja alguses! Vene väed ründasid Ida-Preisimaad kahest küljest, kuid Saksa armee suutis Vene väed siiski Tannenbergi lahingus puruks lüüa ning teise armee lihtsalt taanduma sundida. Venelased liikusid alguses üsna ladusalt edasi, kuna sakslased olid sõjast väsinud. Ptk 6: 14. Seleta, mida tähendab positsioonisõda! kurnamissõda. keegi ei ürita otseselt kedagi alistada või midagi vallutada, lihtsalt tahetakse oma positsiooni parandada aega mööda vastast kurnates 15. Millised uued relvad olid I maailmasõjas kasutusel?
Lõpks Jakobiinide võim langes ja Robespierre hukati. 1795. aastal võttis Direktoorium riigi üle võimu ja see kestis 1799. aastani. Kõik need mässud pakkusid võimalusi ambitsioonikale sõjaväe juhtile nagu Napoleon. 1795. aastal päästis ta valitsuse võitlevate revolutsiooniliste jõudude eest, peale mida tasustati ta ameti kõrgendusega. Lisaks sellele usaldati ta Direktooriumi sõjaliste mateeriate nõuandjaks. 1796. aastal võttis Napoleon Itaalia armee juhtiva positsiooni, mida ta oli juba pikalt himustanud, ning pööras 30 000 mehelise tugeva sõjajõu täiesti ümber. Tema juhtimisel alistas tugevnenud armee oluliselt Austria sõjaväge, avardas suurelt Prantsusmaa impeeriumit ja aitas teha Napoleonist sõjaväe erksaima tähe. 1796. aastal abiellus ta Joséphine de Beauharnais’ga, väepealiku Alexandre de Beauharnais lesega, kellel oli kaks last.
Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega. Saksamaa Ühendamine. Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist
kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Stalin oli pärit Gruusiast, mitte Venemaalt. Jossif Stalin oli nõukogude liidu ainuvalitseja teise maailmasõja ajal. Jossifi valituse ajal on nõukogude liit tapnud umbes 20 miljonit inimest. Sõja keskosa Barbarossa plaan Barbarossa välksõjaplaan nägi ette seda, et Saksamaa ründab NSV Liitu. Saksamaa ega NSV Liit polnud huvitatud kinni pidama MRP-st (Molotovi-Ribbentropi pakt). Juba 22. juunil 1941 tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele. Seejärel algas sõda, mida Venemaal nimetatakse suureks isamaasõjaks. Barbarossa plaan kukkus läbi, sest Nõukogude väed oli lõpuks väga raevukad ja kaootilised vastupanuks ning tänu sellele, et Hitler oma strateegilisi eesmärke muutis, võttis see Saksamaalt ära võimaluse välksõja õnnestumiseks. Stalingradi lahing Stalingraadi sõda 21 august 1942 - 2 veebruar 1943 Osapooled Saksamaa ja Punaarmee
otsustas Saigooni juhtkond teha panuse rahvuslusele, Põha Lõuna vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. P-Vietnami reziimi toetas N-Liit, L-Vietnami aga USA. Ameerika Ühendriikide huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoure Doomino Teooria ühe Hindo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise. Ameeriklaste jaoks oli L-Vietnam tugi baasiks kagu aasias 1954-1961 tegi USA panuse Saigoonia armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele. L-Vietnami relvajõude juhtusid 2700 USA sõjanõunikku. 1961 aastast alates hakkasid USA sõjaväelased üha enam vahetult osalema partisanide vastases võitluse operatsioonides, sisside vastu saadeti lennukeid ja eriüksusi L-ja P-Vietnamit lahutava piiri lähedusse loodi surma tsoonid, kus tugeva toimeliste mürkainete abil hävitati metsad ja põllud, et takistada kommunistidele abi saatmist P- Vietnamist
kindlustamata suure osa Belgia piirist, kuna sealt ei oodatud lööki. Venemaa pidi sõdima Saksamaa ja Austria vastu, võttes endale peaeesmärgiks Saksa vägede purustamise Ida preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa kavatses aga oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000 meheline armee. AustriaUngari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. AustriaUngari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal. See toimus Saksamaa ja PõhjaPrantsusmaa vahel. Sõda algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksemburgi ja Belgiasse. Kuigi Saksa armee hõivas enamiku Belgiast
· 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 ) · Saksamaa proovis otsustada sõja staatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. · Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. Verduni lahing ( 21.veebruar 1916 ) · Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. · Saksamaa tahtis anda löögi vastase peatoele- Verduni kindlusele. · 270 000 sakslast alustas pealetungi,kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidast vastu
300 meest miljoni vastu Film ,,300" on kirjutatud ajaloolisest lahingust, mis kannab nime Termopüülide lahing.Lahing sai nime Termopüüli mäekitsuse järgi, kus peeti veriseid taplusi. Seal seisid 300 spartalast armee vastu, mis oli tolleaegse suurim. Armee koosnes ajalooliste allikate järgi miljonist sõjamehest üle maailma. Film on väga tõetruu ja julm pilt oma ajastust , kuna seal näeb palju veriseid ja jõhkraid tapmisstseene. Inimestele on selle filmiga tahetud näidata tolle ajastu ,,ilu ja valu". Film on valminud 2006.aastal rezissöör Zack Snyderi käe all, kes on hetkel maailma filmimastaabis võrdlemisi tundmatu nimi,kuna tegemist oli tema esimese filmiga, mis nii suurejooneliselt kinolinale pääses
parlamentlik monarhia.Paljudes maades käis võitlus põhiseadusliku riigikorra saavutamiseks, sellega kaasnesid ususõjad. 30-aastane sõda 1618- 1648 Õpik lk 12 . Richelieu Prantsusmaa peaminister Ferdinand II Habsburg saksa-rooma keiser Christian IV .Taani kuningas Tilly Saksa-Rooma keisri väejuht Wallenstein Saksa-Rooma keisri väejuht GustavII Adolf Rootsi kuningas ja tema sõjaväereform : armee kokkupanemisel kasutati lisaks välismaa vabatahtlikele ka oma elanike teenistusse kutsumist. See teostati maapalgalise süsteemiga ( neile meestele maksti kompensatsiooni millegi näol, selle eest et nad ikkagi riskisid eluga) Rootsi suutis sõjanduse vallas maksimaalselt ära kasutada oma piiratud materiaalseid ja inimressursse. Tema oli kuningas, kes tegi Rootsist Euroopa suurriigi, tuginedes eelkõige distsiplineeritud ja ettevalmistatud sõjaväele. 17. saj
üksustest, igal oma sõjavägi ja valitsejad. 17.-18. sajand Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari. Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas sel ajal. Vaimse elu edenemine. Iyasu II (1730-1755)- hariduse, teaduse, kirjanduse areng. Võim läks üle kohalikele valitsejatele (vürstidele) 19.sajand Algas Etioopia maade taas ühinemine. Ras Kassa (1818-1868), võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Etioopia sai taasühendatud. Keelas orjakaubanduse, uued teed, armee relvastuse moderniseerimise, polügaamiat (mitmenaisepidamine). Vähendas kiriku mõju riigiasjadele. Vasallvürstid polnud temaga rahul, võitlus keisriga sai toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu sai lüüa. 1885. aastal saabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa valitseja kuulutas ennast Yohanise järel keisriks. Tema ajal oli märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Maksusüsteemi-, armee- ja rahareformid
pideva ettevalmistusega sõjaks. Tehti sõjalist koostööd Inglismaa, Madalmaade ja Holstein- Gottorpiga, et kaitsta Rootsit Taani kättemaksu eest. Kaitseta jäeti riigi idatiib. Karl XII valitsemisaeg. Viimaseks Karoliinide seas oli Karl XII, kes valitses aastatel 1697-1718. Tema surmaga lõppes ka Rootsi suurriigiaeg. Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid 1699. aastal sõjalise koostöö lepingu ja 1700.aastal algas põhjasõda. Põhjasõja algul saavutasid Karl XII ja tema armee kiireid edusamme. Kui ta aga Poola vastu pöördus, andis see Peeter Suurele aega Pererburi rajamiseks ja Balti laevastiku asutamiseks ning armee ümberkorraldamiseks. Karl XII alustas pealetungi Venemaal 1708. aastal. Kui rootslased kaotasid Poltaava lahingu, vallutasid venelased Soome ja Balti provintsid. Karl XII suri Fredrikshaldi lähedal, kus ta sai surmava lasu. See tähendas ka Rootsi suurvõimu lõpliku kokkuvarisemist. Rootsi sunniti loobuma Viiburist ning suuremast osast
tema esimene tõsisem tagasilöök. Peatselt loodi Napoleoni vastu koalitsioon ja Leipzigi lahingus pidi Napoleon vastu võtma järjekordse kaotuse. Peale seda sunniti ta troonist loobuma ja pagendati Elba saarele kus ta pidi elama riiklikust pensionist. See oli Napoleoni jaoks tõsine tagasilöök kuid see ei tapnud tema enesekindlust. Nagu suurmehele kohane ei leppinud te sellise tagasilöögiga ja põgenes peagi Elba saarelt. Ta suutis koguda endale armee ja tõusta taas troonile kus ta sai valitseda 100 päeva. Tema vastu loodud seitsmes koalitsioon purustas Watreloo lahingus tema armee kus Napoleoni väed olid suures vähemuses. Siiski suutis ta taaskord näidata üles uskumatut sihikindlust ja südikust vaatamata suurtele kaotustele lahingus. Peale seda lahingut pagendati ta uuesti kuid seekord Saint Helena saarele kust ta enam ei põgenenud vaid suri seal. Napoleon Buonaparte oli kindlasti hiiglane oma ajastul
SÕDA EUROOPAS 1813. jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi ja Ida-Preisimaale. Vallandus rahvalik võitlus Prantsuse ülemvõimu vastu. Algas vabadussõda, millega kaasnes Saksamaa vabanemine võõrvõimust. Suure armee purustamine venemaal ei alistanud veel Napoleoni. Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada.
joostes otsejoones vaenlase poole, kes oli iga hetk laskevalmis. Kohe kui oli viimane nooruk vaenlase sülle jooksu pistnud organiseeris seesama kolonel, kes käsu joosta andis mitu kuulipildurit koos moonakastide ja maximidega (täisautomaatne kuuliprits) ainsatesse taganemids teedesse kohad sisse võtta, et taganejatele kohe tuli peale tõmmata. Joostes rindele sai Vassili läbi häda endale püssi ja ta suutis end ära peita ühte purskkaevu. Peale mitmeid Nõukogude armee tulutuid tormijookse, kui aeg jäi pisut vaiksemaks ja pingevabamaks, alustas noor Vassili Zaitsev omapoolset hävitustööd ja hakkas kõrvaldama ükshaaval vaenlase väejuhte, kasutades laskude peitmiseks mürskude plahvatuste helisid. Nii sai temast Nõukogude armee hinnatuim snaiper kelle peamisteks ülesanneteks said olema Natsi Saksamaa vägede juhid ja vastasleeri snaiprid. Edasi leiab noor Vassili Zaitsev endale ilusa tütarlapse ja
1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.1940.a kevadel alustas taas aktiivselt Saksa armee:vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa- Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas. Saksamaa tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga.1940a sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, mille allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. 1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ja itaallased jäid hätta. Saksa väed tungisid
Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Keelati omada tanke, raske suurtükke, sõjalaevu, allveelaevu, soomuikeid jne. · Pidid maksma võitjatele reparatsioone · Armee suuruseks võis olla vaid 100.000 vabatahtlikku elukutselist sõdurit Prantsusmaa polnud tingimustega rahul, sest soovis, et sakslasi alandataks ja karistataks veel karmimalt. Karmid ja alandavad lepingutingimused on üks teise maailmasõja algamis põhjustest. Rahvasteliidu loomine(1919)- loodi Pariisi rahukonverentsil(Prantsusmaal), see oli riikide vaheline liit, mille eesmärgiks oli lahendada riikide vahelised tülid diplomaatilisel teel.
Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemesse taanduma. 2.2 Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud
1949. a. tuli kokku Hiina rahvuspoliitiline konverents, mis pidi saama maoistliku reziimi kõrgeimaks organiks. Moodustati: administratiivnõukogu (= valitsus), eesotsas peaminister Zhou Enlai (Chou En-lai) Valiti: Page 3 of 1 alaliselt tegutsev seadusandlik organ: Keskvalitsuse Nõukogu, eesotsas Mao Mao oli ühtlasi ka Sõjanõukogu esimees, st. talle allus ka armee (oluline edasisi sündmusi silmas pidades) Mao võimu vastu olid paljud ringkonnad. Abinõud: organisatsioonilist laadi : vaenulikud organisatsioonid (sh. ka misjonid ja salaühingud ) keelustati mittekeelustatud organisatsioonid allutati HKP kontrollile parteiline monopol massikommunikatsiooni üle (st. kogu massikommunikatsiooni oli ainult HKP käsutuses) kohtureform ja kohtuaparaadi puhastamine
hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk. 3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile.
arengust ega osalenud sõjalises elus. 9. Taheti katsetada sõjatehnikat ja realiseerida sõjaplaanid (Saksa sõjaplaan Schlieffer, nägi ette kiiret Prantsusmaa purustamist ja seejärel Venemaa, Prantsuse sõjaplaan nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist, hoogne pealetung, Inglismaal sõjaplaan puudus, oldi valmis vaid toetama Prantsusmaad, Venemaa oli nõrgemalt ette valmistunud, armee oli viletsam, valida oli kahe suuna vahel kas rünnata IdaPreisimaad või AustriaUngarit, AustriaUngari sõjaplaan võidelda mitmel rindel: Serbia vastu ja Venemaa, arvestasid saksa toetusega. Maailmasõja ajend: AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atentaadi sooritas Serbia terrorist, Euroopas vallandas tapmine pahameelt ning Venemaa asus toetama Serbiat, AustriaUngari
-5- saadud infot täiel määral ära. Juba 1914. aastal valmis esimene sabasse paigutatud tüüridega tsepeliin Z IX (tehasenumber LZ 25), kuid selle firma esimene voolujoonelise kerega õhulaev L 30 (LZ 62) startis alles 1916. a mais. (,,Tehnikamaailm" 2005, august) Esimese maailmasõja alguseks oli relvastusse võetud Schütte-Lanzi teine dirizaabel SL II, mille karjäär kujunes üsna kirjuks. Alguses saadeti ta idarindele Austria armee jaoks luuret tegema, kuid toodi juba paar kuud hiljem läänerindele tagasi. Ööl vastu 21. märtsi 1915 pidi SL II koos kahe tsepeliiniga pommitama Pariisi, kuid sai poolel teel nii rängalt pihta, et pöördus tagasi ja heitis kogu laadungi Prantsuse staabi pihta. Alles kuuskümmend tundi (!) hiljem jõudis dirizaabel uuesti baasi tagasi. Sama aasta septembris tegi ta kaasa teise rünnaku, seekord Londonile. Ööl vastu 3. septembrit 1916 korraldasid Saksa armee ja laevastik kokku 15
polüreligiooses regioonis. Kuid miks siis hävis see suurriik, omades samas nii tohutut ekonoomilist ja poliitilist potentsiaali? Miks ei suutnud Bütsants anda üle Antiikpäranduse? Ning millised tagajärjed olid ja on sellel geopoliitlisel katastroofil? Rooma Minevik Vastuseid eelpüstitatdud küsimustele peab otsima Bütsantsi Impeeriumi Rooma minevikus, millal formeerus Hilis Rooma keisririigile omane haldusjaotus, armee, võimu ja religiooni süsteem, mis omakorda oli Bütsantsis kasutusel kuni Thema ajastuni ning ka palju hiljem tunduvalt mõjutas Romeade riiki. Täpsemalt tasub võtta lähima vaatluse alla III-IV saj p.Kr. Kolmanda sajandi alguses kestnud majanduslik kriis viis keskvõimu nõrgenemisele ning selle toetuspinna vähenemiseni leegionääride näol. Riik polnud enam suuteline tagada regulaarväele enne garanteeritud finantsiliseid ja sotsiaalseid hüvesi. Provintside asehaldurid, kelle käes oli
India XIX & XX sajandil India kui osa Briti impeeriumist ● 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani oli Indias võimul Briti Ida-India kompanii ● Briti juveel: ○ kaubandus (puuvill, tee, vürtsid, sool), ○ tööjõud (näiteks Lõuna-Aafrikas), ○ armee (toetasid britte sõdades) ● Hindusid palju rohkem kui briti ametnikke (nt 1890: 1000 vs 300mil) Pöörake tähelepanu tänastele ● Enam kui ⅔ Briti sõjaväest Pakistani ja Bangladeshi aladele Indias olid Hindud India: suur ja kirju Kas on üldse olemas selline asi nagu ühtne India? ● Indias leiduvad kultuurid võivad kohati tugevalt erineda
Sel ajal kuulus ta Preisi ühendatud maapäeva äärmiste parempoolsete hulka. 1848.-1849. aastatel nõudis ta revolutsiooni vastu relvade kasutamist. Bismarck oli aastatel 1851 1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 saadik Venemaal ja seejärel lühikest aega ka Prantsusmaal. 1862. aastal murenes usaldus Preisimaa trooni ja ühiskonna vahel koos armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuste pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Kuningas Wilhelm I ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja
• http:// www.avita.ee/pdf/maailma_ajaloo_atlas_napoleoni_ajast u.pdf • 1810. aastaks oli Prantsusmaa liitnud enda valdustega Madalmaad, Põhja- Itaalia, Illüüria • Napoleoni sugulased valitsesid Hispaanias, Itaalias, Poolas; Reini Liit oli Prantsusmaa protektoraat. • Prantsusmaa liitlased olid Preisimaa, Taani, Rootsi, Austria, Venemaa (Tilsiti rahuga 1807) 1812. aasta sõjakäik Venemaale õ. lk.89. • 24. juunil 1812 alustab Napoleon 450.000 mehelise armee eesotsas sõjakäiku Venemaale, sealne armee oli ligikaudu 300.000 • Vene väed taanduvad; M.Kutuzov • Septembris Borodino lahing • Napoleon marsib inimtühja Moskvasse, sõjavägi demoraliseerub; Vene tsaar Aleksander I keeldub rahuettepanekutest. • Oktoobris alustab Napoleon taandumist, Vene väed suruvad prantslased laastatud piirkondadesse. Prantslasi kimbutab nälg, külm ja Vene sõjaväe ning kohalike talupoegade rünnakud. • Detsembris ületasid vähesed Venemaa piiri
2008. aasta lõpuhakul võitis USA järjekordsed presidendivalimised Barack Hussein Obama, kes on tänaseks päevaks ka juba ametisse vannutatud kui Ühendriikide esimene mustanahaline president läbi aegade. Tema valitsemisajast oodatakse USA-s palju uusi ning positiivseid muutusi. Järgnevalt käsitlen tähtsamaid hiilge ja viletsusesündmusi läbi 20. sajandi teise poole jooksul valitsenud presidentide valitsemisaegade. 1945. aastal tuli demobiliseerida 12 miljoniline armee ja viia tööstus kooskõlla rahuaja vajadustega. Majanduskriisi ei tekkinud, kuna sõjaajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu, seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. aastal 600 000, samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. 1945
Petrogradis viibides täitis mitmesuguseid keerulisi ülesandeid. Laidoner edendas Eesti tolleaegset peamist diplomaatilist püüet hankida Lääne suurriikide tunnustust Eesti Vabariigile. Tema juhtimisel loodi salajane aparaat, mis viis oma agendid Nõukogude julgeolekuorganitesse, valmistas valedokumente ja toimetas eestlasi põhja. Laidoneri juhtimisel töötav luurevõrk kogus hindamatu väärtusega informatsiooni Punaarmee ja Venemaa olude kohta. Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega. Laidoner jõudis tagasi Eestisse detsembris 1918, kui sõjaliselt kokku varisenud Saksa armee oli siit lahkunud ja Punaarmee alanud pealetungi loodavate Eesti vägede vastu. Esimeseks Laidoneri ülesandeks oli Briti laevastiku toomine Tallinna reidile, et tagada Eesti vägede julgestus merelt. Johan tuli sellega suurepäraselt toime. 14. detsembril määrati ta operatiivstaabi ülemaks ja 23. detsembril sõjavägede ülemjuhatajaks.
parem vljape, sest kogemus on pikaajalisem ja ajaline ressurss vljappeks pikem. Samas ldise kaitseveteenistuskohustuse puhul on kaadrikaitsevelased pidevalt teenistuses (petavad vlja ajateenistuses olevaid sdureid), lisaks Scoutspataljon, kes on Eestis sisuliselt palgaarmeena tegutsev ksus, mis osaleb ka vlismissioonidel. Samuti toimuvad tiendkoolituste raames reservppekogunemised. Lisaks vib inimene lhtudes oma huvidest ja kodanikutundest osaleda Kaitseliidu tegevusest. Armee vitlusvime ja kulukus sltuvad suurel mral rahalistest ning inimressursidest, sest seda on vga kulukas lal pidada, eriti vikeriikidel nagu Eesti. Palgaarmeel on teatud mttes parem vljape, sest vljapete peale kulutatakse tohutuid rahasummasid. Vljapetatud reservid on vajalikud, sest konfliktides osalevad kaaderksused vajavad regulaarselt puhkust, vljapet, lisavarustust. Niteks Soome on suutnud moodustada endale 490 000mehelise sjaaja armee ja aastas on kaitsekulutusted 1,8 miljardit dollarit.
Ta armastas luksust ning toredust ja seepärast lõi prantsuse eeskujusid järgides õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 1700. aastal asutati filosoof Gottfried Wilhelm Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Absolutism Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I. Juurutas marsisammu, mis jättis sügava mulje elanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele. Pärast tema surma oli Preisi armee suuruse poolest 4.ndal kohal Euroopas. Ohvitseri saamiseks oli vaja sõjaväelist haridust. Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad garnisonideks. 1717. aastal kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Kuningas Friedrich Wilhelm I Läks ajalukku kui Sõdurkuningas. Pidas hädavajalikuks õpetada lugemisoskust. Keelas importkangaste kasutamise. Sõjaväe varustamiseks asutati ka relvamanufaktuure. Pilt Friedrich Wilhelm I-st
jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. Samal ajal oli Punaarmee lõpetamas ettevalmistusi suuremaks rünnakuks, mis suunati eeskätt sakslaste tiibadel asuvate madalama võitlusvõimuga Rumeenia ja Ungari üksuste oihta. Saksa luure informeeris Hitleri vastase kavatsusest, kuid oma peavastase nime kandva linna vallutamisest vaimustusse sattunud Hitler ignoreeris hoiatust. 19. novemril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradis põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse saksa 6. armee. Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja mudra, lubades sissepiiratuid õhust varustada. Sellest ei tulnud midagi välja, ebaõnnestus ka katse piiramisrõngast väljastpoolt läbi murda. Lahingud Stalingradi all kestis veel kaks kuud ning lõppesid 2. veebruaril 1943 sakslaste kapituleerimisega. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnud toibuda.
24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmee poolel sõdisid enamasti eestlased sunniviisiliselt, sest leidus vaid mõni, kes oli nõus kommunismi eest sõdima. Üldiselt sundmobiliseeriti eestlasi Punaarmeesse. Saksaslaste poolel olid alguses ainult vabatahtlikud, kuid hiljem hakati ka sinna sundmobiliseerima. Vabatahtlikud, kes sakslaste poolel sõdisid, tegid seda sellepärast, et kättemaksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Soome armees sõditi NSVL vastu Talvesõja ajal. Paljud vabatahtlikud põgenesid Soome, et
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee need olid peamised eestlaste valikud,kus nad sõdida said. Teine maailmasõda oli eestlaste jaoks raske,keeruline ja väga laostav. Paljud eestlased kaotasid oma lähedased, sõbrad, kaaskodanikud ja rahu. Väga raske oli elada diktatuurse võimu all ja sõja keskmes. Eestlaseid sundmobiliseeriti, väga vähe oli neid inimesi, kes olid valmis elama kommunistliku võimu all ja seda ideoloogiat teenima.Nõukogude liidu okupatsiooni ajal 1940-1941 vangistati
kolmandat maailma ei peetud piisavalt võrdväärseks parteriks ja selle maid kasutati poliitilisest eesmärkide elluviimiseks. 3. Territoriaalselt jagaksin nii, et ei tekiks usulisi konflikte vms. 4. 1960 - valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes püüdis riiki läänestada. Seda püüet nimetati valgeks revolutsiooniks. 5. Valge revolutsiooni plaan polnud hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid rahutused, mille sahh salapolitsei ja armee abil maha surus. Sahhi vastu häälestusid paljudja nõudsid ranget islami korda. 1970 - rahulolematused suurenesid veelgi . Rahvatõusu oli juhtinud Pariisist Ajatollah Homeini, kelle töö tulemusena Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. 6. : Sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks ; Vallutati Kuveit- põhjuseks toodi, et Kuiveit on ajalooliselt kuulunud Iraagile, kuid tegelik põhjus oli naftas
Taraki võimult kõrvaldas ja hukata lasi.Amin keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, mille tulemusel halvenesid NSV Liidu ja Afganistani suhted. Vägede sisseviimine Afganistani oli NSV Liidu tippjuhtkonnal olnud plaanis juba mitu kuud ning Afganistani valitsus oli saatnud kümmekond sellelaadset palvet.Häire korras saadeti piirile kõigepealt motolaskurdiviisi pataljon ja neile järgnesid 108. motolaskurdiviisi kõik väeosad. Detsembris formeeriti 40. armee juhatuse alluvusse 34. õhujõudude korpus, neli laskur- ja üks õhudessantvägede diviis, suurtükibrigaad, õhutõrjebrigaad, dessantvägede ründebrigaad jt lisaväeosad.1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad. 27. detsembri õhtul kell 19.15 (kohaliku aja järgi) alustasid KGB spetsiaalselt riigipöördeks moodustatud ründerühmad Operatsioon Baikal 79 teostamist, mis tähendas ootamatu
Vaimulikel anti korraldus kiiresti abielluda Majandus Prantsuse panga rajamine Mindi üle turumajandusele 5. Kas napoleoni riigipöördeta oleks Prantsuse revolutsioon võinud jätkata? Ei, arvan et revolutsioon oleks ise kadunud ja keegi oleks Napoleoni asemel võtnud 6. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teostada? Ta arvestas rahva arvamusega Tal oli väga suur ja hea armee Muutis ümber seadusandluse 7. Miks ei suutnud Napoleon lõpuks siiski oma võimu hoida? Suur armee hävis venemaal Liitlaste sõjaline ülikool Napoleon ei suutnud taastada sõjalist edu Koalitsioonipartnerite jõud olid tugevamad 8. Andke hinnang Napoleoni osale ajaloos. Napoleon oli väga hea valitseja ja arendas Prantsusmaas tugevalt, ta tõi Prantsusmaale võite, töötas sihikindlalt. 9
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased.
· 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 ) · Saksamaa proovis otsustada sõja staatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. · Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. Verduni lahing ( 21.veebruar 1916 ) · Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. · Saksamaa tahtis anda löögi vastase peatoele- Verduni kindlusele. · 270 000 sakslast alustas pealetungi,kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidast vastu
aprill) o Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda o Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega o 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi , mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri Verduni – Sõjategevus 1916 (21. veebruar) o Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud o Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele o 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu Somme’i – Sõjategevus 1916 (1. juuli) o Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise o 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi
piirialadele Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda Ajutise valitsuse osavõtt Viru rinne, kui tähtis kaitsesuund Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. (1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel) Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa Vastupealetung Eesti armee jõu leidmine vastuhakuks 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine Mobilisatsioon (mobiliseeriti umbes 14 000 meest) Kuperjanovlased vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati Valga ja 3. veebruaril Võru 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest
• Napoleoni vallutatud Euroopa jagunes: 1) Prantsusmaa ja sellega liidetud alad: Belgia, Holland, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa, 2) Prantsusmaa vasallriigid: Hispaania, Šveits, Reini Liit, Varssavi hertsogkond, 3) Prantsusmaa liitlased: Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani. • Ainus riik, mida ei õnnestunud võita oli Inglismaa. 1806 - kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei toonud edu. LÜÜASAAMINE • 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. • 1813 –Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. • 1814 – liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis XVIII (hukatud Louis XVI vend). • 1815 - Napoleoni Sada päeva. Proovis võimule tagasi tulla. • 1815 - sai Waterloo lahingus lüüa. Waterlo o lahing 1815 VIIMASED ELUAASTAD • 1815 viidi Napoleon inglaste vangina Püha Helena saarele kus ta suri 1821 arvatavalt maovähki
b) Prantsusmaa b) jagamatu, piiramatu riigivõim c) Saksa-Rooma keisririik c) merkantilistlik majandus (lk d) Venemaa 180) e) Hispaania d) ametnikkonna kujunemine e) alaline armee, üleminek ABSOLUTISM e sõjaväelisele kohustusele absoluutne monarhia f) ainuvõim Valgustatud monarhid (näited) a) Katariina II (Venemaa) b) Friedrich II (Saksa- Rooma) c) Maria Theresia (Austria) Kujunemise põhjused
peatada ning vallutas tagasi 3 piiripunkti ning lasi alla ühe vene päritolu helikopteri. 31. jaanuaril vallutas Peruu tagasi osa eelmisel päeval kaotatud aladest. Mõlemad pooled eirasid jätkuvalt rahvusvahelisi palveid sõjategevuse lõpetamiseks. 1. veebruaril jätkasid mõlemad pooled rünnakuid teineteise positsioonidel. Rünnakuid toetas nüüd ka suurtükituli. Peruu vallutas sellel päeval Cóndor Miradori sõjaväebaasi. Peruu armee patrull sattus aga Cueva de los Tayose piirkonnas miiniväljale ning kandis mitmeid kaotusi. Äge lahing jätkus ka terve järgmise päeva. 3. veebruaril ründasid Ecuadori hävitajad esmakordselt Peruu positsioone. 6. veebruaril kaasas Peruu lahingusse Canberra reaktiivpommitajad. 9. veebruar oli raske õhurünnakute päev. Hommikul ründasid Peruu hävitajad Ecuadori positsioone. Lõuna ajal märkas Ecuadori radar uut rünnakulainet ning saatis vastu 4 oma hävitajat. Toimunud
Tegemist oli suurmaavaldajatega , kes koos vaaraoga suunasid Egiptuse käekäiku ja kelle käsutusse koondus enamik ühiskonna rikkusest. Ülejäänud osa ühiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, need kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet kuna suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Selle põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitväe aga hobukaarikud, igaühel kaks meest. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid kaarikutel. Egiptlastele lisaks kuulusid armee koosseisu ka võõramaa palgasõdurite üksused, kes võitlesid oma traditsioonilistes relvastuses. Enamik eiptlasi oli kohustatud riigi heaks ja riikliku kontrolli all tööd tegema
Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. 1922-1923 I Riigikogu esimees. 1919-1920 Asutava Kogu liige. Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Pilistveres, Viljandimaal, suri 8. jaanuaril 1942 Malmõz, Kirovi oblastis. Ta oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. 19021917 Vene armee staabiohvitser. 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister. 19181919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem. 19191925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi. 19301933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees. 19331934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees. 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel. Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866 Laiuse Kirikukülas, suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta oli Eesti riigimees. 1900
Verduni alla koondati võimas suurtükivägi Verduni kaitse juhiks nimetati Henri Philippe Petain Verduni lahing kestis 10 kuud 1.juuli 1916.a algas Somme´i lahing, mis kestis novembri lõpuni Somme´i lahingus võeti esimest korda kasutusele tankid Venemaa vasturünnak idarindel Rindejuhiks sai Aleksei Brissilov, ke alustas plaanimist pealetungi Galiitsias 1916.a murdis vene armee läbi Austria-Ungari kaitseliinist 1916.a augustis Rumeenia tuli Antandi poolele sõtta Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud Kasutati rohkem allveelaevu 1915.a veebruaris alustas Saksmaa allveelaeva sõda 7.mail 1915.a uppus Inglismaa reisilaev Lusitania, mille uputas Saksa allveelaevas, Ameerika astus sellega sõtta Saksamaa saati sõjalaevad ka Inglismaa kaubandusteedele, kuid need purustati 1916
Euroopa riigid otsustasid Pransusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda. Nende eesmärk oli lämmatada revolutsioon ja taastada monarhia. Eriti aktiivselt tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisele Austria, kes kaasas ka Preisimaa. 1792.a algul sõlmiti omavaheline liiduleping ühiseks tegutsemiseks. Prantsusmaal algas siis aktiivne töö võitluseks välisvaenlaste vastu. 1792.a kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja, kus Preisi armee tungis Prantsusmaale. 1792.a juulis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole ja tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke. 1792.a suve lõpus alustasid Prantslased vastupealetungi. Prantsuse väed tungisid Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. 1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahelise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Sellega pandi alus 1.Prantsumaa-vastasele koalitsioonilsõjale. Prantslastel tuli taas kaitsele asuda. 1793
21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimine Poola valdustele Wehrmacht Saksa armee 17. september 1939 Poola valitsus lahkus riigi territooriumilt 17. september 1939 Nõukogude-Poola sõda; NSVL tungis idapoolt Poola aladele 28. september 1939 Salajane lisaprotokoll; selle alusel sai NSVL Soome, Baltiriigid, Ida-Poola; Saksamaa ja Poola alasi juurde Vastastikuse abistamise leping 1939 NSVL tahtis Baltiriikidelt luba luua sõjaväe baase nendel territooriuidelt ning survestati kolme riiki. (Eesti 28. September; Läti 5. Oktoober; Leedu 10. Oktoober)
Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- Aasia 49.a eKr - Gallia 30.a. eKr- Egiptus I saj keskel- Britannia 117.a. Daakia, Araabia jt 7. Mis muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Vallutussõdade käigus muutus armee kodanike armeest palgaarmeeks, sest paljud talupojad olid laostunud, armee aga ei saanud nõrgeneda. Järgnenud kodusõdades said väepealikud palgaarmeed oma huvides ära kasutada. 8. Kuidas valitseti alistatud maid? / jaga ja valitse erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu 9. Kirjelda keisririigi- aegset riigikorda ja ühiskonda. Orjandus Roomas. Perekond ja haridus.
rünnata 8. Kuidas iseloomustada Saksa vägede 1941.a. rünnakul N.Liitu? Saksa väed olid tohutult edukad, umbes 2 nädalaga jõuti Eestini, kus algas Eesti vabastamine. 3 päevaga vabastati umbes pool Eestist, sakslasi toetasid ka metsavennad 9. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal ja miks? *N-Liidu punaarmee (pm vägisi, valik oli kas surra või tulla armeesse) * Saksa armee (SS- diviis ja Eesti Leegion, sest pigem usaldati sakslasi kui venelasi, olukord oli ka leebem) © Siimo Lopsik 2009 * Soome poolel, sest olukord Eestis muutus hulluks( punaarmee saabumine) * või üldse ära põgeneda lääneriikidesse (Rootsi, Kanada jne) 10. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida-Euroopas. 11