ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6.Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck ei pidanud esialgu kolooniate hõivamist tähtsaks. 7.Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat.
lojaalne, siis mässulistel ei olnud võimalik Gibraltari väina ületada ja Euroopasse tungida. Franco palus abi Saksamaalt ja Itaalialt, et need toimetaksid väed lennukitega Hispaaniasse. Kümne päeva jooksul toimetati 10 000 natsionalisti Sevillasse. Ülejäänud vägi tuli meritsi, dessanti toetas Itaalia õhuvägi. Mässulised võtsid suuna Madriidile. (s7) Oktoobris 1936 ähvardas Madriidi natsionalistide sissetung. Lõunast tuli Aafrika armee ja põhjapoolt kindral Emilio Mola poolt juhitud natsionalistlikud väed. Vabariiklastele tulid appi vabatahtlike väed. Mässuliste pealetung jõudis juba Madriidi eeslinnadesse, valitsus põgenes. Linna pommitati nii maast kui õhust aga vabariiklaste kaitseliin pidas vastu. Madriid jäi piiramisrõngasse kuni sõja lõpuni. (s8) Märtsi alguses 1937. võitlesid vabariiklaste väed edukalt Franco vastu ja pealetung Madriidi lähedal jäi toppama
· Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Suur kuurvürst Friedrich Wilhelm (16401688) 1. Arendas põllumajandust 2. Pani rõhku kanalite ehitamisele 3. Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle 4. Kutsus riiki 20 000 prantsuse hugentooti 5. Rajas suure ja hea väljaõppega armee 6. purustas Fehrbellini lahingus rootslased · 1701 krooniti Preisi kuningas Friedrich I, ta lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. · 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I 1. Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust 2
Aga Adalis oli tekkinud näljahäda pärast Calawdewosi tapmist, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste vallutuskatsed ebaõnnestusid samuti. 19. sajandi keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele Euroopa riikidele ekspansioonile jaotada Aafrikat.Vürst Ras Kassa võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Ta krooniti keisriks Tewodros II nime all. Etioopia sai taasühendatud. Keelati orjakaubandus, uued teed ning armee relvastuse moderniseerimine. Keelustati polügaamia. Vähendati kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud selle olukorraga rahul, mis tähendas lähenemist Inglismaale, kuid algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse ning inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda algas äge võimuvõitlus. Yohanis IV suutis teatud võimu lõpuks saavutada.
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas 20.sajandil mõjutas Eesti ajalugu kõige rohkem Teine Maailmasõda. Selle tagajärjel kaotasime pooleks sajandiks iseseisvuse ja selle käigus pidime langetama mitmeid raskeid otsuseid. Teine Maailmasõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi ja see oli ka üks maailma ajaloo suurimatest sõdadest. Teise Maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased sõdida said. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Suurem osa eestlastest oli Punaarmees, kuhu satuti tänu Vene okupatsioonile. Armees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sellel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogi eest sõdima, oli vähe. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Ebausaldusväärsed mobiliseeritud
järele. Salakaubandusest ei suutnud hoiduda isegi Prantsuse kaupmehed. Kui Prantsusmaa võitis sõja Venemaa üle, oli too kohustatud liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa ei suutnud andestada lüüasaamist Prantsumaa poolt ning samas ei suutnud Prantsumaa leppida sellega et Venemaa rikkus blokaadi ning tõstis tollitariife.1811 aastal alustasid mõlemad pooled sõjalisi ettevalmistusi. Napoleon koondas kokku Suure Armee kuid siiski lõppes Prantsusmaa jaoks sõjakäik katastroofiga. Suure Armee purustamine aga ei tähendanud Napoleoni sõjalist purustamist. 1815. aastal tegi Napoleon ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa sõlmisid hoopis Prantsusmaa- vastase koalitsiooni. Napoleon sai lüüa Waterloo lahingus.
Eriti võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Kurgaan – kalmetüüp, matuseküngas November, 1942 Enamik Stalingradist oli sakslaste kontrolli all. Punaväe kätte oli jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres Punaarmee oli valmis suuremaks pealetungiks 19.november alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi Piiramisrõngas Nõukogude väed piirasid sisse Saksa armee Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades sissepiiratuid õhust varustada Tema plaan ebaõnnestus Ebaõnnestus ka katse piiramisrõngast väljaspoolt läbi murda Eestlased Stalingradi lahingus Stalingradi lahingust võttis osa Eesti Politseipataljon 22.november sõitis pataljon Stalingradi, sekkudes seal kohe lahingusse Algasid pidevad lahingud piiramisrõnga välisküljel
Esimese maailmasõja tähtsaimad lahingud (aeg, osapooled, tulemus) Tannenbergi lahing 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne'i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida,
kuningas saatis parlamendi laiali keeldudes võimu jagamast, kuid pidi hiljem selle tagasi kokku kutsuma šotimaal puheknud mässu allasurumiseks. palrlament umbusaldas kuningat ja kehtestas tema võimule piirid, charlesi arvates oli see aga seadusevastane ja ta üritas juhte vahistada, kuid nood olid juba põgenenud. 6) Oliver cromwell oli parlamendi vägede etteotsa kuuluv maa-aadel ja äärmulsik puritaan. ta lõi võimsa kindla korraga armee, mis teda toetas. usk põhjustas lahkhelisid parlamendi ja armee vahel, varsti cromwelli väed ''puhastasid'' parlamendi ja kuningas hukati. siis nimetati inglismaa vabariigiks, võimule tuli cromwell, parlament läks laiali. ta kehtestas karmid reeglid, üitas teha inlismaad pühakute maaks. rahvas kartis ja vihkas teda, tema ootamatu surm 1658. a oli kodanikele kergenduseks. 7)
Fanarioodid Konstantinoopolis Fanari linnaosas elavad rikkad kreeklased, tänu jõukuse ja haridusele omasid kõrgeid ametikohti ja eesõigusi Osmanite(Türgi) riigis. Kreeka rahva olukord oli raske, esines nii feodaalne, poliitiline kui ka usuline rõhumine. Rahvas kandis koormisi, millest raskem oli kohustus anda poeglapsi janirsarideks. Janitsarid jalaväelasest palgasõdurid, 14.-17. saj. Türgi sõjaväe peamine löögijõud. Janitsaride vägi kaotati 1826.a. Türgi armee ümberkorralduse käigus. Türgi ike kutsus esile kreeklaste vastupanu. Paljud kreeklased põgenesid välisriikidesse(Itaalia, Austria,Venemaa). Väliskreeklaste tegevusalaks olid kaubandus, meresõit, tavaliselt olid varakamad kui kodukreeklased. Suure Prantsuse revolutsiooni mõju vabadusvõitlusele Prantsuse revolutsiooniga seoses hakkas Balkani poolsaare rahvastel tärkama rahvuslik eneseteadvus. Kreeklaste rahvusliku eneseväärikuse allikaks oli kuulsusrikas minevik. 1814
Napoleon oli olnud võimul sada päeva, kui ta loobus uuesti troonist. Ta saadeti kaugel Atlandi Ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu asustamata Püha Helena saarele. 1821. aastal suri Napoleon sellel saarel. 1840. aastal toodi ta surnukeha Pariisi, kus see pandi Pariisi I nvaliidide kirikusse sarkofaagi. Napoleonit ja tema vägesid saatis edu Majandussõjas Inglismaa vastu, Tilsiti rahu sõlmimisel ja teistes väiksemates sõdades. Ning kaotusega tuli leppida Suure Armee hävingul, Meresõjas ja Rahvastelahingus. Napoleon Bonaparte osa ajaloos on väga tähtis. Tänu tema valitsemisele sai konsulaadist keisririik, ning ta võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi," mis võrdsustas kõik inimesed seaduse ees, sätestas eraomanduse puutumatuse ja kiriku lahutamise riigist. Ta lõi Reini Liidu, mis oli vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Enne sõdasid kutsus Bonaparte alati kokku suure armee, mis suutis alistada enamiku sõdadest
loata sõda Numiidia kuningaga. Siis esitas Rooma ultimaatumi ja nõudis, et Kartaago elnikud lahkuksid linnast ja valiksid endile uue asumispaiga merest kaugemale. See nõudmine kutsus Kartaagos esile raevu ja vihapurske puhangu. Otsustati linna kaitsta viimase veretilgani. Kogu elanikkond töötas ööd- päevad: sepistati relvi, ehitati viskemasinaid, kindlustati müüre. Naised lõikasid oma juuksed maha, et punuda neist viskemasinatele nööre. Kui Rooma armee oli lähenenud linnale, leidis ta selle kaitsmiseks suurepäraselt ettevalmistatuna. Kartaago võimsad müürid kannatasid välja kõik roomlaste tormijooksud ja suured toiduainetevarud võimaldasid elanikkonnal taluda pikka piiramist. Seetõttu ei toonud kaks esimest sõja- aastat roomlstele mingit edu. 146. a. kevadel e.m.a. algas üldine Kartaago ründamine. Seks ajaks algasid linnas nälg ja haigused. Ühel Rooma väeüksusel õnnestus tungida linna näljast
Venemaale 1941- 22. territoriaalne laskurkorpus, moodustatud Eesti Sõjaväe baasil, saadeti Venemaale. 20.juuli 1941- üldmobilisatsioon. Põhja-Eestis. Umbes 32000 meest viidi tööpataljonidesse. Tööpataljonid- ehitusväeosad, sunnitöölaagri sarnased 1942. sügis- 8. eesti laskurkorpus. Pool korpusest hukkus, viidi tagalasse. Uuesti rindele alles 1944. 1945. aastal osales Kuramaa lahingutes. Saksa armee Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad. Olid Saksa vägede koosseisus. Idapataljonid- alguses kasutati julgestusteenistuseks, hiljem Punaarmee vastu. Politseipataljonid- Vahiteenistuses, võistluses partisantidega Eesti SS-leegionid asendati osaliste sundmobilisatsioonidega. Kõrgem juhtimine sakslastele, madalamad olid eestlaste 1944- Üldmobilisatsioon. Põhiosa piirikaitserügementidesse, osad leegioni täitmiseks. Soome Armee
Märtsis toimus Tln-s streik, miiting, vabast vange, rüüst politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti. Sept-sakslased olid jõudnud Eesti saartele. Eesti kommude ja enamlaste loosung"maha sõda" muutus üha populaarsemaks. VM okt pöördel läks ka Eestis võim kohalikele enamlastele. Koh omavalit läksid töörahva kätte. Kärbiti kodanike õigusi. Ettevõtted riigistati, kuid tp maad ei antud. Loodi Eesti Punavägi. 4.1918 AASTA Veebr algab Saksa armee üldpealetung saartelt ja Lätist. Punavägi ei suutn saks-I takistada ning hakkas Eestist lahkuma. Enamlaste lahkumise ja saks-e lõpliku tuleku vahele jäi u 1,5 päeva, mil kuulutati välja EV. 19veebr moodust Päästekomitee. Iseseisvus kuulutati välja Haaps-s, Vilj-s, Võrus, Tarus, Paides, Pärnus jm. 24veebr kuulut EV välja Tln-s. Loodi ka Ajutine Valitsus, peaministriks Päts. 25veebr tungisid sakslased Tln-sse. 3märtsil kogu Eesti oli saks-e poolt okup, kuid välismaale
puutumatust, alustatiläbirääkimisi Nsvliiduga.Valmistuti sõjaks.Sm ähvardas sõda kahel rindel.Molotovi-Ribbentropi pakt:23.august 1939 sõlmiti Moskvas Sm ja NSVliidu vahel mittekallaletungileping(M-RPakt).Sellele lisandus salajane lisa protokoll, millega jaotati Euroopa kahe diktatuuri vahel.Pakti sõlmimine tähendas, et sõda võis alata.1.sept.1939 tungis Sm kallale Poolale sõda kuulutamata.3sept kuulutasid Prm ja Im Hitlerile sõja.(8 kuu jooksul ei toimunud midagi)Poola armee üritas taanduda Itta,kuid seal ründas neid NsvLiit.(17sept).6okt oli sõjategevus lõpetatud, Vm ja Sm tähistasid võitu, Poolat enam ei eksisteerinud.1940 aastatel alustas Hitler allveesõda.Sõjasündmused 1941-1944:1940 aasta lõpul kinnitas Sm sõjaplaani Vm vastu(Plaan Barbarossa)22.juuni.1941 ületasid Sm väed Vm piiri.Saksa armee oli jagatud kolmeks:1.Nord-liikus Baltikumi Leningradi peale.2.Mitte-pidi piirama sisse ja purustama Valgevenes asuvad punaarmeed,
USA ja NSV Liit olid vastandliku ühiskonnakorraldusega riigid. Esimest iseloomustasid demokraatia, laiaulatuslik omavalitsus ja turumajandus. Teist aga demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. NSV LIIDU TUGEVNENUD POSITSIOON MAAILMAPOLIITIKAS. Vaatamata tohututele inim-ja materiaalsetele kaotustele Teise maailmasõja ajal tugevdas võit hitlerliku Saksamaa üle NSV Liidu positsioone maailmas. Vaieldamatu oli tema sõjaline võimsus. 1945. a. oli Nõukogude armee ridades 11,4 miljonit võitlejat. 1948. a. jäi peale demobiliseerimist armee ridadesse ikka veel 2,9 miljonit sõjaväelast, mis oli arvuliselt niisama palju kui USA-l, Suurbritannial ja Prantsusmaal kokku. Suur armee ei taganud aga NSV Liidu sõjalist üleolekut maailmas, sest USA käes oli tuumarelva monopol. NSV Liit võttis kasutusele nüüd kõik abinõud, et omada samuti tuumapommi. Juba 1945. a. augustis loodi aatomiuuringute koordineerimiseks erikomitee L. Beria juhtimisel. Beria
Nõrgaks küljeks jäigi see,et Belgia pooln piir jäi kaitseta, sest ei osatud arvat, et Sakamaa võib ealtkaudu rünnata. · Inglismaa sõjaplaan- iseseisev sõjaplaan puudus, plussis oli see, et olid valmis koostööks Prantsusmaaga, toetamaks nende vasakut tiiba. Nõrgaks küljeks jäi see, et oli pidev teadmatus ja kukutused olid suured. · Venemaa sõjaplaan- Oli suhteliselt nõrga ettevalimistuseg, armee oli suur, aga vlietsalt varustatud. Venemaa plaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna vahel, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Prantsusmaa palvel rundas Venemaa siiski Ida- Preisimaad. · Austria-Ungari sõjapaaln- oli samuti koostatu arusaamaga , et tuleb võidelda mitmel ridel: lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. TUgevaks küljeks oli see,et armee oli suur ja sakslased olid abis. Nõrgestas neid see, et sõdida tuli kahel
kontrollile alluvad sõltlased * talupojad, neid oli kõige rohkem * orjad olid teisejärgulised Sõjaväe * vana riigi ajal sai hakkama ilma * sõjavägi koosnes tüüpiliselt korraldus alalise sõjaväeta kuninga ja ülikute kaarikutel või * uue riigi ajal hästi treenitud ratsa võitlevatest kaaskondadest alaline armee. Füüsiliselt head ning vabadest talupoegadest ja noored mehed võeti eluaegsesse linnaelanikest moodustunud väeteenistusse jalaväest * riigi hiigelajal tugevaim * Assüüria ajal moodustati * põhijõu moodustas kilpide ja elukutseliste armee, mis oleks odadega relvastatud jalavägi, käepärast
ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Preisi kuningas Wilhelm 1. Bismarcki ,,Raua ja vere" poliitika Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862. Aastal Preisi-maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks
Rooma armeekorraldus ja selle muutumine. Sõjasaak rikastas ülemkihti, samal ajal, kui talupojad, kes moodustasid sõjaväe peajõu ja pidid aastaid kodust eemal sõjaretkedel viibima, ei suutnud tihti tagada oma perekonnale toimetulekut - laostumine. Vallutussõdadega kaasnes ka orjanduse areng. Talupojad muutusid selle tõttu proletaarideks, kes ei kuulu sõjaväkke sõjavägi nõrgeneb. Jagatakse maid ümber ja luuakse palgaarmee, kuhu kuuluvad ka proletaarid armee tugevneb armee tugevneb. Sõdurid on väga ustavad väepealikule, väepealikud tahavad võimu ja puhkevad kodusõjad. Varajase keisririigi valitsemine Valitsejal mitu ametit (nt konsul, asevalitseja, rahvatribuun). Sarnasus varasemaga oli see, et oli ikka vabariik. Varem oli rohkem võimu senatil, hiljem oli senat nn nõuandja. Esimene imperaator, rooma keiser oli Augustus. Rahvakoosolek koosnes aina rohkem proletaaridest. Rooma provintsid olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad
valitsus evakueerus Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km · Tannembergi lahing (26.-30. august) Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria- Ungarile; Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindemburg'iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma · SÕJATEGEVUS 1915: · Ypres'i lahing (22. aprill) Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri · Gorlice lahing (2
loovutada kümnendik Soome territooriumim, teiseks lubati Nõukogude Liidul lubati Hankosse sõjaväebaas rajada. 1940 aasta kevadest otsiti sõjast laastatud rahvale toitu. Sõjaväga naasis rindelt ja Rootis evakueeritud lapsed tulid koju. Tehti kordi linnu mis olid saanud kannatada pommitase käes. Soomlased umbusaldasid kõik venelastega seoses olevat. Mannerheim keskendus uue vastupidavama kaitrseliini ehitamisel Soome piiril. Tema ja tema kinralitel oli vaja uus armee üless ehitada oli vaja tanke, kahureid ja lennukeid. Palju kasutatid seda tehnikat mis venelased oli maha jätnud. Soome valitsus oli nõus ostma kõikvõimalikke relvi. Saksamaa leppis Rootsiga ja Soomega kokku oma sõjaväe läbiviimsi nende riigist vastutasuks lubas saksamaa müüa soomele relvi. 1941 aastal oli Soome tähtsaim kaubanduspartner Saksamaa 90 %-ga, samuti tekkisid suhte Saksamaa ja Soome sõjaväelaste vahel ja Soomele avaldati Nõukogude Liidu ründamise plaan
Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Võrreldes Poola armeega polnud Saksamaa sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka parem. Poola ratsaväe vastu panid sakslased tankid., Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poolat polnud enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel
ÜK, talupojad vabastati pärisorjusest). Üldiselt mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivsemalt kodanlusele, negatiivsemalt feodaalkonnale ja oli eeskujuks teistele riikidele. 3. Kirjelda Napoleoni sõjaretke Venemaale. 1812. aasta isamaasõda (ka Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-P22. juunil 1812 kuulutas Prantsuse Napoleon I sõja Venemaale ning ööl vastu 24. juunit 1812 ületas 640 000-meheline Prantsuse Suur armee Neemeni jõe ja sellega Preisimaa-Venemaa piiri. Prantsuse sõda) oli 1812. aastal toimunud relvakonflikt Prantsusmaa ja Venemaa vahel. Napoleoni Prantsuse Suur armee, mille koosseisus oli Poolast, pärast Kościuszko ülestõusu (1794. aastal) ja Poola kolmandat jagamist lahkunud poolakate ja Varssavi hertsogiriigi väeosad hõivasid Vilno ja Vitebski. 1. juulil 1812 kuulutati välja Poola alasid ühendava Leedu suurvürstiriigi taasloomine.
kodanikke tööpataljonidesse, kus karmide olude tõttu suri suur osa eestlasi. Eestlased võtsid saksa vägesid vastu suure rõõmuga, arvates, et nad tulid selleks et Eesti NSV liidust päästa. Seetõttu asusidki eestlastest metsavennad saksa vägede poolele Punaarmee vastu sõdima, lootes päästa riiki sellisest olukorrast ning taastada iseseisvus. Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Ka saksa armee koosseisus sõdinud eestlastest hukkusid paljud. Oli ka eestlasi, kes ei tahtnud sõdida ei natsliku Saksamaa eest ega ka kommunistide eest. Nemad otsustasid ühineda Soome vägedega. Saksa vägedesse mobiliseeritud eestlased hakkasid põgenema Soome. Seal moodustasid vabatahtliku eestlased ja soomlased 2500 pease salga. Sellest polnud aga kuigi kasu, sest neid oli liiga vähe. Punaarmee aga ei andnud peale Saksa okupeerimist alla. Vene väed soovisid balti
7. anneksioon Ühe riigi vägivaldne lähenemine teise riigi vastu 8. A.Zdanov Stalin saatis Eestisse okupeerumist teostama. 9. juunipööre Balti riigid andsid alla ja liitusid NSVL-ga 10. hävituspataljonid Tahtsid jätta Eestisse musta maad kuid se ei olnud nende kohustus! q Millised olid Eesti mehe võimalused ja valikud II maailmasõjas? Mida ise oleks teinud? (Arutlus) Vasta pöördel (10+3p) Pataljon Narva relvajõududesse nõukogude armee ja soome armee. Põgeneti metsa või välismaale ! Kontrolltöö rida B (Eesti II maailmasõjas 1939-1944) 1. Milles lepiti kokku MRP sõlmimisel? (5p) N. liit ja saksamaa jagasid omavahel Ida-Euroopa. 2. Järjesta sündmused, kuidas Eestist sai 1940 N. Liidu osa? Tehti leping nende vahel. Lepingu alusel toodi eestisse 2500 Punaarmeelast. 3. Miks valis N.Liit Baltikumi okupeerimiseks just sellise aja? Kuna neil oli palju enda inimesi seal! 4. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a
Ühendriikide kasuks kuulutas vabaks Konföderatsiooni armeesse kuuluvad orjad · Lincoln võttis 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte · talundiseadus (Homestead Act) - kokku sai selle alusel maad ligi 2 miljonit ameeriklast · 1. jaanuaril 1863 kuulutas ta kõik orjad Ameerika Ühendriikides vabaks · 25. veebruar 1863 alus riigipankade süsteemile, tulumaks · 3. märts 1863 kohustuslik ajateenistus · Gettysburgi lahing purustati Konföderatsiooni armee · 8. detsember 1863 amnestia Ühendriikide vastases "mässus" osalenud isikutele, kui need vannuvad truudust USA konstitutsioonile ja kohustuvad järgima kõiki Ühendriikide seadusi. · 12. märtsil 1864 loovutas president armee ülemjuhatuse kindral Ulysses S. Grant'ile · 4. märtsil 1865 vannutati ta teiseks ametiajaks Ameerika Ühendriikide presidendiks · 9. aprillil 1865 alistusid kindral Lee väed Virginia osariigis Appomattoxis
I Sotimaa mäss *1640. aasatl parlament kokku 12. aasatks *Kõik parlamendi loata maksud tühistati *Kuningal võeti õigus parlament laiali saata II Charles I ja parlament *Parlamendi juhid vahistati. *Kuningas lahkus londonist *1642. aasatl kodusõda III Kodusõda I Kuningas ja parlament kehes leeris *Kuninga toetajad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi pooldajad kaupmehed, tööndusega tegelevad kihid ja puritaanid II Oliver Cromwell-i armee *Armees kindel kord *Sõdurid hästi varustatud *Palka maksti reguraalselt III Charles I põgenes Sotimaale *Armeed saavad lahingutes lüüa * Sotlased annavad suure raha eest kuninga parlamendile välja. IV Kuninga hukkamine I Parlament ja sõjavägi *Lahkhelid parlamendi ja sõjaväe vahel *Äärmuslikud puritaanid soovisid kiriku täjelikku sõltumatust riigist. *Sõjavägi nõuab kuninga hukkamist *Sõjavägi tungis londonisse
Eesti mees lootis, et relvaga saab taastada kaotatud isesisvus. Nüüd tuli Eesti mehel otsustada, kas sõdida Saksa armees, Punaarmees või Soome armees. Saksa armeesse mindi esialgu vabatahtlikult. Kui uued võimud kuulutasid välja mobilisatsiooni, kukkus see läbi. Alles 1844. aastal läksid 40 meest relvaga kaitsama oma isamaad. Nende valikus oli oluline see, et nad olid jäänud Eestisse ja neid polnud mobiliseeritud Punaarmeese. Nõukogude poolel sõdis ka Eesti armee, mis oli liidetud Punaarmee koosseisu kui 8. territoriaalne laksurkorpus. 33000 Eesti meest mobiliseeriti nõukogude võimu poolt Punaarmeessse. Nende saatuse määras vanus ja elukoht, sest põhiliselt mobiliseeritud olid Põhja- Eestist. Kolmas valik oli Soome armee- sinna läksid mehed vabatahtlikult ja kellele ei meeldinud sõdida Suur- Saksamaa eest ega Punaarmee eest. Soome armees võidelnud korraldasid 1941. aastal Erna retke Eestisse ja 1944. aastal osalesid Eesti kaitsmisel.
sisse. Sest Eestil polnud võimalik üksinda neile vastu hakata ja selleks, et säästa inimelusid, oldi NSVL-i nõudmisega nõus. Igaks juhuks seati ka valmis Eesti sõjavägi ja tehti ettevalmistusi üldmobilisatsiooniks. Stalin nõustus ka vähendama sõjaväebaasidesse toodavate meeste arvu 35 000-lt 25 000-le ja Eesti kirjutasidki baaside lepingule alla. Sõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased sõdisid: Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt mobiliseeriti mehed Punaarmeesse. See toimus peamiselt sunniviisiliselt, sest eestlased ei tahtnud kommunistliku ideoloogia eest sõdida. Oli ka neid, kes olid venemeelsed, need astusid hävituspataljonidesse võitlema metsavendade vastu, rüüstasid külasid ja tapsid rahulikke elanikke. Saksa okupatsiooni ajal oli eestlastel võimalus asuda vabatahtlikult Saksa armeesse, et kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest
Protestiks selle vastu, et Hiinas Saksamaale kuulunud kolooniaid ei tagastatud Hiinale, vaid anti Jaapanile, keeldus ka Hiina valitsus Versailles'i lepingule alla kirjutamast.) Trianoni sõlmiti Ungariga 4. juunil 1920. aastal. Lepingu kohaselt: · Ungari pidi tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania). 72% maad, 64% elanikkonda, 31% ungarlastest · Ungari armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväeteenistuse kohustus tühistati. · Ungarit kohustati maksma reparatsioonimakse. Saint-Germaini sõlmiti Austriaga 10.septembril 1919. aastal. Lepingu kohaselt: · Austria tunnustas Tsehoslovakkia, Poola, Ungari ja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi iseseisvust. · Loovutas alasid Itaaliale ja Ungarile. · Keelati Austria ühinemine Saksamaaga. · Austria armee suuruseks tohtis olla 30000 meest.
Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitlusleping sõlmida 1812-Borodino lahing ja Moskva vallutamine Alates 24. Juunist, kui vaenlane sisse tungis, on Vene armee kindral Barclay de Tolly juhtimisel pidevalt taganenud, hävitades tee peal
Üksi eestlane, kes sinna väkke mobiliseeriti ei toetanud tegelikult Punavägede võitu. Loodi hävituspataljonid, kes pidid sõdima metsavendade vastu. Samuti mobiliseeriti suur hulk Balti riikide kodanikke tööpataljonidesse, kus karmide olude tõttu suri suur osa eestlasi. Eestkased võtsid saksa vägesid vastu suure rõõmuga, arvates, et nad tulid selleks, et Eesti NSV Liidust päästa. Seetõttu asusidki eestlasest metsavennad Saksa vägede poolele. Puna armee vastu sõdima, lootes päästa riiki sellisest olukorrast ning taastada iseseisvus. Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Ka Saksa armee koosseisus sõdinud eestlastest hukkusid paljud. Eesti mehed sõdisid nii Saksa kui ka Vene poolel, sest mobilisatsiooniga olid mõlemad suurriigid eestlasi oma sõjaväkke värvanud. Eestist küüditati võõra võimu all olemise ajal umbes 200 000 ja hukati 50 000 inimest
Stalin ja sport Seos sport ja propaganda kuivõrd on totalitaarsed süsteemid sporti ära kasutanud oma huvides? Stalin eriline spordimees ei olnud. Arusaadav, sest tol ajal ei olnud kerge riiki juhtida. Informatsiooni jagas Artjom Sergejev. Artjomi isa hukkub traagiliselt uue vaguni testimisel. Stalin teatas, et võtab oma sõbra poja enda juurde elama. Seega on kasupoeg näinud Stalinit koduses keskkonnas. Stalin kutsus teda hüüdnimega ,,Domik". Artjom Sergejev suri 2008. Stalinil oli käsi vigastatud, aga kui seda poleks teadnud, siis ei oleks aru saand. Seega vigastus ei takistanud sportimist. Stalinile pakkus huvi vene rahvamäng ,,Gorotki" (kurni taoline). Väidetavalt harrastas seda mängu ka Peeter I, Lenin ja muud tähtsad ninad. 1923. aastal toimuvad ka 1. üle Venemaalised võistlused. 1936-st aastast ka korraldatud Nõukogude Liidu meistrivõistlusi. Veel huvitas Stalinit ka piljard. Tema hoonetes ol...
Taani vahel.Selles lubati Peeter I le Ingerimaa,August II -le Eesti-Liivimaa . Algasid ettealmistused kolmepoolseks kallaletungiks Rootsile. Rootsi aga polnud sõjaks valmis ,kuna riiki oli tabanud just näljahäda.Rootsi oli näruses seisus,noore ja kogenematu kuninga Karl XII tõttu.Ressursid puudusid ,et säilitada oma staatust suurriigina.Rootsil puudusid kindlad liitlased,välja arvatud Põhja-Saksamaal paar ripats riiki.Tänu Karl XI oli Rootsi armee siiski oma ülesannete kõrgusel. Sõja algus Põhja sõda algas Kuramaale koondatud Saksi vägede üllatusrünnakuga Riiale ööl vastu 12 veebruari 1700. Linna vallutada ei õnnestunud,algas Riia piiramine.Suvel tungisid Taani väed Rootsi liitlased Holsteini hertsogi valdustesse. Rootsi väed seepeale aga tungisid Hollandi laevastikuga otse Kopenhaagenisse ja sundisid taanit rahu sõlmima.Rootsil täielikult Taanit purustada ei lubatud kuna see ei olnud suurte mereriikide huvides
VII 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda (lk 88-89) Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzi all saadud lüüasaamist üksnes Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Prantsusmaa aga ei olnud rahul, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi ja tõstis tollitariife. 1811. aastal alustasid mõlemad pooled sõjalisi ettevalmistusi. Napoleon mobiliseeris talle alluva Euroopa inimressursid ja koondas Venemaa vastu Suure Armee üle 650 000 mehe. Prantsusmaa jaoks lõppes sõjakäik katastroofiga. VIII Sõda Euroopas (lk 90) Suure Armee purustamine ei tähendanud veel Napoleoni sõjalist purustamist. 1813. aastaks suutis Napoleon kokku kutsuda äärmiselt tugeva armee ning saavutas mitu hiilgavat võitu. Kuid 1813. aasta oktoobris peetud Rahvastelahingus sai ta lüüa. Reini jõest ida poole jäävad alad vabastati Prantsusmaa võimu alt ning sõjategevus kandus üle Prantsusmaale. 1814
Abiväed Inglise laevastik – 12.dets. 1919.a. • Julgeolek merel, lahingvarus Vene valged Mõningates riikides hakati Inglise laevastik Eesti toetuseks formeerima vabatahtlikest koosnevaid üksusi • Soome vabatahtlikud • Taani vabatahtlikud Soome vabatahtlikud Sõjaõnn pöördub Eestlaste meeleolu kasv ja hea motivatsioon Vähemuses olev Eesti armee suutis Punaarmee esmakodselt peatada 6. jaan.-Eesti asus vastu pealetungile, vabastades Tapa, Rakvere, Narva, Tartu Võimas Eesti armee Eesti armeest oli saanud ähvardav jõud Senist kesist varustust parandas oluliselt Punaarmeelt saadud sõjasaak Punaarmee juhtkond oli hirmul Eestit saadeti ründama Läti punased kütid Halva strateegia tõttu said ka need hävitavalt lüüa. Paju lahing 31
mõlemale osapoolele edutult. *1917 nov-dets Cambrai lahing, Inglismaa vs Saksamaa. Läbimurre sakslaste kaugemate positsioonide pihta, inglise armeed aga ei suutnud olukorda ära kasutada ja läbimurre peatati sakslaste poolt *oktoober 1917 Caporetto lahing, Itaalia vs Saksamaa ja Autsria-Ungari. Itaalis kaitse varises kokku, Prantuse-Inglise väed aga suutsid sakslaste pealetungi peatada. Idarinne: *17.08.1914 kaks Vene armeed tungisid Ida-Preisimaale. Üks Vene armee purustati Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma Ida-Preisimaal sakslaste poolt *1914 sügisel sakslased ja Austria-Ungari vägede pealetung Varssavile (algul edukas, hiljem Vene vasturünnaks lõi nad tagasi) *02.05.1915 Venemaa vs Saksamaa, Saksa armee operatsioon Gorlice (Saksamaa nõrgestas Venemaad, kuid ei lülitanud teda sõjast välja) *juuni 1916 Venemaa vs Austri-Ungari. murti A-U kaitseliin läbi, aga vägede
1917- moodustati Nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline kesktäiterkommitee) 1918- kehtestati üheparteiline süsteem 1918- võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus 1922- moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) 1918- 1920ndate algus- kodusõda Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse Punaarmee- bolsevike ehk kommunistide armee Komintern- Kommunistlik Internatsionaal, kommunistliku liikumise keskne organisatsioon 1927- Stalin sai võimu, kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine Industrialiseerimine- suurtööstuste eelisareng Kollektiviseerimine- eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kulak- rikkad talupojad
kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Saksamaal muutust rahvusluse osatähtsus suureks ning hakati looma ühinguid ja seltse.1 Preisi kuningas Wilhelm I 1 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.2013 2.BISMARCKI,,RAUA JA VERE" POLIITIKA Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862.
aastal Richard Nixon, kes lubas teha lõpu Vietnami sõjale. Nixon ja tema nõunik, riigisekretär Henry Kissinger käivitasid pommirünnakud Kambodzas asuvate kommunistlike baaside pihta. Ometi pidasid kommunistid vastu ja lootsid, et avalik arvamus sunnib USA't Lõuna-Vietnamist tagasi tõmbuma. Allumatu vastasega silmitsi seistes töötasid Nixon ja Kissinger välja ,,vietnamiseerimise"poliitika. Plaan nägi ette USA vägede järk-järgulist eemaldumist sõjast, kuni Lõuna-Vietnami armee on tänu USA antud väljaõppele võimeline riiki kaitsma. Lisaks sellele kavatses Nixoni administratsioon korraldada Põhja-Vietnamile diplomaatilise rünnaku, luues heanaaberlikud suhted Hiina ja NSV Liiduga, ning seeläbi vähendada nende toetust Põhja-Vietnami sõjalistele püüetele. 4.6 Sisenemine Kambodzasse Koos kiires tempos kulgeva vietnamiseerimisega hakkas olukord Kagu-Aasias märgatavalt halvenema. Siiani oli Kambodza juht prints Noradoon Sihanouki säästnud oma
prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sama,gustav II adolf-rootsi kuningas,ta võttis kasutusele maapalgalise süsteemi,mille kaudu kutsuti lisaks vabatahtlike värbamisele välismaalt ka oma elanikke teenistusse, teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse 1 talumees, kes kindlustati vajalikuga(maatükk,maja) see tõttu oli rootsi armee paljuski rahvuslik armee,17 saj oli euroopa haaratud kriisidest, mis elasid end välja 30-aastases sõjas,sõjad peeti saksamaal,esialgu olid peavastasteks katoliiklased ja protestandid,seejärel sõlmisid eri usutunnistusega valitsejad liitusid oma usukaaslaste vastu,Tsehhi sõda(1618-23)-puhkes prahas protestantide mässuga katoliikliku saksa-rooma keisri vastu,aga nad said lüüaTaani sõda(1623-29)-esiplaanil oli võitlus võimupärast läänemere rannikul,sõda kasvas üleeuroopaliseks,keiser sõlmis
Berliin. 1614 sai Hohenzollentte suguvõsasse kuulunud kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudme alal. 1618 lisandus veel Preisi hertsogkond. FRIEDRICH WILHELM Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Suur kuurvürst Friedrich Wilhelm (16401688) Arendas põllumajandust Pani rõhku kanalite ehitamisele Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle Kutsus riiki 20 000 prantsuse hugentooti Rajas suure ja hea väljaõppega armee Purustas Fehrbellini lahingus rootslased FRIEDRICH I 1701 krooniti Preisi kuningas Friedrich I, ta lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia ABSOLUTISM Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks Import kangad keelustati 1717 kehtestati üldine
2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaan 17. panus tugevatele kindlustele Prantsuse Saksa piiril, kuid kindlustas end paraku valest kohast. 4)Inglismaa- sõditses n.ö. võõraste kätega, kuna kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks finantseeris oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti saata 70000- meheline armee. Sõja käik(rinded&lahingud): Läänerindel 1)Marne lahing ehk piirilahing(2.09.1914)*Prantslaste pealetung peatab Sakslaste edasitungi *Schlieffeni plaani nurjumine *algas positsioonisõda 2)Ypresi lahing(4.1915)*Sakslased kasut mürkgaasi *Inglased löövad rünnaku tagasi 3)Verduni lahing(2.1916)*Sakslased murravad prantslaste kaitseliinidest läbi *"Hakklihamasinas" hukkub ~miljon meest *Prantsuse armee "verest tühjaks laskmine" luhtus 4)Somme lahing(01.07
president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt sellest, millise väljaõppe ajateenija läbib. Sõduriõpe on lühem aga reservohvitseriks saamine nõuab aga põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Teenistusse kutsutakse Eestis regionaalsuse põhimõttel, mis tähendab et
VABADUSSÕDA Vabadussõda toimus 28.11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima. Läti punased kütid olid väga jõhkrad. Nendel oli kombeks piinata. Sellegipoolest oli eestlastel väga palju liitlasi, näiteks: Läti valged, Inglise laevastik, Soome valged, Vene valged ja Eesti valged. Eesti valged koosnesid enamjaolt õppursõduritest e
presidendiks valiti George Washingtoni tütrepoeg Jefferson Davis. USA valitsus kõhkles, mida teha. Neid kohutas kodusõja perspektiiv. Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta lõunaosariiklasi ja põhjaosariiklasi omavahel lepitada, kuid paraku erinesid nende mõtteviis ja ühiskond kardinaalselt. Pealegi tajusid lõunaosariiklased, et on majanduslikult mahajäänud ja nad kartsid oma eriseisundit kaotada. 12. aprillil 1861 ründas Lõuna armee põhjaosariike ning sõda oligi alanud. Jõudude ülekaal oli põhjapoolel: neil oli 23 osariiki 31 miljoni elanikuga, seevastu lõunal oli 11 osariiki 9 miljoni elanikuga. Siiski ei õnnestunud põhjaosariiklastel mäss kiirelt maha suruda. Kodusõja algul olid edukad hoopis lõunaosariiklased. 1863. aastal algas kodusõja käigus murrang. Toimus verine lahing Gettysburgi juures, milles lõunaosariiklaste väed lüüa said ja kaotasid 25 000 meest, seevastu põhja kaotused olid 15 000. 1864
Eesti üritas teises Maailmasõjas jääda võimalikult neutraalseks. Taheti sõlmida mõlema suure poolega (Venemaa ja Saksamaaga) mittekallaletungi lepingud , mis pidid kaitsma väikest Eestit suurte ja võimsate riikide eest. Kahjuks eriti need lepingud eestlasi ei aidanud, sest mõlemad riigid siiski soovisid allutada Balti riigid oma tahte alla. Teise maailmasõja aegsel perioodil oli kolm armeed, kus eestlastel oli võimalik sõdida: Venemaa e. Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse mobiliseeriti eestlased peamiselt sunniviisiliselt, sest selliseid inimesi oli vähe, kes oleksid olnud nõus vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest. 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid olid erandid. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse lahingukorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See korpus oli moodustatud EV sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ning ajateenijatest.
maailmakorraldus.Ühiskond ja loodus olid seotud. Egiptuse ühiskonna ülemkiht: Vaarao suguvõsa. Kõrgem ametnikkond. Vaaraod määrasid ametisse ülemvalitseja, asevalitsejad(juhtisid ehitustõid, kogusid makse, kutsusid kokku sõjaväe), kõrgemad preestrid ja väepealikud. Alamad ametnikud ehk kirjutajad. Eesmärk: kontrollida töötajaid, üksikasju.Võis pärineda ka lihtrahvast. Sõjavägi: Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi ajal alaline armee. Talupojad, kes said vanas eas pärast väeteenistust maatüki harimiseks. Hiigelaegadel oli Egiptuse armee tugevaim ja parimini korraldatud. Jalavägi, eliitvägi, hobukaarikud. Lisaks ka võõramaa palgasõdurid. Talupojad ja orjad: Enamik Egiptlasi olid talupojad, kes harisid riigi või ülikute maad. Sunnismaised ja täitsid töökohustusi. Niisutussüsteemide korrashoid ja ka teised ehitused. Elati savionnides. Söödi leiba, kala. Joodi õlut. Orjaks sai töökohustuste täitmata
(mustalased, juudid) ja lisaks kohustuslik osalemine sõjaväes. Selgita mõisted: Fašism- diktatuur Itaalias, tähendab liitu Kodusõda- riigi sisesõda Interventsioon- teise riigi sekkumine riigisisesesse sõtta Punaarmee- Venemaa/ Nõukogude Liidu armee Maailmarevolutsioon- terve maailm kommunistlikuks Komintern- loodi 1919, kommunismi levitamiseks organisatsioon Industrialiseerimine- rasketööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- loodi ühismajandid vägivaldsel teel NL- Nõukogude Liit (1922-1991) NLKP- Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Gulag- vangilaagrite süsteem NL-s NKVD- NL salapolitsei, piinajad NSDAP- Saksamaa salaorganisatsioon SS- Hitleri kaitsemalev, neist saavad suurimad piinajad Gestapo- Saksamaa salapoitsei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
