õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming. Ta lõi üle 200 koorilaulu (nais-, mees- ja segakooridele): isamaalised laulud ("Meestelaul" "Enne ja nüüd") ja lüürilised armastuslaulud ("Kui sa tuled too mul lilli" "Küll oled mul ilus õieke"). Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi. Tema laule hakati laulma ka Soomes. Ta valiti TÜ audoktoriks ja Tln Konservatooriumi auprofessoriks. Laulumäng: "Murueide tütar". Kantaat: "Kalev ja Linda". "Tuljak" "Ei saa me vaite olla" "Pulmalust" "Lauliku lapsepõli" "Pidu hakkab, pereeidekene" Aleksander Läte( 1860 -1948 )
- Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant: - Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste, mis on kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel - Tüüp on teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju
- Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant: - Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste, mis on kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel - Tüüp on teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju
Armastuse pärlid ..populaarsus kasvas, aga samas heideti talle ette ka ta loomulikkust, realismi, isikupärasust ja rahvalikku keelt (kõike seda, mida tänapäeval Petfi puhul hinnatakse) 1846. aastal asus ta noori kirjanikke koondama: Kümne Selts seltsil oli ka poliitiline eesmärk ja kirjanikud veendusid üha enam, et väljapääsutee on revolutsioon Loomingust, alustamine ja läbilöömine luuletajana, looduskirjeldused, revolutsiooni ja vabadusvõitluse ajal kirjutatud luuletused, armastuslaulud Júliale 19. sajandi luuletajad Tänu Petfile leidis János Arany oma rahvapärase stiili. Mõlemad poeedid hindasid kõrgelt teineteise loomingut, nad olid ka head sõbrad. Sõprus kestis vaid kaks aastat. ,,XIX sajandi keskpaiku muutus ungari kirjandus realistlikumaks. Algas rahvaromantismi ajastu, mille poolitas 1848-1849. aasta revolutsioon. Perioodi esimesel poolel pöörati rohkem tähelepanu inimese ja ühiskonna suhetele. Keskseks luuletajaks sai Sándor Petfi.
· töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud) · kommetega seonduvad tavaldilaulud (pulmalaulud, mardi/kadri) · perekonnaelust ja ühiskonnasuhetest kõnelevad laulud (vaeslapselaulud) Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Autor on teada või isik tuvastatav. Uuema rahvalaulu liigid: · mõisa ja peremeestevastast ühiskondlikku protsesti väljendavad · külakroonikad · armastuslaulud · sõjalaulud · töölaulud Suur osa, eriti vanu laule, sisaldavad minaelamustega läbipõimunud jutustusi. 7. Regilaulu ajalooline kontekst. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoome ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad 2000. Esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus pärineb aastast 1660. Uuem rahvalaul kujunes välja Euroopa (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi) muusikast
2. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis, saartel 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? 19.sajandil, Euroopa muusika mõjutusel. 6. Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? meeste teemad- Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, Sõjalaulud, Meremehelaulud, Jahimehelaulud, Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud naiste teemad- Külakroonikad, Armastuslaulud 7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a. Värsside asemel tekkisid salmid b. Algriimi asemel kujunes välja lõppriim c. Salmide viisistamisel kasutati tihti laenviise d. Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka torupilli, viiulit või lõõtspilli 6. Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda! Regivärss(..maie, algriim) Uuem (lõppriim) Nüüd ma hakkan laulemaie Uhti,uhti uhkesti
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? • Vanem rahvalaul – regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) • Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne. – regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) • Uuem rahvalaul – siirdevormilised laulud – lõppriimilised laulud. olustikulised laulud. sõjateemalised laulud . sentimentaalsed armastuslaulud . mängu- ja tantsulaulud . vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Eesti regilaulud liigendused: Hüüded (karjaste hüüded, loomade kutsungid, rütmi koordineerivad). Loodushäälendid (loodushäälte imiteeringud). Loitsud (lausumised, nõiasõnad). Lastelaulud (hällilaulud, mängituslaulud). Itkud (surnuitkud, mõrsjaitkud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Lõuna-Eesti (Kihnu, Viljandi) 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust).
· ,,Wastse laulo ja kannel", meeskoorilaulude kogu ,,Wanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng", ,,Kui Kungla rahvas", ,,Teele, teele, kurekesed". · Süvendab oma loominguga eestlaste mineviku pseudomütoloogilist pilti. Mihkel Veske: · ,,Laulud viisidega" (,,Kodumaa" ,,Kas tunned maad", ,,Ilus oled, isamaa" ,,Minge üles mägedele") · Priius- ja isamaalaulud. Kodukohalaulud saksa luule mõjuväljas, kuid talupoeglikult mõjuvad. Looduslaulud. Armastuslaulud. Ado Reinvald: · Kogumikud ,,Villandi laulik", ,,Öitsi Ööpik" · Süüdistas eestlaste orjastajaid, kurdab isamaa saatuse üle. Emakeel, kodukant. Jakob Liiv: · kogumikud ,,Viru kannel", ,,Leina-lilled". Lugulaulud ,,Kõrbelõvi", ,,Püha kuju", ,,Revolutsioon". · Kaine aja kaine luuletaja. Väga allegooriline, vormikindel, ,,eesti soneti isa". Jakob Tamm: · Luulekogu ,,Ärganud hääled". · Rahvaluulele tuginevad lugulaulud. Karl Eduard Sööt:
Vanem rahvalaul – regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) – Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne. – regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) Uuem rahvalaul – siirdevormilised laulud – lõppriimilised laulud • olustikulised laulud • sõjateemalised laulud • sentimentaalsed armastuslaulud • mängu- ja tantsulaulud • vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Vanem rahvalaul: regilaulud •Lüroeepika – Müütilise sisuga laulud – Kosja- ja abieluteemalised laulud – Laulud igapäevasest tööst ja elust – Legendid • Lüürika – Töö- ja tavandilaulud o Töölaulud o Kalendrilaulud o Pulmalaulud Vaba kasutusseosega laulud o Laulud laulust ja laulikust
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...
sajandi ilmalikus laulus eristati 2 suunda. a. hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased b. peen madrigal, mille kujunemine oli seotud eelkõige madalmaade heliloojatega. Rahvalikku laulu üldnimetus 16. sajanil oli frottola-lihtsas vormis dtroofiline tekst, sageli korduv refrään, ülemises hääles meloodia. Madrigal-sai alguse 1530.a paiku. Iseloomulikud jooned: vaba värsivorm, puändiga lõpetus paaris viimases reas. Sisult armastuslaulud, sageli ka filosoofilise, erootilise või religioosse alltekstiga. Varane madrigal oli 4-häälne, zanri kõrgajal 1550-80 kirjutati 5 ja 6-häälseid madrigale. Madrigalide suurimad autorid on P. de Monte, Palestrina, O. Lassus. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse. Sajandi lõpus ilmusid soolomadrigalid. Saksamaa-seal püsis pikka aega ühehäälne laulukunst tänu minnensingeritele. Polüfooniline laul kerkib esile 16. sajandil. Tähtsaim laululooja oli H. Isaac.
1. ,,Muutuste raamat" e ,,Yijing", 2. ,,Laulude kaanon" e ,,Shijing", 3. ,,Dokumentide kaanon" e ,,Shujing", 4. ,,Riituste raamat" e ,,Lijing" ja 5. ,,Kevadete ja sügiste annaalid" e ,,Chunqiu". ,,Muutuste raamat" koosneb heksagrammidest, mille abil ennustati tulevikku. Tänapäeval enam ennustuste jaoks seda eriti ei kasutata, küll aga selgituste osa. ,,Laulude raamat" koosneb u 300 rahvalaulust, osad on rituaalsed hümnid, osad töölaulud, armastuslaulud, itkud lähedaste kaotuse või sõja pärast. Mõõdult on need neljasilbilised read, hiljem arenes sellest klassikaline hiina luule sh (). ,,Dokumentide raamat" koosneb valitsejate kõnedest Zhou dünastia algusest. Selle olevat koostanud ja toimetanud samuti Konfutsius, jättes välja need, mis tema meelest ei sobinud. ,,Riituste raamat" kirjeldab Zhou dünastia alguse erinevaid etiketireegleid, käitumisõpetus. See on väga konfutsianistlik, kuna Konfutsiuse jaoks oli tähtis
suhetes. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Liiv sai ainet kõigist aastaaegadest, enim tundis ta enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastuslaule ka emast. Luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule.
lähedastes suhetes. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Liiv sai ainet kõigist aastaaegadest, enim tundis ta enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastuslaule ka emast. Luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule.
,,Helin" Liivi looming, juba noorena hakkas luuletama. Surma eelaimus selgelt sees: ,,Helin pea matnud on mind. Kitsaks on jäänud maapealne rind." ,,Lauliku talve üksindus" ,,Ei näe enam" ma olen pime, kadus usk ja valgus. Raskusperioodi kirjeldus. ,,Minu luule" ,,Minu luule, sina oled kui haige tiivaga lind. Ilus oli lend, nüüd oigad all pimedas tihnikus. 4. Armastusluule- Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastuslaule ka emast. 5. Proosas- on Juhan Liivi peateos jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest,
muinasjutte ja muistendeid. Karl Eduard Sööt (1862-1950) - tuli kirjandusse realistliku põhihoiakuga, tõi 19. sajandi lõpul luulesse uudsema isamaatunnetuse, taotles nõudlikumaid ja aktiivsemaid teevalikuid arenguks. Eesti lastekirjanduse arenguloos suur meister, kes 20. sajandi alul koos Ennoga rajas täiesti uued, kunstinõudlikud alused lasteluulele. Anna Haava (1864-1957) - Koidula järel teine populaarne naiskirjanik, rahvalik luuletaja, tundesiirad ja sugestiivsed armastuslaulud pole minetanud värskust tänapäevalgi, mõjus oma südamlikkuse ja otsekohesusega, eriomase reaalsuse ja sisemaailma koosluse ning looduspiltide tabamisega. Tema sotsiaalfilosoofiline luule jaguneb sajandivahetuse lainetest ja ristlainetest mitmeks teemarühmaks. 28. Juhan Liivi elu ja looming. (1864-1913)- Alatskivi vallast pärit, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis,1886. Aastal lühidalt ka H. Treffneri eragümnaasiumis. 1882
·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon (pr k chanson-laul)- see on prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 16.saj algul oli sansoon valdavalt neljahäälne ja komponeeritud sarnaselt motetile. Võib eristada kahte laulutüüpi: a)ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning b) kiiretempolised ja lõbusad. Enamasti armastuslaulud. Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Clément Janequin sansoonizanri kuulsaim helilooja. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17
sünge. Sisaldab eluhädasid ja muresid. Ta on tuleviku suhtes kartlik, näeb tulevikus surma. Kasutab luules palju sümboolikat. Liivi luule on aus, kurvameelne, enesekriitiline ja ilustamata. Tähelepanuväärsemad luuletused: ,,Tulevik" (mereteemaline, mõtiskleb, mida võib tulevik tuua), ,,Kes meeldida tahab" (Liivile polnud teistele meeldimine tähtis, sest kes meeldida tahtis pidi roomama, nutes naeratama, kogu aeg tänama), ,,Ei näe enam" (raskusperioodi kirjeldus). Armastuslaulud olid enamasti lühikesed ja tabavad. Kurva alatooniga, kuid ilus ja siiras. Kajastuvad kibestumus, kahetsus, paratamatus. ,,Üks suu" (Liivi ja tema ema suhte kirjeldus), ,,Mu viimne laul" (Liisale, lihtne ja mõjuv). Looduslüürika kuulub eesti klassikasse. Haigusperioodil oli Liiv loodusega väga lähedane, tajus seda vahetult. Loodusluulele omane: pisidetailid, isikustamine, kordused. Enim tundis Liiv seotust kurva ja porise sügisega
nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Esindatud kõik aastaajad.Tundis enda seotust sügisega(eriti hilissügis). Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. "Sügis" , "Lumehelbeke" ,"Talvine tihane" , "Külm" "Tulen, tulen" (kevad) Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. "Sa tulid" , "Mu viimane laul" , "Üks suu"(pühendatud emale) Tema isamaalüürika - on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule).Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika.
lähedastes suhetes. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Liiv sai ainet kõigist aastaaegadest, enim tundis ta enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastuslaule ka emast. Luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule.
kõike taluma: peab roomama, tänama, nuttes naeratama. ,,Helin" Liivi looming, juba noorena hakkas luuletama. Surma eelaimus selgelt sees. ,,Ei näe enam" ma olen pime, kadus usk ja valgus. Raskusperioodi kirjeldus. ,,Minu luule" Luule lend oli suur, kuid nüüd nukker. Hinnang loomingule. ,,Ärge küsige mult luuletusi" luuleloomingu kreedo, Liivi hinnang endale, võtab kokku oma loomingu. Ütleb välja, et on oma vaimuhaigusest teadlik, tunnistab otsesõnu haigust. Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja musikaalne rütm. Üldjoontes on armastusluule kurva alatooniga, ilus, siiras. Selles kajastuvad kibestumus, lootuse kadumine, armastuse võimatus tema jaoks, kahetsus ja paratamatus. Sisse on põimitud ka lahkumised. Palju on võrdlusi loodusega. Luuletajale on armastatu ilu ja õnne kehastus, ta toob päikse ja peletab mure. Liiv on armastusluulet kirjutanud ka emast
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
