kalduvad meeleldi õigelt teelt kõrvale. Et vaidlusesse selgust tuua, andis Issand Kuradile vabad käed ning jättis Fausti Mefistofelese meelevalda. Viimane lubas kõik peategelase soovid täita. Niisiis käib Faust koos Kuradiga mööda ilma ringi ja naudib olukorda. Võib arvata, et esimeses osas võitiski kihlveo Kurat, kuna tal õnnestus mees enda poole saada. Kõrvaltegelane Margareta aga armub Fausti ning osa lõpus läheb armastatu naist päästma, kuid see ei õnnestu. Koos Mefistofelesega tapab peategelane oma kallima venna. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna. Teda häirib küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab.
St Andrea della valle kirk Roomas. Vanglast põgenenud Rooma endine konsul Angelotti tuleb kirkikust otsima pagemiseks vajalikke riideid, mida tema õde markiis Attavanti oli perkonna kabelisse jätnud. Kunstnik Mario Cavaradossi saabub kirkikusse lõpetama oma maali Maarja Magdaleenast, mille modelliks on olnud markiis Attavani. Arvates, et kirkikus pole kedagi, tuleb Angelotti kabelist välja ja kohtub ootamatult Cavaradossiga, kes lubab ta peita oma villasse. Kui Lauljanna Floria Tosca oma armastatu Cavaradossi juurde kirikusse tuleb, on Angelotti uuesti sunnitud Kabelisse varjuma. Maalitud naise sarnasus Attavantiga ärtab Toscas armukadedust, kuid kunstnik ütleb, et armastb vaid teda. Tosca lahkub õhtuseks etenduseks valmistuma. Kahuripauk kindlusest annab märku, et Angelotti põgenemine on avastud. Cavaradossi ja Angelotti lahkuva kiiresti kirikust. Kirikuteener teatab , et võit Napoleoni üle tähistatakse täna õhtul kontsertiga Farnese palees, kus esineb ka Tosca.
tunded tema poja vastu on siirad. Hoolimata lugupidamisest Violetta vastu, nõuab Germont daamilt, et ta loobuks tema pojast, sest Alfredo õe peigmees on ähvardanud kihluse tühistada, kui noormees oma kooselu selle häbiväärse naisega ei lõpeta. Kuigi Violetta teab, et ta on peagi suremas, otsustab ta teiste õnne nimel ohverdada enes armastuse. Viimases vaatuses tulevad Alfrdo ning tema isa andestus paluma, kuid on juba liiga hilja. Violetta sureb oma armastatu kätevahel. ''La Traviata'' on väga hästi lavastatud. Eelnevalt lugesin ma, mida Verdi püüdis oma teosega edasi anda ning Taisto Noor polnud mõtet kaotanud. Eriti meeldis ballidel toimunud tegevus ning näitlejate liikumine. Kunstnikutöö oli samuti ajastule vastav- maalid seintel, purskkaev ning paljud muud detailid aitasid kaasa ooperisse ning selle ajastusse sisse elamiseks.. Peaosalist Violettat kehastanud Svetlana Trifnova tase oli vägagi kõrge ning teda oli hea kuulata
tegema otsuse, kuhu leeri ta kuulub. Leemet proovib samuti metsast põgeneda ning elab mõnda aega külas, kuid pöördub hiljem tagasi. Mõlemas pooles pettunud peategelane alustab võitlust uute uskumuste vastu, samas keeldub tunnistamast vanu tavasid. Ta tapab tuhandeid külaelanikke koos oma vanaisaga. Põletab maha hiie ning raiub tükkideks hiietarga, kui see Leemeti armasama tapab. Võitlus uute maailma tavade vastu toob Leemetile raskeid kannatusi, ta kaotab enda perekonna, armastatu, sõbra ja näeb pealt keele välja suremist, olles selle viimane kõneleja. Eelkõige toimubki võitlus kahe maailma vahel metsa ja küla vahel. On olemas ka kolmas maailm, kus elab raudrahvas. Külarahvas austab raudrahvast väga. Väga palju räägitakse keeleoskusest ussikeeleoskusega on võimalik teisi loomi oma soovi järgi käituma panna. Kivirähul on suurepärane fantaasiamaailm. Siin raamatus on erinevad põlvkonnad
Arlekiin, Colombina ja Pantalone meenutavad commedia dell'arte traditsioonilist kolmnurka. Tegin seal ka mõned uuendused. Uuendused puudutavad peamiselt rütmi ja harmooniat. Taktimõõt vaheldub kolmanda pildi lõpul 4/8-lt 5/8-le ning sealt edasi 6/8-le. Samuti võib "Petruskas" leida polütonaalseid episoode. Kuidas te sattusite Ameerikasse? Mul oli seal kontakte ja kui Euroopas algas II Maailmasõda, siis otsustasin USA-sse kolida. Hiljem naases mulle ka mu armastatu Vera de Bosset, kellega ma seal ka abiellusin ja kolisn elama Hollywoodi. 1945. aastal sain ka Ameerika kodakondsuse. Kas te Prantsusmaal või Ameerikas elades ka kodumaad külastasite? Venemaal käisin ainult korra ja sinna viis mind mu töö. 1962. aastal käisin Sankt-Peterburis kontserte andmas. Milline tunnustus on teile endale kõige südamelähedasem? 1959. aastal sain Léonie Sonningi muusikaauhinna, mis on Taani kõrgeim muusika-alane tunnustus.
vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis- romantilist armastust. Inimestevaheline armastus · Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel. Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama. Armastusstiilid · Psühholoogid Susan ja Clyde Hendrick töötasid välja oma armastusstiilide teooria: · Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg · Ludus mänguline, naljatlev armastus · Storge aeglaselt arenev kiindumus ja lähedus · Pragma pragmaatiline armastus · Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline
Ometi ei saa seda talle ette heita, sest nimetatud iseloomuomadusi leidub igas inimeses. Hamlet oli pärast oma isa, Taani kuninga surma võtnud nõuks tabada mõrvar ja vastata talle sama julma teoga mõrvaga. Ta pidi olema kindel, et tapab õige mehe, sest süütu inimese tapmist poleks Hamleti natuur välja kannatanud. Niisiis plaanis prints mõrva võrdlemisi kaua ning tahtis, et kõik oleks õiglane ja aus. Suure tagasilöögi sai ta tegutsemine aga Poloniuse, Hamleti armastatu Ophelia isa püüdlustega teda halvas valguses näidata. Polonius üritas nimelt õukonnale väita, et prints on aru kaotanud ega tea enam päris täpselt, mida ta räägib ja mõtleb. Hamlet teadis, et peab kiiresti ja otsustavalt tegutsema, sest olukorras, kus terve õukond teda hulluks peab, pole tal võimalik oma plaani ellu viia. Viimase kinnituse mõrvari õiges isikus sai Hamlet pärast näitlejate külastust lossi. Prints oli
Cist ei andnud veini ,sest see ei olnud tavaline lauavein kuid hiljem loovutas kõik veini Gerile. III Novell Kuningas Roberto saabus marssalina Firenzesse,kus hakkas talle üks naine meeldima.Tal õnnestus magada naisega valeraha eest.Pärast seda tuli tal taluda linna elanike põlgavaid pilke.Hiljem ütles Nonna midagi sellist mis panid nad mõlemad ( piiskopi ja marsalli) vait.Mõlemad tundsid endid puudutatud olevat. IV Novell Kokk Chichibiot praadis kurge,kuni astus sisse ta armastatu Brunetta,kellele ta loovutas ühe kure kintsu.Hiljem kui kurg söögilauale sattus pidi kokk valetama hakkama.Osadel kurgedel pidavatki üks jalg olema,mainis Chichibiot kuid Curradot sellinne vastus ei rahuldanud ja ta tahtis,et seda tõestataks talle.Chichibiot pääses karistusest hea nalja tõttu. V Novell Jutustab härra Forese da Rabattast ja Giottost.Mõlemal neist olid omad anded.Mõlemal oli vaja hiljem linna jõuda aga jäid vihma kätte.Hobused pritsisid nad
Tegevuspaik Teoste põhitegevus toimub ranna ääres. "Õitsvas meres" Saaremaal Atla lahe ümbruses. Kalurikülas mere lähedal. "Leegitsevas südames" põhjarannikul asuval Verilaiul, tuultest räsitud liivasel künkal, pisike hütt Tuulemäel. Peamõte Õitsev meri : Rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus. Leegitsev süda : Kannatused, andestamine, kunsti loomine ja kunstniku missioon. Ühine : Mõlema romaani peategelase pöördumine koju ja armastatu leidmine. Sisu "Õitsev meri" (1945)- Vabadikupere poja Hannese elutee kujutamine. Oma elule eesmärgi ja rahulolu leidmine. "Leegitsev süda" (1935)- Andeka muusiku Joosep Maarva loominguline eneseületamine. Kuidas leida tee oma rahva hinge? Sisu "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Peategelasel Hannesel on romaan Taluteenija Anu Maarva on rikka tüdruku Niidaga, kes aga sünnitanud ja kasvatanud poja läheb linna õppima
parasjagu siis, kui nad tunnevad rõõmu rahulikust elust. Novellides käsitletakse paljusid probleeme, mis on seotud varanduslik ebavõrdsusega, armuprobleemidega, valede ja kannatustega. Teos jutustab maapealse elu uutest väärtustest, mis on vastupidised endistele keskaja ideaalidele. Renessansiaja inimest iseloomustab teadmistejanu ning uurimise ja avastamise soov. Raamatus tõstetakse eriti esile armastust. Armastus on ülevamaid ja loomulikuimaid inimtundeid. Oma armastatu nimel näidatakse välja suuremeelsust, heldust ja ohvrivalmidust. Naerdakse välja neid, kes armusuhteid sõlmivad omakasu eesmärgil. Tauniti abielu, mis põhines majanduslikel kaalutlustel. Nimelt kujutati paljudes novellides ette abielunaisi, kes oma meestele truudust murravad endile armukesi soetades. Samuti rõhutakse teoses seda, et igal inimesl, vaatamata seisusest ja päritolust, on õigus isiklikule õnnele. Laidetakse ühiskondlikku ebavõrdust
W.Shakespeare "Hamlet" Tegelased: Hamlet, Claudius(Hamleti onu), Polonius(Ophelia isa), Horatio, Laertes(Ophelia ven), Gertrud(Hamleti ema), Ophelia(Hamleti armastatu) jt. Tegevuskoht: Taani Sündmustik: Hamlet räägib oma isa vaimuga. Vaim räägib Hamletile, et Claudius(Hamleti onu) tappis ta ning abiellus Gertrudiga(Hamleti ema) ja sellise võika roima teel pürgis Claudius troonile, vaatamata sellele, et troon kuulub Hamletile. Hamlet vannub isale, et (see vaim on Hamleti isa!) maksab kätte. Sisse tuleb intiimne armastusteema Hamleti ja Ophelia vahel. Ophelia isa ja vend seda heaks ei kiida. Hamlet hakkab II vaatuses hullu teesklema. Ta mitte ei varja oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua solvavat kriitikat ühiskonna pihta: tema sõnul on Taanimaa vangla; samuti kogu maailm, mille üks kõige hullemaid urkaid on Taani. Kuninga roima paljastamiseks laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiini "Gonzago mõrv", ku...
rohkelt onomotopöad ning luules ,,Sireli" sõnadekordus (muudab mängulisemaks) 2) Luuletuses ,,Ärge tapke inimest" Visnapuu ütleb otseselt välja, kui palju ta sõda jälestab. 3) Arvan, et antud luuletustes isamaalisus väga ei kajastu, kuid luuletuses ,,Sireli", on midagi isamaalist, põhjendust ei oska tuua. 4) Luuletuses ,,Carpe diem" ja ,,Ingi haual" luuletuses ,,Ingi haual" kirjeldab ta, kuidas varsti temagi oma armastatu juurde naaseb: aeg möödub kiiresti. Liiva ja kivide jaoks on aga ajataju olematu ning nemad on igavesti Ingi haua juures. ,,Carpe diemis" on sarnane meeleolu: aeg on lühike ning saab varsti otsa... ,,Carpe Diem" erineb ,,Ingi hauast" aga selle poolest, et sõnum on teine: Visnapuu õhutab meid oma aega nautima. 5) Luuletuses ,,Igavesti" Visnapuu räägib oma armastatust ning sellest, kui väga ta temaga olla tahab. Minu arust võib hea luuletaja olla heas igas stiilis
tema välimusest, majanduslikust seisusest või muust sellisest. Sellises armastuses ei panda üksteise vigu või puuduseid tähelegi või vaadatakse neist mööda Kui selline armastus on vastastikune, siis on see minu arvates peaaegu täiuslik armastus. Päris täiuslik pole see sellepärast, et igas armuloos on omad head ja vead. Teistele võib see samas tähendada seda, et kui inimene armastab kedagi väga palju, siis ei pane ta tähelegi kui ta armastatu teda ära kasutab või petab. See näitab ka seda, et armastus võib muuta teist inimest paremaks kui ta tegelikult on. Näiteks saab tuua selle, et ühel mehel on toredad lapsed ja armastav naine, kes oleks nõus oma mehe eest ükskõik mida tegema. Isegi kui mees satub vangi, aitab naine ta sealt välja kasvõi oma musti sokke müües. Kui naine oma lastega mehele vanglasse vastu minnes näeb teda suudlemas teist naist ja siis temaga koos lahkumas, jätab see südamesse väga suure jälje
Ilias Trooja kuninga Priamose poeg print Paris rvis Sparta kuninga ttre printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema s...
"Kass tulisel Plekk-katusel", "Kaks eelmängu", "Kaks järelmängu" ja "Iguaani öö". Esimene tähelepanuväärseim teos ilmus 1940 aastal-näidend "Inglite taplus" pälvis Rockefelleri fondi preemia. "Klaasist loomaaed" on Tennessee Williamsi näidend.Selle näidendiga sai Tennessee Williams maailmakuulsaks.Klaasist loomaaia tegelased on Amanda Wingfield, tema tütar Laura Wingfield ja poeg Tom Wingfield ning Laura eluaegne armastatu Jim O'Connor. Näidendil on seos tema enda eluga. Amanda sarnaneb kirjaniku emaga, Laura tema õega ning Tom autori endaga, sellest on juba raamatu alguses aru saada, sest kõik on pandud kirja väga hingeliselt. Laura on häbelik tüdruk, kes hoolib väga oma klaasist loomaja eest. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees, kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim O'Connor kingib lõpuks Laurale suudluse, kuid jätab ta maha, teatades kihlusest teise naisega.
Kohe tema saabumise hetkest on kõik pea peale pööratud, hakkab juhtuma igasuguseid imelikke asju ja enamus inimesi, kes Wolandiga natukenegi rohkem kokku puutuvad, lähevad hulluks. Esimine põhiprobleem on, miks inimesed on ahned? Raamatust näide, et teatris kus Woland esines, tegi ta triki inimeste peal, kus ta lasi rahal langeda inimeste sekka ja jälgis, kuidas inimesed hulluvad ja raha järele krabavad ning käe sirutavad. Teine põhiprobleem on mida ollakse oma armastatu nimel valmis tegema? Margarita muutus üheltpoolt halvemaks, sest senikaua kui ta oli kahe jalaga maa peal ja oma maise abikaasaga koos, ei teinud ta kellelegi kurja, vaid elas oma elu. Ent kui ta muutus nõiaks, siis muutus halvemaks, sest ta jättis oma abikaasa maha. Lõi Moskva korterelamute klaasid puruks ja üleüldse laasta palju ning müüs oma hinge Saatanale. Teisalt ta tegi kõike vaid hea eesmärgi nimel, Meistri armastuse pärast.
Varsti sureb tema isa. Veidi aega pärast sureb ka tema onu, kes jätab Jevgenile päranduseks mõisa. Onegin kolib maale, onu mõisa. Talle hakka meeldima omaette olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski kirjutab palju romantilisi luuletusi ja onegin tahab teada, kes on Lenski muusa. Poeet võtab Jevgeni Larinite juurde, kus elab Olga ja tema õde Tatjana. Olga on Lenski armastatu. Oneginile jääb pigem silma Tatjana, kuid naine armub sügavalt Jevgenisse. Tanja ootab Jevgenit tagasi, kuid mees ei tule ning lõpuks otsustab ta jevgenile kirjutada. Jevgeni ei vasta, kuid läheb Tatjanale külla ning seal nad vestlevad. Jevgeni ütleb tatjana armastusest ära, kuna ei soovi abielluda. Läheneb Tatjana nimepäev ja selle auks korraldatakse pidu, kuhu Lenski üritab meelitada ka onegini, väites, et pidu on vaid pereliikmetele
Oleks Lolita kodus olnud , oleks proua Haze talle saanud otse telda mis tal vaja ja poleks linud kirju ra viima ning ta poleks ka auto alla jnud. Lolita juures ei meeldinud mulle see pidev tujutsemine kuid ehk see oligi nii meldud. Meeldis tema juures see kuidas ta suutis Humberti oma srme mber keeata. Ja muidugi oli mul temast kahju kui ta nuttis Humberti kte vahel siti. Ta oli teose thtsaim tegelane selleprast, et see jutustas tema elust ja leelamistest. Ja muidgi oli ta ka Humberti armastatu ja mees ju phendas selle raamtu talle. Humbert Humbert. Humbert Humbert oli kena mees kes muutis kik naised nrgaks oma vlimusega. Ta sai endale naiseks oma armastatu ema kuna teine liiga noor, et endale naiseks vtta ! Ta ise arvas, et tema perverssuses on sdi see , et ta noorena Annabelliga (noorplve armastus) ei saanud koos oma unistusi tide viia. Ja muidugi mjutas tema elu noor Dolores kellesse ta koheselt armus. Dolores ehk Lolita tles tema kohta:" Sa oled pervertne vanamees ja vgistasid
- Nero lasi tappa oma eksnaise ja kaksteist päeva peale lahutust abiellus ta Poppealega - Nero võttis osa öistest kaklustest, kõik kes ta ära tundsid kõrvaldati - Poppea tõi ilmale tütre Augusta, kes suri veel enne nelja kuuseks saamist - 65ndal aastal jäi Poppea uuesti lapseootele, seekord surid laps ja ema mõlemad Nero käeläbi, kes joomaorgialt tulles oma naist jalaga lõi, selle löögi tagajärjel hukkusid mõlemad. - Järgmine Nero armastatu oli aga mees (Sporus ), ta lasi mehe kastreerida ja soovahetuse teha. - Tema aga paljastati ja Sporus läks vabasurma - Nero meeli köitis nüüd Statila Messalina - 66ndal aastal nad abiellusid - ideaalne naine oli laiapuusaline ja kitsarinnaga, et seda saavutada nööriti tüdrukutel juba noorest peast rind sidemetega kokku - kuue- või seitsemeaastaselt algas kooliaeg, tüdrukuid õpetati kodus, õpiti lugema.
vaatepilti, kuidas rüütel hobuse seljas alasti naist taga ajas. Kõrval koerad, kes naist hammastega kinni võtsid, et rüütel naise külma südame temast välja saaks ja koeradele annaks. Mees tahtis naist kaitsta. Hobuse seljas olev mees räägib, et peale nende mõlema surma, seati nende saatus selliseks, et mees jääbki teda taga ajama. Kuna see toimus selliselt iga reede, kutsus Nastagio pidulikuks söögiks kokku tähtsad inimesed, kelle seas ka ta armastatu. Kohutav vaatepilt kordub ja see hirmutas armastatu ära nii, et selle viha Nastagio vastu muutus armastuseks ja nii saigi Nastagio tütarlapsega abielluda. 9. novell Sarnaneb 8. novelliga, kus oma varandust armastuse nimel ohverdatakse. Federigo degli Alberighi armus aadlidaami Giovanmasse, kes aga Federigole vastuarmastust ei pakkunud. Federigo raiskas oma viimse varanduse ja jäi vaeseks. Kolis talukohta oma väiksesse mõisa, endal vaid armastus ja väike pistrik
Hingus Hing on üleloomulik nähtus,mida seostati alguses hingamise ja tuulega.Hing on ka tunnetuslik pool, kui hing on tervik on inimene tugev ja suudab käia kindlalt oma rada, ilma et pidevalt sealt kõrvale astuks või komistaks. Vanajuudi ja kreeka keeles võib sõna, mida Piiblis on tõlgitud sõnana "hing", tähendada järgmist:- keha,loomine,süda.mõistus,isik,ise. Hästi arenenud hingega inimene suudab mõista hästi paljusid asju. Ja mida vähem arenenud hing, seda vähem saab ta asjadest aru. Inimesel on ka osahinged, näiteks kui inimesel on halvatus, siis osahinged lahkuvad, kui halvatusest saab inimene terveks, siis osahinged tulevad tagasi. Haige inimene ei tohtivad ka juuksed pesta, sest siis võib kaitsehinge mahapesta. Kui keegi haigeks jäi, usuti, et tema hing läks kaduma või rööviti ära. Hing ei sure, ta kestab igavesti. Kui inimese keha sureb, vabaneb hing seostest füüsilise keha ja ümbritseva maailma...
Mina ja Juhan Liiv Elu on täis tõuse ja mõõnu. Nagu ka J.W.Goethe oma eluajal ütles, et üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. Mind puudutas Juhan Liiv oma traagilise elusaatuse poolest väga, samuti ei jätnud külmaks ka tema luuletused, mis olid nõnda siirad. Minule jääb mõistatuseks, miks peavad head inimesed alati kannatama, nagu Liiv pidi seda tegema, oma rusuva vaimuhaiguse pärast. Ta ju õnnistas meid oma luulega, kuhu pani oma ihu ja hinge. Lugesin raamatut "Juhan Liiv mälestustes", mis oli koostatud paljude inimeste kirjutiste põhjal. Karl Kornel rääkis loo Liivist, et ta oli ühel päeval seisnud Eesti teatrimaja ehitusplatsi juures ja vaadanud pealt müüride rajamist. Juhan langenud siis hetkega põlvili ja hakanud endalt riideid seljast ära võtma, sest see pidi olema vähim, mida ta oma isamaa hüvanguks teha sai. Liivi käitumine näitas mulle seda, et ta on võimeline endast...
Kui hertsog lahkub kogunevad maja juurde õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Rigolettole aga räägitakse, et soovitakse röövida naabruses elav krahvinna ja nii satubki ta enesele teadmata appi röövima oma tütart. Alles hiljem avastab ta kohutava tõe. III vaatlus toimub hertsogi palees. Hertsog on nukker ning soovib veel kord näha tundmatut neidu, kuid leiab eest tühja maja. Röövitu tuuakse lossi ja hertsog on rõõmus, kui leiab eest oma armastatu. Tuleb Rigoletto, keda võetakse vastu irvituste ja pilkega. Rigoletto mõistab, et tema tütrest on saanud hertsogi armuseikluste järjekordne ohver. Rigoletto on meeleheitel ja kannatav ning ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu. Tuleb Gilda ning palub isal hertsogit säästa. Rigoletto on otsustanud kätte maksta ning kavatseb seejärel Mantuast lahkuda. IV vaatus. Mincio jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga
Shakespeare kirjutas komöödiaid, ajalookroonikaid, tragöödiaid ja tragikomöödiaid (komöödia ja tragöödia koos). 7. Mitu näidendit, poeemi, luuletust + sonetti kirjutas Shakespeare? Poeeme 2; näidendeid 37; luuletust + sonetti 154. ,,HAMLET" 1. Nimeta ,,Hamleti" peategelasi. (4 vähemalt) Hamlet Taani prints Gertrud Taani kuninganna, Hamleti ema Claudius Taani kuningas, Hamleti onu, vana kuninga vend Ophelia Hamleti armastatu Horatio Hamleti sõber Polonius kuninga parem käsi, Ophelia isa 2. Kus ja millal toimus ,,Hamleti" tegevus. Hamleti tegevus toimub Taanimaal 12. sajandil. 3. Kust saab Hamlet teada isa mõrvari? Hamleti isa vaim ilmutas ja ütles talle et Claudius on tema mõrvar. Ta lasi kuninga kojas esitada esitluse, kus kirjeldati tema isa tapmmist. Hamlet tahtis teada kas Claudius suudab seda lõpuni taluda, kui ei suuda, siis on ta mõrvar ja ta ei suutnudki. 4
maailma valutusse ümberehitamisse, milles kangelane peab läbima terve rea individuaalseid katsumusi, et jõuda mõistuse ja progressi maailma. Vikerlased esietendus 1928.a. ,,Estonias".Sigtuna vürsti Olavi rüüsteretked Eestisse muutuvad liiga sagedasteks. Saadikud mandrilt paluvad abi Saaremaa vanemalt Vaholt. Otsustatakse teha vasturetk. Ent vaenlane ennetab eestlased, tungib Vaho valdustesse ja viib vangina kaasa tema tütre Juta. Noore vanema, Juta armastatu Ülo juhtimisel ruttab Eesti malev rootslastele kätte maksma ja Jutat vabastama. Sigtuna lossis vangis viibiv Juta igatseb kodumaa järele. Vürst Olav püüab lubaduste ja ähvardustega võita Juta armastust. Tuuakse teade, et eestlased ründavad linna. Juba tungibki Ülo oma meestega lossi. Sigtuna hävitatakse, Olav võetakse vangina kaasa. Saaremaal oodatakse pikisilmi vikerlaste tagasijõudmist, kes saabuvadki võiduga.
Ivanhoe võitis sellegi võitluse , kuigi ta ei oleks tohtinud võidelda, sest ta polnud päris terveks veel saanud .Ivanhoe ja Rowena armastasid teineteist ja nad abiellusid. Ivanhoe teenis veel palju aastaid kuningas Richardi teenistuses endale kuulsust . 4. Romaanis on ka teisi rahvuslikke kangelasi- Gurth, Wamba, Tuck. Romantismile iseloomulikult on tegelaskujud vastandatud: juuditar Rebeca ja saksi leedi Rowena, kes armastavad mõlemad Ivanhoe'd. Ivanhoe ise ja tema armastatu leedi Rowena jäävad keerukas sündmustikus tahaplaanile, kuigi nende saatus ja omavahelised suhted moodustavad teose sündmustiku.Romantikule iseloomulikult vastandab Scott oma romaanis erinevaid tegelasi: ivanhoe ja Cedric isa ja poja vastuolulistes suhetes, Ivanhoe ja Front de Boeuf oma rivaalitsemises Rowena pärast jne. 5. Ma arvan, et autor tahtis seda kirjeldada , mis toimus sellel ajal . Kuidas võideti au ja kuulsus. 6. Minu arust oli raamat suht huvitav
Noormehel oli plaanis aidata materiaalselt oma pereliikmeid ja lõpetada enda õpingud ülikoolis ning seejärel olla täisväärtuslik ühiskonnaliige. Pärast tapmist ei kasutanud ta röövitud rahast sentigi. Tema hinge valdas õudus ning temasse sigines vaenutunne. Ta ei mõistnud enda sisemuses toimuvat: plaanide kohaselt ei oleks tohtinud sisimas tal selliseid tundeid tekkida. Raskolnikov saadeti Siberisse sunnitööle, kus ta elas läbi hingelise murrangu. Sonja, kes oli Raskolnikovi armastatu, piiritu usk ja väsimatu armastus päästsid noormehe hingepiinadest, üksindustundest ja võimetusest armastada isegi kõige lähedasemaid inimesi siin ilmas. Raskolnikov mõistis, et õnn ei seisne komfordis, vaid õnn saadakse kannatamise hinnaga. Paulo Coelho raamatu "Üksteist minutit" peategelane oli vaesest perest pärit Maria, kes langes protitutsioonikaubanduse võrku. Ta jäi pimesi uskuma Sveitsi päritolu meest, kes tegi talle
· Naine sureb, mehel ei ole enam võimail midagi muuta, kõik jääb süngusesse. · Unistus lendab küll otsima ideaali, aga peab naasema koormatud süngetes eelaimustest ja nägemustest. · Kangelane kaotab oma armsama. · Teose mõte on head inimesed peavad olema õnnelikud, õelad saavad karistada. O.Wilde "ööbik ja roos" · Armastus, eneseohverdus, ilu, eneseuhkus · Enda ohverdamine armastuse või armastatu nimel. H.Ibsen "Peer Gynt" · Tõeline armastus peab suutma alati andestada · Isiksus, Peer Gynt oli rahulolev kõiges ja alati, hoolimatu, egoistlik A.Kivi "Seitse venda" · Vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega · Töö, nälg, haritus, suhtlemine, kodu, pere C.Dickens "Oliver Twist" · Head inimesed peavad olema õnnelikud. 4. Teada, kes on kirjutanud järgmised teosed ja millisesse kirjandusvoolu need kuuluvad: "Isa Goriot" H
proovib uputada, kuid ei saa hakkama. Järgmine öö tüdruk ja Janko põgenevad, pime poiss jääb maha. Petsorini asjad on varastatud. 5. Vürstitar Mary Petsorin Grusnitski doktor Verner - Leena Petsorin jõuab uude linna. Grusnitski Petsorini vana tuttav armub vürstitar Marysse. Petsorin käitub vürstitariga kohatult, kuid võrgutab neidu salamisi. Mary armubki Petsorinisse ja Grusnitski on Petsorini peale vihane. Linnas peatub ka tüdruk Leena, kes on Petsorini ammune armastatu. Kord, kui Petsorin kohtub salaja Leenaga, põrkab ta pimedas Grusnitski ja mõne mehega veel kokku, kes peavad teda vargaks. Petsorin lööb üht meest ja põgeneb. Grusnitski kutsub Petsorini duellile ja Petsorin tapab Grusnitski. Doktor on Petsoriniga sarnane mees, nad mõistavad teineteist väga hästi. Doktor on Petsorini käänaja duellil. 6. Vuli© - kasakas Petsorin FATALISM Kord vaidlesid mehed saatuse olemasolu üle ja üks mees nimega Vuli© asus tõestama saatuse olemasolu
huviga jälgisin Teose peategelane oli talupoeg Peer Gynt, keda mängis V. Latisonoks. Ta tantsis minu arvates väga hästi ja graatsiliselt. Tõesti muljetavaldav oli vaadata, et ka mehed nii hästi tantsida oskavad. Oma rolli elas ta väga hästi sisse. Peer Gynt oli uudishimulik noormees, kes läks maailma rändama, et leida iseennast ja õnne. Oma rännakutelt tagasi pöördudes saab ta aru, et tõeline õnn asubki kodus, kus ootas teda armastatu Solveig. Neiut mängis H.J Blackbmn. Ka tema esitust oli väga meeldiv jälgida. Temast jäi meelde eriline õrnud ja heatahtlikkus. Tegelastest võiks veel välja tuua Peer Gynti ema Ase, kes tundus armastava kuid ka veidi karmi naisena. Tal oli väga tugev ning omapärane hääl.Veel üks meeldejäävamatest tegelastest oli Mäekuningas, keda kehastas R. Stepanov. Tema tantsis väga jõuliselt ning temperamentselt (kohe oli aru saada, et tegu pole eestlasega).
languse. Peale konflikti lahedust on eraldi peatükk mustlaste eluviisi ja keele tutvustusega. See jätkab sujuvalt novelli, sest on mustlased on läbiv teema ja on ühtlasi ka novelli lõpetus. 5. Autori juhtmõtteks on armastuse ja veendumuste keerdkäigud. Mulle tundub, et autor üritab öelda, et kui sa kord kirglikult armud, siis su silmad sulguvad ülejäänud maailma ees ja sa suudad keskenduda ainult oma armastusele. Kui aga su armastatu sulle samaga ei vasta kehtib mõte, et kui sina teda ei saa, ei saa mitte keegi. Don Jose loobus kogu oma elust, et Carmenit saada, aga lõpuks tappis ta armukadeduse pärast. 6. Mina arvan, et Carmen on hea raamat. Tegevustik on kiire ja kaasahaarav ning miljöö on huvitav. Mulle meeldib see ka selle pärast, et küllaltki lühikeses novellis peitub sügavam mõte. Samuti meeldisid mulle autori lahendused teose ülesehituses. Süveneda aitas tegevuse toimumine eri
põhjustas? Arvan, et käesoleval juhul on süüdlaseks suur ja õilis tunne- armastus. Svidrigailov oli palju aastaid elanud koos naisega, kelle vastu tundis vaid tänutunnet. Armudes Dunjasse, Raskolnikovi õesse, leidis mees põhjuse, mille nimel edasi elada. Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita. Suureks takistuseks sai aga mehe naine Marta Petrovna. Armastatu eest ollakse ju tavaliselt kõigeks valmis ja nii jätkus mehel julgust oma naise tapmiseks. Dunja aga ei tahtnud mõeldagi tööandja naiseks saamisest. Ta kolis emaga Peterburi ja pidas plaani hoopis Luziniga abielluda, kuid see ei meeldinud neiu vennale Raskolnikovile sugugi. Kui pulmaplaanid lõpuks katki jäid, sõitis linna ka Svidrigailov, kes ei olnud harjunud mõttega, et ta peab armastatust ilma jääma. Dunja poolehoidu püüdis ta võita rahaga. Neiu jäi aga oma otsusele kindlaks
Romaani põhiteemaks ja ,,probleemiks" on armastus ja sellega kaasnevad inimsuhted tülid, armukadedus, meeleheide ja kaotusvalu. Teist suurt rolli mängib sõda sellega kaasnevad kannatused ja elutingimused. 3. Teos on peamiselt peategelase Scarlett O'Hara elukirjeldus, tema eluteel seisnevate raskuste läbimine ning kasvamine hellitatud noorukist läbi karmi maailma enesekindlaks ja töökaks naiseks. Teose peamised konfliktid ja intriigid seisnevad peategelase, tema armastatu ja tema armastaja vahel. Romaani läbivad inimsuhted on keerulised. See raamat ongi justkui ühe suure konflikti kirjeldus, kodusõja, ning sinna juurde on põimitud lugu armastusest, selle kaotamisest ning enese leidmisest. 4. Raamat koosneb kolmest osast, mis omakorda jagunevad peatükkideks. Igas peatükis on veidikene eelmisest erinev teemakäsitlus, kuid jutt on ühtne ja teemamuutused ei ole radikaalsed. Pigem on kõik üks pikk järjestikuste sündmustega jutustus
ja ei suuda üksteisest kauem lahus olla kui mõned päevad, ilma, et kohutav igatsus peale tuleks. Samas luulekogus ,,Sonetid'' ilmus veel üks minu jaoks märkimisväärne luuletus ,,Sina ütled''. Luuletuses kajastub Underi impressionistliku kujutuslaadi, põimides loodust ja mehe vooruslikust. Luuletuses avaneb Underi anne kreatiivselt kujutada armu- ja looduselamusi. ,, Kui nagu liblik hõljub naeratus/ sul ümber huulte avaneva mooni, '' kirjeldab Under oma armastatu kergelt tulevat, muretut naeratust, mille ilu on võrreldav avanenud mooniga. Luuletus ,, Sina ja mina'' , mis ilmus kogumikus ,,Kivi südamelt'' aastatel 1930-1935 on hoopis teise alatooniga kui nooruses kirjutatud armastusluuletused. ,, Sa ajad kärbsed mu toast, / sa oled mu seljakatja./ Kuid sina oled kindel, / kui lendaksid tuvid sull' suhu - / Nii tugev vaist on lindel, / kes ikka teavad: kuhu.'' Ridades kajastub autori küpsemist, noorusliku armastuse
ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus. Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu (homoseksuaalse suhte puhul ka samast soost armastajatel) on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll praktiliselt puudub. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama. Romantiline armastus Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootilis- romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel. Psühholoogid on püüdnud selle komponente ja stiile kirjeldada. Armastuse kolmnurgamudel
Nende vestlused on pingutatud ja pealiskaudsed nii võivad suhelda ka omavahel rongis kõrvuti istuma sattunud päris võõrad inimesed. Nad on viisakad...ja väga ükskõiksed ja väga-väga muutliku meelega. Küll on keegi sõber, samas vihatakse teda. Küll käitus nagu jobu, aga muidu on täitsa tore poiss. Küll joob nagu voorimees ja magab kõigiga peale oma tulevase abikaasa, aga kõik jumaldavad teda ikkagi. Armuke, kes ei saa aru, et oli vaid seiklus, kihlatu, kes vaatab kõrvalt armastatu lõbutsemist ja lõpuks sõber, kes armastab tõsiselt ja keda nagu vastu armastatakse....aga neist ei saa kunagi paari. ,,Meil oleks võinud olla pagana tore koos elada..."ja ,,Jah, sellele on vähemalt ilus mõelda". Ja ongi kõik. Raamat on läbi. Ja ise oled ka peale raamatu kinnipanemist suhteliselt läbi. Ohtralt veini, pinevus välise muretuse taga ja eelaimus millestki, mis paratamatult peab juhtuma. Kadunud sugupõlv, masendus ja maailmavalu. Niipea sellist raamatut ei
Samas võivad need teod tuua kellelegi kasu tuua. Väite 4 astet. Vali üks Sind huvitav väide. Kas oled sellega nõus? Põhjenda seda, kasutades 4 astme tabelit. Väited: Väide Mari oli õnnelik Selgitus Tegelikult polnud Mari mõisas õnnelik .Kui ta linna kolis,siis ta oli õnnelik,et sai end vabana tunda. Toestus Ta sai mõisast riideid ja kingitusi aga tema armastatu oli hoopis keegi teine.Mõisas ei tehtud teda õnnelikuks, ta pigem oli nende laste pärast seal ja alguses ka vara pärast. Järeldus Ilma armastuseta ja ainult kingituste ning rikkusega ei saa teha inimesi õnnelikuks. Rikkana võivad nad olla õnnelikud ainult hetke aga pikaajalist õnne ja armastust ei saa osta raha eest. Võrdlemine. Kõrvuta Mari ja tänapäeva naise õigusi ning kohustusi. Leia, mis on neil sarnast ja erinevat
Romeo ja Julia tsitaadid Julia: ,,Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju- niisama heitlik oleks siis su arm." Tähendus: Kuna kuul on erinevad faasid ja see koguaeg muutub, siis Julia ei taha, et tema armastatu samamoodi muutlikult käituks. Lorenzo: ,,Magus mesi on imal oma liigses magususes- liig hästi maitsvast toidust isu kaob." Tähendus: Liiga palju head mõjub halvasti, sest ei mõisteta enam hea tähtsust ja tahetakse midagi muud. Lorenzo: ,,Su vaim, mis kaunistama peaks su kuju ja armastust on nende eksijuht, kui taipamata sõdur kogemata sa süütad püssirohu oma sarves." Tähendus: Kui sa iseennast õõnestama ja maha tegema hakkad ja mõtlematult tegutsed, siis tegutsed sa enda vastu. Lorenzo: ,,Miks kirud oma sündi, maad, taevast, kui sünd ja maa ja taevas on kõik kolm sus endas koos." Tähendus: Inimene ei saa kiruda kõike oma ümb...
Olin selle juhtumises ka algusest peale kindel, kuid arvasin, et see juhtub kiiremini. Nende abielu ei saanud kohe teoks, sest nad ei tunnistanud teineteisele kui väga nad teist armastavad. Kuna nad polnud seda öelnud, andis see nende suhtes kõrvalisele isikule Mr. Darcyle võimaluse edasist mõjutada nii nagu tema arvates oleks õige. Kui ollakse armunud ei tohiks lasta ennast segada teiste arvamusest ega lasta endale sisendada, et armastatu ei tunne sama. Teoses väljendub ka see, et tuleb ette abiellumist valedel tingimustel. Näiteks Mrs. Bennetile oligi peamiseks, et tema tütred abielluksid kõrgemasse seltskonda kuuluvate inimestega, kellel oleks palju raha. Teoses arutas autor mitu korda ka seda, et mis põhjustel Wickham abiellus Lydia Bennetiga, kui ilmselgelt tal tema vastu ülisuuri tundeid ei olnud. Samuti ei olnud loota Lydia kaudu saada suure varanduse omanikuks. Selgus aga, et Wickham abiellus Lydiaga, sest Mr
Mis hinda aga on inimene nõus enda teostamise eest maksma? Hind sellises kontekstis on mitmeti mõistetav. Eneseteostus võib mõne jaoks maksta ainult raha. Mina aga arvan, et raha on kõige väiksem tegur. Kõige olulisemad faktorid eneseteostuse juures on siiski tahtejõud, julgus ja eneseusk. See kõik maksab. Eneseteostuse hind võib avalduda väga paljudes vormides. Näiteks filmis „Algus“ peab peategelane Dom Cobb tõdema, et tema eneseteostuse hind oli oma armastatu surm. Nimelt istutas Cobb oma abikaasa teadvusesse mõtte, et naise unenägu on reaalsus. Naise üles ärkamine reaalsusesse ei muutnud midagi ning ta uskus, et ta viibib unenäos. Enda reaalsusesse tagasi jõudmiseks tappis naine ennast ära. Mida teevad siis inimesed, kellel ei ole kaasa antud julgust ja eneseusku? Hind, mida nemad maksma peavad, on palju kallim. Et midagi saavutada, peavad nad pingutama, võitlema ja riskima. Ja kõige selle juures ainus, mida nad vajavad, on usk
Elustiilitööstuse mõju inimestele on üüratu. Selle tarbijale muutuvad järjest tähtsamaks välimus ja trendikus. Artiklitele lisatakse pilte, mis kujutavad tänapäeva inimese iluideaali – saledust, seksikust ja treenitust. Endalegi teadmata mõjutab see meie alateadvust ning süvendab meie arusaamu ilust veel rohkemgi. Elustiiliajakirjad on tulvil artikleid, mis pakuvad abi kiiresti saleneda või leida omale uus armastatu. Tegelikkus võib olla aga kõike muud, kui ajakirjades kirjeldatu. Minu arvates ei tasu kõike ajakirjades või internetis leiduvat tõepähe võtta. Reeglina avaldab selliseid artikleid kollane ajakirjandus. Põhjus, miks selliseid artikleid kirjutatakse on lihtne – need müüvad. Kollasele ajakirjandusele ongi müügitulu ja klikkide arv tähtsamad, kui väärt info edastamine. Kurb on tõsiasi, et mõned inimesed tarbivad
Monumentaalskulptuur 1) Ristkülikukujuline põhiplaan, kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks. Keskmine osa oli teistest kõrgem. 2) Üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas. 3) Keiser Marcus Aureliuse ratsamonument 18.Rooma skulptuur ja maalikunst 1) Portreeskulptuur 2) Loomutruud, ei püütud varjata ebatäiuslikkust. Isikupärasemad. Ilmekalt väljendatud kehaline, hongeline ja vaimne omapära. 3) Pompeji, iseloomulik suur illusionism, loodust jäljendati meisterlikult. Armastatu ruumilisi silmapetteid. Temaatika oli mitmekesine
Prantsuserevolutsioon. Romantismile on iseloomuks rahulolematus oma kassaajaga, protest igasuguste normide ja harmoonia vastu. Ideaali nähti tulevikus või minevikus eriti keskajal. Proosalisele elule seati vasu poeetiline maailma nägemine. Mõistuse asemel hinnati sisetunnet. Kasusaamisel eelistati headust ja ilu. Romantism kirjanduses tähendas eelkõige luulet. Romantiline kangelane oli mässumeelne, erandlik isiksus, kes ohverdas kõrgete ideaalide nimel. Teama tunded olid iirad ent armastatu jäi tihti kättesaamatuks. Tähtis koht oli loodusel, mis aitas kaasa inimese hingeelu mõistmisele. Wiktor Hugo" Hüljatud", Watler Scott ,, Ivanhoe", J.F.Cooper ,, Nahksuka lood", Alexandre Dumas ,, Kolm musketari"
puudub tal võimalus luua oma perekond. Eriti häbiväärne on hetk, mil Mari sai teada, et mees kellega ta abielus on ja tema laste eest hoolitseb on naise mõisahärrale kupeldanud. Mari avastab, et Prillupil puudub austus tema vastu. Arvan et Mari tegi õigesti, kui lõpuks nõustus Kremeriga suhtlema, sest see andis talle juurde vaba aega ja pealegi pole raamatus kordagi mainitud et nad oleksid vahekorras olnud. Nii sai Mari rohkem aega linnas käia ja leidis endale armastatu. Hukka mõista on alati lihtsam, kui mõista. Kindlasti ei nõustu kõik minu arvmusega. Igaühel on õigus ise oma valikujärgi tegelasi hukka mõista aga hoopis raskem on inimest tundma õppida ja tema tegudest aru saada. Sellist oskust polnud Vilde toeste ajal ega pole tänapäevalgi.
Rinaldi - Kirurg, usaldatav, emotsionaalne, hea sõber, armastab alkoholi. Helen Ferguson- Catherine'i sõbranna ja kaastöötaja. Emotsionaalne, pisut kade. Tegelase areng teoses Armastus muutis Henry paremaks ning hoolivamaks. Ta oli abivalmis aitama haavatud sõdureid ning osalema vabatahtlikult sõjas, kuid Catherine pärast loobus ta ka sõjast. Henry riskis oma eluga , mis oleks temalt nagunii võetud, ning põgenes hukkamiselt, et saada kokku oma armastatu ning lapse emaga. Autori arvamus ja teose mõte Autor väljendab teosega I maailmasõja olukorda Itaalias ja selle läheduses. Kuidas üks mees ohverdab enda teise riigi eest. Kuidas sõja keskel leida armastus ning samas saada hakkama sõja hävitustöödega ning hoida end ja oma armastatut. Autor väljendab ebameeldivust sõja vastu, kuna lõpp on traagiline nagu sõdagi.
MARIE UNDER 1883 1980 Sündis Tallinnas 27. Märts 1883. Aastal. Haridus: · 1893 1893 saksakeelne erakool. Õppis saksa, vene ja prantsuse keelt. Häid teadmisi pakkus kool saksa kirjandusest, millest kujunes kogu eluks virgutusi andvaks Goethe mõttemaailm · 1891 1900 Tallinna saksa tütarlastekool 13. aastaselt hakkas tegema saksa keelseid värsikatsetusi. Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles. Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904. aastal luuletused ,,Postimehes" ja ,,Uudistes". 1901 1902 ajakirjanikuna ,,Teatajas", kuhu soovitas teda Eduard Vilde, kellele näitas Under oma luulekatsetusi. Abiellus Carl Hackeriga ja 1902 1906 elas Moskvas. 1906 tagasi Eestis ja algas intensiivne sissekasvamine eesti kultuuri ja küpsemine luuletajaks. 1917 ,,Siuru" esikkogu ,,Sonetid". 1924 abiellus A.Adsoniga 1957 Stockholmis Drottinghomi teatrim...
''Misantroobi'' lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Teost etendasid kuus näitlejat kokku üheteistkümnes osas. Peaosades olid Tanel Saar Alcestena ja Elina Pähklimägi Céliménena. Enim osi oli täita Katariina Laugil, kes mängis kokku viite tegelast. Philintet, Alceste sõpra mängis Meelis põdersoo, Ago Soots täitis Oronte ja Acaste osa, Margo teder mängis Clitandret. Céliméne oli paljude austatu, Alceste ja Oronte armastatu. Ise ta eriti ei teadnudki, kas ja keda tema armastab. Etendus keerleski selle ümber, kes kellega kokku jääb ja kellele kuidas kätte maksab. Osatäitjad olid väga head, mida muud ka professionaalsetelt näitlejatelt oodata. Näoilmed ja kehakeel olid sellise minimalistliku kujunduse juures väga olulised, ette ritta, kus istusin mina, jõudsid need ilusti, kuidas oli taga pool, ma ei tea, kuid kardan, et osa võis jääda selgusetuks. Väga hea oli ka Katariina Laugi kleidi lahendus, mis
sajandi lõpul vanglasse viisid. Wilde sai oma kirjanikukuulsuse tipul olles kaks aastat kõige karmimat türmi ja üksnes selle eest, et armastas mitte naisi, vaid mehi. Vanglaväravast väljas, lahkus Wilde loetud tundide jooksul Inglismaalt ja hääbus seejärel kiiresti nii kirjaniku, armastaja kui seltskonnategelasena. Ameeriklannast autor on olnud keerulises ja delikaatses olukorras. Talle on materjale raamatu tegemiseks lubanud nii Wilde'i õpetlasest pojapoeg kui Wilde'i armastatu Alfred Douglase testamenditäitja. Kumbagi ei saanud seega kujutada liiga värvikalt, sest tundub, et võitlus selle eest, kumb suguvõsa oli konfliktis näotum pool, kestab ikka veel. Omal kombel üritab autor oma allikatele siiski vastu tulla. Tundub, et Wilde'i perekond on andnud autorile kaasa soovi, et hävitataks nii kaua elus püsinud legend kirjaniku süüfilisest. Harukordsetesse meditsiinilistesse üksikasjadesse takerduv autor püüab meile öelda, et nii see küll ei olnud
“Carmen” on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja donJosést, kelle päris nimi on don José Lizarrabengoa. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé’ga. Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena
Basil läks enne lahkumist Pariisi Doriani juurde aru pärima tema sensualistlikku eluviisi kohta. Dorian ei eita seda absoluutselt ning viib kunstnikku portreed vaatama. Basil ehmatab, kui näeb enda maalitud inetut kunstiteost, mille suudab ära tunda ainult monogrammi järgi. Basil soovitab Dorianil oma jubeduste lunastamiseks minna palvetama. Dorian süüdistab vihahoos oma julmas saatuses kunstnikku ning pussitab ta surnuks. Basil hukkub oma armastatu kätetöö tõttu. Kindlasti ei uskunud Basil Dorianiga kohtudes, et see noor ja puhas hing tulevikus tema elutee lõpetab. Basil oli täiesti kahjutu ja tore inimene, tal ei olnud ühtegi halba kavatsust, ta tegi seda, mida pidas kõige tähtsamaks oma elus - maalis ja armastas. Minu arvates Basili hukkudes suri süütu ning puhas hing. Tegelaskuju, kes minu arvates oleks surma väärinud, oli Henry, sest tema manipuleeris Dorianiga, ahvatledes teda nautlema ja patustama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
