Tegelased: Anu Maarva Ronivere talu teenija, Joosepi ema. Vana surev naine. Heasüdamlik, hooliv, armastav, sõbralik, elurõõmus inimene. Joosep Maarva Taavet Rabaraua ja Anu Maarva poeg. Helilooja. Andekas, huvitav, enesekindel. Taavet Rabaraud Ronivere talu peremees, Kai-Kadri abikaasa, Joosep Maarva isa. Ülbe, pettunud, vihane, igatsev, peab ennast teistest paremaks, kibestunud vanamees. Kaie Skalle Tantsija, Kapten Skalle tütar, Joosepi armastatu. Rõõmus, isepäine, sõbralik. Kai-Kadri Taavet Rabaraua abikaasa. Ronivere talu perenaine. Kade, ebasõbralik. Kanuska-eit Anu Maarva tuttav. Ahne, toriseja. Ane- teenija Ronivere talus, Madise naine. Ilus Martin Vaar Joosep Maarva sõber, reporter. Kritiseeriv, jutupaunik. Madis - Ronivere sulane. Häbelik, väärikas, A.Gailit Toomas Nipernaadi
· kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Legend: "Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu." Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. · Esimene naine Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina · poeg Aleksei Petrovits · Teine naine Marta Elena Skawronska ehk Katariina I · tütar Jelizaveta Petrovna · tütar Anna Petrovna suri Peterburis 8
Tal on hea tuju, naerab. Géronte arvab, et neiu naerab tema peale aga neiu räägib, et ta ei naera mitte tema, vaid ühe teise vanamehe peale, keda nina pidi veeti. Tegelikult naerab ta jh Géronte üle, kuid tal pole õrna aimugi, et see tema on. Räägib, kui vastik mees see Géronte on ning Scapinit ei jõua ära kiita. Räägib ära täpselt Scapini kelmuse. Géronte lubab Scapini üles puua. NELJAS STSEEN Sylvestre küsib Zerbinettelt, et kas ta teadis, et ta rääkis just oma armastatu isaga. Laidab maha neiu lobisemishimu. Naine ise ei tunne ennast mitte milleski süüdi. VIIES STSEEN Argante kutsub Sylvestret. Teine saadab Zerbinette minema. KUUES STSEEN Argante on teada saanud, et nii Sylveste kui Scapin on teda petnud. Sylvestre annab au sõna, et tema ei tea asjast midagi. SEITSMES STSEEN Géronte ja Argante mõlemad uluvad teineteisele, et Scapin on neid petnud. Gérontet veel pealekauba alandanud. KAHEKSAS STSEEN
lapselikkust ära ära kasutas, hiljem ta tunnistas ka, et nende suhe oli pelgalt seksuaalne. Humbert otsustab Clare Quilty üles otsida. Kui Humbert Quilty onu kaudu tema elukoha teada saab, sõidab ta talle külla ning tapab ta. Seejärel sõidab Humbert minema ning ta arreteeritakse algselt valel sõidupoolel sõitmise ning punase tule ületamise pärast. Humbert mõistab, et tõeline tragöödia pole see, et ta kaotas oma armastatu Lolita, vaid see, et Lolitalt rööviti tema lapsepõlv. Humbert süüdistas Lolita lapsepõlve röövimises suures osas vaid iseennast. Humbert kirjutab hiljem vanglast Lolitale, et ta ei räägiks võõraste meestega, oleks oma mehele truu, armastaks oma last ning ei leinaks Quilty't taga, sest tänu tema tapmisele osutas Humbert ainult ühiskonnale teene. Humbert suri paari aasta pärast vanglas, ilma et tema üle oleks üldse jõutud kohut pidada.
loobuda loogikast kui eesmärgist. Vähe allub hirmule, vihkamisele ja teistele negatiivsetele emotsioonidele. Ei imesta ega kadesta. Mida ohtlikum situatsioon seda mobiliseeritum ja otsustusvõimelisem ta on. Ei meeldi rääkida tunnetest. See pole tema valdkond. Kui aga lausub, tunneb end iseenda reeturina. Kardab armastust kui teenimata luksust. Kardab ka kõikvõimalike teisi tundeid. Otsustades teiste üle enda järgi ei kahtle et võib olla soovitud; kuid harva kindel et on ka armastatu. Vajab partneri emotsionaalset tuge ja allutab talle oma emotsioone. Toimingutes ei kaldu alluma partnerile, vaid dikteerima. Sensoorselt-eetiline introvert SEI Sõbralik, väliselt alatasa heas ja optimistlikus meeleolus inimene. Ei suru peale teistele oma tahet. Oma tõelisi üleelamisi varjab. Alati ühtlaselt soe, hoolitsev, naeratav. Ei meeldi ei paluda aga veelgi enam nõudma teenuste osutamist, kõiki oma vajadusi püüab rahuldada oma jõududega. Peenelt tunnetab loodust, kunsti
Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja käigus piiratakse tema linn Olovernese vägede poolt ümber. Et rahvast päästa, läheb Juudit vaenlase leeri eesmärgiga Olovernes võrgutada. See ka õnnestub tal, ent Juudit armub Olovernesesse. Ta satub valiku ette rahvas või armastus. Juudit valib rahva ning tapab Olovernese raiudes tema pea maha. Tammsaare kirjeldab Juuditi hingeelu kriisi pärast armastatu tapmist. ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Kaudsed fasismivastased jooned, allegooria. Elab vana kuningas, kes kogu aeg külmetab. Talle tehakse selgeks, et külmetamine lõpeb, kui lossi tuleb neitsi. Neiu leitakse mägedest ning tuuakse lossi, temast jääb aga maha armastatu, kes ei lepi sellega. Noormees teab, et ei saa kuninga vastu võidelda, ta mõistab, et rahvale tuleb leida teine iidol, et kuningas maha jäetaks
karjus. Selle peale kuulis Hamlet ka seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale. Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi. Ta oli uppunud ojja. Matustel, kui kirst oli juba maasse lastud ja hakati mulda peale viskama hüppas Ophelia vend Laerter kirstu peale sooviga teda koos Opheliaga matta. Tema kõrvale hüppab ka sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk
Ta oleks pidanud kerjama ja elama valelikku elu, sellist ta aga elada poleks suutnud. Taolised mõtted kajastuvad siin: ,,Miks pageda? Nad leiavad mu siiski. Kui hale, kui kodutult kerjama pead ja pealegi süüdi end tead. Sa eksid ja kuskile pole end peita, kust siiski sind üles ei leita." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 243). 3.5 Fausti ja Margareta loo lahendus oli äärmiselt traagiline. Kahe armastatu lahkukiskumine on sama valus, kui emalt lapse varastamine. Goethe on väga hästi suutnud lugejale edasi anda selle situatsiooni miljöö ja traagilisuse. Samas arvan, et autor andis esimesele osale väga hea lõpu. Kui väga ma poleks ka soovinud armastajate põgenemist ja kokkusaamist, poleks kumbki neist sellise lahenduse puhul võitnud, nad oleks olnud õnnetud, mis sest, et üksteist armastasid. Mõnikord jääb
Ilias tegelased: Achilleus – Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane Hektor – Trooja prints ja troonipärija Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos, Penelope, Menelaos, Alkinoos, Lüürika mõiste, kujunemine, liigid, teemad, autorid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Mitmed lüürikažanrid pärinevad antiikkirjandusest eleegia jamb ja meelika.
Esimene vaatus Kolchise lossiaias. Medeia lossis ongi Jupiterile pühendatud kuldvillak, mida valvab hirmuäratav koletis. Kas Iason söandab sellega võitlusse astuda? Viimasel ajal on ta end pigem armuasjadele pühendanud. Lemnose saarel veedetud aastal sai temast Hypsipyle abikaasa ja kaksikute isa. Kolchises külastab Iasonit tundmatu daam, kes ka juba on jõudnud Iasonile kaksikud kinkida. Vägilane Herakles on sügavas mures oma pealiku pärast. - Ateena kuningas Aigeus, Medeia kunagine armastatu, püüab asjatult Medeia südant tagasi võita. Saabub Hypsipyle läkitatud Orestes, et uurida, kuhu on kadunud Lemnose kuninganna armas abikaas Iason. Aigeuse kokutavalt teenrilt Demolt kuuleb ta Iasoni uutest armuseiklustest. - Medeia vana amm Delfa andis oma kasvandikule nõu abielluda Iasoniga, säästmaks lapsi vallaslaste saatusest. Medeia avaldab Iasonile saladuse, et tema, Kolchise kuninganna, ongi olnud Iasoni öine külaline. Iason ja Medeia kinnitavad vastastikku oma armastust
Sangaste mõisa härrastemaja on Eesti üks uhkemaid historitsistlikke ehitisi. Sakmelised viilud ja müürid, tornikesed, teravkaarsed aknad ja fassaadil väänlevad ronitaimed teevad sellest tõelise muinasjutulossi. Inglise neogootika laadis härrastemaja ehitati 18791883 ning arhitektiks oli Peterburi akadeemik Otto Pius Hippius, kelle kavandatud Tallinna Kaarli kirik oli paar aastat varem valmis saanud. Pärimuse kohaselt tellis kaunimatest kaunima hoone Friedrich von Berg, kui ta armastatu isa Sotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Lossi sissepääs on paigutatud tudorkaarse veranda alla. Esindusruumid paiknevad hoone I korrusel. Eriti uhked on võlvitud vestibüül, kaheksanurkne läbi kahe korruse ulatuv kuppelsaal, mauri dekooriga kabinet ja tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba.,repihall, piljardituba ja raamatukogu. Kõrvalhooneid on
Kolm musketäri Põhilised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose...
Peategelane Falstaff, kes on aadlimehest elunautija, luiskaja ja teravmeelitseja, on saanud väga tuntuks. Komöödia jutustab tema kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare kujutab teda ka rassistliku suhtumise ohvrina. Shylock oli juudist liigkasuvõtja. Temale on vastandatud kaupmees Antonio, tema sõber Bassanio ja tolle armastatu Portia. Komöödiad: ,,Palju kära ei millestki", ,,Kaheteistkümnes öö", ,,Lõpp hea, kõik hea", ,,Mõõt mõõdu vastu". Ajalookroonikad Samaaegselt komöödiatega kirjutas dramaturg ka palju näidendeid Inglismaa ajaloost. Ta toetus neis peamiselt Holinshedi ajaloolistele kroonikatele ja paistis silma ajaloolise olustiku tõetuu kujutamisega. Keskne teema oli võim ja sellega kaasnevad probleemid. Näidendites kujutab ta Inglismaa ajalugu
üles mind kui seitsme aasta eest. 4.6 "Anna Snegina" Uuele tasemele jõudis Jessenini luule tema viimastel eluaastatel. Sündis sari jutustavaid luuletusi, kus poeet püüab objektiivselt kujutada kaasaega ja oma kohta selles. Jessenini üheks ulatuslikumaks teoseks on poeem "Anna Snegina"(1925), kus kujutletakse revolutsiooni ja kodusõja sündmusi poeedi kodupaigas Rjazani kubermangus. Revolutsiooni sündmuste taustale paigutab ta lüürilise teema: luuletaja kohtumine noorpõlve armastatu Anna Sneginaga. Anna Snegina Meil Radovos tuleb talusid paarsada küll kokku vist. Kes näinud me nurmi ja salusid, sel mõnda on mäletamist. On vett meie kandis, on metsi, on karja-jamatjamaid. Ja silmarõõmu ning seltsi on paplitelt tänavail. ...... "Sergusa! Tõusnud on päike. On ärgata viimne aeg! Eit ammugi teeb oma käike, pannkooke sinule praeb. Ma ise käin mõisas. Neile pean midagi viima: tead, viis kurvitsat lasta sain eile, need lõunaks on prouale head." .....
ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. · Poeem kirjeldab inimese püüdlusi, kirgi, muresid, meeleheited, piinasid ning kahetsusi. · Kuna teos oli kirjutatud Toscana murdes sai, sai see itaalia kirjakeele aluseks · esimeste humanistide hulka kuulub ka Francesco Petrarca, kes oli koos Dante ja Giovanni Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. · Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu ja muret kodumaa pärast. · G. Boccaccio põhiteos on 100 novellist koosnev ,,Dekameron", milles ta pilkab asketismi ja vaimulike liiderlikkust, kuid jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Leonardo Bruni · Itaalia renessansi teadlane, kes oli pärit vaesest perekonnast, kuis suutis andekuse ja visa õppimise toel tõusta silmapaistavatele ametikohtadele ja oli tuntud ka väljaspool Itaaliat.
ometigi teevad meist need inimesed,kes hoolimata saatuse hoopidest oskavad nautida hetke ja tunda rõõmu kõigest uuest. Luuletus"Meeletus" Jääb mulje,et Maria Under ei karda väljendada oma kirge mõne meessoost isiku vastu.Seda kirjeldab kõige enam minu arvates antud luuletus.Nii nagu pealkirigi ütleb,siis on tegemist millegi meeletuga.Autor kirjeldab väga hästi neid tundeid,mis teda valdavad,kui ta kohtub oma kallimaga ja kui armastatu temaga räägib.Selles väljendub minu meelest tõeline soojus ja hoolivus.Miks luuletus mulle nii palju sümpatiseeris?Arvan,et see tekitas sellise meeldiva tunde,et Under ei olnud üleolev tavarahva suhtes,vaid mõtles samu mõtteid kui ülejäänud ühiskond.Selle luuletuse tulemusel võib väita,et olenemata ajastust,siis armastus pole kaotanud seda endale omast metsikust ning kõigil on need samas soovunelmad.Kirjanik on väga hästi
Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly heasüdamilik ja abivalmis Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits tark ja edukas 3. Tegevustik algab, kui Stepan Arkadits Oblonski naine Dolly saab teada, et mees on teda guvernandiga pettnud. 4. I jagu Oblonskite majas on suur segadus. Dolly ei tule oma toast välja. Stepan Arkadits magab kabinetis, lapsed uitavad majas omapäi ringi. Pereisa üri...
8. Armulugu Sultana mõnusat lõunauinakut katkestas Amani ja Maha vahel olev tüli. Tüliõunaks oli taaskord Amani usuhullus, kui ta ei lubanud ajalehti, millel oli Jumala sõna, hävitada. Maha ei suutnud enam seda taluda. Kuidagi kisma lahendati ning enda turgutamiseks vajas Sultana alkohoolset jooki. Pikemat aega ei saanud Sultana mõtiskleda, sest üsna pea ilmus Abdullah uudisega, et Jafer (Kareemi palestiinlasest teener ning Abdullahi lähisõber) põgenes kuningriigist oma armastatu, Fouadi tütre Fayzaga (printsess Sultana saudidest sõprade tütar). Jaferil oli üsna karm noorpõlv, kui ta kaotas oma mõlemad vanemad ning vend sattus Lõuna- Liibanoni hoolduskeskusesse ränkade vigastuste tõttu. Jafer sattus Kareemi juurde läbi oma onu ning üsna pea hakkas ta hästi läbi saama Sultana perega. Kui Jafer ja Fayza esimest korda kohtusid, tärkas midagi nende vahel. Armastus hakkas vaikselt kujunema, aga kuna Fouadil
helilooja "päevik". End pidevalt jälitava hirmu eest hüppas 1854 Reini ka Schumann. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta 1856 suri. HECTOR BERLIOZ (1803-1869) Aegade suuremaid orkestritundjaid ja -täiustajaid Tõi sümfooniaorkestrisse tuuba ja harfi Suurendas löökpillide ja vaskpuhkpillide osakaalu Esimese programmilise sümfoonia looja Fantastiline sümfoonia- episood kunstniku elust o Autobiograafiline teos o 5 osa klassikalise 4 asemel o Armastatu teema o Juhtmotiiv-motiiv, mis läbib kogu teost (klassikalises sümfoonias teemad vahetuvad) FREDERIC CHOPIN (1810-1849) Poola rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Staarpianist. Valdavalt väikepalad klaverile Prelüüd ,,Vihmapiiskade prelüüd''- sai iseseisvaks palaks Chopini etüüdid on kontsertetüüdid - etüüd,,Revolutsiooniline etüüd'' Prelüüd - barokkajal eelmäng fuugale Etüüd - tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile
Neiu mõisteti sissemüürimisele, kanoonik pidi aga lõpetama keldrikongis. Siiamaani ilmub selle koha peale, kus neiu sisse müüriti, aeg-ajalt tema kuju. Sellele legendile on aegade jooksul tulnud mitmeid variante ja siit järgmiselt mõned variandid : Rootsi novellis armub rüütel madala päritoluga neiusse, kuid vanemad on sellise abielu vastu. Kuid kuna rüütel on niivõrd armunud, astub ta vaimuliku seisusesse ning varjub Haapsalu lossis, kuhu järgeb kooripoisi riietuses tema armastatu. Neil oli sealt plaanis koos põgeneda, kuid põgenemiskatse ebaõnnestub ja neiu müüritaksekirikuseina, noormehel aga raiutakse pea maha. (1937.aastal lavastati see variant Haapsalu lossipargis) Legendist on tehtud ka eesti versioon, mis kõlab järgmiselt: Eesti vanema tütar Kuiki ja noormees Ehko vahel on suur armastus. Lisaks noorikule heidab Kuikile silma ka piiskop ise ja viib neiu vägisi lossi, kuid neiu keeldub saamast piiskopi armukeseks kuulutab härra ta nõiaks ning Kuiki
saj.) III. Viin (1781- 1791). Viinis algas Mozarti elu vabakunstnikuna. Esimesed Viini- aastad olid võrdlemisi rahulikud: Mozart andis klveritunde, pidas oma esimese suure autorikontserdi ning esines regulaarselt parun van Swieteni juures pühapäevastel kontsertidel ning teisteski muusikasalongides. Nende aastate tähtsaim teos oli 1782. aastal edukalt lavale tulnud ooper ,,Haaremirööv". Samal aastal Mozart abiellus oma kunagise armastatu Aloysia Weberi noorema õe Constanzega. Wlofgang Amadeus Mozarti abikaasa Constanze Mozart (Weber) 1780- aastate keskel oli Mozarti kontserttegevus Viinis kõige elavam ja tema heliloojamaine kõrgeim, eriti hinnatud oli ta klaverivirtuoosina. Sel ajal kirjutas ta parima osa oma teostest sooloklaverile ning üle poole oma klaverikontsertidest (kokku on neid 27), kuid tema ambitsioonid keskendusid ooperile. Aastatel 1786-
Lahkub. 8. stseen Osvald tahab Lauraga rääkida oma imest. Laura tõuseb, läheb voodi juurde, leiab sealt tahmase rahapaki. Osvald ütleb, et kui naine ta muinasjutu katkestab ss saab naisest endast selle muinasjutu Laura. Laura heidab pikali. Osvald toob talle teisest toast sooja teki. Osvald asub rääkima ühest mehest, kelle elu oli üks suur unistus. See on tema ise. Paraku tal ei olnud kunagi piisavalt raha, et osta kinopileteid või shokolaadi, et oma armastatu tüdrukuga midagi ette võtta. Ja nii ei saanudki tüdruk teada, et poiss oli kirjutanud talle 37 luuletust ning mõelnud temast vaid kõige kaunemaid mõtteid. Seejärel läks poiss ülikooli. Temast sai kunstnik aga mitte just see, kelleks ta saada tahtis. Liiklusmärgid, puugiplakatid jne. Siis tuli abielu. Elu taandus pidevale rahapuudusele. Ühel päeval läks ta arusaamatult jõe äärde kalale. Tõmbas välja võbeleva kala. Võttis kala kätte. See ei liigutanud end. Oli nagu surnud
Peategelase iseloom oli vagane ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastuseks pidas Hamlet Opheliat. Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada. Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletile oli see suureks kurvastuseks ning ta väljendas seda külmade sõnadega armastatu vastu. Kord rääkis kuninganna Gertrud Hamletiga. Kuninganna mõistis oma poja juttu valesti ja hakkas karjuma. Hamlet kuulis kardinate tagant sahinat ja torkas oma mõõgaga kellegi läbi. Kas võis olla nii, et ta arvas seal olevat kuningat või teadis , et see isik on Polonius. Poloniust võis ta ka süüdistada vandenõus oma isa surmas ning Ophelia tunnete eksitamises. Kantsleri surm põhjustas Hamletile veel ühe probleemi: kaitsta oma au. Poloniusel oli poeg Laertes, kes tuli oma
Looming: ladinakeelsed teosed: poeem "Africa"(1342) roomlaste võit Kartaago üle, 9 laulu, lõpetamata, 12 ekloogi (1346-1356), "Kuulsatest meestest" (1333) (Makedoonia Aleksander, Hannibal jt), päevik "Maailmapõlgusest"(1343) dialoog Püha Augustinuse ja Petrarca vahel. Itaaliakeelsed teosed: "Laulude raamat" (1470)366 luuletust: 317 sonetti (4+4+3+3; abba abba cdc dcd, abba abba ccd eed), 29 kantsooni, madrigale, sekstiine jne I madonna Laura eluajal; II pärast madonna Laura surma. Armastatu pole P-le mingisugune ingelnaine, vaid kehastab maise naise eluideaali. Giovanni Boccaccio (1313-1375) Looming: proosarom "Filocolo"(1336) armastuslugu, eeldused "Dekameronile" omasest kompositsioonist, algatab rahvuskeelse proosaromaani traditsiooni, värssrom "Filostrato" (1338-1340), heroiline poeem "Theseis" (1339-1341), poeem "Armunägemus"(1342-1343), proosarom "Fiammetta" (1343-44) itaalia ja uusaegse Euroopa esimene psühholoogiline romaan, ülevaade
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride,...
Ta oli nõus lahti ütlema oma pojast, loovutama oma tütre mittesündsale mehele ja usaldama kõik oma saladused sellele samale peiule. Ometi ei olnud selle petise eesmärk pühenduda hinge puhastamisele ja jumala teenimisele. Ta oli väga kaval isiksus, kes jättis mulje, et tema jaoks on kõige tähtsam loobuda maistest varadest ja rikkusest ning alluda jumala tahtele, kuid siiski paljastus lõpuks egoistlik mõtteviis, mil mehele oli tegelikult tähtis vaid raha, võim ja ihaldatud naine. Armastatu saigi Tartuffe'ile saatuslikuks, tema tõttu paljastus ta tõeline pale. See toob nii hästi välja usumaailmas valitsevad probleemid, kus kõik on nii korrumpeerunud ning kus usk lööb kellegi pea täiesti segamini ja ratsionaalne mõtlemine kaob. Autor tahtis avada monarhide silmad, et kõik need usumehed, kes on võtnud riigi valitsemise üle võimust, et neid tegelikult ei huvitagi niivõrd inimeste hüved, kui pigem see, et neil endil oleks rohkem vara
tundemärk. Respekteerige kaaslase vaatenurka, siis pole vaja pidevalt vaielda ja oma õigsust tõestada. Hea läbisaamine sõltub võimest tunnustada teist sellisena nagu ta on, kõigi tema vooruste, puuduste ja veidrustega. Nõnda on ka suhtes rohkem soojust ja hoolivust. Kuidas vältida suhte ,,jahenemist" ja ,,lagunemist"? Tunne, mida suhte alguses tuntakse, ongi sageli suur ja ilus. Kõike nähakse positiivses valguses, soovitakse olla vaid armastatu läheduses, muu maailm ei lähe suurel määral armastajatele korda. Loodus on aga meid seadnud nii, et armumise tunne ei jää kauaks kestma, sest meil on elus täita veel teisigi ülesandeid peale soojätkamise ning nendega toimetulemiseks tuleb olla kahe jalaga maa peal. Tavaliselt saabubki suhtesse peale "suure tunde" jahenemist kriitiline aeg, kus hakatakse nägema partneri puudusi ja väljendama oma ootusi. Siis saab tähtsaks mõlema partneri
madrigale, sesktiine ja muid tolleajase lüürika liike William Shakespeare (1564-1616) · Raamatu peateemaks on armastus Laura · Sündinud 23. aprill 1564 vastu · Surnud 3. mai 1616 · Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride · Inglise luuletaja ja näitekirjanik luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju · Ingliskeelse kirjanduse suurkuju all, kehastab armastatu juba renessansiaja · sündis köösner John Shakespeare'i maise naise eluideaali ja humanistlikke perekonnas. voorusi · 18-aastaselt abiellus ta endast umbes · Seetõttu sai temast sajanditeks seitse aastat vanema Anne Hathawayga. lembeluule laialdaselt matkitav eeskuju · Sündisid tütar Susanna ning kaksikud: (petrarkism) tütar Judith ja poeg Hamnet. Hamnet suri
sekundi murdosa vältel toimuvate pisimuudatuste registreerimisega kindlaks teha mikroemotsioone. Ekman koos oma kaastöötajatega tegi kindlaks, et emotsioon hakkab näolihastemuutustes väljenduma vaid mõni mikrosekund pärast sündmust, mis emotsionaalse reaktsiooni esile kutsus. Ekman väidab, et emotsiooni kestus on sekundid. Et emotsioonid kestaksid kauem, peab neid vallandav tegur püsima, toites pidevalt emotiooni, nagu näiteks siis, kui armastatu surm kutsub esile jätkuva leina. Kui tunded kestavad mitmeid tunde, siis esinevad nad summutatud kujul, meeleoluna. Meeleolud kujundavad tundefooni, kuid ei vormi meie käitumist ja taju nii teravalt kui täiejõulised emotsioonid. Kuna ratsionaalselt mõeldes kulub otsuste tegemisele rohkem aega kui emotsionaalselt mõeldes, tuleb esmane reaktsioon südamest, mitte aga mõistusele toetudes. On olemas ka teist laadi emotsionaalne reaktsioon, mis on tunduvalt
· Guido Guinizelli (Bologna poeet) & Guido Cavalcanti (Dante luuleõpetaja) uus mahe stiil dolce stil nuovo. · Vaen gvelfide ja gibelliinide vahel (paavsti/keisri pooldajad), dante kuulus liberaalsete gelfide hulka. Need omavahel läksid kaa tülli ja Dante saadeti pagulusse. Tagasi Firenzesse ta enam pöörduda ei jõudnudki. Temas süvenes vaen paavsti vastu poliitilise ideaali sidus nüüd keisriga. · Esikteos ,,Uus elu" valmis tema armastatu Beatrice surma ajel. Kirjutatud uues mahedas stiilis, rõhutas armastuse filosoofilist olemust. Kujunema hakkab platoonilise armastuse ideaal Platoni filosoofia maine elu on kõigest kõrgema vaimse elu põgus peegeldus. · Hingeline tunne ja voorus on ülevam kui meeleline kirg. Seega ,,uus mahe stiil" pmst tähendas uut filosoofilist suhtumist armastusse. Üksnes täiuseni viimistletud keel ja kujundid saavad edasi anda armastuse täiust
uhke", "Kohutav inimene", Svidrigailov aga mitte ainult jämedalt himur, vaid võimeline ka kirkaks armastuseks. Svidrigailov on liiderlik närukael, kelle arvates võib naudingu nimel toime panna mistahes kuriteo. Razumihhin on aga üliõpilane, kes on peamiselt vaimne otsija ja aatleja. Ta on õilsalt sirgjooneline ja jämedakoeliselt aus, kes ei tunne oma armastatu Dunja ees mitte ainult lihtsat soovi näida puhtam ja parem, vaid otse vastuoksa, ta leiab uhkelt, et mida halvem, seda parem, seda ajendab aga aina kasvav armastus. Näeb elu mõtet armastuses , valmis elus anda kõik teistele. d. Raskolnikov ja politsei Porfiri Petrovits Porfiri koob Raskolnikovi ümber salakavalat võrku, kuid ometi armastab (isegi austab!) oma ohvrit
FRANZ SCHUBERT 2007 Franz Schubert (31. jaanuar 1797 19. november 1828) Franz Schubert oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik ning armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist. Juba lapsepõlves oli isa teda viinud suure muusika maailma- Haydni...
Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus 1519. aasta aprillis umbes 600 mehega Mehhiko rannikul. Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Oma teoses ,,Dekameron" pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos ,,Jumalik komöödia" järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega
Etendused toimuvad majas ainult ühel suvekuul ja siis saab jalutada iidsete puudega pargis. Etendused kestavad kuni 6 tundi ning on 2 ühetunnist vaheaega --jalutamiseks. Wagneri ooperite tegevus on väga aeglane, kuid täis sügavaid ja kirglikke tundeid. 20. sajandil mõjub see venitamisena. Teemad kaasaegsed -- rikkus, võim, au. 1997. aastal toimus samaaegselt Wagneri festivaliga kongress "Tuleviku naine. Naisetüübid Wagneri ooperites." -- naised ohverdavad end armastatu päästmiseks. Arutatakse ka Wagneri rolli fasismi tekkes ja lähedasi perekonnasuhteid Hitleriga. Wolfgang W. püüab hitlerisõbralikkust igati maha pesta. ISIKSUS "Mina olen kunstnik -- ma pole Bach, kes pidi raha teenima." Kunst tähendas talle religiooni. MUUSIKADRAAMA - OOPER = KUNSTITEOS. Oli järjekindel ideede teostamisel: · ooperiteater ideest kuni teostuseni · Wagneri ühingu asutamine (toetaja Ludwig) WAGNER JA PUBLIK ~1850 publiku teadvusesse kui helilooja
andnud laekaga kaasa).Kardinal soovitas kuningal korraldada pidu, kus kuninganna kannaks teemantkeed. Kuninganna Annale see ei meeldinud, ta kartis, et tuleb ilmsiks, et ta on kee ära andnud. Proua Bonacieux võttis kohustuse enda peale, saata keegi Inglismaale teemantkeetile järele.Algul proovi proua rääkida oma mehele auku pähe, see ei õnnestunud, sest kardinal oli sisestanud härra Bonacieuxi kahtlusi enda naise kohta. Teine varjant oli d'Artagnan. Noor härra oli oma armastatu eest ükskõik mida tegema, nii ta võttis pakumise vastu. D' Artagnan otsustas reisile kaasa võtta ka kolm head sõpra. Gaskoonlane palus härra Treville´lt puhkuseluba neile kõigile. Sõjaplaan oli järgmine: kui keegi tahab teada kuhu nad lähevad, siis ütlevad, et saadavad Athost puhkusele Forgesi tervisevetele. Kui kirja kandjaga juhtub midagi, siis sõidavad teised edasi ja nii niikaua kui kiri on kohal. "Kell kaks öösel lahkusid meie neli seiklejat SaintDenis värava kaudu
Paraku polnud Virvet Laulasmaal. Jaak küsis ka naaber Tooderilt. Ka tema polnud neiut näinud. Mees valmistus pojaga üle lahe sõitma (kuigi oli tormine). Ta uskus, et Jumal hoiab teda sel teekonnal. Jaak sõitis hoolimata liikluskeelust jalgrattaga tagasi. Puukspuude poole oli tulnud ka Riks. Proua Puukspuu keetis kohvi ning avastas köögist Virve kirja, milles seisis, et ta sõidab üle lahe. Tema arvates ei olnud tal piisavat ajendit Eestisse jäämiseks (ta ei tahtnud jääda igavese armastatu ootaja rolli). Samal ööl tuli koju ka Juss, kes õe otsuse pärast kurvastas. Jaak tundis, et Tooderi ja ta poja elud jäävad tema hingele, sest ta ei takistanud neid.
Kim satub kokku Elleniga, kes selgitab talle olukorra ning Kim nõuab seepeale, et Ellen ja Chris võtaksid poja Tami enesega USAsse kaasa. Ellen keeldub resoluutselt, kuid lubab Kimi rahaliselt toetada. Chris kinnitab hiljem Ellenile, et armastab siiski vaid teda ning koos minnakse Kimiga veel kord läbi rääkima - kõlab aga relvolvripauk (relv on Kimile jäänud Chrisist, sõjapäevilt) ning ameeriklaste ette variseb Kimi elutu keha. Chris haarab kunagise armastatu oma embusse. Traagilist lõppu pehmendab väike Tam, kes paneb käed ümber isa kaela ja teda ootab ees uus elu vabas ja jõukas maailmas - Elleni ja Chrisiga Ameerika Ühendriikides. "Miss Saigoni" lavastas Tallinna linnahallis aastal 2002 rootsi lavastaja Georg Malvius, kunstnik oli Ellen Cairns ja dirigent Erki Pehk. Peaosades astusid üles Meribel Müürsepp või Nele-Liis Vaiksoo (Kim), Koit Toome või Mikk Saar (Chris), Marko Matvere või
endalgi raske seda uskuma hakata. Rasketel aegadel tuleb oma uhkus alla suruda ja abi vastu võtta, kui seda pakutakse, vahet ei ole, kui suurt eneseületust see nõuab. Kui abi vastu võtta, siis on paremad võimalused keerulisest olukorrast välja tulemiseks. Jaan ei tahtnud Annilt abi vastu võtta, vaid tahtis näidata, et ta saab ise hakkama. Kui Jaan oleks lasknud Annil ennast aidata, siis võib-olla ei oleks pidanud Jaan varastama hakkama, vaid oleks saanud raske aja oma armastatu abiga üle elada. Kuigi Jaanil olid mõjutajad Kaarli ja Juku näol, teeb iga inimene oma otsused siiski ise. Kui on kindlad tõekspidamised, siis tuleks neid ka järgida. Jaani parimaks omaduseks oligi tema ausus, kuid ta ütles sellest lahti. Kaarel ja Juku küll mõjutasid Jaani, kuid Jaan oleks pidanud oma tõekspidamiste juurde jääma ja mitte neid kuulda võtma.
Argan sõimab teda nagu püssitorust ja hädaldab edasi. Uurib, et kas tema tänane loputus mõjus talle hästi. Naine ei taha sellest midagi kuuldagi. Mees tahab aga veel saada. Toinette uurib, et mis haigus tal ss on, mille peale mees ainult ärritub ning oma tütre kohalolekut soovib. Juba ta tulebki. KOLMAS ETTEASTE Argan jookseb kepiga välja anuma järele. NELJAS ETTEASTE Angelique uurib, et kas Toinette mõistab hukka tema tundeid ta armastatu vastu. Küsib rida küsimusi, et kas tema n.-ö. mees ei ole kõige veetlevam, meeldivam, üllam, tulisem . Toinette jääb kõigega nõusse. Naist vaevab aga küsimus, et kas seal armastust ka on. Toinette ütleb, et on küll, kuna eilses kirjas, kus ta naist naiseks palus, on parim tõestus olemas. VIIES ETTEASTE Argan teatab tütrele, et teda palutakse naiseks. Tütar andub pimesi kõigile isa käskudele. Argan
Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus 1519. aasta aprillis umbes 600 mehega Mehhiko rannikul. Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro – väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca – kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks. Oma teoses „Dekameron“ pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos „Jumalik komöödia“ järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega
Seda kasjastab tema luuletus ,,Ärge küsige mult luuletusi". Luuletuses ,,Noor-Eestile" väljendab ta samuti seda, et tema arvates ei ole oluline tema luulest lugu pidada ning seda austada. Palju on ta vihjanud ka oma haigusele, mis nähtavasti tema igapäevase elu väga keeruliseks muutis. Paljudes luuletustes hakkab silma ka surma ette ennustamine (eelaimdus surmast). Juhan Liiv oli väga üksik inimene ja nagu ennist armastusluule juures juba mainitud sai, ei saanud ta kunagi ka oma armastatu Liisaga kunagi päriselt koos olla. Ei olnud tal ka perekonda ja palju lähedasi, seega paistab tema autobiograafilises luules tugevalt silma üksinduse ja igatsuse teema. Nüüd oigad haledalt üksi all pimedas tihnikus ja vaatad haledalt üles, kus lendab su igatsus!
Noormehe ilu oli nii suur, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid kohe temale kuuluda, tema aga ei tahtnud neist kedagi. Viimaks pöördus üks solvatu palvega jumalate poole ja need vastasid: "Armastagu see, kes teisi ei armasta, iseennast." Kui Narkossos kummardus selge allika kohale jooma ja nägi oma peegelpilti, armus ta sellesse otsekohe. "Nüüd ma tean," hüüdis ta, "mida teised on minu pärast kannatanud, sest ma põlen armastusest iseenese vastu - aga kuidas ma saan kätte armastatu, keda näen veepeeglis? Ometi ei saa ma temast lahkuda. Üksnes surm võib mind temast lahutada." Ja nii juhtuski. Noormees lõppes otsa. Paigas, kus noormees oli lebanud, õitses uus ilus lill, mida hakati hüüdma Narkissose nime järgi nartsissiks. Pyramus ja Thisbe Pyramus ja Thisbe elasid Babülonis, majades, mis olid tihedalt koos, nii et ainult üks sein oli ühine. Ühel pool elas Pyramus ja teisal Thisibe. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda
Hea südamega, intelligentne, pole pealetükkiv, jahtis kuulsust ja raha. Horace Biancon Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe pansionaadi toapoiss Sylvie pansionaadi toatüdruk Härra Poiret pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu, heasüdamlik siseselt aga väliselt külm ja jäine, uhke. Vikontess de Bauséant Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Heasüdamlik, suursugune, heade kommetega. Stendal Pärisnimeks oli Henri Marie Beyle. Pärit Genoble'st. Vanaisa mõjutas Stendali vabariikluse suunas. 15a astus Napoleoni sõjaväkke. Pärast sõjakäike hakkas kirjanikuks. Ta kirjutas biograafiaid, esseesid ja Itaalia ainetel teoseid
Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 15-16. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuningas Artur jõudis rüütliromaanide ainestikku tänu Walesi vaimuliku kroonikatele. Arturi-romaane kirjutati 8-silbilistena, aga alles 13-14. sajandil hakati rüütliromaane kirjutama proosas
Ometi ei suuda nad suhet päris ära samuti unustada. Samal ajal ilmub välja gestaapo-ohvitser Haake, kellele Ravic põhjustatud piinade eest kätte tahab maksta. Ta kasutab ära ohvitseri naistehimu ning bordelli asemel sõidutab julmuri hoopis metsa. Ravic tapab Haake'i ning peidab kõik jäljed, mõrvar tunneb isegi rahulolu tehtu pärast. Joani tollane elukaaslane ähvardab naist relvaga ning kogemata tulistab teda. Kui Ravic kohale jõuab, on juba hilja, ta armastatu Joan sureb. Viimane stseen tõestab, et Ravic ja Joan armastasid üksteist tõeliselt. Ravicit on haaranud jälle ükskõiksus kõige suhtes ning ta ei leia elu mõtet. Mees on väsinud põgenemisest. Sõja puhkedes laseb Ravic viia end Prantsusmaa interneerimislaagrisse, et olla seal arstina kasulik. 3.2.2. Teose miljöö ja probleemistik ,,Arc de Triomphe" tegevus toimub Triumfikaare läheduses, mis on võidu, vabaduse, illusiooni purunemise, armastuse võimalikkuse sümboliks.
jätta.Mannheimis armus noormees 16 aastasesse lauljannasse Aloysia Weberisse kuid isa käskis koheselt reisi jätkata aga seekord ei osutunud nii edukakas, rängaks katsumuseks oli seal ema haigus ja surm.1781 aasta kevadel jõudis tema konflikt vürstiga teenistusest vabastamiseni. Viin(1781 -91) Algas Mozarti elu vabakunstnikuna, andis kalaveritundening esines kontserditel ja salongides.1782 aasta tähtsaim teos oli " Haaremirööv" samal aastal abiellus ta oma armastatu Aloysia Weberi noorema õega. Aastatel 1786 -1787 tulid esitlusele kas tähtsaimat ooperit ,, Figaro pulm" ning ,, Don Giovanni"1787 astal nimetati Mozartit keiserlikuks kammermuusikuks ja suuri tellimusi enam ei tulnud. Tema elulõpu aastad olid majanduslikult ebakindlad 1791 aastal jõudis kirjutada veel mitu suurteost, millest olulisim oli ,, Võluflööt" Mozart suri 5.12.1791 aastal ja haigus teadmata mis oli aluseks romantilistele legendidele. 20. Ludwig van Beethoven (1770 -1827)
Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. Vaid Juuditit armastava Osiase enesetapp ja vana Siimeoni eestkostmine päästab Juuditi rahva viha eest. Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu! Juudit on noor naine, kes päästab oma kodulinna, tappes armastatu, ta on ühteaegu nii kangelane kui mõrvar. «Juudit» keskendub elamise ja inimeseks olemise põhiküsimustele, pikale ja sügavale otsingule armastuse ning Jumala otsingule. Tammsaare "Juudit" Tammsaare "Juuditi" aluseks on piiblilegend vagast lesknaisest, kes Jehoova saadikuna ja tööriistana võrgutab Betuulia linna piirava Nebukadnetsari sõjapealiku Olovernese ja tapab ta, tuues oma rahvale asitõendina mehe maharaiutud pea. Kirjanik on
1. Esimese kõne peab Phaidros (kes oli Platoni lähedane sõber ja kellele ta pühendas samanimelise dialoogi). Phaidrose järgi on Eros kõige vanem jumal, kuna tal pole vanemaid, vaid sünnib otse algkaosest koos Gaiaga. Phaidros rõhutab armastuse rolli riigi ja sõjaväe tugevdamisel, sest „kui saaks riigi või sõjaväe ainult armastajaist ja armastatuist moodustada, siis juhiksid nad neid ülihästi, väldiksid kõike häbiväärset ja võistleksid omavahel“ (182), kuna armastatu nähes oleks piinlik midagi häbiväärset korda saata. Ühesõnaga, armastus paneb inimese ennast ületama. 2. Teisena räägib Pausanias, kes teeb õhtumaises kultuuris püsima jäänud eristuse taevase ja maise (ehk „meelelise“) armastuse vahel. Meeleline armastus on rohkem bioloogiline, sellega armastatakse eeskätt keha ja eelistatakse rumalat partnerit. Taevane armastus on rohkem kultuuriline, sellega armastatakse teises eeskätt tema vaimu ja eelistatakse tarka kaaslast
See ongi armastatuse ja hirmuvalitsuse vahe. Armastust valivad alamad ise, hirmu dikteerib ülem. Julmus ja hirm töötab Machiavelli sõnul parema lepitajana ning tulevikus tulutoojana kui armastatus. Vaenupoolte ühine hirm suurema hirmutekitaja, kui nende probleemi üle, ühendab pooli teineteise kasuks töötama ning otsima võimalusi liituda. Sellest arutlusest võis välja lugeda nii mõnegi sõja, nii mõnegi konflikti algmed, armastatu reetmised. Eks hirmuvalitsus ole paljuski psühholoogiline ning isegi jutud valitseja ,,vägitegudest" olid tugevaks kallutajaks rahva allutatavuse poole. Kindlasti osad nendest tegudest olid ka reaalsed ning kõigile teada. Oli ju vaja ennastki tõestada vahetevahel. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? 1
Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane. Ta on emand Kriemhildi sügav austaja ja Burgundia kuningate võimukaim vasall. Ta on Aldriani poeg, Dankwarti vanem vend, Ortwini sugulane ning Guntheri ja Giselheri poolvend (haldja-deemoni sigitatud). Tema tappis Siegfriedi. *Schilbung ja Niebelung on Niebelungide aarde omanikud. *Dankrat on Ute abikaasa ning Guntheri, Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi isa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
